EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.12.2017

COM(2017) 768 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. AASTA ARUANNE MÄÄRUSE (EÜ) NR 300/2008 (MIS KÄSITLEB TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISEESKIRJU) RAKENDAMISE KOHTA

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. AASTA ARUANNE MÄÄRUSE (EÜ) NR 300/2008 (MIS KÄSITLEB TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISEESKIRJU) RAKENDAMISE KOHTA

Käesolev aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016.

SISSEJUHATUS

2016. aastal kasvas terrorismioht järsult nii üldises plaanis kui ka tsiviillennunduses, mida näitasid terrorirünnakud Brüsseli ja Istanbuli lennujaamades. Kohe pärast Brüsseli rünnakut kutsus komisjon liikmesriigid lennundusjulgestuse regulatiivkomitee erakorralisele istungile, kus jõuti järeldusele, et lennujaamade avalik ruum, kus rünnakud toimusid, vajab küll kaitset, kuid julgestuspiirangualade kaitsmiseks väljatöötatud meetmed ei sobi kasutamiseks terminalihoonete sissepääsude juures. Need alad peaksid jääma üldsusele avatuks ja võetavad meetmed peaksid põhinema kohalikul riskihindamisel, millesse on kaasatud kõik asjakohased asutused ja sidusrühmad. Nagu ELi lennundusjulgestuspoliitika puhul tavaks, tuleb säilitada sobiv tasakaal julgeolekuvajaduste ja muude oluliste tegurite vahel, nagu reisimugavus, privaatsus ja isikuandmete kaitse ning käitamisega seotud tegurite toetamine. Kogemuste ja parimate tavade vahetamine on julgeoleku eduka tagamise põhielement. Komisjon märkis, et ta kavatseb sellist vahetust soodustada ning määrata vastavalt vajadusele kindlaks edasised sammud. Selleks korraldas komisjon novembris seminari transpordiga seotud avaliku ruumi turvamise kohta ning algatas ELi lennujaamade avatud alade kaitset käsitleva uuringu.

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu resolutsiooni 2309 (2016) terrorismiohu kohta tsiviillennunduses, kutsudes üles tegema tihedamat koostööd ülemaailmsete lennuteenuste ohutuse tagamiseks ja terrorirünnakute ennetamiseks. Resolutsioonis kutsutakse kõiki riike üles tegema Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) raames koostööd, et tagada selle rahvusvaheliste julgestusstandardite läbivaatamine ja kohandamine ning tegeleda tulemuslikult tsiviillennunduse sihikule võtnud terroristide põhjustatud ohuga, tugevdada ja edendada Chicago konventsiooni 17. lisas esitatud standardite ja soovituslike tavade tulemuslikku kohaldamist ning abistada ICAOd auditi-, suutlikkuse suurendamise ja koolitusprogrammide edendamisel, et toetada nende rakendamist. Komisjon on juba alustanud nende eesmärkide täitmist, tehes pikaajalist tihedat koostööd ICAOga ja eelkõige rakendades suutlikkuse suurendamise algatust CASE, mille eesmärk on edendada lennundusjulgestust Aafrika ja Lähis-Ida riikides.

Nagu varasematelgi aastatel, jätkas komisjon lennundusjulgestusalaste õigusaktide täpsustamist, ühtlustamist ja lihtsustamist kooskõlas ELi parema õigusloome eesmärkidega.

Komisjon jätkas lennundusjulgestusmeetmete rakendamise üle järelevalve teostamist liikmesriikides, korraldades kogu aasta jooksul tihedas koostöös liikmesriikidega inspekteerimisi ning hinnates liikmesriikide iga-aastaseid kvaliteedikontrolliaruandeid. Nõuete täitmise tase oli varasemaga võrreldes sama ning 2016. aastal ei olnud üheski ELi lennujaamas vaja ELi ühekordse julgestuskontrolli süsteemi oluliste puuduste kõrvaldamiseks ajutiselt peatada.

ESIMENE OSA

Inspekteerimine

1.Üldteave

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määruse (EÜ) nr 300/2008 (mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju) eesmärk on ennetada õhusõidukite vastu suunatud ebaseaduslikke sekkumisi, et kaitsta inimesi ja kaupu.

Lennundusjulgestusõigustiku rakendamine põhineb nõuetele vastavuse järelevalve kahetasandilisel süsteemil, s.o komisjoni inspekteerimised, mida täiendab liikmesriikide aastaaruannete hindamine, ja kõikide liikmesriikide järelevalvetegevus (julgestusauditid, inspekteerimised ja testid).

Määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 15 kohaselt peab komisjon korraldama inspekteerimisi, sealhulgas lennundusjulgestusstandardeid rakendavate lennujaamade, lennuettevõtjate ja üksuste inspekteerimisi, et kontrollida selle määruse kohaldamist liikmesriikides ning anda vajaduse korral soovitusi lennundusjulgestuse tõhustamiseks. Liidu programm hõlmab ka Šveitsi, samas kui Norrat ja Islandit kontrollib samalaadsete sätete alusel EFTA järelevalveamet (ESA).

Inspekteerimist teostas 2016. aastal komisjoni töörühm, mis koosnes kaheksast täistööajaga lennundusjulgestusinspektorist. Inspekteerimist toetab ligikaudu 100 ELi liikmesriikide, Islandi, Norra ja Šveitsi määratud riiklikku kontrollijat, kes pärast komisjoni korraldatud koolituse läbimist kvalifitseeruvad komisjoni inspekteerimistes osalema; alates 2016. aastast osalevad komisjoni inspekteerimistes täieõiguslike inspektoritena ka EFTA järelevalveameti ja Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi inspektorid; komisjoni inspekteerimistes osalevate riiklike audiitorite suur arv aitab tagada vastastikuse hindamise ning soodustab metoodika ja parimate tavade levimist kõikidesse liikmesriikidesse. 1. lisa tabelis on esitatud komisjoni ja EFTA järelevalveameti 2016. aasta järelevalvetegevuse kokkuvõte.

Komisjoni inspekteerimised põhinevad muudetud määrusel (EL) nr 72/2010, millega nähakse ette lennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord. Määrus sisaldab muu hulgas komisjoni inspektorite kvalifikatsiooni ja volitusi ning järelinspekteerimist käsitlevaid sätteid.

Inspekteerimisel kasutatav metoodika on välja töötatud tihedas koostöös liikmesriikide lennundusjulgestusasutustega ja põhineb julgestusmeetmete tulemusliku rakendamise hindamisel. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi julgeolekuüksus koostab lennujaamade ja lennulasti inspekteerimise nõuete ja korra ühetaoliseks tõlgendamiseks käsiraamatuid ning täiendab neid. Käsiraamatud sisaldavad ka üksikasjalikke nõuandeid ja suuniseid kõikide ELi õigusaktidega ette nähtud lennundusjulgestusmeetmete kohta. Peale selle sisaldavad need komisjoni inspekteerimiste korralduslikke ja praktilisi aspekte käsitlevaid üksikasju. Käsiraamatud kujutavad endast ELi salastatud teavet ning on kättesaadavad ainult komisjoni inspektoritele ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Komisjon inspekteerib liikmesriikide lennundusjulgestusega tegelevaid ametiasutusi (edaspidi „pädevad asutused“) ning piiratud arvu lennujaamu, lennuettevõtjaid ja üksusi, kes rakendavad lennundusjulgestusstandardeid. Pädevate asutuste inspekteerimise eesmärk on kontrollida, kas liikmesriikidel on Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikud vahendid, sealhulgas riiklik kvaliteedikontrolliprogramm, vajalikud volitused ja asjakohased ressursid. Lennujaamade inspekteerimise eesmärk on kontrollida, kas pädev asutus teostab piisavat järelevalvet lennundusjulgestusmeetmete tulemusliku rakendamise üle ning on suuteline võimalikke puudusi kiirelt välja selgitama ja kõrvaldama. Mõlemal juhul tuleb komisjoni inspektorite kindlakstehtud puudused kõrvaldada ettenähtud aja jooksul; inspekteerimisaruanded esitatakse kõikidele liikmesriikidele.

Kõik inspekteerimised toimusid esialgse ajakava kohaselt, välja arvatud ühe pädeva asutuse inspekteerimise kuupäeva väike muudatus.

Selleks et anda liikmesriikidele inspekteerimiste kohta tagasisidet, suurendada läbipaistvust ja ühtlustada järelevalvemeetodeid, moodustas komisjon novembris inspekteerimise töörühma, kuhu kuuluvad liikmesriikide tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli osakondade juhid.

1.1. Komisjoni mitmeaastane kontroll nõuete täitmise üle

Selleks et komisjon saaks piisavalt teavet nõuete täitmise kohta liikmesriikides, kasutatakse mitmeaastasel kontrollil põhinevat lähenemisviisi. Tõendeid määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaldamise kohta liikmesriikides kogutakse kaheaastase tsükli jooksul kas asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse või vähemalt ühe lennujaama inspekteerimise kaudu. Tõendeid lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite kohaldamise kohta kogutakse viieaastase tsükli jooksul, tehes inspekteerimiseks pistelise valiku määrusega (EÜ) nr 300/2008 hõlmatud ELi lennujaamade, sealhulgas suurima reisijate arvuga lennujaamade seast igas liikmesriigis.

Raammääruse nõuete kohaselt on liikmesriikide esmane kohustus tagada ühiste põhistandardite rakendamise nõuete täitmise järelevalve lennujaamades, lennuettevõtjates ja julgestuse eest vastutavates üksustes. Komisjoni inspekteerimised pisteliselt valitud lennujaamades annavad hea ülevaate nõuete täitmise üldtasemest asjaomases liikmesriigis.

Komisjoni inspekteerimiste sagedus ja ulatus on kindlaks määratud strateegias, mille liikuvuse ja transpordi peadirektoraat on välja töötanud järelevalve teostamiseks ELi lennundusjulgestusstandardite rakendamise üle. Selles võetakse arvesse iga liikmesriigi lennundussektori suurust, lennujaamatoimingute liiki esindavat valimit, lennundusjulgestuseeskirjade rakendamise standardit, komisjoni varasemate inspekteerimiste tulemusi, riikide kvaliteedikontrolli aastaaruannete hindamist, turvaintsidente (ebaseaduslikud sekkumised), ohutaset ning järelevalve sagedust mõjutavaid muid tegureid ja hindamisi.

2010. aastast alates on komisjoni inspekteerimiste käigus kindlaks tehtud nõuete täitmise tase olnud ligikaudu 80 % (2010. aastal 80 %, 2011. aastal 80 %, 2012. aastal 83 %, 2013. aastal 80 %, 2014. aastal 81 %, 2015. aastal 80 %, 2016. aastal 79 %) 1 ; suhteliselt stabiilne näitaja ei tähenda siiski, et liikmesriigid ei ole teinud suuremaid jõupingutusi – vastupidi, liikmesriikide jõupingutused lennundusjulgestuse valdkonnas on oluliselt suurenenud, kuna aastatega on ka nõudmised suurenenud, eelkõige sellistes valdkondades nagu lennukauba julgestus, vedelike ja geelide kontroll või lõhkeaine jälgede avastamine.

2.Liikmesriikide pädevate asutuste inspekteerimine

Komisjon alustas 2016. aastal pädevate asutuste inspekteerimise viiendat tsüklit. Aasta jooksul inspekteeriti kokku kaheksat pädevat asutust. Enamike liikmesriikide puhul täheldati olukorra märgatavat paranemist varasemate inspekteerimistega võrreldes.

Enamik 2016. aastal leitud puudusi olid seotud riiklike kvaliteedikontrolliprogrammide rakendamisega. Mõned liikmesriigid ei kontrollinud piisavalt lennujaamade, lennuettevõtjate ja reguleeritud üksuste julgestusprogrammide asjakohasust ega rakendamist, ei kontrollinud välisriigi lennuettevõtjaid nõuetekohase sagedusega ega kohaldanud täielikult mõnda määrusega ette nähtud nõuete täitmise kontrolli meetodit. See tulenes peamiselt vahendite nappusest ja asjaomaste üksuste arvukuse kasvust. Enamik inspekteeritud liikmesriike olid siiski riikliku tsiviillennundusprogrammi ELi õigusaktidega ühtlustanud ning rakendasid enamasti julgestusalase koolitusega seotud nõudeid, kontrollisid lennujaamade julgestusmeetmeid piisavalt tihti ja tagasid kindlakstehtud puuduste kõrvaldamise ettenähtud aja jooksul.

3.Esmane inspekteerimine lennujaamades

2016. aastal tehti esmane inspekteerimine 26 lennujaamas. Igas lennujaamas kontrolliti kõiki kohaldatavaid julgestusvaldkondi. Peamiste meetmete nõuetele vastavuse üldmäär oli 2016. aastal 79 %, mis on ligikaudu sama suur kui varasematel aastatel 2 .

Pärast määruse (EÜ) nr 300/2008 seitsmeaastast rakendamist kajastavad inspekteerimistulemused pädevate asutuste ja üksuste tehtud jõupingutusi. Enamik sellest rangest õigusaktist tulenevaid julgestusnõudeid olid nõuetekohaselt rakendatud; lennundusjulgestuse kõige tähtsamates valdkondades jäi nõuete täitmise indeks endiselt ligikaudu 80 % tasemele. Mõnede meetmete rakendamine võiks siiski olla tulemuslikum.

Suurem osa leitud puudustest tuleneb jätkuvalt inimteguriga seotud probleemidest. Puudused esinesid peamiselt selliste valdkondade praktilisel rakendamisel, kus õiguslikud nõuded on uued või kus neid on määruse rakendusaktidega oluliselt muudetud. Pädevad asutused, lennundussektori sidusrühmad ja Euroopa Komisjon peavad tegema jätkuvalt jõupingutusi eelkõige sätete puhul, mis on seotud juurdepääsu kontrolli ning töötajate ja käsipagasi läbivaatamisega. Täiendavaid jõupingutusi tuleb teha ka õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise valdkonnas. Nende probleemide lahendamiseks tuleks asjaomastes valdkondades tõhustada riiklikku kvaliteedikontrolli.

Pärast 2014. ja 2015. aasta suhteliselt häid tulemusi oli nõuete täitmine registreeritud pagasi, parda- ja lennujaama varude, väljaõppevarustuse ja julgestusseadmete läbivaatamise valdkonnas ka 2016. aastal heal tasemel; selle põhjuseks võib pidada suurenenud teadlikkust ja praktilist kogemust läbivaadatud rakendusaktidega, mis aitas täiustada meetmete täpsust ja järjepidevust.

4.Järelinspekteerimine

Komisjoni muudetud määruse (EL) nr 72/2010 artikli 13 kohaselt teeb komisjon tavaliselt teatava arvu järelinspekteerimisi. Kui esmase inspekteerimise käigus on avastatud mitu olulist puudust, lepitakse kokku korduskontrollis, kuid mõnel juhul tehakse järelinspekteerimist ka pistelise valiku põhimõttel, et kontrollida riiklike järelevalvetoimingute ja aruandluse täpsust. 2016. aastal tehti neli järelinspekteerimist, mis andsid tunnistust sellest, et suurem osa kindlakstehtud puudusi on nõuetekohaselt kõrvaldatud.

5.Liikmesriikide kvaliteedikontrolli aastaaruannete hindamine

Komisjoni 8. jaanuari 2010. aasta määruse (EL) nr 18/2010 (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 300/2008 seoses riiklike tsiviillennundusjulgestuse järelevalve programmide kriteeriumidega) II lisa punkti 18 kohaselt peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal aruande meetmete kohta, mida nad määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks on võtnud, ja lennundusjulgestuse olukorra kohta nende territooriumil asuvates lennujaamades. Aruanne koostatakse vastavalt III lisale, kasutades komisjoni etteantud tüüpvormi.

Komisjoni korrapärastele inspekteerimistele lisanduv aruannete hindamine on vahend, mis aitab komisjonil tähelepanelikult jälgida rangete riiklike kvaliteedikontrollimeetmete rakendamist, et igas liikmesriigis esinevad puudused kiirelt välja selgitada ja kõrvaldada.

Hindamise käigus analüüsitakse lennujaamade, lennuettevõtjate ja lennundusjulgestuskohustusi täitvate muude üksuste korrapärast järelevalvet, kohapeal oldud inimtööpäevade kontrollimist, asjakohaste järelevalvetoimingute ulatust ja sagedust, riiklike nõuete täitmist ning järelmeetmete ja täitevolituste kasutamist.

2016. aasta aruannete hindamistulemused näitasid 2015. aastaga võrreldes märkimisväärset paranemist sellistes valdkondades nagu kohaldamisala, nõuete täitmise tase ja järelmeetmed, aga ka täitemeetmed, mida enamikus liikmesriikides kasutatakse, et tagada kindlakstehtud puuduste kõrvaldamine ja vältida nende kordumist. Aruanded näitasid siiski, et mõnel liikmesriigil on siiani probleeme korrapärase järelevalve sisseviimisega lennuettevõtjate ja üksuste üle, suure reisijatemahuga lennujaamade inspekteerimissagedusega ning teatavate määrusega hõlmatud valdkondade testimisega.

Edaspidi esitab komisjon igale liikmesriigile ametliku individuaalse tervikliku hinnangu, milles tuuakse esile puudused või nõrkused ja palutakse liikmesriigil esitada asjakohased parandusmeetmed. Komisjon jälgib tähelepanelikult nende tegevuskavade rakendamist; kui liikmesriigid kinnitavad esiletoodud puuduste või nõrkuste olemasolu, kuid ei esita asjakohaseid parandusmeetmeid, algatab komisjon ametliku menetluse. Hindamistulemusi võetakse arvesse ka inspekteerimise kavandamisel konkreetses liikmesriigis ja nende põhjal võidakse inspekteerimissagedust suurendada.

6.Kolmandate riikide lennujaamade hindamine

Aasta jooksul hinnati ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelise lennutranspordilepingu alusel Ameerika Ühendriikide transpordijulgestuse ameti osalusel väljatöötatud koostöökorra raames üht Ameerika Ühendriikide lennujaama 3 . Sellised hindamised toimuvad korrapäraselt ühekordse julgestuskontrolli raames ja kõnealune hindamine kinnitas, et Ameerika Ühendriikide julgestusmeetmete rakendamine vastab oma tasemelt jätkuvalt ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide kohaselt rakendatavatele meetmetele.

Kahepoolse kokkuleppe alusel hinnati Jakarta lennujaamas lennukauba julgestuskontrolli rakendamist.

7.Avatud toimikud, artikli 15 kohased juhtumid ja kohtumenetlused

Inspekteerimistoimikud jäävad avatuks seni, kuni komisjon on veendunud, et asjakohased parandusmeetmed on rakendatud. Toimiku sulgemiseks kuluv aeg sõltub seega asjaomase liikmesriigi heast koostööst. Suleti 28 inspekteerimistoimikut (16 toimikut lennujaamade ja 12 pädevate asutuste inspekteerimise kohta). Aasta lõpuks jäi avatuks kokku kaheksa pädeva asutuse ja 21 lennujaama inspekteerimistoimikut.

Kui lennujaamas julgestusmeetmete rakendamisel kindlaks tehtud puudusi peetakse nii olulisteks, et need kujutavad märkimisväärset ohtu tsiviillennundusjulgestuse üldisele tasemele ELis, võtab komisjon määruse (EL) nr 72/2010 artikli 15 kohased meetmed. See tähendab, et kõiki teisi pädevaid asutusi teavitatakse olukorrast ning kõnealusest lennujaamast väljuvate lendude puhul võidakse kaaluda kompenseerivate meetmete võtmist. 2016. aastal ei olnud vaja algatada ühtegi artikli 15 kohast juhtumit.

Olenemata sellest, kas artiklit 15 kohaldatakse või mitte, võib komisjon eelkõige puuduste pikaaegse kõrvaldamata jätmise või nende kordumise korral algatada rikkumismenetluse. 2016. aastal lõpetati üks rikkumismenetlus, mis oli algatatud 2014. aastal seoses liikmesriigi ametiasutuse inspekteerimisega ja saadetud Euroopa Kohtusse. Asjaomane liikmesriik ei suutnud tagada mitmes tema territooriumil asuvas lennujaamas korrapärast järelevalvet teatavate julgestusmeetmete nõuetelevastavuse üle. Kui liikmesriik oli esitanud rahuldavad tõendid selle kohta, et liidu õigust enam ei rikuta, võttis komisjon Euroopa Kohtu menetluses olnud kohtuasja tagasi.

TEINE OSA

Õigusaktid ja lisavahendid

1.Õigusaktid

Tsiviillennundus on endiselt terroristirühmituste jaoks atraktiivne sihtmärk ning sellest tuleneva ohu vähendamiseks on vaja tagada proportsionaalsete riskipõhiste kaitsemeetmete rakendamine. Seetõttu kohandavad komisjon ja liikmesriigid pidevalt riskileevendusmeetmeid, et saavutada julgeoleku kõrgeim tase, vähendades samal ajal niipalju kui võimalik asjaomaste meetmete kahjulikku mõju õhusõidukite käitamisele.

2016. aasta novembris võttis komisjon vastu 30. novembri 2016. aasta määruse (EL) 2016/2096, millega muudetakse määrust (EL) nr 1254/2009 seoses teatavate kriteeriumidega, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed. Komisjon täpsustas õigusselguse suurendamiseks selle määrusega riskihindamise nõudeid ja määruses loetletud teatavate lennuliikluskategooriate käitamise liike. 

Selleks et tulla vähemalt osaliselt toime lennundusjulgestusinspektorite pideva nappusega ja soodustada vastastikust vahetust, võttis komisjon vastu 31. märtsi 2016. aasta rakendusmääruse (EL) 2016/472, millega muudetakse määrust (EL) nr 72/2010 seoses mõiste „komisjoni inspektor“ määratlusega (EMPs kohaldatav tekst). Määruse kohaselt kuuluvad komisjoni inspektorite hulka EFTA riikide, EFTA järelevalveameti ja Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) inspektorid.

2.ELi tarneahelapõhise julgestuse andmebaas (UDSCS)

Kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaas 4 on olnud ainus esmane õiguslik vahend, mida kokkuleppelised esindajad kasutavad alates 1. juunist 2010 teabe saamiseks, kui nad võtavad vastu saadetisi teistelt kokkuleppelistelt esindajatelt või tuntud saatjatelt. Alates 1. veebruarist 2012 on andmebaasi lisatud loetelu lennuettevõtjatest, kellel on lubatud kolmandate riikide lennuväljadelt kaupa ja posti ELi tuua (ACC3). 2013. aastal laiendati andmebaasi õiguslikult nii, et see hõlmab ka liikmesriikide heakskiidetud ELi lennundusjulgestuse valideerijate loetelu. Selleks et andmebaasi rakendusala laienemist paremini kajastada, nimetati see ümber liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasiks 5 . 2016. aasta lõpus oli andmebaasis ligikaudu 14 000 kannet kokkuleppeliste esindajate, tuntud saatjate, sõltumatute valideerijate ja ACC3 üksuste kohta. 2016. aastal oli jätkuvalt täidetud andmebaasi ettenähtud kättesaadavuse määr 99,5 %.

KOLMAS OSA

Katsed, uuringud ja uued algatused

1.Katsed

ELi lennundusjulgestusalaste õigusaktide tähenduses on katsega tegemist siis, kui liikmesriik lepib komisjoniga kokku, et ta kasutab piiratud ajavahemiku jooksul tunnustatud julgestuskontrollivahendi või -meetodi asemel mõnd õigusaktides tunnustamata julgestuskontrollivahendit või -meetodit tingimusel, et kõnealune katse ei kahjusta julgestuse üldtaset. Seda terminit ei kohaldata õiguslikus tähenduses juhul, kui liikmesriik või üksus hindab uut vahendit või meetodit, mis on võetud kasutusele lisaks õigusaktides juba käsitletud ühele või mitmele julgestuskontrollivahendile või -meetodile.

2016. aastal viidi katseid ja hindamisi läbi Madalmaades ja Prantsusmaal. Need olid seotud käsipagasi uue põlvkonna läbivaatusseadmete kasutamisega, mille tulemusel ei ole enam vaja sülearvuteid enne läbivaatust välja võtta, ning metallidetektorväravate ja turvaskannerite kõrval ka jalanõude analüüsiseadmete kasutamisega, mis avastavad nii metalli kui ka lõhkeaineid. Mõlemad katsed andsid 2016. aastal positiivseid tulemusi ja hindamisperiood peaks lõppema 2017. aastal.

2.Uuringud ja aruanded

2016. aasta oktoobris esitati komisjonile uuring 6 seoses vedelike läbivaatamise optimeerimisega lennujaamades, eesmärgiga tulevikus piirangud kaotada. Terroristide 2006. aasta vandenõu kasutada Atlandi-ülesel lennul lennuki õhkimiseks vedelat lõhkeainet tõi kümneks aastaks kaasa tõhustatud julgestusmeetmed kogu maailma lennujaamades ning ebamugavused reisijate jaoks, kes soovivad reisile kaasa võtta tavalisi vedelikke, aerosoole ja geele. Uuringus analüüsiti, kui palju reisijad vedelikke, aerosoole ja geele kaasa võtavad, aga ka tehnoloogia ja edasise arengu mõju lennujaamade läbivaatamissuutlikkusele ning seega võimalusi piirangute järkjärguliseks või täielikuks kaotamiseks tulevikus.

3.Uued algatused

Edusamme tehti lennundusjulgestuse valdkonnas kasutatavate tehnoloogialahenduste arengut käsitleva tegevuskava väljatöötamisel. Tegevuskavaga nähakse ette mitmesugused toimingud, mis hõlmavad kõiki julgestustehnika aspekte ja meetodeid, ning seda saaksid abimaterjalina kasutada kõik lennundusjulgestusalaste teadusuuringutega seotud Euroopa sidusrühmad.

Lennukauba puhul jätkas komisjon tihedat koostööd liikmesriikidega, et pidada läbirääkimisi enne kauba laadimist edastatava eelteabe (PLACI) analüüsimise korra rakendamise üle. Selles valdkonnas jätkati rahvusvahelist koostööd tolliasutustega ICAO ja Tollikoostöö Nõukogu kauba eelteabega seotud ühises töörühmas, kus komisjon osaleb aktiivselt liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi ning maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi kaudu. Eesmärk on leppida liikmesriikide ja sidusrühmadega kokku ühised põhimõtted ja võimalikud standardid ning võtta vastu ja rakendada soovituslikud tavad juhuks, kui mõni riik või piirkond peaks otsustama sellist kontseptsiooni kohaldada lennukauba ja -posti valdkonnas ühe või kõikide ärimudelite puhul.

ELi lennundusjulgestuse valideerijatel on oluline osa ELi siseneva lennukauba ja -posti turvalise tarneahela loomises ja ülalpidamises. Pidades silmas oma põhimõtet teha sidusrühmadega tihedat koostööd, korraldas komisjon 17.–18. oktoobril 2016 ELi lennundusjulgestuse valideerijatele seminari, mille raames teavitati osalejaid lennukauba julgestuspoliitika arengust ning soodustati parimate tavade vahetamist standarditud meetodite ning valideerimisprotsessi tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise küsimustes.

2016. aasta rünnakutega seoses kerkis transpordijulgeoleku valdkonnas üles transpordiga seotud avaliku ruumi (nt lennujaamade avalikud alad) kaitsmise küsimus 7 ; seepärast korraldas komisjon 7.–8. novembril 2016 seminari, kus seda teemat arutati, võttes arvesse liikmesriikide poolt Brüsseli lennujaama ründamise kohta tehtud järeldusi, milles rõhutati, et selline avalik ruum peaks olema üldsusele avatud ja et meetmed peaksid põhinema kohalikul riskihindamisel, arvestades julgeolekuvajadusi, õhusõidukite käitamist ja reisijate mugavust. Kuna nende alade julgeolek on sageli mitme asutuse ja sidusrühma pädevuses, oli eesmärk edendada teabe vahetamist transpordi- ja siseministeeriumite esindajate, politsei ning muude sidusrühmade (nt lennujaamad, lennuettevõtjad ja reisijate ühendused) vahel. Jõuti järeldusele, et probleemile ei ole ühest lahendust, mida saaks rakendada ühtemoodi kõikides lennujaamades; osalejad rõhutasid kohaliku riskihindamise tähtsust ning seda, kui oluline on kõrvaldada kindlakstehtud puudused konkreetseid tehnoloogilisi, protseduurilisi ja metoodilisi lahendusi hõlmavate meetmete abil. Aasta teises pooles algatas komisjon uuringu, mille eesmärk oli koguda Euroopa lennujaamade parimaid tavasid ning hinnata neid võimaluse korral kulude ja tulude seisukohalt.

NELJAS OSA

Dialoog rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega

1.    Üldteave

Komisjon teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja olulisemate kaubanduspartneritega ning osaleb asjaomastel rahvusvahelistel kohtumistel, näiteks ICAO lennundusjulgestuse komisjoni iga-aastasel kohtumisel, mis tagab, et ELi seisukohti on võimalik kooskõlastada. Teatavate kolmandate riikidega, näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Austraaliaga, peetakse kahepoolset dialoogi, mis võimaldab komisjonil saavutada üksteisemõistmine ja luua usalduslik suhe riikidega, kelle lähenemisviis lennundusjulgestusele on sarnane.

2.    Rahvusvahelised organisatsioonid

Komisjon osales 14.–18. märtsini 2016 ICAO lennundusjulgestuse komisjoni iga-aastasel kohtumisel Montrealis, kus ta tutvustas kahte teabedokumenti, millest üks vaatles lennundusjulgestuse arengusuundi Euroopa Liidus ning teine Euroopa projekti, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestust Aafrikas ja Araabia poolsaarel (projekt CASE). Esimeses dokumendis kirjeldati tsiviillennundusjulgestuse arengusuundi Euroopa Liidus ja hiljutisi algatusi ühekordse julgestuskontrolli korra loomisel. Hetkel kehtib ühekordse julgestuskontrolli kord Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Montenegroga. Teises dokumendis kirjeldati projekti CASE, mis ametlikult käivitati 1. novembril 2015. See nelja-aastane projekt (2015–2019) hõlmab Aafrika ja Araabia poolsaare partnerriikide suutlikkust suurendavate meetmete võtmist. Projekti rahastab Euroopa Liit ja rakendab Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC).

Komisjon osales üks kord kolme aasta jooksul korraldataval ICAO assambleel, mis toimus 27. septembrist kuni 7. oktoobrini 2016 Montrealis, ning tutvustas seal kolme töödokumenti. Üks dokumentidest käsitles lennundusjulgestuse prioriteete ja selles tehti ettepanekud, mis põhinesid assamblee resolutsiooni A38-15 ja ICAO 2014–2016. aasta tööprogrammi rakendamisel saadud kogemustel. Teine dokument, mida toetasid Ameerika Ühendriigid, käsitles tsiviillennunduse kübervastupidavusvõimet. Dokumendis märgiti, et tsiviillennundussüsteem koosneb omavahel seotud eri komponentidest, süsteemidest ja võrgustikest. Aastatega on suurenenud võimalus, et küberintsidendid võivad ohustada lennundusvaldkonna sidusrühmade vahelist sidepidamist ja teabevahetust, mõjutada ohutust ja julgeolekut ning kahjustada lennunduse talitluspidevust. Kuigi ICAO on tunnistanud vajadust kindlaks määrata tsiviillennunduse küberturvalisust käsitlev asjakohane lähenemisviis, tuleb siiski teha täiendavaid jõupingutusi üleilmse teadlikkuse suurendamiseks ja üleilmselt sidusate lähenemisviiside väljatöötamiseks lennundussüsteemide kübervastupidavusvõime valdkonnas. Viimati nimetatud dokumendis keskenduti suutlikkuse suurendamise valdkonna probleemidele. Dokumendis väideti, et ICAO, konkreetsete riikide, piirkondlike organisatsioonide või sektori korraldatud suutlikkuse suurendamise meetmed toetavad märkimisväärselt liikmesriikide jõupingutusi ICAO standardite ja soovituslike tavade tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks järgimiseks. Suutlikkuse suurendamise meetmete tulemuslik juhtimine on seega käegakatsutavate tulemuste tagamisel väga oluline.

3.    Kolmandad riigid

Viimastel aastatel tegeles komisjon koos Ameerika Ühendriikidega aktiivselt lennundusjulgestusküsimustega mitmel foorumil ja osales eelkõige ELi ja Ameerika Ühendriikide transpordialase julgeolekukoostöörühma kohtumistel. ELi ja Ameerika Ühendriikide transpordialase julgeolekukoostöörühma eesmärk on tugevdada koostööd mitmes ühist huvi pakkuvas valdkonnas ning tagada jätkuvalt toimiv ühekordse julgeolekukontrolli kord ning ELi ja Ameerika Ühendriikide asjaomaste lennukauba ja -posti julgestussüsteemide vastastikune tunnustamine. Mõlemad algatused säästavad lennuettevõtjate aega ja raha ning vähendavad käitamise keerukust.

Komisjoni 18. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2426 jõustus 29. veebruaril 2016 ning laiendas sellest kuupäevast alates ühekordse julgeolekukontrolli korda tulemuslikult Kanadale ja Montenegrole. Rakendusmäärusega tunnistatakse, et mõlemad riigid kohaldavad julgeolekustandardeid, mis on tsiviillennundusjulgestuse ühiste põhistandarditega samal tasemel.

(1)      Selleks et tagada võrreldavus ja hinnata aja jooksul nõuete täitmise taset, kasutab komisjon nõuete täitmise näitaja arvutamisel meetodit, mis hõlmab vaid kõige sagedamini inspekteeritavaid põhilisi julgestusnõudeid. Nende hulka kuuluvad lennujaama, õhusõidukite, reisijate ja pagasi ning registreeritud pagasi julgestusega seotud nõudeid. Julgestusnõuded jagatakse rühmadesse ja neid hinnatakse tervikuna ning rakendamismäära kajastavat kindlaksmääratud kaalutegurit kohaldatakse eri rühmade puhul järgmiselt:Asjaomase aasta nõuete täitmise üldnäitaja võrdub seega kaalutegurite summaga, mis on jagatud julgestusega otseselt seotud nõuete arvuga.

(2)      Vt joonealune märkus 1.

(3)      ELT L 134, 25.5.2007, lk 4.

(4)      Andmebaasi koostas komisjon ja selle kasutamine on määruse (EL) nr 185/2010 ja otsuse K(2010) 774 kohaselt tarneahelas osalejate jaoks kohustuslik.

(5)      Komisjoni 6. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1116/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 185/2010 (ELT L 299, 9.11.2013, lk 1).

(6)      Uuringu tegi konsultatsioonifirma Steer Davies Gleave.

(7) Muu transpordiga seotud avalik ruum on raudtee- ja metroojaamad ning mitmeliigilise transpordi platvormid.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.12.2017

COM(2017) 768 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2016. AASTA ARUANNE MÄÄRUSE (EÜ) NR 300/2008 (MIS KÄSITLEB TSIVIILLENNUNDUSJULGESTUSE ÜHISEESKIRJU) RAKENDAMISE KOHTA

1. lisa

Komisjoni inspekteerimised pädevates asutustes ja lennujaamades 31. detsembri 2016. aasta seisuga (esmased ja järelinspekteerimised)

EFTA järelevalveameti inspekteerimised pädevates asutustes ja lennujaamades 31. detsembri 2016 aasta seisuga (esmased ja järelinspekteerimised)

2. lisa

2016. aastal vastuvõetud täiendavad õigusaktid

Komisjoni määrus (EL) 2016/2096, 30. november 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 1254/2009 seoses teatavate kriteeriumidega, mille kohaselt on liikmesriikidel võimalik teha erandeid tsiviillennundusjulgestuse ühistest põhistandarditest ja võtta vastu alternatiivsed julgestusmeetmed , ELT L 326, 1.12.2016, lk 7.

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/472, 31. märts 2016, millega muudetakse määrust (EL) nr 72/2010 seoses mõiste „komisjoni inspektor“ määratlusega (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 85, 1.4.2016, lk 28.