Valdkondlikud järeldused

Jäätmetekke vältimine on jätkuvalt oluline probleem kõikides liikmesriikides, sealhulgas kõrge ringlussevõtumääraga riikides. Kaheksas liikmesriigis toodetakse vähemalt kaks korda rohkem olmejäätmeid elaniku kohta kui kõige väiksema jäätmetekkega liikmesriigis. Jäätmetekke lahtisidumine majanduskasvust on püsiv eesmärk ringmajanduse tegevuskava laiemas kontekstis.

Eurostati viimaste andmete kohaselt on olmejäätmete 50 % ringlussevõtu eesmärgi juba saavutanud kuus liikmesriiki, üheksa riiki aga peavad selleks, et saavutada see eesmärk 2020. aastaks, oma jõupingutusi oluliselt suurendama. Komisjon kavatseb võtta 2020. aasta eesmärkide täitmise vaatluse alla nn varajase hoiatamise aruandes 2018. aastal. Kuus liikmesriiki ei ole suutnud piirata biolagunevate olmejäätmete prügilasse ladestamist (50 % aastaks 2009).

Jäätmete raamdirektiivis nõutakse riiklike jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamist. See on ka eeltingimuseks ühtekuuluvuspoliitika rahastamisele aastatel 2014–2020. Enamikul liikmesriikidel on jäätmetekke vältimise programmid olemas, kuid kahes liikmesriigis need puuduvad. Ühel liikmesriigil ei ole riiklikku jäätmekava ja viiel puuduvad vähemalt mõned piirkondlikud kavad.

Umbes pooled liikmesriigid peavad tõhustama jäätmete liigiti kogumist, mis on eeltingimus selleks, et parandada ringlussevõttu nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Veel on probleemiks jäätmejääkide töötlemise (mehaaniline ja bioloogiline käitlus, prügilasse ladestamine ja põletamine) ebakohane hinnakujundus, mis ei paku piisavaid stiimuleid selleks, et viia jäätmed jäätmehierarhia kõrgemale astmele. Sellele lisandub muude turupõhiste vahendite, näiteks laiendatud tootjavastutuse või jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemi ebapiisav kasutamine. Riigihanke-eeskirjade parem kasutamine võib tuua kaasa kulutõhusamad lahendused.

Viies liikmesriigis on ebapiisava rakendamise põhjusena kindlaks tehtud koordineerimise puudumine eri haldustasandite vahel ja keskkonnaküsimuste killustatud juhtimine. Siiski põhjustavad jäätme-eeskirjade puudulikku rakendamist tõenäoliselt ka muud juhtimisprobleemid (õigusliku jõustamise puudumine, vähene suutlikkus juhtida ulatuslikke investeerimisprojekte, ebausaldusväärsed andmed või ebapiisav kontroll ja järelevalve).

Edukad tavad

Sloveenia on hea näide sellest, kuidas parandada jäätmekäitlust suhteliselt lühikese aja jooksul. Ljubljanat on hinnatud ELi pealinnaks, kus liigiti kogumine on kõige ulatuslikum ja tõhusam. Kümne aastaga on Sloveenia pealinnas ELi fondide toetusel vähendatud prügilasse ladestavate olmejäätmete hulka 59 % ja olmejäätmete tekitamist 15 % võrra 10 .

Iirimaa on kasulik näide oma jäätmesektori põhjaliku reformiga, mille raames suleti ebaseaduslikud prügilad ning rahastati ulatuslikke puhastus- ja keskkonnakahju heastamise töid. Reformid viidi ellu tihedas koostöös komisjoniga ja nende tulemuseks on süsteem, millega tagatakse jäätmeid käsitlevatele ELi õigusaktidele vastavuse kõrge tase.

Valdkondlikud järeldused

Keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise 28 riigipõhise aruande hinnangus kajastuvad Euroopa Keskkonnaameti poolt looduse seisundi kohta 2015. aastal koostatud aruande tulemused, 13 mille kohaselt ei ole kaitstud liikide ja elupaikade seisund viimase kuue aasta jooksul oluliselt paranenud. Rohkem kui kolm neljandikku ELi elupaikade hinnangutest näitavad, et elupaikade kaitsestaatus on ebasoodne ja et märkimisväärse osa puhul see järjest halveneb. Muude kui linnuliikide puhul viitab ebasoodsale kaitsestaatusele ELi tasandil antud hinnangutest 60 %. 15 % kõigi looduslike linnuliikide staatus on liigitatud ohulähedaseks, vähenevaks või kaduvaks ning veel 17 % staatuseks on määratud „ohustatud“.

Kuigi paljudes valdkondades on tehtud edusamme ja leidub kohalikke edulugusid, esineb märkimisväärseid puudujääke rakendamises, rahastamises ja poliitikameetmete integreerimises. Kui töö jätkub praeguses ulatuses, väheneb elurikkus ELis jätkuvalt ning sellel võivad olla tõsised tagajärjed looduslike ökosüsteemide suutlikkusele rahuldada tulevikus inimeste vajadusi.

Ühenduse tähtsusega alade määramise vastavalt elupaikade direktiivile on (peaaegu) lõpule viinud vaid seitse liikmesriiki 14 . 17 liikmesriiki on kindlaks määranud enamiku maismaa-aladest, kuid vajakajäämisi esineb nende võrgustiku mereosas. Ülejäänud neljas liikmesriigis on puudusi nii maismaa- kui ka mereosas.

Süsteemsed probleemid, mis põhjustavad loodusdirektiivi puudulikku rakendamist, on Natura 2000 alade majandamise kavade või majandamise puudumine. Riigipõhistest aruannetest selgub, et kolmel liikmesriigil on raskusi nõuetekohaste hindamismenetluste kohaldamisega, et teha kindlaks uute kavade ja projektide mõju Natura 2000 aladele.

Lisaks on enamikus liikmesriikides tõhusa rakendamise üks peamisi takistusi puudulikud teadmised liikide, elupaikade ja alade, sealhulgas mere ökosüsteemide kohta.

Probleemiks on ka piisava rahastamise puudumine, inimressursside puudumine ning kohalike kogukondade ja sidusrühmade, näiteks maaomanike ja maakasutajate vähene kaasamine ja osalemine.

Edukad tavad

Prantsusmaa on oma Natura 2000 võrgustiku majandamiseks välja töötanud tõhusa kaasava lähenemisviisi, tänu millele on loodud ka mitusada töökohta. Võrgustik Trame verte et bleue (TVB) 15 pakub kohalikul ja piirkondlikul tasandil kasutatavat kavandamisvahendit sidusate ökoloogiliste võrgustike loomiseks.

Tänu arvukatele Natura 2000 alade taastamise meetmetele, mida on rakendatud alates 2003. aastast kuue kooskõlastatud LIFE-projektiga, mis hõlmavad mitut tuhandet hektarit turbarabasid ja märgalasid Belgia Ardennides, 16 teatasid Belgia ametiasutused 2013. aastal olulistest positiivsetest suundumustest tosina eri elupaigatüübi ja ELi elupaikade direktiiviga kaitstud seonduvate liikide kaitsestaatuses 17 .

Eesti on esitanud ühe kõige põhjalikuma tervikliku kavandamisraamistiku Natura 2000 alade rahastamiseks ELi eri fondidest. Eesti esitas ulatusliku prioriteetsete meetmete raamistiku, 18 mis hõlmab kaitseprioriteete, kaitsealuste elupaikade ja liikide parema kaitsestaatuse saavutamiseks vajalikke meetmeid ning sellega seonduvaid rahastamisvajadusi ja samuti rahastamisvõimaluste põhjalikku analüüsi.

Madalmaad on juhtpositsioonil looduskapitali arvestuse valdkonnas. Seal viidi lõpule suur looduskapitali programm, 19 mis pakkus tõendeid selle kohta, kuidas looduskapitali ja ökosüsteemi teenuste mõisteid on võimalik integreerida otsuste tegemisse eri valdkondades, nagu põllumajandus, kaitse üleujutuste vastu ja rahvusvaheline kaubandus. Madalmaad katsetasid ka ökosüsteemialast arvepidamist kohalikul tasandil. Vabaühendused, ettevõtjad ja valitsusorganisatsioonid on leppinud kokku, et teevad koostööd loodus- ja sotsiaalkapitali väärtuse hindamisel.

Edukad tavad

Paljud Euroopa linnad on kehtestanud vähese õhusaastega alad, kus piiratakse teatavate kategooriate sõidukite liiklemist olenevalt nende heitepotentsiaalist. Paljudel juhtudel on need alad osutunud edukaks: 24 näiteks esitati Berliini õhukvaliteedi kavas 2011–2017 hinnang, mille kohaselt vähenesid transpordist tingitud heitkogused tänu vähese õhusaastega alade rakendamisele 2008. aastal märkimisväärselt ja selle tulemusena hoiti 2010. aastal kümne päeva jooksul ära PM10 päevase piirtaseme ületamine. Samuti nähtus hinnangutest, et samal aastal langes ka NO2-saaste tase umbes 5 % ja liiklusest põhjustatud tahmaosakeste saaste teede ääres vähenes rohkem kui poole võrra 25 .

Valdkondlikud järeldused

Kolmandikus liikmesriikides on rohkem kui 50 % kõikide looduslike pinnaveekogude ökoloogiline seisund hea või väga hea. Viies liikmesriigis aga on ökoloogiline seisund hea alla 20 % veekogudest. Põhjaveekogumite kvantitatiivne seisund on hea 13 liikmesriigis. Kümnes liikmesriigis on kvantitatiivne seisund hea 70–90 % kõigist põhjaveekogumitest ja viies riigis on see näitaja 20–70 %.

Kõigis esimese põlvkonna veemajanduskavades on mõningaid või märkimisväärseid puudujääke, enamasti järelevalve ning veekogude seisundi hindamise ja liigitamise meetodite osas. Kõik liikmesriigid kasutavad tähtaegade pikendamist võimaldavaid erandeid. Paljud liikmesriigid annavad loa uutele projektidele, mis takistavad nende veekogude hea seisundi saavutamist, esitamata seejuures alati nõuetekohaseid põhjendusi. Komisjon on koostanud liikmesriikidele soovitused nende puuduste kõrvaldamiseks teises veemajanduskavas. Need soovitused lisati tegevuskavadesse, et oleks täidetud eeltingimused saamaks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) vahendeid veetaristusse investeerimiseks.

Viis liikmesriiki ei ole veel vastu võtnud ühtegi teise põlvkonna veemajanduskava, mille tähtaeg oli 2015. aasta lõpus, ja kolmes liikmesriigis ei ole vastuvõtmine veel lõppenud 27 .

Algpõhjusteks on ebatõhusad kontrollimeetmed, piirkondlike ja kohalike eri tasandite veemajandusasutuste vahelise koordineerimise puudumine, koostöö puudumine vee- ja loodusmajanduse juhtorganite vahel, kuid ka muude sektorite pädevate asutustega, ning andmetele juurdepääsu puudumine. Veel üks ühine probleem veesektoris on ebakohane veehinna kujundamise poliitika.

Ehkki nitraadidirektiivi rakendamine on olukorda mõneti parandanud, on nitraatide kontsentratsioon ja eutrofeerumise tase jätkuvalt suureks probleemiks peaaegu kõigis liikmesriikides. Eriti muret tekitav on Läänemere eutrofeerumine, mis on tingitud peamiselt intensiivsest põllumajandustegevusest.

Joogivee kvaliteedi osas on nõuetele vastavuse määr peaaegu kõikides liikmesriikides väga kõrge. Üksnes kolmes liikmesriigis esineb kohalikke kvaliteediprobleeme ja teatavates piirkondades puudub vajalik taristu.

Suplusvee kvaliteet vastab 96 % puhul kõigist supluskohtadest kvaliteedi miinimumnõuetele, mis on sätestatud ELi suplusvee direktiivis (st vee kvaliteet on piisav). Paljud liikmesriigid on kehtestanud rangemad kvaliteedinormid: neist kaheksas oli rohkem kui 90 % kogu suplusveest 2015. aastal suurepärase kvaliteediga. 11 liikmesriigis on suurepärase kvaliteediga supluskohtade osakaal suurem kui ELi keskmine, st 84,4 %.

Kuues riigis on suurepärane nõuetele vastavuse määr asulareovee kogumise ja puhastamise osas, kuid enamikul liikmesriikidel on raskusi täieliku rakendamisega ja 13 neist seisab ees ELi kohtumenetlus. Rakendamisel esinevate puudujääkide kõrvaldamine vajaliku taristu väljaarendamise kaudu nõuab head juhtimisstruktuuri, nõuetekohast planeerimist ja koordineerimist, et tagada rahastamine (selleks on olemas märkimisväärsel hulgal ELi vahendeid).

Vaatamata 2015. aastaks seatud tähtajale oli 2016. aasta novembri lõpuks vaid 18 liikmesriiki esitanud andmeid 2015. aasta üleujutusriski maandamise kavade kohta.

Kõikides liikmesriikides, kus on merealasid, esineb ikka veel puudusi merestrateegia raamdirektiivi rakendamisel, alustades hea keskkonnaseisundi määratlemisest. Enamiku liikmesriikide seireprogrammid ei hakka täielikult toimima enne 2018. või isegi 2020. aastat, mis võib tuua kaasa teabelüngad nende merealade seisundi järgmises hinnangus, mille tähtaeg on 2018. aastal. 2016. aasta märtsiks pidid liikmesriigid võtma vastu meetmekava peamiste meetmetega, mille abil saavutada nende merealade hea keskkonnaseisund. Kümme liikmesriiki aga ei ole seda veel teinud.

Edukad tavad

Head tavad on muu hulgas Küprosel, kus kasutatakse põllumajandusliku veevõtmise nõuete täitmise tagamise programmi raames vee kontrollimiseks satelliitfotosid ja kohapealseid kontrolle 28 . Seda peetakse eeskujuks, millest edaspidi lähtuda võimalikus töös nõuete täitmise tagamisel.

Soome rakendab programmi LIFE integreeritud ulatuslikku näidisprojekti (FRESHABIT), 29 mis hõlmab eri sektoreid ning mille eesmärk on arendada uusi meetodeid ja näitajaid, mille abil hinnata magevee elupaikade kaitsestaatust ning parandada Natura 2000 võrgustiku mageveealade ökoloogilist seisundit, majandamist ja säästvat kasutamist. Projektiga loodetakse parandada suutlikkust, muu hulgas luues koordineerimisstruktuurid, ja töötatakse välja ka uued näidisraamistikud, et aidata saavutada pikaajalisi tulemusi.

Valdkondlikud järeldused

Riigipõhistest aruannetest nähtub, et keskkonnamaksudest saadava tulu osakaal kogutulust jääb vahemikku 4,57–10,61 %, kusjuures ELi keskmine on 6,35 %. Liikmesriigid peavad uurima kõiki keskkonnamaksude (sealhulgas jäätmete prügilasse ladestamine, veevõtukohad ja kütusetõhusus) võimalusi, et saavutada keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkasu.

Paljudes riikides on ikka veel ette nähtud teatavad keskkonnale kahjulikud toetused, nagu maksualane sooduskohtlemine teatavate kütuste puhul ja maksusoodustused ametiautode isiklikul eesmärgil kasutamise suhtes, mis takistavad edu saavutamist võitluses liiklusummikute ja õhusaastega, ning need toetused tuleb järk-järgult kaotada.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames on 12 liikmesriigis eraldatud ajavahemikuks 2014–2020 kõige rohkem vahendeid keskkonnakaitse ja ressursitõhususe valdkonnas, kuid liikmesriigid peaksid viivitamata kasutama keskkonnaeesmärkidele suunatud olemasolevaid ELi rahastamisvõimalusi.

Edukad tavad

Alates 1990. aastatest on mitu liikmesriiki moodustanud keskkonnamaksude komiteed, et algatada arutelu maksunihke võimaluste üle. See on esimene, kuid väga oluline samm selliste reformide võimaluste hindamiseks riigi kontekstis. Hiljutine näide on Portugal, kus parlament võttis vastu mõned komisjoni soovitused keskkonnamaksude reformi kohta.

Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Poola on loonud ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutuste võrgustikud, et edendada keskkonnaküsimuste integreerimist ELi vahendite kasutamisse.

Valdkondlikud järeldused

Paljudes liikmesriikides on olemas kestliku arengu strateegia, sealhulgas piirkondade tasandil, ehkki mõnel juhul ei ole neid ajakohastatud. Vähem on levinud terviklikud riiklikud või piirkondlikud keskkonnapoliitikakavad.

Enamik liikmesriike on kehtestanud kooskõlastusmehhanismid, et tõhustada eri valitsustasandite vahelist koostööd. Mõne liikmesriigi puhul on kindlaks tehtud keskkonnanõuete täitmise puudulik tagamine ja vastutuse killustatus piirkonna tasandil ning mitmes liikmesriigis tekitab jätkuvalt muret ELi õigusaktide ebakorrektne ülevõtmine piirkonna tasandil. Paljudes liikmesriikides rakendatakse regulatiivse mõju hindamist, mõned liikmesriigid aga on lihtsustanud keskkonnamõju hindamise menetlusi, kui tegemist on rohkem kui ühe ELi direktiiviga 34 .

Osalemine spetsialistide võrgustikes on endiselt ebaühtlane. Puudulik on teave selle kohta, kuidas liikmesriigid tagavad keskkonnanõuete täitmise, eelkõige vee hajureostuse, linnaõhu saastatuse, ohustatud elupaikade ja liikide ning ebakvaliteetse reoveepuhastite ja kogumissüsteemide puudumise või nõuetele mittevastavuse kohta. On vaja rohkem teavet selle kohta, kuidas tagatakse nii riigi kui ka ELi tasandi nõuete täitmine.

Mõnes liikmesriigis on jätkuvalt takistusi keskkonnaalasele õiguskaitsele juurdepääsul. Need takistused on seotud kas ülemäära suurte kohtukuludega või piiravate eeskirjadega selle kohta, kes võivad hagi esitada.

Enamikus liikmesriikides ei ole andmete jagamine edenenud nii palju, kui INSPIRE direktiiviga ette nähtud, ja kui liikmesriigid soovivad selle võimalustest täiel määral kasu saada, peavad nad oma jõupingutusi suurendama.

Edukad tavad

Iiri keskkonnakaitseamet on välja töötanud litsentsimis-, järelevalve- ja hindamissüsteemi (LEMA), mis võimaldab ametnikel elektrooniliselt hallata, analüüsida, jagada ja kasutada tööstuskäitiste tegevuslubade omanikelt ja inspekteerimiste käigus kogutud andmeid, sealhulgas edasise töö kavandamiseks 35 . Amet koordineerib ka nõuetele vastavuse ja nõuete täitmise tagamise riiklikku võrgustikku, 36 mille eesmärk on tagada rohkem kui kolmekümne kohaliku omavalitsuse kõrgetasemeline kooskõla nõuetele vastavuse tagamise töös.

Mitu liikmesriiki on tänu Euroopa keskkonnainspektsioonide võrgustikule IMPEL võtnud üle kontrollide ja muude nõuetele vastavuse tagamise toimingute kavandamise riskipõhise metoodika, mille töötas välja Nordrhein-Westfaleni liidumaa (Saksamaa).

Belgia Flaami piirkond 37 ja Hispaania keskkonnaprokuratuur 38 koostavad keskkonnajärelevalve ja -süüdistuste aastaaruandeid ja analüüse, aidates teavitada üldsust ja pakkudes statistikat nõuetele vastavuse tagamise töö hindamiseks.

Šotimaa keskkonnaveeb 39 ja Madalmaade riiklik ruumiandmete taristu (PDOK) 40 on eeskujuks ruumiandmete tasuta kättesaadavaks tegemisel üldsusele kooskõlas INSPIRE direktiiviga.

Valdkonnas tehtud järeldused peamiste seni kindlaks tehtud ühiste algpõhjuste kohta

Ebatõhus koordineerimine kohalike, piirkondlike ja riiklike asutuste vahel: see võib takistada nõuete rakendamist liikmesriikides. Näiteks veekvaliteedi seirega seotud kohustused on sageli hajutatud eri asutuste vahel ja puudub piisav koordineerimine.

Haldussuutlikkuse puudumine ja ebapiisav rahastamine: Mõnes riigis on nõuete rakendamisel takistuseks finants- ja inimressursside puudumine ning see takistab asutustel investeeringuprojektide ettevalmistamist ja rakendamist. Isegi kui vahendid on olemas, ei ole kohalikel asutustel mõnikord vajalikke inimressursse ja/või oskusteavet avaliku hanke korraldamiseks ega pakutavate teenuste kvaliteedi kontrollimiseks. Näiteks looduskaitse valdkonnas on suutlikkuse puudumise tagajärjeks suutmatus viia ellu ja kontrollida vajalikke majandamis- ja kaitsemeetmeid.

Teadmiste ja andmete puudumine: andmete (nendele juurdepääsu) puudumine ja ebausaldusväärsed andmed põhjustavad rakendamisprobleeme paljudes liikmesriikides. Näiteks teadmiste ja andmete puudumine liikide ja elupaikade kohta takistab nende tõhusat kaitset.

Ebapiisavad nõuetele vastavuse tagamise mehhanismid: analüüs näitab, et sageli esineb probleeme nõuetele vastavuse kontrollimise ja nõuete täitmise tagamisega, sealhulgas tõhusate ja proportsionaalsete karistuste kaudu.

Integratsiooni ja poliitika sidususe puudumine: analüüs näitab, et keskkonnaküsimuste puudulik integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse on üks puuduliku rakendamise algpõhjus, nagu nähtub eespool esitatud õhu ja liikuvuse seosest.

Poliitikaettepanekud

1.Pidada iga liikmesriigiga struktureeritud rakendamisalast dialoogi: eesmärk on arutada, kuidas lahendada asjaomase liikmesriigi struktuurseid probleeme ja täita sealseid vajadusi. Dialoogis tuleks keskenduda konkreetsete meetmete võtmisele. Äärmiselt oluline on läbipaistvus ning eri sektorite ja haldustasandite sidusrühmade laialdane osalemine.

2.Pakkuda liikmesriikide ekspertidele teiste liikmesriikide kolleegide poolset spetsiaalselt kohandatud tuge: kogemuste vahetamine on oluline vahend vastastikuse õppimise ja teadmiste parandamiseks ning selle tagamiseks, et läbiproovitud lahendused antakse teistele edasi. Komisjon loob liikmesriikidele keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise raames vastava vahendi.

3.Arutada ühiseid struktuurseid probleeme nõukogus, et ELi keskkonnaeeskirjade rakendamist parandada: keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise peamisi järeldusi ja suuniseid tuleks käsitleda strateegilistes aruteludes nii riikide kui ka ELi tasandil, et edendada ELi keskkonnaeeskirjade rakendamist ja kiirendada nende eesmärkide saavutamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalus vahetada nõukogus arvamusi ühiste probleemide üle, eriti juhul, kui neil probleemidel on piiriülene mõju. Omavahel seotud küsimusi tuleks uurida ühe tervikuna, et leida kõikide asjaomaste sektorite õigustatud huve arvesse võtvad parimad lahendused, tehes seda kooskõlas üleminekuga valdkondlikult lähenemisviisilt terviklikele lahendustele, mida soovitatakse kestliku arengu eesmärkide raames 43 . Sellega seoses võiks arutada ka rakendamisprobleeme, mis on tingitud selguse, ühtsuse ja kooskõla puudumisest ELi poliitikas ja õigusaktides. Vajaduse korral tuleks kaasata sellised sidusrühmad nagu valitsusvälised organisatsioonid, ettevõtjad ja teadusasutused ning Euroopa Parlament.

Soovitatavad meetmed

Liikmesriik/liikmesriigid

Ringmajanduse arendamine ja ressursitõhususe parandamine

Tugevdada poliitikaraamistikku, et kiirendada üleminekut ringmajandusele kõigis majandussektorites, andes täiendavat toetust kohalikele ettevõtjatele ning suurendades investeeringuid avaliku sektori teadus- ja haridussüsteemidesse, eelkõige sellistes valdkondades nagu vee ja energia säästmine, jäätmetekke vähendamine, materjalide ringlussevõtt, ökodisain ja teisese tooraine turu käimalükkamine.

BE, BG, CZ, DE, HR, HU, IT, RO, SE,SK

Rakendada paremini ringmajandusmeetmete järelevalvet, et hinnata nende tõhusust ja võimaldada neid läbi vaadata.

PT, SI

Hõlbustada heade ringmajandus- ja ökoinnovatsioonitavade arendamist ja vahetamist kõikide valitsusasutuste vahel, eriti kohalikul tasandil.

BE, CY, EL, ES

Motiveerida teadusringkondi ja koole ringmajanduse edendamisel. Teadvustada tarbijatele ja VKEdele ringmajandusest saadavat kasu.

IT, PL, SK

Võtta vastu ringmajanduse põhimõtted, suurendada ringlussevõttu ja ökodisaini kasutamist VKEde sektoris, eelkõige investeerides rohkem haridusse ja koolitusse. Ergutada kasutama ressursitõhususmeetmeid (nt energia ja vee säästmine).

BE, EL, ES, HU, IT, RO, SK

Ergutada investeerimist keskkonnasäästlikesse toodetesse ja teenustesse. Soodustada keskkonnahoidlikke investeeringuid ja hõlbustada juurdepääsu rahastamisele. Edendada VKEde teadus- ja arendustegevust.

CZ, ES, HU, MT, RO, SE, SK

Jäätmekäitlus

Võtta kasutusele meetmed, sealhulgas majanduslikud vahendid (laiendatud tootjavastutuse ja jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteem), et rakendada täiendavalt jäätmehierarhiat, st edendada jäätmetekke vältimist ning muuta korduskasutamine ja ringlussevõtt majanduslikult köitvamaks. Kõrvaldada parasiitlustavad ja tagada jäätmekäitlusettevõtete rahaline elujõulisus.

AT, BG, CY, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK

Loobuda korduskasutatavate ja ringlussevõetavate jäätmete põletamisest, kaotades järk-järgult põletamistoetused või kehtestades põletamismaksu.

AT, BE, CZ, DE, DK, EE, FI, IE, LU, PL, PT, SE

Kehtestada prügilamaksud ja/või neid vähehaaval tõsta, et järk-järgult lõpetada ringlussevõetavate ja taaskasutatavate jäätmete prügilasse ladestamine. Ühtlustada piirkondlikud prügilamaksud. Vaadata läbi prügila vastuvõtutasud. Kasutada majanduslikest vahenditest saadavat tulu selleks, et toetada jäätmete liigiti kogumist ja alternatiivtaristut.

CY, CZ, EL, ES, HR, HU, IT, LT, LV, MT, PL, RO, SI, SK, UK

Keskenduda liigiti kogumise kohustuse rakendamisele, et tõsta ringlussevõtumäära, ja pidada esmatähtsaks biojäätmete liigiti kogumist, et tõsta kompostimismäära. Rajada igasse omavalitsusüksusesse teatavate erijäätmete kogumise kohad (nn valikuliste jäätmete kogumispunktid).

BG, CY, CZ, EE, EL, ES, FR, HR, IE, IT, LT, PL, PT, RO, SK

Täiendada ja ajakohastada jäätmekava(sid) ja/või jäätmetekke vältimise kava(sid), et need hõlmaksid kogu riigi territooriumi.

BE, DE, EL, ES, FR, RO

Viia esmatähtsa küsimusena lõpule töö ebaseaduslike prügilatega.

BG, CY, EL, RO

Vältida liigse taristu ehitamist jäätmejääkide töötlemiseks.

BG, CY, CZ, EL, ES, HR, HU, IT, LT, LV, MT, PL, RO, SK

Tagada jäätmestatistika vastavus Eurostati suunistele. Parandada eri allikatest pärinevate jäätmekäitlusalaste andmete ühtsust (sh tekitatud ja töödeldud jäätmete vahelise suure erinevuse osas).

CZ, SI

Hoogustada koostööd piirkondade vahel, et kasutada jäätmekäitlusvõimsust tõhusamalt ja saavutada riiklikud ringlussevõtu eesmärgid.

ES, IT

Tugevdada ja suurendada nõuete täitmise tagamise suutlikkust.

MT, PL, RO

Loodus ja elurikkus ning looduskapitali hindamine

Viia lõpule alade kindlaksmääramise protsess, sealhulgas mereosas, ning kehtestada aladele selgelt määratletud kaitse-eesmärgid ja vajalikud kaitsemeetmed, tagades piisavad vahendid nende rakendamiseks, et säilitada või taastada ühenduse tähtsusega liikide ja elupaikade soodne kaitsestaatus kogu nende looduslikul levialal. Viia lõpule tähtsusjärjestatud tegevuskavad ja neid ajakohastada. Parandada teadmisi ja andmete kättesaadavust, et rakendada paremini asjakohaseid kaitsemeetmeid.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK

Tagada, et Natura 2000 juhtimiskavu rakendataks tõhusa haldussuutlikkuse ja rahastamise abil. Suurendada pädevate asutuste (riikide, piirkondade, alade juhtorganite) suutlikkust juhtimiskavade rakendamises, suurendada teadlikkust Natura 2000 võrgustikust ja selle kasutegurite tutvustamisse investeerimise stiimulitest ning võidelda elusloodust kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhustades nõuete täitmise tagamist nii Natura 2000 aladel kui ka väljaspool.

BG, EE, EL, IT, PL, RO, SI, SK

Arendada ja edendada arukaid ja ühtlustatud rakendamisviise, eelkõige alade ja liikidega seotud loamenetluste osas, tagades vajalike teadmiste ja andmete kättesaadavuse ning tugevdades teabevahetust sidusrühmadega.

AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, HU, IT, LT, MT, PL, PT

Jätkata toetuse pakkumist ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamisel ja hindamisel ning looduskapitali arvestamise süsteemide hindamisel ja arendamisel.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK

Suurendada haldussuutlikkust, et parandada nõuetekohase hindamise menetlusi ning hoida ära Natura 2000 alade olukorra halvenemine kahjustavate arenduste tõttu.

CY, EL, IT

Tagada kaitstud linnuliikide jahi keelu nõuetekohane rakendamine.

CY, FR, MT

Tugevdada elurikkusega seotud probleemide integreerimist teistesse poliitikavaldkondadesse (eelkõige põllumajandusse, kuid ka metsandusse, kalandusse, linna- ja taristuplaneerimisse ning turismi) ja osalejatevahelise teabevahetuse edendamist.

DE, DK, FR, PT, SI

Optimeerida Natura 2000 ja siseriiklike loodusvõrgustike panust, et saavutada hea kaitsestaatus ning vähendada elupaikade killustumist, lämmastiku sadestumist atmosfääris, kuivamist ja hapestumist.

NL

Hoida ära elupaikade edasine killustumine ja võtta meetmeid ühenduvuse taastamiseks.

LU

Tagada, et maaelu arengu programmid ja rohestamise rakendamine soodustaksid elurikkusega seotud meetmete võtmist ning aitaksid saavutada elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse, eelkõige suure loodusliku väärtusega põllumajanduse säilimise eesmärgil.

LU, NL, RO

Kapitaliseerida väärtuslik looduskapital, et luua töökohti ja suurendada sissetulekut. Sellega seoses edendada jätkuvalt säästlikku turismi.

EL, ES

Jätkata käimasolevat tööd jätkusuutliku partnerlusega elurikkuse kaitse, kestliku arengu ja kliimamuutustega kohanemise ning nende leevendamise meetmete alal äärepoolseimates piirkondades ning ülemeremaades ja -territooriumitel.

FR, UK

Suurendada metsandusettevõtjate ja põllumajandustootjate stiimuleid kaitsta paremini metsa- ja rohumaaelupaiku. Tagada metsa säästev majandamine ja edendada biomassi tõhusat kasutamist.

LV, SK

Merekeskkonna kaitse 2

Jätkata tööd selle nimel, et parandada hea keskkonnaseisundi määratlust (eelkõige seoses elurikkuse tunnustega), sealhulgas piirkondliku koostöö kaudu, kasutades vastavat piirkondlikku merekonventsiooni (konventsioone).

BE, CY, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LT, LV, MT, NL, PT, RO, SE, SI, UK

Teha kindlaks ja kõrvaldada lüngad hea keskkonnaseisundi alastes teadmistes.

BE, BG, CY, DE, DK, EE, FI, FR, IE, LT, LV, MT, NL, PT, RO, SI

Arendada edasi lähenemisviise, mille alusel hinnatakse (ja kvantifitseeritakse) põhiliste survetegurite mõju, et 2018. aastal oleksid hindamistulemused paremad ja põhjalikumad.

BE, BG, CY, DE, EE, EL, HR,IE, IT, LV, LT, MT, NL, RO, SE, UK

Jätkata muude ELi õigusaktide kohaste olemasolevate seireprogrammide integreerimist ja (all)piirkondade tasandil väljatöötatud ühiste seireprogrammide (HELCOM, OSPARi konventsioon, Barcelona konventsioon, Musta mere komisjon) rakendamist. Suurendada seiremeetodite võrreldavust ja kooskõla riigi merepiirkonnas (piirkondades).

BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LT, LV, NL, PT, RO, SE, SI, UK

Töötada lõplikult välja, esitada ja rakendada kiiresti riiklikud meetmekavad.

BG, CY, DK, EE, EL, HR, LT, MT, SI, RO

Tagada, et liikmesriigi seireprogrammi rakendataks viivitamata ja et see oleks hea keskkonnaseisundi saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks asjakohane.

BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, HR, IT, IE, LT, LV, MT, NL, PT, RO, SE, SI, UK

Õhukvaliteet

Säilitada õhu saasteainete heitkoguste vähendamise suundumusi, et saavutada täielik vastavus praegu kehtivatele siseriiklikele ülemmääradele ja õhukvaliteedi piirnormidele. Vähendada õhusaaste kahjulikku mõju tervisele, keskkonnale ja majandusele.

AT, BE, DE, DK, ES, FI, FR, LU, NL

Säilitada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise suundumused, et saavutada täielik vastavus õhukvaliteedi piirnormidele. Vähendada õhusaaste kahjulikku mõju tervisele, keskkonnale ja majandusele.

BG, CZ, EL, HR, HU, IT, LT, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK

Säilitada õhusaasteainete heitkoguste vähendamise suundumused ning vähendada õhusaaste kahjulikku mõju tervisele, keskkonnale ja majandusele, sealhulgas töötades välja ulatusliku strateegia ja tegevuskava liiklusummikute vähendamiseks.

CY, EE, MT

Vähendada ammoniaagi (NH3) heidet vastavalt praegu kehtivatele siseriiklikele ülemmääradele, võttes näiteks kasutusele vähesaastavad põllumajandusmeetodid või laiendades nende kasutust.

AT, DE, DK, ES, FI, NL

Vähendada metaanita LOÜde heidet vastavalt praegu kehtivatele siseriiklikele ülemmääradele ja vajaduse korral osooni kontsentratsiooni vähendamiseks.

DE, DK, IE, LU

Vähendada lämmastikoksiidide (NOx) heidet vastavalt praegu kehtivatele siseriiklikele ülemmääradele ja/või vähendada lämmastikdioksiidi (NO2) heidet (ja vajaduse korral osooni kontsentratsiooni), vähendades muu hulgas transpordist tingitud heidet, seda eelkõige linnapiirkondades.

AT, BE, CZ, DE, DK, EL, ES, FI, FR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SE, SK, UK

Vähendada PM10 (ja vajaduse korral benso(a)püreeni) heidet ja kontsentratsiooni, vähendades muu hulgas tahkekütuste abil energia ja soojuse tootmisest tingitud ning transpordist ja põllumajandusest pärit heidet.

AT, BE, BG, CZ, DE, EL, ES, FR, HR, HU, IT, LT, LV, PL, RO, SE, SI, SK

Müra

Viia lõpule müra käsitlevate puuduvate tegevuskavade koostamine.

BE, CY, CZ, DE, EL, ES, FR, HR, IT, LV, PL, PT, RO, SE, SI, SK

Viia lõpule puuduvate mürakaartide koostamine.

BE, EL, ES, FR, IT, LV, PT, RO, SK

Veekvaliteet ja -majandus

Parandada teise tsükli veemajanduskavades veepoliitikat kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi sekkumisloogikaga, st esitada survetegurite üksikasjalikum hinnang, et parandada järelevalvet eesmärgiga saada teavet veekogude seisundi kohta ja kavandada meetmekavasid, mis on suunatud kõigile peamistele kindlakstehtud surveteguritele, eelkõige hüdromorfoloogilistele surveteguritele ning põllumajandusest, tööstusest ja asulareoveest tingitud reostusele. Selliseid meetmekavasid ja järelevalveprogramme tuleks piisavalt rahastada.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK

Tagada, et tehtud erandid vastaksid kõikidele veepoliitika raamdirektiivi tingimustele ja toetuksid tõenditele, eelkõige keskkonna seisukohalt oluliselt paremate vahendite hindamise puhul. Jätkata jõupingutusi erandite arvu vähendamiseks.

AT, BE, MT, NL, PL

Luua ja/või võtta kasutusele veehinna kujundamise poliitika, mis hõlmaks paljusid erinevaid veeteenuseid ning põhineks keskkonna- ja ressursikulusid hõlmavaid tariife sisaldaval mõõtmisel ning stimuleeriks tõhusat veekasutust. Uuesti tuleks läbi vaadata veetasudest tehtavad erandid. Soovitatav oleks luua ka riiklik reguleeriv asutus või järelevalveasutus, et tagada tariifide järjepidevus ja piisav kulude tagasisaamine.

BG, CY, CZ, ES, HU, IE, IT, SK

Tagada, et põllumajandusest tingitud veereostusega tegeldaks tõhusalt nii nitraadidirektiivi kui ka veepoliitika raamdirektiivi alusel. Võtta tõhusaid põhi- ja lisameetmeid nimetatud reostuse vähendamiseks. Jälgida põllumajanduslike survetegurite ja vee kvaliteedi arengut, et anda teavet tundlike alade määramiseks ja nitraate käsitleva tegevusprogrammi läbivaatamiseks. Võtta vajaduse korral arvesse intensiivse põllumajanduse piirkondi ja nitraatide kontsentratsiooni, suureneva põllumajandusliku surve suundumusi ja eriti tundlikke veekogusid, nagu Läänemeri.

BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, IE, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, UK

Parandada tuleks nii pinna- kui ka põhjavee võtu kontrollimist. Edendada tõhusat veekasutust ja vee jätkusuutlikku säilitamist, sealhulgas looduslikku veesäilitamisvõimet käsitlevad meetmed meetmekavas, ja tagada piisav rahastamine. Küprosel ei tohiks vee magestamisel saadavat vett kasutada põllumajanduses.

CY, ES

Vaadata läbi veeload, et need vastaksid keskkonnaeesmärkidele, ja tagada, et uusi projekte, mis võivad seisundit halvendada, hinnataks nõuetekohaselt kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi artikli 4 lõikega 7. Kõnealustes hinnangutes tuleb arvesse võtta alternatiivlahendusi ja asjakohaseid leevendusmeetmeid. Läbi vaadata tuleks hüdroelektrijaamadele lubade andmise või nende säilitamise poliitika ning seda poliitikat ajakohastada.

BG, CY, CZ, EL, ES, HU, IT, LT, LU, PL, PT, SE, SK

Täielikult rakendada asulareovee puhastamise direktiivi kõikides linnastutes. Rajada taristu joogiveedirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmiseks. Parandada asulareovee puhastamise direktiivi kohast riiklikku aruandlussüsteemi. Pidada jätkuvalt esmatähtsaks investeeringuid asulareovee puhastamise direktiivi kohastesse puhastusjaamadesse, kasutades sealjuures tõhusalt ühtekuuluvuspoliitika vahendeid (toetuskõlblikkuse korral).

BE, BG, CY, EL, ES, HR, HU, IE, IT, PL, PT, RO, SI

Arvesse võiks võtta ka meetmeid veemajanduse ja reoveekäitluse struktuuride ja teenuste ratsionaliseerimiseks, samuti stiimuleid võrkudega loodavate füüsiliste ühenduste arvu suurendamiseks.

LV

Võtta vastu kõik üleujutusriski ja -ohu kaardid. Keskenduda üleujutuste vastu kindlustamise projektide rakendamisel loodusest lähtuvatele säilitamismeetmetele. Ühendada üleujutuste ohjamine vee säilitamisega terviklikul viisil, võttes arvesse ka tõsiseid veenappuse probleeme.

BG, HU, IT, MT

Paremini kooskõlastada vee-, mere- ja looduspoliitika rakendamist ning veemajandusasutuste tegevust.

BE, IT, PT

Rahvusvahelised lepingud

Suurendada jõupingutusi asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaalaste lepingute osaliseks saamisel, allkirjastades ja ratifitseerides veel sõlmimata lepingud.

EL, IE, IT, MT

Tõhus juhtimine kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusüksustes ning koordineerimine ja integreerimine

Lihtsustada keskkonnaalaseid haldusmenetlusi ja parandada keskkonnapoliitika rakendamisel osalevate (riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi) avaliku sektori asutuste koostööd.

EL

Tugevdada keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi haldussuutlikkust, kuna see mõjutaks positiivselt ELi vahendite kasutamist ning kiirendaks vastavusseviimist ELi keskkonnaalaste poliitikameetmete ja õigusaktidega.

HR

Tegeleda killustatusega piirkondade ja kohalike omavalitsuste tasandil, töötades välja paremad keskkonnaalased kooskõlastusmehhanismid.

ES, HU, IT

Tagada, et teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamist käsitleva arvamuse (millele on osutatud keskkonnamõju hindamise direktiivi (muudetud kujul) artiklis 6) esitaks funktsionaalselt sõltumatu asutus.

FR

Tagada ulatuslikum partnerlus ja suurem läbipaistvus kogu avalikus halduses ning suurendada üldsuse osalemist keskkonnaküsimustega seotud otsuste tegemises.

HU

Kasutada rohkem õigusaktide eelnõude mõjuhinnanguid, milles käsitletakse eelkõige keskkonnamõju.

HU

Luua selge ja läbipaistev menetlus keskkonda mõjutavatele tegevustele ja rajatistele lubade andmiseks.

HU

Parandada ELi keskkonnaalaste õigusaktide kohaste aruannete õigeaegset esitamist ning tagada piisavad inimressursid eelkõige selle ülesande täitmiseks ja üldisemalt selleks, et keskkonnapoliitikat tõhusamalt rakendada ja tagada selle järgimine.

MT

Tagada, et hiljuti loodud keskkonna- ja loodusvaraametil oleks selged kohustused. Tuleks kehtestada selged ja läbipaistvad menetlused keskkonda mõjutavatele rajatistele ja tegevustele lubade andmiseks.

MT

Kasutada ELi vahendeid, et luua vajalik võimekus ja oskusteave kõigil rakendamise ja nõuete täitmise tagamisega seotud haldustasanditel.

PL

Tugevdada ELi keskkonnaalaste õigusaktide ja meetmete haldamist, eelkõige looduskaitse ja veemajanduse valdkonnas (nt kohandada veemajandusasutuste struktuuri ja ülesandeid, et nad täidaksid paremini veepoliitika raamdirektiivi rakendamisega seotud ülesandeid, ning kaasata nad lubade andmise menetlusse).

PL

Parandada nõuete täitmise tagamist juhul, kui projektiarendajad ei ole rakendanud neile keskkonnaalaste otsuste ja ehituslubade puhul ettenähtud leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

PL

Tammiprojektidega seotud leevendus- ja kompensatsioonimeetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel saadud kogemusi tuleks laiendada muudele taristutele, millel võib olla märkimisväärne mõju Natura 2000 võrgustikule. Nende projektide järelevalvekomisjonide koosseis peaks olema võimalikult laiapõhjaline ja hõlmama esinduslikke valitsusväliseid organisatsioone.

PT

Tõhusalt rakendada ja kasutada hiljuti loodud algatusi, et parandada avaliku sektori tõhusust, tulemuslikkust ja koordineerimist keskkonnavaldkonnas, st parandada tegevusplatvormi abil teabe ja dokumentide vahetamist nende avalik-õiguslike üksuste vahel, kes vastutavad kontrolli ja järelevalve eest põllumajanduse, merenduse ja keskkonna valdkonnas.

PT

Kiirendada avaliku halduse tugevdamise strateegia rakendamist, pöörates piisavat tähelepanu keskkonnale.

RO

Parandada rakendusasutuste haldussuutlikkust ja tegevuse koordineerimist, eelkõige seoses veemajanduse ja jäätmekäitlusega ning mõjuhinnangute kvaliteediga.

RO

Tagada, et järgitaks ELi keskkonnaalaseid õigusakte osana riikliku lubade andmise süsteemi reformist, mille eesmärk on kõrvaldada tarbetu halduskoormus ja lihtsustada menetlusi.

SI

Parandada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaldamist, kuna need on olulised vahendid keskkonnaküsimuste integreerimise tagamiseks.

CZ, SK

Nõuetele vastavuse tagamine

Parandada läbipaistvust nõuetele vastavuse tagamise korralduses ja toimimises ning selles, kuidas käsitletakse olulisi riske.

AT, BE, BG, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK

Ergutada pädevaid asutusi rohkem osalema keskkonnanõuetele vastavuse tagamise võrgustikes.

AT, BG, CY, CZ, DK, EE, EL, FI, HR, HU, LU, LV, PT, RO, SE, SI, SK

Suurendada jõupingutusi keskkonnavastutuse direktiivi rakendamisel, kasutades ennetavaid algatusi, nagu keskkonnavastutuse direktiivi kohaste intsidentide riikliku registri loomine ja/või riiklike suuniste koostamine.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, EE, EL, FI, FR, HR, HU, IT, LT, LU, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK

Võtta täiendavaid meetmeid, et tagada tõhus finantstagatiste süsteem keskkonnavastutuse kandmiseks.

BE, CY, DK, EE, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, RO, SE, SI, UK

Üldsuse osalemine ja õiguskaitse kättesaadavus

Võtta vajalikud meetmed, et tagada valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide õigus vaidlustada avaliku sektori asutuste tegevust või tegevusetust kõikides ELi keskkonnaalaste valdkondlike õigusaktide küsimustes täielikus kooskõlas ELi õigusega ning keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (Århusi konventsioon).

AT, BE, BG, CZ, DE, HU, IT, PL, SE, SI, SK

Hinnata ELi keskkonnaalaste õigusaktidega seotud kohtumenetluste kulusid ja jätkata jõupingutusi selle tagamisel, et need ei oleks üle jõu käivalt kulukad.

CY, DK, EE, ES, FR, IE, LU, MT, RO, UK

Juurdepääs teabele, teadmistele ja tõenditele

Vaadata kriitiliselt läbi riigi andmepoliitika ja seda muuta, võttes arvesse parimaid tavasid.

AT, BE, BG, CY, CZ, EE, EL, HR, HU, IT, LT, MT, PT, RO, SI, SK

Teha kindlaks ja dokumenteerida kõik keskkonnaõiguse rakendamiseks vajalikud ruumiandmekogumid ning teha need andmed ja dokumendid vähemalt praegusel kujul kättesaadavaks teistele avaliku sektori asutustele ja üldsusele, kasutades INSPIRE direktiiviga ette nähtud digitaalseid teenuseid.

AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK