EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 16.5.2017

COM(2017) 260 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kaheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta

x0009

1Sissejuhatus

Kaheteistkümnendas ümberpaigutamise ja ümberasustamise aruandes antakse ajakohane ülevaade ümberpaigutamis- ja ümberasustamiskavade rakendamisest alates viimasest aruandest, mis esitati 12. aprillil, 1 ning kirjeldatakse lünki ja seni võtmata meetmeid, mida on veel vaja võtta, et täita mõlema kava raames võetud kohustused.

Kava rakendamise kogu aja vältel on jäänud selle edu jaoks ülioluliseks üks kava element: ümberpaigutamise sihtliikmesriikide ja abisaajate liikmesriikide vastastikune koostöö ja usaldus ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste rakendamisel. Kui ümberpaigutamise menetlus võeti kasutusele ja enamik liikmesriike hakkasid korrapäraselt lubadusi esitama, siis suurenesid märkimisväärselt igakuised üleviimised. Kaks abisaajat liikmesriiki tegid ka täiendavaid jõupingutusi, et parandada vastastikust koostööd ja usaldust ning kiirendada seeläbi ümberpaigutamist. Tänu sellele on liikmesriigid 2017. aasta esimese nelja kuu jooksul paigutanud ümber peaaegu sama palju inimesi kui terve 2016. aasta jooksul. Kokku on siiani ümber paigutatud rohkem kui 18 000 inimest, mis tõendab, et ümberpaigutamine on võimalik, kui ausa koostöö vaimus näidatakse tahet täita ühiseid kokkuleppeid.

Ümberpaigutamine on jätkuvalt määrava tähtsusega meede, et leevendada Kreekale ja Itaaliale avalduvat survet, jagades vastutust selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate taotlejatega tegelemise eest. Kuigi saabuvate rändajate arv on vähenenud, avaldub Kreekale jätkuvalt surve Kreeka territooriumil viibiva rohkem kui 62 000 rändaja tõttu, kellest ligikaudu 13 500 asub saartel ja 48 500 mandril. Itaaliasse on alates 2017. aasta algusest saabunud 45 130 rändajat, mis on 40 % rohkem kui 2016. aastal sama aja jooksul. Samas ei ole valdaval enamikul saabujatest kodakondsust, mille puhul on rahvusvaheline kaitse selgelt vajalik, mis on nõukogu otsustes ümberpaigutamistingimustele vastamiseks kehtestatud nõue. Eritrealased on Itaaliasse saabunud sisserändajate hulgas suurim ümberpaigutamistingimustele vastava kodakondsusega inimeste rühm ja nende arv on 2017. aastal märkimisväärselt vähenenud: see päritoluriik langes saabujate arvu poolest 2016. aasta teiselt kohalt (11,5 % saabujatest) esikümnest välja ja selle kodanikud moodustavad nüüd saabujatest vaid ligikaudu 2,3 %. Hoolimata sellest järsust vähenemisest on siiani registreerimata ja teistesse liikmesriikidesse ümber paigutamata ligikaudu 11 000 eritrealast, kes saabusid Itaaliasse 2016. aastal.

Nagu varem teatati, on Itaalias ja Kreekas viibivate nende inimeste arv, kes vastavad ümberpaigutamistingimustele, nõukogu otsustega ettenähtust väiksem. Kreekast, kus ümberpaigutamiseks registreeritud taotlejate arv püsib eeldatavasti stabiilsena (ümberpaigutamiseks on registreeritud 27 146 inimest, kellest 12 707 on juba ümber paigutatud), on veel vaja ümber paigutada ligikaudu 12 400 inimest. Itaalias on siiani ümberpaigutamiseks registreeritud rohkem kui 8 300 inimest, kellest 5 711 on juba ümber paigutatud ja tõenäoliselt registreeritakse peagi veel 700 inimest. Lisaks sellele on 2017. aastal siiani saabunud rohkem kui 1 100 ertirealast, kes tuleb veel ümberpaigutamiseks registreerida. Seega on võimalik ja otstarbekas paigutada 2017. aasta septembriks ümber kõik nõuetele vastavad inimesed ning see peaks olema kõigi liikmesriikide prioriteet. Liikmesriigid ei tohiks saabujate arvu vähenemise tõttu teha väiksemaid jõupingutusi, kuna praegusest ümberpaigutamise tempost ikka veel ei piisa, et paigutada 2017. aasta septembriks ümber kõik tingimustele vastavad inimesed, ja seda on vaja märkimisväärselt kiirendada, eelkõige Kreekas, kooskõlas igakuiste eesmärkidega, mis on kehtestatud komisjoni kümnenda aruandega 2 .

Nõukogu otsustes sätestatud ümberpaigutamine on juriidiline kohustus. See on samuti ühine jõupingutus, mille raames peavad kõik liikmesriigid paigutama inimesi ümber nii Itaaliast kui ka Kreekast. Kuigi mitmed liikmesriigid on suurendanud oma jõupingutusi, ei ole teatavad liikmesriigid kahjuks veel kedagi ümber paigutanud, rikkudes seeläbi oma juriidilisi kohustusi ja eirates Itaalia, Kreeka ja nende teiste liikmesriikide ees võetud vastutust, kes täidavad oma kohustusi, paigutades inimesi ümber.

Kuigi üheteistkümnenda aruande mitmed soovitused on siiani asjakohased (lähtuvalt sellest, et ümberpaigutamise tsükkel on kahe kuu pikkune), keskendutakse käesolevas kaheteistkümnendas aruandes peamiselt neile liikmesriikidele, kes on süstemaatiliselt keeldunud nõukogu otsuseid rakendamast ja ei ole käitunud võetud kohustustele vastaval moel.

Ümberasustamise valdkonnas ollakse 2015. aasta juuli järelduste (mille kohaselt tuleb ümber asustada 22 504 inimest) rakendamisega graafikus, kuna rohkem kui kaks kolmandikku neist on juba ümber asustatud. On tehtud märkimisväärseid edusamme võrreldes piiratud määraga, milles liikmesriigid asustasid inimesi ümber 2014. ja 2015. aastal riiklike või mitmepoolsete kavade alusel, ning see näitab selles valdkonnas ELi tasandil tehtava suurema koostöö lisaväärtust.

2Ümberpaigutamine

Ümberpaigutamise tempo kiireneb jätkuvalt, hoolimata teatatavatest logistilistest probleemidest. Kui kõik ümberpaigutamise sihtliikmesriigid teeksid täiendavaid jõupingutusi, siis oleks võimalik saavutada määratud eesmärgid. Komisjoni määratud eesmärgid peavad tagama, et kõik praegu Itaalias ja Kreekas viibivad tingimustele vastavad inimesed paigutatakse ümber tõhusalt ja õigel ajal, vältides tegevuslikke ja logistilisi kitsaskohti, mis võivad tekkida, kui enamik ülejäänud ümberpaigutamisi tuleks teostada septembri viimastel nädalatel. Nende eesmärkide täitmiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi ja paindlikkust ümberpaigutamismenetluse igas etapis, lubaduste esitamisest kuni üleviimiseni, sealhulgas tagada piisav vastuvõtusuutlikkus ümberpaigutamise sihtliikmesriikides pärast ümberpaigutamise toimumist.

Praeguseks paigutavad Itaaliast ja Kreekast inimesi ümber peaaegu kõik liikmesriigid. Ungari, Poola ja Austria on ainsad liikmesriigid, kes ei ole kedagi ümber paigutanud ja kes rikuvad seeläbi oma juriidilisi kohustusi, 3 kuigi Austria on teatanud oma kavatsusest peagi ümberpaigutamist alustada. Lisaks sellele ei ole Tšehhi Vabariik alates 2016. aasta maist lubadusi esitanud ning ei ole kedagi ümber paigutanud 2016. aasta augustist saadik, olles seega ümber paigutanud alla 1 % oma kvoodist.

2.1.    Teatavad liikmesriigid ei esita siiani lubadusi ja/või ei paiguta inimesi ümber

Praegu tegutsevad peaaegu kõik liikmesriigid nii Itaalias kui ka Kreekas ja on hakanud korrapärasemalt lubadusi esitama. Mõnda aega vähem aktiivselt tegutsenud liikmesriigid (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Sloveenia, Hispaania ja Rumeenia) esitavad nüüd korrapäraselt lubadusi. Läti on teatanud kavatsusest esitada Itaaliale lubadusi korra kuus ja Rootsi on näidanud, et ta täidab kindlameelselt oma kohustusi, ja esitas ainuüksi aprillis 1 650 kohaga seotud lubaduse (500 kohta Itaalia jaoks ja 1 150 Kreeka jaoks). Belgia, Leedu ja Malta on teatanud, et nende esitatavad igakuised lubadused suurenevad lähitulevikus veelgi. Portugal on hakanud nüüd uuesti lubadusi esitama, kõrvaldades täitmata jäetud kohustused. Austria on pärast oma varasemat teadaannet, et ta hakkab lähitulevikus Itaaliast uuesti inimesi ümber paigutama ja keskendub seejuures haavatavatele taotlejatele (eelkõige saatjata alaealistele), esitanud 50 kohaga seotud konkreetse lubaduse 4 . Nüüd peaks Austria alustama võimalikult kiiresti Kreekale lubaduste esitamist.

Teatavad liikmesriigid ei esita üldse lubadusi ega paiguta Kreekast ja Itaaliast üldse inimesi ümber:

·Ungari ei ole alates ümberpaigutamist käsitlevate nõukogu otsuste vastuvõtmisest kordagi lubadusi esitanud ega inimesi ümber paigutanud;

·Poola esitas lubaduse 2015. aasta detsembris ja seejärel katkestas enda osalemise. Poola peatas 2016. aasta aprillis 73 ümberpaigutamise taotluse menetlemise, mille Kreeka varjupaigatalitus talle saatis, peatades seega de facto ümberpaigutamismenetluse kolm ja pool kuud pärast lubaduse esitamist, ning seega ei paigutanud ta kunagi kedagi ümber. Sama kehtib ka Itaalia esitatud taotluste puhul;

·Tšehhi Vabariik ei ole alates 2016. aasta maist lubadusi esitanud. Tšehhi Vabariik osales ranget eelispoliitikat rakendades väga piiratud määral, võttes vastu ainult isikutunnistuse või reisidokumentidega taotlejad ja lükates tagasi kõik teised taotlejad. Tšehhi Vabariik ei ole alates 2016. aasta augustist kedagi ümber paigutanud ning ta on kokku ümber paigutanud ainult 12 taotlejat Kreekast ja mitte ühtegi taotlejat Itaaliast (mis moodustab vähem kui 1 % tema juriidilisest kohustusest).

Lisaks sellele ei ole teatavad teised liikmesriigid, kes on Kreekast inimesi ümber paigutanud, Itaaliast inimesi ümber paigutanud 5 :

·Bulgaaria ja Slovakkia rakendavad ranget eelistuspoliitikat (Bulgaaria ei soovi eritrealasi vastu võtta ja Slovakkia võtab vastu ainult üksikuid naisi lastega ning inimesi, kellel on reisidokumendid), mistõttu on Itaalial peaaegu võimatu leida neile eelistustele vastavaid taotlejaid. Bulgaaria peaks hakkama eritrealasi vastu võtma ja Slovakkia peaks olema oma eelistuste puhul paindlikum ning alustama võimalikult kiiresti Itaaliale lubaduste esitamist ja sealt ümberpaigutamist;

·Eesti ja Iirimaa ei ole Itaaliast veel kedagi ümber paigutanud, kuna Itaalia kohaldab ümberpaigutamise sihtliikmesriikide täiendavate julgeoluküsitluste suhtes ranget poliitikat 6 ;

·Küpros, kes ei ole nüüdseks rohkem kui kolme kuu jooksul lubadusi esitanud, peaks alustama võimalikult kiiresti Itaaliale lubaduste esitamist ja sealt ümberpaigutamist.

Kõik ülejäänud liikmesriigid peaksid vähemalt jätkama oma praeguseid igakuiseid jõupingutusi nii Kreeka kui ka Itaalia puhul.

2.2.    Ümberpaigutamise kiirendamiseks vajalikud meetmed

Sisserändajate isikute kindlakstegemine ja registreerimine ümberpaigutamiseks: Itaalia peab tegema rohkem, et ümberpaigutamist kiirendada

Nagu varem teatati, on Kreeka lõpule viinud kõigi eelregistreerimismenetlusega hõlmatud inimeste, sealhulgas ümberpaigutamistingimustele vastavate inimeste registreerimise („rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine“). 12. maiks on ümberpaigutamiskava alusel taotluse esitanud kokku 27 146 inimest, juba on ümber paigutatud 12 707 inimest ja veel on ümber paigutamata 12 385 inimest 7 . Kuigi enne 26. septembrit 2017 võidakse registreerida veel ümberpaigutamise taotlejaid ja teatavad taotlejad võidakse ümberpaigutamiskavast välja arvata, eeldatakse, et ümberpaigutamiseks registreeritud inimeste koguarv jääb stabiilseks.

Itaalia on siiani ümberpaigutamiseks registreerinud ligikaudu 8 300 inimest, kellest 5 711 on juba ümber paigutatud. Itaalia ametiasutuste sõnul on veel 700 taotlejat registreerimise ootel. Lisaks neile saabus 2017. aastal Itaaliasse rohkem kui 1 100 eritrealast, kes tuleks samuti ümberpaigutamiseks registreerida. Samas on juba ainult 2016. aastal Itaaliasse saabunud ligikaudu 20 700 eritrealast. On ülioluline tagada, et ümberpaigutamiseks registreeritakse õigel ajal kõik ümberpaigutamistingimustele vastavad rändajad, kes on saabunud ja saabuvad Itaaliasse esmase vastuvõtu keskuste ja teiste maabumissadamate kaudu.

Itaalia peaks seetõttu viivitamata ja pidevalt kiirendama kõigi inimeste tuvastamise ja tingimustele vastavate inimeste ümberpaigutamiseks registreerimise menetlusi. Itaalia peaks sel otstarbel suurendama oma registreerimise võimekust Questures ning Dublini üksuses ümberpaigutamise taotlusi ja vastuvõtmispalveid töötlevate töötajate võimekust ja arvu, kasutades selleks vajaduse korral Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (edaspidi „EASO“) abi. Riik peaks täies ulatuses kasutama ära oma territoriaalhalduse ja olemasolevate EASO rühmade võimalused, et saavutada kontakt väljaspool algseid ümberpaigutamispunkte asuvate ümberpaigutamistingimustele vastavate sisserändajatega, neid teavitada ja nad registreerida. Selle tagamiseks tuleks Questures ja vastuvõtukeskustes suurendada teadlikkust ümberpaigutamiskava kohta.

Ülioluline on ka see, et kõik esmase vastuvõtu keskuste või teiste maabumissadamate kaudu Itaaliasse saabuvad ümberpaigutamistingimustele vastavad inimesed suunatakse nõuetekohaselt spetsiaalselt selleks ettenähtud ümberpaigutamispunktidesse, nagu on kindlaks määratud Itaalia tegevuskavas. Praegune teguviis, mille puhul ümberpaigutamistingimustele vastavad rändajad jaotatakse üle terve Itaalia territooriumi ja ümberpaigutamispunktid on sageli alakasutuses, kuna seal viibijatest on enamik ümberpaigutamistingimustele mittevastava kodakondsusega rändajad, muudab ümberpaigutamiseks registreerimise keerulisemaks ja tekitab logistilisi probleeme ümberpaigutamismenetluse viimastes etappides, eelkõige enne üleviimist nõuetekohaste tervisekontrollide tagamise puhul. Itaalia on hiljuti teinud jõupingutusi, et tsentraliseerida ümberpaigutamismenetluse viimased etapid üksikutesse keskustesse ja viia ümberpaigutamise taotlejad kümme päeva enne lahkumist üle Roomas või selle lähedal asuvatesse vastuvõtukeskustesse. See on teretulnud samm, aga seda on vaja muuta süstemaatilisemaks ja täiendada ümberpaigutamise taotlejate üldiselt kesksema vastuvõtuga.

Komisjon on selles valdkonnas Itaalia toetamiseks hiljuti andnud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 15,33 miljonit eurot hädaabi, et tagada majutus, toit, tervishoid ning keeleline ja kultuuriline vahendamine. Abi aitab ka esitada kava tingimustele vastavatele inimestele paremini teavet ümberpaigutamise kohta 8 . Seetõttu on nüüd ülioluline tagada, et kõik tingimustele vastavad inimesed registreeritakse ümberpaigutamiseks ning paigutatakse tulemuslikult ja kiiresti ümber.

Sobitamismenetlus: liikmesriigid teevad edusamme, aga on vaja teha rohkem, eelkõige seoses haavatavate taotlejatega

EASO sobitamisvahend võetakse Kreekas kasutusele 23. mail ja selle abil suurendatakse sobitamismenetluse tõhusust, sest menetletakse palju juhtumeid korraga ja tehakse kiiresti kindlaks taotlejad, keda saab konkreetsesse liikmesriiki ümber paigutada. Eelmises aruandes märgitu kohaselt peaksid liikmesriigid vahendi tõhususe huvides siiski teatama piisavalt paindlikest eelistustest 9 .

Lisaks sellele julgustatakse teatavaid liikmesriike suurendama oma igakuiseid lubadusi, et neid esitataks sobitamismenetluse jaoks (mille abil Itaalia ja Kreeka suunavad individuaalse taotleja konkreetsesse liikmesriiki) piisaval arvul. Seega peaksid Belgia (oma teadaande kohaselt), Hispaania ja Horvaatia märkimisväärselt suurendama Itaaliale ja Kreekale esitatavaid igakuiseid lubadusi ning Saksamaa, Rumeenia ja Slovakkia peaksid märkimisväärselt suurendama Kreekale esitatavaid igakuiseid lubadusi. Prantsusmaa peaks esitama igakuiselt märkimisväärselt rohkem lubadusi Itaaliale, jätkates samas oma praegusi igakuiseid jõupingutusi seoses Kreekaga.

Kõik liikmesriigid peaksid vältima oma eelistustest haavatavate taotlejate väljaarvamist, kuna nad tuleb esmajärjekorras ümber paigutada. Seega tunneme heameelt selle üle, et teatavad liikmesriigid (näiteks Hispaania) keskenduvad eriti haavatavatele taotlejatele. Samuti on ülioluline, et liikmesriigid looksid võimekuse luua eriti haavatavatele taotlejatele vajalikud tingimused. Kõik liikmesriigid peaksid olema valmis võtma vastu kõiki liiki rändajaid (taotlevad suured perekonnad, üksikud mehed) ja oma õiglase osa haavatavaid taotlejaid, sealhulgas saatjata alaealisi ning tõsiste terviseprobleemidega inimesi.

Ümberpaigutamise sihtliikmesriikide reageerimisaja vähendamine

Liikmesriigid on jätkanud jõupingutusi, et lühendada aega, mis neil kulub ümberpaigutamise taotlustele reageerimiseks. Siiski esineb jätkuvalt viivitusi, eelkõige teatavates liikmesriikides ja assotsieerunud riikides (Belgia, Saksamaa, Leedu, Rumeenia, Hispaania ja Šveits), kus varasematele lubadustele vastuste esitamine on jäänud viibima (mis tähendab, et vastuste esitamine võtab ümberpaigutamisprotokollides nõutud kümne tööpäeva asemel rohkem kui kuu aega). Üldiselt julgustatakse liikmesriike veelgi suurendama oma võimet taotlusi menetleda ja saatma vastuseid ümberpaigutamisprotokollides kokku lepitud kümne tööpäeva jooksul.

Tegevuslike takistuste ületamine

Nüüd, kui Kreekas ootab üleviimist 4 000 ja Itaalias 1 388 inimest, on üleviimise viivitused eelmise aruandeperioodiga võrreldes vähenenud, aga need on jätkuvalt ümberpaigutamismenetluse oluline kitsaskoht.

Piiratud vastuvõtuvõimekusega liikmesriigid (Iirimaa, Soome ja Portugal) on tegutsenud selle nimel, et lahendada tekkinud probleemid. Samuti on paranenud kultuuri tutvustavate õppeseansside ja esitatava teabe kogus ja kvaliteet. Lisaks varasemas aruandes esile toodud headele tavadele on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi „IOM“) korraldanud erikoolituse Kreekas viibivatele kontaktametnikele, et aidata neil paremini korraldada kultuuri tutvustavaid õppeseansse. Kuna see koolitus on osutunud edukaks, kordab IOM seda Itaalias. Enamik liikmesriike on nüüd esitanud EASO-le oma teabematerjali ja EASO vaatab seda läbi, et teha vajaduse korral parandusettepanekuid. EASO on koostanud ka uue teabelehe ümberpaigutamise kohta, milles käsitletakse taotlejate õigusi ja kohustusi. EASO vajab liikmesriikide abi, et seda uut teabelehte laialdaselt levitada, mitte ainult Kreeka ja Itaalia esmase vastuvõtu keskustes ja vastuvõtukeskustes, aga ka kõigi ümberpaigutamise sihtliikmesriikide territooriumil. EASO on samuti koostanud eritrealastele suunatud eriotstarbelise video Portugali ümberpaigutamise kohta 10 .

Jätkuvalt tekitavad probleeme teatavate ümberpaigutamise sihtliikmesriikide ja assotsieerunud riikide (eelkõige Eesti, Iirimaa ja Šveitsi) täiendavad julgeolekukontrollid, sealhulgas küsitlused. Kreeka ja Itaalia peavad ELi ametite toel tegema enne ümberpaigutamise taotluste saatmist taotlejate vajalikud julgeolekukontrollid. Liikmesriigid, kes soovivad süstemaatiliselt korraldada täiendavaid julgeolekukontrolle, peaksid olema paindlikud ja leidma Kreeka ja Itaaliaga nende korraldamiseks mõlemale poolele sobilikud lahendused, et ümberpaigutamise protsessi mitte aeglustada. Sellised lahendused parandavad veelgi vastastikust koostööd ning suurendavad Itaaliast ja Kreekast kõigisse teistesse liikmesriikidesse ümberpaigutamise tempot. Mis tahes täiendavad julgeolekukontrollid (sealhulgas julgeolekuküsitlused) tuleks korraldada ümberpaigutamisprotokollides kokku lepitud kümne tööpäeva jooksul. Liikmesriike julgustatakse võtma eeskujuks Madalmaade, Prantsusmaa ja Kreeka vahel tehtavat head koostööd, et tagada ümberpaigutamine nimetatud ajavahemiku jooksul. Sel puhul on oluline tagada, et võimalikult kiiresti on olemas küsitluste korraldamiseks vajalik võimekus.

Veelgi enam, aprillis toimus 70 % lendudest kuu viimasel nädalal. Nagu märgiti eelmises aruandes, on seepärast soovitav, et ümberpaigutamise sihtliikmesriigid näitaksid üles rohkem paindlikkust ja paremat koordineerimist alates nõusolekute saatmisest kuni lendude korraldamiseni. Komisjon korraldab 19. mail Ateenas kohtumise, et aidata IOMil ja Kreeka ametiasutustel nende logistiliste koordineerimise väljakutsetega toime tulla.

2.3.    Saatjata alaealiste ümberpaigutamine: Kreekas saavutatud tulemused ja Itaalias tehtud esimesed sammud

Oma 12. aprilli 2017. aasta teatises lapsrändajate kaitse kohta, 11 milles sätestatakse lapsrändajate kaitse suurendamiseks kiireloomuliselt võetavad meetmed, juhtis komisjon tähelepanu sellele, et on ülioluline, et liikmesriigid esitaksid suuremaid ümberpaigutamise lubadusi, eelkõige saatjata laste ja vanematest eraldatud laste puhul.

Kreekas on 15. maiks ümber paigutatud 359 saatjata alaealist ümberpaigutamistingimustele vastavast 576 saatjata alaealisest. Pärast eelmise aruande avaldamist on mitu liikmesriiki pakkunud kohti selle kategooria haavatavatele taotlejatele. Liikmesriike julgustatakse vajadust mööda jätkuvalt tagama kohti, 12 et paigutada ümber vanematest eraldatud registreeritud alaealised, ning järgima Soome eeskuju, olles abielus laste ümberpaigutamisel võimalikult paindlikud. Sellega seoses peaksid liikmeriigid uurima võimalusi abielus alaealiste ümberpaigutamise lihtsustamiseks, pidades alati silmas lapse parimaid huve. Pärast eelmises aruandes avaldatud soovitusi on Saksamaa nüüd kaugemate perekondlike sidemete tõendamisel paindlikum, eelkõige seoses vanematest eraldatud lastega.

2016. aastal saabus Itaaliasse rekordiliselt 25 772 saatjata alaealist (st 91,6 % 28 129 alaealisest), sealhulgas 3 806 eritrealast, 218 süürlast, 394 iraaklast ja 13 jeemenlast (ümberpaigutamistingimustele vastavad kodakondsused). 2017. aasta 11. maiks oli Itaaliasse saabunud veel 5 602 saatjata alaealist, kellest umbes 250 inimesel on ümberpaigutamist võimaldav kodakondsus.

Saatjate alaealiste esimene ümberpaigutamine Itaaliast toimus aruandeperioodi jooksul 13 . Kaks saatjata alaealist paigutati Madalmaadesse ümber aprillis ja mais ning mitu teist taotlust on läbivaatamisel. Selleks tuleks jätkata Itaalia ametiasutuste aktiivset institutsioonidevahelist koostööd riiklikul ja kohalikul tasandil ning toetada jätkuvalt komisjoni meeskonda Itaalias, EASOt ja IOMi.

Itaalia peaks nüüd tuginema esimeste ümberpaigutamiste käigus omandatud kogemustele ja muutma standardseks menetlused, mille abil saab saatjata alaealised täielikult ümber paigutada, muu hulgas võimaldades kiiresti määrata saabuvatele saatjata alaealistele eestkostjad, et nad saaksid abi võimaliku rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja vajaduse korral ümberpaigutamise menetlusse kaasamisel. Lapsrändajate kaitset käsitlevas teatises on eestkostjate kiire määramine ja ümberpaigutamise esmatähtsustamine liigitatud kiireloomuliste meetmetena. On ülioluline, et kõigile alaealistele esitatakse nii maabumiskohtades kui ka vastuvõtukeskustes piisavalt teavet ümberpaigutamise kohta, ja see tuleks alati tagada. Eestkostjad peaksid iga tingimustele vastava lapse parimate huvide hindamisel alati võtma arvesse ümberpaigutamise võimalust. Nagu eelmistes aruannetes on juba märgitud, peaks Itaalia mentluste lihtsustamiseks kaaluma, kas võtta kasutusele konkreetselt saatjata alaealiste jaoks mõeldud ümberpaigutamisrajatis või mitu sellist rajatist. EASO saab aidata teabe esitamisel, taotluste registreerimisel ja lapse parimate huvide hindamisel. Liikmesriigid peaksid omalt poolt jätkama oma lubadustes saatjata alaealistele kohtade kättesaadavaks tegemist ning esitama Itaalia ametiasutustele ette nähtud vastuvõtu kohta konkreetset teavet.

3Ümberasustamine

Hiljuti avaldatud Eurostati andmete kohaselt 14 võtsid ELi liikmesriigid 2016. aastal riiklike ja mitmepoolsete kavade alusel vastu rohkem kui 14 205 ümberasustatud pagulast. See näitaja on märkimisväärselt paranenud, võrreldes 2015. aastal ümberasustatud 8 155 inimesega ja 2014. aastal ümberasustatud 6 550 inimesega. Ümberasustatud inimeste arvu suurenemine kattub ELi tasandi ümberasustamiskavade rakendamise esimese täisaastaga ning näitab, milline väärtus ja potentsiaal on ümberasustamise valdkonnas ELi tasandil toimuval paremal koostööl ja koordineerimisel.

20. juuli 2015. aasta järelduste rakendamisel tehakse jätkuvalt edusamme ning üle kahe kolmandiku kokku lepitud 22 504 ümberasustamisest on juba ellu viidud. Alates 10. aprillist 2016 on kava alusel ümber asustatud 671 inimest, peamiselt Türgist, aga ka Jordaaniast ja Liibanonist.

12. mai 2017. aasta seisuga on ümber asustatud 16 163 inimest 21 riiki (Belgiasse, Tšehhi Vabariiki, Taanisse, Saksamaale, Eestisse, Prantsusmaale, Islandile, Iirimaale, Lätisse, Liechtensteini, Leedusse, Madalmaadesse, Norrasse, Austriasse, Portugali, Hispaaniasse, Soome, Rootsi, Šveitsi ja Ühendkuningriiki). Seitse liikmesriiki (Eesti, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik) ning kolm assotsieerunud riiki (Island, Liechtenstein ja Šveits) on oma lubadused juba täitnud. Kuigi eelmiste aastatega võrreldes osaleb ümberasustamises rohkem liikmesriike, ei ole kümme liikmesriiki selle kava alusel veel kedagi ümber asustanud 15 . Muutub üha küsitavamaks, kas liikmesriigid, kelle võetud kohustused ja tegelik rakendamine suurel määral erineb, suudavad tegelikult oma kohustusi täita.

Enamik 20. juuli 2015. aasta järelduste rakendamise kavas osalevatest riikidest andsid teada, et nende ümberasustamise tegevus keskendub peamiselt (aga mitte ainult) Jordaanias, Liibanonis ja Türgis viibivatele süürlastele. See hõlmab ka liikmesriikide jõupingutusi süürlaste Türgist ümberasustamisel vastavalt ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldusele. Alates 4. aprillist 2016 on Türgist asustatud ümber 5 695 süürlast ELi-Türgi avalduse ümberasustamist käsitleva osa alusel. Pärast eelmist aruandeperioodi on selle mehhanismi alusel ümber asustatud 1 077 süürlast ja kõigi lubaduste alusel on veel ümber asustamata 25 040 inimest. ELi-Türgi avalduse alusel on siiani inimesi ümber asustatud Austriasse, Belgiasse, Eestisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, Lätti, Leetu, Luksemburgi, Madalmaadesse, Portugali, Hispaaniasse, Soome ja Rootsi. Lisaks on Norra alates 4. aprillist 2016 asustanud Türgist ümber 521 süürlast.

ELi-Türgi avalduse alusel ümberasustavatel liikmesriikidel edeneb edasiste toimingute ettevalmistamine hästi, sealhulgas tehakse külastusi Türki, et pidada vestlusi ümberasustamise kandidaatidega. Austria on nüüd hakanud kava alusel inimesi ümber asustama ja Rumeenia valmistub praegu esimesteks ümberasustamisteks. Horvaatia eksperdid osalesid hiljuti vaatlejatena Belgia kontrollkäigul Ankarasse. See on näide kogenud ja uute ümberasustavate liikmesriikide vahelisest koostööst, mida komisjon on julgustanud ja mis tuleks laiemalt kasutusele võtta.

Kuid on ka liikmesriike, kes said ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt (edaspidi „UNHCR“) toimikud juba 2016. aasta suvel, aga ei ole pärast seda tegutsenud (Bulgaaria ja Tšehhi Vabariik). Lisaks neile on liikmesriike, kes ei ole kedagi Türgist ümber asustanud ega võtnud selleks ka piisavaid meetmeid (Küpros, Taani, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Ühendkuningriik). Neid liikmesriike julgustatakse panustama ELi-Türgi avalduse rakendamisse.

Selleks et toetada ELi-Türgi avalduse alusel toimuvat ümberasustamist ja arutada pooleliolevat tegevust, on ELi delegatsioon Ankaras jätkanud igal nädalal Türgi rände haldamise peadirektoraadiga kohtumiste korraldamist. ELi delegatsioon kohtub igal nädalal ka liikmesriikide ning UNHCRi ja IOMiga, et arutada tegevuslikke uuendusi, kontrollida edusamme ja määrata kindlaks kitsaskohad.

Selleks et tegeleda kitsaskohtadega ja võtta eelmises aruandes esitatud soovituste järelmeetmeid, tegi ELi delegatsioon liikmesriikidele ettepaneku koostada UNHCRi kasutatava küsimuste ja vastuste dokumendi uus versioon, tagamaks et Süüriast pärit kandidaatidele esitatakse terviklik teave ELi liikmesriikide vastuvõtutingimuste ning kultuuriliste, sotsiaalsete ja õiguslike normide kohta. Selle dokumendi uue versiooni koostamist on juba toetanud UNHCR ja enamik liikmesriike.

Järgmistes valdkondades on viivitamata vaja võtta järelmeetmeid

·Liikmesriigid, kes ei ole käimasolevate ELi tasandi kavade alusel veel kedagi ümber asustanud (Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Horvaatia, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia) ning need, kes ei ole veel mingitest edusammudest teatanud ja on endiselt kaugel oma eesmärkide saavutamisest (Tšehhi Vabariik, Taani ja Portugal), peaksid viivitamata jõupingutusi suurendama, et täita 20. juuli 2015. aasta järeldustes kokkulepitud kohustused.

·Bulgaaria ja Tšehhi Vabariik, kes said juba 2016. aasta suvel ELi-Türgi avalduse alusel UNHCRilt toimikud, peaksid suurendama jõupingutusi Türgist ümberasustamise protsessi lõpuleviimiseks niipea kui võimalik.

·Liikmesriigid peaksid esitama ELi-Türgi avalduse alusel Süüria kandidaatidele paremini teavet ümberasustamise sihtriikide kohta ja uuendama selleks UNHCRi kasutatavat küsimuste vastuste ja dokumenti, et kandidaadid saaksid teha teadlikke otsuseid, mille tulemusena väheneb ümberasustamismenetluse hilisemates etappides väljalangejate arv.

4Edasine tegevus

Euroopa riigipead ja valitsusjuhid on korduvalt tunnistanud pakilist vajadust käsitelda rändeolukorda Euroopas ja on kutsunud üles edasisele tegevusele, et kiirendada ümberpaigutamiskava rakendamist, millega näidatakse Kreeka ja Itaalia suhtes üles solidaarsust ning vastutuse õiglast jagamist.

Seatud eesmärgid paigutada Kreekast ümber vähemalt 3 000 ja Itaaliast vähemalt 1 500 inimest kuus on tehtud edusamme arvesse võttes praegu täiesti saavutatavad. Arvestades praegu Kreekas ja Itaalias viibivate inimeste arvu, on kõigi eeldatavasti tingimustele vastavate inimeste ümberpaigutamine 2017. aasta septembriks võimalik ja teostatav. See peaks olema meie ühine eesmärk, millesse peaksid ausalt ja proportsionaalselt panustama kõik liikmesriigid. Liikmesriigid peaksid seega tegema selle eesmärgi saavutamiseks täiendavaid jõupingutusi ja olema paindlikumad, nagu on märgitud selles ja eelmises aruandes, ning hakkama kiiremini inimesi ümber paigutama, enne kui 2017. aasta juunis avaldatakse järgmine aruanne. Komisjon on valmis jätkuvalt aitama liikmesriike nende suuremate jõupingutuste koordineerimisel.

Enamik liikmesriikidest on positiivselt reageerinud komisjoni ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Malta üleskutsele jõupingutusi suurendada. Samas ei ole mitu liimesriiki veel kedagi ümber paigutanud, eirates seeläbi oma juriidilisi kohustusi, või on paigutanud ümber ainult üksikud inimesed. Kuna 2017. aasta september läheneb, on neil liikmesriikidel jäänud vähe aega, et täita oma kohustusi ning panustada õiglaselt ja proportsionaalselt 16 . Teised liikmesriigid on näidanud, et on võimalik ja otstarbekas paigutada lühikese aja jooksul ümber suures koguses inimesi, kui seda tahetakse teha ja selle nimel kindlameelselt tegutsetakse.

Komisjon kutsub seega liikmesriike, kes ei ole veel kedagi ümber paigutanud või kes ei ole peaaegu terve aasta jooksul Itaaliale ja Kreekale lubadusi esitanud, seda viivitamata ja käesoleva kuu jooksul tegema. Kui seda ei tehta, siis esitab komisjon oma järgmises 2017. aasta juuni aruandes seisukoha aluslepingutest tulenevate volituste kasutamise ja eelkõige rikkumismenetluse algatamise kohta.

Samal ajal peaksid liikmesriigid jätkama oma ümberasustamiskohustuste täitmist, eelkõige juhul, kui nad ei ole veel kedagi ümber asustanud, ning kui nad ei ole veel oma eesmärki saavutanud, siis peaksid liikmesriigid suurendama oma jõupingutusi.

(1)

     COM(2017) 212 final.

(2)

COM(2017) 202 final.

(3)

     Ungari ja Slovakkia, keda toetab Poola, on seadnud kahtluse alla ümberpaigutamist käsitleva teise nõukogu otsuse õiguspärasuse. Tühistamishagil ei ole aga peatavat mõju. Nende kohtuasjade arutamine toimus Euroopa Liidu Kohtus 10. mail.

(4)

     Austria esitas ametlikult lubaduse 12. mail.

(5)

     Slovakkia pole kunagi Itaaliale lubadusi esitanud, Eesti ei ole seda teinud alates 2015. aasta detsembrist, Iirimaa alates 2015. aasta novembrist ja Bulgaaria alates 2016. aasta juunist.

(6)

     Komisjon loodab, et pooleliolev suhtlus Itaalia ja Eesti vahel annab selles küsimuses mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse.

(7)

     2 054 ümberpaigutamise kandidaati, kelle sihtliikmesriigid on tagasi lükanud, kuuluvad nüüd Dublini menetluse või Kreeka riikliku menetluse alla (nt Kreeka tühistas taotluse halduspõhjustel, Kreeka politsei teostatud julgeolekukontrolli tulemus oli enne taotluse esitamist negatiivne jne) või on, väga vähestel juhtudel, vahepeal surnud.

(8)

     See viib 74,09 miljoni euroni selle hädaabi kogusumma, mille komisjon on andnud alates 2015. aastast Itaalia ametiasutustele ja Itaalias tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi alusel. Kõnealune rahastamine lisandub 592,6 miljonile eurole, mis on Itaaliale juba eraldatud ajavahemikuks 2014–2020 riiklike programmide kaudu (347,7 miljonit eurot Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja 244,9 miljonit eurot Sisejulgeolekufondi raames).

(9)

     Vahendiga võetakse samal ajal arvesse erinevaid sobivuskriteeriume (taotlejate kvalifikatsioonid ja omadused, haavatavate taotlejate eelisjärjekord, liikmesriikide suutlikkus haavatavate isikute vastuvõtmiseks, eelistused, tähtajad). Lisaks sobitamismenetluse suuremale tõhususele tagab vahend ka menetluse läbipaistvuse ümberpaigutatud inimeste profiilide, eriti haavatavate taotlejate õiglase jaotamise ja sobitamiskriteeriumide (omadused ja kvalifikatsioonid, mis võivad hõlbustada lõimumist) arvessevõtmise määra jälgimisega. EASO on töötanud välja konkreetsed juhised ja spetsiaalse vormi eelistuste jaoks.

(10)

     https://www.youtube.com/watch?v=sTAmg2CeV3Q

(11)

     COM(2017) 211 final.

(12)

     Kuigi põhimõtteliselt on vaja esitada veel ainult 19 lubadust, võib tekkida vajadus täiendavate lubaduste järele, kui lükatakse tagasi mõned teistesse liikmesriikidesse saadetud saatjata alaealiste Dublini taotlused.

(13)

     Siiani on paigutatud üks vanematest eraldatud laps ümber Madalmaadesse, aga kordagi pole paigutatud ümber täiesti üksi reisivat saatjata alaealist.

(14)

     http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/8001715/3-26042017-AP-EN.pdf/05e315db-1fe3-49d1-94ff-06f7e995580e

(15)

     Nende liikmesriikide hulka kuulub Luksemburg, kuigi Luksemburg on juba ELi-Türgi avalduse alusel süürlasi Türgist ümber asustanud ja asustab eeldatavasti 20. juuli järelduste alusel inimesi ümber lähikuudel.

(16)

     Nagu selgitati kümnendas ja üheteistkümnendas ümberpaigutamis- ja ümberasustamisaruandes, ei lõpe liikmesriikide juriidilised kohustused vastavalt nõukogu otsustele pärast 2017. aasta septembrit. Seetõttu peavad liikmesriigid neis otsustes sätestatud ümberpaigutamismenetlused tingimustele vastavate kandidaatide jaoks lõpule viima mõistliku aja jooksul pärast seda.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 16.5.2017

COM(2017) 260 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kaheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta

1. lisa: ümberpaigutamised Kreekast 2017. aasta 12. mai seisuga

(1)

Edastatud DubliNeti kaudu vastavalt nõukogu otsuse artikli 5 lõikele 2.

(2)

See ei hõlma umbes 8 000 inimest, kes nõukogu esimese otsuse alusel alles jaotatakse, ega 54 000 koha raames jaotatud inimesi.

(3)

     Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.

(4)

     Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/946, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Rootsi toetamiseks vastavalt otsuse (EL) 2015/1523 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9 ja otsuse (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 16.5.2017

COM(2017) 260 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kaheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta

2. lisa: ümberpaigutamised Itaaliast 2017. aasta 12. mai seisuga

(1)

Edastatud DubliNeti kaudu vastavalt nõukogu otsuse artikli 5 lõikele 2.

(2)

See ei hõlma umbes 8 000 inimest, kes nõukogu esimese otsuse alusel alles jaotatakse, ega 54 000 koha raames jaotatud inimesi.

(3)

     Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.

(4)

     Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/946, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Rootsi toetamiseks vastavalt otsuse (EL) 2015/1523 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9 ja otsuse (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 16.5.2017

COM(2017) 260 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kaheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta

3. lisa: ümberpaigutamised Itaaliast ja Kreekast 2017. aasta 12. mai seisuga

(1)

See ei hõlma umbes 8 000 inimest, kes nõukogu esimese otsuse alusel alles jaotatakse, ega 54 000 koha raames jaotatud inimesi.

(2)

     Nõukogu 10. märtsi 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/408, mis käsitleb 30 % otsusega (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.

(3)

     Nõukogu 9. juuni 2016. aasta otsus (EL) 2016/946, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Rootsi toetamiseks vastavalt otsuse (EL) 2015/1523 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9 ja otsuse (EL) 2015/1601 (millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks) artiklile 9.

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 16.5.2017

COM(2017) 260 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kaheteistkümnes aruanne ümberpaigutamise ja ümberasustamise kohta

4. lisa: ümberasustamise hetkeseis 12. mail 2017, lähtudes 20. juuli 2015. aasta järeldustest
ja Türgiga kokku lepitud 1:1 mehhanismist (mida kohaldatakse alates 4. aprillist 2016)

(1)

Väljaspool 20. juuli 2015. aasta kava Türgist ümber asustatud 64 süürlast tuleb arvesse võtta nõukogu otsuse 2016/1754 alusel.

(2)

See arv ei hõlma 464 süürlast, kes asustati ümber Türgist 1:1 mehhanismi alusel.

(3)

 1:1 mehhanismi alusel Türgist ümber asustatud 464 süürlasest on 11 asustatud ümber riikliku ümberasustamiskava alusel ja 453 tuleb arvesse võtta

nõukogu otsuse 2016/1754 alusel.

(4)

Väljaspool 20. juuli 2015. aasta kava Türgist ümber asustatud 503 süürlast tuleb arvesse võtta nõukogu otsuse (EL) 2016/1754 alusel.

(5)

Island on ümber asustanud kokku 97 inimest, kes kõik pärinevad Liibanonist.

(6)

Lisaks on Iirimaa samas ajavahemikus võtnud oma riikliku ümberasustamiskava alusel Liibanonist vastu 259 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest.

(7)

Kuigi 20. juuli 2015. aasta järelduste alusel veel ümberasustamisi ei toimunud, asustati 98 süürlast ümber Luksemburgi riikliku programmi alusel 1:1 mehhanismi raames ja otsuse (EL) 2016/1754 alusel arvesse võtmiseks.