Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52017AE5265

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Töö tulevik – asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, et vastata tulevaste töökohtade vajadustele“ [ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel]

EESC 2017/05265

ELT C 237, 6.7.2018, p. 8–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

6.7.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 237/8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Töö tulevik – asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, et vastata tulevaste töökohtade vajadustele“

[ettevalmistav arvamus eesistujariigi Bulgaaria taotlusel]

(2018/C 237/02)

Raportöör:

Cinzia DEL RIO (IT-II)

Kaasraportöör:

Milena ANGELOVA (BG-I)

Nõukogu eesistujariigi Bulgaaria konsulteerimistaotlus

kiri 5.9.2017

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

23.2.2018

Vastuvõtmine täiskogus

15.3.2018

Täiskogu istungjärk nr

533

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

218/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Ettevõtluses, aga ka avalikus sektoris toimuval järkjärgulisel ja kiiresti muutuval uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel, digiüleminekul ja robotiseerimisel on väga suur mõju tööturu tootmissüsteemidele, töötingimustele ja korraldusmudelitele ning ühiskonnale tervikuna.

1.2.

 Uuel tööstusrevolutsioonil on potentsiaali suurendada tootlikkust ning parandada elu- ja töökvaliteeti, kui sellega kaasneb usaldusväärne poliitika kaasava ja jätkusuutliku innovatsioonipõhise majanduskasvu edendamiseks. Mõju töökohtadele saab olema märkimisväärne: luuakse uusi, mõned muutuvad ja teised asendatakse kiiresti. Nii kvaliteetne põhiharidus kui ka kõrgetasemeline ja tõhus koolitus, elukestev õpe, täiendus- ja ümberõpe on vajalikud vahendid tuleviku töövõimalustest kinnihaaramiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime edendamiseks.

1.3.

 Selleks et valmistuda nendeks kiireteks tehnoloogilisteks ja digitaalseteks muutusteks ning neile reageerida, palub komitee subsidiaarsuse põhimõtet arvestades Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel kujundada välja sihipärased poliitikasuunad ja võtta konkreetseid meetmeid, et asjakohaselt parandada ja kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme, kujundada ühiselt riiklikke pädevusstrateegiaid ning tunnistada igas sektoris kõigis vanuserühmades inimeste ja töötajate õigust asjakohasele koolitusele. Selleks tuleb teha järgmist:

—

tagada kõigepealt kõigile ELi kodanikele võrdne ligipääs kvaliteetsele alusharidusele;

—

kehtestada uued ühised hariduse ja koolituse võrdlusalused, et vähendada lahknevust ELi riikide vahel ja tugevdada ühtekuuluvust;

—

kujundada ümber haridus ja koolitus ning tugevdada kutsehariduse ja -õppe süsteeme, et tagada vajalike oskuste kiire omandamine;

—

toetada kooskõlas riiklike töösuhete süsteemidega kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaaldialoogi, et oleks võimalik ette näha vajadust oskuste järele ja kohandada neid tehnoloogilise ja digitaalse arenguga ning arendada töökohapõhist õpet;

—

soodustada suhtlemist haridusasutuste ja ettevõtete vahel;

—

käivitada nn kvalifikatsioonikampaania, et toetada Euroopa tööturgude üha ulatuslikumat üleminekut digitaaltehnoloogiale;

—

arendada uusi meetmeid – nagu tulemuspõhised stiimulid, kehtestada uusi seiremehhanisme, et hinnata seni saavutatud tulemusi selles, mis puudutab digitaalse ja elukestva õppe levikut, vahetada ja laiendada ELi tasandil parimaid riiklikke tavasid seoses koolitusvõimaluste ja koolitustel osalemise, õppepuhkusega jne –, selleks et kaasata kõik inimesed, nii tööotsijad kui ka töötajad koolitusprogrammidesse, pöörates erilist tähelepanu väheste oskustega isikutele ja täiskasvanud töötajatele;

—

tagada kõigile koolituste pakkumine ja nendel osalemist viisil, mis üheaegselt parandab ettevõtjate tulemusi ning töötajate isiklikku ja kutsealast arengut, ning laiendab seda õpet ka mittestandardsetele töökohtadele (1). Ideaaljuhul tuleks veel kaaluda, kas selline individuaalne õigus koolitusele võiks olla nn kaasaskantav, st kas inimesed peaksid saama selle üle kanda ühe tööandja juurest teise juurde ja ühest riigist teise;

—

astuda samme, et kontrollida, kas ja milliseid meetmeid on vaja, et kehtestada õigus tasustatud õppepuhkusele, ning samuti kaaluda ELi meetmete võtmist, et muuta head tavad õppepuhkuse võtmise õigusega seonduvate miinimumnõuete valdkonnas mõnes liikmesriigis üldkasutatavaks tavaks (2);

—

luua Euroopa ühtne mitteformaalse ja informaalse õppimise hindamise ja valideerimise süsteem;

—

investeerida ELi tasandil, kasutades selleks konkreetseid sihipäraseid rahastamisvahendeid, toetamaks üleminekut, ning luua uued tulemuspõhised kriteeriumid vahendite eraldamiseks;

—

soodustada ettevõtjate seas töökohtade vahetust, et toetada ajupotentsiaali jagamise võimalusi, ning luua platvorme teabe jagamiseks ja parimate tavade tutvustamiseks.

1.4.

 Tulevase edu võti peitub oskuste vastastikuses täiendavuses; nende hulka ei kuulu mitte ainult digitaalsed, vaid ka alus-, tehnilised ja pehmed oskused, mille arendamine eeldab tõhusate koolisüsteemide ja hästi ettevalmistatud õpetajate olemasolu. Kuid nn uute töövormide puhul – mida iseloomustab materiaalsete tootmisprotsesside ja digitaalse tehnoloogia integreerimine – on oluline säilitada inimkeskne lähenemisviis.

1.5.

 Lisaks palub komitee veel ühe olulise teemana Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel leida meetmeid, mis ei jätaks kõrvale, vaid just aitaksid haavatavaid inimesi, kes ei suuda pidada sammu uue tehnoloogiaajastu muutuste ja kasvavate nõudmistega.

2.   Sissejuhatus

2.1.

 Digiüleminek, automatiseerimine ja sellised uued majandusmudelid nagu „Tööstus 4.0“, ring- ja koostöömajandus on loonud uusi töövorme, mida iseloomustab materiaalsete tootmisprotsesside ja digitaalse tehnoloogia integreerimine. Neid viiakse ellu nii väljaspool veebi kui ka veebis ning neil on märkimisväärne mõju ettevõtjate tootmisprotsessidele, tööturu korraldusmudelitele, töötingimustele, töölepingute kestusele, sotsiaalkaitsele ja töösuhetele.

2.2.

 Uus tehnoloogia ja digiüleminek võivad parandada isiklikku elu ja töötingimusi ning võimaldada nendevahelist paremat tasakaalu, suurendada tootlikkust ning viia üldiselt paremate töökohtade loomiseni, kui nendega kaasneb õiglane üleminek ja usaldusväärne poliitika kaasava ja jätkusuutliku innovatsioonipõhise majanduskasvu edendamiseks. Osa olemasolevaid töökohti ja tegevusvaldkondi muutuvad, osa traditsioonilisi töökohti kaovad ning samuti luuakse uusi tegevusalasid. Täheldada võib kolme nähtust: loomine, ümberkujundamine ja asendamine, mille kombinatsioon ja intensiivsus on igas sektoris erinev (3).

2.3.

 Arutelu selle üle, kas see uus töökontekst toob kaasa töökohtade kadu või hoopis lisandumist, alles käib. OECD prognoosi kohaselt toob tulevik mõne sektori (tootmine, transport, tervishoid, majutus, rahastamine ja haridus) tööhõive- ja ettevõtlusmudelites kaasa märkimisväärseid häireid. 9 % töökohtade puhul valitseb asendamise oht, sest üle 70 % ülesannetest, mida need hõlmavad, on võimalik automatiseerida. Lisaks kujundatakse tõenäoliselt ümber 25 % töökohtadest, sest ainult pool asjaomastest ülesannetest on võimalik automatiseerida (4). Samal ajal võib digiteerimine luua uusi töökohti mitte ainult tööstusliku tootmise sektoris, vaid ka teenindussektoris. Tulemus sõltub integreeritud poliitilisest tegevuskavast, avaliku sektori otsustest ja samuti poliitikameetmetest, mida rakendatakse, et tegeleda uutest tootmisprotsessidest ja ettevõtlusmudelitest tulenevate ülesannetega, milleks on näiteks noorte varustamine vajalike oskustega ning nii tööotsijate kui ka olemasoleva tööjõu koolitamine ning täiendus- ja ümberõpe. Kas kõnealused uued protsessid ja digiüleminek suurendavad lõppkokkuvõttes tööhõivet, sõltub sellest, kui edukalt kohanevad ettevõtjad ja töötajad ELis tehnoloogilise arenguga, kuidas sotsiaalpartnerid tegelevad ühiselt tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamisega ning organisatsiooniliste struktuuride muutustega, kuidas viiakse ellu töötajate koolitust ning samuti seda, mil määral EL ja liikmesriigid suudavad luua soodsa poliitilise ja õiguskeskkonna, et kaitsta nii ettevõtjate kui ka töötajate huve (5). Selles protsessis on otsustava tähtsusega sotsiaalpartnerite roll ja erialateadmised, samuti on oluline osa täita kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega toimuval sotsiaaldialoogil ja kollektiivläbirääkimistel.

2.4.

 Uute töövormidega kaasnev probleemistik ei ole enam seotud vajadusega „innovatsiooni ja digiülemineku“ järele, vaid vajadusega tagada kõigile asjakohane kvaliteetne haridus ja koolitus, mis on üles ehitatud nii, et võimaldab inimestel omandada kiiresti uusi teadmisi ja oskusi. Küsimus on selles, kuidas me täiendame roboteid ja inimintellekti ning säilitame inimkeskse lähenemise nii tehisintellekti kui ka digiülemineku puhul kõigis majandussektorites, k.a ettevõtluse väärtusahelates (6).

2.5.

 Seepärast on aktiivse tööturupoliitika ja -reguleerimise juures üks kõige olulisemaid küsimusi, kuidas kujundada haridus, koolitus ja elukestev õpe ümber ühelt poolt vastavalt tööandjate ja tööturu vajadustele ning teiselt poolt suurema ja parema tööalase konkurentsivõime saavutamiseks kiiresti muutuva tööturu kontekstis ning kuidas kohandada koolitus- ja haridusteede sisu teiste hulgas täiskasvanud töötajate oskuste täiustamiseks ja ümberõppe jaoks. Kõnealune probleem mõjutab võrdselt nii tööandjaid kui ka töötajaid, sundides neid ja tööturuasutusi tegema rohkem jõupingutusi prognoosimise, planeerimise, rahastamise ja strateegia valdkonnas.

2.6.

 Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles tegelema ühe tõsise probleemiga, mis seisneb selles, et on üha rohkem inimesi, kellel puudub vajalik haridusalane taust ja kes ei suuda seetõttu kiirete muutustega kaasas käia, sattudes nii tõrjutuse ohtu.

3.   Praegune olukord

3.1.

 ELi institutsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid on pööranud viimasel ajal oskuste teemale (nii formaalhariduses ja esmakutseõppes kui ka elukestvas õppes omandatud oskustele) märkimisväärset tähelepanu ning seda on uuritud töömaailmas toimuvate kiirete muutuste stsenaariumi taustal mitmest vaatenurgast. Käesolevas arvamuses kasutatakse andmeid ainult nende kõige värskematest dokumentidest.

3.2.

 Mitmes kõnealuses dokumendis (mida käsitletakse allpool) uuritakse tootlikkuse küsimust ja keskendutakse selle teguritest kahele: oskused ja uued töökorralduse mudelid. Kõigis neis dokumentides ollakse ühisel arvamusel, et üks peamistest ülesannetest, mille neljas tööstusrevolutsioon tööturule lahendada annab, on selle kindlaksmääramine, milliseid uusi oskusi töötajad vajavad. Hiljuti on arutuse all olnud mõned soovitused ja kasulikud parimad tavad. Komitee soovib kiita 2015.–2016. aasta kampaaniat „Digitaaloskused töökohtade jaoks“ ja Euroopa Komisjoni samal ajal avaldatud digitaaloskuste manifesti. Komitee soovitab kümmet põhimõtet, mis on esile toodud tulevase digitaalpoliitika heade suunistena, (7) ja kordab oma asjaomaste hiljutiste arvamuste järeldusi (8). Euroopa uue oskuste tegevuskavaga (9) käivitati omakorda ELi võtmepädevuste raamistiku läbivaatamine ja 2016. aasta detsembri digitaaloskuste manifest, kusjuures selle protsessi oluline element on digitaaloskuste läbivaatamine ja ajakohastamine. Komitee väljendab heameelt kahe olulise Euroopa Komisjoni algatuse hiljutise vastuvõtmise üle. Need on: nõukogu soovituse ettepanek võtmepädevuste kohta elukestvas õppes ning teatis digiõppe tegevuskava kohta (10). Komitee loodab, et neis sisalduvad suuniseid rakendatakse kiiresti.

3.3.

 Kahes hiljutises OECD aruandes (11) toodi esile seos palkade ebavõrdsuse ja arvutite kasutamise vahel, teisisõnu tehnoloogiliste muutuste positiivne mõju oskustöötajate palkadele – mis aga toob kaasa palgalõhe laienemise võrreldes väheste oskustega isikutega. Lisaks toodi näiteid uutest töökohtadest ja vajaminevatest oskustest ning juhiti tähelepanu suurenevale nõudlusele eeskätt IKT-spetsialistide oskuste järele, mis on vajalikud programmeerimise jaoks, ning IKT üldiste ja lisaoskuste järele. Komitee hindab ka hiljutist OECD aruannet „Digiülemineku põhiküsimused G20s“ tänu selles esitatud laiahaardelisele poliitiliste probleemide analüüsile ja asjaomastele soovitustele (12) ning rõhutab, kui olulised on stabiilsed töösuhted G20 ja ELi tasandil vastu võetud poliitikameetmete õnnestumise jaoks. Seepärast kordab komitee ühtlasi järeldusi ja soovitusi, mis esitatakse komitee hiljutistes arvamustes ja uurimustes, eriti nendes, milles keskendutakse digiülemineku mõjule traditsioonilistele ettevõtjatele ja tööstusharudele (13), vajadusele muutuste järele töösuhetes (14), mittestandardsete töötajate töötingimuste küsimusele (15), koostöömajanduse mõjule (16), valitsuste osale poliitikameetmetes ja elukestva õppe olulisusele tuleviku jaoks (17). OECD valmistab praegu ette järgmisel aastal vastu võetavat uute töökohtade strateegiat, mille ühes peatükis käsitletakse oskusi ja digilõhet. Komitee väljendab teatavat muret selle üle, et asjaomastes valitsustele mõeldud poliitilistes soovitustes puudub tõeline lisaväärtus. Et OECD on veel töökohtade strateegia ettevalmistamise etapis, on komiteel kavas jälgida oskuste strateegia raames toimuvat arutelu, pidades muu hulgas silmas juunis toimuvat OECD oskuste tippkohtumist, ning palub komisjonil vaagida uusi ühisalgatusi.

3.4.

 Maailma Majandusfoorum, kes küll toetab neljandat tööstusrevolutsiooni, hoiatab siiski võimaliku ohu eest, sest mõne prognoosi kohaselt kaob 15 suuremas arenenud või tärkava majandusega riigis 2020. aastaks ligikaudu 5 miljonit töökohta, millele ei ole praegu näha asendust, ning tõstatab mõned arutelupunktid seoses oskuste stabiilsuse, tööstuse soolise ebavõrdsuse ja tööstrateegiatega (18).

3.5.

 2016. aasta märtsis toimunud kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel palusid Euroopa sotsiaalpartnerid Euroopa Komisjonil toetada majanduse ja tööturgude digiüleminekut ning teha koostööd selle nimel, et tagada tööturu- ja oskuste poliitika selline kujundamine, et arvestataks nii ettevõtjate kui ka töötajate huve (19).

3.6.

 Komitee toetab Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni, milles esitatakse komisjonile soovitusi teemal „Robootikat käsitlevad tsiviilõigusnormid“ (20). Eriti pooldab komitee neid, mis puudutavad eetilisi põhimõtteid (inimeste ohutus, tervis ja turvalisus, vabadus, eraelu puutumatus, au ja väärikus, enesemääramine ja mittediskrimineerimine, isikuandmete kaitsmine ja läbipaistvus; vajadus ajakohastada Euroopa Liidu õigusraamistikku eetilistest põhimõtetest juhindumisega vastavalt robotite keerulisusele) ning haridust ja tööhõivet (üleskutse komisjonile pakkuda olulist tuge digitaaloskuste arendamiseks kõigis vanuserühmades ja sõltumata tööalasest seisundist; ning vajadus selle järele, et rohkem naisi hakkaksid huvituma karjäärist digitaalvaldkonnas; vajadus analüüsida ja jälgida tähelepanelikumalt keskpika perioodi ja pikaajalisi arengusuundumusi, tuues esile, kui oluline on muutuste prognoosimine ühiskonna jaoks – eriti tööhõive ja oskuste paindlikkuse vaatepunktist; robootika ja tehisintellekti suure potentsiaali tunnistamine mitmes valdkonnas).

3.7.

 Cedefopi lühiülevaates „Inimesed, masinad, robotid ja oskused“ (21) soovitatakse, et enne tulevikku puudutavate järelduste tegemist on oluline mõista erinevaid viise, kuidas tehnoloogia muudab töömaailma: töökohtade asendamine, loomine ja ümberkujundamine. Meie ees seisvate probleemide mõistmiseks on vaja teha sektoripõhine analüüs selliste täiskasvanud töötajate kohta, kes on aastatel 2009–2014 kogenud tehnoloogilist muutust oma töökohas (43 % maailma täiskasvanud töötajatest).

3.8.

 Komitee juhib tähelepanu oma kahele hiljutisele, möödunud aasta juulis vastu võetud uute töövormide teemalisele arvamusele (22); eelkõige sotsiaalkindlustuse olulisusele uutes töövormides tegutsevate inimeste jaoks, nagu rahvatöötajad, ja uute töökeskkonna liikide olulisusele; vajadusele elukestva õppe ja tuleviku oskuste järele; sotsiaalpartnerite ja kollektiivläbirääkimiste äärmiselt olulisele rollile (mis peab olema kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega) ning kodanikuühiskonna rollile üldiselt kõnealuste kiirete muutuste negatiivse mõju piiramisel ja positiivsete aspektide tõhustamisel.

3.9.

 Eurofoundi möödunud kuu aruanne „Tööhõive mittestandardsed vormid: hiljutised suundumused ja tulevikuväljavaated“ (23) on oluline uute tööviiside analüüsimise seisukohast, kuid samuti ja eelkõige valvsuse tõstmiseks seoses mittestandardsete lepingutega töötavate inimeste sotsiaalkaitse, sissetuleku, töötundide ja ebaselge staatusega. Komitee nõustub Eurofoundi soovitustega ja kutsub otsusetegijaid üles pöörama tähelepanu neile küsimustele, mida komitee on juba maininud eespool nimetatud dokumentides.

4.   Tulevik on juba kohal: a) meetmed ja ettepanekud

4.1.

 Uues kiiresti muutuvas töökontekstis on keeruline määratleda uusi elukutseid ja asjaomaseid oskusi teoreetilistel alustel. Tavaliselt ennetab tööturg, sageli ettevõtjate ja sotsiaalpartnerite osalusel, uute elukutsete profiilide määratlemist, lähtudes seejuures enda vajadustest. Kollektiivläbirääkimised kõigil tasanditel – kooskõlas riikliku õiguse ja tavadega – ning töötajate osaluse mehhanismid ettevõtja tasandil on asjakohased vahendid selleks, et käsitleda oskuste ja koolituse vajaduste muutusi ning aidata neist muutustest ette jõuda ja innovatsiooni edendada.

4.2.

 Lisaks rõhutab komitee, et on olemas uusi meetodeid, nagu suurandmete analüüs, mis võivad anda kiiresti märguandeid tööturu vajaduste muutuste kohta: see tehnoloogia täiendab traditsioonilisi prognoosivahendeid ja muid oskuste ennustamise vahendeid ning võib aidata saada paremini aru kiiresti muutuvast nõudlusest oskuste järele uute tehnoloogiate kiire kasutuselevõtu kontekstis.

4.3.

 Digitaalmajanduses vohavate mittestandardsete tööhõive vormide pärast on vaja asjakohasel tasemel reguleerimist, nii et kõigile, ka mittestandardsetele töötajatele oleks tagatud sotsiaalkaitse ning võrdne juurdepääs koolitusele, oskustele ja kvalifikatsioonidele (24). Tuleks lisaks kaaluda, kas selline individuaalne õigus koolitusele peaks olema nn kaasaskantav, st kas inimesed peaksid saama selle üle kanda ühe tööandja juurest teise juurde ja ühest riigist teise.

4.4.

 Komitee leiab, et väga oluline on ka parandada töötajate osalust elukestvas õppes ja määrata koos ettevõtjatega kindlaks töökohapõhise õppe sisu nii, et sellest saaksid ühtemoodi kasu nii töötajad kui ka ettevõtjad. Töötajate võrdne juurdepääs töökohaga seotud õppele ja pidevale kutsekoolitusele tuleks tagada investeeringute abil eri programmidesse ja vahenditesse. Samuti tuleks ära kasutada veebi ja digitaalsete õppeplatvormide pakutavat potentsiaali. Nende kasutamine tuleks aga sotsiaalpartneritega kokku leppida, arvestades tööaja nõudeid ja töötajate vaba aega. Oluline on pidada meeles, et elukestev õpe võib laadilt olla formaalne, mitteformaalne või informaalne. Igasugune õpe saab tuua lisaväärtust, kui see on asjaosaliste poolt oskuslikult kujundatud. Mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimine on oluline isiku teadmiste ja oskuste parandamiseks ja tõendamiseks.

4.5.

 Väga oluline on töötajate osalemine algatustes, millega õpetatakse tehnoloogia nõuetekohast kasutamist ettevõttes. Sellega on tagatud, et neile pakutakse vahendeid ja koolitust, mis võimaldavad neil hallata oma valdkonna tehnoloogiat, aga ka nende osalemine innovatsiooniprotsessis, tagades et tänu teadlikkusele muutub nende hirm muutuste ees hoopis võimaluseks isiklikult ja kutsealaselt areneda.

4.6.

 Komitee rõhutab, kui oluline on võtta konkreetseid meetmeid, et aidata riiklikel haridus- ja koolitussüsteemidel kohandada oma programme nii kiiresti kui võimalik, et õppekavad ja tööpõhised süsteemid vastaksid paremini tööturu vajadustele. Samuti tuleb tagada, et koolitus- ja haridussüsteemid jõuaksid tõhusalt kõigini, sealhulgas töötajateni, kes on uute digipõhiste tööhõivevormide kasutuselevõtu tõttu tõrjutuse ohus, nt väheste oskustega isikud või maapiirkondade elanikud aladel, kus lairibaühenduse levik on palju väiksem kui suurlinnapiirkondades. Seepärast on oluline lihtsustada asjaomaseid haldusmenetlusi neis liikmesriikides, kus need on liialt keerulised. Nende eesmärkide saavutamiseks kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles võtma Euroopa poolaasta protsessi raames praktilisi meetmeid, näiteks järgmisi: uued ELi tasandi seiremehhanismid, et koguda ja hinnata riiklikul tasandil saavutatud tulemusi seoses digitaalse ja elukestva õppe levikuga; uute võrdlusaluste kehtestamine, et jõuda ELi tasandil uute ühiste põhihariduse tasemeteni ja digitaaloskuste kavadeni ning vältida lõhe laienemist ELi riikide seas; riikide koostoime tugevdamine e-taristu võrgustikes osalemise kaudu; uute selgete tulemuspõhiste kriteeriumide kindlaksmääramine rahaliste vahendite eraldamiseks ja stiimulite pakkumiseks, et suurendada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide sidusust.

4.7.

 Komitee tunneb tõepoolest muret väheste oskustega isikute ja üldisemalt haavatavate inimrühmade tuleviku pärast Euroopas. Komitee kardab, et uues oskuste tegevuskavas sisalduv oskuste täiendamise meede ei pruugi olla selle probleemi lahendamiseks piisav. Nagu Cedefop hiljuti osutas (25), on kõnealuse, paljudest ebasoodsas olukorras inimeste eri kategooriatest koosneva suure rühma määratlemine keeruline ja seda mõistetakse halvasti, samal ajal kui arvud on murettekitavad: näiteks oli 2015. aastal üks neljast Euroopa täiskasvanust vanuses 25–64 (st ligikaudu 64 miljonit isikut) ikka veel ainult madala kvalifikatsiooniga ning vähese kognitiivse kirja- ja arvutamisoskusega täiskasvanute osakaal oli rahvastikus vastavalt 18 % ja 20 %. Cedefopi andmetel on antud rühma puhul õpitegevuses osalemine vähem tõenäoline. Arvestades, et kõnealuse uuringu tulemuste kohaselt tasub oskustesse investeerimine end ära, ootab komitee, et komisjon teeks rohkemat, et haavatavas olukorras olevatel rühmadel – nagu eakatel inimestel – oleks võimalik osaleda täiskasvanute õppealgatustes ja et neid innustataks neis osalema, et vältida nende tõrjutust tööturul. Samuti on oluline jõuda töötajateni vanuserühmas 55–64, sest nende puhul on elukestvas õppes osalemine sageli kõige vähem tõenäoline. Komitee rõhutab ka seda, et on oluline kohandada seadmeid ja uue tehnoloogia tarkavara nii, et neid saavad kasutada ka puuetega inimesed.

4.8.

 Digilõhe ületamiseks tuleks pöörata eritähelepanu ka soospetsiifilistele meetmetele. Püsivad soolised erinevused õppevaldkonnas võivad tähendada, et naised saavad vähem kasu uutest töövõimalustest teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatikaga seotud ametites. Suurem tööalane paindlikkus võib suurendada naiste tööhõivet, kuid sellel võib olla ka negatiivne mõju nende töökvaliteedile (26).

4.9.

 Praeguses pidevate kiirete muutuste olukorras on tähtis pakkuda igaühele palju erinevaid õppevõimalusi, mis võivad viia tööturu jaoks sobivate (kasutuskõlblike) oskuste omandamiseni kooskõlas uue maailma digitaalse mõõtmega, kaitstes igaüht tööturult väljatõrjumise või ebakindlatele töövormidele taandamise ohu eest. Töötajate ootused ja tööturu vajadused peaksid kajastuma olemasolevates haridus- ja koolituskavades, nii et ettevõtted saaksid kasvada ja inimesed leida töökoha või olla oma olemasoleval töökohal edukad lähtuvalt oma oskustest, ootustest ja pädevusest. Töötajate aktiivne osalemine elukestva ja töökohapõhise õppe kavades on ettevõtte kasvu ja konkurentsivõime, töötajate töölesobivuse ning hea kvaliteediga töökohtade tagamise vältimatu eeltingimus.

4.10.

 Komitee rõhutab samuti, kui oluline on suurendada ettevõtte tootlikkuse ning töötajate isikliku ja kutsealase arengu parandamisele suunatud elukestva õppe pakkumist ja selles osalemist. Tuleks võtta praktilisi meetmeid, et tagada vastavalt kindlaksmääratud vajadustele igaühe võimalus osaleda elukestvas õppes (27). Selle pakkumisel tuleks kulud ja juhtimine jagada nõuetekohaselt valitsuste, tööandjate ja töötajate vahel ning tuleks teha koostööd nii avaliku ja erasektori asutuste kui ka sotsiaalpartneritega. Komitee märgib siinkohal, et tuleb astuda samme, et kontrollida, kas ja milliseid meetmeid on vaja, et kehtestada õigus tasustatud õppepuhkusele. Samuti tuleb kaaluda ELi meetmete võtmist, et muuta mõne liikmesriigi head tavad õppepuhkuse võtmise õigusega seonduvate miinimumnõuete valdkonnas üldkasutatavaks tavaks (28). Komitee rõhutab vajadust nn kvalifikatsioonikampaania järele, et toetada tööturgude üha ulatuslikumat üleminekut digitaaltehnoloogiale, pakkuda stiimuleid investeerimiseks nii ettevõtja tasandil kui ka avalikus sektoris ning edendada avaliku ja erasektori investeeringuid kutseharidusse ja -koolitusse.

4.11.

 Komitee rõhutab lisaks vajadust tagada kõigile võrdne juurdepääs digiteenustele, eriti eakatele ja puudega inimestele, nii et uued tehnoloogilised eesmärgid ei oleks takistuseks, vaid kõigi jaoks tõeliseks ja oluliseks võimaluseks ilma igasuguse diskrimineerimise või tõketeta. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles leidma vahendid, millega tagada kõnealuses nn uues ühiskonnas igaühele piisav toetus ning hoolitseda samal ajal selle eest, et avalikul sektoril oleksid vahendid kõnealuste vajaduste rahuldamiseks. Ümberõppeks vajalikku koolitust tuleb pakkuda eeskätt neile, keda ähvardab oht kaotada oma töö automatiseerimise tõttu.

4.12.

 Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone kaasates välja kavasid, millega tagada tasuta koolitusvõimalused, koolituskupongid või kulude jagamine neile, kes ei suuda ise kulusid kanda. Juhul, kui töötajad peavad osalema täienduskoolitusel, on oluline saavutada nii töötajale kui ka tööandjale vastuvõetav tasakaal tööaja ja õppeaja kohustuste vahel. Sellega seoses kordab komitee veel kord, et on oluline uurida ja jagada kogemusi selle kohta, kuidas on koolitus eri liikmesriikides korraldatud ja kuidas seda pakutakse, sealhulgas näiteks arvukad töötamistavad, mille eesmärk on pakkuda elukestvat õpet töötamise käigus, ning õppepuhkused (millest mõni on tasustatav), mida tuleks edendada ja toetada kogu ELis.

4.13.

 Väga oluline on kaasavasse majanduskasvu tehtavate investeeringute kvaliteet ja kvaliteetsete töökohtade loomine. Komitee rõhutab seepärast vajadust eraldada piisavalt vahendeid, et toetada üleminekut tehnoloogiliste muutuste ja digipöörde suunas, tegeledes asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamise pakilisuse küsimusega mitte ainult töökoha tasandil, vaid ka tõhusate koolitussüsteemide väljaarendamise abil, et tagada pidev oskuste kohandamine. Komitee peab esmatähtsaks määrata kindlaks konkreetsed eelarveread, mis on mõeldud kõnealuse ülemineku toetamiseks, ning hinnata uusi tulemuspõhiseid kriteeriume nende vahendite eraldamiseks.

4.14.

 Komitee kutsub samuti komisjoni ja liikmesriikide üles kasutama lisavahendina oskuste kohandamiseks parimal võimalikul viisil struktuurifonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi (mille inimkapitali investeerimise prioriteedid tuleb kinnitada ja tagada). Euroopa Komisjon ja liikmesriigid koos kodanikuühiskonna sidusrühmadega peaksid töötama välja ühiste kriteeriumide raamistiku, et saavutada ühine ettekujutus vajalikest uutest oskustest ja eesmärkidest, võttes arvesse ühest küljest erinevusi Euroopa Liidu piires ja mitte ainult inimeste, vaid ka töö sisu liikuvust, ning teisest küljest nõuet tagada homogeensed ümber- ja täiendusõppe tasemed, et edendada ELi riikide vahel ühtekuuluvust.

4.15.

 Omandatud kvalifikatsioonide läbipaistvuse tagamiseks on kasulikud sellised nõuetekohaselt ajakohastatud vahendid nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi rakendamine.

4.16.

 Digitaaloskused on neljanda tööstusrevolutsiooni raames ilmselgelt väga olulised. Sellega seoses tuleb omistada uus tunnustatud väärtus põhioskustele (eeskätt matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia), mida õpitakse ka tehnikakõrgkoolides ja kutsekoolides, aga ka kõrgetasemelisele keeleoskusele: ilma nendeta ei ole võimalik teha järgmist sammu väga spetsiifiliste tehnoloogiliste ja informaatikaoskuste suunas, mida on vaja, et töötada mitmekultuurilises keskkonnas, kus digiüleminek ja robootika on professionaalsuse põhikontseptsioonid.

4.17.

 Põhiteadmised on hädavajalikud, sest need soodustavad kriitilist mõtlemist, mida on vaja teabeallikate valimiseks ja uute tehnoloogiate mõistmiseks. Rohkem tähelepanu tuleks aga pöörata nii tehnilistele ja erialaoskustele kui ka pehmetele oskustele; neist esimesi on vaja tootmisprotsessides, teised aga aitavad töötajatel hallata keerulisi ja muutuvaid stsenaariume. Tulevase edu võti peitub oskuste vastastikuses täiendavuses. Eelkõige seoses pehmete oskustega on vaja asjakohaselt koolitada ka õpetajaid ning hariduse ja koolituse pakkujaid ning aidata perekondadel teadvustada oma tähtsust.

4.18.

 Komitee toetab käsitust, mis asetab suure rõhu pehmetele oskustele (nagu keeruliste probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, meeskonnatöö, arusaamine, uus ja kohanev mõtlemine, kultuuridevaheline pädevus, virtuaalne koostöö, kognitiivne paindlikkus jne), sest nad on oluline osa inimarengust ja aitavad töötajatel teistest sõltumatult mõelda, enne kui neil palutakse omandada digitaalsed oskused. Komitee soovitab pöörata Euroopa põhipädevuste raamistiku läbivaatamisel erilist tähelepanu nende oskuste arendamisele.

4.19.

 Noortele tuleb koolis pakkuda sihtotstarbelist teavet töömaailmast ja nõustamist haridus-, koolitus- ja töövõimaluste kohta, et suunata nende edasist arengut ja karjääri, kuid tulevikus muutub väga oluliseks ka elukestev nõustamine. Elukutse valik on väga tähtis otsus. Kui noori valiku tegemisel nõustada ja näidata neile, milliseid koolitusvõimalusi ja elukutseid on olemas, võimaldab see neil teha teadlikke valikuid.

4.20.

 Sõltuvalt ühest küljest oma sidemetest kohaliku tasandiga ja teisest küljest oma tööeesmärgist, pakuvad koolid, ülikoolid ja koolitusasutused kombinatsiooni mitmesugustest uutest teadmistest ja uutest õppeviisidest. Komitee peab oluliseks siduda nende roll ja tegevus riigi ja kohaliku tasandi valitsuste ja asutuste rolliga ning samuti töömaailmaga. Seda protsessi tuleb soodustada ja toetada, tunnistades kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaaldialoogi keskset rolli, mida tuleb arendada kohalikust ja piirkondlikust tasandist lähtudes.

4.21.

 Komitee kutsub komisjoni üles arendama edasi sellise ajakohastatava hea tava registri loomist, mis võib hõlbustada kogu ELi hõlmavat arutelu suuniste ja standardite kindlaksmääramiseks kutsekoolituse valdkonna parimate tavade põhjal.

4.22.

 Aina olulisemad on oskused, mis omandatakse mitteformaalse ja informaalse õppe abil. Oma 2015. aasta arvamuses (29) juhtis komitee tähelepanu vajadusele teha kõik selleks, et riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid tagaksid nende valideerimise (vastavalt nõukogu soovitusele 2012/C 398/01 (30)), ning vajadusele tõsta esile organiseeritud kodanikuühiskonna olulist rolli selles protsessis. Asjakohane valideerimine (st tuvastamine, dokumenteerimine, hindamine ja sertifitseerimine) loob lisaväärtuse tööturu jaoks ja aitab rõhutada inimese kutsealast teadlikkust, st oma võimete tundmist. Seepärast on väga oluline innustada tööturuasutusi ning era- ja avalik-õiguslikke asutusi selles valdkonnas palju aktiivsemalt tegutsema. Valideerimine peab olema kättesaadav ja taskukohane, et sellest saaksid kasu nii töötajad kui ka tööandjad.

4.23.

 Komitee tõstab esile uue oskuste tegevuskava kümme prioriteetset meedet: oskuste täiendamise meetmete algatus, kutseharidusest ja -õppest esimese valiku tegemine, võtmepädevuste raamistik, digitaaloskuste ja töökohtade koalitsioon, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, kolmandate riikide kodanike kutsekirjelduse koostamise vahend, Europassi raamistik, andmete kogumine ajude äravoolu ohu käsitlemiseks, oskustealase valdkondliku koostöö kava ja lõpuks soovitus lõpetanute jälgimise kohta. Need on kõik kasulikud vahendid inimeste varustamiseks õigete oskustega.

4.24.

 Õiglase ülemineku ja aktiivse tööturupoliitika toimimiseks on vaja võrdselt tõhusaid tööturuasutusi, mis oleksid suutelised juhtima nõudlust ja töökohtade pakkumist, aga ka juhendama ja nõustama tööotsijaid. Komitee kutsub liikmesriike üles investeerima rohkem rahalisi vahendeid tööturuasutuste ja nende töötajate tulemuslikkuse, tõhususe ja suutlikkuse suurendamisse ning samuti selliste vahendite väljatöötamisse, mis toetavad neid, kes ei osale veel tööturul. Nii saaks töötajatele pakkuda võimalust jõuda ettevõtjateni, kes oskavad hinnata nende väärtust ja pädevust kutsealase arengu ja ettevõtjate konkurentsi eluterves, positiivses mõjuringis.

4.25.

 Mis puudutab tööhõivevõimalusi, siis ELi jaoks on väga oluline käsitleda nn ajude äravoolu probleemi, st kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitali kadu teatavates liikmesriikides. Ideaalsel juhul peaks liikuvus Euroopas ergutama ajude vahetust riikide vahel, st viima rikastumiseni, millest saavad kasu kõik liikmesriigid. Kuid tegelik olukord on teistsugune. Teatavad ELi riigid (peamiselt Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid) on palju atraktiivsemad kõige ebakindlamatest ja vähem struktureeritud riikidest (peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid) pärit võõrtöötajate jaoks, sest tööhõivevõimalusi on rohkem ja nad suudavad pakkuda kõrgemat palka. Suure osa kõnealusest väljarändest annab peamiselt „Tööstus 4.0“, alates tootmisest kuni teenuste ja teadusuuringuteni, aga ka muud valdkonnad, nagu meditsiini- ja teadussektor. See põhjustab märkimisväärset inimeste, oskuste ja ande väljavoolu päritoluriikidest, tuues kaasa konkurentsivõime vähenemise ning samuti nende haridusse tehtud investeeringute ja riiklike maksutulude kaotuse (31). Mõnel juhul ei suuda kõrgelt kvalifitseeritud võõrtöötajad leida vastuvõtva riigi tööturul oma kvalifikatsioonile vastavat töökohta ja satuvad töökohtadele, mille jaoks nad on üleharitud. Seda saab vältida, kui EL soodustab töökohtade vahetust eri liikmesriikide ettevõtete vahel. Üldisemalt on ELi tasandil vaja teha veel enam jõupingutusi, et edendada lähenemist kaasava, innovatsioonipõhise ja töövõimalusterohke majanduskasvu ning suurema sotsiaalse sidususe suunas.

4.26.

 Veel üks oluline küsimus, mida tuleb käsitleda, on töötervishoid ja tööohutus . Tehnoloogilised uuendused tõenäoliselt asendavad raske ja ohtliku töö, parandades seega töö kvaliteeti, kuid ilmneda võivad uued patoloogiad, eriti isoleeritud (kaug)töötajate juures. Sotsiaaldialoog Euroopa, riikide ja tööstuse tasandil on kasulik vahend selle analüüsimiseks, kas üldse ja millisel määral vajab töötajate tervis ja eraelu kõikjal kättesaadava digitaalse mobiilside ajastul lisakaitset ning millised meetmed oleksid selles osas asjakohased. Seepärast on vaja leida meetodid nende vältimiseks: üks näide on hiljuti Prantsusmaal tunnustatud nn õigus mitte olla kättesaadav, mida kohaldatakse mõnes ELi riigis teatavates valdkondlikes ja ettevõtja tasandi kokkulepetes, kuid mida ei ole seni veel ELi tasandil hinnatud. Seda on vaja veel ELi tasandil hinnata, võttes arvesse vajadust järgida tööaja nõudeid ning tagada kooskõla uue töö- ja eraelu tasakaalu käsitusega.

4.27.

 Lisaks on asjade internet, eraelu puutumatus ja suurandmed esmatähtsad küsimused selles, mis puudutab e-õppe vahendite tundmist ja nendega seonduvaid andmekaitse probleeme. Samuti tuleks siinkohal rõhutada tarbijaühenduste rolli, sest need saavad aidata tõhusalt kaasa selliste uute vahendite kujundamisele, mille abil tegeleda olulise ülesandega tagada e-õppe teenuste ostmisel ja kasutamisel inimeste eraelu puutumatus (32).

5.   Tulevik on juba kohal: b) töötajate ümber- ja täiendusõppe parimate tavade näiteid

5.1.

 Tunnustatud parimad tavad on näiteks avatud õppematerjalid (st digitaalsed õppematerjalid, mis on muudetud kättesaadavaks litsentsidega, mis lubavad nende taaskasutamist, muutmist ja levitamist) ja laialt avatud e-õpe (st avatud veebikursused, mis on mõeldud kaugõppeks). Need on suhteliselt hiljutised, kuigi mitte uued suundumused, ning oluline on suurendada sellekohast nõustamist ja teavitamist. Avatud õppematerjalide ja laialt avatud e-õppe kasutamine võib olla oluline vahend ressursitõhusaks haridus- ja koolitusvõimaluste pakkumiseks, võimaldades inimestel tasakaalustada töö- ja perekohustusi.

5.2.

 Komitee peab Euroopa e-pädevuse raamistikku kasulikuks vahendiks ELi tasandil: selles esitatakse loetelu 40 oskusest, mida rakendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, kasutades pädevusest, oskustest, teadmistest ja oskustasemetest rääkides kogu Euroopas mõistetavat ühist keelt, see hõlmab ka IKT kutsetöötajate, kutsealade ja organisatsioonide oskuste ja teadmiste nõudeid viiel oskustasemel. Raamistik on kujundatud nii, et see vastaks üksikisikute, ettevõtjate ja muude organisatsioonide vajadustele avalikus ja erasektoris, eelkõige koolitusasutustes ja -ettevõtetes.

5.3.

 Seoses ettevõttepõhise kutsekoolitusega tuleb parimaks tavaks pidada duaalõppe süsteeme sellistes riikides nagu Austria, Saksamaa, Taani ja Madalmaad, arvestades sotsiaalpartnerite osalemist kutsehariduse ja -õppe süsteemide käimasolevas kohandamises uue digitaalpõhise töömaailmaga (33).

5.4.

 Komitee peab Hispaania asutust Fundación Estatal para la Formación en el Empleot (FUNDAE), Prantsusmaa asutust Organismes paritaires collecteurs agréés’d (OPCA) ja Itaalia asutust Fondi Interprofessionali per la Formazione Continuat parimate tavade näideteks töökohas koolituskursuste rahastamise valdkonnas ning on veendunud, et need annavad märkimisväärse panuse töötajate digitaaloskuste ajakohastamisse.

5.5.

 Samamoodi võivad kasulikud olla ka individuaalsed koolituskavad. Näiteks Prantsusmaal on olemas järgmised: isiklik koolituskonto (CPF), individuaalne õppepuhkus (CIF), oskuste hindamise puhkus (CBC) ja omandatud kogemuste valideerimise puhkus (CVAE).

5.6.

 Itaalias on kahte liiki õppepuhkust: üks neist on kooli- ja/või ülikoolihariduse lõpuleviimiseks ja muu kui tööandjate pakutava koolitustegevuse jaoks. Teine on mõeldud nii töötajate kui ka töötute jaoks ning selle eesmärk on tagada töötajate õigus elukestvale õppele. Kollektiivläbirääkimistega on määratud kindlaks töötajate valimise viis, õppele pühendatav aeg ja saadav sissetulek. Itaalias on samuti kasutusele võetud koolitusekupongid (voucher formativo): see on teatav individuaalne rahaline vahend koolitustegevuse jaoks, et parandada inimeste töölesobivust professionaalsete ja uuenduslike koolituskursuste abil.

5.7.

 Saksamaa on üks maailma kõige suurema tööhõive ja madalaima töötuse määraga riike: ühe OECD uuringu kohaselt ei mõjuta kõrge automatiseerimise tase tööhõive määra, sest töötajaid koolitatakse roboteid kasutama ning nad suunatakse teisele töökohale, kui nende töökoht robotiseerimise tõttu kaob. Siiski on mõnes piirkonnas nõudlus tööjõu järele väiksem ja tööturuga liituvatel inimestel võivad puududa töö leidmiseks vajalikud digitaaloskused. Saksamaa sotsiaalpartnerid otsustasid innovatsiooni väljakutse vastu võtta ja alustasid läbirääkimisi selle üle, kuidas seda probleemi tööturul lahendada.

5.8.

 Prantsusmaal kiideti eelmisel aastal heaks seadus, mis käsitleb õigust mitte olla kättesaadav, ning Itaalias on see küsimus arutusel ja see õigus on hõlmatud mõnesse kollektiivlepingusse.

5.9.

 Komitee leiab, et noori tuleb koolihariduse ja koolituse esimestel etappidel harida mitte ainult tööturu vajaduste osas, vaid ka täieulatusliku kodanikuaktiivsuse vallas (34). Lõpetuseks on veel üks parima tava näide paljudesse Eesti algkoolidesse programmeerimise algkursuse lisamine.

5.10.

 Hiljutises komisjoni käesoleva aasta väljaandes „Ettevõtjad teevad koostööd kutsehariduse ja -koolituse osutajatega kvaliteetsete oskuste ja atraktiivse tuleviku nimel“ (35) teatatakse mitmest huvitavast mõnes liikmesriigis kasutusel olevast parimast tavast, mida vajalike kohandustega saaks kasulikult rakendada mujalgi:

—

Austria AQUA projekt töötute inimeste oskuste sobitamiseks tööandjate, eriti VKEde vajadustega;

—

Taani Coopi toidukool kasvava tööjõupuuduse lahendamiseks toiduainetetööstuses;

—

Ühendkuningriigi tehnikapartnerlus töötajate juurdevoolu stimuleerimiseks digitaalsektorites;

—

Saksamaa duaalõppe programmid oskuste puudujääkide täitmiseks alt üles suunatud viisil;

—

Itaalia tehnikakõrgkoolid oskustöötajate stabiilse voo tagamiseks kohaliku tasandi strateegilistes sektorites;

—

Madalmaade kutseõppeasutustele suunatud algatus Techwise Twente, millega soovitakse tagada selliste oskuste õpetamine, mida vajab kõrgtehnoloogiliste materjalide sektor;

—

Serbia ja Saksamaa haridusalane koostöö, et tagada töötajate pakkumine mõnes sektoris, mis kannatab oskustöötajate nappuse all;

—

Leedu ja Läti programm „Educate for Business“, mille abil on ajakohastatud kutsehariduse ja -õppe programmide õppekavu, et need oleksid vastavuses tööturuga;

—

Soome Valkeakoski õpilaslinnak, mis tänu tihedale dialoogile kohalike ettevõtjatega võimaldab kutsekoolide õpilastel omandada õigeid digitaaloskusi automatiseerimise ja robootika valdkondades;

—

Slovakkia, Tšehhi Vabariigi ja Ühendkuningriigi projekt „Step Ahead“, mis on mõeldud kutsekoolide õpetajatele, tagamaks et õpetatavad oskused on need, mida tööturg vajab;

—

Hispaania ehitussektori tööhõivefond ehitussektori töötajate oskuste täiendamiseks ning esmaõppeks ajakohase õppekava pakkumiseks;

ja lõpetuseks

—

ülemaailmne Nestlé algatus „YOUth“, millega arendatakse duaalõppe võimalusi ning luuakse õppekavu koos kutsekoolidega.

Kõik need algatused on suunatud ühele või mitmele aspektile, nagu pakkumise ja nõudluse sobitamine, töölõppimine, digitaal- ja ettevõtlusoskused, liikuvus ja sotsiaalne kaasatus.

Brüssel, 15. märts 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(2)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(3)  Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (CEDEFOP) andmetel. Vt Cedefop (2017), „People, machines, robots and skills“, lühiülevaade.

(4)  OECD (2017), „Future of Work and Skills“, G20 tööhõivet käsitleva töörühma teisel koosolekul esitletud dokument, veebruar 2017, vt lk 8.

(5)  „Statement of the European social partners on digitalisation“, võeti vastu kolmepoolsel sotsiaaltippkohtumisel 16. märtsil 2016.

(6)  Nagu Cedefop osutab ühes oma lühiülevaates (vt allmärkus 1 eespool): „Tehnoloogiline tööpuudus on korduv teema, kuid töötus digitaalajastul sõltub inim-, mitte tehisintellektist“.

(7)  Need on loetletud 2015. aasta märtsi Riia digitaaloskuste deklaratsioonis, mis avaldati 2015.–2016. aasta kampaania „Digitaaloskused töökohtade jaoks“ ja digitaaloskuste manifesti käivitamisel; vrdl 2015. aasta juuni Riia järeldused.

(8)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 36; ELT C 434, 15.12.2017, lk 30; ELT C 173, 31.5.2017, lk 45; ELT C 303, 19.8.2016, lk 54; ELT C 13, 15.1.2016, lk 161; ELT C 347, 18.12.2010, lk 1; ELT C 128, 18.5.2010, lk 74; ELT C 93, 27.4.2007, lk 38.

(9)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(10)  COM(2018) 24 ja COM(2108) 22.

(11)  T. Berger ja C. Frey (2016), „Structural Transformation in the OECD: Digitalisation, Deindustrialisation and the Future of Work“, OECD Social, Employment and Migration Working Papers, nr 193, OECD Publishing, Pariis; ning OECD (2016), „New Skills for the Digital Economy“, OECD Digital Economy Papers, nr 258, OECD Publishing, Pariis.

(12)  OECD (2017), „Key issues for digital transformation in the G20“, Ühise G20 Saksamaa eesistumise jaoks koostatud aruanne – OECD konverents, vt soovituste loetelu lk 145–149.

(13)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(14)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(15)  ELT C 303, 19.8.2016, lk 54.

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (2017), „Impact of digitalization and the on-demand economy on labour markets and the consequences for employment and industrial relations“, Euroopa Poliitikauuringute Keskuse uurimisrühma koostatud uurimus.

(17)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(18)  Maailma Majandusfoorum (2016), „The Future of Jobs.„Employment, Skill and Workforce Strategy for the Fourth Industrial Revolution“, Global Challenge Insight Report.

(19)  Vt allmärkus 2.

(20)  Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon, milles esitatakse komisjonile soovitusi robootikat käsitlevate tsiviilõigusnormide kohta, A8-0005/2017.

(21)  Vt allmärkus 3.

(22)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 36 ja ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(23)  Eurofound (2017), „Non-standard forms of employment: Recent trends and future prospects“, Eurofound, Dublin.

(24)  ELT C 434, 15.12.2017, lk 30.

(25)  Cedefop (2017), „Investing in skills pays off: The economic and social cost of low-skilled adults in the EU“.

(26)  OECD (2017), „Going Digital: The Future of Work for Women“, poliitikaülevaade töö tuleviku kohta.

(27)  Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused“, COM(2006) 481 final.

(28)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 161.

(29)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 49.

(30)  Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta.

(31)  Schellinger, A. (2017), „Brain Drain – Brain Gain: European Labour Markets in Times of Crisis“, Friedrich-Ebert-Stiftungi projekt 2015–2017, lk 88.

(32)  ELT C 81, 2.3.2018, lk 102.

(33)  ELT C 13, 15.1.2016, lk 57, ELT C 143, 22.5.2012, lk 94.

(34)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Uus ELi haridusstrateegia“, punkt 1.2 ELT C 81, 2.3.2018, lk 167.

(35)  Euroopa Komisjon (2017), „Business cooperating with vocational education and training providers for quality skills and attractive future“, Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus.

Top