EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

COM(2017) 741 final

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE EMPTY

programmi „Perikles 2020“ (vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest) vahehindamise kohta

{SWD(2017) 443 final}
{SWD(2017) 444 final}

1.Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrusega (EL) nr 331/2014 1 (edaspidi „määrus“) on loodud ajavahemikuks 2014. aasta 1. jaanuarist 2020. aasta 31. detsembrini programm „Perikles 2020“ (edaspidi „programm“) 2 . „Perikles 2020“ on vahetus-, abi- ja koolitusprogramm, millega edendatakse meetmeid euro kaitsmiseks võltsimise eest. Praeguse programmi rakendamise eelarve on ligikaudu 1 miljon eurot aastas.

Programm „Perikles 2020“ vahetas välja programmi „Perikles“. Esimene programm („Perikles“) loodi nõukogu 17. detsembri 2001. aasta otsusega 2001/923/EÜ nelja-aastaseks ajavahemikuks (1. jaanuar 2002 – 31. detsember 2005) ja seda pikendati nõukogu 20. novembri 2006. aasta otsusega 2006/849/EÜ 31. detsembrini 2013.

Praeguse programmi üldeesmärk on tõkestada võltsimist ja sellega seotud pettusi ning nende vastu võidelda, tugevdades seeläbi ELi majanduse konkurentsivõimet ja kindlustades riikide rahanduse jätkusuutlikkuse 3 . Programmiga kaitstakse euro pangatähti ja münte võltsimise ja sellega seotud pettuste eest, toetades ja täiendades liikmesriikide tegevust ning aidates liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa ametiasutusi, et arendada omavahel ja komisjoniga välja tihe ja regulaarne koostöö ning parimate tavade vahetus, kaasates sellesse vajaduse korral kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid 4 .

Määruse artikli 13 lõike 4 kohaselt peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. detsembriks 2017 programmi sõltumatu vahehindamise aruande. Hindamise viis ellu välistöövõtja komisjoni raamlepingu alusel. Hindajat abistas majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi loodud talitustevaheline juhtrühm, mis tagas kvaliteedikontrolli.

Käesolev teatis on lisatud komisjoni talituste töödokumendile ja välise töövõtja aruandele hindamise kohta.

Hindamine hõlmas eri liiki meetmeid, millega seoses võeti programmi alusel kohustusi või mis viidi ellu 2014. ja 2015. aastal ning 2016. aasta esimesel poolel.

Määruse artikli 13 lõike 4 kohaselt käsitleti hindamisel muu hulgas kõigi meetmete eesmärkide saavutamist, asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust, jätkusuutlikkust, lisaväärtust ja sidusust, võttes arvesse kõiki elemente, mida on vaja toetamaks otsust programmi alusel rahastatavate meetmete/meetmeliikide uuendamise, muutmise või peatamise kohta. Aruande kohaselt on üldhinnang kõiki andmeid arvestades selgelt positiivne. Aruanne näitab eelkõige, et programmi tulemused on kõigi eespool osutatud hindamiskriteeriumide põhjal väga head, kuigi on ka mõningast arenguruumi.

2.Programmi võimaliku uuendamise, muutmise või peatamise hindamine

Praeguse programmi jätkamine

Komisjon leiab, 5 et järgmiste argumentide põhjal, mis toodi aruandes esile, tuleks programmi jätkata selle korralise lõppemiseni 2020. aastal.

·Kõik kättesaadavad tõendid näitavad, et üld- ja erieesmärgid on asjakohased praegu ja programmi lõpuni.

·Programmiga hõlmatud meetmed viidi üldiselt ellu ning kavandatud ja saavutatud tulemustel on otsene tajutav mõju euro kaitsmisega seotud operatiivtegevusele.

·Programmi lõpetamisel oleks tõsine kahjulik mõju ja ilma selleta ei saaks tegelikult korraldada võrreldavas mahus sama liiki riigiülest tegevust, sest programmi lisaväärtus peitub põhimõtteliselt selles, et sellega saab toetada rahvusvahelise ja riigiülese koostöö eri vorme, mis ei ole muidu riiklike ametiasutuste jaoks võimalikud. Näiteks nõustuvad kõik ELi sidusrühmad, et sellised algatused nagu dialoogi loomine Hiina ametivõimudega (isegi kui see on esialgne ja ajutine) või Ladina-Ameerikas võltsimisvastaste üksuste moodustamine, ei oleks olnud ilma programmi raames antud toetuseta võimalikud.

Programmi jätkamine pärast aastat 2020

Aruandes esitatud hinnangu põhjal toetab komisjon 6 ka programmi jätkamist pärast aastat 2020, kuna programm pakub lisaväärtust, sellel on pikaajaline mõju ja see on jätkusuutlik.

·ELi ühisraha kui 19 liikmesriigis ja ka mujal kasutatava avaliku hüve kaitsmisel on selge riigiülene mõõde. Euro kaitsmine ei ole seega ainult ELi üksikute liikmesriikide huvides ja nende vastutus ning euro kaitse tuleb põhimõtteliselt tagada ELi tasandil. Programmi ELi lisaväärtus seisneb selles, et sellega toetatakse piiratud rühma kitsalt spetsialiseerunud riiklike pädevate asutuste, nagu riikide keskpangad, politsei, õigusasutused ja tehnilised laboratooriumid, riigiülest ja valdkondadevahelist koostööd, mida nad ei saaks muidu teha.

·Saavutatud tulemuste kestvus sõltub märkimisväärselt programmi jätkamisest selle korralise lõpuni ja ka pärast aastat 2020. Sidusrühmad kinnitavad, et nad ei oleks suutnud rakendatud riigiüleseid meetmeid ilma programmi toetuseta ellu viia ja ei suudaks programmi lõpetamise korral tulevikus sarnaseid meetmeid rakendada. Lisaks oleks lõpetamisel kahjulik mõju liikmesriikide asutuste institutsioonilise suutlikkuse tugevdamisele, mis on programmi põhiülesanne.

Programmi jätkamine pärast aastat 2020 eraldiseisva programmina

Komisjon nõustub aruandes esitatud hinnanguga selle kohta, kas jätkata programmi pärast aastat 2020 eraldiseisva programmina.

Programmi „Perikles 2020“ lõpetamine eraldiseisva programmina või selle võimalik ühendamine ELi muude programmidega, et saavutada mastaabisääst, vähendaks eurot kaitsva väga tulemusliku raamistiku spetsiifilisust, ja mis veelgi olulisem, nõrgendaks märkimisväärselt ka selle asjatundlikkust. Rahaliste vahendite võimalik kokkuhoid toimuks, kuid kahjustada saaks euro kaitse praegune tase ning komisjoni ja sidusrühmade suutlikkus reageerida tekkivatele ohtudele kiiresti. Programmi alusel ühiselt elluviidavad meetmed tagavad võrreldes (võimalike) eraldiseisvate riiklike algatustega niikuinii kokkuhoiu.

Lisaks on ühest küljest programmi juhtimise ja teisest küljest euro kaitset (võltsimise tõkestamist, normide täitmise tagamist ja koostööd) käsitleva ELi poliitika ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise sünergia optimaalne, sest kõigi euroga seotud küsimuste eest vastutab üks komisjoni talitus.

3.Edasine tegevus

Komisjon nõustub aruandes esitatud hinnanguga, et programmi alusel taotleb rahastamist piiratud arv liikmesriikide pädevaid asutusi. Programmi meetmeid rakendavad kõige sagedamini Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania.

Sellega seoses märgib komisjon, et Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal avastatakse ligikaudu kolm neljandikku kõigist ringluses olevatest võltsitud eurodest. Seetõttu tunnevad nad eurode võltsimise probleemi pärast suuremat muret kui teised liikmesriigid. Muude liikmesriikide pädevad asutused taotlevad programmi alusel rahastamist mõnikord vähe personalipuuduse tõttu või seetõttu, et tegu ei ole prioriteediga. Lisaks märgiti aruandes, et mõned liikmesriikide pädevad asutused ei tegutse enam või osalevad euro kaitsmises ainult nimeliselt.

Komisjon on teavitustegevuse kaudu juba astunud samme, et toetada liikmesriikide suuremat osalemist. Selle tulemusel on viimasel kahel aastal suurenenud esimest korda taotlust esitavate liikmesriikide pädevate asutuste arv ning esimest korda taotlesid rahastamist Bulgaaria, Austria, Portugali ja Rumeenia pädevad asutused.

Komisjon nõustub aruandes esitatud arvamusega, mille kohaselt ei ole praegu kasutatavad tulemusnäitajad programmi meetmete suutlikkust suurendava laadiga täielikult vastavuses. Seepärast tuleks kaaluda praeguste näitajate asendamist või vähemalt täiendamist kvalitatiivsete näitajatega, millega saab programmi meetmete tulemusi täpsemalt kajastada.

Komisjon hindab tulemusnäitajate puhul soovitatud muudatusi, kui hakkab ette valmistama võimaliku uue programmi mõju hindamist järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis.

(1)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 331/2014, millega luuakse vahetus-, abi- ja koolitusprogramm euro kaitsmiseks võltsimise eest (programm „Perikles 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2001/923/EÜ, 2001/924/EÜ, 2006/75/EÜ, 2006/76/EÜ, 2006/849/EÜ ja 2006/850/EÜ (ELT L 103, 5.4.2014, lk 1).

(2)

 Nõukogu 11. mai 2015. aasta määrusega (EL) 2015/768 laiendati määruse (EL) nr 331/2014 kohaldamisala euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele.

(3)

 Nagu osutatud määruse artiklis 3.

(4)

 Nagu osutatud määruse artiklis 4.

(5)

Hindamise käigus uuriti kooskõlas määruse artikli 13 lõikega 4 kõiki elemente, mida on vaja toetamaks otsust programmi alusel rahastatavate meetmete/meetmeliikide uuendamise, muutmise või peatamise kohta.

(6)

Kooskõlas määruse artikli 13 lõikega 5 hinnati aruandes ka programmi tulemuste pikaajalist mõju ja kestvust, et aidata teha otsus mis tahes järgmise programmi võimaliku uuendamise, muutmise või peatamise kohta.