Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52016XC0923(02)

    Kokkuvõte komisjoni otsusest, 4. detsember 2013, (juhtum at.39861 – Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumendid) (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8602 all)

    ELT C 348, 23.9.2016, p. 14–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    23.9.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 348/14

    Kokkuvõte komisjoni otsusest,

    4. detsember 2013,

    (juhtum at.39861 – Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumendid)

    (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8602 all)

    (Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

    (2016/C 348/10)

    Komisjon võttis 4. detsembril 2013 vastu otsuse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna asutamislepingu (edaspidi „EMP leping”) artikli 53 kohase menetluse kohta. Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003  (1) artikliga 30 avaldab komisjon poolte nimed ja otsuse põhilise sisu, sealhulgas kehtestatud sanktsioonid, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi.

    1.   SISSEJUHATUS

    (1)

    Otsuses käsitletakse seitset kahepoolset rikkumist. Otsuse adressaadid osalesid ELi toimimise lepingu artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 ühes või mitmes eraldiseisvas rikkumises.

    (2)

    Iga rikkumise ese oli konkurentsi piiramine ja/või moonutamine seoses Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentidega (edaspidi „jeeni intressimäära tuletisinstrumendid”), mis on seotud Jaapani jeeni LIBORiga, ning ühe rikkumise puhul ka Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentidega, mis on seotud Euroyen TIBORiga (Tokyo pankadevaheline intressimäär).

    (3)

    Jaapani jeeni LIBOR ja Euroyen TIBOR on olulised viiteintressimäärad paljude Jaapani jeenides nomineeritud finantsinstrumentide puhul. Jaapani jeeni LIBORi määrab kindlaks Briti pankurite assotsiatsioon (British Bankers Association, BBA) ja Euroyen TIBORi määrab kindlaks Jaapani pankurite assotsiatsioon (Japanese Bankers Association, JBA). Intressimäärad määratakse kindlaks iga päev erinevate laenutähtaegade jaoks, võttes aluseks Jaapani jeeni LIBORi ja Euroyen TIBORi rühmade liikmeks olevate pankade esitatud andmed. Neil pankadel palutakse igal tööpäeval enne teatavat kellaaega esitada prognoositavad intressimäärad, millega nad arvavad end olevat suutelised võtma mõistliku summa tagatiseta laenu Londoni pankadevahelisel rahaturul (Jaapani jeeni LIBORi puhul), või prognoosid selle kohta, millised saavad nende arvates olema peamiste pankade vaheliste tehingute puhul mitmesuguste laenutähtaegade korral valitsevad turuintressimäärad Jaapani offshore-turul (Euroyen TIBORi puhul). BBA ja JBA arvutavad seejärel nende esitatud andmete keskmise alusel – jättes samas välja BBA puhul neli ja JBA puhul kaks kõige kõrgemat ja kõige madalamat näitajat – Jaapani jeeni LIBORi ja Euroyen TIBORi päevamäärad iga laenutähtaja jaoks. Arvutuste tulemusel saadavad intressimäärad avaldatakse viivitamatult ning need on üldsusele igal tööpäeval kättesaadavad.

    (4)

    Jaapani jeeni LIBOR ja Euroyen TIBOR peegelduvad muu hulgas jeeni intressimäära tuletisinstrumentide hinnastamisel, kusjuures need tuletisinstrumendid on ülemaailmselt kaubeldavad finantstooted, mida äriühingud, finantseerimisasutused, riskifondid ja teised ettevõtjad kasutavad eesmärgiga juhtida oma avatust intressiriskile (riskide maandamine nii laenuvõtjate kui ka investorite jaoks) või spekuleerimiseks.

    (5)

    Kõige levinumad Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumendid on järgmised: i) intressiforvardid; ii) intressimäära vahetuslepingud; iii) intressimääraoptsioonid; ning iv) intressimäärafutuurid. Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumente võidakse kaubelda börsiväliselt või siis intressimäärafutuuride puhul börsil.

    (6)

    Otsus on suunatud järgmistele ettevõtjatele (edaspidi „adressaadid”):

    —

    UBS AG ja UBS Securities Japan Co., Ltd. (edaspidi ühiselt „UBS”);

    —

    The Royal Bank of Scotland Group plc ja The Royal Bank of Scotland plc (edaspidi ühiselt „RBS”);

    —

    Deutsche Bank Aktiengesellschaft (edaspidi „Deutsche Bank” või „DB”);

    —

    Citigroup Inc. ja Citigroup Global Markets Japan Inc. (edaspidi ühiselt „Citigroup” või „Citi”);

    —

    JPMorgan Chase & Co., JPMorgan Chase Bank, National Association ja J.P. Morgan Europe Limited (edaspidi ühiselt „JPMorgan” või „JPM”);

    —

    R.P. Martin Holdings Ltd ja Martin Brokers (UK) Ltd (edaspidi ühiselt „RP Martin”).

    2.   JUHTUMI KIRJELDUS

    2.1.   Menetlus

    (7)

    Juhtumit käsitlev menetlus algatati 17. detsembril 2010. aastal, mil ettevõtja USB esitas trahvidest vabastamise taotluse. Komisjon edastas 20. aprillil 2011. aastal teabenõuded mitmele Jaapani jeeni intressimäärade tuletisinstrumentide valdkonnas tegutsevale ettevõtjale. Citigroup esitas trahvidest vabastamise ja/või leebema kohtlemise taotluse [kuupäeval]. Deutsche Bank taotles trahvide vähendamist [kuupäeval]. RP Martin taotles trahvide vähendamist [kuupäeval]. RBS taotles trahvide vähendamist [kuupäeval].

    (8)

    Komisjon algatas 12. veebruaril 2013. aastal määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 lõike 6 kohase menetluse ettevõtjate UBS, RBS, Deutsche Bank, Citigroup, JPMorgan ja RP Martin suhtes ning 29. oktoobril 2013. aastal ettevõtja ICAP suhtes.

    (9)

    Käesoleva otsuse adressaatidega toimusid kohtumised kokkuleppe sõlmimiseks ning nende tulemusel esitasid pooled komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 773/2004 (2) artikli 10a lõikega 2 ametlikud kokkuleppemenetluse taotlused, mille ainus eesmärk on jõuda komisjoniga kõnealuses menetluses kokkuleppele ning mis ei mõjuta ühtegi muud menetlust (edaspidi „kokkuleppemenetluse ettepanekud”).

    (10)

    Komisjon võttis 29. oktoobril 2013. aastal vastu ettevõtjatele UBS, RBS, Deutsche Bank, Citigroup, JPMorgan ja RP Martin suunatud vastuväited ning kõik ettevõtjad kinnitasid, et need vastuväited on vastavuses nende kokkuleppemenetluse ettepanekute sisuga ning nad soovivad jätkata kokkuleppemenetluses osalemist. Konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitlev nõuandekomitee esitas heakskiitva arvamuse 29. novembril 2013. aastal ning komisjon võttis otsuse vastu 4. detsembril 2013. aastal.

    2.2.   Adressaadid ja kestus

    (11)

    Selle juhtumi puhul on komisjon tuvastanud järgmised seitse kahepoolset üksteisest eristatavat eraldiseisvat rikkumist ning ettevõtjate osalemise kestus igas rikkumises on järgmine:

    a)

    „UBS/JPM 2007. aasta rikkumine” ettevõtjate UBS ja JPMorgan vahel;

    —

    UBS: 19. jaanuar 2007 – 21. veebruar 2007;

    —

    JPMorgan: 19. jaanuar 2007 – 21. veebruar 2007;

    b)

    „UBS/RBS 2007. aasta rikkumine” ettevõtjate UBS ja RBS, […] vahel;

    —

    UBS: 8. veebruar 2007 – 1. november 2007;

    —

    RBS: 8. veebruar 2007 – 1. november 2007;

    c)

    „UBS/RBS 2008. aasta rikkumine” ettevõtjate UBS ja RBS, […] vahel;

    —

    UBS: 7. mai 2008 – 3. november 2008;

    —

    RBS: 7. mai 2008 – 3. november 2008;

    d)

    „UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumine” ettevõtjate UBS ja Deutsche Bank vahel, kusjuures rikkumisele aitas kaasa ettevõtja […] RP Martin;

    —

    UBS: 18. september 2008 – 10. august 2009;

    —

    Deutsche Bank: 18. september 2008 – 10. august 2009;

    —

    RP Martin: 29. juuni 2009 – 10. august 2009;

    e)

    „Citi/RBS 2010. aasta rikkumine” ettevõtjate Citigroup ja RBS, […] vahel;

    —

    Citigroup: 3. märts 2010 – 22. juuni 2010;

    —

    RBS: 3. märts 2010 – 22. juuni 2010;

    f)

    „Citi/DB 2010. aasta rikkumine” ettevõtjate Citigroup ja Deutsche Bank, […] vahel;

    —

    Citigroup: 26. märts 2010 – 18. juuni 2010;

    —

    Deutsche Bank: 26. märts 2010 – 18. juuni 2010;

    g)

    „Citi/UBS 2010. aasta rikkumine”:

    —

    Citigroup: 28. aprill 2010 – 3. juuni 2010;

    —

    UBS: 28. aprill 2010 – 3. juuni 2010;

    (12)

    ICAP ei ole adressaat selle otsuse puhul, mis põhineb asjaoludel, millega on nõustunud vaid otsuse adressaadid. Seega ei kehtestata otsusega mingeid kohustusi ettevõtjale ICAP mis tahes osalemise eest ELi konkurentsiõiguse rikkumises kõnealuse juhtumi puhul (3).

    2.3.   Rikkumiste kokkuvõte

    2.3.1.   Osalevate pankade konkurentsivastane tegevus

    (13)

    Vastavates rikkumistes osalejad (pangad) tegelesid järgmise konkurentsivastase tegevusega.

    a)

    Vastavates rikkumistes osalenud pankade kauplejad arutasid teatavatel juhtudel otse […] Jaapani jeeni LIBORiga seotud andmete edastamist vähemalt ühe vastava panga teatavate laenutähtaegade puhul, mõistes, et see võib kasu tuua vähemalt ühe teabevahetusesse kaasatud kaupleja Jaapani jeeni intressimäärade tuletisinstrumentide kauplemispositsioonidele. Selleks võttis vähemalt üks kauplejatest ühendust või näitas üles soovi võtta ühendust töötajatega, kes esitavad Jaapani jeeni LIBORi jaoks hinnanguid vastavas pangas, et paluda neil BBAle esitatavaid intressimäärasid tõsta või langetada ja mõnel juhul paluda ka teatavat kindlat intressimäära.

    b)

    Vastavates rikkumistes osalenud pankade kauplejad edastasid ja/või said üksteiselt […] teatavatel juhtudel äriliselt tundlikku teavet kas kauplemispositsioonide kohta või vähemalt ühe vastava panga tulevikus Jaapani jeeni suhtes kohaldatava LIBORi väljaarvutamiseks esitatavate intressimäärade kohta. Citi/UBS 2010. aasta rikkumise puhul oli see teabevahetus ja/või teabe saamine seotud ka vähemalt ühe vastava panga teatavate tulevaste intressimääradega Euroyen TIBORi väljaarvutamiseks.

    (14)

    UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumise puhul uurisid ettevõtjad UBS ja Deutsche Bank seoses eespool kirjeldatud konkurentsivastasele tegevusele kaasaaitamisega ka võimalust teha tehinguid nii, et nende jeeni intressimäära tuletisinstrumentidega kauplemise huvid oleksid kooskõlastatud, ning mõnel juhul võisid sellised tehingud toimudagi.

    2.3.2.   Erinevatele rikkumistele kaasaaitamine […]

    (15)

    Ettevõtja RP Martin aitas kaasa UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumisele ajavahemikul 29. juunist 2009 kuni 10. augustini 2009 ning selle käigus ettevõtja lubas, ja mõnel korral seda ka tegi, võtta UBS palvel ühendust mitme Jaapani jeeni LIBORi rühma pangaga, kes rikkumises ei osalenud, et mõjutada nendepoolseid Jaapani jeeni LIBORi väljaarvutamiseks esitatavaid intressimäärasid. Deutsche Bank ei olnud sellest teadlik.

    (16)

    […].

    (17)

    […].

    (18)

    […].

    (19)

    […].

    2.3.3.   Geograafiline ulatus

    (20)

    Geograafiliselt hõlmavad kõik seitse rikkumist ja kõik neis rikkumistes osalenud isikud kogu EMPd.

    2.4.   Heastamismeetmed

    (21)

    Otsusega kohaldatakse trahvide määramist käsitlevaid 2006. aasta suuniseid (4). Komisjon kehtestab trahvid käesoleva otsuse adressaatideks olevatele ettevõtjatele.

    2.4.1.   Trahvi põhisumma

    (22)

    Ettevõtjale UBS, JPMorgan, RBS, Citigroup ja Deutsche Bank määratava trahvi põhisumma kindlaksmääramisel lähtutakse müügiväärtusest, asjaolust, et kõik seitse rikkumist kujutavad oma laadilt kõige kahjulikumat konkurentsipiirangut, kõigi seitsme rikkumise kestusest ja geograafilisest ulatusest ning asjaolust, et ebaseaduslik kooskõlastamine oli seotud finantsvaldkonna korraldatud näitajatega; ning lisatakse täiendav summa, mis paneks ettevõtjaid sellises ebaseaduslikus tegevuses osalemisest hoiduma.

    (23)

    Üldiselt vaatleb komisjon ettevõtjate müüki viimasel rikkumises osalemise täisaastal (5). Sellest tavast võib siiski teha erandi, kui juhtumi iseärasusi arvesse võttes tundub mõni muu ajavahemik sobivam (6).

    (24)

    Kõigi seitsme rikkumisega seoses arvutab komisjon ettevõtjate UBS, JPMorgan, RBS, Citigroup ja Deutsche Bank aastase müügiväärtuse, võttes aluseks vastavate rikkumistega seotud toodetest EMPs asuvatelt osapooltelt vastavate rikkumistega hõlmatud kuudel laekunud sularaha, mis tehakse seejärel aastapõhiseks. USB puhul vähendatakse sel viisil arvutatud summasid, kasutades selleks asjakohast koefitsienti, et võtta arvesse mõne sellise rikkumise osalist ajalist kattumist, mis on seotud sama toote ja geograafilise ulatusega. Samadel põhjustel vähendatakse arvutatud summasid samamoodi ka ettevõtja Citigroup puhul.

    (25)

    Need müügiväärtused diskonteeritakse ühtse koefitsiendiga, et võtta arvesse Jaapani jeeni intressimäära tuletisinstrumentide valdkonna iseärasusi, näiteks sellele valdkonnale omast tasaarvestust, mis tähendab, et pangad nii müüvad kui ka ostavad tuletisinstrumente, nii et sissetulevad maksed tasaarveldatakse väljaminevate maksetega.

    (26)

    Trahvide määramist käsitlevad suunised sisaldavad vaid piiratud ulatuses juhiseid nende trahvide arvutamiseks, mida võib kohaldada selliste kaasaaitajate suhtes nagu ettevõtja RP Martin. Selle tulemusel määratakse ettevõtja RP Martin põhisumma kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 nõuetele, kohtupraktikale ja trahvide määramist käsitlevate 2006. aasta suuniste punktile 37, võttes arvesse ettevõtja (kui kaasaaitaja) kaasatuse raskust, kestust ja laadi ning samuti vajadust tagada trahvide piisav hoiatav mõju.

    2.4.2.   Trahvi põhisumma kohandamine: raskendavad või kergendavad asjaolud

    (27)

    Komisjon ei kohalda mis tahes raskendavaid asjaolusid.

    (28)

    Komisjon võtab kergendava asjaoluna arvesse seda, et ettevõtja Deutsche Bank ei olnud teadlik […] võimalikust osalemisest ja ettevõtja RP Martin osalemisest kaasaaitajana UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumises ning […] võimalikust osalemisest Citi/DB 2010. aasta rikkumises, nagu eespool kirjeldatud. Sellepärast vähendatakse ettevõtjale Deutsche Bank kõigi nende rikkumiste eest määratavat trahvi 10 %.

    (29)

    Samamoodi võtab komisjon kergendava asjaoluna arvesse seda, et ettevõtja RBS ei olnud teadlik […] võimalikust osalemisest kaasaaitajana UBS/RBS 2007. aasta rikkumises ja UBS/RBS 2008. aasta rikkumises, nagu eespool kirjeldatud. Sellepärast vähendatakse ettevõtjale RBS kõigi nende rikkumiste eest määratavat trahvi 10 %.

    (30)

    Lisaks võtab komisjon samamoodi kergendava asjaoluna arvesse seda, et ettevõtja UBS ei olnud teadlik […] võimalikust osalemisest kaasaaitajana Citi/UBS 2010. aasta rikkumises, nagu eespool kirjeldatud. Sellepärast vähendatakse ettevõtjale UBS selle rikkumise eest määratavat trahvi 10 %.

    2.4.3.   10 % käibepiiri kohaldamine

    (31)

    Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt ei tohi ühegi rikkumises osalenud ettevõtja puhul trahv iga rikkumise kohta ületada 10 % selle ettevõtja kogukäibest majandusaastal, mis eelnes komisjoni otsuse vastuvõtmisele.

    (32)

    Kõnealusel juhul ei ületa ükski trahv 10 % ettevõtja kogukäibest majandusaastal, mis eelnes komisjoni otsuse vastuvõtmisele.

    2.4.4.   Leebema kohtlemise teatise kohaldamine

    (33)

    Komisjon vabastas täielikult trahvidest ettevõtja UBS seoses iga rikkumisega, milles ta osales. Samuti vabastas komisjon trahvidest ettevõtja Citigroup seoses Citi/DB 2010. aasta rikkumisega.

    (34)

    Uurimises tehtud koostöö eest vähendas komisjon ettevõtjate trahve järgmiselt:

    —

    Citigroup: trahve vähendati 40 % seoses Citi/RBS 2010. aasta rikkumisega ja 35 % seoses Citi/UBS 2010. aasta rikkumisega;

    —

    Deutsche Bank: trahve vähendati 35 % seoses UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumisega ja 30 % seoses Citi/DB 2010. aasta rikkumisega;

    —

    RP Martin: trahve vähendati 25 % seoses UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumisega;

    —

    RBS: trahve vähendati 25 % seoses Citi/RBS 2010. aasta rikkumisega.

    2.4.5.   Kokkuleppemenetluse teatise kohaldamine

    (35)

    Kokkuleppemenetluse teatise kohaldamise tulemusena vähendatakse ettevõtjate UBS, RBS, Deutsche Bank, Citigroup, JPMorgan ja RP Martin trahvisummat 10 % ning see trahvivähendus lisatakse leebemast kohtlemisest tulenevale kompensatsioonile.

    3.   KOKKUVÕTE

    3.1.   Kokkuvõte: otsusega kehtestatud individuaalsete trahvide lõplikud summad

    (36)

    Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 kohaselt määratakse järgmised trahvid.

    UBS/JPM 2007. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    UBS

    0

    JPMorgan

    79 897 000


    UBS/RBS 2007. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    UBS

    0

    RBS

    24 154 000


    UBS/RBS 2008. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    UBS

    0

    RBS

    38 452 000


    UBS/DB 2008.–2009. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    UBS

    0

    Deutsche Bank

    195 031 000

    RP Martin

    247 000


    Citi/RBS 2010. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    Citigroup

    47 795 000

    RBS

    197 450 000


    Citi/DB 2010. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    Citigroup

    0

    Deutsche Bank

    64 468 000


    Citi/UBS 2010. aasta rikkumine

    Ettevõtja

    Trahv (eurodes)

    Citigroup

    22 225 000

    UBS

    0

    (1)  EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1.

    (2)  Komisjoni 7. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 773/2004, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis (ELT L 123, 27.4.2004, lk 18).

    (3)  […].

    (4)  ELT C 210, 1.9.2006, lk 2.

    (5)  Trahve käsitlevate suuniste punkt 13.

    (6)  Otsus kohtuasjas T-76/06: Plasticos Españoles (ASPLA) vs. komisjon, veel avaldamata, punktid 111–113.

    Top