Kommenteeritud kokkuvõte

Mõjuhinnang seoses ettepanekuga võtta vastu määrus,
milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

EL on Pariisi kokkuleppega võtnud kohustuse vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 %. Komisjon tegi ettepaneku seada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi „HKS“) mittekuuluvate sektorite puhul eesmärgiks vähendada heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 30 %. Praegu rakendatavatest poliitikameetmetest nende eesmärkide täitmiseks ei piisa. Euroopa Ülemkogu volitas 2014. aasta oktoobri järeldustes komisjoni kehtestama kogu ELi hõlmava eesmärgi täitmiseks asjakohased riiklikud eesmärgid.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Kavandatava määruse eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet HKSi mittekuuluvates sektorites 2005. aastaga võrreldes 30 %, võttes õiglaselt arvesse liikmesriikide erinevat võimekust ning tagades kulutasuvuse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse ELi tasandil.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

EL ja selle liikmesriigid osalevad ühiselt Pariisi kokkuleppe rakendamisel. Ühised meetmed võimaldavad ELil kaugeleulatuva keskkonnaeesmärgi saavutamiseks lahendada nii võrdsete võimaluste kui ka tõhususega seotud probleeme. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 191–193 kinnitatakse ELi pädevust kliimamuutuste valdkonnas.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? 

Alates 2013. aastast sätestatakse HKSi mittekuuluvates sektorites seatud riiklikud eesmärgid nn jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks, et kõnealust instrumenti kasutatakse ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ka aastatel 2021–2030. Vastavalt juhistele on käesolevas mõjuhinnangus keskendutud järgmistele küsimustele: i) kuidas seada liikmesriikidele eesmärgid, mis oleksid õiglased, põhineksid asjaomase liikmesriigi SKP-l elaniku kohta ja võtaksid arvesse kulutasuvust, ning ii) kuidas täiustada praegu kehtivaid ja uusi paindlikkusmeetmeid selle tagamiseks, et eesmärgid saavutatakse võimalikult kulutasuval viisil ja halduskoormust vähendades. Uued paindlikkusmeetmed hõlmavad maakasutussektori piiratud kaasamist ning piiratud ühekordset paindlikkusmeedet, mis on seotud nii HKSi kuuluvate kui ka sellesse mittekuuluvate sektoritega.

Kes millist varianti toetab? 

Euroopa Ülemkogu on esitanud üksikasjalikud juhised poliitikavariantide analüüsiks. Paljud sidusrühmad on rõhutanud keskkonnaeesmärkidele vastavuse tähtsust selle tagamisel, et EL suudaks tõhusalt täita kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta eesmärgid.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Milline on eelistatud poliitikavariandist (kui see on olemas, vastasel korral peamistest poliitikavariantidest) saadav kasu?

HKSi mittekuuluvates sektorites seatud eesmärgid, mis põhinevad SKP-l elaniku kohta, aitavad lahendada liikmesriikide jaoks ülimalt olulised õiglusega seotud probleemid. Suure sissetulekuga liikmesriikide eesmärkide kavandatav kohandamine tulevikus, olemasolevate paindlikkusmeetmete täiustamine ja uute meetmete kasutuselevõtt aitavad saavutada eesmärgi kulutasuval viisil. Selleks et tagada üldine vastavus keskkonnaeesmärkidele, peaksid paindlikkusmeetmed olema piiratud, et vältida olukorda, kus EL ei suuda täita rahvusvahelist kohustust vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga.

Millised on eelistatud poliitikavariandiga (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) seotud kulud? 

Kulusid, mis on seotud ELi hõlmava kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi saavutamisega, sealhulgas kulusid, mis tulenevad kasvuhoonegaaside heite vähendamisest 30 % võrra HKSi mittekuuluvate sektorites, vaadeldi üksikasjalikult varasemas mõjuhinnangus, mis on lisatud ettepanekule komisjoni teatise „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ 1 kohta. Prognooside kohaselt peaks ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamisega 40 % võrra kaasnema energiasüsteemi kulude suurenemine 2030. aasta SKPga võrreldes 0,15–0,54 % võrra. Käesolevas mõjuhinnangus käsitletakse ümberjaotamise mõjusid, eelkõige seda, mil määral liikmesriikide SKP alusel kindlaksmääratud eesmärgid HKSi mittekuuluvates sektorites kalduvad kõrvale kulutasuvusel põhinevatest heite vähendamise võimalustest jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega hõlmatud sektorites ning mil määral paindlikkusmeetmed või eesmärkide kohandamine aitab neid kõrvalekaldumisi minimeerida.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Ettepanek ei tekita ettevõtjatele, VKEdele või mikroettevõtjatele otseseid aruandekohutusi ega haldusalaseid tagajärgi. Ettepanek mõjutab ettevõtjaid kaudselt, sõltuvalt sellest, missugune on liikmesriikide ja ELi poolt heitkoguste vähendamiseks võetavate meetmete iseloom ja ulatus. Kõiki selliseid mõjusid tuleb hinnata konkreetse poliitikameetme ettepaneku raames.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Ettepanek, milles käsitletakse riiklike eesmärkide seadmist, tähendab väiksema sissetulekuga liikmesriikide jaoks väiksemaid kulusid võrreldes ettepanekuga, mille kohaselt eesmärkide seadmisel lähtutakse vaid kulutasuvusest. Ettepanekuga nähakse ette täiendavad paindlikkusmeetmed, millega tagatakse, et ka suurema sissetulekuga liikmesriikide kulud oleksid piiratud. Vastavuskontrolle soovitatakse teha varasemast harvemini, st mitte igal aastal, vaid iga viie aasta tagant, millega vähendatakse nii liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni halduskoormust.

Kas on oodata muud olulist mõju? 

Täiendav mõju sõltub igas konkreetses riigis valitud riiklikust strateegiast ja meetmetest.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Vastavalt Pariisi kokkuleppele soovitatakse läbivaatamisi teha alates 2024. aastast iga viie aasta tagant.