Kokkuvõte

Rändlusteenuste hulgimüüki käsitleva seadusandliku ettepaneku mõjuhinnang

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Kaasseadusandjad leppisid kokku, et alates 15. juunist 2017 kaotatakse jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud perioodiliste reiside puhul ELis (määrusega (EL) nr 531/2012 kehtestatud rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord, 1 määrust on muudetud 25. novembri 2015. aasta määrusega (EL) nr 2015/2120; ELi rändlusteenuse määrus), tingimusel et pärast ELi rändluse hulgituru komisjonipoolset läbivaatamist võtab EL sellel turul asjakohaseid seadusandlikke meetmeid rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra kohaldamise võimaldamiseks alates sellest kuupäevast. Komisjoni korraldatud rändluse hulgiturgude läbivaatamisest nähtub, et riigisisesed rändluse hulgiturud ei toimi hästi ja et eeldatavalt ei toimi need hästi ka tulevase jaemüügitasandi rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korraga seotud kohustuse puhul. Seetõttu püütakse käesolevas mõjuhinnangus välja selgitada, milline on parim valik ELi rändluse hulgiturgude reguleerimiseks, et võimaldada rändlusteenuste ühtlustatud kord kehtestada 2017. aastal ning säilitada samas riigisiseste hinnamudelite jätkusuutlikkus.

Mõjutatud osalised on peamiselt ELi mobiilsideoperaatorid. Peamised kasusaajad on kõik ELi mobiilsideoperaatorite kliendid, kes kasutavad ELis reisimise ajal mobiilsideteenuseid.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Algatuse eesmärk on teha ettepanekuid rändluse hulgituru asjakohaste meetmete kohta, et turg sobiks kokku ELi mobiilsideoperaatorite kohustusega pakkuda jaemüügitasandil osutatavaid rändlusteenuseid alates 15. juunist 2017 riigisiseste hindadega. Nende meetmete hindamisel on komisjon võtnud arvesse vajadust tagada, et rändlusteenuste pakkujatel oleks võimalik katta kõik hulgimüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste pakkumise kulud, sealhulgas ühised ja üldkulud.

Seega hinnatakse valikuid rändlusteenuse määruses sätestatud poliitikaeesmärkide suhtes: i) võimaldada jaemüügitasandil osutatavate rändlustasude jätkusuutlik kaotamine kõigi või peaaegu kõigi ELi operaatorite puhul, vältides konkurentsimoonutusi koduturgudel; ii) tagada hulgimüügitasandil kulude katmine, säilitades külastatavatesse võrkudesse investeerimise stiimulid ning vältides riigisiseseid konkurentsimoonutusi külastatavatel turgudel.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus?

ELi rändlusteenuse määruses tehti komisjonile ülesandeks vaadata läbi rändluse hulgiturud ja teha asjakohaseid ettepanekuid, et võimaldada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine ELis alates 15. juunist 2017. Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise tingimuseks ELi rändlusteenuse määruses ettenähtud viisil seati kõnealuseks kaotamiseks vajalike, hulgimüügitasandil võetavate meetmete vastuvõtmine ja kohaldamine sellest kuupäevast. Kui ei tehta ettepanekut ühegi meetme võtmiseks ja arvestades praegu saadaolevaid tõendeid, et hulgituru praegune õiguslik kord ei ole rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra kehtestamiseks piisav alus, ei hakata ELi rändlusteenuse määruses sätestatud kohustust – kaotada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud alates 15. juunist 2017 – sellest kuupäevast kohaldama.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Lisaks rakendamisega seotud mõjudele hinnati valikuid järgmistel alustel: rändlusteenuseid jaemüügitasandil osutavate operaatorite keskmise kulu hinnang riigi tasandil rändlusteenuste osutamisel ühtlustatud korra kohaselt, võrreldes nende keskmiste riigisiseste tuludega; jätkusuutlikkuse test operaatori tasandil; kõik külastatava võrgu asjaomased hulgimüügitasandi kulud, võrreldes kuluhinnangutega, praeguste mobiilikõne lõpetamise tasude tasemega ning riigisiseste hulgi- ja jaehindadega.

Kaalutakse nelja võimalust:

valik 1 – liidu tasandil ei võeta mingeid meetmeid (praegune olukord): rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korda ei hakataks kohaldama alates 15. juunist 2017 ja tarbijad maksaksid pärast seda kuupäeva ka edaspidi jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasusid.

Valik 2 – kehtestada kogu ELis rändlusteenuste hulgihindade ülempiirid praegusel tasemel: meie valimis ja/või vähemalt kuues liikmesriigis ei oleks rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord jätkusuutlik vähemalt 20 % operaatorite puhul.

Valik 3 – kehtestada kogu ELis rändlusteenuste hulgihindade ülempiirid praegusest madalamal tasemel: analüüsist nähtub, et see valik täidab poliitikaeesmärke kõige paremini.

Valik 4 – kehtestada riigipõhised rändlusteenuste hulgihinna ülempiirid: valikuga 3 võrreldes ei muuda see valik rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra jätkusuutlikkust operaatori tasandil oluliselt paremaks, aga samas kaasnevad sellega suuremad riskid mitte katta hulgimüügitasandi kulusid ja ka arvestatavad rakendamisraskused.

Kes millist varianti toetab?

Avalikust konsultatsioonist nähtub, et operaatorid on eriarvamusel, mis oleks kõige asjakohasem hulgimüügitasandi meede, võimaldamaks kohaldada jätkusuutlikku rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korda: teatavad pikaajalised turgu valitsevad operaatorid ja laia haardega operaatorid ning üldiselt suure sissetuleva rändlusliiklusega operaatorid kaitsevad seisukohta, et rändlusteenuste osutamine ühtlustatud korra kohaselt on jätkusuutlik ka praeguste rändluse hulgihindade ülempiiride juures (valik 2), kuid teised operaatorid, eelkõige väiksemad ja virtuaalsed mobiilsideoperaatorid ning suure väljuva rändlusliiklusega operaatorid väidavad, et rändluse hulgihindade ülempiire tuleb jätkusuutliku rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra kohaldamise võimaldamiseks märgatavalt langetada (valik 3). Valikut 4 ei toetatud avalikul konsultatsioonil peaaegu üldse.

C. Eelistatud variandi mõju

Millised on eelistatud variandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste variantide) eelised?

Valiku 3 puhul (langetada kogu ELis rändluse hulgihindade ülempiire) võimaldab kogu liitu hõlmavate rändluse hulgihindade ülempiiride kehtestamine – 4 eurosenti minutis, 1 eurosent SMSi kohta ja 0,85 eurosenti MB kohta – kohaldada jätkusuutlikku rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korda ELis, seda ka nõrgema läbirääkimispositsiooniga operaatorite puhul, ning samas tagada, et külastatavatel operaatoritel on võimalik katta hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste pakkumise eeldatavad kulud ja säilitada stiimulid investeerida külastatavatesse turgudesse. Samuti jätab valiku 3 ülempiiri tase ruumi allapoole ülempiiri jäävale konkurentsile, mis võimaldab saada mastaabisäästust tulenevat majanduslikku kasu ning annab seega ka võimaluse pidada läbirääkimisi madalamate tariifide üle.

Samuti nähtub analüüsist, et kui võimaldada külastatavatel ja külastavatel operaatoritel leppida omavahel kokku mitte kohaldada reguleeritud ülempiire, vaid sõlmida reguleerimata leping, nt kasutada läbilaskevõimel põhinevat hinnakujundust või muud lepingulist vormi, mõjub see rändluse hulgiturule hästi, ning seetõttu soovitatakse seda täiendava meetmena.

Tänu rändlusteenuste osutamise ühtlustatud korra kohaldamise võimaldamisele alates 2017. aasta juunist saavutatakse valikuga 3 märkimisväärne soodne mõju – viia rändlusteenuste hinnad ELis reisivate tarbijate puhul kooskõlla riigisiseste hindadega, nagu kaasseadusandja 2015. aastal otsustas.

Millised on eelistatud variandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste variantide) kulud? 

Eelistatud valik ei põhjusta täiendavaid haldus- ega tehnilisi kulusid, võrreldes ELis praegu rändluse hulgiturgude suhtes kohaldatava reguleerimisega. Kui kehtestada mobiilsideoperaatoritele madalamad rändlusteenuste hulgihinnad, võib see lühiajaliselt vähendada tulusid, mida operaatorid saavad rändlusteenuste hulgimüügitasandil osutamisest välisriikide operaatorite rändlusklientide vastuvõtmisel, vähendades aga samas hulgimüügitasandi kulusid, mis neil tekivad rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamisel omaenda klientidele. Selle tulemusel suurenev nõudlus mobiilsideteenuste, eelkõige andmesideteenuste järele ELis reisimisel peaks aga mõlemat mõju suures ulatuses leevendama ja tasakaalustama. Internetiühendusega seadmete uute kasutusviiside arengu hoogustamine ja nende rakendamine ELis reisimisel toob ELi mobiilsideoperaatoritele omakorda kaasa märkimisväärseid uusi tulusid, mis keskpikas perspektiivis ületavad suuresti praeguseid tulusid, mida piirab ELi mobiilside-rändlusteenuste kasutamise ulatus, ja on täielikult kooskõlas komisjoni digitaalse ühtse turu muude algatustega.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Väiksemad mobiilsideoperaatorid ja virtuaalsed mobiilsideoperaatorid: eeldada võib märkimisväärset positiivset mõju, sest nendel operaatoritel on keerulisem pääseda juurde soodsamatele rändlusteenuste hulgitehingutele. Käesoleva algatusega võimaldatakse neil saada kasu rändlusteenuste hulgihindadest, tänu millele on neil kergem osutada jaemüügitasandi rändlusteenuseid riigisiseste hindadega.

Interneti- ja idufirmad: märkimisväärne positiivne mõju; nende firmade teenuseid hakatakse ELis rändlemisel rohkem kasutama, mis tähendab neile rohkem võimalusi pakkuda ELis reisivatele tarbijatele teenuseid. Algatusega edendatakse internetiühendusega seadmete/teenuste/mobiiltelefonirakenduste piiriülest kasutamist ja soositakse sellega innovatsiooni.

VKEd: märkimisväärne positiivne mõju firmadele, kelle töötajad reisivad tööga seoses ELis (väiksemad arved).

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele? 

Käesoleval algatusel iseenesest ei ole ametiasutustele mõju. Vastavust määrusega (EL) nr 2015/2120 muudetud ELi rändlusteenuse määrusele seiravad ja kontrollivad riiklikud reguleerivad asutused.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Ei eeldata olulist mõju kolmandatele riikidele, rahvusvahelisele kaubandusele ega investeeringutele. ELi rändlusteenuse määrus on seadusandlik akt, milles keskendutakse ELi siseturu loomisele. Selle kohaldamisala hõlmab ELi-sisest liiklust – ELi ühe võrguoperaatori klient rändleb ELi teise võrguoperaatori võrku. EL, Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige, esindab teenustekaubanduse üldlepingu V artikli tähenduses majandusintegratsiooni ning seega saavad EL ja tema liikmesriigid kasutada selle artikli kohast loobumissätet. Kuna ELi rändlusteenuse määrust kohaldatakse üksnes ELi siseturul, ei esine juhul, kui ELi-siseste operaatorite rändluse (hulgi- ja jae-)hinnad on ELi-väliste operaatorite hindadest erinevad, ka diskrimineerimist ega enamsoodustusrežiimi probleemi.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Euroopa Komisjon peab aruande esitama alates 2018. aastast iga kahe aasta järel. ELi rändlusteenuse määrusega antakse riiklikele reguleerivatele asutustele volitused seirata ja kontrollida vastavust kõnealusele määrusele ning BEREC volitatakse koguma riiklikelt reguleerivatelt asutustelt andmeid jae- ja hulgihindade muutumise kohta (millest teatatakse Euroopa Komisjonile kaks korda aastas) ning andma aru hulgihindade kujunemise kohta.