Kommenteeritud kokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) ettepaneku mõjuhinnang 

A. Vajadus meetmete järele

Milline on probleem ja miks on see ELi tasandi probleem?

Tarbijakaitsealase koostöö määrusega on paranenud ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamine kogu ELis. Kuid selle mõju ei ole piisav, eelkõige selleks, et toetada dünaamilist digitaalset ühtset turgu õigusaktide tugeva ja ühetaolise jõustamise kaudu ELis. Nende ettevõtete osakaal, kes praegu ei järgi ELi tarbijaõigustikku, on murettekitav. Konservatiivsete hinnangute kohaselt ei järgi elementaarseid tarbijakaitsealaseid õigusnorme 37 % e-kaubanduse või broneerimise veebilehtedest. Sellega tekitatakse tarbijatele, kes ostavad internetist piiriüleselt reisiteenuseid, meelelahutust, rõivaid, elektroonikat ja finantsteenuseid (piiriülese kaubanduse alarühm, mida uuriti konkreetselt mõjuhinnangu koostamiseks), kahju hinnanguliselt umbes 770 miljonit eurot aastas. Suurimad probleemid ELi tarbijaõigustikus sätestatud tarbijakaitsealases koostöös kui tarbijakaitseõigustiku jõustamisvahendis on järgmised: vastastikuse abistamise mehhanismid on ebapiisavad, kogu ELis laialt levinud rikkumiste, eelkõige digitaalses keskkonnas toime pandavate rikkumiste vastu ei ole tõhusaid meetmeid. Samuti on rikkumisi keeruline avastada ja jõustamismeetmeid ei prioriseerita.

Mida tuleks saavutada?

Tugevam ja tõhusam jõustamisalane koostöö raamistik, mis parandab tarbijakaitsealaste õigusaktide järgimist kogu ELis, vähendab tarbijatele tekitatavat kahju ja suurendab õiguskindlust eelkõige piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ja tarbijate jaoks. Asutused peaksid tegutsema kiiremini ja hoidma kokku kulusid, eelkõige tehes ühiselt lõpu laialt levinud veebipõhistele rikkumistele tänu täiendavatele koostöövolitustele (nt ajutised meetmed õigusi rikkuvate veebilehtede blokeerimiseks) ja ühtsele koordineeritud menetlusele, kus komisjonil võiks olla suurem abistav roll.

Milline on ELi tasandil meetmete võtmise lisaväärtus (subsidiaarsus)? 

Tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide ühetaoline jõustamine ELis eeldab, et liikmesriikide ametiasutused, kelle tegevus on muidu piiratud oma jurisdiktsiooniga, teevad koostööd, et lõpetada rikkumised, millel on piiriülene mõõde.

B. Lahendused

Millised on erinevad võimalused eesmärkide saavutamiseks? Kas on olemas eelistatud valikuvariant? Kui ei, siis miks?

1. valikuvariant: olemasoleva olukorra säilitamine (kehtivat tarbijakaitsealase koostöö määrust ei muudeta)

2. valikuvariant: rakendusaktide ajakohastamine, muud kui õiguslikud meetmed ja iseregulatsioon

3. valikuvariant: tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine, et laiendada selle kohaldamisala ning parandada selle tõhusust

4. valikuvariant: tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine: 3. valikuvõimalus + täiendavate volituste andmine eelkõige selleks, et saada kätte petturitest kauplejad, kes tahtlikult peidavad end, ja auditeerimise süsteem, et tagada, et liikmesriigid eraldaksid piiriülese koostöö jaoks piisavalt vahendeid

5. valikuvariant: võtta vastu uus määrus, millega antakse Euroopa Komisjonile ELi mõõtmega laialdaste rikkumiste suhtes otsesed jõustamisvolitused, ning vaadata läbi tarbijakaitsealase koostöö määrus, kombineerides seda 3. või 4. valikuvariandiga.

Eelistatud poliitikavalik on 3. valikuvariant (3. poliitikavalik).

Millised on erinevate sidusrühmade seisukohad? Kes millist poliitikavalikut toetab?

Kõik sidusrühmade kategooriad (tarbijate ja ettevõtjate esindusorganisatsioonid ning Euroopa Parlament ja liikmesriigid) leiavad, et tarbijakaitsealase koostöö määrus on kasulik vahend ja et see vajab tugevdamist, et jaekaubandus saaks kasu ühtsest (digitaalsest) turust. Seda kinnitavad 2014. aasta alguses lõppenud avalik konsulteerimine ja kohtumised sidusrühmadega (nt riikide külastused, tarbijaküsimusi käsitlevad tippkohtumised aastatel 2013–2015 ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku erialased töökojad).

C. Eelistatud poliitikavaliku mõju

Kas parimaks peetud poliitikavalikul on eeliseid? Kui jah, siis millised on peamised?

3. poliitikavalikuga saavutatakse kõik poliitikaeesmärgid riikide ametiasutuste ja komisjoni jaoks mõistliku kuluga. Sellega tõhustatakse avaliku sektori meetmeid ja ELi piiriüleste jaeturgude juhtimist, mis muutub kauplejate ja tarbijate jaoks õiglasemaks ja läbipaistvamaks. Avaliku sektori kulud ja ettevõtjate tehingukulud vähenevad. See aitab parandada ELi majanduse konkurentsivõimet üldiselt.

Kui inimesed ostavad piiriüleselt ja eelkõige internetis, tagatakse neile parem tarbijakaitse. Uuritud viiest internetipõhisest turust koosneva alarühma puhul leiti, et kui õigusnormide järgimata jätmise määr (mis on praegu 37%) väheneks 10 protsendipunkti, siis võiks hinnanguliselt 770 miljonit euro suurust kahju aastas vähendada umbes 539 miljonile eurole, s.t 30%. Mis tahes uus ühtne tarbijakaitsealase koostöö meede, mis võetakse laialt levinud rikkumise vastu, võib ka oluliselt vähendada tarbijale tekitatud kahju kogu ELis (nt on see suurusjärk koordineeritud meetmete puhul, mis võetakse eksitavate turundusvõtete vastu, mida kasutatakse võrgupõhistes mängudes rakendusesiseste pakkumiste näol, hinnanguliselt 68 miljonit eurot).

Komisjon toetab optimaalselt liikmesriikide jõupingutusi jõustamismeetmete võtmisel rikkumiste vastu, millel on oluline Euroopa mõõde, ja hoiab seeläbi ära tarbetud paralleelsed menetlused. Ametiasutused hoiavad kulusid kokku tänu võimalusele taaskasutada tõendeid, hoida ära dubleerimised ja tagada jõustamismeetmete maksimaalne sidusus. Kuritarvituste varasem avastamine ja prioriteetide ühtlustamine võimaldab meetmeid paremini suunata, et võidelda laialt levinud rikkumistega ELis. Sellel oleks rikkumiste toimepanemisele suurem hoitav mõju.

Seda võimalust toetavad kindlalt sidusrühmad ja see on teostatav.

Kas eelistatud poliitikavalikuga kaasnevad kulud? Kui jah, siis millised on peamised? 

3. poliitikavalikuga ei kehtestata ettevõtjatele ega tarbijatele õiguslikke kohustusi, vaid mõlemad saavad kasu turust, mis toimib paremini tänu sellele, et vaidlusi on vähem ja nendega seotud kulud on väiksemad. Teatavatel liikmesriikidel võib olla vaja kohandada oma siseriiklikke õigusakte, et ametiasutused saaksid kasu tõendite vastastikusest tunnustamisest / uurimiste tulemustest ja täiendavatest koostöövolitustest piiriüleses kontekstis (eelkõige Austria, Belgia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Horvaatia, Iirimaa ja Leedu). Kõige suuremad kulud liikmesriikide jaoks seisnevad kurssi viimises/koolitustes, mis on vajalikud seoses uute volituste ja menetlustega (umbes 3000 eurot ametiasutuse kohta), ja kõigi liikmesriikide jaoks ligikaudu 174 000 euros ühe kohustusliku koordineeritud menetluse kaudu algatatud koordineeritud jõustamismeetme kohta aastas. Keskpikas perspektiivis oodatakse üldist kokkuhoidu läbi ELi tasandi meetmete parema koordineerimise. Komisjon jaoks jääb tõhustatud koordineerimise rollist tulenev lisakulu hinnanguliselt alla 300 000 euro aastas.

Milline on mõju VKEdele ja konkurentsivõimele?

Jaemüügiturgude õiguskeskkonna parandamine aitab ettevõtjatel, sealhulgas VKEdel, ära hoida õigusnõuga seotud kulusid piiriülesel kauplemisel. Nad saavad olla kindlad, et sama ELi tarbijaõigust rakendatakse ühetaoliselt ka teistes riikides, kuhu nad soovivad müüa. Ühtsem piiriülene jõustamine aitaks parandada konkurentsivõimet, suurendada õiguskuulekate kauplejate arvu, ausat konkurentsi ja võrdseid võimalusi siseturul.

Kas sellel on oluline mõju liikmesriikide eelarvetele ja ametiasutustele?

Mõju riikide eelarvetele on 3. poliitikavaliku raames saavutatava kokkuhoiuga võrreldes pigem tagasihoidlik, nagu on selgitatud eespool. Eelkõige säästetakse vahendeid, kui need koondatakse selleks, et tegeleda laiaulatuslike rikkumistega. Üks koordineeritud meede asendab 28 riiklikku meedet, s.t puhast kokkuhoidu, mis võib ulatuda umbes 180 000 eurost (õnnestunud koordineeritud meetme korral) 815 000 euroni (ebaõnnestunud meetme korral).

Millist muud mõju võib oodata? 

Tarbijate õiguste paremal rakendamisel ilma täiendava koormuseta ettevõtja jaoks on positiivne mõju põhiõigustele, mis on seotud õiglase ja avatud juurdepääsuga toodetele ja teenustele kogu ELis.

Proportsionaalsus

Eelistatud valikuvariant ei mõjuta liikmesriikide jõustamispädevust. Samuti ei nähta sellega ette riigisiseste jõustamissüsteemide täielikku ühtlustamist. Ühtlustatakse ainult elemente, mis on vajalikud, et saavutada soovitud eesmärk: tagada mitut liikmesriiki hõlmavate rikkumiste tulemuslikum menetlemine. Selliste meetmete hulka kuuluvad need, mida kohaldatakse ühendusesiseste ja ulatuslike rikkumiste, pädevatele asutustele kõnealuste menetluste kohaldamiseks antavate minimaalsete volituste või nende rikkumistega seotud tõendite tunnustamise suhtes. 3. poliitikavalik parandab jõustamisalast koostööd, panemata ebaproportsionaalset või liigset koormust liikmesriikide ametiasutustele. Saadavad eelised – tarbijale tekkiva kahju ja ettevõtjate tehingukulude vähenemine, avaliku sektori meetmete tõhusus ja kasvanud tarbijanõudlusest tulenev majanduskasv – kaaluvad oluliselt üles teatava kulude kasvu, mis sellega kaasneb ametiasutuste ja komisjoni jaoks.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Läbivaadatud määruse toimimist hinnatakse seitsme aasta möödumisel selle jõustumisest, et uurida poliitikameetmete tulemuslikkust ja tõhusust, eelkõige seda, kui palju on paranenud tarbijakaitsealaste õigusaktide järgimine.