EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.5.2017

COM(2017) 217 final

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Horvaatia 2011. aasta ühinemislepingus põllumajandusliku kinnisvara omandamist käsitlevate üleminekumeetmete läbivaatamine

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Horvaatia 2011. aasta ühinemislepingus põllumajandusliku kinnisvara omandamist käsitlevate üleminekumeetmete läbivaatamine

Sissejuhatus

Komisjon esitab käesoleva aruande nõukogule vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi käsitlevale 2011. aasta aktile 1 (edaspidi „ühinemisakt“). Kõnealuse aktiga on kuni 2020. aastani kehtestatud seitsmeaastane üleminekuperiood, mida saab pikendada kolm aastat. Selle aja jooksul võib Horvaatia säilitada siseriiklikus õiguses 2 põllumajandusmaa omandamisele kehtivad piirangud. See puudutab maa omandamist nii Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kui ka Euroopa Majanduspiirkonna riikide juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt.

Ühinemislepingu alusel on komisjon kohustatud esitama kolmandal aastal pärast ühinemist nõukogule aruande ja käsitlema selles võimalust lühendada ühinemislepinguga lubatud üleminekuperioodi või see lõpetada.

Üldiselt Euroopa Liidu õigus ja kapitali vaba liikumine soosivad piiriülest investeerimist. Kapitali vaba liikumine on üks aluspõhimõtetest, mille kohaselt ELi investorid saavad siseturul põhimõtteliselt vabalt tegutseda. Välisinvesteeringud võivad tuua põllumajanduse ja maaelu arengule palju kasu. Nii on näiteks piiriülesed investeeringud aidanud Euroopas kaasa uue loomakasvatustehnoloogia ja teadmiste levikule, samuti andnud alakapitaliseeritud piirkondades põllumajandustootmisele vajaliku kapitali. Piiriülesed investeeringud võivad toetada ka maakasutuse ratsionaliseerimist, seda eriti piirkondades, kus omandistruktuur on väga killustunud.

Samas tuleks korrata, et ELi aluslepingutega ei kohustata liikmesriike liberaliseerima põllumajandusmaa turgu võimaluseta kehtestada sobivad reeglid põhjendatud avaliku huvi poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Kapitali vaba liikumise põhimõte võimaldab riiklikult piirata kapitali liikumist, kehtestades maaga kauplemise turgude reguleerimiseks vastavad reeglid juhul, kui sellised piirangud on vajalikud, õigustatud ja proportsionaalsed, et toetada põhjendatud avalikke huvisid ja poliitikaeesmärke. Seega on kapitali vaba liikumine tasakaalus liikmesriikide vajadusega tagada, et maaga kauplemise turud võimaldavad kestlikku maaelu arengut ja põllumajandustootmist.

Üleminekuperioodi, mil Horvaatia võib säilitada ühinemise ajal kehtinud piirangud, lubati selleks, et äsja ühinenud liikmesriik saaks kõrvaldada põllumajandusmaa turu ja põllumajandussektori puudused ning muuta selle siseturul konkurentsivõimelisemaks. Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade põllumajandusmaa turu olukorrast ja vaadata läbi selliste üleminekumeetmete vajadus. Kolm aastat pärast Horvaatia ühinemist ELiga jõutakse käesolevas aruandes põllumajandussektori üldise olukorra alusel järeldusele, et üleminekuperioodi ei tuleks lühendada.

1. Komisjoni aruande õiguslik alus

2011. aasta ühinemisaktiga anti Horvaatiale üleminekuperiood, mille jooksul ta võib säilitada kehtivad piirangud põllumajandusmaa omandamisel erandina Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 63 sätestatud kapitali vaba liikumise põhimõttest. Ühinemisakti artikli 18 alusel kohaldatakse kõnealuseid piiravaid üleminekumeetmeid ühinemislepingu V lisas (Üleminekumeetmed) sätestatud tingimustel. Kõnealuse lisa vaba kapitali liikumist käsitlevas peatükis on märgitud: „Kolmanda ühinemisjärgse aasta lõpuks korraldatakse kõnealuse üleminekumeetme üldläbivaatus. Selleks esitab komisjon nõukogule aruande. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal otsustada [...] üleminekuperioodi lühendada või selle lõpetada.“

2. Üleminekukord

Kapitali vaba liikumine on üks Euroopa Liidu õigusega tagatud põhivabadustest. ELi toimimise lepingu artiklis 63 on sätestatud: „keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel“. Kapitaliliikumiste alla kuuluvad ka investeeringud kinnisvarasse ja põllumajandusmaasse. Euroopa Liidu Kohus on asunud seisukohale, et õigusega omandada, kasutada ja võõrandada teise liikmesriigi territooriumil põllumajandusmaad kaasneb kapitali liikumine 3 . Seepärast peavad liikmesriikide õigusaktid põllumajandusmaa omandamise kohta vastama ELi õiguse kohasele kapitali vaba liikumise põhimõttele.

Samas nõustus EL Horvaatiaga peetud ühinemisläbirääkimistel teatavate põllumajandusmaa omandamist käsitlevate üleminekusätetega, mille kohaselt on Horvaatial lubatud ajutiselt kalduda kõrvale kapitaliliikumise põhivabadusest. Eelkõige lubatakse ühinemisakti V lisaga Horvaatial „jätta alates ühinemiskuupäevast seitsmeks aastaks jõusse oma põllumajandusmaa seaduses (OG 152/08) sätestatud piirangud, mis kehtivad ühinemislepingu allakirjutamise kuupäeval ja käsitlevad põllumajandusmaa omandamist teise liikmesriigi kodanike, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP lepingu) osalisriikide kodanike ning teise liikmesriigi või EMP lepingu osalisriigi õigusaktide alusel asutatud juriidiliste isikute poolt“. Samal ajal on ühinemisaktiga ette nähtud erand üleminekumeetmetest „FIEst põllumajandustootjate suhtes, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Horvaatias ja seal elada“, ja kelle suhtes ei kohaldata üleminekumeetmeid (...) ega muid eeskirju või menetlusi kui need, mida kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes.  4

Horvaatia üleminekumeetmete taotluse aluseks olevad peamised põhjused olid sarnased nendega, mida esitas enamik EL 12 liikmesriigist (EL 10 ja EL 2 5 ) ELiga ühinemisel, ja need on eelkõige seotud vajadusega tagada põllumajanduse sotsiaal-majanduslik keskkond siseturu loomise ja ühisele põllumajanduspoliitikale ülemineku ajal. Üleminekumeetmed on eelkõige suunatud negatiivse mõju vähendamisele, mis võiks äkki avanevatel turgudel olla Horvaatias maahindade ja põllumajandustootjate ostujõu suure erinevuse tõttu võrreldes EL 15 riikidega, võttes arvesse, et põllumajandusmaa turg sõltub ikka veel institutsionaalsetest teguritest, mis takistavad põllumajandusmaa kasutamist (nt pooleliolev maa erastamine ja tagastamine, ebakindlad omandisuhted, lõpetamata maaregister ja kataster). Peale selle rõhutab Horvaatia, et kodusõja (1991–1995) järel ei saaks suurt osa põllumaast kasutada miinide ja demineerimismeetmete tõttu 6 .

Peale selle rõhutas Horvaatia, et üleminekuperioodil on võetud mõningaid meetmeid, et arendada põllumajandusmaa turgu, parandada põllumajanduse tootlikkust ja Horvaatia põllumajandustootjate võimet osaleda edaspidi avatumal maade turul. Selleks kavandas Horvaatia erinevaid keskpika ja pika perioodi projekte, mis rakendataks üleminekuajal. Projektid olid järgmistes valdkondades:

·omandiõiguse reguleerimine ning maaregistri ja katastri loomine;

·maakorraldus;

·põllumajandusmaa rendituru arendamine ja rentnike õiguste parandamine;

·põllumajandustootmise restruktureerimine;

·tehnoloogia ja kapitaliseerituse parandamine ning

·põllumajandusmaa demineerimine.

Üleminekuperiood pidi andma ka lisaaega riigiomandis oleva maa erastamiseks ja maaomandi tagastamiseks.

3. Aruande eesmärk ja selle koostamise metoodika

Ühinemisakti kohaselt vaadatakse käesolevas aruandes läbi Horvaatia põllumajandussektori hiljutine areng. Aruande eesmärk on hinnata, kas ühinemisaktis sätestatud üleminekumeetmete kestust oleks vaja lühendada või need ennetähtaegselt lõpetada seoses maa omandamisega teiste liikmesriikide või Euroopa Majanduspiirkonna kodanike poolt. Selleks hindab komisjon ühinemisläbirääkimistel Horvaatia nimetatud põhjuseid, millega õigustatakse ajutist erandit, ja kontrollib, kas vahepeal on algsed probleemid leevenenud.

Selleks saatis komisjon Horvaatia ametiasutustele küsimustiku, et koguda põhjalikke andmeid põllumajandussektoris pärast ühinemist toimunud muutuste kohta. Horvaatia vastused küsimustikule ning Eurostati ja muude andmete analüüs võimaldasid komisjonil hinnata järgmist:

·põllumajandussektori sotsiaal-majanduslikud näitajad ja suundumused olulistes majandusnäitajates (sealhulgas sissetulek ja maa hinnad ning nende erinevus võrreldes teiste liikmesriikidega);

·seadusmuudatused, mis käsitlevad põllumajandusmaa omandamist välisriikide kodanike poolt;

·selliste keskpika perioodi ja pikaajaliste projektide edenemine, mida Horvaatia kavatses käivitada, et parandada põllumajandusmaa turu toimimist ja suurendada põllumajanduse tõhusust, eriti seoses maa erastamise ja tagastamise programmide ja demineerimisega, ning

·välisinvesteeringute maht Horvaatia põllumajandussektoris.

4. Olukord kolm aastat pärast ELiga ühinemist

Komisjon märkis 2016. aasta juunis iga kahe aasta järel koostatavas lähenemisaruandes 7 , et Horvaatias oli majanduskasv neli aastat järjest negatiivne. Selline negatiivne majanduskeskkond mõjutas ka sissetuleku ja tootlikkuse (sealhulgas põllumajandussektoris) lähenemist ELi tasemele.

a)Põllumajandussektori sotsiaal-majanduslikud näitajad

2007. ja 2008. aasta kiire majanduskasvu järel halvendas Horvaatia majandust majandus- ja finantskriis. See mõjutas ka põllumajandust, kus kogulisandväärtus, teguritulu ja hõivatud inimeste arv vähenesid. Struktuursete näitajate poolest on Horvaatia põllumajandussektorile jätkuvalt iseloomulikud EList väiksemad ettevõtted, madalam tööviljakus, väiksem tootlikkus ning väiksemad teguritulu ja ostujõud.

Aastatel 2007–2013 moodustas Horvaatia kogulisandväärtus keskmiselt 2,88 % riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2014. aastal oli kogulisandväärtus 2,38 % riigi SKPst, st 1,03 miljardit eurot. Seega vähenes see kõnealuse perioodi kõrgeima väärtusega (registreeriti 2008. aastal) võrreldes 33 % ja võrreldes 2013. aastaga 9 %. Põllumajanduses oli 2014. aastal toodangu väärtus 8 2,28 miljardit eurot, mis on 10 % väiksem 2013. registreeritud näitajatest; see järgib alates 2008. aastast kogulisandväärtusega sarnast negatiivset trendi.

Põllumajandusmaa seaduse kohaselt kuulub Horvaatias põllumajandusmaa alla põllumaa, aiad, niidud, karjamaad, istandused, oliivisalud, viinamarjaistandused, kalatiigid, roostikud, sood ja muud alad, mida saab kasutada põllumajandustootmises. Horvaatia ametiasutuste esitatud andmete alusel on enamik põllumajandusettevõtetest väikesed ega ole suutelised moodsaks põllumajanduseks, st nende tõhusus ja tootlikkus on madalad.

Kuigi alates 2007. aastast on maakorraldusega teataval määral tegeletud, on põllumajandusettevõtete killustatus üks põllumajandussektori arengut piiravatest põhiteguritest. 69,4 % põllumajandusettevõtetest on väikesed, kasutades kuni 5 hektarit maad, ja ainult 6,9 % kasutab üle 20 hektari. Aastatel 2007–2013 Horvaatias ettevõtte kohta kasutatav keskmine põllumajandusmaa kahekordistus 5,4 hektarilt 10 hektarile. Siiski on see alla ELi keskmise, mis on 16,1 hektarit.

2015. aastal moodustas Horvaatia tööviljakus ELi keskmisest 44 %, kuid see määr on pärast Horvaatia ELiga ühinemist 2013. aastal üldiselt suurenemas (vt joonis 1). Siiski on see oluliselt alla EL 15 riikide tootlikkuse määrade ja sarnaneb pigem uutele liikmesriikidele.

Horvaatia maksuasutuste esialgsete andmete alusel oli 2014. aastal põllumajandusmaa keskmine hektarihind 4 935 eurot, mis on võrreldes teiste EL 12 riikidega suhteliselt kõrge, kuid oluliselt madalam kui enamikus EL 15 liikmesriigis. Maa hind kerkis aastatel 2000–2006 Horvaatias pidevalt (ühinemisläbirääkimistel Horvaatia esitatud andmete alusel) ja oli 2012. aastal kümne aasta taguse ajaga võrreldes viis korda kõrgem. Samas aga 2013. aastal ELiga ühinemine ei kergitanud märkimisväärselt ei maa hinda ega müüdud maatükkide arvu ja suurust. Tegelikult on maa hind kooskõlas kättesaadava kasutatava põllumajandusmaa suurenemisega viimasel ajal isegi langenud (vt lisa tabel 1). Isegi kui varasemate maamüügihindade andmete nappus kogu ELi kohta sunnib olema analüüsides ettevaatlik, paistab olevat selge, et põllumajandusmaa hindade erinevus Horvaatia ja EL 15 riikide vahel ei ole alates ühinemisest oluliselt muutunud.

Püsib lõhe Horvaatia ja ülejäänud ELi SKP vahel elaniku kohta, mõõdetuna ostujõu standardina. Eurostati andmetel oli 2014. aastal Horvaatia SKP elaniku kohta (mõõdetuna ostujõu standardina) üks kogu ELi madalamaid, hinnanguliselt 58,8 % ELi keskmisest. Peale selle on põllumajanduse teguritulu 9 alates 2009. aastast pidevalt vähenenud. 2014. aastal oli see võrreldes 2008. aastaga langenud 35,7 % ja võrreldes 2013. aastaga 11,9 %.

Alates 2011. aastast on Horvaatias põllumajanduse reaalne teguritulu langenud alla EL 15 keskmise reaalse teguritulu. See tähendab, et Horvaatia põllumajandustulu ei lähene enam EL 15 omale (vt lisa joonis 1). Seega jäi Horvaatias 2014. aasta reaalne ostujõud põllumajandussektoris oluliselt alla ühinemiseelsele ajale.

Seepärast ei olnud põllumajandusmaa Horvaatia põllumajandustootjate jaoks nende ostujõu tõttu väga taskukohane. Horvaatia ametiasutuste esitatud andmete alusel oli taskukohasuse indeks (Horvaatia põllumajanduse teguritulu ja maahindade alusel 2010. aasta püsihindades) 2014. aastal, st üks aasta pärast ELiga ühinemist, 0,79. See tähendab, et ELis oli põllumajandusmaa Horvaatia põllumajandustootjate jaoks võrreldes teiste ELi põllumajandustootjatega kõige vähem taskukohane (vt lisa tabel 2). Peale selle läheneb lisa joonise 2 põhjal Horvaatias põllumajandusmaa taskukohasus Horvaatia põllumajandustootjate jaoks alates 2012. aastast aeglasemalt ELi tasemele võrrelduna mitte ainult kogu ELi keskmisega, vaid võrrelduna ka kõige viimasena ELiga ühinenud enamiku 12 liikmesriigiga.

b)Põllumajandusliku kinnisvara omandamise õiguslikud piirangud

Horvaatias ELiga ühinemisest alates kehtivate õigusaktide alusel on välismaistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel keelatud põllumajandusmaa tehinguline omandamine, kui see ei ole teisiti sätestatud rahvusvahelises kokkuleppes. 2013. aastal asendati 2008. aasta põllumajandusmaa seadus (OG 152/08), millele osutati ühinemisaktis, uue põllumajanduse seadusega (OG 39/2013), mida omakorda muudeti 2015. aastal (OG 48/2015). 2013. aasta seaduses säilitati enamik varem kehtinud piiranguid, kuid sellega kehtestati välismaa füüsilistele ja juriidilistele isikutele võimalus saada põllumajandusmaa omandiõigus pärimise teel.

Ühinemisakti alusel võivad FIEst põllumajandustootjad, kes on teise liikmesriigi kodanikud ning kes soovivad alustada tegevust Horvaatias ja seal elada, omandada põllumajandusmaad tingimusel, et nad täidavad siseriiklikus õiguses sätestatud tingimusi, mida kohaldatakse Horvaatia kodanike suhtes. Peale selle on ELi ja EMP kodanikel lubatud osta põllumajandusmaad Horvaatias asuvate ja seal registreeritud juriidiliste üksuste kaudu.

Seega leevendatakse piiravat õigusraamistikku ELi ja EMP FIEst põllumajandustootjatele ja Horvaatias asutatud juriidilistele üksustele antud võimalusega omandada maad siseriikliku õiguse kohastel tingimustel. Peale selle ei ole ELi ja EMP kodanikel ja juriidilistel üksustel keelatud põllumajandusmaad rentida.

Kohaldatav õigusraamistik, millega ei ole keelatud kõik välismaine maa omandamine, peaks võimaldama Horvaatial saavutada üleminekuperioodi eesmärgid ja aitama järk-järgult minna ELi ja EMP kodanike poolt maa omandamisel üle avatumale süsteemile.

c)Maa erastamine, tagastamine ja kättesaadav põllumajandusmaa

Maa erastamine ja veel pooleli olevad tagastamise juhtumid häirivad põllumajandusmaa turgude toimimist. Horvaatia ametiasutuste esitatud andmete alusel müüdi aastatel 2001–2013 eri erastamisprogrammide raames 62 765 hektarit riigiomandis maad. See on vaevalt veerand riigiomandis olevast maast. Huvitatud isikutelt on saadud umbes 50 000 omandi tagastamise taotlust ja ligikaudu 9 000 juhtumit on veel läbi vaatamata.

Kättesaadava põllumajandusmaa hulga muutumine võib samuti mõjutada põllumajandusmaa turgude toimimist. 2013. aastal liigitati 17 922 hektarit põllumajandusmaad muuks kinnisvaraks kui põllumajandusmaa, mis on võrreldes 2012. aastaga 6,1 % tõus. Sellegipoolest suurenes kasutatav põllumajandusmaa 2007. aasta 978 670 hektarilt 2013. aastal 1 571 200 hektarile.

Demineerimise lõpetamise järel vabaneb veel maad, mida saab kasutada põllumajanduses. Horvaatia ametiasutuste esitatud andmete alusel tuleb 2016. aastal veel 6 040 hektarit muuta põllumajandusmaaks. Kui arvestada, et aastas demineeritakse keskmiselt 2 000 hektarit, kulub ülejäänud maa demineerimiseks veel ligikaudu kolm aastat.

d)Välisinvesteeringud

Põllumajandusse tehtavatel välisinvesteeringutel on üldiselt positiivne mõju kapitalile juurdepääsule, tehnoloogia kasutuselevõtule, maaga kauplemise turgude toimimisele ja põllumajanduse tootlikkusele. Horvaatia ametiasutuste esitatud andmete alusel küündisid aastatel 2011–2014 otsesed välisinvesteeringud põllumajandusse, jahindusse ja nendega seotud teenustesse ligikaudu 2,6 miljoni euroni. Välismaalaste poolt maa omandamist käsitlevate Horvaatia õigusaktidega on Horvaatia põllumajandusturgu tehtavatele välisinvesteeringutele kehtestatud selged piirangud. Puuduvad täpsed andmed kodumaises ja välisomandis olevate põllumajandusettevõtete kohta.

Kuna aga välismaa füüsilistel isikutel on maa omandamise õigus piiratud, hindavad Horvaatia ametiasutused otse välisomandis olevate põllumajandusettevõtete arvu ebaoluliseks. Samas on välisomanikud esindatud põllumajandusmaa turul juriidiliste üksuste kaudu, seda eriti Horvaatias registreeritud ja asuvate aktsiaseltside ja osaühingute kaudu. Juriidilised isikud kokku, sõltumata nende omanike rahvusest, kasutavad umbes kolmandikku kogu põllumajandusmaast.

e)ELiga ühinemise mõju

Üldiselt on ELiga ühinemine parandanud põllumajandustootjate juurdepääsu krediidile ja kindlustusele. See võib suurendada põllumajanduse tootlikkust.

Peale selle on Horvaatia põllumajandustootjad saanud finantstoetust ELi ühise põllumajanduspoliitika raames. Selline põllumajandussektori finantstoetus küündis 292 miljoni euroni 2013. aastal ja 295 miljoni euroni 2014. aastal. Sellised toetused, mida Horvaatia põllumajandustootjad on pidevalt saanud, on moodustanud märkimisväärse osa Horvaatia põllumajandusettevõtete sissetulekust. Toetused võisid aidata suurendada tõhusust ja nõudlust maa järele, mistõttu võib prognoosida põllumajandusmaa hindade tõusu.

Üldiselt on toetused aidanud parandada Horvaatia põllumajandustootjate sotsiaalseid tingimusi ja koos parema juurdepääsuga krediidile võivad need olla Horvaatia põllumajandustootjatele stiimuliks osta tulevikus põllumajandusmaad ja arendada põllumajandust. See aitaks tõsta põllumajandussektoris tööjõu tootlikkust ja suurendaks veelgi põllumajandusettevõtte sissetulekut.

Komisjon märgib, et Horvaatia ei ole veel täielikult ellu viinud projekte, mille eesmärk on parandada maaga kauplemise turu toimimist ja tegeleda ühinemisläbirääkimiste käigus kindlaks tehtud konkreetsete valdkondadega. Kuigi mõni projekt on juba valmis, nt riigiomandis maa katastriandmete IT-süsteem, on kavas arendada järgmisi süsteeme, nt sõlmitud lepingute jälgimise ja pädevate asutustega teabevahetuse süsteemi. Muud kavandatud projektid põllumajandussektori arendamiseks hõlmavad maaeluarengu strateegiat, põllumajandusmaa korraldamise tegevusprogrammi ning põllumajandusmaa niisutamise ja haldamise ning veemajanduse projektid.

5. Järeldused

2011. aasta ühinemisakti kohaselt tuleb käesolev aruanne avaldada kolme aasta jooksul pärast ühinemist. Vaatlusalune periood 10 jäi üsna lühikeseks, nii et põhjalikke empiirilisi tõendeid ei saanud koguda selle kohta, kuidas Horvaatia ühinemine ELiga on mõjutanud põllumajandusmaa turu arengut ja põllumajandussektorit tervikuna.

Kahjuks andmed näitavad, et mitte kõiki ühinemisläbirääkimistel väljendatud probleeme ei ole kolm aastat pärast ühinemist lahendatud, seda eelkõige seetõttu, et osa üleminekuperioodiks kavandatud meetmetest on veel pooleli, nt maakorraldus, maaregistri lõplik väljakujundamine, erastamise lõpetamine ja maa demineerimine.

Lisaks näitab Horvaatia põllumajandusmaa turu hindamine, et esineb veel suuri erinevusi Horvaatia ja ülejäänud ELi maahindades ning põllumajandustootjate sissetulekutes. Samas täielikku ühtlustumist ei saakski eeldada ja seda ei saaks käsitleda üleminekuperioodi lõpetamise tingimusena. Peale selle väheneb komisjoni analüüsi põhjal maa taskukohasus Horvaatia põllumajandustootjate jaoks: kuna põllumajandustootjate keskmine sissetulek on vähenenud, ei ole põllumajandusmaa 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga muutunud Horvaatia põllumajandustootjate jaoks taskukohasemaks.

Kokkuvõttes näitab põllumajandussektori praeguse olukorra analüüs, et maaga kauplemise turgu mõjutavad ikka veel mitmed tegurid: üldine kehv majanduskliima; omandi killustatus; põllumajandustootjate suhteliselt madal sissetulek; lõpuleviimata maade erastamine ja tagastamine ja pooleliolev demineerimine.

Seepärast jõuab komisjon järeldusele, et ühinemisaktis sätestatud üleminekuperioodi ei tuleks lühendada.

Komisjon palub Horvaatial järk-järgult lõpetada maaga kauplemise turu ettevalmistamine kapitali vaba liikumise täielikuks kohaldamiseks pärast üleminekuperioodi lõppu. Isegi praegu ei kujuta välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute maaomandamist käsitlevad õigusraamistiku piirangud endast täielikku keeldu, kuna juriidilised üksused, mis kuuluvad ELi või EMP kodanikele, võivad osta maad, ning ELi ja EMP FIEst põllumajandustootjad võivad omandada maad, kui nad soovivad asutada ettevõtte Horvaatias või elada seal. Peale selle anti 2013. aasta maaseadusega võimalus omandada põllumajandusmaad pärimise teel. Sama oluline on märkida, et maa renditurg on avatud välisinvestoritele, kes seega saavad luua põllumajandusettevõtteid Horvaatias ja seal tegutseda. Lisaks muule on ELiga ühinemine juba parandanud kohalike põllumajandustootjate juurdepääsu kapitalile.

Horvaatia on selleks, et üleminekuperioodi lõpuks oleks kapitali vaba liikumine võimalik, lubanud teha järgmist:

(1)põllumajandusmaa omandiõiguste reguleerimine maaregistri loomise ja ajakohastamise eeltingimusena;

(2)maakorraldus;

(3)põllumajandusmaa rendituru arendamine ja rentnike õiguste parandamine;

(4)põllumajandustootmise restruktureerimine;

(5)tehnoloogia ja tootmisvahendite parandamine ning

(6)põllumajandusmaa demineerimine.

Kõik see loob hea aluse sellele, et Horvaatia jätkab tegelemist probleemidega, mille tõttu üleminekuperiood kehtestati, ning parandab tootlikkust ja põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud elanike majanduslikku olukorda.

(1)

ELT L 112, 24.4.2012, lk 10.

(2)

Põllumajandusmaa seadus (OG 152/08).

(3)

 Kohtuasi C-370/05 (Festersen), punktid 21–23; kohtuasi C-452/01 (Ospelt), punkt 24;

(4)

Samuti on ühinemisaktis sätestatud, et liikmesriigi kodanikku või teise liikmesriigi õigusaktide alusel asutatud juriidilist isikut ei või ühelgi juhul kohelda põllumajandusmaa omandamise osas vähem soodsalt, kui sellist kodanikku või isikut oleks koheldud ühinemislepingule allakirjutamise kuupäeval, ega piiravamalt kui kolmanda riigi kodanikku või juriidilist isikut.

(5)

EL 12 hõlmab liikmesriike, kes liitusid ELiga 2004. aastal (EL 10) ja 2007. aastal (EL 2). Üleminekuperioodis lepiti kokku Tšehhi Vabariigi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Slovakkiaga (EL 10 riigid), aga ka Bulgaaria ja Rumeeniaga (EL 2 riigid). EL 15 tähistab liikmesriike, kes kuulusid ELi enne 2004. aasta laienemist.

(6)

Horvaatia ametiasutuste esitatud andmete kohaselt demineeriti 1998. aastal 42–54 % põllumajandusmaast, kusjuures 2006. aasta lõpu seisuga oli miinidega saastatud kokku 997 km2.

(7)

Euroopa Komisjon, 2016. aasta lähenemisaruanne, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/convergence_reports/index_en.htm.

(8)

Kogulisandväärtus võrdub toodangu väärtus miinus vahetootmine.

(9)

Teguritulu väljendab põllumajandustootmises kõigi tootmistegurite kasutamisest saadud netoväärtust.

(10)

Käesoleva aruande vastuvõtmise ajal olid olemas andmed ainult kuni 2014. aastani.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.5.2017

COM(2017) 217 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

Horvaatia 2011. aasta ühinemislepingus põllumajandusliku kinnisvara omandamist käsitlevate üleminekumeetmete kohta

LISA

Tabel 1. Põllumajandusmaa ostu- ja rendihinnad Horvaatias, eurodes, hektari kohta

Tabel 2. Horvaatia põllumajandusmaa taskukohasus

põllumajandustootjatele Horvaatias ja ülejäänud ELis, 2012–2014

Allikas: Eurostat, põllumajanduse arvepidamine, AMECO andmebaas (SKP deflaator) ja Horvaatia ametiasutused (maa hind Horvaatias).

Märkus: Taskukohasuse indeksid arvutatakse netotegurituluna põllumajanduses aasta tööühiku kohta igas liikmesriigis võrrelduna Horvaatias ühe hektari põllumajandusmaa ostuhinnaga (eurodes) 2010. aasta püsihindades. Seega näitavad taskukohasuse indeksid, mitu hektarit maad saab Horvaatias osta iga liikmesriigi põllumajandustootja aastapalga eest. Suurem indeks näitab, et põllumajandusmaa on põllumajandustootjatele taskukohasem.

Näiteks Horvaatia taskukohasuse indeksid näitavad, et Horvaatia põllumajandustootja aastane netoteguritulu ei olnud piisav ühe hektari maa omandamiseks (Horvaatia vastav 2014. aasta indeks oli 0,79). Seevastu Taani põllumajandustootjate aastane netoteguritulu oleks võimaldanud neil 2014. aastal osta Horvaatias üle 9 hektari maad (Taani vastav näitaja oli 9).