EUROOPA KOMISJON
Brüssel,6.6.2016
COM(2016) 370 final
2016/0171(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi
{SWD(2016) 189 final}
{SWD(2016) 190 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
1.1Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi ning parema õigusloome tegevuskavaga ja vahetult pärast ELi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide toimivuse kontrolli võetava järelmeetmena esitab komisjon rea ettepanekuid kindlaksmääratud lihtsustamisvõimaluste ärakasutamiseks.
Kõnealuse läbivaatamise eesmärk on kehtiva ELi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide raamistiku lihtsustamine ja ühtlustamine, et i) säilitada ELi eeskirju tingimustes, kus see on vajalik ja proportsionaalne; ii) tagada eeskirjade nõuetekohane rakendamine ning iii) kõrvaldada omavahel seotud õigusaktidest tulenevate kohustuste võimalik kattumine ja õigusaktide vahelised lahknevused. Üldine eesmärk on saavutada õigusraamistiku selgus, lihtsus ja ajakohastatus, et oleks lihtsam seda rakendada ja kontrollida ning tagada selle täitmine, mille tulemusena suureneks üldine ohutustase.
Nõukogu direktiiv 98/41/EÜ käsitleb ELi sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate reisijate ja laevapere liikmete loendamist ja registreerimist. Selle eesmärk on tagada, et reisijate ohutust ei seata maksimaalse lubatud inimeste arvu ületamisega ohtu ning et iga õnnetuse tagajärgedega tegelemisel oleks võimalik tulemuslikult teostada otsingu- ja päästetöid.
Direktiiv 98/41/EÜ oli esimene ELi õigusakt, mis käsitles pardal olevate isikutega seotud teavet. Alates 1998. aastast on jõustunud veel teisigi kõnealuseid küsimusi käsitlevaid ELi õigusakte ja rahvusvahelisi konventsioone ning välja on arendatud uusi tehnoloogilisi süsteeme ja lahendusi. Selle tulemuseks on järjest keerukamad ja kattuvamad õigusnormid, mis käsitlevad pardal olevate isikute loendamist, registreerimist ja andmete edastamist.
Kuigi tulemuslikeks otsingu- ja päästeoperatsioonideks on vaja vahetut juurdepääsu täpsele teabele pardal olevate isikute kohta, ei ole sellist juurdepääsu alati olemas. Kehtivate nõuete kohaselt tuleb kõnealune teave salvestada ühingu süsteemi ning see peab olema igal ajal hõlpsasti kättesaadav otsingu- ja päästeoperatsioonide eest vastutavale pädevale asutusele edastamiseks. Nimetatud nõudes, mis pärineb aastast 1998, ei võeta arvesse selliste süsteemide nagu SafeSeaNet ja riigisisese ühtse liidese väljatöötamist ning nõutakse, et riigi pädev asutus võtaks hädaolukorras ühendust laevaühinguga. Lisaks ei sisalda salvestatud andmed alati teavet kodakondsuse kohta (st lisaks nimele, vanusele ja soole), mis teeb ohvritele ja nende omastele abi osutamise raskemaks.
Seetõttu on reederid, kes juba edastavad kõnealuseid andmeid riigisisese ühtse liidese kaudu, sunnitud edastama neid kaks korda. Sellele on tähelepanu juhtinud liikmesriigid, kes juba kasutavad direktiivist 98/41/EÜ tulenevate kohustuste täitmiseks direktiivi 2002/59/EÜ. Peale selle on rakendamisest saadud kogemused toonud esile terve rea ebaselgeid mõisteid ja üsna keerukaid nõudeid, mistõttu on mõnda õigusnormi raske kontrollida ja selle täitmist tagada.
Seepärast tehti ettepanek ajakohastada, selgitada ja lihtsustada reisilaevade pardal olevate reisijate ja laevapere liikmete loendamise ja registreerimisega seotud kehtivaid nõudeid, parandades samal ajal nendega ettenähtud ohutustaset. See on täielikus kooskõlas komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga ning selle eesmärk on kasutada ära andmete salvestamise ja edastamise, nendele juurdepääsu ja nende kaitsega seotud digiteerimise potentsiaali.
Ettepanekuga muudetakse direktiivi 98/41/EÜ vastavaid määratlusi ja nõudeid.
1.2Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek on täielikult kooskõlas lihtsustamisettepanekutega, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ ning uut direktiivi, millega asendatakse nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ. Ettepanek on täielikult kooskõlas toimivuskontrolli soovitustega ja 2011. aasta valge raamatuga transpordi tuleviku kohta, milles tunnistati vajadust ajakohastada kehtivat ELi reisilaevade ohutuse õigusraamistikku.
1.3Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanekuga täidetakse komisjoni parema õigusloome tegevuskava, tagades, et olemasolevad õigusaktid on lihtsad ja selged, ei tekita tarbetut halduskoormust ning peavad sammu muutuvate poliitiliste, ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengutega. Samuti aitab ettepanek saavutada 2018. aasta meretranspordistrateegia eesmärke, tagades kvaliteetsed parvlaevateenused ELi-sisestel liinivedudel.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
2.1Õiguslik alus
Arvestades, et ettepanekuga asendatakse kehtiv direktiiv, jääb selle õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artikli 100 lõige 2 (endine EÜ asutamislepingu artikli 80 lõige 2), millega nähakse ette meretranspordi valdkonna meetmed.
2.2Subsidiaarsus
Liikmesriikide taotlusel on ELi reisilaevade ohutust käsitlevaid õigusakte koostatud ja kujundatud vastavalt rahvusvahelistele nõuetele ja vastusena mitmele suurõnnetusele. Kuigi reisijaid käsitleva teabega seotud nõuded on vastu võetud rahvusvahelisel tasandil, ei ole seda tehtud kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade puhul.
Ettepanekuga tagatakse direktiiviga 98/41/EÜ ELi sadamatesse või sadamatest liiklevate laevade suhtes kehtestatud registreerimisnõuete ühtne ja sidus kohaldamine, mida ei ole võimalik saavutada liikmesriikide ühepoolse tegevuse abil. Sellega tagatakse, et direktiiv 98/41/EÜ peab sammu õiguslike ja tehnoloogiliste arengutega ning aitab seeläbi jätkuvalt parandada ohutust ning hõlbustada otsingu- ja päästeoperatsioone õnnetuse korral.
Samuti tagatakse ettepanekuga, et ELi vetes jätkub konkurents võrdsetel alustel kõikide reederite jaoks, olenemata nende kodakondsusest või lipust, mille all nende laevad või alused sõidavad, ning tegemata vahet rahvusvahelistel ja riigisisestel reisidel. Samal ajal selgitatakse ettepanekus tingimusi direktiivi 98/41/EÜ nõuetest erandi tegemiseks, kui see on ette nähtud kohalikes käitamistingimustes.
2.3Proportsionaalsus
Viimaseid tehnoloogilisi ja õiguslikke arenguid silmas pidades peetakse ettepanekut, mille eesmärk on kõrvaldada aegunud nõuded ja kattuvused ning selgitada ebaselgeid nõudeid, ainsaks proportsionaalseks ja sidusaks valikuks. Sellega tagatakse, et praegune kõrge ohutustase säilib ja seda parandatakse veelgi elektroonilise andmeedastuse abil.
Konkreetsemalt loetakse nõue salvestada pardal olevate isikutega seotud teave olemasolevasse elektroonilisse süsteemi (mis hädaolukorra puhul võimaldab pädeval asutusel viivitamata andmetele juurde pääseda) edasiminekuks võrreldes praeguse ohutustasemega, ilma et see tekitaks reederitele või riiklikele ametiasutustele märkimisväärseid kulusid.
Sellega seoses on reisijate registreerimise süsteemide heakskiitmise nõue suurendanud mõne riikliku ametiasutuse töökoormust. Selline töökoormus ja vastavad kulud on hinnangu kohaselt selgelt ülemäärased, eriti kui arvestada selle piiratud ulatust ja osalist kattuvust laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga (ISM koodeks) ning seda, kui keeruline on kontrollida heakskiitmist sertifikaatide puudumise korral. Ühingu reisijate registreerimise süsteemi käsitlev nõue tuleks kõrvaldada ja keskenduda tuleks registreerimise tulemuslikkusele, st sellele, et andmed salvestatakse olemasolevasse elektroonilisse süsteemi täpselt ja õigel ajal.
Kogemused on näidanud, et äärmiselt oluline on saada juba väga varases etapis pärast õnnetust teavet mitte üksnes pardal olnud isikute arvu ja nimekirja, vaid ka nende kodakondsuse kohta. Seepärast on tehtud ettepanek registreerida selline teave reisijate endi esitatud kinnituse vormis, nagu seda tehakse praegu muu teabe puhul. Sellega tagatakse, et reederid, kes praegu sellist teavet ei salvesta, ei kanna selliste täiendavate andmete sisestamisega seoses mingeid kulusid või on need kulud väikesed.
2.4Vahendi valik
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peetakse direktiivi endiselt kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks kõige sobivamaks õigusakti vormiks. Direktiiviga kehtestatakse ühised põhimõtted ja ühtlustatud ohutustase, tagatakse eeskirjade täitmine, kuid jäetakse liikmesriikidele võimalus valida kohaldatavad praktilised ja tehnilised menetlused. Sellega jäetakse iga liikmesriigi enda otsustada, millised rakendusvahendid on tema süsteemi jaoks kõige sobivamad.
Sellega seoses leiti, et kõige sobivam õiguslik lahendus on ettepanek, millega muudetakse direktiivi 98/41/EÜ. Alternatiivne võimalus teha ettepanek uue direktiivi kohta jäeti kõrvale, sest kehtivas direktiivis tehtavate selgelt kindlakstehtavate muudatuste arv on piiratud.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
3.1Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Toimivuskontrollist nähtus, et ELi reisilaevade ohutust käsitlevates õigusaktides sisalduvaid reisijate ohutuse ja siseturuga seotud peamisi eesmärke üldiselt täidetakse ja need on jätkuvalt olulised. ELi reisilaevade ohutuse õigusraamistikuga on tagatud ELis reisilaevadele ühtne ohutustase ja reederite võrdsed konkurentsitingimused ning on hõlbustatud laevade liikmesriikidevahelist ümberregistreerimist. Toimivuskontrollist nähtus ka, et on veel ruumi ohutuse suurendamiseks ning teatavate õigusnormide tõhususe ja proportsionaalsuse täiustamiseks. Soovitusi ebaselgete, aegunud või kattuvate nõuete lihtsustamiseks, selgitamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks on tehtud mitmes valdkonnas:
(a)kõrvaldada reisijate andmete kahekordse edastamise nõue ja ühtlustada kehtivad teavitamisnõuded kõikide reederite jaoks järgmiselt:
salvestada pardal olevate isikute arvuga seotud teave – enne mis tahes külastatavast ELi sadamast lahkumist ja sinna jõudmist – mitte ühingu süsteemi, vaid olemasolevasse elektroonilisse süsteemi, mis võimaldab hädaolukorra või õnnetuse korral edastada andmed viivitamata pädevale asutusele;
salvestada iga kaugemale kui 20 meremiili tehtava reisi puhul laevapere ja reisijate kohta nõutav teave – enne mis tahes külastatavast ELi sadamast lahkumist ja sinna jõudmist – mitte ühingu süsteemi, vaid eespool nimetatud süsteemi; selgitada direktiivis 98/41/EÜ sätestatud reisijate registreerimise nõuete määratlusi, nt reisi pikkust;
(b)vältida kattuvust ja nõuda, et iga kaugemale kui 20 meremiili tehtava reisi puhul registreeritakse reisijate kodakondsus ja edastatakse see teave pädevale asutusele, rakendades samu vahendeid ja kriteeriume nagu need, mida kohaldatakse juba nõutavate andmete (nimi, vanus jne) registreerimiseks ja edastamiseks;
(c)selgitada direktiivis 98/41/EÜ sätestatud reisijate registreerimise nõuete määratlusi, nt reisi pikkust;
(d)kõrvaldada direktiivist 98/41/EÜ reisijate registreerimise süsteemi heakskiitmise nõue;
(e)täiustada eranditest/vastavustest teatamise mehhanismi direktiivi 2009/45/EÜ ja direktiivi 98/41/EÜ alusel.
3.2Konsulteerimine sidusrühmadega
Kavandatud ettepanekute tehnilist laadi silmas pidades on valitud välja sihipärane konsulteerimine kui kõige sobivam vahend. Riigi ekspertidega konsulteeriti reisilaevade ohutuse eksperdirühma raames. Korraldati seminar, kuhu kutsuti osalema nii liikmesriigid kui ka tööstusharu ning reisijate ühenduste esindajad. Kavandatud meetmeid tutvustati mitmel korral. Lisaks võimaldas Europa veebisaidil avaldatud tegevuskava kõigil sidusrühmadel anda tagasisidet internetipõhise vastusevormi kaudu.
Konsulteerimise kokkuvõte ja üksikasjalik tagasiside konsultatsiooniprotsessi käigus esitatud märkuste kohta on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud ettepanekule. Kavandatud lihtsustamismeetmeid toetas valdav osa riiklikke eksperte, kuigi esitati mitu märkust mõne ettepaneku täpse sõnastuse kohta. Seega on kõik ettepanekud hoolikalt läbi vaadatud ja neid on vajaduse korral muudetud. Lisaks tõstatasid mõned eksperdid praktilise ja tehnilise rakendamisega seotud küsimusi, mida on käsitletud ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis ja millega on arvestatud rakenduskavas.
Tööstusharu sidusrühmad rõhutasid, et kehtiva õigusraamistiku põhimõtted peaksid jääma samaks (eelkõige seoses reisijate andmete kinnitusega), samas kui reisijate ühendus kutsus üles ohutustaset täiustama ja hoiatas ohutusnõuete lõdvendamise eest. Ettepanekuga tagatakse seega olemasoleva ohutustaseme säilitamine ja suurendamine lihtsustuste pakutavate võimaluste piires (nt kasutades olemasolevaid elektroonilisi süsteeme ja selgitades, kuidas tuleks 20 meremiili piiri arvutada).
3.3Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
See läbivaatamine põhineb eelkõige toimivuskontrolli käigus kogutud andmetel, mis on esitatud komisjoni talituste töödokumendis „Suuna kohandamine: ELi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide toimivuse kontroll“, mis võeti vastu 16. oktoobril 2015.
Lisaks toimivuskontrolli raames kogutud andmetele ja korraldatud konsulteerimisele oli kõnealuse lihtsustamisettepaneku koostamiseks vaja saada abi tehnika- ja õigusekspertidelt seoses tehniliste määratluste ja õigusakti konkreetse sõnastamisega. Kõnealune oskusteave koguti liidusiseselt koostöös Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga ja reisilaevade ohutuse eksperdirühmaga. See on esitatud ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
3.4Mõjuhinnang
Ettepanek on järelmeede, mis järgneb vahetult toimivuskontrollile, mille tulemusena tehti üksikasjalikult kindlaks lihtsustatavad küsimused ja hinnati lihtsustamise võimalikkust. Nagu on rõhutatud tegevuskavas, ei avalda kavandatud meetmed eeldatavasti märkimisväärset mõju (st mõju, mis ei ole mõõdetamatu nagu õigusselguse, õiguskindluse või lihtsuse suurendamine) või ei ole leitud olemuslikult erinevaid lahendusi. Kooskõlas komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga ei ole koostatud täiemahulist mõjuhinnangut.
Siiski on lihtsustamisettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse toimivuskontrolli tulemusena esitatud soovitusi ja põhjendatakse kavandatud lahendusi tehnilisest ja õiguslikust seisukohast. Töödokumendis on esitatud kõnealuse algatuse toetamiseks korraldatud sidusrühmadega konsulteerimise kokkuvõte ja seda käsitlev tagasiside. Samuti on lisatud rakenduskava.
3.5Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et kehtivad õigusaktid oleksid eesmärgipärased. Olemasolevate elektrooniliste sidevahendite kasutamine aitab saavutada poliitikaeesmärke tulemuslikumalt ja tõhusamalt. Lihtsustamisvõimalused hõlmavad peamiselt teavitamiskohustuste kattuvuse ja ebaproportsionaalsete nõuete kõrvaldamist ning avaldavad mõju sellistele mõõdetamatutele valdkondadele nagu õigusselgus, õiguskindlus ja lihtsus.
Andmete kahekordse edastamise nõue tekitab reederite puhul, kes juba edastavad reisijate ja laevapere andmeid riigisisese ühtse liidese kaudu, tööstusharu jaoks täiendavat ja tarbetut koormust. Nende (üldjuhul väiksemate) käitajate puhul, kes veel ei kasuta eespool nimetatud süsteeme, on kavas ette näha lihtsustatud kord. Need ühingud teevad peamiselt riigisiseseid reise (st sisestavad teavet üksnes pardal olevate isikute arvu kohta) ja neil puudub arvutisüsteem või internetiühendus.
Selleks et neutraliseerida reederite kulude võimalikku suurenemist, nähakse ette, et neil on võimalus edastada pardal olevate isikute arv automaatse teabevahetussüsteemi kaudu, mis on ülikõrgsageduslike raadiosignaalide edastamisel põhinev merenduse ringhäälingusüsteem. See võimaldab kohalikul otsingu- ja päästekeskusel saada mis tahes ajahetkel lihtsalt teada pardal olevate isikute arvu olenemata sellest, kas kontaktisik on kättesaadav või mitte.
Liikmesriigid vabastatakse ühingu reisijate registreerimise süsteemi heakskiitmisest, kuid nad jäävad vastutama selle eest, et teave kogutakse ja salvestatakse elektrooniliselt täpselt ja õigeaegselt.
3.6Põhiõigused
Ettepanekuga ei lisata direktiivi 98/41/EÜ kohaselt kogutavate ja salvestatavate isikuandmete täiendavaid kategooriaid ega muudeta neid. Ainsaks erandiks on pardal olevate isikute kodakondsuse kohta käiv teave, mis tuleb eespool kirjeldatud põhjustel lisada juba salvestatud teabele (st pardal olevate isikute perekonnanimed, eesnimed või initsiaalid, sugu, vanuserühm, kuhu isik kuulub, või vanus või sünniaasta ning reisija soovi korral teave, mis käsitleb tema vajadust erihoolduse ja -abi järele hädaolukorras).
Direktiivi 98/41/EÜ tuleb siiski ajakohastada vastavalt õiguslikele arengutele isikuandmete kaitse valdkonnas, eriti vastavalt määrusele (EL) nr XXX/2016. Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi andmekategooriad, eesmärgid ja vastuvõtjad on selgelt kindlaks määratud, ei ole seda tehtud andmete säilitamise tähtaja puhul. Direktiiviga 98/41/EÜ nõutakse, et ühing ei tohiks säilitada isikuandmeid kauem, kui on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik, kuid selles ei sätestata, kui pikk see aeg peaks olema. Rakendamisest saadud kogemused on näidanud, et andmete säilitamise aeg on liikmesriigiti erinev, ulatudes tundidest ja nädalatest kuudeni pärast reisi (edukat) lõpetamist. Seepärast tehakse ettepanek kehtestada käesolevas direktiivis andmete säilitamise tähtaeg (ilma et see piiraks muid õiguslikke nõudeid, kui selliseid andmeid kogutakse eri eesmärkidel ja neil on erinev säilitamistähtaeg).
Kuigi direktiiviga nähakse ette, et ühingu registreerimissüsteeme tuleb kaitsta andmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise või kaotamise ja lubamatu muutmise, avalikustamise või juurdepääsu eest, ei osutata selles isikuandmete kaitset käsitlevatele ELi õigusaktidele ning direktiiv ei sisalda isikuandmetele juurdepääsuga seoses mingeid tagatisi. Sellega seoses leitakse, et ettepanekuga parandatakse märkimisväärselt isikuandmete kaitset.
Peale selle asendatakse ettepanekuga nõue, et ühing peab salvestama isikuandmeid, nõudega, et sellised andmed tuleb edastada selleks ettenähtud olemasolevasse elektroonilisse süsteemi (ja kustutada isikuandmed, kui edastamine on lõpetatud). Andmete edastamisel riigisisese ühtse liidese kaudu järgitakse konfidentsiaalsusnõudeid (nagu on määratletud direktiivi 2010/65/EL artiklis 8) ja isikuandmete kaitset käsitlevaid ELi õigusakte. Ettepanekuga nähakse samuti ette juurdepääsu piiramine sellistele andmetele, mida tuleb taotluse korral esitada pädevatele asutustele (teabevahetusmehhanism hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel on SafeSeaNet vastavalt direktiivi 2002/59/EÜ määratlusele). Nagu riigisisese ühtse liidese puhul, rajaneb ka SafeSeaNet isikuandmete kaitset käsitlevatel ELi õigusaktidel ning see sisaldab selgeid eeskirju turvalisuse ja juurdepääsuõiguste kohta.
Liikmesriigi asjakohased asutused, kellele antakse käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil juurdepääs, on liikmesriikide määratud otsingu- ja päästeoperatsioonide eest vastutavad asutused. Taotluse korral, hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel saavad otsingu- ja päästeoperatsioonide eest vastutavad asutused viivitamatu juurdepääsu teabele, mis on edastatud vastavalt direktiivile 98/41/EÜ.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.
5.MUU TEAVE
5.1Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepanekule on lisatud rakenduskava, milles kirjeldatakse lihtsustamismeetmete rakendamiseks vajalikku tegevust ning tõstetakse esile peamised tehnilised, õiguslikud ja ajaga seotud rakendusprobleemid.
Kindlaks on määratud piisav järelevalve- ja aruandluskord, tekitamata seejuures uusi aruandluskohustusi ja täiendavat halduskoormust. Põhiline teave laevade, õnnetuste ja nõuetele vastavuse kohta kogutakse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja reisilaevade ohutuse eksperdirühma abiga Euroopa laevaõnnetuste teabeplatvormi andmebaasi kaudu. Arvestades, et kavandatud EMSA kontrollkäikude tsükkel kestab kokku hinnanguliselt viis aastat, tuleks ELi reisilaevade ohutust käsitlevate õigusaktide hindamistsükli intervalliks määrata seitse aastat.
5.2Selgitavad dokumendid
Selgitavaid dokumente ei ole vaja lisada, sest lihtsustamismeetmed ei ole olulised ega keerukad.
5.3Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Mõisted ja kohaldamisala
Artiklit 2 muudetakse, et ühtlustada võimalikult suures ulatuses direktiivi 2009/45/EÜ muutmise ettepaneku ja direktiivi 1999/35/EÜ asendava uue direktiivi ettepaneku mõisteid ning viia reisijateregistri pidaja kohustused kooskõlla ettepanekuga kõrvaldada nõue, et ühing peab säilitama käesoleva direktiiviga nõutava teabe.
Artiklit 3 muudetakse, et selgitada direktiivi kohaldamisala ja viia see kooskõlla sadamaala mõistega, mis on määratletud vastavalt ettepanekule, millega muudetakse direktiivi 2009/45/EÜ.
Teave pardal viibivate isikute kohta
Artiklit 4 muudetakse, et asendada nõue säilitada pardal olevate isikute arvu käsitlevat teavet ühingu süsteemis nõudega salvestada see riigisisesesse ühtsesse liidesesse või edastada see automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu.
Artiklit 5 muudetakse, et sisestada pardal viibivate isikute kodakondsust käsitlev teave ning asendada nõue säilitada reisijate ja laevapere nimekirju ühingus nõudega salvestada see riigisisesesse ühtsesse liidesesse. Nõutavate sisestatavate andmete loetelu lihtsustatakse ja selgitatakse ning viiakse nii suures ulatuses kui võimalik kooskõlla riigisisesesse ühtsesse liidesesse sisestamise nõudega.
Artiklit 6 muudetakse, et viia viide kooskõlla kavandatud andmeedastusvahenditega ja selgitada liikmesriikide kohustusi seoses kolmanda riigi lipu all sõitvate reisilaevadega.
Ühingud
Artiklit 8 muudetakse, et kajastada reisijateregistri pidaja uut rolli (st mitte säilitada, vaid edastada andmeid) ja kõrvaldada nõue luua ühingu reisijate registreerimise süsteem. Seda muudetakse ka selleks, et kajastada isikuandmete kaitset käsitlevaid ELi õigusakte ja täpsustada, et ühing hävitab isikuandmed kohe, kui need on edastatud ühtsesse liidesesse (ilma et see piiraks muid teavitamiskohustusi).
Erandid
Artiklit 9 muudetakse, et kõrvaldada aegunud viide erandile, mis kehtestati Messina väina ületavate liinivedude puhul. Võttes arvesse elektroonilise andmevahetuse kehtestamist ja pardal olevate isikute arvu edastamisega seotud kavandatud paindlikkust, muudetakse artiklit 9, et kõrvaldada võimalus vabastada reederid kohustusest edastada pardal olevate isikute arv pädevale asutusele.
Artiklit 9 muudetakse ka tagamaks, et erandite tegemise kriteeriumid kajastaksid selliste otsingu- ja päästevahendite lähedust, mis ei sisaldu enam kaitstud merepiirkonna uues määratluses. Artiklit 9 muudetakse, et lihtsustada eranditest teatamist sel eesmärgil loodava ja hallatava andmebaasi kaudu ning ühtlustada erandite vaidlustamise menetlusi käesoleva direktiivi ulatuses ja direktiivis 2009/45/EÜ.
Liikmesriigid
Artiklit 10 muudetakse, et viia liikmesriikide kohustused kooskõlla kavandatud andmeedastusvahenditega ja kajastada isikuandmete kaitset käsitlevaid ELi õigusakte, täpsustades liikmesriikide poolt andmete töötlemise tingimusi, juurdepääsuõigusi ja andmete säilitamise tähtaega.
Lisasätted
Artiklit 11 muudetakse, et kõrvaldada ühingu registreerimissüsteemidega seotud nõuded, mis muutuvad ettepanekuga ülearuseks. Artikli 12 lõige 1 jäetakse samuti välja.
Komiteemenetlus ja muutmise kord
Artiklid 12 ja 13 viiakse kooskõlla Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Samal põhjusel lisatakse artikkel 12a (delegeerimisvolituse kasutamine).
Hindamissätted
Hindamissätete täpsustamiseks lisatakse artikkel 14a.
Direktiivi 2010/65/EL lisa muutmine
Ettepanek sisaldab direktiivi 2010/65/EL lisa A osasse tehtavat täiendavat muudatust, mis on tingitud direktiivi 98/41/EÜ tehtavatest muudatustest.
2016/0171 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/41/EÜ ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Otsingu- ja päästeoperatsioonide ettevalmistamiseks ja tulemuslikuks teostamiseks on oluline saada täpset ja õigeaegset teavet pardal olevate isikute arvu ja isikusamasuse kohta. Mereõnnetuse korral aitab asjaomase riigi või asjaomaste riikide pädevate asutuste, laevareederi ja tema agentide vaheline koostöö märkimisväärselt kaasa pädevate asutuste korraldatavate operatsioonide tulemuslikkusele. Kõnealuse koostöö teatavaid aspekte reguleeritakse nõukogu direktiiviga 98/41/EÜ.
(2)Võttes arvesse õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) toimivuse kontrolli tulemusi ja rakendamisest saadud kogemusi, mis on näidanud, et pardal olevate isikutega seotud teave ei ole alati pädevatele asutustele hõlpsasti kättesaadav, tuleks direktiivi 98/41/EÜ kehtivad nõuded viia kooskõlla nõuetega esitada andmeid elektrooniliselt, muutes need tõhusamaks ja vähem koormavaks. Digiteerimine võimaldab samuti kiirendada hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel sellise teabe kasutamist, mis puudutab suurt hulka reisijaid.
(3)Viimase 17 aasta jooksul on tehtud olulisi tehnilisi edusamme laevade liikumisega seotud andmete edastamise ja salvestamise vahendite vallas, võimaldades laeva pardal kasutada automaatset identifitseerimissüsteemi (AIS) laevade paremaks seireks. Selle tulemusel on kõnealuste funktsioonide täitmiseks vajalike seadmete kulud märkimisväärselt vähenenud. Euroopa rannikul on loodud mitu kohustuslikku laevade teatamissüsteemi kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) vastuvõetud asjakohaste eeskirjadega. Liidu ja liikmesriigi õigusega tagatakse, et laevad vastavad kõnealuste süsteemide kohastele kehtivatele teavitamisnõuetele.
(4)Laevadega seotud andmete kogumist, edastamist ja jagamist võimaldavad, lihtsustavad ja ühtlustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/65/EL osutatud riigisisene ühtne liides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/59/EÜ osutatud süsteem SafeSeaNet. Direktiiviga 98/41/EÜ nõutav teave pardal olevate isikute kohta tuleks seepärast salvestada riigisisesesse ühtsesse liidesesse, mille kaudu tehakse andmed hädaolukorras või õnnetuse korral pädeva asutuse jaoks koheselt kättesaadavaks.
(5)Selleks et tagada proportsionaalsuse põhimõtte järgimine, peaks väiksematel käitajatel, kes veel ei kasuta riigisisest ühtset liidest ja kes teevad peamiselt väga lühikesi (lühemad kui 20 meremiili) riigisiseseid reise (st neil on kohustus sisestada teavet üksnes pardal olevate isikute arvu kohta), olema võimalus valida ise vahendid, mille abil reisijate arv riigisisese ühtse liidese või AIS-süsteemi kaudu kättesaadavaks teha.
(6)Selleks et vähendada sugulaste muret õnnetuse korral ning tarbetuid viivitusi konsulaarabi ja muude teenuste osutamisel, peaks edastatud andmed sisaldama ka teavet pardal olevate isikute kodakondsuse kohta. Kaugemale kui 20 meremiili tehtavate reiside korral nõutavate sisestatavate andmete loetelu lihtsustatakse ja selgitatakse ning viiakse nii suures ulatuses kui võimalik kooskõlla riigisisesesse ühtsesse liidesesse sisestamise nõuetega.
(7)Võttes arvesse andmete salvestamise elektrooniliste vahendite kättesaadavust ja asjaolu, et isikuandmeid tuleks igal juhul koguda enne laeva väljumist, tuleks praegu direktiivis 98/41/EÜ sätestatud 30-minutilist viivitust lugeda maksimaalseks ja kasutada üksnes erandjuhul.
(8)Selleks et suurendada õigusselgust ning kooskõla seonduvate liidu õigusaktidega ja eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/45/EÜ, tuleks mitmed ebaselged, aegunud või kattuvad viited ajakohastada või välja jätta. Mõiste „merereise tegev reisilaev“ tuleks asendada mõistega „reisilaev“ ning mõiste „kaitstud merepiirkond“ tuleks asendada selgelt määratletud ja liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile 2009/45/EÜ loetletud merealadega. Mõistet „reisijateregistri pidaja“ tuleks muuta, et see kajastaks uusi ülesandeid, mis ei hõlma enam teabe säilitamist. Ühingu reisijate registreerimise süsteemiga seotud vastavad nõuded tuleks välja jätta.
(9)Liikmesriigid peaksid jätkuvalt vastutama direktiivi 98/41/EÜ kohaste andmete registreerimise nõuete järgimise eest, eelkõige seoses andmete registreerimise täpsuse ja õigeaegsusega. Sellega seoses tuleks teostada kontrollimist nii nagu praegu ühingu registreerimissüsteemide jaoks ettenähtud pistelisi kontrolle.
(10)Niivõrd kui meetmed hõlmavad isikuandmete töötlemist, tuleks neid ellu viia kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ELi õigusaktidega. Eelkõige ei tohiks direktiivi 98/41/EÜ kohaselt kogutavaid isikuandmeid töödelda ja kasutada muul eesmärgil ning neid ei tohiks säilitada kauem, kui on direktiivi 98/41/EÜ eesmärkide saavutamiseks vajalik.
(11)Pidades silmas proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse, et tõese teabe esitamine on reisija parimates huvides, on praegused reisijate kinnitusel põhinevate isikuandmete kogumise vahendid direktiivi 98/41/EÜ puhul piisavad. Samal ajal tuleks andmete registreerimise ja kontrollimise elektrooniliste vahenditega tagada, et iga pardal oleva isiku kohta registreeritakse kordumatut teavet.
(12)Selleks et suurendada läbipaistvust ning hõlbustada liikmesriikide poolt vabastustest ja eranditaotlustest teatamist, peaks komisjon sel eesmärgil looma andmebaasi ja seda haldama. See peaks hõlmama teatatud meetmeid eelnõu vormis ja vastuvõetuna.
(13)Pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevaid muudatusi, tuleks vastavalt ajakohastada komisjonile direktiivi 98/41/EÜ rakendamiseks antud volitusi. Rakendusaktid tuleks vastu võtta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(14)Selleks et võtta arvesse rahvusvahelise tasandi arengusuundi ja suurendada läbipaistvust, tuleks komisjonile delegeerida volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte eesmärgiga jätta vajaduse korral käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja rahvusvaheliste õigusaktide muudatused ja kehtestada tingimused juurdepääsuks komisjoni hallatavale andmebaasile, mis sisaldab liikmesriikide teateid vabastuste ja eranditaotluste kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohased konsultatsioonid, ka ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Selleks et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevatele komisjoni eksperdirühmade koosolekutele.
(15)Võttes arvesse Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kontrollkäikude täielikku seiretsüklit, peaks komisjon hindama direktiivi 98/41/EÜ rakendamist hiljemalt [seitse aastat pärast artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud kuupäeva] ning esitama sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga koostööd, et koguda kõnealuse hindamise jaoks vajalikku teavet.
(16)Selleks et kajastada direktiivi 98/41/EÜ tehtavaid muudatusi, tuleks pardal olevate isikutega seotud teave lisada direktiivi 2010/65/EL lisa A osas osutatud teavitusformaalsuste loetellu.
(17)Seepärast tuleks direktiive 98/41/EÜ ja 2010/65/EÜ vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 98/41/EÜ muutmine
Direktiivi 98/41/EÜ muudetakse järgmiselt.
(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
(a)teine taane asendatakse järgmisega:
„– reisilaev – laev või kiirlaev, mis veab rohkem kui 12 reisijat,“;
(b)kuues taane asendatakse järgmisega:
„– reisijateregistri pidaja – vastutav isik, kelle ühing on määranud täitma ISM koodeksis sätestatud kohustusi, või isik, kelle ühing on määranud vastutama ühingu reisilaeval olevate isikutega seotud teabe edastamise eest,“;
(c)üheksas taane asendatakse järgmisega:
„– kaitstud merepiirkond – merepiirkond, kus võivad tegutseda D-klassi laevad, mis on loetletud vastavalt direktiivi 2009/45/EÜ artikli 4 lõikele 2,“;
(d)kümnenda taande sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„– liinivedu – laevade järjestikused ülesõidud kahe või enama sama sadama vahel või ilma vahepeatuseta järjestikused ülesõidud väljumise ja saabumisega ühes ja samas sadamas kas:“;
(e)üheteistkümnes lõik asendatakse järgmisega:
„– kolmas riik – riik, kes ei ole liikmesriik,“;
(f)lisatakse kaheteistkümnes taane:
„– sadamaala – direktiivi 2009/45/EÜ artikli 2 punktis r määratletud ala,“;
(g)lisatakse kolmeteistkümnes taane:
„– lõbusõidujaht/-laev – laev, millega ei veeta kaupa, millel on kuni 12 reisijat ja mis ei ole seotud kaubandustegevusega, olenemata sellest, mille jõul see liigub.“
(2)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a)esimene taane asendatakse järgmisega:
„– sõjalaevad ja väeüksuste veolaevad,“;
(b)teine taane asendatakse järgmisega:
„– lõbusõidujahid ja -laevad,“;
(c)lisatakse kolmas taane:
„– eranditult sadamaaladel kasutatavad reisilaevad.“
(3)Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Enne reisilaeva väljumist teatatakse pardal olevate isikute arv reisilaeva kaptenile ja salvestatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/65/EL* artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse või tehakse see automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu kättesaadavaks määratud asutusele.
_____________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ (ELT L 283, 29.10.2010, lk 1).“
(4)Artikkel 5 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 5
1. Iga reisilaeva kohta, mis väljub liikmesriigis asuvast sadamast reisile, mille pikkus on väljumiskohast kuni järgmise külastatava sadamani rohkem kui 20 meremiili, salvestatakse järgmine teave:
–pardal olevate isikute perekonnanimed,
–nende eesnimed,
–nende sugu,
–nende kodakondsus,
–nende sünniaasta,
–reisija soovi korral teave, mis käsitleb tema vajadust erihoolduse ja -abi järele hädaolukorras.
2. Kõnealune teave kogutakse enne reisilaeva väljumist ja salvestatakse direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse mitte hiljem kui 30 minutit pärast reisilaeva väljumist.
3. Käesoleva direktiivi kohaselt kogutavaid isikuandmeid ei tohiks töödelda ega kasutada muul eesmärgil.“
(5)Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Iga reisilaeva puhul, mis sõidab kolmanda riigi lipu all ja väljub väljaspool liitu asuvast sadamast, kuid saabub liikmesriigis asuvasse sadamasse, nõuab see liikmesriik ühingult, et ühing tagaks artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 täpsustatud teabe esitamise artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud viisil.“
(6)Artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8
Reisilaeva käitamise eest vastutuse võtnud ühing peab, kui seda nõutakse käesoleva direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaselt, määrama reisijateregistri pidaja, kes vastutab nimetatud sätetes osutatud teabe salvestamise eest direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse või selle kättesaadavaks tegemise eest automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu.
Ühing ei säilita artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid kauem, kui on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik, nimelt kuni hetkeni, mil andmed salvestatakse direktiivi 2010/65/EL artikli 5 kohaselt loodud ühtsesse liidesesse. Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, see hävitatakse, ilma et see piiraks muid teavitamiskohustusi.
Iga ühing tagab, et teave reisijate kohta, kes on teatanud vajadusest erihoolduse või -abi järele hädaolukorras, on asjakohaselt registreeritud ja kaptenile edastatud enne reisilaeva väljumist.“
(7)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
– punktid a ja b jäetakse välja;
– punkt c asendatakse järgmisega:
„c) Liikmesriik võib vabastada artikliga 5 ettenähtud kohustustest reisilaevad, mis sõidavad üksnes kaitstud merepiirkonnas, mille läheduses on tagatud otsingu- ja päästevahendite olemasolu, kahe sadama vahel või teevad reise, mis algavad ja lõpevad ühes ja samas sadamas, ilma et vahepeal käidaks muus sadamas.“;
(b)lõikes 3 asendatakse punktid a ja b järgmisega:
„a) liikmesriik teatab viivitamata komisjonile oma otsusest anda vabastus artiklis 5 sätestatud kohustustest, lisades sisulise põhjenduse. Teatamine toimub komisjoni poolt sel eesmärgil loodud ja hallatud andmebaasi kaudu. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad sellele andmebaasile juurdepääsu tingimusi;
b) kui kuue kuu jooksul alates sellisest teatamisest leiab komisjon, et nimetatud otsus ei ole põhjendatud või võiks kahjustada konkurentsi, võib komisjon rakendusaktiga nõuda liikmesriigilt otsuse muutmist või tühistamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“;
(c)lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Taotlus esitatakse komisjonile lõikes 3 osutatud andmebaasi kaudu. Kui kuue kuu jooksul alates sellise taotluse esitamisest leiab komisjon, et erand ei ole põhjendatud või võiks kahjustada konkurentsi, võib komisjon rakendusaktiga nõuda liikmesriigilt, et ta muudaks kavandatud otsust või jätaks selle vastu võtmata. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
(8)Artikkel 10 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 10
Liikmesriigid kontrollivad, kas käesoleva direktiiviga nõutavad andmed registreeriti täpselt ja õigel ajal.
Iga liikmesriik määrab asutuse, kellel on juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele. Liikmesriigid tagavad, et hädaolukorras või õnnetuse tagajärgedega tegelemisel on sellisel määratud asutusel viivitamatu juurdepääs käesoleva direktiivi alusel nõutavale teabele.
Liikmesriik ei hoia artikli 5 kohaselt kogutud isikuandmeid kauem, kui on käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalik, see tähendab
(a)kuni hetkeni, mil kõnealune laevareis on turvaliselt lõpule viidud või
(b)hädaolukorra või õnnetuse tagajärgedega tegelemise korral kuni võimalik uurimine või kohtumenetlus on lõppenud.
Kui teavet enam kõnealusel eesmärgil ei vajata, see hävitatakse, ilma et see piiraks muid teavitamiskohustusi.“
(9)Artikkel 11 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 11
1.
Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kogutakse andmeid ja salvestatakse neid nii, et laevale minevatele ja/või sealt lahkuvatele reisijatele ei tekitataks asjatuid viivitusi.
2.
Samadel või sarnastel liinidel tuleb vältida korduvat andmekogumist.“
(10)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 12
Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et jätta selle kohaldamisalast välja artiklis 2 osutatud rahvusvahelistes õigusaktides tehtavad muudatused üksnes juhul, kui komisjoni hinnangu kohaselt on olemas kindel oht, et rahvusvahelisel tasandil tehtud muudatus alandab liidu merendusalaste õigusaktidega kehtestatud meresõiduohutuse standardit või on sellega vastuolus.“
(11)Lisatakse artikkel 12a:
„Artikkel 12a
1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklites 9 ja 12 osutatud delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.
Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta alates [jõustumise kuupäev] vastu artiklites 9 ja 12 osutatud delegeeritud õigusakte.
3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 9 ja 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikide määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta.
5.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.
Artiklite 9 ja 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
7.
Delegeeritud õigusakt, millega jäetakse vastavalt artiklile 12 käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja rahvusvaheliste õigusaktide muudatus, võetakse vastu vähemalt kolm kuud enne asjaomase muudatusega vaikivaks nõustumiseks rahvusvaheliselt kindlaksmääratud aja möödumist või kõnealuse muudatuse kavandatud jõustumiskuupäeva. Enne sellise delegeeritud õigusakti jõustumist hoidub liikmesriik igast algatusest, mille eesmärk on muudatuse integreerimine siseriiklikku õigusakti või asjakohase rahvusvahelise õigusakti muudatuse kohaldamine.“
(12)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
(a)lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011* artiklit 5.
____________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“;
(b)lõige 3 jäetakse välja.
(13)Lisatakse artikkel 14a:
„Artikkel 14a
Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist ning esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt [seitse aastat pärast artikli 3 lõike 1 teises lõigus osutatud kuupäeva].“
Artikkel 2
Direktiivi 2010/65/EL lisa muutmine
Direktiivi 2010/65/EL lisa A osasse lisatakse punkt 7:
„7.
Teave pardal viibivate isikute kohta
Nõukogu 18. juuni 1998. aasta direktiivi 98/41/EÜ (ühenduse liikmesriikide sadamatesse või sadamatest liiklevate reisilaevade pardal olevate isikute registreerimise kohta) artikli 4 lõige 2 ja artikli 5 lõige 2 (EÜT L 188, 2.7.1998, lk 35).“
Artikkel 3
Ülevõtmine
1.Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [12 kuud pärast jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates [12 kuud pärast jõustumist].
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 5
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
