EUROOPA KOMISJON

Brüssel,12.5.2017

COM(2017) 237 final

KOMISJONI TEATIS

Tuumaenergia näidisprogramm

esitatud Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohaselt - lõplik (pärast EMSK arvamust)

{SWD(2017) 158 final}

1.Sissejuhatus

Käesolevas Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohast tuumaenergia näidisprogrammi käsitlevas teatises antakse ülevaade kõiki tuumkütuse tsükleid hõlmavatest ELis tehtavatest investeeringutest. See on komisjoni esimene seda liiki teatis pärast Fukushima Daiichi tuumajaama õnnetust 2011. aasta märtsis.

Tuumaenergiat kasutatakse pooltes ELi liikmesriikides. Tuumaenergiat kasutada otsustanud riikides aitab tuumaenergia tagada elektrivarustuskindlust. Seoses sellega rõhutati energialiidu strateegias 1 ja Euroopa energiajulgeoleku strateegias, 2 et liikmesriigid peavad järgima rangeimaid ohutus-, julgeoleku-, jäätmekäitlus- ja tuumarelva leviku tõkestamise nõudeid ning mitmekesistama tuumkütuse tarneid. See aitab saavutada 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku eesmärke.

EL on praegu üks kolmest suurest majanduspiirkonnast, 3 kus üle poole elektrist (ligikaudu 58 % 4 ) toodetakse vähese CO2-heitega energiaallikatest.

Käesolev teatis on aluseks aruteludele, mis keskenduvad tuumaenergia osale ELi energiaeesmärkide saavutamisel. Kuna tuumaenergia on jätkuvalt komisjoni prioriteet, käsitletakse teatises investeeringuid, mida on tehtud Fukushima õnnetuse järel tuumaseadmete ohutuse suurendamiseks ja praeguste tuumajaamade pikaajaliseks töös hoidmiseks. Arvestades et ELi tuumatööstus on jõudmas uude etappi, mida iseloomustab suurem tegevus tuumajaama kasutusaja lõpus, aitab käesolev teatis käivitada teadliku arutelu investeerimisvajaduste ja tuumaalaste kohustuste täitmise üle.

Tuumaenergia näidisprogrammis käsitletakse ka vajadust investeerida uurimisreaktoritesse ja nendega seotud tuumkütusetsüklisse, sh meditsiinis kasutatavate radioisotoopide tootmisse.

2.Tuumaenergia

2.1.Hiljutised tuumapoliitika arengusuunad

Neljateistkümnes liikmesriigis on kokku töös 129 tuumareaktorit, mille koguvõimsus on 120 GWe ja keskmine vanus umbes 30 aastat. Kümnes liikmesriigis kavandatakse uusi ehitusprojekte, kusjuures nelja reaktori ehitus juba käib Soomes, Prantsusmaal ja Slovakkias. Mõned projektid on loa taotlemise etapis (Soome, Ungari ja Ühendkuningriik) ja mõned ettevalmistavas etapis (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Leedu, Poola ja Rumeenia). Ühendkuningriik teatas hiljuti kavatsusest panna 2025. aastaks kinni kõik söeküttega elektrijaamad ja täita nõudlus võimsuse järele uute gaasi- ja tuumaelektrijaamade ehitamisega.

Järgmistel kümnenditel sõltub elektritootmine paljudes Euroopa riikides ja mujal maailmas tuumaenergiast. ELil on maailma kõige kõrgetasemelisem õiguslikult siduv ja jõustatav piirkondlik tuumaenergia raamistik. Kuigi liikmesriikide seisukohad tuumaelektri osas lähevad lahku, tunnistatakse ühiselt, et ohutuse tagamiseks ja tuumaenergia vastutustundlikuks kasutamiseks ning elanike kaitseks kiirguse eest on vaja tagada rangeimate nõuete järgimine.

Pärast tuumaenergia näidisprogrammi viimast ajakohastamist 2008. aastal on ELi tuumavaldkond oluliselt arenenud: Fukushima Daiichi reaktori õnnetuse järel tehakse ELi tuumareaktorites põhjalikke riski- ja ohutushindamisi (vastupidavusteste) ning teedrajavad õigusaktid on vastu võetud tuumaohutuse, 5 tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise 6 ning kiirguskaitse 7 valdkonnas.

Kuigi vastupidavustestid näitasid, et ELi, Šveitsi ja Ukraina tuumajaamades täidetakse rangeid ohutusnõudeid, soovitati ohutust veelgi suurendada. Tuumajaamade käitajad täidavad ohutusnõudeid kooskõlas riiklike tegevuskavadega. Komisjon jätkab kõnealuste tegevuskavade rakendamise jälgimist tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma vahendusel.

Muudetud tuumaohutuse direktiiviga5 karmistati tuumaohutusnõudeid. Selles on esitatud kogu ELi hõlmav ambitsioonikas eesmärk vähendada õnnetusjuhtumite riski ja hoida ära ulatuslikku radioaktiivset pihkumist. Samuti loodi sellega Euroopa süsteem, mille raames tehakse iga kuue aasta järel konkreetsete ohutusküsimuste kohta vastastikused eksperdihindamised. Neid nõudeid tuleb alati arvesse võtta uutesse tuumakäitistesse investeerimisel ja olemasolevate käitiste ajakohastamisel, kui see on võimalik.

2015. aasta alguses oli Euratomil oluline osa Viini deklaratsiooni vastuvõtmisel. Deklaratsiooniga võtavad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaohutuse konventsiooni osalised kohustuse järgida tuumaohutuse direktiivi nõuetega samaväärseid ohutusnõudeid. Arvestades tuumaenergia kasutuse suurenemist kõigil kontinentidel ja mitmete eri energiamüüjate osalust, on oluline tagada karmide ohutusnõuete üleilmne järgimine ja see, et vananenud tehnoloogia ei vähendaks nende tõhusust.

ELi õigusraamistik eeldab suuremat läbipaistvust ja üldsuse osalemist tuumaküsimuste arutamisel ning paremat koostööd kõigi sidusrühmade vahel. Tuumaohutust, radioaktiivseid jäätmeid ja kiirguskaitset käsitlevate eespool nimetatud direktiividega on ette nähtud teabe kättesaadavust ja üldsuse osalemist käsitlevad nõuded. Komisjon vaatab praegu läbi nende nõuete rakendamist juba ülevõetud direktiivides ning kavatseb edendada parimate tavade järgimist. Neid kohaldatakse samuti tulevikus ülevõetavate direktiivide puhul. Komisjoni eesmärk on tagada, et üldsusel on juurdepääs usaldusväärsele teabele ja vajaduse korral võimalus osaleda läbipaistvas otsustamisprotsessis.

Tänu tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmale on juurdunud ELi liikmesriikide tuumaohutusega tegelevate asutuste vaheline koostöö. Peale selle peab komisjon sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga arutelusid muu hulgas Euroopa tuumaenergia foorumi raames.

Sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga peetud dialoog on viimasel kahel aastal hõlmanud selliseid küsimusi nagu hädaolukorraks valmisolek ja hädaolukorras reageerimine, tuumaenergia roll energialiidus ning varustuskindlus, ELi juhtroll maailmas tuumaohutuse valdkonnas, Euroopas dekomisjoneerimisturu loomine ning kodanikuühiskonna kaasamise vajalikkus. Koos nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitamiseks koostatava aruandega radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva direktiivi kohta moodustab kõnealune dialoog kindla aluse läbipaistvuse suurendamiseks ja arutelude soodustamiseks. Lisaks tuleb teha rohkem jõupingutusi teabevahetuse ja koostöö edendamiseks, et mõista paremini kodanikuühiskonna mureküsimusi ning selgitada üldsusele põhjalikumalt kõigi tuumatehnoloogia vormidega seotud riskide ja ohutuse aspekte.

Lisaks pööratakse jätkuvalt suuremat tähelepanu tuumajulgeolekule. Nagu rõhutati 2016. aasta tuumajulgeolekualase tippkohtumise järeldustes, on tuuma- või kiirgusvaldkonnaga seotud kuritahtliku tegevuse vastu astumiseks vaja teha rahvusvahelist koostööd. See hõlmab teabe jagamist kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja menetlustega.

2.2.ELi tuumaturg ja peamised arengusuunad

ELi tuumaenergeetika turgu tuleb analüüsida maailma kontekstis, arvestades muudes piirkondades toimuva arengu mõju ELi tuumatööstusele ning ohutusele, julgeolekule, tervisele ja avalikule arvamusele kogu maailmas. Veelgi tuleks tõhustada koostööd ELi kandidaatriikide ja naabruspoliitika riikidega, eriti Ukraina, Valgevene, Türgi ja Armeeniaga. Vastupidavusteste on juba tehtud Ukrainas, need on kavas Armeenias lõpule viia 2016. aastal ning teste kavatsetakse teha Valgevenes ja Türgis.

ELi tuumatööstus on tehnoloogiavaldkonnas maailmas liidrikohal kõigis tuumatööstuse segmentides: tuumatööstuses töötab vahetult 400 000 – 500 000 inimest 8 ja kaudselt saavad tööd veel ligikaudu 400 000 inimest 9 . Liidripositsioonist võib olla olulist kasu maailma mastaabis. Aastaks 2050 on maailma tuumaturul vaja teha investeeringuid hinnanguliselt kolme triljoni euro ulatuses, 10 kusjuures enamik investeeringuid tehakse eeldatavasti Aasias. Aastaks 2040 peaks suurenema tuumareaktoreid käitavate riikide arv ja ka reaktorite maksimaalne võimsus. Ainuüksi Hiina reaktorite maksimaalne võimsus peaks prognooside kohaselt suurenema 125 GWe võrra. See näitaja on ELi (120 GWe), Ameerika Ühendriikide (104 GWe) ja Venemaa (25 GWe) praegusest võimsusest suurem.

Komisjon prognoosib, et kuni aastani 2025 väheneb tuumaenergia tootmisvõimsus ELis, arvestades mõnede liikmesriikide otsust lõpetada järk-järgult tuumaenergia kasutamine või vähendada selle osakaalu energiaallikate hulgas 11 . See suundumus peaks muutuma aastal 2030, mil prognooside kohaselt ühendatakse võrku uued reaktorid ja pikendatakse teiste kasutusaega. Tuumavõimsus suureneb veidi ja stabiliseerub aastaks 2050 tasemele 95–105 GWe 12 (joonis 1). Kuna elektrinõudlus peaks samal ajavahemikul suurenema, väheneks tuumaelektri osakaal ELis praeguselt 27 %lt ligikaudu 20 %ni.

Joonis 1. ELi kogu tuumavõimsus (GWe)

Kuni aastani 2050 hõlmavad võimsuse asendamiseks tehtavad investeeringud tõenäoliselt kõige uuemaid reaktoreid, nt EPR, AP 1000, VVER 1200, ACR 1000 ja ABWR.

3.Tuumainvesteeringute vajadused aastani 2050

Tuleb teha olulisi investeeringuid, et toetada energialiidu strateegia kohast energiasüsteemi ümberkujundamist. Ajavahemikus 2015–2050 tuleb ELi energiavarustusse investeerida 3,2–4,2 triljonit eurot 13 . Investeeringud tuumasektorisse moodustavad sellest väikese osa ning neid tuleb teha ELi õigusaktidega loodud raamistikus.

Euratomi asutamislepingu artikli 41 kohaselt tuleb uutest tuumavaldkonna investeerimiskavadest komisjonile teatada. Alates 2008. aastast on komisjonile teatatud 48 kavast. Üheksa kava hõlmasid tuumkütuse tsükli alguse käitisi, 20 kava tuumajaamade suuri muudatusi või uuendusi, mis olid seotud pikaajalise kasutuse või ohutuse suurendamisega Fukushima õnnetuse järel, seitse uusi tööstus- või teadusreaktoreid ning 12 kava tuumkütuse tsükli lõpu käitisi. Kõikide projektide kohta esitas komisjon mittesiduva arvamuse, mis sisaldas märkusi ja/või ettepanekuid olukorra parandamiseks, mida liikmesriigid peaksid arvestama uutele projektidele lubade andmisel. Eelkõige keskenduti ohutusele, jäätmekäitlusele, kaitsemeetmetele ja tarnekindlusele.

Selle aasta jooksul teeb komisjon ettepaneku, et ajakohastada kõnealust teatamist käsitlevaid nõudeid ja määrata need paremini kindlaks. Koos Euratomi asutamislepingu artikli 103 kohaldamist käsitleva soovitusega 14 võimaldab see komisjonil paremini tagada, et uued investeeringud ning kahepoolsed tuumakokkulepped kolmandate riikidega on Euratomi asutamislepinguga kooskõlas ja kajastavad kõige ajakohasemaid tarnekindluse kaalutlusi.

3.1.Investeeringud tuumkütuse tsükli algusega seotud tegevusse

Kütuse tootmine (tuumkütuse tsükli algus) hõlmab eri etappe alates uraanimaagi uurimisest ja kaevandamisest kuni kütuseelementide tootmiseni.

ELis on uraani kaevandamine piiratud, kuid maailmas on uraanivarud rikkalikud. Euroopa ettevõtjad kuuluvad maailma suurimate tuumkütuse tootjate hulka. 

ELi nõudlus loodusliku uraani järele on umbes üks kolmandik maailma nõudlusest ja seda täidavad eri tarnijad. 2014. aastal olid peamised tarnijad Kasahstan (27 %), Venemaa (18 %) ja Niger (15 %). Austraalia ja Kanada osakaal oli vastavalt 14 % ja 13 %.

Komisjon võtab kooskõlas Euroopa energiajulgeoleku strateegiaga meetmeid, et tagada hästi toimiv tuumkütuse turg ja parandada tarnekindlust veelgi. Euratomi Tarneagentuur hindab pidevalt neid küsimusi tarnelepinguid käsitlevates otsustes, keskendudes eelkõige uutele projektidele.

Kuigi mõned ettevõtted pakuvad kogu tuumkütuse tsüklit hõlmavaid teenusepakette, tagab komisjon, et see ei takistaks tuumkütuse tsükli ühes segmendis tegutsevatel ettevõtetel oma teenuseid osutada, sest see piiraks konkurentsi turul.

Varem on tehtud suuri investeeringuid muundamis- ja rikastamisvõime suurendamisse. Tulevastel aastatel keskendutakse ajakohastamisele, et säiliks ELi tehnoloogiline juhtpositsioon. Tuumkütuse tootmise võimsus on ELis piisav, et katta kõigi läänes projekteeritud reaktorite nõudlus. Venemaal projekteeritud reaktorite jaoks kütuseelementide väljaarendamine ja litsentsimine võtaks paar aastat (eeldusel, et turg on piisav ja investeering tasuks end tööstussektori jaoks ära). Komisjon jälgib jätkuvalt tuumkütuse tsükli algusega seotud tegevusi ja kasutab kõiki talle kättesaadavaid vahendeid, et tagada ELis tarnekindlus ja tarnete mitmekesisus ning maailma tasemel konkurents.

3.2.Uute tuumajaamadega seotud investeeringud ja majanduslikud tingimused

Kõik tuumajaamu käitavad liikmesriigid investeerivad ohutuse suurendamisse. Arvestades ELi tuumajaamade keskmist vanust, tuleb mitmel liikmesriigil teha poliitiline otsus tuumajaamade asendamise või nende pikaajalise käitamise kohta.

Nagu on näha jooniselt 1, tuleks aastaks 2030 sulgeda umbes 90 % olemasolevatest reaktoritest, kui ei koostata pikaajalise käitamise programme. See tähendab, et suur osa võimsusest tuleks asendada. Kui liikmesriigid otsustavad reaktorite pikaajalise kasutamise kasuks, on vaja riiklike reguleerivate asutuste heakskiitu ning tuleb suurendada tuumaseadmete ohutust, et tagada tuumaohutuse direktiivi nõuete järgimine. Olenemata liikmesriikide otsusest, tuleb aastaks 2050 asendada ligikaudu 90 % olemasolevast tuumaelektri tootmise võimsusest.

Selleks et säilitada ELis aastani 2050 ja pärast seda tuumaenergia tootmise võimsus 95–105 GWe, tuleb järgmise 35 aasta jooksul teha täiendavaid investeeringuid. Uutesse tuumajaamadesse oleks vaja suurema osa praeguse võimsuse asendamiseks investeerida 350–450 miljardit eurot. Kuna uute tuumajaamade kavandatud kasutusaeg on 60 aastat, peaksid need jaamad võimaldama elektrit toota selle sajandi lõpuni.

Rahaliste vahendite olemasolu uude tuumavõimsusesse investeerimiseks sõltub mitmest tegurist. Kahe peamise kulukomponendi (ehituskulud 15 ja rahastamiskulud) puhul mängivad olulist rolli eeldatav ehitusaeg ja projekti diskontomäär.

Mitmes ELi liikmesriigis kaalutakse või kasutatakse eri rahastamismudeleid, nt hinnavaheleping 16 Ühendkuningriigi Hinkley Point C reaktori puhul või Mankala mudel 17 Soome Hanhikivi projekti puhul.

Mõnede esimeste omataoliste projektide ehitamine on viibinud ja need on osutunud eeldatust kallimaks. Tulevaste sama tehnoloogiat hõlmavate projektide puhul tuleks tugineda saadud kogemustele ja uurida viise kulude kärpimiseks, tingimusel et koostatakse sobiv strateegia.

Strateegia peaks soodustama uutele reaktoritele lube andvate reguleerivate asutuste vahelist koostööd ja tuumareaktorite konstruktsioonide standardimist tööstussektoris . Lisaks kulutõhususe suurendamisele muudaks see uued tuumajaamad ohutumaks.

Lubade andmine, mis on riiklike reguleerivate asutuste ainupädevuses, annab võimaluse koostöö tõhustamiseks, näiteks lubade andmisele eelnevas etapis või konstruktsioonitüübi sertifitseerimisel.

Lubade andmise nõuete kooskõlastamise eesmärk peaks olema see, et ühes riigis ohutuks peetavat konstruktsiooni ei tuleks teise riigi loanõuete täitmiseks oluliselt muuta. See vähendab aja- ja rahakulu. Seoses sellega kavatseb komisjon konsulteerida tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühmaga ja Euroopa tehnilise ohutuse organisatsioonide võrgustikuga.

Standardimisega seoses tuginevad kõik tuumajaamade ja muude tuumarajatiste projekteerimises ja ehitamises osalejad 18 ühistele ehituseeskirjadele. Arvestades uute võimalike müüjate esilekerkimist ja vajadust tagada uue mudeli/tehnoloogia kontrollimine, tuleks soodustada seda, et müüjad ja tarnijad standardiksid oma komponente ja eeskirju võimalikult palju, et tagada

a) kiiremad hanked;

b) parem võrreldavus ning läbipaistvamad ja rangemad ohutusnõuded;

c) käitajate parem tehnoloogiline kontroll ja teadmushaldus.

Arvestades et rõhuasetus on olemasolevate ressursside kasutamise optimeerimisel ja vastastikusel tunnustamisel, et avardada võimalusi, jälgib komisjon hoolikalt Euroopa Standardikomitee tööd, et vaadata, milliseid võimalikke poliitilisi võimalusi on vaja luua ELi tasandil.

3.3.Olemasolevate tuumajaamade ohutuse suurendamise ja pikaajalise käitamisega seotud investeeringud ja majanduslikud tingimused

Tuumaohutuse järjekindlaks täiustamiseks, mis on pädevate riiklike reguleerivate asutuste järelevalve alla kuuluvate tuumajaamade käitajate üks peamisi kohustusi, tehakse pidevalt jõupingutusi tuumajaamade vastupidavuse suurendamiseks, eriti pärast konkreetseid ülevaatusi, korrapäraseid ohutusülevaatusi ja eksperdihindamisi, nt vastupidavusteste.

Mitmed käitajad Euroopas on väitnud, et kavatsevad tuumajaama käitada kauem, kui selle algse konstruktsiooni puhul on ette nähtud. Tuumaohutuse seisukohast eeldab tuumajaama jätkuv käitamine kahe tingimuse täitmist: tuleb tõendada ja alal hoida tuumajaama vastavust kohaldatavatele õigusnõuetele ning tuumajaama ohutust tuleb suurendada võimalikult palju.

Liikmesriikide esitatud teabe alusel tuleb olemasolevate reaktorite pikaajalisse käitamisse investeerida aastaks 2050 hinnanguliselt 45–50 miljardit eurot. Euratomi asutamislepingu artikli 41 kohaselt tuleb komisjoni teavitada asjaomastest investeerimiskavadest, mille kohta komisjon esitab oma märkused.

Riiklikud reguleerivad asutused eeldavad, et sõltuvalt reaktori mudelist ja vanusest tähendab pikaajalise käitamise programmide koostamine, et reaktorite kasutusaega pikendatakse keskmiselt 10–20 aastat.

Kommunaalettevõtted ja reguleerivad asutused peavad nende kavadega seotud ohutusjuhtumid ette valmistama, läbi vaatama ja heaks kiitma kooskõlas muudetud tuumaohutuse direktiiviga. Reguleerivate asutuste koostöö tihendamine lubade andmisel, nt ühiste kriteeriumide kehtestamine, aitab probleemi nõuetekohaselt ja kiirelt lahendada.

3.4.Tegevuse intensiivistumine tuumkütuse tsükli lõpus: probleemid ja võimalused

Tuumkütuse tsükli lõpu tegevused vajavad suuremat tähelepanu. Praegu ELis töötavast 129 reaktorist suletakse 2025. aastaks eelduste kohaselt üle 50 reaktori. On vaja hoolikat kavandamist ja liikmesriikidevahelist koostööd. Kõigis tuumajaamu käitavates ELi liikmesriikides tuleb teha poliitiliselt tundlikke otsuseid seoses geoloogilise ladustamise ja radioaktiivsete jäätmete pikaajalise käitlusega. Oluline on see, et tegevust ja investeerimisotsuseid ei lükata edasi, sest üldsuse valmidus kiita heaks tuumaenergia kasutamine on paljuski seotud radioaktiivsete jäätmete käitlemise vastutustundlike, ohutute ja jätkusuutlike lahenduste olemasoluga.

3.4.1.Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine

Tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitleva direktiiviga on ette nähtud õiguslikult siduvad nõuded radioaktiivsete jäätmete ja tuumkütuse ohutuks ja vastutustundlikuks pikaajaliseks käitluseks, et vältida tarbetu koormuse tekitamist tulevastele põlvkondadele. Liikmesriigid on teinud suuri jõupingutusi kõnealuse direktiivi rakendamiseks.

Iga liikmesriik võib oma tuumkütusetsüklit käsitleva poliitika ise määratleda. Kasutatud tuumkütust võib pidada kasulikuks ressursiks, mida saab ümber töödelda või vahetult suunata lõppladustamisele, kui see klassifitseeritakse radioaktiivseteks jäätmeteks. Olenemata valikust, on vaja kaaluda, kuidas ladustada ümbertöötamisel eraldatud kõrgaktiivseid jäätmeid või jäätmeteks klassifitseeritud kasutatud tuumkütust.

Prantsusmaa ja Ühendkuningriik käitavad ümbertöötlemisrajatisi, kuigi Ühendkuningriik on otsustanud rajatised 2018. aastaks sulgeda. Mitu Saksamaal, Prantsusmaal ja Madalmaades asuvat reaktorit kasutasid 2014. aastal seguoksiidkütuseid.

Enamikus liikmesriikides on juba rajatud madala ja keskmise radioaktiivsusega jäätmete ladustamisrajatised. Käitajad liiguvad nüüd uurimisetapist maailma esimeste kõrge radioaktiivsusega jäätmete ja kasutatud tuumkütuse geoloogilise ladustamise rajatiste ehitamise etappi. Ajavahemikus 2020–2030 peaksid sellised rajatised hakkama tööle Soomes, Rootsis ja Prantsusmaal. Muud Euroopa ettevõtted peaksid seda pädevust ära kasutama, et koondada vajalikke oskusi ja oskusteavet ning luua ettevõtlusvõimalusi kogu maailmas.

Liikmesriigid saavad koostööd teha, nt jagada parimaid tavasid või isegi kasutada ühiseid hoidlaid. Kuigi ühiste hoidlate rajamine on direktiivi kohaselt õiguslikult võimalik, tuleb endiselt lahendada mitmeid probleeme, eelkõige tuleb parandada suhtlust üldsusega ja suurendada üldsuse heakskiitu selles valdkonnas. Ka on oluline määrata kindlaks radioaktiivsete jäätmete ladustamise eest rahvusvahelise lähenemisviisi rakendamisel lõplikult vastutav osaline.

Tuumarajatisi käitavad liikmesriigid kasutavad praegu jäätmeladustamisrajatisi 40–100 aastat. Radioaktiivsete jäätmete hoidmine, sealhulgas pikaajaline hoidmine, on ajutine lahendus, mitte ladustamise alternatiiv.

3.4.2.Dekomisjoneerimine

Tuumareaktorite dekomisjoneerimisega on maailmas vähe kogemusi. 2016. aasta jaanuari seisuga on Euroopas lõplikult suletud 90 tuumareaktorit. Samas on seni dekomisjoneeritud vaid kolm tuumareaktorit 19 (kõik Saksamaal).

Euroopa ettevõtetel on võimalik saavutada maailmas juhtpositsioon, arendades vajalikke oskusi siseturul, sh võttes meetmeid VKEde osaluse soodustamiseks. Parimate tavade rakendamine dekomisjoneerimise eri etappides, sealhulgas järkjärguline lähenemisviis, mis võimaldaks saada kasu kiirgusohu taseme pidevast vähenemisest, aitaks suurendada tõhusust ja ohutust. Parimate tavade edendamiseks võiks asutada avaliku ja erasektori osalejaid koondava Euroopa tippkeskuse või selle võiks asutada dekomisjoneerimise rahastamisega tegeleva töörühma juurde.

3.4.3.Kasutatud kütuse, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise rahastamine

Tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemist käsitlevas direktiivis tunnistatakse, et käitajad vastutavad täiel määral radioaktiivsete jäätmete käitamise eest, alates jäätmetekkest kuni lõppladustamiseni. Käitajad peavad rahalisi vahendeid koguma alates käitamise algusaastatest ja looma vahendite kogumi, et vähendada võimalikult palju valitsuste jaoks finantskohustuste riski. Liikmesriigid tagavad selle põhimõtte järgimise riiklike programmidega, mis hõlmavad kuluhinnanguid ja kohaldatavat rahastamiskava.

Võttes aluseks liikmesriikide kõige värskema teabe, 20 leidsid Euroopa tuumajaamade käitajad 2014. aasta detsembris, et tuumajaamade dekomisjoneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks on kuni 2050. aastani vaja hinnanguliselt 263 miljardit eurot. Sellest 123 miljardit kulub dekomisjoneerimisele ja 140 miljardit kasutatud tuumkütuste ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ning geoloogiliseks ladustamiseks.

Liikmesriigid on teavet esitanud nende eeldatavate investeeringute varadega tagatuse (ligikaudu 133 miljardit eurot) kohta. Üldiselt kogutakse neid varasid sihtotstarbelistesse fondidesse, mis on ette nähtud dekomisjoneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Rahaliste vahendite kogumiseks on üldiselt kindlaks määratud summa, mis sõltub vastavate tuumajaamade käitajate toodetud elektrist.

Liikmesriigid kasutavad eri meetodeid, et hinnata, millised kulud on seotud tuumkütuse tsükli lõpu tegevuste korraldamisega. Komisjon jätkab lisateabe kogumist dekomisjoneerimise rahastamisega tegeleva töörühma abiga ning on koostanud aruande radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist käsitleva direktiivi rakendamise kohta.

4.Muu kasutus kui energiatootmine

Tuuma- ja kiirgustehnoloogial on meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja teaduses palju kasutusviise, millest saavad suurt kasu kõikide liikmesriikide elanikud.

Euroopas kasutatakse igal aastal üle 500 miljoni diagnoosi panemiseks röntgenkiiri või radioisotoope ning üle 700 000 meditsiinitöötaja kasutavad tuuma- ja kiirgustehnoloogiat igapäevaselt. Euroopas on aktiivne meditsiinilise kuvamise tehnoloogia turg. Selle väärtus on enam kui 20 miljardit eurot ja aastane kasv ligikaudu 5 %.

ELis käitatakse eri tüüpi teadusreaktoreid. Neid kasutatakse tuumamaterjali ja tuumkütuse katsetamiseks ning alusuuringuteks ja arendustegevuseks. Mõnes teadusreaktoris toodetakse ka meditsiinilisi radioisotoope eri haiguste (sh vähi, südame-veresoonkonna ja ajutegevuse häirete) diagnoosimiseks ja raviks. Enam kui 10 000 maailma haiglas kasutatakse igal aastal radioisotoope umbes 35 miljoni patsiendi in vivo diagnoosimiseks ja ravimiseks, kellest 9 miljonit elavad Euroopas.

Euroopa on tehneetsium-99m (Tc-99m) suuruselt teine tarbija maailmas. See on kõige levinum diagnostikas kasutatav radioisotoop. Mitme meditsiinilisi radioisotoope tootva Euroopa teadusreaktori kasutusiga on jõudmas lõpule, mis tähendab, et meditsiiniliste radioisotoopide tarnimine on piiratud ja see põhjustab olulist puudujääki.

Hiljuti on võetud meetmeid teadusreaktorite tegevuse koordineerimiseks Euroopa Liidus ja mujal ning radioisotoopide tootmisel häirete minimeerimiseks, näiteks loodi 2012. aastal Euroopa meditsiinis kasutatavate radioisotoopide varustamise vaatluskeskus 21 . Hoolimata neist jõupingutustest, peavad kõik sidusrühmad siiski keskenduma täiel määral meditsiiniliste radioisotoopide toomise võimsuse küsimusele, kuna see on oluline, et tagada diagnostika ja ravi.

Komisjon leiab, et tuuma- ja kiirgustehnoloogia kasutamist muuks kui energiatootmiseks tuleb Euroopas rohkem kooskõlastada.

5.ELi tehnoloogilise liidripositsiooni säilitamine tuumavaldkonnas tänu täiendavale teadus- ja arendamistegevusele

EL peab säilitama oma tehnoloogilise liidripositsiooni tuumavaldkonnas, sh rahvusvahelise katsetermotuumareaktori abil tuumasünteesienergeetika arendamise valdkonnas, 22 et mitte suurendada oma välist sõltuvust energia- ja tehnoloogiavaldkonnas ning pakkuda Euroopa ettevõtetele ettevõtlusvõimalusi. See toetab omakorda majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõime suurendamist ELis.

Energiatehnoloogia strateegilist kava (SET-kava) 23 käsitlevas hiljutises teatises on täpsustatud, et tuumaenergia prioriteet on toetada uusimate tehnoloogialahenduste arendamist, et säilitada tuumarektorite võimalikult suur ohutus ja muuta reaktorite töö, tuumkütuse tsükli lõpu tegevused ja dekomisjoneerimine tõhusamaks.

Nagu on rõhutanud Euroopa teadusuuringute ja tööstusega seotud sidusrühmad, 24 on tuumaenergia valdkonnas tehnoloogilise juhtpositsiooni säilitamine võimalik vaid siis, kui asjast huvitatud liikmesriigid säilitavad mitmekesiste ja piisavalt rahastatud tuumavaldkonna teadusuuringute alase, sealhulgas hariduse ja koolitusega seotud võimekuse. Arvestades tuumaenergia tootmise võimsuse märkimisväärset kasvu maailma muudes piirkondades, ei ole Euroopal siiski lihtne kõigis valdkondades liidripositsiooni säilitada. Seega on oluline teha koostööd Euroopa tasandil, eelkõige sellistes valdkondades nagu kõrgtehnoloogiliste ja uuenduslike reaktorite ohutust käsitlevad erialateadmised.

Euratomi käimas oleva programmiga antakse panus nende eesmärkide saavutamisse, toetades tuumaenergiaalast teadus- ja koolitustegevust, et pidevalt suurendada tuumaohutust, turvalisust ja kiirguskaitset. Seeläbi aidatakse pikas perspektiivis kaasa energiasüsteemi CO2-heite vähendamisele.

Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori projekt on oluline samm tuumasünteesienergeetika tulevase rolli väljakujundamisel 2050. aasta järgsetes energiastsenaariumides. 2016. aastal tehti rahvusvahelise katsetermotuumareaktori puhul olulisi edusamme seoses projektikirjelduse läbivaatamisega. 2016. aasta juunis leppisid kõik rahvusvahelise katsetermotuumareaktori osalised uues ajakavas ja hinnangulistes kuludes ajavahemikuks kuni 2025. aastani. 2016. aasta novembris toetasid osalised täielikult läbivaadatud projektikirjelduse (mis käsitleb ajavahemikku 2035. aastani) vastuvõtmist, millele tuleb saada lõplik poliitiline heakskiit 2017. aastal.

Teadus- ja arendustegevuse jätkamine on äärmiselt oluline, et säilitada ELi liidripositsioon tuumatehnoloogia valdkonnas ning töötada välja rangeimad ohutus-, julgeoleku-, jäätmekäitlus- ja tuumarelva leviku tõkestamise normid. See tähendab jätkuvat investeerimist teadustöösse ning koolitusse ja haridusse, samuti tuumauuringute taristusse.

6.Järeldus

Komisjoni hinnangul peaks tuumaenergial olema 2050. aastal endiselt oluline osa ELi energiaallikate jaotuses.

Tuumaenergiat kasutada otsustavate liikmesriikide puhul tuleks tagada rangeimate ohutus-, julgeoleku-, jäätmekäitlus- ja tuumarelva leviku tõkestamise nõuete järgimine kogu tuumkütuse tsükli lõikes. On oluline tagada Fukushima õnnetuse järel vastuvõetud õigusaktide kiire ja põhjalik rakendamine. Kõnealuses valdkonnas ELi pädevuse säilitamiseks on äärmiselt oluline kõrgetasemeliste tuumaenergiaalaste teadusuuringute tegemine, mis hõlmab muu hulgas tipptasemel tuumauuringute taristu väljatöötamist ELis. Kasulik on ka riiklike reguleerivate asutuste vaheline koostöö lubade andmisel ja üldise järelevalve tegemisel.

Euroopa tuumajaamad vananevad ning tuleb teha olulisi investeeringuid, kui liikmesriigid otsustavad mõnede reaktorite kasutusaja pikendamise (ja ohutuse suurendamise), eeldatava dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete pikaajalise hoidmise kasuks. Investeerida tuleb ka olemasolevate tuumajaamade asendamisse. Osaliselt võiks selliseid investeeringuid kasutada ka uute tuumajaamade ehitamiseks. Hinnanguliselt tuleb aastatel 2015–2050 investeerida tuumkütuse tsüklisse 660–770 miljardit eurot 25 .

Lisaks kaasneb tuumaenergia kasutamise kiire levikuga väljaspool ELi (Hiinas, Indias jne) vajadus säilitada ELi liidripositsioon ja tipptase tuumatehnoloogia ja -ohutuse valdkonnas. Selleks on vaja edaspidi pidevalt investeerida teadus- ja arendustegevusse.

(1)

COM(2015) 80.

(2)

COM(2014) 330.

(3)

Teised on Brasiilia ja Kanada.

(4)

27,5 % elektrist toodetakse tuumkütusest ja 29,2 % taastuvatest energiaallikatest, Eurostat, mai 2016.

(5)

ELT L 219, 25.7.2014, lk 42–52.

(6)

ELT L 199, 2.8.2011, lk 48–56.

(7)

ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73.

(8)

SWD(2014) 299.

(9)

  http://ec.europa.eu/research/energy/euratom/publications/pdf/study2012_synthesis_report.pdf  

(10)

Allikas: Tuumaenergia Agentuur ja Rahvusvaheline Energiaagentuur, 2015 (1 USA dollar = 0,75 eurot).

(11)

Nt Saksamaa otsus ja Prantsusmaa uus seadus, mis käsitleb energiaalast ümberkorraldust.

(12)

Hinnanguline näitaja, milleni komisjon jõudis 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku loomiseks tehtud analüüside käigus. Vt SWD(2014) 255 ja SWD(2014) 15.

(13)

SWD(2014) 255. Need hõlmavad investeeringuid elektrivõrkudesse, elektrijaamadesse (sh elektritootmine ning soojus- ja elektrienergia koostootmine) ja aurukateldesse. Kõik näitajad on püsiväärtused, kui ei ole märgitud teisiti.

(14)

Vastu võetud 4. aprillil 2016.

(15)

Ehituskulud hõlmavad: ehitamist, suuri seadmeid, muid seadmeid ja kontrollisüsteeme, kaudseid kulusid ja omaniku kulusid.

(16)

Hinnavahelepingud hõlmavad elektri turuhinnast sõltuvat muutuvat lisatasu.

(17)

Kokkulepe, mis sarnaneb Euroopa riikides levinud kooperatiividega. Mudel ei näe ette kasumi teenimist. Osanikud saavad tuumajaamas toodetud elektrist teatud osa omahinnaga.

(18)

See hõlmab tehnoloogia tarnijaid, arhitekte, insenere, käitajaid ning inspektoreid ja ohutusasutusi.

(19)

See tähendab, et rajatise suhtes ei kohaldata enam regulatiivset kontrolli.

(20)

Küsimustikud saadeti dekomisjoneerimise rahastamisega tegeleva töörühma liikmetele, ka olid kättesaadavad direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt esitatud riiklikud programmid.

(21)

  http://ec.europa.eu/euratom/observatory_radioisotopes.html

(22)

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor on Prantsusmaal tehtav ulatuslik teaduseksperiment, mille eesmärk on näidata termotuumasünteesi energia kasutamise tehnoloogilist ja teaduslikku teostatavust. Seda on koostööprojekt, milles osalevad rahvusvahelise katsetermotuumareaktori lepingu osalised: EL, Hiina, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid.

(23)

COM(2015) 6317.

(24)

 SET-Plan Declaration of Intent on Strategic Targets in the context of Action 10: „Maintaining a high level of safety of nuclear reactors and associated fuel cycles during operation and decommissioning, while improving their efficiency“  https://setis.ec.europa.eu/implementing-integrated-set-plan/nuclear-safety-ongoing-work  

(25)

Vt komisjoni talituste töödokument (SWD(2016) 102 final).