EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2017
COM(2017) 156 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
EAGFi kulude kohta
Varajase hoiatuse süsteem nr 1-3/2017
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52017DC0156
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL on EAGF expenditure Early Warning System No 1-3/2017
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EAGFi kulude kohta Varajase hoiatuse süsteem nr 1-3/2017
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EAGFi kulude kohta Varajase hoiatuse süsteem nr 1-3/2017
COM/2017/0156 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2017
COM(2017) 156 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
EAGFi kulude kohta
Varajase hoiatuse süsteem nr 1-3/2017
SISUKORD
1. EAGFi 2017. aasta eelarvemenetlus……………………………………………………..3
2. EAGFi sihtotstarbeline tulu………………………………………………………………..3
3. Märkused EAGFi 2017. aasta eelarve esialgse täitmise kohta……………………4
4. EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine…………………………………………….6
5. Kokkuvõte………………………………………………………………………………...7
1. lisa: |
EAGFi assigneeringute esialgne kasutamine kuni 31.1.2017 |
1.EAGFi 2017. aasta eelarvemenetlus
Euroopa Parlament võttis ELi 2017. aasta eelarve vastu 1. detsembril 2016. Eelarve hõlmas Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulukohustuste ja maksete assigneeringuid summades 42 613 miljonit eurot otsetoetuste jaoks ja 42 563 miljonit eurot turuga seotud kulude jaoks.
Kulukohustuste ja maksete assigneeringute kogusummade vahe on tingitud asjaolust, et teatavate komisjoni poolt otse rakendatavate meetmete puhul kasutatakse liigendatud assigneeringuid. Need on peamiselt seotud põllumajandustoodete müügiedenduse, poliitilise strateegia ja kooskõlastusmeetmetega.
2.EAGFi sihtotstarbeline tulu
2017. aastal käsitatakse vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 sätetele raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsuste kohastest finantskorrigeerimistest ja eeskirjade eiramisest tulenevat tulu EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Tuleb märkida, et 2016. eelarveaasta oli viimane aasta, kui koguti piimamaksust laekuvat tulu, kuna piimakvoote alates 31. märtsist 2015 enam ei kohaldata.
Kõnealuste sätete kohaselt võib sihtotstarbelist tulu kasutada EAGFi mis tahes kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb ühel eelarveaastal kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse 1 .
EAGFi 2017. aasta eelarve hõlmab järgmist:
komisjoni viimased prognoosid turumeetmete ja otsetoetustega seotud rahastamisvajaduste kohta;
prognoosid eelarveaasta jooksul laekuvate sihtotstarbeliste tulude kohta
ning eelmisel eelarveaastal kasutamata jäänud ja asjaomasesse eelarveaastasse üle kantud sihtotstarbelised tulud.
Komisjon võttis 2017. eelarveaasta EAGFi assigneeringute summat käsitlevas ettepanekus arvesse eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu kogusummat ning taotles 2017. aasta eelarvesse selliste assigneeringute kandmist, mille summa arvutamiseks lahutatakse hinnanguline sihtotstarbeline tulu hinnanguliselt vajaminevast summast. Eelarvepädevad institutsioonid võtsid EAGFi eelarve vastu, võttes arvesse eeldatavasti laekuvat sihtotstarbelist tulu.
2017. aasta eelarve koostamise ajal hindas komisjon sihtotstarbelise tulu kogusummaks 2 732 miljonit eurot, mis koosneb järgmisest:
2017. eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuv sihtotstarbeline tulu, mille suuruseks hinnati 1 430 miljonit eurot (1 278 miljonit eurot finantskorrigeerimistest ja 152 miljonit eurot eeskirjade eiramisest);
2016. eelarveaastast 2017. eelarveaastasse ülekantav sihtotstarbeline tulu, mille suuruseks hinnati 1 302 miljonit eurot.
Komisjon eraldas kõnealuse 2 732 miljoni euro suuruse prognoositud tulu järgmiste kavade jaoks:
400 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning
2 332 miljonit eurot põhitoetuskavale.
Nende kavade jaoks heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa on vastavalt
855 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning
17 628 miljonit eurot põhitoetuskavale.
Lisas, milles kajastatakse 2017. aasta eelarve esialgset täitmist 31. jaanuari 2017. aasta seisuga, ei ole puu- ja köögiviljasektori ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste eelarveassigneeringute real eelnimetatud sihtotstarbelist tulu arvesse võetud. Tegemist on kõnealuste eelarveartiklitega seotud heakskiidetud assigneeringutega, mis on vastavalt 661,5 miljonit eurot ja 33 191,8 miljonit eurot.
Pärast neile eelarveartiklitele eraldatud sihtotstarbelise tulu lisamist suureneb 2017. aasta eelarves ettenähtud assigneeringute kogusumma puu- ja köögivilja puhul 1 061,5 miljoni euroni ja tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul 35 523,8 miljoni euroni.
3.Märkused EAGFi 2017. aasta eelarve esialgse täitmise kohta
Andmed eelarve esialgse täitmise taseme kohta ajavahemikul 16. oktoobrist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017 on esitatud lisas. Seda taset võrreldakse määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 28 kohaselt loodud varajase hoiatamise süsteemi kulude profiiliga. Allpool on esitatud lühikommentaarid teatavate eelarveartiklite kohta, mille puhul 2017. aasta eelarve tegelik ja kavandatud täitmine erinevad kõige rohkem.
3.1.Turumeetmed
Põllumajandusturgude toimimisse sekkumisteks kavandatud assigneeringute kasutamine jäi 35,9 miljoni euro võrra allapoole oodatud taset. Võttes aga arvesse turumeetmete jaoks eraldatud 400 miljoni euro suurust sihtotstarbelist tulu ja kohaldades hinnangulist kulude profiili, on alakasutamise ulatus 113 miljonit eurot. See erinevus tuleneb eelkõige puu- ja köögivilja-, veini-, piima ja piimatoodete ning sealihasektori eelarve täitmise suundumustest.
3.1.1.Puu- ja köögivili (+40,9 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)
Heakskiidetud assigneeringute puhul ei kajasta eespool osutatud eelarve täitmise tase tegelikkust tulenevalt tootjaorganisatsioonide rakendusfondide kavale ning puu- ja köögiviljasektori muudele meetmetele tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud eelarveassigneeringutest kui ka sellele kavale eraldatud sihtotstarbelisest tulust (NB! täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2).
Lisas esitatud assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses (*) on kasutamist ja kasutamisprofiili võrreldud kõigi saadaolevate rahaliste vahenditega. Võrdluse kohaselt jääb kulutuste tegemise tase 36,5 miljoni euro võrra allapoole profiili taset.
See tuleneb kõikide kõnealuse eelarveartikli alusel rahastatavate kavade aeglasemast rakendamisest. Eelkõige ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata kriisimeetmetega seotud eelarveassigneeringute kasutuselevõtu kiirust ning see erineb tõenäoliselt kolme aasta keskmisest kasutamisprofiilist, mis on aluseks kõnealuse eelarveartikli kohaselt rahastatud kavasid hõlmava näitaja kehtestamisel. Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine ja komisjoni talitused jälgivad tähelepanelikult selle eelarveartikli täitmist.
3.1.2.Viinamarjakasvatussaadused (–31,6 miljonit eurot)
Vahendite alakasutamine tuleneb siin liikmesriikide poolt tehtud maksete aeglasemast rütmist võrreldes veinisektori riiklike toetusprogrammide jaoks kehtestatud kulude profiiliga. Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine.
3.1.3.Piim ja piimatooted (–45,9 miljonit eurot)
Kõnealuse artikli eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt loomakasvatussektori erakorralise kohandamistoetuse 2 kasutuselevõtust. Selle abikava assigneeringute summa (350 miljonit eurot) on kantud eelarvesse eelarverea 05 02 12 99 – Muud meetmed (piim ja piimatooted) all. Kuna aga liikmesriigid võivad eraldada abi kõikide loomakasvatussektorite tootjatele, võetakse kõnealuse eelarveartikli assigneeringuid kasutusele vähem ja tehakse vajalikud ülekanded, et katta muudes artiklites (05 02 13, 05 02 14 ja 05 02 15) deklareeritud kulusid.
Kava kasutuselevõtuga seoses on kasutamisprofiilis arvestatud, et kulud jaotuvad ühtlaselt rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul kuni 30. septembrini 2017. Kokkuvõttes käsitatakse praegust alakasutamist ajutisena ning komisjoni talitused jälgivad tähelepanelikult selle eelarveartikli täitmist.
3.1.4.Sealiha, munad ja kodulinnuliha, mesindus ja muud loomakasvatussaadused (+10,1 miljonit eurot)
Kõnealune ülekasutamine tuleneb peamiselt eespool punktis 3.1.3 osutatud suunatud erakorralisest kohandamistoetusest, millega seoses deklareeritakse sealihasektori vastava abi kulud selles artiklis, samas kui eelarveassigneeringute kogusumma kantakse eelarveartiklisse 05 02 12 – Piim ja piimatooted. Tulemuseks on nimetatud artikli puhul heakskiidetud assigneeringute ülekasutamine, mis on kaetud assigneeringute ülekandmistest eelarveartiklist 05 02 12.
3.2.Otsetoetused
Otsetoetusteks kasutatud assigneeringute summa oli kasutamisprofiiliga võrreldes 2 283,4 miljonit eurot väiksem. Võttes aga arvesse selle eelarvepeatüki jaoks eraldatud sihtotstarbelist tulu (2 332 miljonit eurot), on tegu ligikaudu 4 miljardi euro suuruse alatäitmisega. Tuleb märkida, et 27 miljardi euro ärakasutamine 31. jaanuariks 2017 on tegelikult suur edusamm võrreldes 20 miljardi euro kasutamisega samaks ajaks eelmisel aastal, mis oli 2013. aasta ühise põllumajanduspoliitika reformi kohaste otsetoetuste kavade rakendamise esimene aasta.
Mitmete kavade puhul on otsetoetuste kasutuselevõtt selgelt paranenud, võrreldes samaaegse olukorraga 2016. eelarveaastal. Lisaks sellele kasutasid mitu liikmesriiki alates 16. oktoobrist 2016 ettemaksete tegemise võimalust ning teatavatel juhtudel ka erandit, mille kohaselt oli võimalik teha ettemakseid rohkem kui 50 % ulatuses.
3.2.1.Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused (–2 111,1 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)
Asjaolu, et heakskiidetud assigneeringute puhul ei kajasta eespool osutatud eelarve täitmise tase täielikult tegelikkust, tuleneb põhitoetuskava alusel tehtavatest kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud assigneeringutest kui ka sellele kavale eraldatud sihtotstarbelisest tulust (NB! täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2).
Lisas esitatud assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses (*) on kasutamist ja kasutamisprofiili võrreldud kõigi saadaolevate rahaliste vahenditega. Võrdluse kohaselt jääb kulutuste tegemise tase 4 063,3 miljoni euro võrra allapoole profiili taset, mis on märkimisväärselt parem tulemus kui eelmisel eelarveaastal (vahe on 14 839 miljonit eurot).
Komisjon jälgib igakuiselt eelarve täitmise taset liikmesriikides ja tulevaste kulude prognoose. Praegu peetakse kõnealust erinevust ajutiseks ja eeldatakse, et tootmiskohustusega sidumata otsetoetused rakendatakse eelarveaasta lõpuks kavakohaselt.
3.2.2.Muud otsetoetused (–172,2 miljonit eurot)
Heakskiidetud assigneeringute võrdlemisi vähene alakasutamine võrreldes kasutamisprofiiliga annab tunnistust positiivsest arengust võrreldes eelmise aastaga. Kõnealust alakasutamist peetakse ajutiseks ja eeldatakse, et tootmiskohustusega sidumata otsetoetused rakendatakse eelarveaasta lõpuks kavakohaselt.
3.3.Põllumajanduskulude audit (+27,2 miljonit eurot)
Eelarvepeatüki 05 07 puhul tuleneb ülekasutamine võrreldes kasutamisprofiiliga peamiselt maksetest, mis on eelmiste aastate keskmise profiiliga võrreldes tehtud varem. Need maksed on seotud eelkõige eelmiste aastate raamatupidamisarvestusi käsitlevate vastavuskontrolli otsuste alusel liikmesriikide kasuks tehtud finantskorrektsioonidega.
4.EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine
Lisas esitatud tabelist nähtub, et 2017. aasta jaanuari lõpuks oli sihtotstarbelist tulu laekunud 206,8 miljonit eurot. Täpsemalt:
raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsuste kohaste finantskorrigeerimiste tulemusena laekus 161,4 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse sellele lisa;
eeskirjade eiramise eest nõuti sisse ligikaudu 43,6 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse ka sellele lisa;
piimamaksust saadava tulu jääk ulatus 1,7 miljoni euroni.
Aastast 2016 aastasse 2017 üle kantud sihtotstarbeliste tulude summa oli 1 304 miljonit eurot.
Seega on EAGFi kulude katmiseks olemasolevad sihtotstarbelised tulud 2017. aasta 31. jaanuari seisuga 1 510,8 miljonit eurot, millele lisanduvad eeldatavasti eelarveaasta jooksul kogutavad lisasummad.
5.Kokkuvõte
EAGFi 2017. aasta eelarveassigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. jaanuarini 2017 näitab, et liikmesriikidele igakuiselt makstavad summad jäävad 2 296,5 miljoni euro võrra allapoole arvestuslikku kasutamisprofiili.
Olemasolevate sihtotstarbeliste tulude summa on juba 1 510,8 miljonit eurot ja sellele lisanduvad eeldatavasti eelarveaasta jooksul kogutavad lisasummad.
Praegu eeldab komisjon, et turuga seotud kulude ja otsetoetustega seotud eelarveassigneeringute kasutuselevõtt kiireneb eelolevatel kuudel, eelkõige teatavates liikmesriikides, ning et kõik otsetoetused makstakse 2017. aasta eelarve koostamisel eeldatud ajal. Lisaks on komisjon seisukohal, et aasta lõpuks laekuv sihtotstarbeline tulu on piisav, et katta nii puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondide kui ka põhitoetuskava kulud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artikli 14 kohaselt kantakse sihtotstarbeline sisetulu üle ainult järgmisse eelarveaastasse. Selleks et tagada eelarve mõistlik haldamine, kasutatakse kõnealust sihtotstarbelist tulu üldjuhul enne muid asjaomase eelarveartikli heakskiidetud assigneeringuid.
Piima ja piimatoodete, aga ka veise- ja vasikaliha- ning sea-, lamba- ja kitselihasektorid
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,22.3.2017
COM(2017) 156 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
EAGFi kulude kohta
Varajase hoiatamise süsteem nr 1-3/2017