52016PC0272

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Eurodac-süsteem loodi määrusega (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil 1 . Eurodaci määruse esimene uuestisõnastamisega muutmisettepanek võeti nõukogus ja Euroopa Parlamendis vastu juunis 2013 2 ning sellega tugevdati Eurodac-süsteemi toimimist ja sätetati ranged tingimused õiguskaitseasutuste süsteemipääsuks raskete kuritegude ja terroriaktide ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Oma loomisest saadik on Eurodac-süsteem täitnud piisavalt hästi oma otstarvet anda sõrmejälgede näol tõendusmaterjali, et aidata kindlaks määrata ELis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik. Süsteemi esmane eesmärk on alati olnud määruse (EL) nr 604/2013 3 (edaspidi „Dublini määrus“) rakendamine ning üheskoos moodustavad need kaks instrumenti nõndanimetatud „Dublini süsteemi“.

Kui rände- ja pagulaskriis 2015. aastal teravnes, muutus kõikidelt ebaseaduslikult ELi välispiirile saabunutelt ja ELi kaudu oma eelistatud sihtkohta edasi rändajatelt sõrmejälgede võtmine mõne liikmesriigi jaoks üle jõu käivaks. Seetõttu ei täitnud mõned liikmesriigid oma kohustust võtta praeguse Eurodaci määruse alusel sõrmejälgi. Komisjoni 13. mai 2015. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa rände tegevuskava“ 4 märgiti: „Lisaks peavad liikmesriigid täielikult rakendama norme, mis käsitlevad rändajate sõrmejälgede võtmist piiril.“ See pani komisjoni esitama juhiseid, millega hõlbustatakse süstemaatilist sõrmejälgede võtmist, lähtudes praktilisest koostööst ja mais 2015 toimunud parimate tavade vahetamisest ning tagades täielikult põhiõigused. 5 Lisaks kaalus komisjon ka muude biomeetriliste tunnuste kasutamist Eurodac-süsteemis, nagu näotuvastus ja digitaalfotode kogumine, et lahendada mõnedel liikmesriikidel Eurodac-süsteemi jaoks sõrmejälgede võtmisel esinevaid probleeme.

Sama aja jooksul hakkasid liikmesriigid, mis ei asu välispiiridel, pidama üha vajalikumaks võimalust salvestada ja võrrelda teavet ebaseaduslike sisserändajate kohta, kes tabati nende territooriumil ebaseaduslikult viibimas, eriti kui nad ei taotlenud varjupaika. Selle tulemusena jääb Euroopas nähtamatuks tuhandeid sisserändajaid, sealhulgas tuhandeid saatjata alaealisi, mis omakorda hõlbustab ilma loata teisest ja edasirännet ning ebaseaduslikku viibimist ELis. Sai ilmseks, et tuleb astuda märkimisväärseid samme, et tulla toime ebaseadusliku rändega, mis on toimunud nii ELi piires kui ka ELi sisse.

Komisjoni ettepanek, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, et registreerida ELi välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike sisenemis- ja lahkumisandmed, kui nad on ELi sisenemiseks saanud lühiajalise viisa, võimaldab liikmesriikidel avastada kolmandate riikide kodanikud, kes on riigis viibinud ebaseaduslikult, isegi kui nad on sisenenud ELi seaduslikult. 6 Ent samalaadset süsteemi ei ole selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tuvastamiseks, kes sisenevad ELi üle välispiiri ebaseaduslikult, ning praegune Eurodac-süsteem – andmebaas, kus võiks ideaalis sellist teavet hoida – piirdub üksnes selle kindlakstegemisega, kas varjupaigataotlus on esitatud rohkem kui ühes ELi liikmesriigis.

6. aprilli 2016. aasta teatises „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“ 7 pidas komisjon prioriteediks Dublini määruse reformimise ettepanekut ning jätkusuutliku ja õiglase süsteemi kehtestamist varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramiseks, millega tagatakse ulatuslik solidaarsus ja vastutuse õiglane jagunemine liikmesriikide vahel, ning tegi seetõttu ettepaneku korrigeeriva jaotusmehhanismi kohta. Selle raames leidis komisjon, et Eurodac-süsteemi tuleks tugevdada, et see oleks kooskõlas muudatustega Dublini mehhanismis ja tagaks selle toimimiseks vajaliku tõendusmaterjali ehk sõrmejäljed. Kaaluti ka seda, et Eurodac-süsteem võiks olla abiks võitluses ebaseadusliku rände vastu, talletades sõrmejäljeandmeid kõikide kategooriate all ja võimaldades võrrelda kõiki sellel eesmärgil säilitatud andmeid.

Seepärast muudetakse käesoleva ettepanekuga kehtivat Eurodaci määrust (EL) nr 603/2013 ning laiendatakse selle reguleerimisala, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja ebaseaduslikult üle välispiiri Euroopa Liitu sisenenute isikud ning kasutada seda teavet selleks, et abistada liikmesriike kolmanda riigi kodanikule uute dokumentide väljaandmisel isiku tagasisaatmiseks.

Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute tuvastamise hõlbustamine biomeetria abil aitaks parandada ELi tagasisaatmispoliitika tulemuslikkust, eelkõige ebaseaduslike sisserändajate puhul, kes pettuse teel väldivad oma isiku tuvastamist ja nurjavad uute dokumentide väljaandmise. Kättesaadavad andmed kolmandate riikide kodanike kohta, kel pole isikut tõendavaid dokumente ega seaduslikku alust ELis viibimiseks ning kellelt on teises liikmesriigis võetud sõrmejäljed, kiirendaks ebaseaduslikult riigis viibivatele kolmandate riikide kodanikele, kes on kinni peetud ja kellelt on teises liikmesriigis sõrmejäljed võetud, uute dokumentide väljaandmist ja aitaks nõnda lühendada vajalike tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste kestust, sealhulgas ajavahemikku, mille jooksul ebaseaduslikke sisserändajaid võib väljasaatmise ootel pidada haldusarestis, samuti aitaks see võidelda identiteedipettuse vastu. See võimaldaks kindlaks teha ebaseaduslike sisserändajate transiidiriike, soodustades seeläbi nende asjaomastesse riikidesse tagasivõtmist. Peale selle annaks see teavet ebaseaduslike sisserändajate liikumiste kohta ELi piires ning võimaldaks seega riiklikel ametiasutustel hinnata täpsemalt ebaseaduslike sisserändajate individuaalset olukorda, näiteks seda, kas nad võivad tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluse käigus põgeneda.

2015. aastal saabus Euroopasse rekordarv lapspagulasi ja -sisserändajaid ning liikmesriikidel on olnud raskusi saatjata ja vanematest lahku sattunud laste täpse arvu saamisel, sest mõnes liikmesriigis ei võimalda ametlikud registreerimismenetlused nende isikut piiri ületamisel tuvastada. Käimasolev rände- ja pagulaskriis on Euroopa Parlamendi liikmete, valitsusväliste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning liikmesriikide hulgas tõstatanud suuri küsimusi selle kohta, kuidas saatjata lapsi kaitsta. Lastekaitse ja eelkõige kolmandatest riikidest pärit kadunud lapsed on ELis käimasolevas kriisis muutunud täiendavaks probleemiks. 8

Minevikus on Eurodac-süsteemi alati kogutud sõrmejälgi 14-aastastelt ja vanematelt alaealistelt, mis võimaldab tuvastada saatjata alaealise isiku, kui ta on ELis esitanud varjupaigataotluse. Arvestades aga, et sellest vanusest nooremate alaealiste smugeldamine ELi sisse ja ELi piires on tuntavalt kasvanud, on veelgi enam vaja koguda Eurodac-süsteemi jaoks biomeetrilisi andmeid juba nooremast vanusest alates, et aidata nende isikuid tuvastada ja näha, kas see teave võib ühtlasi aidata teha kindlaks perekondlikke sidemeid või sidemeid teises liikmesriigis asuva eestkostjaga.

Paljud liikmesriigid koguvad biomeetrilisi andmeid ka alla 14-aastastelt alaealistelt viisade, passide, biomeetriliste elamislubade ja üldise sisserändekontrolli tarvis. Seetõttu tehaksegi ettepanek, et sõrmejälgede võtmine Eurodac-süsteemi jaoks algaks kuuendast eluaastast – vanusest, milles, nagu uuringud näitavad, on laste isikut võimalik sõrmejälgede abil tuvastada rahuldava täpsusega.

Samuti on teavet ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja välispiiril ebaseaduslikul ELi sisenemisel kinnipeetute kohta vaja säilitada kauem, kui praegu lubatud. Praeguse määruse alusel on maksimaalne lubatud andmesäilitusaeg välispiiril kinnipeetute puhul 18 kuud, ebaseaduslikult liikmesriigis viibijate puhul aga ei säilitata andmeid üldse. See tuleneb sellest, et praegune Eurodaci määrus ei puuduta teabe säilitamist ebaseaduslike sisserändajate kohta kauemaks kui vaja, et teha kindlaks Dublini määruse kohane esimene sisenemisriik, kui varjupaigataotlus on esitatud mõnes teises liikmesriigis. Arvestades Eurodac-süsteemi kohaldamisala laiendamist ulatuslikumatele rändealastele eesmärkidele, on neid andmeid vaja säilitada kauem, et teisest rännet ELi piires saaks piisavalt jälgida, eriti kui ebaseaduslik sisserändaja teeb kõik endast oleneva, et jääda avastamata. Viit aastat peetakse sel eesmärgil piisavaks ajavahemikuks, millega andmete säilitamise aeg viiakse ühtlasi vastavusse justiits- ja siseküsimuste valdkonna teiste andmebaaside omaga ja samuti ajaga, mille jooksul võib ebaseadusliku sisserändaja suhtes tagasisaatmisdirektiivi alusel kehtida sisenemiskeeld. 9

Käesoleva ettepaneku alusel on teavet ebaseadusliku sisserändaja isiku kohta ühtlasi lubatud jagada kolmanda riigiga, kui seda teavet on vaja jagada üksnes tagasisaatmise eesmärgil. Ebaseaduslikult riigis viibivatele kolmanda riigi kodanikele uute dokumentide väljaandmine ja nende tagasivõtmine nende päritoluriiki tingib vajaduse jagada teavet asjaomase isiku kohta kõnealuse riigi ametiasutustega, kui isikule on vaja saada reisidokument. Seega võimaldab käesolev ettepanek jagada sel alusel andmeid kooskõlas andmekaitse-eeskirjadega. On kehtestatud range keeld jagada mis tahes teavet asjaolu kohta, et ELis on esitatud varjupaigataotlus, mis võib seada ohtu tagasi lükatud varjupaigataotleja turvalisuse ja viia tema põhiõiguste rikkumiseni.

Samuti tehakse ettepanek, et liikmesriigid koguksid ja säilitaksid kesksüsteemis täiendavaid biomeetrilisi andmeid, nimelt näokujutisi ja muid isikuandmeid, et vähendada vajadust täiendava sideinfrastruktuuri järele, kus liikmesriigid saaksid jagada teavet ebaseaduslike sisserändajate kohta, kes ei ole taotlenud varjupaika. Näokujutiste kogumine on eelkäijaks tulevasele näotuvastustarkvara kasutuselevõtule ja sellega viiakse Eurodac-süsteem vastavusse muude süsteemidega, nagu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem. eu-LISA peaks esmalt koostama uuringu, milles hinnatakse näotuvastustarkvara täpsust ja usaldusväärsust, enne kui see tarkvara lisatakse kesksüsteemile.

Komisjoni teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 10 on kaugema eesmärgina tõstetud esile vajadust parandada infosüsteemide koostalitlusvõimet ning sama on kinnitanud ka Euroopa Ülemkogu ja nõukogu. Teatises on tehtud ettepanek moodustada kõrgetasemeline infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühm, mis tegeleks piiride ja julgeoleku infosüsteemide koostalitlusvõime saavutamise juriidiliste ja tehniliste võimalustega. Käesolev ettepanek on kooskõlas teatises sätestatud eesmärkidega, sest ettepanekuga ehitatakse Eurodac-süsteem üles viisil, mis võimaldab tulevikus koostalitlust teiste infosüsteemidega, kui see on vajalik ja proportsionaalne. Selleks hindab komisjon infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma abiga Schengeni infosüsteemiga (SIS) ja viisainfosüsteemiga (VIS) koostalitluse saavutamise vajadust ja proportsionaalsust. Selles kontekstis ja kooskõlas teatisega uurib komisjon ka seda, kas on vaja vaadata läbi õigusraamistik, mis võimaldaks õiguskaitseasutuste juurdepääsu Eurodac-süsteemile.

Käesolev ettepanek võimaldab õiguskaitseasutustele jätkuvalt juurdepääsu kesksüsteemile; nüüdsest lubab see õiguskaitseasutustele ja Europolile juurdepääsu kõikidele süsteemis salvestatud andmetele ja võimaldab neil tulevikus teha otsinguid näokujutise põhjal.

•Kooskõla Euroopa Liidu muude poliitikavaldkondadega

Käesolev ettepanek on tihedalt seotud järgmiste liidu poliitikavaldkondadega ja täiendab neid:

(a)Euroopa ühine varjupaigasüsteem – ettepanek tagab Dublini määruse tõhusa rakendamise, aidates sõrmejälgede abil kindlaks teha varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi.

(b)Tulemuslik ELi tagasisaatmispoliitika, et toetada ja tõhustada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiseks mõeldud ELi süsteemi. See on ülioluline, selleks et üldsus usaldaks ELi varjupaigasüsteemi ja toetaks rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste abistamist. Ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise määra suurendamine peab käima käsikäes ELi uute jõupingutustega abivajajate kaitsmisel.

(c)Sisejulgeolek, nagu on rõhutatud Euroopa julgeoleku tegevuskavas 11 – et ennetada, avastada ja uurida raskeid kuritegusid ja terroriakte ning võtta nende eest vastutusele, võimaldades õiguskaitseasutustel ja Europolil terroriaktides või rasketes kuritegudes kahtlustatavate isikute isikuandmeid töödelda.

(d)Euroopa piiri- ja rannikuvalve meeskonnad – võimalus võtta varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike sisserändajate sõrmejälgede ja näokujutise andmeid ja edastada need liikmesriigi nimel Eurodac-süsteemi välispiirikontrolli tõhusaks juhtimiseks.

(e)Andmekaitse, niivõrd kui käesoleva ettepanekuga tuleb tagada põhiõiguste kaitse ja kaitsta nende isikute eraelu puutumatust, kelle isikuandmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punkt e on käesoleva muudetud ettepaneku õiguslik alus selles osas, mis käsitleb varjupaigataotluse või täiendava kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise kriteeriume ja mehhanisme, sest see ELi toimimise lepingu artikkel (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punkt a) oli ka algse ettepaneku õiguslik alus. Lisaks on õigusliku alusena kasutatud artikli 79 lõike 2 punkti c selles osas, mis käsitleb ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist seoses ebaseadusliku sisserände või loata riigis elamisega, sealhulgas loata riigis elavate isikute väljasaatmise ja repatrieerimisega, samuti artikli 87 lõike 2 punkti a selles osas, mis käsitleb vastavate andmete õiguskaitse-otstarbelise kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetamisega seotud elemente, ning artikli 88 lõike 2 punkt a selles osas, mis käsitleb Europoli tegevusvaldkonda ja ülesandeid, sh teabe kogumist, säilitamist, töötlemist, analüüsi ja vahetamist.

•Muutuv geomeetria

Nõukogu määrus (EL) nr 603/2013 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes olnud siduv pärast seda, kui nad teatasid oma soovist osaleda kõnealuse määruse vastuvõtmises ja kohaldamises eespool nimetatud protokolli alusel.

Vastavalt protokollile nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta võivad nimetatud liikmesriigid otsustada osaleda kõnealuse ettepaneku vastuvõtmisel. Nad võivad selle otsuse teha ka pärast ettepaneku vastuvõtmist.

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli alusel ei osale Taani ELi toimimise lepingu V jaotisel põhinevate meetmete vastuvõtmisel nõukogus (välja arvatud meetmed, millega määratakse kindlaks kolmandad riigid, mille kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamiseks olema viisa, või ühtse viisavormiga seotud meetmed). Seetõttu ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Siiski arvestades, et Taani kohaldab 2006. aastal ELiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu 12 tulemusena praegu kehtivat Eurodaci määrust, peab Taani kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 3 teatama komisjonile oma otsusest, kas ta kavatseb muudetud määruse sisu rakendada või mitte.

Ettepaneku mõju ELi mitte kuuluvatele, kuid Dublini süsteemiga assotsieerunud riikidele

Samal ajal, kui mitu ELi mitte kuuluvat riiki on assotsieerunud Schengeni õigustikuga, on ühendus sõlminud või sõlmimas mitmeid lepinguid, millega kõnealused riigid assotsieeritakse ka Dublini/Eurodaci õigustikuga:

–Islandi ja Norra assotsieerimisleping sõlmiti 2001. aastal 13 ;

–Šveitsi assotsieerimisleping sõlmiti 28. veebruaril 2008 14 ;

–Liechtensteini assotsieerimisprotokoll sõlmiti 18. juunil 2011 15 .

Et luua õigused ja kohustused Taani (kes, nagu eespool selgitatud, on Dublini/EURODACi õigustikuga assotsieerunud rahvusvahelise lepingu alusel) ja eespool nimetatud assotsieerunud riikide vahel, on ühenduse ja assotsieerunud riikide vahel sõlmitud veel kaks lepingut. 16

Vastavalt kolmele eespool nimetatud lepingule nõustuvad assotsieerunud riigid eranditeta Dublini/Eurodaci õigustiku ja selle muudatustega. Nad ei osale selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega muudetakse Dublini õigustikku või mis põhinevad sellel õigustikul (sealhulgas käesolev ettepanek), kuid nad peavad teatama komisjonile teatava ajavahemiku jooksul pärast sellise õigusakti nõukogus ja Euroopa Parlamendis heakskiitmist, kas nad nõustuvad õigusakti sisuga või mitte. Juhul kui Norra, Island, Šveits või Liechtenstein ei nõustu Dublini/Eurodaci õigustikku muutva või sellel põhineva õigusaktiga, siis kohaldatakse nn „giljotiiniklauslit“ ning vastavad lepingud lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui lepingute alusel loodud ühis-/segakomitee otsustab ühehäälselt teisiti.

Eespool nimetatud Islandi, Norra, Šveitsi ja Liechtensteiniga sõlmitud assotsieerimislepingute ja Taaniga sõlmitud paralleelse lepingu reguleerimisala ei hõlma õiguskaitseasutuste juurdepääsu Eurodac-süsteemile. Kui käesolev uuesti sõnastatud määrus vastu võetakse, tuleb seetõttu tagada, et osaleda soovivatele assotsieerunud riikidega allkirjastatakse ja sõlmitakse täiendavad lepingud.

Käesolevas ettepanekus on märgitud, et sõrmejäljeandmeid võib Eurodac-süsteemi abil võrrelda alles pärast seda, kui riiklikud sõrmejälgede andmebaasid ja nõukogu otsuse 2008/615/JSK („Prümi leping“) kohased teiste liikmesriikide automaatsed sõrmejälgede andmebaasid annavad negatiivse tulemuse. See reegel tähendab, et kui liikmesriik ei ole eespool nimetatud nõukogu otsust rakendanud ega saa teha Prümi kontrolli, ei või ta teha õiguskaitse otstarbel otsingut ka Eurodac-süsteemis. Samamoodi ei või assotsieerunud riigid, kes ei ole rakendanud Prümi lepingut või ei osale selles, teha selliseid otsinguid Eurodac-süsteemis.

•Subsidiaarsus

Kavandatud algatus kujutab endast Dublini määruse ja ELi rändepoliitika edasiarendust ja sellega tahetakse tagada, et ebaseaduslikult riigis viibivatelt kolmandate riikide kodanikelt Eurodac-süsteemi jaoks sõrmejälgede võtmise ja isikute näokujutise jäädvustamise ühiseeskirju kohaldatakse kõigis liikmesriikides ühtemoodi. Sellega luuakse vahend, mis annab Euroopa Liidule teavet selle kohta, kui palju kolmandate riikide kodanikke siseneb ebaseaduslikult ELi ja taotleb varjupaika, sest see teave on jätkusuutliku ja tõenduspõhise rände- ja viisapoliitika kujundamiseks hädavajalik. Samuti annab see õiguskaitseasutustele juurdepääsu Eurodac-süsteemile, mis on ajakohane, täpne, turvaline ja kulutõhus viis tuvastamaks terrorismis või rasketes kuritegudes kahtlustatavate (või selliste tegude ohvriks langenud) ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike isikuid.

Käesolev ettepanek aitab liikmesriikidel ühtlasi tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja ebaseaduslikult üle välispiiri Euroopa Liitu sisenenute isikud ning kasutada seda teavet selleks, et aidata liikmesriikidel väljastada kolmanda riigi kodanikule uued dokumendid isiku tagasisaatmiseks.

Varjupaiga ja pagulaste kaitsega seotud probleemide riikidevahelise iseloomu tõttu on EL heal positsioonil, et pakkuda Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames lahendusi küsimustele, mida on eespool kirjeldatud kui Eurodaci määrusega seotud probleeme.

Eurodaci määrust on vaja muuta ka selleks, et lisada sellele veel üks täiendav otstarve, nimelt võimaldada sellele juurdepääsu ebaseadusliku rände ja ebaseaduslike sisserändajate ELi-sisese teisese rände ohjeldamiseks. Seda eesmärki ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada.

•Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 on sätestatud, et ükski liidu meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva ELi meetme jaoks valitud vorm peab võimaldama saavutada ettepanekuga soovitud eesmärki ja meetme võimalikult tõhusat rakendamist.

Ettepanek, mis on välja töötatud lõimitud eraelukaitse põhimõtetest lähtudes, on proportsionaalne isikuandmete kaitse õiguse seisukohalt, kuna süsteemi toimimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks ei ole vaja koguda rohkem andmeid ega säilitada neid kauem, kui absoluutselt hädavajalik. Peale selle nähakse ette ja rakendatakse kõik reisijate põhiõiguste tõhusaks kaitsmiseks ning eelkõige nende eraelu ja isikuandmete kaitsmiseks vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid.

Süsteemi toimimiseks ei ole vaja ELi tasandil täiendavaid protsesse ega ühtlustamist; kavandatud meede on seega proportsionaalne, kuna ei lähe ELi tasandi meetmete osas kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

•Vahendi valik

Kavandatav uuesti sõnastatud õigusakt on samuti määrus. Käesolev ettepanek arendab edasi ja tugevdab olemasolevat tsentraliseeritud süsteemi, mille kaudu liikmesriigid teevad omavahel koostööd ning mille jaoks on vaja ühist struktuuri ja kasutuseeskirju. Lisaks nähakse sellega ette süsteemile juurdepääsu eeskirjad, mis on kõikide liikmesriikide jaoks ühetaolised, sealhulgas õiguskaitseotstarbelise juurdepääsu puhul. Seega saab õigusaktiks valida vaid määruse.

3.KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel on komisjon tuginenud aruteludele, mis on korrapäraselt toimunud Euroopa Ülemkogus ja ministrite nõukogus ning Euroopa Parlamendis ja milles on käsitletud meetmeid, mida on vaja rändekriisi lahendamiseks ja eelkõige Dublini määruse reformiks, millega Eurodac-süsteem on olemuslikult seotud. Samuti on komisjon mõelnud järele liikmesriikide vajaduste üle, mis on saanud ilmseks pagulas- ja rändekriisi käigus.

Eelkõige kutsuti Euroopa Ülemkogu 25.–26. juuni 2015. aasta istungjärgul vastu võetud nõukogu järeldustes üles tugevdama liidu välispiiride haldamist, et üha kasvavat ebaseaduslikku sisserännet paremini ohjeldada. 17 Riigipeade ja valitsusjuhtide nõupidamisel oktoobris 2015 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et liikmesriikidel tuleb kiirendada tagasisaatmisdirektiivi rakendamist ja tagada, et kõikide esmase vastuvõtu keskustesse saabujate isikud tehakse kindaks, nad registreeritakse ja neilt võetakse sõrmejäljed, ning tagada samal ajal ümberpaigutamine ja tagasisaatmine. 18 Märtsis 2016 kinnitas Euroopa Ülemkogu taas, et edendatakse tööd ELi rändepoliitika tulevase struktuuri kallal, sealhulgas Dublini määruse kallal. 19

Komisjon on mitteametlikult konsulteerinud ka Euroopa Andmekaitseinspektoriga käesoleva ettepaneku uute elementide üle, mille suhtes kohaldatakse uut andmekaitsealast õigusraamistikku.

•Põhiõigused

Kavandatav määrus mõjutab põhiõigusi, eelkõige õigust inimväärikusele (ELi põhiõiguste harta artikkel 1), orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu (harta artikkel 5), õigust vabadusele ja turvalisusele (harta artikkel 6), era- ja perekonnaelu austamist (harta artikkel 7), isikuandmete kaitset (harta artikkel 8), varjupaigaõigust (harta artikkel 18), kaitset tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral (harta artikkel 19), diskrimineerimiskeeldu (harta artikkel 21), lapse õigusi (harta artikkel 24) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47).

Eurodac-süsteemi rakendamine mõjutab positiivselt orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu ning õigust vabadusele ja turvalisusele. ELi välispiiri ületava kolmanda riigi kodaniku parem ja täpsem tuvastamine (kasutades biomeetrilisi andmeid) toetab identiteedipettuse, inimkaubanduse (eriti alaealiste puhul) ja piiriüleste kuritegude avastamist ning aitab seega võidelda inimkaubanduse ja inimsmugeldamise vastu. See aitab parandada ka kodanike ja kõikide ELi territooriumil viibijate julgeolekut.

Ettepanek mõjutab positiivselt ka lapse õiguste kaitset ning õigust perekonnaelu austamisele. Paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad ja ebaseaduslikult Euroopa Liitu saabuvad kolmandate riikide kodanikud reisivad perekondadega ja paljudel juhtudel väikelastega. Kui neid lapsi on võimalik sõrmejälgede ja näokujutiste abil tuvastada, aitab see neid tuvastada juhtudel, kui nad oma perekondadest lahku satuvad, kui liikmesriigil on lubatud toimetada uurimist, mille käigus sõrmejälgede kokkulangevuse põhjal selgub, et nad on viibinud teises liikmesriigis. See tugevdaks ka saatjata alaealiste kaitset, kuna nad ei taotle alati ametlikult rahvusvahelist kaitset ja põgenevad lasteasutustest või laste sotsiaalasutustest, mille hoolde nad on määratud.

Sõrmejälgede võtmise kohustuse rakendamisel tuleb täielikult järgida õigust inimväärikusele ja lapse õigusi. Ettepanekus kinnitatakse veel kord liikmesriikide kohustust tagada, et sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetlus määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele. Karistused selle eest, kui ei täideta kohustust järgida sõrmejälgede võtmise menetlust, peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Eelkõige on ettepanekus sõnaselgelt öeldud, et kinnipidamist tuleks kasutada üksnes viimase võimalusena, et teha kindlaks kolmanda riigi kodaniku isik või seda kontrollida. Sõrmejälgede võtmine alaealistelt, eriti väikelastelt, peaks toimuma lapsega arvestaval ja lapsesõbralikul viisil. Asjakohased sätted tagavad ka, et lapse suhtes ei kohaldata mingeid halduskaristusi, kui tal õigustatud põhjus, miks ta sõrmejälgi ei anna või näokujutist jäädvustada ei lase, ja et kui liikmesriigid pärast sõrmejälgede andmisest keeldumist või juhul, kui lapse sõrmeotsad või käed on kahjustatud, kahtlustavad, et tegemist on lastekaitsealase probleemiga, peaksid nad suunama lapse riiklikusse lastekaitsetalitusse.

Ettepaneku rakendamine ei piira rahvusvahelise kaitse taotleja ja saaja õigusi, eelkõige välja- või tagasisaatmise keeldu isiku tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, sh isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise kontekstis.

Nagu on sätestatud harta artikli 52 lõikes 1, peavad isikuandmete kaitse õigusele seatud piirangud olema vastavuses taotletava eesmärgiga ega tohi minna selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 8 lõikes 2 kinnitatakse samuti, et ametiasutuse sekkumine üksikisikute õigusse eraelu puutumatusele võib olla õigustatud, kui see on vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks, nagu see on käesolevas ettepanekus. Ettepanekuga nähakse ette juurdepääs Eurodac-süsteemile terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, et tuvastada välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike isikud ja kontrollida nende varasemate reiside andmeid. Isikuandmete kaitsemeetmed hõlmavad ka õigust pääseda andmetele ligi või neid parandada või kustutada. Isikuandmete kaitset kui üht põhiõigust aitab edendada ka andmete säilitamise tähtaja piiramine, millele on osutatud käesoleva seletuskirja punktis 1.

Ettepanekuga nähakse ette juurdepääs Eurodac-süsteemile terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, et tuvastada välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike isikud ja kontrollida nende ELi-siseste liikumiste andmeid. Lisaks võivad määratud õiguskaitseasutused taotleda juurdepääsu Eurodac-süsteemi andmetele ainult siis, kui on põhjendatult alust arvata, et selline juurdepääs aitaks oluliselt kaasa asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele. Määratud õiguskaitseasutus kontrollib selliste taotluste puhul, kas on täidetud ranged eeltingimused, mille alusel võib taotleda õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu Eurodac-süsteemile.

Peale selle kehtestatakse ettepanekuga ka ranged andmeturbemeetmed, et tagada töödeldavate isikuandmete turvalisus, ning nähakse ette sõltumatute avalike andmekaitseasutuste poolne järelevalve töötlemistoimingute üle ja kõikide otsingute dokumenteerimine. Ettepanekus on ka sätestatud, et igasugune õiguskaitseasutustepoolne isikuandmete töötlemine Eurodac-süsteemis pärast nende andmete väljavõttu peab olema kooskõlas uue andmekaitsedirektiiviga, mis käsitleb isikuandmete töötlemist kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täideviimiseks ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JHA. Ettepanekuga kehtestatakse Eurodac-süsteemile juurdepääsu ranged normid ja vajalikud kaitsemeetmed. Samuti nähakse sellega ette üksikisikute õigus oma andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada, õigus õiguskaitsevahendile, eelkõige kohtulikule õiguskaitsevahendile, ja avalike sõltumatute asutuste teostatav järelevalve andmete töötlemise üle. Ettepanek on seega täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige seoses õigusega isikuandmete kaitsele, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16, mis tagab igaühe õiguse oma isikuandmete kaitsele.

4.MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepanekuga kaasneb tehniline muudatus Eurodaci kesksüsteemis, millega nähakse ette võimalus võrrelda ja säilitada kõigi kolme kategooria andmeid. Täiendavad funktsioonid, nagu elulooliste andmete säilitamine koos näokujutisega, nõuavad kesksüsteemis rohkemaid muudatusi.

See muudatus kajastub ka käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

29,872 miljoni euro suurune kuluprognoos hõlmab ka kesksüsteemi tehniliste uuenduste, suurema mälu ja suurema läbilaskevõime kulusid. Samuti sisalduvad selles IT-teenused, tark- ja riistvara ning see kataks nende uuendamise ja mugandamise, et võimaldada teha otsinguid kõikides andmekategooriates, hõlmates nii varjupaika kui ka ebaseaduslikku rännet. Samuti kajastuvad selles eu-LISA-le täiendavate töötajate värbamise kulud.

5.MUUD KÜSIMUSED

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

– Eurodac-süsteemi kohaldamisala laiendamine tagasisaatmisele (artikli 1 lõike 1 punkt b): uue Eurodaci määruse kohaldamisala on laiendatud nii, et see annab liikmesriikidele võimaluse salvestada ja otsida andmeid, mis kuuluvad kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes ei ole rahvusvahelise kaitse taotlejad, et neid oleks võimalik identifitseerida tagasisaatmiseks ja tagasivõtuks. Sel otstarbel on lisatud uus õiguslik alus – artikli 79 lõike 2 punkt c. Nõnda saab Eurodacist laiem sisserändeotstarbeline andmebaas, mis pole olemas ainuüksi selleks, et tagada Dublini III määruse tulemuslik rakendamine, ehkki see jääb oluliseks osaks tema ülesannetest. Praegu võrdleb Eurodac-süsteem üksnes ebaseaduslike sisserändajate ja rahvusvahelise kaitse taotlejate sõrmejäljeandmeid varjupaiga-andmetega, sest tegemist on varjupaigaalase andmebaasiga. Ei võrrelda välispiiril ebaseaduslikelt sisserändajatelt võetud sõrmejäljeandmeid ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike sõrmejäljeandmetega.

Eurodac-süsteemi kohaldamisala laiendamine võimaldab liikmesriigi pädevatel sisserändeasutustel edastada ja võrrelda selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike andmeid, kes ei taotle varjupaika ja kes võivad avastamatuna Euroopa Liidus ringi liikuda. Kokkulangevuse korral saadud teave võib seejärel aidata liikmesriikide pädevatel ametiasutustel tuvastada nende territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike isikud, et nad tagasi saata. See võib anda ka väärtuslikke tõendeid uute dokumentide väljaandmiseks ja isiku tagasivõtmiseks.

– Dublini menetluse ülimuslikkuse tagamine (artikli 15 lõige 4 ja artikli 16 lõige 5): on lisatud säte, millega tagatakse, et kui sõrmejälgede kokkulangevus näitab, et Euroopa Liidus on esitatud varjupaigataotlus, peaks otsingu teinud liikmesriik tagama, et iseenesestmõistetavalt järgitakse Dublini menetlust, mitte asjaomase isiku tagasisaatmise menetlust. Sel viisil tagatakse, et kui kesksüsteemist on sama isiku kohta leitud mitu kokkulangevust, ei teki Eurodac-süsteemis otsingu teinud liikmesriigil mingit kahtlust selles osas, millist menetlust tuleb järgida, ning ühtki rahvusvahelise kaitse taotlejat ei saadeta tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte vastaselt tagasi tema päritoluriiki või muusse kolmandasse riiki. Et see saaks võimalikuks, on kasutusele võetud mõiste „kokkulangevuste hierarhia“.

– Kohustus võtta sõrmejäljed ja jäädvustada näokujutis (artikkel 2): ettepanekuga nähakse liikmesriikidele ette selge kohustus võtta sõrmejäljed ja jäädvustada näokujutis kõikidelt kolmelt isikute kategoorialt ja need edastada, ning hoolitsetakse selle eest, et liikmesriigid kehtestaksid need kohustused rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele nii, et nad oleksid sellest teadlikud. Sõrmejälgede võtmise kohustus on alati olemas olnud ning andmesubjektidele on sellest määruse (EL) nr 603/2013 artikli 29 lõike 1 punkti d alusel teada antud teabelehe kaudu. See artikkel lubab liikmesriikidel ühtlasi kehtestada oma siseriikliku õiguse kohaselt sanktsioone isikute vastu, kes keelduvad esitamast näokujutist või täitmast sõrmejälgede võtmise menetlust, järgides vajaduse korral komisjoni talituste töödokumenti Eurodaci määruse rakendamise kohta, kuna selles sätestatakse parim tava, mida liikmesriikidel tuleb sõrmejälgede saamiseks järgida. 20 Siiski on kehtestatud uued sätted tagamaks, et alaealiste, eriti väikelaste sõrmejälgede võtmine ja näokujutise jäädvustamine peaks toimuma lapsega arvestaval ja lapsesõbralikul viisil. Need sätted tagavad ka, et lapse suhtes ei kohaldata mingeid halduskaristusi, kui ta ei anna sõrmejälgi või näokujutist ja kui nende andmisest keeldumine on põhjendatud, ja et kui liikmesriigid pärast sõrmejälgede või näokujutise andmisest keeldumist või juhul, kui lapse sõrmeotsad või käed on kahjustatud, kahtlustavad, et tegemist on lastekaitsealase probleemiga, peaksid nad suunama lapse riiklikusse lastekaitsetalitusse.

– Andmesubjekti isikuandmete säilitamine (artiklid 12, 13 ja 14): Eurodac on seni alati töötanud üksnes sõrmejälgedega ja varem ei säilitatud seal andmesubjekti kohta muid isikuandmeid, v.a isiku sugu. Uue ettepanekuga on nüüd lubatud säilitada andmesubjekti kohta selliseid isikuandmed nagu nimi (nimed), vanus, sünniaeg, kodakondsus ja isikut tõendavad dokumendid ning näokujutis. Isikuandmete säilitamine võimaldab sisserände- ja varjupaigaasutustel isiku hõlpsasti tuvastada, ilma et oleks vaja nõuda sellist teavet otse teisest liikmesriigist. Isiku andmed saab kesksüsteemist kätte üksnes põhimõttel „kokkulangevus leitud“ või „kokkulangevust ei leitud“. Sel viisil kaitstakse õigust tutvuda andmetega, seega kui puudub sõrmejälgede või näokujutise kokkulangevus, siis isikuandmeid kätte ei saa.

Dublini määruse kohaldamiseks on vaja ajakohastada Eurodac-süsteemis teavet liikmesriigi kohta, kes muutub varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutavaks pärast seda, kui taotleja läheb jaotusmehhanismi alusel üle teisele liikmesriigile. Seejärel saab selgeks, milline liikmesriik vastutab uuesti sõnastatud Dublini määruse alusel, kui taotleja põgeneb pärast jaotusmenetlust või taotleb varjupaika teises liikmesriigis ja leitakse sõrmejälgede kokkulangevus.

– Biomeetrilised tunnused (artiklid 2, 15, ja 16): Praegune Eurodaci määrus lubab võrrelda ainult sõrmejäljeandmeid. 2015. aastal soovitati Euroopa rände tegevuskavas võimalust lisada Eurodac-süsteemi muid biomeetrilisi tunnuseid, et leevendada mõnede liikmesriikide ees seisvaid raskusi, mis tulenesid kahjustatud sõrmeotstest ja sõrmejälgede võtmise menetluse mittejärgimisest. 21 Käesolev ettepanek lisab liikmesriikidele nõude jäädvustada andmesubjekti näokujutis ja edastada see kesksüsteemi ning sisaldab sätteid sõrmejälgede ja näokujutise andmete võrdlemiseks üheskoos ja teatavatel tingimustel näokujutiste võrdlemiseks eraldi. Näokujutiste lisamine kesksüsteemi valmistab süsteemi ette tulevasteks näotuvastustarkvaraga tehtavateks otsinguteks.

Liikmesriigid jätkavad sõrmejälgede võtmist kõigilt kümnelt sõrmelt tavalise ja pööramisega vajutuse teel ning see kehtib nüüd kõikide isikute suhtes, kes leitakse viibimast ebaseaduslikult liikmesriigis, sest sama sõrmejäljekomplekti on vaja kõigi kolme kategooria jaoks, et teha täpseid võrdlusi.

– Kõikide kategooriate kõikide andmete võrdlemine ja edastamine (artiklid 15 ja 16): kui määruse (EL) nr 603/2013 alusel säilitati üksnes kaht sõrmejälgede kategooriat ja andmeid sai otsida üksnes rahvusvahelise kaitse taotlejate sõrmejäljeandmete hulgast, hakatakse nüüd säilitama ja omavahel võrdlema kõigi kolme kategooria sõrmejälgede ja näokujutiste andmeid. See võimaldab liikmesriigi sisserändeasutustel teha kindlaks, kas ebaseaduslikult liikmesriigis viibiv kolmanda riigi kodanik on varjupaika taotlenud või on ebaseaduslikult üle välispiiri ELi sisenenud. Samas vaimus võimaldab see liikmesriigil kontrollida, kas välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud isik on kunagi viibinud ebaseaduslikult mõnes teises liikmesriigis. Ulatuslikumad otsinguvõimalused võimaldavad jälgida ebaseadusliku ja teisese rände mustreid läbi kogu Euroopa Liidu ning nende abil võidakse asjaomane isik tuvastada ka kehtiva isikut tõendava dokumendi puududes.

– Sõrmejälgede võtmise vanusepiiri langetamine kuuenda eluaastani (artiklid 10, 13 ja 14): sõrmejälgede võtmise vanusepiir on seni alati olnud 14 aastat. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud uurimusest „Fingerprint Recognition for children“ 22 (Sõrmejäljetuvastus laste puhul) ilmneb, et kuueaastastelt ja vanematelt lastelt võetud sõrmejälgi saab kasutada automaatsetes võrdlussüsteemides, nagu Eurodac, juhul kui hoolitseda selle eest, et saadakse hea kvaliteediga kujutis.

Paljudes liikmesriikides võetakse sõrmejälgi siseriiklikel eesmärkidel, näiteks passi või biomeetrilise elamisloa väljaandmiseks, ka noorematelt kui kuueaastastelt.

Paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad ja ebaseaduslikult Euroopa Liitu saabuvad kolmandate riikide kodanikud reisivad perekondadega ja paljudel juhtudel väikelastega. Kui neid lapsi on võimalik sõrmejälgede ja näokujutiste abil tuvastada, aitab see neid tuvastada juhtudel, kui nad oma perekondadest lahku satuvad, kui liikmesriigil on lubatud toimetada uurimist, mille käigus sõrmejälgede kokkulangevuse põhjal selgub, et nad on viibinud teises liikmesriigis. See tugevdaks ka saatjata alaealiste kaitset, kuna nad ei taotle alati ametlikult rahvusvahelist kaitset ja põgenevad lasteasutustest või laste sotsiaalasutustest, mille hoolde nad on määratud. Praeguse õigusliku ja tehnilise raamistiku alusel ei saa nende isikut kindlaks teha. Seega võiks kasutada Eurodac-süsteemi selleks, et registreerida kolmandatest riikidest pärit lapsed, kui nad avastatakse ilma dokumentideta ELi piirest, et neil silm peal hoida ja mitte lasta neil sattuda ärakasutamist võimaldavatesse olukordadesse.

– Andmete säilitamine (artikkel 17): rahvusvahelise kaitse taotlejate andmete säilitamise aeg jääb samaks: 10 aastat. Sellega tagatakse, et liikmesriigid saaksid jälgida rahvusvahelise kaitse saanud isikute teisest rännet Euroopa Liidu piires, juhul kui asjaomasel isikul ei ole luba elada teises liikmesriigis. Arvestades, et uuesti sõnastatud Dublini määruse reguleerimisalasse kuuluvad ka rahvusvahelise kaitse saajad, võib neid andmeid kasutada selleks, et anda pagulased või täiendava kaitse saanud isikud üle liikmesriigile, kes on neile sellise kaitse andnud.

Ebaseaduslikult riigis viibivate ning varjupaika mitte taotlenud kolmanda riigi kodanike sõrmejäljeandmeid säilitatakse viis aastat. See tuleneb sellest, et Eurodac ei ole enam ainuüksi varjupaigataotlejate andmebaas ja neid andmeid on vaja säilitada kauem, tagamaks, et ebaseaduslikku sisserännet ja teisest rännet ELi piires saaks piisavalt jälgida. See säilitusaeg viiakse vastavusse isikule sisserände otstarbel kehtestatava maksimaalse sisenemiskeelu kestusega, mis on sätestatud tagasisaatmisdirektiivi 2008/115/EÜ artiklis 11, viisainfo andmete säilitamise ajaga (VIS-määruse artikkel 23) ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis kavandatava andmete säilitamise ajaga (EESi artikkel 31).

– Andmete ennetähtaegne kustutamine (artikkel 18): andmete ennetähtaegne kustutamine jääb samaks rahvusvahelise kaitse taotlejate ja ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute puhul, kellele on antud kodakondsus. Nende isikute andmed, mis on kesksüsteemis salvestatud, kustutatakse ennetähtaegselt, kui nad omandavad liikmesriigi kodakondsuse, sest sel juhul ei kuulu nad enam Eurodaci kohaldamisalasse.

Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute puhul, kellele on antud elamisluba või kes on lahkunud Euroopa Liidu territooriumilt, andmeid enam ennetähtaegselt ei kustutata. Neid andmeid on vaja säilitada juhuks, kui elamisluba, mis harilikult antakse piiratud ajaks, muutub mingil hetkel kehtetuks ja isik ületab lubatud viibimisaja või kui ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda riigi kodanik, kes pöördus kolmandasse riiki tagasi, üritab uuesti ebaseaduslikult ELi siseneda.

– Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike andmete märkimine (artikli 19 lõiked 4 ja 5): Praegune Eurodaci määrus näeb ette, et ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike andmed, kui nad ei esita Euroopa Liidus varjupaigataotlust, kustutatakse ennetähtaegselt, kui nad saavad elamisloa. Ettepanekuga muudetakse seda korda, et neid andmeid oleks ennetähtaegse kustutamise asemel võimalik märgistada, nii et kui liikmesriik teeb Eurodac-süsteemis otsingu ja kesksüsteemis leitakse märgistatud kokkulangevus, saab liikmesriik otsekohe kindlaks teha, et ebaseaduslikult riigis viibiv kolmanda riigi kodanik on saanud teises liikmesriigis elamisloa. Sellisel juhul võib tagasisaatmisdirektiivi artikli 6 lõike 2 alusel olla võimalik anda see isik üle elamisloa välja andnud liikmesriigile.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmed blokeeritakse õiguskaitse eesmärgil kolme aasta pärast; selliste kolmandate riikide kodanike andmeid, kes viibivad ebaseaduslikult riigis, ei taotle rahvusvahelist kaitset ning on saanud tähtajalise elamisloa, õiguskaitse eesmärgil ei blokeerita. Nõnda tagatakse, et kui elamisloa kehtivusaeg lõpeb enne viieaastase andmete säilitamise tähtaja möödumist, saab andmeid endiselt otsinguga leida. Varjupaigataotlejate andmeid koheldakse ka edaspidi ses suhtes erinevalt, sest on suurem tõenäosus, et varjupaigataotleja elamisluba uuendatakse rahvusvahelise kaitse saaja staatusest tulenevalt või talle antakse pikaajaline elamisluba.

– Eurodac-süsteemist saadud teabe jagamine kolmandate riikidega (artikkel 38): teabe jagamine kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või eraõigusliku üksusega on praeguse määruse alusel rangelt keelatud. Eurodaci määruse kohaldamisala laiendamine, et aidata liikmesriikidel kasutada Eurodac-süsteemi andmeid ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku isiku tuvastamiseks ja talle tagasisaatmise ja tagasivõtmise eesmärgil uute dokumentide väljaandmiseks tingib paratamatult vajaduse neid andmeid teatavatel asjaoludel kolmanda riigiga jagada – üksnes õiguspärasel tagasisaatmise eesmärgil. Seega on määrusesse lisatud konkreetne säte, mis võimaldab andmete jagamist kolmandate riikidega tagasisaatmise eesmärgil ning näeb ette väga ranged tingimused, mille alusel neid andmeid võib jagada. Samuti on selles rangelt keelatud selliste kolmandate riikide juurdepääs Eurodaci andmebaasile, kes ei osale Dublini määruses, ning ka liikmesriigid ei tohi kontrollida andmeid kolmanda riigi nimel. Kolmandate riikidega andmete jagamist käsitleva sätte lisamisega viiakse Eurodac-süsteem vastavusse muude andmebaasidega, nt viisainfosüsteemi ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga, mis samuti sisaldavad samalaadseid sätteid teabe jagamise kohta tagasisaatmise eesmärgil.

– Õiguskaitseasutuste ja Europoli juurdepääs (artikli 20 lõige 3): sätetesse on tehtud väheolulisi muudatusi õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta, tagamaks, et kui tehakse õiguskaitseotstarbelist otsingut, saab võrrelda kõigi kolme kesksüsteemis salvestatud andmekategooriaga ning et võimaldada tulevikus näokujutisepõhist otsingut.

– Sõrmejälgede võtmise loa andmine Euroopa piiri- ja rannikuvalvele ning liikmesriikide EASO ekspertidele (artikli 10 lõige 3 ja artikli 13 lõige 7): ettepanek lubab liikmesriigi äranägemisel Euroopa piiri- [ja ranniku-] valve ametil ning EASO egiidi all liikmesriiki saadetud liikmesriikide varjupaigaekspertidel võtta sõrmejälgi ja saata need liikmesriigi nimel Eurodac-süsteemi. Need ülesanded piirduvad valdkondadega, kus mõlema ameti volitused võimaldavad neil seda teha (st välispiiril ebaseaduslikult sisenejate ja varjupaigataotlejate puhul).

– Statistika (artikkel 9): et muuta Eurodac-süsteemi andmed läbipaistvamaks, on muudetud seda, mis liiki statistikat avaldatakse ja kui sageli eu-LISA seda avaldab. Lisatud on uued sätted, mis võimaldavad jagada Eurodac-süsteemist saadud statistilisi andmeid asjakohaste justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutustega analüüsi ja teadusuuringute eesmärgil. eu-LISA koostatud statistika ei tohiks sisaldada nimesid, konkreetseid sünniaegu ega muid isikuandmeid, mis võimaldaksid andmesubjekti individuaalselt tuvastada. Muudatusi on tehtud ka selleks, et anda komisjonile õigus saada eu-LISA-lt taotluse korral ad-hoc-statistikat.

– Kesksüsteemi struktuur ja operatiivjuhtimine (artiklid 4 ja 5): sideinfrastruktuuri on tehtud muudatusi, et võimaldada kesksüsteemil kasutada nn eurodomeeni, mis toob kaasa märkimisväärse mastaabisäästu. DubliNeti kui olemasoleva eraldi sideinfrastruktuuri operatiivjuhtimine Dublini määruse kohaldamiseks on samuti inkorporeeritud süsteemi ülesehitusse ja sellega antakse nii selle finants- kui ka operatiivjuhtimine üle eu-LISA-le, kes komisjoniga (rände- ja siseasjade peadirektoraat) sõlmitud eraldi vastastikuse mõistmise memorandumi alusel vastutab praegu ainult selle operatiivjuhtimise eest.

– Teabe andmine väärkokkulangevuste kohta (artikli 26 lõige 6): liikmesriigid peavad nüüdsest teatama üksnes eu-LISA-le asjaolust, et kesksüsteemist on saadud väärkokkulangevus, ning andma eu-LISA-le teavet selle kokkulangevuse kohta, et väärad kokkulangevuskirjed saaks andmebaasis teineteisest lahti siduda. Tulevikus koostab eu-LISA statistikat teatatud väärkokkulangevuste arvu kohta, nii et väärkokkulangevusest ei ole enam vaja otse komisjonile teatada.

– Tegelike isikandmete kasutamine testimiseks (artikli 5 lõige 1): Eurodaci kesksüsteemi testides on eu-LISA pidanud piirduma katsekeskkonnas ja uute tehnoloogiate katsetamisel fiktiivsete andmete kasutamisega, mis ei ole andnud häid tulemusi. Ettepanek võimaldab kasutada kesksüsteemi testimisel diagnostikaks või parandusteks tegelikke isikuandmeid ning kasutada uusi tehnoloogiaid ja võtteid, ent seejuures kehtivad ranged tingimused ja testimiseks tuleb andmed muuta anonüümseks, nii et nende alusel ei saa üksikisikut tuvastada.

ê 603/2013 (kohandatud)

2016/0132 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] tõhusaks kohaldamiseks ja ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil (uuesti sõnastatud)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõike 2 punkti e,  artikli 79 lõike 2 punkti c,  artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ê 603/2013 põhjendatud 1 (kohandatud)

(1)Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusesse (EÜ) nr 2725/2000 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil) 23 ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrusesse (EÜ) nr 407/2002 (millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad) 24  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusesse (EL) nr 603/2013 25  tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Kõnealused  Kõnealune  määrused tuleks selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 603/2013 põhjendatud 2

(2)Ühine varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühine varjupaigasüsteem, on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude sunnil taotlevad rahvusvahelist kaitset liidus.

ê 603/2013 põhjendatud 3 (kohandatud)

(3)Euroopa Ülemkogu võttis oma 4. novembri 2004. aasta kohtumisel vastu Haagi programmi, milles seatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal rakendatavad eesmärgid aastateks 2005-2010. 16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktis kutsuti üles viima lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine, luues ühtse menetluse, mis hõlmab ühtseid tagatisi ning ühtset pagulase ja täiendavat kaitset saava isiku staatust.

ê 603/2013 põhjendatud 4 (kohandatud)

(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu Mmääruse (EL) nr [.../...] 26 26. juuni 2013. asta (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) 27 kohaldamiseks on vaja kindlaks teha rahvusvahelise kaitse taotlejate ja liidu välispiiride ebaseaduslikul ületamisel kinnipeetute isikud. Samuti on määruse (EL) nr [.../...] ja eelkõige selle artikli [..] lõike [..] punktide [..] ja [..] tõhusaks kohaldamiseks soovitatav anda igale liikmesriigile õigus kontrollida, kas tema territooriumil ebaseaduslikult viibiv kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on taotlenud rahvusvahelist kaitset teises liikmesriigis.

ê 603/2013 põhjendatud 5 (kohandatud)

ð uus

(5)Sõrmejäljed ð Biomeetria ï on kõnealuste isikute kindalakstegemisel tähtsaks teguriks. On vaja luua selliste isikute sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võrdlemise süsteem.

ê 603/2013 põhjendatud 6

ð uus

(6)Sel eesmärgil on vaja luua Eurodac-süsteem, mis koosneb kesksüsteemist, mis haldab sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete infotehnoloogilist keskandmebaasi, ning liikmesriikide ja kesksüsteemi vahelistest elektroonilistest edastusvahenditest (edaspidi „sideinfrastruktuur“).

ò uus

(7)Määruse (EL) nr [.../...] kohaldamiseks ja rakendamiseks on vaja ka tagada, et on olemas eraldi turvaline sideinfrastruktuur, mida liikmesriikide varjupaiga valdkonna pädevad asutused saaksid kasutada teabe vahetamiseks rahvusvahelise kaitse taotlejate kohta. Seda turvalist elektroonilist sidekanalit nimetatakse DubliNetiks ja seda peaks haldama ja käitama eu-LISA.

ê 603/2013 põhjendatud 7 (kohandatud)

(8)Haagi programmis kutsuti üles parandama juurdepääsu liidu olemasolevatele andmekataloogidele. Lisaks kutsuti Stockholmi programmis üles andmeid sihipäraselt koguma ja lähtuvalt õiguskaitsealastest vajadustest arendama teabevahetust ja selleks kasutatavaid vahendeid.

ò uus

(9)Aastal 2015 tõi varjupaiga- ja rändekriis esile mõnede liikmesriikide probleemid ebaseaduslikult riigis viibivatelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt sõrmejälgede võtmisel, kuna nimetatud isikud üritasid hoiduda rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlusest. Komisjoni 13. mai 2015. aasta teatises „Euroopa rände tegevuskava“ 28 on märgitud: „Lisaks peavad liikmesriigid täielikult rakendama norme, mis käsitlevad rändajate sõrmejälgede võtmist piiril“ ning tehtud seejärel ettepanek: „Komisjon uurib ka seda, milliseid biomeetrilisi tunnuseid saab Eurodac-süsteemi kaudu veel kasutada (näiteks näotuvastuse tehnikate kasutamine digitaalfotode kaudu)“.

(10)Et aidata liikmesriikidel sõrmejälgede võtmise menetluse mittejärgimisega seotud probleeme ületada, võimaldab käesolev määrus viimase võimalusena ka näokujutise võrdlemist ilma sõrmejälgedeta, kui kolmanda riigi kodanikult või kodakondsuseta isikult ei ole võimalik sõrmejälgi võtta, sest tema sõrmeotsad on kas tahtlikult või tahtmatult kahjustatud või amputeeritud. Juhtudel, kui rikkumise aluseks tuuakse põhjused, mis ei ole seotud isiku sõrmejälgede seisukorraga, peaksid liikmesriigid ammendama kõik muud võimalused tagada, et andmesubjektilt saaks võtta sõrmejäljed, enne kui tehakse võrdlus ainult näokujutise järgi. Kui näokujutisi kasutatakse koos sõrmejäljeandmetega, võimaldab see vähendada registreeritud sõrmejälgede hulka, kuid tagab samaväärse isikutuvastustäpsuse.

(11)Liidus viibimise õigust mitte omavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine kooskõlas põhiõigustega, mis on liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõte, sealhulgas kooskõlas kohustustega pagulaste kaitse ja inimõiguste vallas ja järgides direktiivi 2008/115/EÜ 29 , on oluline osa ulatuslikest jõupingutustest, mis tehakse rändeprobleemi lahendamiseks ja eelkõige ebaseadusliku sisserände vähendamiseks ja tõkestamiseks. Et säilitada üldsuse usaldust liidu migratsiooni- ja varjupaigasüsteemi vastu, on vaja suurendada liidu süsteemi tulemuslikkust ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike väljasaatmisel ning see peaks käima käsikäes jõupingutustega kaitset vajavate isikute kaitsmisel.

(12)Liikmesriikide ametiasutustel on raskusi ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike isikute tuvastamisega, kui kõnealused isikud kasutavad ebaausaid võtteid, et vältida oma isiku kindlakstegemist ja nurjata neile tagasisaatmise ja tagasivõtmise eesmärgil uute dokumentide väljaandmise menetlus. Seepärast on otstarbekas tagada, et teave kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohta, kes leitakse viibivat ebaseaduslikult ELis, kogutakse kokku, edastatakse Eurodac-süsteemile ja seda võrreldakse ka andmetega, mis on kogutud ja edastatud rahvusvahelise kaitse taotlejate ning liidu välispiiri ebaseadusliku ületamisega seoses kinni peetud isikute tuvastamiseks, et hõlbustada nende isikute kindlakstegemist ja neile uute dokumentide väljaandmist, tagada nende tagasisaatmine ja tagasivõtmine ning vähendada identiteedipettusi. Samuti peaks see aitama vähendada ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks vajalike haldusmenetluste kestust, sealhulgas aega, mille kestel neid võib hoida väljasaatmisootuses haldusaresti all. See peaks ka võimaldama teha kindlaks ELi-välised transiidiriigid, kuhu ebaseaduslikult liidus viibivaid kolmandate riikide kodanikke võidakse tagasi võtta.

(13)Oma 8. oktoobri 2015. aasta järeldustes tagasisaatmispoliitika tuleviku kohta kinnitas ülemkogu komisjoni välja kuulutatud algatuse uurida võimalusi laiendada Eurodaci kohaldamisala ja otstarvet, et andmeid oleks võimalik kasutada tagasisaatmise eesmärgil 30 . Liikmesriikide käsutuses peaksid olema vajalikud töövahendid, et nad suudaksid avastada ebaseadusliku sisserände ja ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike teisese rände. Seepärast peaks Eurodac-süsteemi andmed olema kättesaadavad käesolevas määruses sätestatud tingimustel, et liikmesriikide määratud asutustel oleks võimalik neid võrrelda.

(14)Komisjoni teatises „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“ 31 on kaugema eesmärgina tõstetud esile vajadust parandada infosüsteemide koostalitlusvõimet ning sama on kinnitanud ka Euroopa Ülemkogu ja nõukogu. Teatises on tehtud ettepanek moodustada kõrgetasemeline infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühm, mis tegeleks piiride ja julgeoleku infosüsteemide koostalitlusvõime saavutamise juriidiliste ja tehniliste võimalustega. See rühm peaks hindama Schengeni infosüsteemi (SIS) ja viisainfosüsteemiga (VIS) koostalitluse saavutamise vajadust ja proportsionaalsust ning uurima, kas õiguskaitseasutuste juurdepääsuks Eurodac-süsteemile on vaja muuta õigusraamistikku.

ê 603/2013 põhjendatud 8

(15)Võitluses terroriaktide ja muude raskete kuritegude vastu on oluline, et õiguskaitseasutustel oleks oma ülesannete täitmiseks täielik ja kõige ajakohasem teave. Eurodac-süsteemis sisalduv teave on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, nagu on osutatud vastavalt nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta 32 ja nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta 33 . Seepärast peaks Eurodac-süsteemi andmed olema kättesaadavad käesolevas määruses sätestatud tingimustel, et neid oleks võimalik võrrelda liikmesriikide määratud asutuste ja Euroopa Politseiameti (Europol) andmetega.

ê 603/2013 põhjendatud 9

(16)Õiguskaitseasutustele antud volitus kasutada Eurodac-süsteemi ei tohiks piirata rahvusvahelise kaitse taotleja õigust sellele, et tema taotlust menetletakse teatava aja jooksul vastavalt asjakohastele õigusaktidele. Kõnealust õigust ei tohiks piirata ka mis tahes järelmeetmed, mis võetakse pärast Eurodac-süsteemist leitud kokkulangevuse avastamist.

ê 603/2013 põhjendatud 10

(17)Komisjon toonitas oma 24. novembri 2005. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile (justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta), et sisejulgeoleku eest vastutavatel ametiasutustel võiks olla juurdepääs Eurodac-süsteemile täpselt kindlaks määratletud juhtumitel, kui põhjendatult kahtlustatakse, et rahvusvahelise kaitse taotluse on esitanud terroriakti või muu raske kuriteo toimepanija. Kõnealuses teatises leidis komisjon samuti, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt tuleks Eurodac-süsteemi kasutada kõnealusel eesmärgil ainult suure ohu korral riigi julgeolekule ehk kui tegu, mille pani toime tuvastatav kurjategija või terrorist, on nii vägivaldne, et see õigustab sellise andmebaasi kasutamist, milles muidu on registreeritud kohtulikult karistamata isikud, ning komisjon järeldas, et Eurodac-süsteemi kasutamise lävitase peaks sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste jaoks olema seetõttu märkimisväärselt kõrgem kui lävitase kriminaalõiguslike andmebaaside kasutamiseks.

ê 603/2013 põhjendatud 11

(18)Lisaks sellele on Europolil keskne roll koostöös liikmesriikide ametiasutuste vahel, kes tegelevad piiriülese kuritegevuse uurimisega, kuna ta toetab kuritegevuse ennetamist, analüüsimist ja uurimist terves liidus. Seega peaks ka Europolil oma ülesannete raames ja kooskõlas nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol), 34 olema juurdepääs Eurodac-süsteemile.

ê 603/2013 põhjendatud 12

(19)Europolil tuleks lubada taotleda sõrmejälgede andmete võrdlemist Eurodac-süsteemi andmetega ainult konkreetsetel juhtudel, kindlatel asjaoludel ja rangetel tingimustel.

ê 603/2013 põhjendatud 13 (kohandatud)

ð uus

(20)Kuna Eurodac-süsteem loodi esialgselt Dublini konventsiooni kohaldamise hõlbustamiseks, tähendab terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks antav juurdepääs Eurodac-süsteemile kõnealuse süsteemi algse eesmärgi muutmist, mis piirab nende isikute põhiõigust eraelu puutumatusele, kelle andmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse. ð Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikega 1 ï peavad kKõik sellised piirangud peavad olema kooskõlas õigusnormidega, mis tuleb sõnastada piisavalt täpselt, et isikud saaksid kohandada oma käitumist, ning need normid peavad kaitsma isikuid omavoli eest ja määrama piisavalt täpselt kindlaks pädevatele asutustele antava kaalutlusõiguse ulatuse ja selle kasutamise korra. Demokraatlikus ühiskonnas peavad kõik Kõik sellised piirangud peavad olema vajalikud õigustatud ja proportsionaalse huvi kaitsmiseks ð selleks, et reaalselt saavutada üldistele huvidele vastav eesmärk, ï ning proportsionaalsed õiguspärase eesmärgiga, mida nendega tahetakse saavutada.

ê 603/2013 põhjendatud 14

(21)Kuigi Eurodac-süsteemi esialgne eesmärk ei hõlmanud võimalust taotleda andmete võrdlemist andmebaasis olevate andmetega latentsete sõrmejälgede ehk kuriteopaigalt leitavate daktüloskoopiliste andmete alusel, on kõnealune võimalus politseikoostöö valdkonnas keskse tähtsusega. Võimalus võrrelda latentseid sõrmejälgi Eurodac-süsteemis salvestatud sõrmejälgede andmetega juhtudel, kui on piisavalt alust arvata, et kuriteo toimepanija või ohver kuulub mõnda käesoleva määrusega hõlmatud kategooriasse, annab liikmesriikide määratud asutustele väga väärtusliku vahendi terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks näiteks juhul, kui ainsad kuriteopaigalt leitavad ainsad tõendid on latentsed sõrmejäljed.

ê 603/2013 põhjendatud 15

(22)Käesolevas määruses sätestatakse ka tingimused, mille kohaselt tuleks lubada esitada taotlus sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, ning vajalikud kaitsemeetmed, et tagada nende isikute põhiõigus eraelu puutumatusele, kelle andmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse. Kõnealuste tingimuste rangus tuleneb asjaolust, et Eurodac-süsteemi andmebaasis registreeritakse selliste isikute sõrmejälgede andmed, keda ei kahtlustata terroriaktide või teiste raskete tõsiste kuritegude toimepanemises.

ê 603/2013 põhjendatud 16 (kohandatud)

(23)Selleks, et tagada kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute võrdne kohtlemine ning kooskõla kehtivate liidu varjupaigaalaste õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiviga 2011/95/EL (mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule) 35 ja määrusega (EL) nr [.../...] 604/2013, on asjakohane laiendada  kuuluvad  käesoleva määruse reguleerimisalasse selliselt, et see hõlmaks ka täiendava kaitse taotlejaid ja täiendava kaitse kriteeriumidele vastavaid isikuid.

ê 603/2013 põhjendatud 17 (kohandatud)

ð uus

(24)Samuti on vaja nõuda, et liikmesriigid võtaksid kohe sõrmejälgede andmed kõigilt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt ja liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud ð või ebaseaduslikult riigis viibivana tabatud ï kolmanda riigi kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt, kes on vähemalt 14aastased ð kuueaastased ï , ning edastaksid need viivitamata.

ò uus

(25)Selleks et tugevamini kaitsta saatjata alaealisi, kes ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset, ning lapsi, kes on perekonnast lahku sattunud, on samuti vaja võtta sõrmejäljed ja jäädvustada näokujutis ning säilitada neid kesksüsteemis, et tuvastada lapse isik ja aidata liikmesriigil leida pereliikmeid või sidemeid, mis neil võivad olla mõne muu liikmesriigiga. Perekondlike sidemete kindlakstegemine on määrav element perekonna taasühendamisel ning on tihedalt seotud lapse parimate huvide kindlakstegemisega ja sellest tulenevalt püsiva lahenduse leidmisega.

(26)Käesoleva määruse kohaldamisel peaks liikmesriikide esmane kohus olema kaitsta alaealise parimaid huve. Kui taotlev liikmesriik teeb kindlaks, et Eurodac-süsteemi andmed on seotud lapsega, võib neid andmeid õiguskaitse eesmärgil kasutada ainult taotlev liikmesriik kooskõlas selles riigis alaealiste suhtes kohaldatava õigusega ja kohustusega pidada eelkõige silmas lapse parimaid huve.

ê 603/2013 põhjendatud 18 (kohandatud)

ð uus

(27)On vaja kehtestada selliste sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete kesksüsteemi edastamise, kõnealuste andmete ja muude asjaomaste andmete  isikuandmete  kesksüsteemis salvestamise, säilitamise, teiste sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmetega võrdlemise, võrdlustulemuste edastamise ning salvestatud andmete märkimise ja kustutamise täpsed eeskirjad. Need eeskirjad võivad erinevate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kategooriate osas erineda ning neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale.

ê 603/2013 põhjendatud 19 (kohandatud)

ð uus

(28)Liikmesriigid peaksid tagama sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete edastamise nõuetekohase kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist elektroonilise sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï tuvastamise elektroonilise süsteemi abil. Kõik Eurodac-süsteemile juurdepääsu õigust omavad asutused peaksid investeerima oma töötajate asjakohasesse väljaõppesse ja vajalikesse tehnoloogilistesse seadmetesse. Eurodac-süsteemile juurdepääsuõigust juurdepääsu õigust omavad Euroopa asutused peaksid teavitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 36 asutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ametit (edaspidi „amet”  „eu-LISA“  ) andmete kvaliteediga seotud probleemidest, et need lahendada.

ê 603/2013 põhjendatud 20

ð uus

(29)Asjaolu, et sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võtmine hankimine ja/või edastamine on ajutiselt või püsivalt võimatu selliste põhjuste tõttu nagu andmete halb kvaliteet, mis ei võimalda nende nõuetekohast võrdlemist, tehnilised raskused, tervisekaitsega seotud põhjused või asjaolu, et andmesubjektist sõltumatute asjaolude tõttu ei ole ta võimeline sõrmejälgi andma ð või laskma näokujutist jäädvustada ï või on nende võtmine ð või jäädvustamine ï võimatu, ei tohiks negatiivselt mõjutada sama isiku rahvusvahelise kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamist või selle kohta otsuse tegemist.

ò uus

(30)Liikmesriigid peaksid toetuma komisjoni töödokumendile, mis käsitleb Eurodaci määruse rakendamist seoses sõrmejälgede võtmise kohustusega ning mille nõukogu võttis vastu 20. juulil 2015 37 : selles on sätestatud parimal taval põhinev tegutsemisviis ebaseaduslikelt kolmandate riikide kodanikelt sõrmejälgede võtmiseks. Kui liikmesriigi õigus võimaldab võtta sõrmejälgi viimase võimalusena jõu- või sunnimeetmete teel, peavad need meetmed olema täielikus kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga Kolmandate riikide kodanikelt, keda peetakse haavatavateks isikuteks, ning alaealistelt ei tohiks sunniviisiliselt sõrmejälgi võtta ega nende näokujutist jäädvustada, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mis on siseriikliku õiguse alusel lubatud.

ê 603/2013 põhjendatud 21 (kohandatud)

ð uus

(31)Eurodac-süsteemis leitud kokkulangevusi peaks kontrollima koolitatud sõrmejäljeekspert, et oleks võimalik tagada nii vastutuse korrektne kindlaksmääramine vastavalt määrusele (EL) nr 604/2013 ð , kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku täpne tuvastamine ï kui ka selliste kuriteos kahtlustatavate või kuriteoohvrite täpne tuvastamine, kelle andmed võivad olla Eurodac-süsteemis salvestatud. ð Kui on kahtlusi, kas tulemused käivad sama isiku kohta, tuleks kontrollida ka Eurodac-süsteemist näokujutiste põhjal leitud kokkulangevusi. ï

ê 603/2013 põhjendatud 22 (kohandatud)

ð uus

(32)Ühes liikmesriigis rahvusvahelist kaitset taotlenud kolmandate riikide kodanikel kodanikud või kodakondsuseta isikutel isikud võib ð võivad ï hiljem mitme aasta jooksul olla võimalus ð üritada ï taotleda rahvusvahelist kaitset teises liikmesriigis. Seetõttu peaks maksimaalne aeg, mille jooksul sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmeid kesksüsteemis säilitatakse, olema küllalt pikk. Et enamik mitmeks aastaks liitu jäänud kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid on selle aja möödumisel saanud püsielaniku staatuse või koguni liikmesriigi kodakondsuse, peaks kümme aastat olema mõistlik aeg sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete säilitamiseks.

ò uus

(33)Et edukalt tõkestada ja jälgida liidus viibimise õigust mitte omavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute loata liikumisi ja võtta vajalikke meetmeid nende edukaks tagasisaatmiseks ja tagasivõtmiseks kolmandatesse riikidesse vastavalt direktiivile 2008/115/EÜ 38 ning järgides isikuandmete kaitse õigust, tuleks vajalikuks sõrmejäljeandmete ja näokujutiste säilitamise ajaks lugeda viis aastat.

ê 603/2013 põhjendatud 23

ð uus

(34)Säilitusaega tuleks lühendada teatavate eriolukordade puhul, kui ei ole vajadust sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmeid ð ning kõiki muid isikuandmeid ï nii kaua säilitada. Sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmed ð ning muud kolmanda riigi kodanikule kuuluvad isikuandmed ï tuleks kustutada kohe, kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab liikmesriigi kodakondsuse.

ê 603/2013 põhjendatud 24

ð uus

(35)Selliste andmesubjektidega seonduvaid andmeid, kelle sõrmejäljed ð ja näokujutis ï salvestati algselt Eurodac-süsteemi nende rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja kellele on liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse, on asjakohane säilitada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel salvestatud andmeid saaks nendega võrrelda.

ê 603/2013 põhjendatud 25 (kohandatud)

(36)Amet  eu-LISA  peaks alates kuupäevast, mil ta asus oma ülesandeid täitma (1. detsember 2012), võtma üle komisjoni need ülesanded, mis on seotud Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimisega kooskõlas käesoleva määrusega, ja teatavad ülesanded, mis on seotud sideinfrastruktuuriga. Amet peaks asuma täitma käesoleva määrusega talle antud ülesandeid ja määruse (EL) nr 1077/2011 asjaomaseid sätteid tuleks vastavalt muuta. Lisaks peaks Europolil olema ameti  eu-LISA  haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on käeoleva määruse kohaldamisega seotud küsimused, mis käsitlevad liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu Eurodac-süsteemile terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Europolil peaks olema võimalik nimetada esindaja ameti  eu-LISA  Eurodaci nõuanderühma.

ê 603/2013 põhjendatud 26

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju (ametnike personalieeskirjad) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (teenistustingimused), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 39 (koos osutatud „personalieeskirjad”), tuleks käesoleva määrusega seotud küsimustes kohaldada kõigi ameti töötajate suhtes.

ê 603/2013 põhjendatud 27 (kohandatud)

(37)On vaja selgesti sätestada komisjoni ja ameti  eu-LISA  kohustused kesksüsteemi ning sideinfrastruktuuri suhtes ja liikmesriikide kohustused andmete töötlemise, andmete turvalisuse ning salvestatud andmetele juurdepääsu ja nende andmete parandamise suhtes.

ê 603/2013 põhjendatud 28

(38)On vaja määrata liikmesriikide pädevad asutused ja riiklik juurdepääsupunkt, mille kaudu esitatakse taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, ning pidada nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada kõnealune võrdlemistaotlus terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

ê 603/2013 põhjendatud 29

(39)Taotluse riiklikule juurdepääsupunktile sõrmejälgede andmete võrdlemiseks kesksüsteemi andmetega peaks esitama määratud asutuse üksus kontrolliasutuse kaudu ja see peaks olema põhjendatud. Määratud asutuste tegevusüksused, kellel on õigus esitada taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, ei peaks tegutsema kontrolliasutustena. Kontrolliasutused peaksid olema määratud asutustest sõltumatud ja nende ülesanne peaks olema tagada sõltumatul viisil käesolevas määruses sätestatud juurdepääsutingimuste range täitmine. Pärast kõikide juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimist peaks kontrolliasutus edastama sõrmejälgede andmete võrdlemise taotluse (jättes märkimata taotluse esitamise põhjused) riikliku juurdepääsupunkti kaudu kesksüsteemile. Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui terroriaktidest või muudest rasketest kuritegudest tulenevale konkreetsele ja tegelikule ohule reageerimiseks on vajalik varajane juurdepääs, peaks kontrolliasutus töötlema taotlust viivitamata ning seda kontrollima alles tagantjärele.

ê 603/2013 põhjendatud 30

(40)Kui siseriiklikud õigusaktid seda lubavad, võivad määratud asutus ja kontrolliasutus kuuluda samasse organisatsiooni, kuid kontrolliasutus peaks oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites tegutsema sõltumatult.

ê 603/2013 põhjendatud 31

(41)Selleks et tagada isikuandmete kaitse ja välistada süstemaatiline võrdlemine, mis peaks olema keelatud, tuleks Eurodac-süsteemi andmeid töödelda ainult erijuhtumitel konkreetsetel juhtudel ning kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Erijuhtumiga on eelkõige tegemist siis, kui sõrmejälgede andmete võrdlemise taotluse aluseks on terroriakti või muu raske kuriteoga seotud spetsiifiline ja konkreetne olukord või spetsiifiline ja konkreetne oht või konkreetsed isikud, kelle puhul on põhjendatult alust arvata, et nad panevad toime või on toime pannud mis tahes sellise kuriteo. Erijuhtumiga on tegemist ka siis, kui sõrmejälgede andmete võrdlemise taotlus on seotud isikuga, kes on terroriakti või muu raske kuriteo ohver. Määratud asutused ja Europol peaksid seega taotlema andmete võrdlemist Eurodac-süsteemi andmetega üksnes siis, kui neil on piisavalt alust arvata, et sellise võrdluse tulemusena saadakse teavet, mis oluliselt aitab kaasa terroriakti või muu raske kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele.

ê 603/2013 põhjendatud 32

(42)Lisaks tuleks juurdepääsu võimaldada ainult tingimusel, et võrdlus liikmesriigi riiklike sõrmejälgede andmebaaside ja kõigi teiste liikmesriikide sõrmejälgede automaatse tuvastamise automatiseeritud identifitseerimise süsteemidega nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsuse 2008/615/JSK (piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega) 40 alusel ei võimaldanud andmesubjekti isikut kindlaks teha. See tingimus eeldab taotlevalt liikmesriigilt vastavalt otsusele 2008/615/JSK andmete võrdlemist kõigi teiste liikmesriikide tehniliselt kättesaadavate sõrmejälgede automaatse tuvastamise automatiseeritud identifitseerimise süsteemidega, välja arvatud juhul, kui nimetatud liikmesriik suudab põhjendada, et on piisavalt alust arvata, et see ei aita andmesubjekti isikut kindlaks teha. Selline piisav alus on olemas eelkõige juhul, kui kõnealusel konkreetsel juhul puudub operatiivne või uurimisalane seos asjaomase liikmesriigiga. See tingimus eeldab, et taotlev liikmesriik rakendaks eelnevalt tehniliselt ja õiguslikult otsust 2008/615/JSK sõrmejälgede andmete osas, sest enne nimetatud sammude astumist ei peaks olema lubatud teha õiguskaitse eesmärgil võrdlust Eurodac-süsteemi andmetega.

ê 603/2013 põhjendatud 33

(43)Määratud asutused peaksid selliseks võrdlemiseks vajalike tingimuste täidetuse korral enne Eurodac-süsteemist otsimist kasutama ka viisainfosüsteemi vastavalt nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsusele 2008/633/JSK (mis käsitleb liikmesriikide määratud asutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärkidel) 41 .

ê 603/2013 põhjendatud 34

(44)Isikuandmete tõhusaks võrdlemiseks ja vahetamiseks peaksid liikmesriigid täielikult rakendama ja kasutama kehtivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, samuti juba kehtivaid isikuandmete vahetamist käsitlevaid liidu õigusakte, eelkõige otsust 2008/615/JSK.

ê 603/2013 põhjendatud 35

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks liikmesriikide esmane kohus olema kaitsta lapse parimad huve. Kui taotlev liikmesriik teeb kindlaks, et Eurodac-süsteemi andmed on seotud alaealisega, võib neid andmeid õiguskaitse eesmärgil kasutada ainult taotlev liikmesriik kooskõlas selles riigis kehtiva alaealistele kohalduva õigusega ja kohustusega pidada eelkõige silmas lapse parimaid huve.

ê 603/2013 põhjendatud 36

(45)Kuigi liidu lepinguvälist vastutust seoses Eurodac-süsteemi toimimisega reguleeritakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) asjaomaste sätetega, on vaja kehtestada erieeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide lepinguvälist vastutust seoses kõnealuse süsteemi toimimisega.

ê 603/2013 põhjendatud 37 (kohandatud)

ð uus

(46)Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võrdlemise süsteemi loomine, mis toetab liidu varjupaigapoliitika  varjupaiga- ja rändepoliitika  rakendamist, ei suuda liikmesriigid selle olemuse tõttu piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê 603/2013 põhjendatud 38 (kohandatud)

ð uus

(47)Liikmesriikides käesoleva määruse kohaldamisel töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta [direktiivi [2016/.../...] (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta), 42 ] v.a juhul, kui andmeid töötlevad liikmesriikide määratud  pädevad  asutused või  pädevad  kontrolliasutused terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, ð uurimiseks, ï avastamiseks või uurimiseks ð nende kuritegude eest vastutusele võtmiseks, sealhulgas kaitseks avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest ja selliste ohtude ennetamiseks ï .

ê 603/2013 põhjendatud 39 (kohandatud)

ð uus

(48)Kui liikmesriikide  pädevad  ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse kohaselt terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks,  uurimiseks,  avastamiseks või ð nende eest vastutusele võtmiseks ï uurimiseks,  kohaldatakse siseriiklikke õigusnorme, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [2016/…/EL] üksikisikute kaitse kohta seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumise kohta  tuleks rakendada liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud isikuandmete kaitse norme, mis on kooskõlas nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta 43 .

ê 603/2013 põhjendatud 40 (kohandatud)

ð uus

(49)Direktiivis 95/46/EÜ  Määruses  [2016/…/..] sätestatud ð õigusnorme ï põhimõtteid, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste, eelkõige nende eraelu puutumatuse  isikuandmete  kaitset isikuandmete töötlemisel, tuleks eriti teatavates sektorites täiendada või täpsustada ð andmete töötlemise eest vastutamise, andmesubjektide õiguste kaitse ja andmekaitse järelevalve osas ï .

ê 603/2013 põhjendatud 41

ð uus

(50)Käesoleva määruse kohaselt liikmesriigi või Europoli poolt kesksüsteemist saadud isikuandmete edastamine mis tahes kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või liidus või väljaspool asuvale eraõiguslikule üksusele peaks olema keelatud, et tagada varjupaigaõigus ja kaitsta rahvusvahelise kaitse taotlejaid nende andmete avalikustamise eest kolmandatele riikidele. See tähendab, et liikmesriigid ei tohiks edastada kesksüsteemist saadud andmeid, mis puudutavad ð nime(sid), sünniaega, kodakondsust, ï päritoluliikmesriiki või päritoluliikmesriike ð või jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki, isikut tõendava või reisidokumendi andmeid ï , rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta ja kuupäeva, viitenumbrit, mida kasutab päritoluliikmesriik, sõrmejälgede võtmise kuupäeva ning kuupäeva, mil liikmesriik või liikmesriigid edastas(id) andmed Eurodac-süsteemi, operaatori kasutajatunnust ning igasugust teavet mis tahes määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamisalasse kuuluvate andmete edastamise kohta. Selleks et tagada liikmesriikidele võimalus teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd kolmandate riikidega, ei tohiks kõnealune keeld piirata liikmesriigi õigust edastada nimetatud andmeid kolmandatele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse [määrust (EL) nr 604/2013] ð kooskõlas määrusega (EL) nr [.../2016] või direktiivi [2016/.../EL] alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormidega ï ].

ò uus

(51)Üksikjuhtudel võib kesksüsteemist saadud teavet jagada kolmanda riigiga, et aidata teha kindlaks kolmanda riigi kodaniku isik seoses tema tagasisaatmisega. Isikuandmete jagamise suhtes peavad kehtima ranged tingimused. Kui sellist teavet jagatakse, ei avaldata kolmandale riigile mingit teavet selle asjaolu kohta, et kolmanda riigi kodanik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, juhul kui kolmas riik, kuhu isik tagasi võetakse, on selle isiku päritoluriik või muu kolmas riik, kuhu ta tagasi võetakse. Igasugune andmete edastamine kolmandale riigile kolmanda riigi kodaniku isiku kindlakstegemiseks peab olema vastavuses määruse (EL) nr [.../2016] V peatüki sätetega.

ê 603/2013 põhjendatud 42

(52)Liikmesriigi järelevalveasutused peaksid jälgima, kas liikmesriik töötleb isikuandmeid õiguspäraselt, ning otsusega 2009/371/JSK loodud järelevalveasutus peaks jälgima, kas Europol töötleb isikuandmeid õiguspäraselt.

ê 603/2013 põhjendatud 43

(53)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta), 44 eriti selle artikleid 21 ja 22, mis käsitlevad töötlemise konfidentsiaalsust ja turvalisust, kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad liidu institutsioonid, organid, asutused ja ametid käesoleva määruse kohaldamisel. Siiski tuleks selgitada andmete töötlemise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduva vastutuse teatavaid aspekte, arvestades et andmekaitse on Eurodac-süsteemi eduka toimimise keskne tegur ning et andmete turvalisus, kõrge tehniline kvaliteet ja päringute seaduslikkus on otsustava tähtsusega Eurodac-süsteemi sujuva ja nõuetekohase toimimise tagamiseks ning [määruse (EL) nr 604/2013] kohaldamise hõlbustamiseks.

ê 603/2013 põhjendatud 44 (kohandatud)

ð uus

(54)Andmesubjekti tuleks teavitada ð eelkõige ï sellest, mis eesmärgil tema andmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse, lisades määruse (EL) [.../...] nr 604/2013 eesmärkide kirjelduse, samuti tuleks talle teada anda, mil viisil õiguskaitseasutused võivad tema andmeid kasutada.

ê 603/2013 põhjendatud 45

(55)On asjakohane, et riiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, samal ajal kui määruses (EÜ) nr 45/2001 osutatud Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite tegevust seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse kohaldamisel.

ò uus

(56)Euroopa Andmekaitseinspektoriga on määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõike 2 kohaselt konsulteeritud; inspektor esitas oma arvamuse [...].

ê 603/2013 põhjendatud 46

(57)Liikmesriigid, Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peaksid tagama, et liikmesriikide ja Euroopa järelevalveasutused oleksid suutelised Eurodac-süsteemi andmete kasutamist ja kättesaadavust piisavalt kontrollima.

ê 603/2013 põhjendatud 47 (kohandatud)

(58)Eurodac-süsteemi toimimist on vaja korrapäraselt jälgida ja hinnata, jälgides sealhulgas, kas õiguskaitseasutuse juurdepääs andmetele on põhjustanud rahvusvahelise kaitse taotlejate kaudset diskrimineerimist, nagu hoiatatakse komisjoni hinnangus käesoleva määruse vastavuse kohta Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“). Amet  eu-LISA  peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande kesksüsteemi tegevuse kohta.

ê 603/2013 põhjendatud 48

ð uus

(59)Liikmesriigid peaksid ette nägema tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste süsteemi juhuks, kui kesksüsteemi sisestatud andmete töötlemine ð on seadusevastane ja ï ei ole kooskõlas Eurodac-süsteemi eesmärgiga.

ê 603/2013 põhjendatud 49

(60)Selleks et hõlbustada määruse (EL) nr 604/2013 asjakohast kohaldamist, on vaja liikmesriike teavitada konkreetsete varjupaigamenetluste staatusest.

ê 603/2013 põhjendatud 50

(61)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida eelkõige tunnustatakse hartas. Eelkõige püütakse käesoleva määrusega tagada isikuandmete täielik kaitse ja õigus taotleda rahvusvahelist kaitset ning edendada harta artiklite 8 ja 18 kohaldamist. Käesolevat määrust tuleks seetõttu vastavalt kohaldada.

ê 603/2013 põhjendatud 51

(62)ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

ê 603/2013 põhjendatud 52 (kohandatud)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

ê 603/2013 põhjendatud 53 (kohandatud)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

ò uus

(63)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on nimetatud liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI

(64)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma, et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale nimetatud liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav.] VÕI

(65)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma, et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(66)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa (... kirjaga) teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] VÕI

(67)[Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik (... kirjaga) teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(68)Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma, et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

ê 603/2013 põhjendatud 54 (kohandatud)

(69)Käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala on asjakohane piirata nii, et see ühtiks määruse (EL) nr [.../...] 604/2013 territoriaalse kohaldamisalaga,

ê 603/2013 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eurodac-süsteemi eesmärk

1. Käesolevaga luuakse Eurodac-süsteem, mille eesmärk on:

a)aidata määrata, milline liikmesriik on määruse (EL) nr [.../...] 604/2013 kohaselt kohustatud läbi vaatama liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse, ja hõlbustama muul viisil määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel.;

ò uus

b)aidata ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet liitu ja teisest rännet liidu piires ning aidata ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike tuvastamisel, et määrata kindlaks asjakohased meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma, sealhulgas loata liikmesriigis elavate isikute väljasaatmiseks ja repatrieerimiseks.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

2. c)Käesolevas määruses sätestatakse ka  sätestada  tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja Euroopa Politseiamet (Europol) võivad taotleda sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võrdlemist kesksüsteemi andmetega õiguskaitse eesmärkidel ð terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks ï .

32. Sõrmejälgede andmeid ja muid isikuandmeid võib Eurodac-süsteemis töödelda üksnes käesolevas määruses ja [määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõikes 1] sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks päritoluliikmesriigi õigust töödelda Eurodac-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma siseriiklike õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.

ò uus

Artikkel 2

Sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise kohustus

1. Liikmesriigid on kohustatud võtma käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutelt artikli 1 lõike 1 punktide a ja b kohaldamiseks sõrmejäljed ja jäädvustama nende näokujutise; nad kehtestavad andmesubjektidele nõude anda oma sõrmejäljed ja lasta jäädvustada näokujutis ja teatavad neile sellest kooskõlas käesoleva määruse artikliga 30.

2. Alaealistelt alates kuuendast eluaastast võetakse sõrmejäljed ja nende näokujutis jäädvustatakse lapsesõbralikult ja lapse vajadustega arvestavalt; seda teevad ametnikud, kes on välja õpetatud spetsiaalselt alaealiste sõrmejälgi võtma ja näokujutisi jäädvustama. Alaealisi teavitatakse eakohasel viisil, kasutades infolehti ja/või illustratiivseid pilte ja/või ettenäitamist, mis on mõeldud spetsiaalselt selgitama alaealistele sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetlust, ning alaealistega on nende sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise ajal kaasas vastutav täiskasvanu, eestkostja või esindaja. Igal ajal peavad liikmesriigid sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise käigus austama alaealise väärikust ja füüsilist puutumatust.

3. Liikmesriigid võivad oma siseriikliku õiguse kohaselt kehtestada haldussanktsioonid käesoleva artikli lõike 1 kohase sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise menetluse rikkumise eest Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selles kontekstis tuleks kinnipidamist kasutada üksnes viimase võimalusena, et teha kindlaks kolmanda riigi kodaniku isik või seda kontrollida.

4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, ei või kõnealuse liikmesriigi ametiasutused kasutada sanktsioone, et sunniviisiliselt võtta sõrmejälgi või jäädvustada näokujutist, kui kolmanda riigi kodanikult, kes loetakse haavatavaks isikuks, või alaealiselt ei ole sõrmeotste või näo seisundi tõttu võimalik sõrmejälgi võtta või tema näokujutist jäädvustada. Liikmesriik võib teha korduskatse võtta sõrmejäljed või näokujutis alaealiselt või haavatavalt isikult, kes keeldub nende võtmisest, juhul kui selle keeldumise põhjus ei ole seotud sõrmeotste või näo seisundiga või isiku tervisega ning kui selline toimimisviis on nõuetekohaselt põhjendatud. Kui alaealine, eelkõige saatjata või perekonnast lahku sattunud alaealine keeldub andmast oma sõrmejälgi või laskmast jäädvustada näokujutist ja on põhjendatult alust kahtlustada, et esineb lastekaitse või lapse turvalisusega seotud riske, suunatakse alaealine riiklikku lastekaitseametisse ja/või riiklikku suunamismehhanismi.

 603/2013

ð uus

5. Sõrmejälgede võtmise ð ja näokujutise jäädvustamise ï menetlus määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

Artikkel 2 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „rahvusvahelise kaitse taotleja“ – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud vastavalt direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis h sätestatule rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud;

b) „päritoluliikmesriik“ –

i) artikli 9 10 lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi ja võtab vastu võrdlustulemused;

ii) artikli 14 13 lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi ð ja võtab vastu võrdlustulemused ï ;

iii) artikli 17 14 lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi ja võtab vastu võrdlustulemused;

ò uus

c)„kolmanda riigi kodanik“ – isik, kes ei ole liidu kodanik aluslepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses ega sellise riigi kodanik, kes osaleb käesolevas määruses Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu alusel;

ò uus

d)„ebaseaduslik riigis viibimine“ – kolmanda riigi kodaniku viibimine liikmesriigi territooriumil, kui see kolmanda riigi kodanik ei täida või enam ei täida Schengeni piirieeskirjade artiklis 5 sätestatud sisenemistingimusi või muid asjaomasesse liikmesriiki sisenemise või seal viibimise või elamise tingimusi;

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

ce) „rahvusvahelise kaitse alla võetud isik“ – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on võetud direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelise kaitse alla;

df) „kokkulangevus“ – kesksüsteemis võrdlemisel kindlaks tehtud vastavus või vastavused infotehnoloogilises kesksüsteemis salvestatud sõrmejälgede andmete ja liikmesriigi edastatud teatava isiku sõrmejälgede andmete vahel, ilma et see piiraks liikmesriigi kohustust kohe kontrollida võrdlustulemusi vastavalt artikli 25 26 lõikele 4;

eg) „riiklik juurdepääsupunkt“ – määratud riiklik süsteem, mis peab sidet kesksüsteemiga;

fh) „amet“  „eu-LISA“  – määrusega (EL) nr 1077/2011 asutatud  Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa  Aamet;

gi) „Europol“ – otsusega 2009/371/JSK asutatud Euroopa Politseiamet;

hj) „Eurodac-süsteemi andmed“ – kõik artikli 11 12, ja artikli 14 13 lõike 2 ð ja artikli 14 lõike 2 ï kohaselt kesksüsteemis salvestatud andmed;

ik) „õiguskaitse“ – terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamine, avastamine või uurimine;

jl) „terroriakt“ – siseriikliku õiguse rikkumine, mis vastab nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1–4 osutatud õigusrikkumistele või on nendega samaväärne;

km) „rasked kuriteod“ – kuriteo liigid, mis vastavad raamotsuse 2002/584/JSK artikli 2 lõikes 2 osutatud kuritegudele või on nendega samaväärsed ning on siseriikliku õiguse kohaselt karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat;

ln) „sõrmejälgede andmed“ – andmed kõikide sõrmede või vähemalt nimetissõrmede ð kõigi kümne sõrme (kui need on olemas) vajutamise ja pööramise teel saadud ï sõrmejälgede kohta, või kui need puuduvad, siis isiku kõikide teiste sõrmede sõrmejäljed, või latentsed sõrmejäljed;.

ò uus

o) „näokujutis“ – digitaalne kujutis näost piisava lahutusvõime ja kvaliteediga, et seda saab kasutada automaatseks biomeetriliseks võrdlemiseks.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

2. Direktiivi [2016/.../EL] 95/46/EÜ artiklis 2 [...] määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, niivõrd kui liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 punktis a sätestatud eesmärgil.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, on määruse (EL) nr [.../...] 604/2013 artiklis [..] 2 määratletud mõistetel käesolevas määruses sama tähendus.

4. Direktiivi [2016/.../EL] Raamotsuse 2008/977/JSK artiklis 2 [...] määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus, niivõrd kui liikmesriikide  pädevad  ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 1 punktis c sätestatud eesmärgil.

Artikkel 3 4

Süsteemi ülesehitus ja peamised põhimõtted

1. Eurodac-süsteem koosneb:

a) sõrmejälgede andmete infotehnoloogilisest keskandmebaasist (edaspidi „kesksüsteem“), mis jaguneb järgmiselt:

i) kesküksus;

ii) talitluspidevuse kava ja vastav süsteem;

b) kesksüsteemi ja liikmesriikide vahelisest sideinfrastruktuurist, mis on Eurodac-süsteemi andmetele ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk ð turvaline ja krüpteeritud sidekanal ï (edaspidi „sideinfrastruktuur“).

ò uus

2. Eurodac-süsteemi sideinfrastruktuur kasutab olemasolevat turvalist üleeuroopalist valitsusasutuste telemaatiliste teenuste võrku (TESTA). Olemasolevasse TESTA virtuaalsesse privaatvõrku luuakse Eurodac-süsteemi jaoks eraldi virtuaalne privaatvõrk, et tagada Eurodac-süsteemi andmete loogiline eraldatus muudest andmetest.

 603/2013

23. Igal liikmesriigil on üks riiklik juurdepääsupunkt.

34. Artikli 9 10 lõikega 1, artikli 14 13 lõikega 1 ja artikli 17 14 lõikega 1 hõlmatud isikute andmeid, mida töödeldakse kesksüsteemis, töödeldakse päritoluliikmesriigi nimel vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja üksteisest asjakohaste tehniliste vahenditega eraldatult.

45. Eurodac-süsteemi reguleerivaid eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest kesksüsteemi kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.

ê 603/2013 (kohandatud)

Artikkel 4 5

Operatiivjuhtimine

1. Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutab amet  eu-LISA  .

Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud Eurodac-süsteemi ööpäevaringseks toimimiseks kõigil nädalapäevadel kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige hooldust ja tehnilist arendustööd, mis tagab, et süsteem toimib operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses kesksüsteemist otsingu tegemiseks kuluva ajaga. Koostatakse talitluspidevuse kava ja vastav süsteem, milles võetakse arvesse hooldusvajadusi ja süsteemi ettenägematuid seisakuid, sealhulgas talitluspidevuse meetmete mõju andmekaitsele ja turvalisusele.

Amet  2. eu-LISA  tagab koostöös liikmesriikidega, et kesksüsteemi jaoks kasutatakse alati parimat kättesaadavat ja kõige turvalisemat tehnoloogiat ja tehnikaid/meetodeid, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

ò uus

2. eu-LISA-l on lubatud kasutada Eurodac-süsteemi kasutuskeskkonnas olevaid reaalseid isikuandmeid testimiseks järgmistel asjaoludel:

a) diagnostikaks ja parandusteks, juhul kui kesksüsteemis avastatakse vigu, ning

b) selleks et testida uusi tehnoloogiaid ja võtteid, mis on olulised kesküsteemi toimivuse või sellesse andmete edastamise parandamiseks.

Sellistel juhtudel peavad turvameetmed, juurdepääsukontroll ja logimistoimingud olema testikeskkonnas samaväärsed Eurodac-süsteemi kasutuskeskkonnaga. Testidel kasutatud reaalsed isikuandmed muudetakse anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekt ei ole enam tuvastatav.

ê 603/2013 (kohandatud)

23. Amet  eu-LISA  vastutab järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a) järelevalve;

b) turvalisus;

c) liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

34. Komisjon vastutab sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste, lõikes 2 3 nimetamata ülesannete täitmise eest:

a) eelarve täitmine;

b) soetamine ja uuendamine;

c) lepingulised küsimused.

ò uus

5. Samuti käitab ja haldab eu-LISA eraldi turvalist elektroonilist liikmesriikide ametiasutuste vahelist sidekanalit, nn DubliNet-sidevõrku, mis on moodustatud [määruse (EÜ) nr 1560/2003 artikli 18] alusel määruse (EL) nr [.../...] artiklites 32, 33 ja 46 sätestatud otstarbeks.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

46. Ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet  eu-LISA  asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad Eurodac-süsteemi andmetega. Nimetatud kohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

Artikkel 5 6

Liikmesriikide määratud asutused, kellel on juurdepääs õiguskaitse eesmärgil

1. Liikmesriigid määravad artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil kindlaks ametiasutused, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus esitada taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega. Määratud asutused on liikmesriikide need ametiasutused, kes vastutavad terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest. Määratud asutuste hulka ei kuulu ametid ja üksused, kes vastutavad üksnes riikliku julgeolekuga seotud luuretegevuse eest.

2. Iga liikmesriik peab määratud asutuste nimekirja.

3. Iga liikmesriik peab nimekirja määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega.

Artikkel 6 7

Õiguskaitse eesmärgil toimuvat juurdepääsu kontrollivad liikmesriikide kontrolliasutused

1. Artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil määrab iga liikmesriik kontrolliasutuseks ühe riigiasutuse või riigiasutuse üksuse. Kontrolliasutus on liikmesriigi selline ametiasutus, kes on vastutav terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest.

Kui siseriiklik õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja kontrolliasutus kuuluda samasse organisatsiooni, kuid kontrolliasutus peab oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites tegutsema sõltumatult. Kontrolliasutus on artikli 5 6 lõikes 3 osutatud tegevusüksustest eraldatud ega saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.

Liikmesriigid võivad oma organisatsiooniliste ja haldusstruktuuride tõttu määrata kooskõlas oma põhiseaduslike või (muudest) õigusaktidest tulenevate nõuetega rohkem kui ühe kontrolliasutuse.

2. Kontrolliasutus tagab, et taotluse esitamise tingimused sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega on täidetud.

Ainult kontrolliasutuse nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus artiklis 19 20 sätestatud korra kohaselt vastu võtta ja edastada Eurodac-süsteemile juurdepääsu taotlusi.

Ainult kontrolliasutusel on õigus edastada sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võrdlemise taotlus riiklikule juurdepääsupunktile.

Artikkel 7 8

Europol

1. Artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil määrab Europol oma kontrolliasutuseks nõuetekohaste volitustega Europoli ametnikest koosneva eriüksuse, kes oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel tegutseb käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud määratud asutusest sõltumatult ega saa määratud asutuselt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta. Selline eriüksus tagab, et taotluse esitamise tingimused sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega oleksid täidetud. Europol määrab kokkuleppel iga liikmesriigiga asjaomase liikmesriigi riikliku juurdepääsupunkti, kes edastab tema sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmete võrdlemise taotlused kesksüsteemi.

2. Artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil määrab Europol tegevusüksuse, kellel on õigus esitada tema määratud riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega. Määratud asutus on Europoli tegevusüksus, kellel on õigus koguda, salvestada, töödelda, analüüsida ja vahetada teavet, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

Artikkel 8 9

Statistika

1. Amet  eu-LISA  koostab igas kvartalis ð igal kuul ï kesksüsteemi töö kohta statistilise aruande, kus eelkõige esitatakse:

a) artikli 9 10 lõikes 1, artikli 14 13 lõikes 1 ja artikli 17 14 lõikes 1 nimetatud isikuid käsitlevate edastatud andmekogumite arv;

b) kokkulangevuste arv  artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute osas, kes on hiljem esitanud  teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud rahvusvahelise kaitse taotlejate osas ð ning kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning leitud viibivat liikmesriigis ebaseaduslikult ï ;

c) kokkulangevuste arv artikli 14 13 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes on hiljem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ð ning kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning leitud viibivat liikmesriigis ebaseaduslikult ï ;

d) kokkulangevuste arv artikli 17 14 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes olid enne esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis ð ning kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega ning leitud viibivat liikmesriigis ebaseaduslikult ï ;

e) niisuguste sõrmejälgede andmete arv, mida kesksüsteem pidi päritoluliikmesriikidelt rohkem kui üks kord paluma, sest algselt edastatud sõrmejälgede andmeid ei olnud võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda;

f) kooskõlas artikli 18 19 lõigetega lõikega 1 ja 3 ð artikli 17 lõigetega, 2, 3 ning 4 ï märgitud ja blokeeritud ning märke ja blokeeringu eemaldamise andmekogumite arv;

g) selliste artikli 18 19 lõikes lõigetes 1 ð ja 4 ï osutatud nende isikute arv, kelle puhul on tuvastatiud kokkulangevusi vastavalt käesoleva artikli punktidele b ð , c ï ja d;

h) artikli 20 21 lõikes 1 osutatud taotluste ja kokkulangevuste arv;

i) artikli 21 22 lõikes 1 osutatud taotluste ja kokkulangevuste arv.;

ò uus

j) artiklis 31 osutatud isikute kohta esitatud taotluste arv;

h) artikli 26 lõikes 6 osutatud kesksüsteemist saadud kokkulangevuste arv.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

2.  Igakuised statistilised andmed lõike 1 punktides a–h osutatud isikute kohta avaldatakse iga kuu. ï Iga aasta lõpus koostatakse ð avaldab eu-LISA ï statistilinse  aastaaruande  aruanne ð lõike 1 punktides a–h osutatud isikute kohta ï , mis võtab kokku kõnealuse aasta statistilised kvartaliaruanded ja kus esitatakse isikute arv, kelle osas tuvastati kokkulangevusi vastavalt lõike 1 punktidele b, c ja d. Statistikas esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi. Tulemused avalikustatakse.

ò uus

3. Lisaks korralise statistika koostamisele lõike 1 alusel esitab eu-LISA komisjonile viimase taotlusel uuringuteks ja analüüsideks teatavaid aspekte käsitleva statistika nii, et ei ole võimalik üksikisikuid tuvastada. Seda statistikat jagatakse teiste justiits- ja siseküsimuste asutustega, kui see on nende ülesannete täitmiseks asjakohane.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJAD

Artikkel 9 10

Sõrmejälgede  ja näokujutiste  andmete kogumine,  ja  edastamine ja võrdlemine

1. Iga liikmesriik võtab viivitamata kõikidelt vähemalt 14-aastastelt ð kuueaastastelt ï rahvusvahelise kaitse taotlejatelt kõikide sõrmede sõrmejäljed ð ja jäädvustab tema näokujutise ï ning võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast määruse (EL) nr 604/2013 artikli [21 lõikes 2] määratletud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist edastab need koos käesoleva määruse artikli 11 12 punktides b–g ð c–n ï nimetatud andmetega kesksüsteemi.

Nimetatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 25 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik võtma taotlejalt uued sõrmejäljed ning saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

2. Juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei ole võimalik võtta ð või näokujutist jäädvustada ï taotleja tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peavad liikmesriigid erandina lõikest 1 võtma sellised sõrmejäljed ja ð jäädvustama näokujutise ning ï edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks pikendada lõikes 1 nimetatud 72-tunnist tähtaega kõige rohkem 48 tunni võrra.

3. Liikmesriigi edastatud artikli 11 punktis a kirjeldatud sõrmejälgede andmeid, välja arvatud vastavalt artikli 10 punktile b edastatud andmeid, võrreldakse automaatselt teiste liikmesriikide edastatud ja kesksüsteemis juba talletatud sõrmejälgede andmetega.

4. Liikmesriigi nõudmisel tagab kesksüsteem, et lõikes 3 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud sõrmejälgede andmeid.

5. Kesksüsteem edastab automaatselt päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 11 punktides a–k nimetatud andmed, vajaduse korral koos artikli 18 lõikes 1 osutatud märkega.

ò uus

3. Sõrmejälgede andmeid võivad võtta ja edastada ka Euroopa piiri- [ja ranniku-] valverühmade liikmed või liikmesriikide varjupaigaeksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas [määrusega, mis käsitleb Euroopa piiri- [ja ranniku-] valvet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ] ning [määrusega (EL) nr 439/2010].

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 10 11

Teave andmesubjekti staatuse kohta

Kesksüsteemi saadetakse järgmine teave, et selle saaks salvestada vastavalt artiklile 12 artikli 17 lõikele 1, võimaldamaks artiklitega 9 lõikega 5 ð 15 ja 16 ï ettenähtud edastamist:

a) kui rahvusvahelise kaitse taotleja või muu määruse (EL) nr [.../...] 604/2013 artikli 18 lõike 1 punktis d ð artikli 21 lõike 1 punktis b, c, d või e ï osutatud isik saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki nimetatud määruse artiklis 25 ð 26 ï osutatud, isiku tagasivõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse ð tagasivõtmisteate ï kohase üleandmise tulemusena, ajakohastab vastutav liikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 12, lisades sinna tema saabumiskuupäeva;

b) kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki määruse (EL) nr [.../...] 604/2013 artiklis 22 ð 24 ï osutatud, isiku vastuvõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, saadab vastutav liikmesriik asjaomast isikut käsitleva andmekogumi, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 12 ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva;

ò uus

c)kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub määruse (EL) nr [.../...] artikli 34 kohasesse jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki, saadab see liikmesriik selle isiku kohta käiva ning käesoleva määruse artikli 12 kohaselt salvestatud andmekogumi, lisab sinna isiku saabumiskuupäeva ning märgib, et tema on jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik;

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

c) niipea kui päritoluliikmesriik tõendab, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud, ajakohastab ta oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11, lisades sinna selle isiku territooriumilt lahkumise kuupäeva, et lihtsustada määruse (EL) nr 604/2013 artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 5 kohaldamist;

d) niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artiklile 11 12 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, mille päritoluliikmesriik tegi pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmist või tagasilükkamist vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artikli 19 lõikele 3, ajakohastab päritoluliikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 12, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva;

e) liikmesriik, kellest vastavalt määruse (EL) nr [.../...] 604/2013 artikli 17 ð 19 ï lõikele 1 saab vastutav liikmesriik, ajakohastab oma asjaomast taotlejat käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 12, lisades sinna kuupäeva, mil tehti otsus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise kohta.

Artikkel 11 12

Andmete salvestamine

Kesksüsteemis salvestatakse üksnes järgmised andmed:

a) sõrmejälgede andmed;

ò uus

b) näokujutis;

c) perekonnanimi (-nimed) ja eesnimi (-nimed), sünnijärgne nimi (sünnijärgsed nimed) ja varem kasutatud nimed ning varjunimed, mis võidakse sisestada eraldi;

d) kodakondsus(ed);

e) sünnikoht ja -kuupäev;

 603/2013

bf) päritoluliikmesriik, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise koht ja kuupäev; artikli 10 11 punktis b osutatud juhtudel mõeldakse taotluse esitamise kuupäeva all kuupäeva, mille sisestas taotleja üle andnud liikmesriik;

cg) sugu;

ò uus

h) isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; dokumendi välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

 603/2013

di) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

ò uus

j) rahvusvahelise kaitse taotluse kordumatu number vastavalt määruse (EL) nr […/…] artikli 22 lõikele 2;

k) artikli 11 punkti c kohane jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik;

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

el) sõrmejälgede võtmise ð ja/või näokujutise jäädvustamise ï kuupäev;

fm) andmete kesksüsteemi edastamise kuupäev;

gn) operaatori kasutajatunnus;

ho) kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 11 punktile a või b asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

 p) kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 11 punktile b asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev; 

ò uus

q) kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 11 punktile c asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

i) kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 punktile c asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise kuupäev;

jr) kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 11 punktile d asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

ks) kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 10 11 punktile e taotluse läbivaatamise otsuse tegemise kuupäev.

III PEATÜKK

VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKUL ÜLETAMISEL KINNI PEETUD KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD

Artikkel 14 13

Sõrmejälgede andmete  ja näokujutise andmete  kogumine ja edastamine

1. Iga liikmesriik võtab viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed kõikidelt vähemalt 14-aastastelt ð kuueaastastelt ï kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all ð, samuti jäädvustab liikmesriik nende näokujutise ï.

2. Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva kesksüsteemi iga lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

a) sõrmejälgede andmed;

ò uus

b)näokujutis;

c)perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võidakse sisestada eraldi;

d)kodakondsus(ed);

e)sünnikoht ja -aeg;

 603/2013

bf) päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

cg) sugu;

ò uus

h) isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

 603/2013

ð uus

di) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

ej) sõrmejälgede võtmise ð ja/või näokujutise jäädvustamise ï kuupäev;

fk) andmete kesksüsteemi edastamise kuupäev;

gl) operaatori kasutajatunnus.;

ò uus

m) kui see on kohaldatav, siis vastavalt lõikele 6 asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev.

 603/2013

ð uus

3. Erandina lõikest 2 tuleb lõikes 2 nimetatud andmed, mis on seotud isikutega, kes on kinni peetud vastavalt lõikes 1 kirjeldatule ning kes viibivad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil, kuid keda hoitakse pärast nende kinnipidamist vahi all, vangistuses või eeluurimise all kauem kui 72 tundi, edastada enne nende vahi alt, vangistusest või eeluurimise alt vabanemist.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 25 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule kinni peetud isikute sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5. Juhul kui kinnipeetud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta ð ja näokujutist jäädvustada ï tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma selle isiku sõrmejäljed ð, jäädvustama näokujutise ï ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks pikendada lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega kõige rohkem 48 tunni võrra.

ò uus

6. Niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt lõikele 1 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, ajakohastab päritoluliikmesriik asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas lõikega 2, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

7. Sõrmejälgede andmeid võivad jäädvustada ja edastada ka Euroopa piiri- [ja ranniku-]valverühmad, kes täidavad ülesandeid ja kasutavad volitusi kooskõlas [määrus Euroopa piiri- [ja ranniku-]valve kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) No 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ].

ê 603/2013 (kohandatud)

Artikkel 15

Andmete salvestamine

1. Artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmed salvestatakse kesksüsteemis.

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, salvestatakse artikli 14 lõike 2 kohaselt kesksüsteemi edastatud andmed üksnes artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil ja selleks, et neid võrrelda edaspidi kesksüsteemi edastatavate rahvusvahelise kaitse taotlejate andmetega.

Kesksüsteem ei võrdle artikli 14 lõike 2 kohaselt talle edastatud andmeid kesksüsteemis eelnevalt salvestatud andmetega ega artikli 14 lõike 2 kohaselt edaspidi kesksüsteemi edastatavate andmetega.

2. Edaspidi kesksüsteemi edastatavate rahvusvahelise kaitse taotlejaid käsitlevate andmete ja lõikes 1 nimetatud andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 9 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 25 lõikes 4 sätestatud korda.

Artikkel 16

Andmete säilitamine

1. Kõiki artikli 14 lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevaid andmekogumeid säilitatakse kesksüsteemis 18 kuu jooksul pärast nendelt sõrmejälgede võtmise kuupäeva. Selle aja möödudes kustutab kesksüsteem andmed automaatselt.

2. Artikli 14 lõikes 1 osutatud andmed kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta kustutatakse kesksüsteemist vastavalt artikli 28 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab enne käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 18 kuu möödumist teada ühe järgmistest asjaoludest:

a) kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule on välja antud elamisluba;

b) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on liikmesriikide territooriumilt lahkunud;

c) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on saanud ühe liikmesriigi kodakondsuse.

3. Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et andmed on kustutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a või b esitatud põhjustel või et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed.

4. Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 9 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed käesoleva artikli lõike 2 punktis c esitatud põhjusel.

IV PEATÜKK

LIIKMESRIIGIS EBASEADUSLIKULT VIIBIVAD KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD

Artikkel 17 14

Sõrmejälgede andmete  ja näokujutise andmete  võrdlemine , kogumine ja edastamine 

1. Liikmesriik võib edastada kesksüsteemi oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14-aastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse teises liikmesriigis.

Üldjuhul on põhjust kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on esitanud varem teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse, kui:

a) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik kinnitab, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid ei nimeta, millises liikmesriigis ta selle esitas;

b) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei taotle rahvusvahelist kaitset, kuid on päritoluriiki tagasisaatmise vastu, väites et ta on seal hädaohus, või

c) kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik püüab muul viisil takistada enda väljasaatmist, keeldudes koostööst oma isiku tuvastamisel, eelkõige nii, et ei esita isikut tõendavaid dokumente või esitab võltsitud dokumendid.

2. Kui liikmesriigid osalevad lõikes 1 nimetatud menetluses, edastavad nad kesksüsteemi lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute sõrmejälgede andmed kõikide või vähemalt nimetissõrmede kohta, ja kui need puuduvad, siis kõikide teiste sõrmede kohta.

ò uus

1. Iga liikmesriik võtab kõikidelt vähemalt kuueaastastelt ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed ja jäädvustab nende näokujutise.

a) sõrmejälgede andmed;

b) näokujutis;

c) perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võidakse sisestada eraldi;

d) kodakondsus(ed);

e) sünnikoht ja -aeg;

f) päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

g) sugu;

h) isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

i) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

j) sõrmejälgede võtmise ja/või näokujutise jäädvustamise kuupäev;

k) andmete kesksüsteemi edastamise kuupäev;

l) operaatori kasutajatunnus;

m) kui see on kohaldatav, siis vastavalt lõikele 6 asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

3. Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejälgede andmed edastatakse kesksüsteemi üksnes selleks, et neid võrrelda ð ja võrreldakse ï teiste liikmesriikide edastatud ja kesksüsteemis juba salvestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate  artikli 9 10 lõike 1, artikli 14 13 lõike 1 ja artikli 17 14 lõike 1 kohaselt sõrmejäljed andnud isiku  sõrmejälgede andmetega.

Sellise kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejälgede andmeid ei salvestata kesksüsteemis ega võrrelda artikli 14 lõike 2 kohaselt kesksüsteemi edastatavate andmetega.

ò uus

4. Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule kinni peetud isikute sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5. Juhul kui kinnipeetud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta ja näokujutist jäädvustada tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma selle isiku sõrmejäljed, jäädvustama näokujutise ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks pikendada lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega kõige rohkem 48 tunni võrra.

6. Niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 1 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, ajakohastab päritoluliikmesriik asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

4. Pärast sõrmejälgede andmete võrdluse tulemuste päritoluliikmesriigile edastamist säilitatakse otsinguandmeid kesksüsteemis üksnes artiklis 28 nimetatud põhjustel. Mingitel muudel põhjustel ei või mingeid muid otsinguandmeid ei liikmesriikides ega kesksüsteemis säilitada.

5. Käesoleva artikli kohaselt edastatavate sõrmejälgede andmete ja kesksüsteemis juba säilitatavate teiste liikmesriikide edastatud rahvusvahelise kaitse taotlejate sõrmejälgede andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 9 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 25 lõikes 4 sätestatud korda.

V PEATÜKK

 RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJATE JA VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKUL ÜLETAMISEL KINNI PEETUD VÕI LIIKMESRIIGIS EBASEADUSLIKULT VIIBIVATE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE ANDMETE VÕRDLEMISE KORD

Artikkel 15

 Sõrmejälgede ja näokujutise andmete võrdlemine 

31. Liikmesriigi edastatud artikli 11 punktis a kirjeldatud sõrmejälgede ð ja näokujutise ï andmeid, välja arvatud vastavalt artikli 10 punktile 11 punktidele b ð ja c ï edastatud andmeid, võrreldakse automaatselt teiste liikmesriikide edastatud ja kesksüsteemis juba  kooskõlas artikli 9 10 lõikega 1, artikli 14 13 lõikega 1 ja artikli 17 14 lõikega 1  talletatud sõrmejälgede andmetega.

42. Liikmesriigi nõudmisel tagab kesksüsteem, et  käesoleva artikli  lõikes 3 1 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud  sõrmejälje  ð ja näokujutise ï andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud sõrmejälgede ð ja näokujutiste ï andmeid.

53. Kesksüsteem edastab ð artikli 26 lõikes 4 sätestatud korras ï automaatselt päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 11 punktides a–k ð artiklis 12, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 ï nimetatud andmed, vajaduse korral koos artikli 18 19 lõikes 1 ð ja lõikes 4 ï osutatud märkega. ðKui võrdlustulemus on negatiivne, siis artiklis 12, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmeid ei edastata. ï

ò uus

4. Kui liikmesriik saab Eurodac-süsteemist kokkulangevuse tõenduse, mis võib olla liikmesriigile abiks artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud kohustuste täitmisel, on see tõendina muude kokkulangevuste suhtes ülimuslik.

ò uus

Artikkel 16

Näokujutise andmete võrdlemine

(2)Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 26 kohast võrdlust, või kui artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 osutatud isik sõrmejälgede võtmisega ei nõustu, siis viimase abinõuna võib liikmesriik kasutada näokujutise andmete võrdlemist.

(3)Andmesubjekti näokujutise andmeid ja tema sugu käsitlevaid andmeid, välja arvatud vastavalt artikli 11 punktidele b ja c edastatud andmeid, võib automaatselt võrrelda teiste liikmesriikide edastatud ja kooskõlas artikli 10 lõikega 1, artikli 13 lõikega 1 ja artikli 14 lõikega 1 kesksüsteemis juba talletatud näokujutise andmetega ja andmesubjekti sugu käsitlevate isikuandmetega.

(4)Liikmesriigi nõudmisel tagab kesksüsteem, et käesoleva artkli lõikes 1 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud näokujutise andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud näokujutise andmeid.

(5)Kesksüsteem edastab artikli 26 lõikes 4 sätestatud korras automaatselt päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artiklis 12, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmed, vajaduse korral koos artikli 17 lõikes 1 ja lõikes 4 osutatud märkega. Kui võrdlustulemus on negatiivne, siis artiklis 12, artikli 13 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmeid ei edastata.

(6)Kui liikmesriik saab Eurodac-süsteemist tõendi kokkulangevuse kohta, mis võib olla liikmesriigile abiks artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud kohustuste täitmisel, tuleb muude kokkulangevuste asemel lähtuda just sellest tõendist.

ê 603/2013 (kohandatud)

V VI PEATÜKK

RAHVUSVAHELISE KAITSE SAAJAD  ANDMETE SÄILITAMINE, ANDMETE ENNETÄHTAEGNE KUSTUTAMINE JA ANDMETE MÄRKIMINE 

Artikkel 12 17

Andmete säilitamine

1. Kõiki  rahvusvahelise kaitse taotlejatega seonduvaid  artiklis 11 12 nimetatud andmekogumeid säilitatakse  artikli 10 lõikes 1 nimetatud eesmärgil  kesksüsteemis kümne aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

ò uus

2. Kõiki kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isikuga seonduvaid artikli 13 lõikes 2 nimetatud andmekogumeid säilitatakse artikli 13 lõikes 1 nimetatud eesmärgil kesksüsteemis viie aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

3. Kõiki kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isikuga seonduvaid artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmekogumeid säilitatakse artikli 14 lõikes 1 nimetatud eesmärgil kesksüsteemis viie aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

24.  Käesoleva artikli  Lõikes lõigetes 1ð – 3 ï osutatud tähtaja  andmete säilitusaegade  möödudes kustutab kesksüsteem automaatselt kesksüsteemis olevad  andmesubjektide  andmed.

Artikkel 13 18

Andmete varasem  ennetähtaegne  kustutamine

1. Andmed isiku kohta, kes on saanud liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 1217 lõikes 1 ð , 2 või 3 ï nimetatud tähtaja lõppu, kustutatakse kesksüsteemist vastavalt artikli 27 28 lõikele 4 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on saanud kodakondsuse.

2. Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 9 10 lõikes 1, või artikli 14 13 lõikes 1 ð või artikli 14 lõikes 1 ï osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed kooskõlas lõikega 1

Artikkel 18 19

Andmete märkimine

1. Päritoluliikmesriik, kes on võtnud rahvusvahelise kaitse alla rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle andmed olid artikli 11 12 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi salvestatud, teeb artikli 1 lõikes 1 punktis a sätestatud eesmärgil asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille  eu-LISA  amet on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artiklile 12 artikli 17 lõikele 1, et võimaldada artikli 9 lõikega 5 ð artikliga 15 ï ettenähtud edastamist. Kesksüsteem teavitab ð võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul ï kõiki päritoluliikmesriike sellest, et teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse tema poolt artikli 9 10 lõikes 1, ja artikli 14 13 lõikes 1 ð või artikli 14 lõikes 1 ï osutatud isikute kohta edastatud andmetega, on teinud andmete kohta märke. Teised päritoluliikmesriigid teevad samuti vastavate andmekogumite kohta märke.

2. Rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute kesksüsteemis säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgitud andmed tehakse artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavaks kolmeks aastaks alates andmesubjekti rahvusvahelise kaitse alla võtmise kuupäevast.

Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 11 12 punktides a –k ð b–s ï osutatud andmed. Kesksüsteem ei edasta käesoleva artikli lõikes 1 osundatud märget. Pärast kolme aasta möödumist blokeerib kesksüsteem automaatselt selliste andmete edastamise artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil võrdlemise taotluse korral, kuid jätab andmed kuni nende kustutamiseni kättesaadavaks võrdluse teostamiseks artikli 1 lõikes lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgil. Blokeeritud andmeid ei edastata ning kokkulangevuse korral annab kesksüsteem taotlevale liikmesriigile negatiivse tulemuse.

3. Päritoluliikmesriik eemaldab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmete kohta eelnevalt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 või 2 tehtud märke või blokeeringu, kui tema staatus on direktiivi 2011/95/EL artikli 14 või 19 alusel tühistatud, lõpetatud või selle uuendamisest on keeldutud.

ò uus

4. Päritoluliikmesriik, kes on andnud elamisloa ebaseaduslikult riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kelle andmed olid artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi salvestatud, teeb artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgil asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille eu-LISA on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artikli 17 lõigetele 2 ja 3, et võimaldada artikliga 15 ja artikliga 16 ettenähtud edastamist. Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 13 lõikes 1 või artikli 14 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on andmed märkinud. Teised päritoluliikmesriigid teevad samuti vastavate andmekogumite kohta märke.

5. Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohta kesksüsteemis säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 4 kohaselt märgitud andmed tehakse artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavaks kuni need andmed kesksüsteemist artikli 17 lõike 4 kohaselt kustutatakse

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

VI VII PEATÜKK

ÕIGUSKAITSE EESMÄRGIL TOIMUVA ANDMETE VÕRDLEMISE JA EDASTAMISE KORD

Artikkel 19 20

Sõrmejälgede andmete Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise kord

1. Artikli 5 6 lõikes 1 ja artikli 7 8 lõikes 2 osutatud määratud asutused võivad artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c, sätestatud eesmärgil esitada kontrolliasutusele artikli 20 21 lõikes 1 osutatud põhjendatud elektroonilise taotluse koos nende kasutatava viitenumbriga, et ta edastaks sõrmejälgede ð ja näokujutise ï andmed võrdlemiseks riikliku juurdepääsupunkti kaudu kesksüsteemile. Kontrolliasutus kontrollib kõnealuse taotluse saamise korral, kas kõik artiklis 20 21 või 21 22 sätestatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud.

2. Kui kõik artiklis 20 21 või 21 22 osutatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, edastab kontrolliasutus andmete võrdlemise taotluse riiklikule juurdepääsupunktile, kes omakorda edastab selle vastavalt artiklitele 9 lõigetele 3 ja 5 ð 15 ja 16 ï kesksüsteemile andmete võrdlemiseks artikli 9 10 lõike 1, ja artikli 14 13 lõike 2 ð 1 ja artikli 14 lõike 1 ï kohaselt kesksüsteemile edastatud  sõrmejälgede  ð ja näokujutise ï andmetega.

ò uus

3. Näokujutise andmeid võib kooskõlas artikli 16 lõikega 1 võrrelda artikli 1 lõike 1 punkti c kohaselt muude kesksüsteemis olevate näokujutise andmetega, kui sellised andmed on artikli 21 lõike 1 kohase põhjendatud elektroonilise taotluse esitamise ajal kättesaadavad.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

34. Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu, võib kontrolliasutus edastada sõrmejälgede andmed võrdlemiseks riiklikule juurdepääsupunktile kohe pärast määratud asutuselt taotluse saamist ning alles tagantjärele kontrollida, kas kõik artiklis 20 21 või 21 22 osutatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise erandjuhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta pärast taotluse menetlemist.

45. Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs Eurodac-süsteemi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik Eurodac-süsteemist saadud teabele juurdepääsu omanud asutused selle teabe ja teavitavad kõnealusest kustutamisest kontrolliasutust.

Artikkel 20 21

Tingimused määratud asutuste juurdepääsuks Eurodac-süsteemile

1. Määratud asutused võivad oma volituste piires ja artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil esitada põhjendatud elektroonilise taotluse sõrmejälgede andmete võrdlemiseks kesksüsteemis säilitatavate andmetega ainult siis, kui andmesubjekti ei õnnestunud tuvastada võrdlemisel järgmistes andmebaasides olevate andmetega:

–siseriiklikud sõrmejälgede andmebaasid;

–otsusel 2008/615/JSK põhinevad teiste liikmesriikide sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise automaatse tuvastamise süsteemid, mille andmetega võrdlemine on tehniliselt võimalik, välja arvatud juhul, kui võib põhjendatult eeldada, et nende süsteemide andmetega võrdlemine ei aita andmesubjekti tuvastada. Vastavad põhjendatud eeldused lisatakse elektroonilisse põhjendatud taotlusesse Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemiseks, mille määratud asutus esitab kontrolliasutusele ning

–viisainfosüsteem, eeldusel et on täidetud otsuses 2008/633/JSK sellise võrdluse teostamiseks määratud tingimused

ning täidetud on kõik alljärgnevad tingimused:

a) võrdlemine on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, st et esineb ülekaalukas avaliku julgeoleku huvi, mis muudab andmebaasi päringu proportsionaalseks meetmeks;

b) võrdlemine on vajalik konkreetse juhtumi korral (s.t et süstemaatilisi võrdlusi ei teostata) ning

c) on põhjendatult alust arvata, et võrdlemine aitab oluliselt kaasa asjaomase kuriteo ennetamisele, avastamisele või uurimisele. Selline põhjendatud alus esineb eeskätt põhjendatud kahtluse korral, et terroriaktis või muus raskes kuriteos kahtlustatav isik või selle toimepanija või ohver kuulub käesoleva määrusega hõlmatud isikute kategooriasse.

2. Taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega piirdub sõrmejälgede ð või näokujutise ï andmete otsinguga.

Artikkel 21 22

Tingimused Europoli juurdepääsuks Eurodac-süsteemile

1. Europoli määratud asutus võib artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil esitada põhjendatud elektroonilise taotluse sõrmejälgede andmete võrdlemiseks kesksüsteemis säilitatavate andmetega, seda Europoli volituste piires ja kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks ning üksnes juhul, kui võrdlused mis tahes Europolile tehniliselt ja õiguslikult kättesaadavates infotöötlussüsteemides säilitatavate sõrmejälgede andmetega ei võimaldanud andmesubjekti isikut tuvastada ning kui täidetud on kõik alljärgnevad tingimused:

a) võrdlemine on vajalik, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, s.t et esineb ülekaalukas avaliku julgeoleku huvi, mis muudab andmebaasi päringu proportsionaalseks meetmeks;

b) võrdlemine on vajalik konkreetse juhtumi korral (s.t et süstemaatilisi võrdlusi ei teostata) ning

2. Taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega piirdub sõrmejälgede ð ja näokujutise ï andmete võrdlemisega.

3. Teabe töötlemiseks, mida Europol saab Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tulemusel, on vajalik päritoluliikmesriigi luba. Selline luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli siseriikliku üksuse kaudu.

Artikkel 22 23

Määratud asutuste, kontrolliasutuste ja riiklike juurdepääsupunktide vaheline teabevahetus

1. Ilma et see piiraks artikli 26 27 kohaldamist, peab igasugune määratud asutuste, kontrolliasutuste ja riiklike juurdepääsupunktide vaheline teabevahetus olema turvaline ja toimuma elektrooniliselt.

2. Artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil töötlevad liikmesriigid sõrmejälgede andmeid digitaalselt ja edastavad need I lisas ð kokkulepitud liidese juhenddokumendis ï osutatud  sätestatud  andmevormingus, tagamaks et andmeid oleks võimalik võrrelda sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

VII VIII PEATÜKK

ANDMETE TÖÖTLEMINE, ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Artikkel 23 24

Vastutus andmete töötlemise eest

1. Päritoluliikmesriik vastutab järgneva tagamise eest:

a) sõrmejälgi võetakse ð ja näokujutisi jäädvustatakse ï seaduslikul viisil;

b) sõrmejälgede andmed ja muud artiklis 11 12, artikli 14 13 lõikes 2 ja artikli 17 14 lõikes 2 nimetatud andmed edastatakse kesksüsteemi seaduslikul viisil;

c) kesksüsteemi edastamise ajal on andmed täpsed ja ajakohased;

d) andmeid salvestatakse, säilitatakse ja parandatakse kesksüsteemis ning kustutatakse sealt seaduslikul viisil, ilma et see piiraks  eu-LISA  ameti vastutust;

e) kesksüsteemi poolt edastatud sõrmejälgede ð ja näokujutise ï andmete võrdlustulemusi töödeldakse seaduslikul viisil.

2. Vastavalt artiklile 34 36 tagab päritoluliikmesriik lõikes 1 nimetatud andmete turvalisuse enne kesksüsteemi edastamist ja edastamise ajal, samuti nende andmete turvalisuse, mille ta saab kesksüsteemist.

3. Päritoluliikmesriik vastutab andmete lõpliku identifitseerimise eest vastavalt artikli 25 26 lõikele 4.

4. Amet  eu-LISA  tagab, et kesksüsteem tegutseb käesoleva määruse kohaselt. Amet  eu-LISA  teeb eelkõige järgmist:

a) võtab meetmed, mis tagavad, et kesksüsteemiga töötavad isikud töötleksid selles salvestatud andmeid üksnes Eurodac-süsteemi eesmärkide kohaselt, mis on sätestatud artiklis 1;

b) võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kesksüsteemi turvalisus vastavalt artiklile 34 36;

c) tagab, et kesksüsteemile oleks juurdepääs ainult kesksüsteemiga töötama volitatud isikutel, ilma et see piiraks Euroopa andmekaitseinspektori pädevust.

Amet  eu-LISA  teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa andmekaitseinspektorile kõikidest esimese lõigu kohaselt võetavatest meetmetest.

Artikkel 24 25

Andmete edastamine

1. Sõrmejälgede andmeid töödeldakse digitaalselt ning need edastatakse I lisas ð kokkulepitud liidese juhenddokumendis ï osutatud  sätestatud  andmevormingus. Kui see on kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab amet  eu-LISA  tehnilised nõuded kõnealuses vormingus andmete edastamiseks liikmesriikide ja kesksüsteemi vahel. Amet  eu-LISA  tagab, et liikmesriikide edastatud sõrmejälgede andmeid ð ja näokujutisi ï on võimalik võrrelda sõrmejälgede ð ja nägude ï tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

2. Liikmesriigid peavad artiklis 11 12, artikli 14 13 lõikes 2 ja artikli 17 14 lõikes 2 nimetatud andmed esitama elektrooniliselt. Artiklis 11 12, ja artikli 14 13 lõikes 2 ð ja artikli 14 lõikes 2 ï osutatud andmed salvestatakse automaatselt kesksüsteemi. Kui see on kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab amet  eu-LISA  tehnilised nõuded, tagamaks et andmeid on võimalik nõuetekohaselt liikmesriikide ja kesksüsteemi vahel elektrooniliselt edastada.

3. Artikli 11 punktis d Artikli 12 punktis i, artikli 14 lõike 2 punktis d artikli 13 lõike 2 punktis i, artikli 17 lõikes 1 artikli 14 lõike ð 2 punktis i ï ja artikli 19 20 lõikes 1 osutatud viitenumbri abil on võimalik andmed üheselt siduda konkreetse isiku ning andmeid edastava liikmesriigiga. Lisaks võimaldab see tuvastada, kas nimetatud andmed seonduvad artikli 9 10 lõikes 1, artikli 14 13 lõikes 1 või artikli 17 14 lõikes 1 nimetatud isikuga.

4. Viitenumber algab identifitseerimistähe või -tähtedega, mille alusel tehakse vastavalt I lisas osutatud normile kindlaks andmed edastanud liikmesriik. Identifitseerimistähele või -tähtedele järgneb isiku või taotluse kategooria tähis. „1“ tähistab artikli 9 10 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid, „2“ artikli 14 13 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid, „3“ artikli 17 14 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid, „4“ artiklis 20 21 nimetatud taotlusi, „5“ artiklis 21 22 nimetatud taotlusi ning „9“ artiklis 29 30 nimetatud taotlusi.

5. Amet  eu-LISA  kehtestab tehnilised menetlused, mille abil liikmesriigid tagavad üheste andmete jõudmise kesksüsteemi.

6. Kesksüsteem kinnitab nii kiiresti kui võimalik andmete kättesaamist. Selleks kehtestab amet  eu-LISA  vajalikud tehnilised nõuded, tagamaks et liikmesriik saab taotluse korral kättesaamistõendi.

Artikkel 25 26

Võrdlemine ja tulemuste edastamine

1. Liikmesriigid tagavad sõrmejälgede andmete edastamise nõuetekohase kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist sõrmejälgede ð ja nägude ï tuvastamise elektroonilise süsteemi abil. Kui see on kesksüsteemi võrdlustulemuste ülima täpsuse tagamiseks vajalik, määrab amet  eu-LISA  kindlaks edastatavate sõrmejälgede andmete kvaliteedinõuded. Kesksüsteem kontrollib edastatud sõrmejälgede ð ja näokujutise ï andmete kvaliteeti niipea kui võimalik. Kui sõrmejälgede ð või näokujutise ï andmeid ei ole võimalik sõrmejälgede ð ja nägude ï tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda, teavitab kesksüsteem asjaomast liikmesriiki. Asjaomane liikmesriik edastab seejärel nõuetekohase kvaliteediga sõrmejälgede ð või näokujutise ï andmed, kasutades selleks sama viitenumbrit, kui varem edastatud sõrmejälgede ð või näokujutise ï andmete puhul.

2. Kesksüsteem teostab võrdlusi taotluste saabumise järjekorras. Igale taotlusele vastatakse 24 tunni jooksul. Liikmesriigid võivad siseriiklikest õigusaktidest tulenevatel põhjustel nõuda eriti kiireloomulisi võrdlusi, mis tehakse ühe tunni jooksul. Kui nimetatud tähtaegu ei ole võimalik ametist  eu-LISAst  sõltumatutel põhjustel järgida, töötleb kesksüsteem taotlust eelisjärjekorras niipea, kui eespool nimetatud põhjusi enam ei ole. Sellistel juhtudel kehtestab amet  eu-LISA  taotluste eelisjärjekorras käsitlemise tagamise kriteeriumid, kui see on vajalik kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks.

3. Kui see on vajalik kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks, kehtestab amet  eu-LISA  saadud andmete töötlemise ning võrdluse tulemuse edastamise menetluskorra.

4. Vastuvõtvas liikmesriigis kontrollib  sõrmejälgede andmete vastavalt artiklile 15 saadud  võrdlustulemusi viivitamata selle riigi eeskirjade kohaselt määratud sõrmejäljeekspert, kes on saanud väljaõppe sõrmejälgede võrdlemiseks just käesoleva määrusega ette nähtud viisidel. Päritoluliikmesriik teostab käesoleva määruse artikli 1 lõikes lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil lõpliku identifitseerimise koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 artiklile 34.

ò uus

5. Vastuvõtvas liikmesriigis kontrollitakse ja kõrvutatakse viivitamatult näokujutise andmete artikli 16 kohaselt saadud võrdlustulemusi. Päritoluliikmesriik teostab käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil lõpliku identifitseerimise koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

Kesksüsteemilt saadud andmed, mis on seotud muude ebausaldatavaks osutunud andmetega, tuleb kustutada niipea, kui kõnealuste andmete ebausaldatavus on kindlaks tehtud.

56. Kui lõike 4 kohane lõplik identifitseerimine näitab, et kesksüsteemilt saadud võrdlustulemus ei lange võrdluseks saadetud sõrmejälgede ð või näokujutise ï andmetega kokku, kustutavad liikmesriigid viivitamata võrdlustulemused ning teavitavad sellisest asjaolust võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul komisjoni ja  eu-LISAt  ametit ð ning edastavad päritoluliikmesriigis kasutatatud viitenumbri ja tulemuse saanud liikmesriigis kasutatatud viitenumbri ï .

Artikkel 26 27

Liikmesriikide ja kesksüsteemi vaheline teabevahetus

Liikmesriikide poolt kesksüsteemi ja vastupidi edastatavate andmete edastamiseks kasutatakse sideinfrastruktuuri. Kui see on sideinfrastruktuuri kesksüsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab amet  eu-LISA  side sideinfrstruktuuri kasutamiseks vajalikud tehnilised protseduurid.

Artikkel 27 28

Juurdepääs Eurodac-süsteemi salvestatud andmetele, andmete parandamine ja kustutamine

1. Päritoluliikmesriigil on juurdepääs enda edastatud ja käesoleva määruse kohaselt kesksüsteemi salvestatud andmetele.

Liikmesriikidel ei ole õigust teha otsinguid teiste liikmesriikide edastatud andmete kohta ega saada selliseid andmeid, välja arvatud artikli 9 lõikes 5 ð artiklites 15 ja 16 ï nimetatud võrdlemise tulemusena saadud andmed.

2. Iga liikmesriik määrab artikli 1 lõike 1 punktide a ja b kohaldamise eesmärgil kindlaks asutused, kellel on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt juurdepääs kesksüsteemi salvestatud andmetele. Kindlaksmääramisel täpsustatakse konkreetne üksus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmise eest. Iga liikmesriik edastab komisjonile ja ametile  eu-LISA-le  viivitamata selliste üksuste loendi ning sellesse tehtud mis tahes muudatused. Amet  eu-LISA  avaldab konsolideeritud loendi Euroopa Liidu Teatajas. Loendi muutmise korral avaldab amet  eu-LISA  kord aastas internetis ajakohastatud konsolideeritud loendi.

3. Ainult päritoluliikmesriigil on õigus muuta tema poolt kesksüsteemi edastatud andmeid parandamise või täiendamise teel või neid andmeid kustutada, ilma et see piiraks ð artiklis 18 ï artikli 12 lõikes 2 või artikli 16 lõikes 1 sätestatud kustutamise kohaldamist.

4. Kui liikmesriigil või ametil  eu-LISA-l  on tõendeid, et kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed, teatab ta ð , ilma et sellega piirataks määruse (EL) nr […/2016] artikli [33..] kohast isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist, ï sellest võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile.

Kui liikmesriigil on tõendeid, et andmed on kesksüsteemi salvestatud vastuolus käesoleva määrusega, teatab ta sellest võimalikult kiiresti  eu-LISA-le  ametile, komisjonile ja päritoluliikmesriigile. Päritoluliikmesriik kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata.

5. Amet  eu-LISA  ei edasta ega tee kolmandate riikide asutustele kättesaadavaks kesksüsteemis salvestatud andmeid. Kõnealune keeld ei puuduta kolmandatele riikidele selliste andmete edastamist, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr […/…]604/2013.

Artikkel 28 29

Toimingute registreerimine

1. Amet  eu-LISA  registreerib kõik kesksüsteemi andmetöötlustoimingud. Registreerimisel näidatakse juurdepääsu eesmärk, kuupäev ja kellaaeg, edastatud andmed, otsingus kasutatud andmed ja andmed sisestanud või need saanud üksuse nimi ja vastutavad isikud.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 34. Registreeritud andmeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta kõrvaliste isikute eest ja ühe aasta möödumisel ð artiklis 17 ï artikli 12 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 1 osutatud säilitusperioodi lõpust tuleb need kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

3. Seoses artikli 1 lõikes lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgiga võtab iga liikmesriik vajalikke meetmeid, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 esitatud eesmärgid seoses oma riikliku süsteemiga. Lisaks registreerib iga liikmesriik töötajad, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

Artikkel 29 30

Andmesubjekti õigused  teabe saamisel 

1. Päritoluliikmesriik teatab artikli 9 10 lõikes 1, artikli 14 13 lõikes 1 või artikli 17 14 lõikes 1 hõlmatud isikule kirjalikult ja kui see on vajalik, siis suuliselt keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse, ð kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul ning selges ja lihtsas keeles ï järgmised andmed:

a) direktiivi [../../EL] 95/46/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses vastutava töötleja ja tema võimaliku esindaja isik ð ja andmekaitseametniku kontaktandmed ï ;

b) tema andmete Eurodac-süsteemis töötlemise eesmärk, sealhulgas määruse (EL) nr […/…] 604/2013 eesmärkide kirjeldus vastavalt nimetatud määruse ð artiklile 6 ï , ning arusaadaval kujul ja selges ja lihtsas keeles selgitus asjaolu kohta, et liikmesriikidele ja Europolile võidakse õiguskaitse eesmärgil anda juurdepääs Eurodac-süsteemile;

c) andmete vastuvõtjad ð või vastuvõtjate kategooriad ï ;

d) artikli 9 10 lõikes 1 või artikli 14 13 lõikes 1 ð või artikli 14 lõikes 1 ï käsitletud isiku puhul tema kohustus lasta endalt võtta sõrmejäljed;

ò uus

e) artikli 17 kohase andmete säilitamise aeg;

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

(ef)tema  isikul on  õigus ð taotleda vastutavalt töötlejalt ï tutvuda  tutvumist  ennast käsitlevate andmetega ning õigus taotleda teda käsitlevate ebaõigete andmete parandamist ð ja mittetäielike isikuandmete täiendamist ï või teda käsitlevate ebaseaduslikult töödeldud  isikuandmete  andmete kustutamist või piiramist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta, sealhulgas artikli 30 32 lõikes 1 osutatud vastutava töötleja ja riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed.;

ò uus

g) õigus esitada järelevalveasutusele kaebus.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

2. Artikli 9 10 lõikes 1 või artikli 14 13 lõikes 1 ð ja artikli 14 lõikes 1 ï käsitletud isiku puhul esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave sõrmejälgede võtmise ajal.

Artikli 17 lõikes 1 käsitletud isiku puhul esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave hiljemalt siis, kui kõnealuse isiku andmed edastatakse kesksüsteemi. See kohustus ei kehti, kui nimetatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi.

Kui artikli 9 10 lõike 1, artikli 14 13 lõike 1 ja artikli 17 14 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluv isik on alaealine, annavad liikmesriigid teavet eakohasel viisil.

3. Ühine teabeleht, mis sisaldab vähemalt käesoleva artikli lõikes 1 ja määruse (EL) nr […/…] 604/2013 ð artikli 6 lõikes 2 ï osutatud teavet, koostatakse nimetatud määruse artikli 44 lõikes 2 sätestatud korras.

Teabeleht on selge ja lihtne ning koostatud ð kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul ning ï keeles, millest asjaomane isik aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse.

Teabeleht koostatakse nii, et liikmesriigid saavad seda oma riiki puudutava spetsiifilise lisateabega täiendada. Selline riigispetsiifiline lisateave sisaldab vähemalt teavet andmesubjekti õiguste kohta ja riiklikelt järelevalveasutustelt abi ð teabe ï saamise võimaluse kohta ning vastutava töötleja ð ja andmekaitseametniku ï ja riiklike järelevalveasutuste kontaktandmeid.

Artikkel 31

 Isikuandmetele juurdepääsemise, nende parandamise ja kustutamise õigus 

41. Andmesubjekt võib igas liikmesriigis selle siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada direktiivi 95/46/EÜ artikliga 12 ettenähtud õigusi ð Andmesubjekt saab ï käesoleva määruse artikli 1 lõikes lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil ð kasutada juurdepääsemise, parandamise ja kustutamise õigusi kooskõlas määruse (EL) nr […/2016] III peatükiga ja kohaldades käesolevat artiklit ï .

 2. Igas liikmesriigis hõlmab andmesubjekti juurdepääsuõigus õigust  Andmesubjektil on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta kesksüsteemis salvestatud ja milline liikmesriik need kesksüsteemi edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a.Ainult liikmesriik võib anda loa andmetega tutvumiseks.

5. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil võib igas liikmesriigis iga isik nõuda faktiliselt ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise teostab andmed edastanud liikmesriik ülemäärase viivituseta ja vastavalt oma õigusnormidele.

62. Kui parandamise ja kustutamise õigust kasutatakse muus liikmesriigis, kui see või need, kes andmed edastas(id), võtavad selle liikmesriigi ametiasutused artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil ühendust andmed edastanud liikmesriigi või liikmesriikide ametiasutustega, et viimased võiksid kontrollida andmete õigusust ja nende kesksüsteemi edastamise ja seal salvestamise seaduslikkust.

73. Kui selgub, et kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab need edastanud liikmesriik artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kõnealused andmed vastavalt artikli 27 28 lõikele 3. See liikmesriik teatab kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmesubjektile, et ta on võtnud meetmeid teda käsitlevate  isikuandmete  andmete parandamiseks ð , täiendamiseks, ï või kustutamiseks ð või nende töötlemise piiramiseks ï .

84. Kui andmed edastanud liikmesriik ei nõustu sellega, et kesksüsteemis salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmesubjektile, miks ta ei kavatse kõnealuseid andmeid parandada või kustutada.

Liikmesriik annab andmesubjektile teavet ka selle kohta, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või vajaduse korral kaebust selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning missugust rahalist või muud abi ta asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt võib saada.

95. Lõigete 4  Käesoleva artikli lõigete  1 ja 5 2 alusel esitatud  juurdepääsu, parandamise või kustutamise  taotlused peavad sisaldama kõiki andmesubjekti identifitseerimiseks isiku tuvastamiseks vajalikke üksikasju, kaasa arvatud sõrmejälgede andmed. Niisuguseid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada  andmesubjekti  lõigetes 4 1 ja 5 2 osutatud õigusi, ja need kustutatakse otsekohe pärast seda.

106. Liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel aktiivselt koostööd, et lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud  andmesubjektile kuuluvate parandamise ja kustutamise  õiguste teostamine toimuks viivitamata.

117. Kui isik taotleb  juurdepääsu  teda käsitlevaid andmeid  käsitlevatele andmetele  vastavalt lõikele 4, säilitab pädev asutus sellise taotluse tegemise ja selle käitlemise viisi kohta kirjaliku dokumendi vormis märke ning teeb kõnealuse dokumendi viivitamata kättesaadavaks riiklikele järelevalveasutustele.

12. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil peab iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus andmesubjekti taotluse alusel teda tema õiguste kasutamisel abistama vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4.

138. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil abistavad ja tTaotluse korral nõustavad  teavitavad  andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus andmesubjekt viibib, andmesubjekti  sellest, kuidas kasutada õigust  ð nõuda vastutavalt töötlejalt ï tema andmete  oma isikuandmetele  ð juurdepääsu, ï nende parandamist ð , täiendamist, ï või kustutamist ð või töötlemise piiramist ï käsitleva õiguse kasutamisel. Mõlemad riiklikud jJärelevalveasutused teevad ð kooskõlas määruse (EL) .[…/2016] VII peatükiga ï sel eesmärgil koostööd. Abistamistaotlused võib esitada selle liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele, kus andmesubjekt viibib, ja see edastab need taotlused andmed edastanud liikmesriigi asutusele.

14. Igas liikmesriigis võib iga isik selle riigi õigusnormide kohaselt esitada hagi või vajaduse korral kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele, kui talle ei võimaldata lõikega 4 ettenähtud juurdepääsu oma andmetele.

15. Oma õiguste kasutamiseks vastavalt lõikele 5 võib iga isik andmed edastanud liikmesriigi õigusnormide kohaselt esitada hagi või vajaduse korral kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele kesksüsteemis salvestatud teda käsitlevate andmete kohta. Riiklike järelevalveasutuste kohustus abistada ja taotluse korral nõustada andmesubjekti vastavalt lõikele 13 kehtib kogu menetluse jooksul.

Artikkel 30 32

Riikliku järelevalveasutuse järelevalve

1. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil näeb iIga liikmesriik näeb ette, et ð määruse (EL) […/2016] artikli 46 lõikes 1 osutatud ï direktiivi 95/46/EÜ artikli ð 41 ï 28 lõike 1 alusel määratud riiklik  iga liikmesriigi  järelevalveasutus või -asutused jälgivad iseseisvalt ja asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme järgides  artikli 1 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil  isikuandmete töötlemise seaduslikkust kõnealuses liikmesriigis vastavalt käesolevale määrusele, kaasa arvatud andmete edastamist kesksüsteemi.

2. Iga liikmesriik tagab, et tema riiklikul järelevalveasutusel oleks võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on sõrmejälgede andmete kohta piisavalt teadmisi.

Artikkel 31 33

Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve

1. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et kõiki Eurodac-süsteemiga seonduvaid, eelkõige  eu-LISA  ameti teostatavaid isikuandmete töötlemise toiminguid teostatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määrusega.

2. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi ameti  eu-LISA's  teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile,  eu-LISA-le  ametile ja riiklikele järelevalveasutustele. Ametile  eu-LISA-le  antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 32 34

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori koostöö

1. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad Eurodac-süsteemi koordineeritud järelevalve.

2. Liikmesriigid tagavad, et igal aastal viib sõltumatu asutus kooskõlas artikli 33 35 lõikega 2 1 läbi auditi isikuandmete töötlemise kohta artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil ning et sealhulgas analüüsitakse mõnda põhjendatud elektrooniliste taotluste valimit.

Kontrollitulemused lisatakse artikli 40 42 lõikes 7 8 nimetatud liikmesriikide aastaaruandele.

3. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning suurendavad vajaduse korral teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

4. Lõikes 3 sätestatud eesmärgil kohtuvad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja ametile  eu-LISA-le  ühine tegevusaruanne.

Artikkel 33 35

Isikuandmete kaitse õiguskaitse eesmärgil

1. Kõik liikmesriigid tagavad nende siseriikliku õiguse kohaselt raamotsuse 2008/977/JSK rakendamiseks vastu võetud õigusnormide kohaldatavuse ka isikuandmete töötlemise suhtes nende riigiasutuste poolt käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil.

21.  Direktiivi [2016/… /EL] artikli [39 lõikes 1] osutatud iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus või -asutused  Raamotsuse 2008/977/JSK kohaselt määratud riiklikud järelevalveasutused teostavad järelevalvet selle üle, et liikmesriik töötleks käesoleva määruse alusel ja käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil isikuandmeid ning edastaks need Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemist õiguspäraselt.

32. Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas otsusega 2009/371/JSK ja selle üle teostab järelevalvet sõltumatu andmekaitseinspektor väljastpoolt. Europoli poolt käesoleva määruse kohasel andmete töötlemisel kohaldatakse nimetatud otsuse artikleid 30, 31 ja 32. Sõltumatu väljaspoolne andmekaitseinspektor tagab selle, et isiku õigusi ei rikuta.

43. Käesoleva määruse kohaselt Eurodac-süsteemist artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes selliste konkreetsete juhtumite ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille puhul liikmesriik või Europol on teavet palunud.

54.  Piiramata direktiivi [2016/ …/EL] artiklite [23 ja 24] kohaldamist,  säilitavad Kkesksüsteem, määratud ja kontrollivad asutused ning Europol säilitavad otsinguandmeid, et riiklikud andmekaitseasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor saaksid jälgida andmetöötluse vastavust liidu andmekaitse eeskirjadele ning et säilitatavad andmed võimaldaksid koostada artikli 40 42 lõikes 7 8 osutatud aastaaruandeid. Muudel juhtudel peale nimetatud eesmärkidel kasutamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli failidest pärast ühe kuu möödumist, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud.

Artikkel 34 36

Andmete turvalisus

1. Päritoluliikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist kesksüsteemi ning edastamise ajal.

2. Iga liikmesriik võtab seoses kõigi oma pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt töödeldavate andmetega vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, et:

a) füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks;

b) hoida ära loata isikute juurdepääs ð andmetöötlusseadmetele ja ï ametiasutuse ruumidesse, kus liikmesriik teostab Eurodac-süsteemi eesmärkidega seotud toiminguid ( ð seadmed, juurdepääsukontroll ja ï sissepääsukontroll);

c) hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

d) hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

ò uus

e) hoida ära automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kasutamine andmesidevahendite abil isikute poolt, kellel puudub selleks luba (kasutajate kontroll);

ê 603/2013 (kohandatud)

ef) hoida ära andmete volitamata töötlemine Eurodac-süsteemis ja Eurodac-süsteemis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

fg) tagada, et Eurodac-süsteemi kasutamiseks volitatud isikutel oleks juurdepääs üksnes andmetele, mis on hõlmatud nende juurdepääsuõigustega, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

gh) tagada, et kõik Eurodac-süsteemile juurdepääsu õigusega asutused loovad isikute jaoks, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja neis otsingut teha, vastavad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust, ning teevad need profiilid ja muu asjakohase teabe, mida asutused võivad järelevalve eesmärgil nõuda,  määruse (EL) nr […/2016] VI peatükis  direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 ja raamotsuse 2008/977/JSK  direktiivi [2016/.../EL] VI peatükis,   direktiivi [2016/.../EL] artiklis [..]  artiklis 25 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

hi) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil (andmeside kontroll);

ij) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, missuguseid andmeid on Eurodac-süsteemis töödeldud, ning millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

jk) hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete Eurodac-süsteemi või Eurodac-süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

ò uus

l) tagada, et paigaldatud süsteeme on võimalik katkestuse korral taastada (taastamine);

m) tagada, et Eurodac-süsteem toimib, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse (töökindlus) ja et süsteemirikked ei põhjustaks säilitatavate isikuandmete moonutamist (terviklus);

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

(kn) teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta asutusesisese järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (sisemine audit) ning selleks, et 24 tunni jooksul automaatselt tuvastada kõik punktides b–jð k ï loetletud meetmete kohaldamisest tulenevad asjakohased sündmused, mis võivad viidata turvaintsidendile.

3. Liikmesriigid teavitavad ametit  eu-LISA-t  oma süsteemides avastatud turvaintsidentidest ð , ilma et sellega piirataks vastavalt määruse (EL) nr […/2016] [artiklite 31 ja 32] või [artiklite 28 ja 29] kohaldamist ï . Amet  eu-LISA  teavitab turvaintsidentidest liikmesriike, Europoli ja Euroopa andmekaitseinspektorit. Turvaintsidendi kestel teevad asjaomased liikmesriigid, amet  eu-LISA  ja Europol omavahel koostööd.

4. Amet  eu-LISA  võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses Eurodac-süsteemi toimimisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

Artikkel 35 37

Keeld edastada andmeid kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või eraõiguslikele üksustele

1. Isikuandmeid, mis liikmesriik või Europol saab kesksüsteemist käesoleva määruse kohaselt, ei edastata ega tehta kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, liidus või väljaspool seda loodud rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule üksusele. See keeld kehtib ka juhul, kui nimetatud andmeid töödeldakse edasi liikmesriigi või liikmesriikidevahelisel tasandil raamotsuse 2008/977/JSK artikli 2 punkti b [direktiivi 2016/../EL artikli […]] mõistes.

2. Ühest liikmesriigist pärinevaid ja kokkulangevuse järel liikmesriikide vahel artiklis 1 lõikes 2 sätestatud eesmärgil vahetatavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele, kui esineb tõsine  reaalne  oht, et sellise edastamise tagajärjel võidakse andmesubjekti piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada või rikkuda mis tahes muid tema põhiõigusi.

ò uus

3. Artikli 10 lõikes 1 käsitletud isikute kohta ei avaldata ühelegi kolmandale riigile rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaoluga seonduvat teavet, eriti juhul, kui see riik on ühtlasi taotleja päritoluriik.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

34. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelud ei piira liikmesriigi õigust edastada kõnealuseid andmeid ð kooskõlas vastavalt määruse (EL) nr […/2016] V peatükiga või direktiivi [2016/…/EL] kohaselt vastu võetud siseriiklike normidega ï sellistele kolmandatele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr […/…] 604/2013.

ò uus

Artikkel 38

Kolmandatele riikidele tagasisaatmise eesmärgil andmete edastamine

1. Erandina käesoleva määruse artiklist 37 võib artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 1 osutatud isikuid käsitlevaid isikuandmeid, mis liikmesriik sai artikli 1 lõike 1 punktis a või b sätestatud eesmärgil tuvastatud kokkulangevuse tulemusel, kolmandatele riikidele edastada või kättesaadavaks teha kooskõlas määruse (EL) nr […/2016] artikliga 46, kui see on vajalik, et tagasisaatmise eesmärgil kolmanda riigi kodaniku isiku kindlakstegemist tõendada, ja üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

b) kolmas riik nõustub sõnaselgelt, et kasutab andmeid üksnes sel eesmärgil, milleks need edastati, ning niivõrd, kui see on artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärkide saavutamisel seaduspärane ja vajalik, ning kustutab need andmed, kui nende säilitamine ei ole enam õigustatud.

c) andmed kesksüsteemi sisestanud päritoluliikmesriik on andnud oma nõusoleku ja asjaomast isikut on teavitatud, et tema isikuandmeid võidakse jagada kolmanda riigi asutustega.

2. Artikli 10 lõikes 1 käsitletud isikute kohta ei avaldata ühelegi kolmandale riigile rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaoluga seonduvat teavet, eriti juhul, kui see riik on ühtlasi taotleja päritoluriik.

3. Kolmas riik ei saa kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejälgede andmete või muude isikuandmete võrdlemiseks või edastamiseks kesksüsteemile otsest juurdepääsu ning talle ei anta juurdepääsu liikmesriigi määratud riikliku juurdepääsupunkti kaudu.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 36 39

Logisse registreerimine ja dokumenteerimine

1. Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tehakse artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, registreeritakse logisse või dokumenteeritakse taotluse lubatavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise õiguspärasuse jälgimiseks ning nende tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, aga ka sisekontrolli eesmärgil.

2. Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

a) võrdlemise taotluse täpne eesmärk, sealhulgas asjaomase terroriakti või muu raske kuriteo laad, ning Europoli puhul võrdlemise taotluse täpne eesmärk;

b) käesoleva määruse artikli 20 21 lõike 1 kohaselt esitatud mõistlik põhjendus, miks andmeid ei võrrelda teiste liikmesriikide andmetega vastavalt otsusele 2008/615/JSK;

c) siseriikliku faili viide;

d) riikliku juurdepääsupunkti poolt kesksüsteemile esitatud võrdlemise taotluse kuupäev ja täpne kellaaeg;

e) andmete võrdlemise eesmärgil juurdepääsu taotlenud asutuse nimi ja vastutav isik, kes esitas taotluse ja töötles andmeid;

f) vajaduse korral teave artikli 19 lõikes 3 20 lõikes 4 osutatud kiireloomulistel juhtudel kohaldatava menetluse kasutamise ja järelkontrolliga seoses tehtud otsuse kohta;

g) võrdluse tegemiseks kasutatud andmed;

h) kooskõlas siseriiklike eeskirjadega või otsusega 2009/371/JSK otsingu teostanud ametniku ja otsingu teostamiseks ja andmete esitamiseks korralduse andnud ametniku identifitseerimistunnus.

3. Logisid ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse õiguspärasuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Artiklis 40 42 osutatud järelevalveks ja hindamiseks võib kasutada üksnes logisid, mis ei sisalda isikuandmeid. Pädevatel riiklikel järelevalveasutustel, kes vastutavad taotluse lubatavuse kontrollimise ning andmete töötlemise õiguspärasuse ning nende tervikluse ja turvalisuse järelevalve eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamise korral juurdepääs kõnealustele logidele.

Artikkel 37 40

Vastutus

1. Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on  kandnud materiaalset või immateriaalset  kahju mitteõiguspärase andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada hüvitist kahju tekitamise eest vastutavalt liikmesriigilt. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole  mingil moel  vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2. Kui kesksüsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et mõni liikmesriik ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui amet  eu-LISA  või mõni teine liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt ð kooskõlas määruse (EL) […/2016] artiklitega [75 ja 76] ja direktiivi [2016/… /EL] artiklitega [52 ja 53] ï .

VIII PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) nr 1077/2011 MUUDATUSED

Artikkel 38

Määruse (EL) nr 1077/2011 muudatused

Määrust (EL) nr 1077/2011 muudetakse järgmiselt.

1) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Eurodac-süsteemiga seotud ülesanded

Amet täidab Eurodac-süsteemiga seoses järgmisi ülesandeid:

(a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil) 45 ametile antud ülesanded ja

b) Eurodac-süsteemi tehnilise kasutuse alase koolitamisega seotud ülesanded.”

2) Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) punktid u ja v asendatakse järgmistega:

„u) võtta vastu määruse (EL) nr 603/2013 artikli 40 lõike 1 kohane iga-aastane Eurodaci kesksüsteemi tegevusaruanne;

v) esitada märkused aruannete kohta, mida Euroopa Andmekaitseinspektor on auditite tulemusel määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 lõike 2, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõike 2 ning määruse (EL) nr 603/2013 artikli 31 lõike 2 kohaselt koostanud, ning tagada pärast auditeid asjakohaste järelmeetmete võtmine;”;

b) punkt x asendatakse järgmisega:

„x) koostada kooskõlas määruse (EL) nr 603/2013 artikli 8 lõikega 2 Eurodaci kesksüsteemi töö kohta statistiline aruanne;”;

c) punkt z asendatakse järgmisega:

„z) tagada määruse (EL) nr 603/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt üksuste loendi avaldamine kord aastas;”.

3) Artikli 15 lõige 4 asendatakse järgmisega:

"4. Europol ja Eurojust võivad ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena, kui päevakorras on otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused. Europol võib ameti haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana ka juhul, kui päevakorras on otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused või määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisega seotud Eurodac-süsteemi käsitlevad küsimused.”

4) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 5 punkt g asendatakse järgmisega:

„g) ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 ning määruse nr (EL) nr 603/2013 artikli 4 lõike 4 täitmiseks;”;

b) lõike 6 punkt i asendatakse järgmisega:

„i) järelevalve ja hindamise tulemuste alusel kõigi artikli 12 lõike 1 punktis t osutatud suuremahuliste IT-süsteemide tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ja artikli 12 lõike 1 punktis u osutatud iga-aastane Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aruanne.”

5) Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:

"3. Nii Europol kui ka Eurojust võivad määrata esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja ka VISi ja Eurodaci nõuanderühma.”

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39 41

Kulud

1. Kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Iga liikmesriik kannab oma riiklike juurdepääsupunktide kulud ning kulud, mis tulenevad ühendusest kesksüsteemiga.

3. Iga liikmesriik ja Europol loob oma kuludega käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja hooldab seda ning on kohustatud kandma oma kulud, mis tulenevad taotlustest, mis esitatakse andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega artikli 1 lõikes 2 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil.

Artikkel 40 42

Aastaaruanne: järelevalve ja hindamine

1. Amet  eu-LISA  esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile kesksüsteemi tegevusaruande, sealjuures aruande selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes seda lõikes 2 nimetatud eesmärkide jaoks eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajatega.

2. Amet  eu-LISA  kannab hoolt, et oleks olemas menetlused, mille abil jälgida kesksüsteemi toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

3. Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärgil on ametil  eu-LISA-l  juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud kesksüsteemis tehtud andmetöötlustoimingutega.

ò uus

4. Hiljemalt aastaks [2020] korraldab eu-LISA näokujutiste võrdlemise eesmärgil kesksüsteemi näotuvastustarkvaraga täiendamise tehnilise teostatavuse uuringu. Uuringus hinnatakse Eurodac-süsteemi jaoks näotuvastustarkvaraga saadavate tulemuste usaldusväärsust ja täpsust ning esitatakse soovitused, millega enne kesksüsteemis näotuvastustehnoloogia kasutuselevõttu vajaduse korral arvestada.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

45. Hiljemalt 20. juuli 2018 ð […] ï ning seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-süsteemi kohta, võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates selle mõju põhiõigustele ja uurides muu hulgas, kas õiguskaitseasutuste juurdepääs on põhjustanud käesoleva määrusega hõlmatud isikute kaudset diskrimineerimist, ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust ja võimalikke mõjusid tulevastele toimingutele ning esitab mis tahes vajalikud soovitused. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

56. Liikmesriigid annavad ametile  eu-LISA-le  ja komisjonile lõikes 1 osutatud aastaaruande koostamiseks vajalikku teavet.

67. Amet  eu-LISA , liikmesriigid ja Europol annavad komisjonile lõikes 4 5 osutatud hindamisaruannete koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks määratud asutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

78. Iga liikmesriik ja Europol koostab tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides sõrmejälgede andmete õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tõhususe kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet ja statistikat:

–võrdlemise täpse eesmärgi kohta, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liiki,

–põhjendatud kahtluse alust,

–põhjendusi selle kohta, miks käesoleva määruse artikli 20 21 lõikele 1 tuginedes ei teostatud võrdlust teiste liikmesriikide andmetega vastavalt otsusele 2008/615/JSK,

–esitatud võrdlemistaotluste arvu,

–selliste juhtumite arvu ja liiki, kus isik edukalt tuvastati, ning

–andmeid kiireloomuliste erandjuhtumite vajaduse ja kasutamise kohta, aga ka selliste juhtumite kohta, kus kontrolliasutus ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks.

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.

89. Lõikes 7 8 sätestatud liikmesriikide ja Europoli aastaaruannete alusel ja lisaks lõikes 4 5 ette nähtud üldhinnangule koostab komisjon aastaaruande õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta Eurodac-süsteemile ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

Artikkel 41 43

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kesksüsteemi sisestatud andmete mis tahes töötlemine artiklis 1 sätestatud Eurodac-süsteemi eesmärkide vastaselt on karistatav, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 42 44

Territoriaalne kohaldamisala

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata territooriumidel, mille suhtes [ei kohaldata määrust (EL) nr 604/2013].

Artikkel 43 45

Määratud asutustest ja kontrolliasutustest teavitamine

1. Hiljemalt ð […] ï 20. oktoobri 2013. aasta teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kes on tema määratud asutused, artikli 5 6 lõikes 3 osutatud tegevusüksused ja kontrolliasutus, ning teavitab viivitamata neis tehtud mis tahes muudatustest.

2. Hiljemalt ð […] ï 20. oktoobri 2013. aasta teavitab Europol komisjoni sellest, kes on tema määratud asutus, kontrolliasutus ja riiklik juurdepääsupunkt, mille ta on määranud, ning teavitab viivitamata neis tehtud mis tahes muudatustest.

3. Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe igal aastal Euroopa Liidu Teatajas ning elektroonilisel kujul, mis on kättesaadav internetis ja mida ajakohastatakse viivitamata.

Artikkel 44

Üleminekusäte

Andmed, mis on kesksüsteemis blokeeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 2725/2000 artiklile 12, vabastatakse blokeeringust ja nende kohta tehakse märge käesoleva määruse artikli 18 lõike 1 kohaselt 20. juuli 2015.

Artikkel 45 46

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2725/2000 ja määrus (EÜ) nr 407/2002 (EL) No 603/2013  tunnistatakse kehtetuks alates 20. juuli 2015 ð […] ï.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele loetakse viidetena käesolevale määrusele III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 46 47

Jõustumine ja kohaldatavus

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 20. juuli 2015 ð […] ï.

ò uus

Artikli 2 lõiget 2, artiklit 32, artiklit 32 ning artikli 1 lõike 1 punktides a ja b osutatud eesmärkidel artikli 28 lõiget 4, artikleid 30 ja 37 kohaldatakse alates määruses (EL) […/2016] osutatud kuupäevast. Kuni kõnealuse kuupäevani kohaldatakse määruse 603/2013 artikli 2 lõiget 2, artikli 27 lõiget 4, artikleid 29, 30 ja 35.

Artikli 2 lõiget 4, artiklit 35 ning artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud eesmärkidel artikli 28 lõiget 4, artikleid 30, 37 ja 40 kohaldatakse alates direktiivi [2016/ …/EL] artikli 62 lõikes 1 osutatud kuupäevast. Kuni kõnealuse kuupäevani kohaldatakse määruse 603/2013 artikli 2 lõiget 4, artikli 27 lõiget 4, artikleid 29, 33, 35 ja 37.

Näotuvastustarkvara abil näokujutiste võrdlust, nagu sätestatud käesoleva määruse artiklites 15 ja 16, kohaldatakse alates kuupäevast, mil näotuvastustehnoloogia kesksüsteemis kasutusele võetakse. Näotuvastustarkvara võetakse kesksüsteemis kasutusele [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist]. Kuni selle kuupäevani säilitatakse näokujutisi kesksüsteemis andmesubjektide andmekogumites ning edastatakse liikmesriigile, kui sõrmejälgede võrdlemisel on leitud kokkulangevus.

ê 603/2013 (kohandatud)

ð uus

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit  eu-LISAt  kohe, kui nad on võtnud tehnilised meetmed  artiklite XX-XX kohaselt  andmete edastamiseks kesksüsteemi, ja igal juhul hiljemalt 20. juuli 2015 ð […] ï.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ê 603/2013

I LISA

Andmete esitusviis ja sõrmejäljevorm

Andmete esitusviis sõrmejälgede vahetamisel

Sõrmejälgede vahetamiseks nähakse ette järgmine vorm:

ANSI/NIST-ITL 1a-1997, vers 3, juuni 2001 (INT-1) ja kõik selle standardi võimalikud tulevased edasiarendused.

Liikmesriikide identifitseerimistähtede standard

Kohaldatakse järgmist ISO standardit: ISO 3166 - kahetäheline kood.

ê 603/2013 (kohandatud)

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrused (osutatud artiklis 45)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000	(EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1)
Nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002	(EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1)

_____________

ê 603/2013 (kohandatud)

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2725/2000	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b	Artikli 3 lõike 1 punkt a
Artikli 1 lõike 2 esimese lõigu punkt c	—
Artikli 1 lõike 2 teine lõik	Artikli 3 lõige 4
Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 3
Artikli 2 lõike 1 punkt a	—
Artikli 2 lõike 1 punktid b–e	Artikli 2 lõike 1 punktid a–d
—	Artikli 2 lõike 1 punktid e–j
Artikli 3 lõige 1	—
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõike 3 punktid a–e	Artikli 8 lõike 1 punktid a–e
—	Artikli 8 lõike 1 punktid f–i
Artikli 3 lõige 4	—
Artikli 4 lõige 1	Artikli 9 lõige 1 ja artikli 3 lõige 5
Artikli 4 lõige 2	—
Artikli 4 lõige 3	Artikli 9 lõige 3
Artikli 4 lõige 4	Artikli 9 lõige 4
Artikli 4 lõige 5	Artikli 9 lõige 5
Artikli 4 lõige 6	Artikli 25 lõige 4
Artikli 5 lõike 1 punktid a–f	Artikli 11 punktid a–f
—	Artikli 11 punktid g–k
Artikli 5 lõike 1 punktid g–h	—
Artikkel 6	Artikkel 12
Artikkel 7	Artikkel 13
Artikkel 8	Artikkel 14
Artikkel 9	Artikkel 15
Artikkel 10	Artikkel 16
Artikli 11 lõiked 1–3	Artikli 17 lõiked 1–3
Artikli 11 lõige 4	Artikli 17 lõige 5
Artikli 11 lõige 5	Artikli 17 lõige 4
Artikkel 12	Artikkel 18
Artikkel 13	Artikkel 23
Artikkel 14	—
Artikkel 15	Artikkel 27
Artikkel 16	Artikli 28 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 28 lõige 3
Artikkel 17	Artikkel 37
Artikkel 18	Artikli 29 lõiked 1, 2, 4–10 ja 12–15
—	Artikli 29 lõiked 3 ja 11
Artikkel 19	Artikkel 30
—	Artiklid 31–36
Artikkel 20	—
Artikkel 21	Artikli 39 lõiked 1 ja 2
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
Artikli 24 lõiked 1 ja 2	Artikli 40 lõiked 1 ja 2
—	Artikli 40 lõiked 3–8
Artikkel 25	Artikkel 41
Artikkel 26	Artikkel 42
—	Artiklid 43–45
Artikkel 27	Artikkel 46

Määrus 407/2002/EÜ	Käesolev määrus
Artikkel 2	Artikkel 24
Artikkel 3	Artikli 25 lõiked 1–3
—	Artikli 25 lõiked 4 ja 5
Artikkel 4	Artikkel 26
Artikli 5 lõige 1	Artikli 3 lõige 3
I lisa	I lisa
II lisa	—



LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 603/2013	Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõike 1 punktid a–b
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõike 1 punkt c
Artikli 1 lõige 3	-
-	Artikli 1 lõige 3
-	Artikli 2 lõiked 1–4
Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav lause	Artikli 3 lõike 1 sissejuhatav lause
Artikli 2 lõike 1 punktid a–b	Artikli 3 lõike 1 punktid a–b
-	Artikli 3 lõike 1 punkt c
Artikli 2 lõike 1 punkt c	Artikli 3 lõike 1 punkt d
Artikli 2 lõike 1 punkt d	Artikli 3 lõike 1 punkt e
Artikli 2 lõike 1 punkt e	Artikli 3 lõike 1 punkt f
Artikli 2 lõike 1 punkt f	Artikli 3 lõike 1 punkt g
Artikli 2 lõike 1 punkt g	Artikli 3 lõike 1 punkt h
Artikli 2 lõike 1 punkt h	Artikli 3 lõike 1 punkt i
Artikli 2 lõike 1 punkt i	Artikli 3 lõike 1 punkt j
Artikli 2 lõike 1 punkt j	Artikli 3 lõike 1 punkt k
Artikli 2 lõike 1 punkt k	Artikli 3 lõike 1 punkt l
Artikli 2 lõike 1 punkt l	Artikli 3 lõike 1 punkt m
-	Artikli 3 lõike 1 punkt n
-	Artikli 3 lõike 1 punkt o
Artikli 2 lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4
Artikli 3 lõiked 1–4	Artikli 4 lõiked 1–4
Artikli 3 lõige 5	Artikli 2 lõige 5
-	Artikli 4 lõige 5
Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine lõik	Artikli 5 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 5 lõige 2
Artikli 4 lõige 2	Artikli 5 lõige 3
Artikli 4 lõige 3	Artikli 5 lõige 4
Artikli 4 lõige 4	Artikli 5 lõige 5
Artikkel 5	Artikkel 6
Artikkel 6	Artikkel 7
Artikkel 7	Artikkel 8
Artikli 8 lõike 1 punktid a–i	Artikli 9 lõike 1 punktid a–i
-	Artikli 9 lõike 1 punktid j ja h
Artikli 8 lõige 2	Artikli 9 lõige 2
-	Artikli 9 lõige 3
Artikli 9 lõige 1	Artikli 10 lõige 1
Artikli 9 lõige 2	Artikli 10 lõige 2
Artikli 9 lõige 3	-
Artikli 9 lõige 4	-
Artikli 9 lõige 5	-
-	Artikli 10 lõige 6
Artikli 10 punktid a–b	Artikli 11 punktid a–b
Artikli 10 punkt c	Artikli 11 punkt c
Artikli 10 punkt d	Artikli 11 punkt d
Artikli 10 punkt e	Artikli 11 punkt e
Artikli 11 punkt a	Artikli 12 punkt a
Artikli 11 punkt b	Artikli 12 punkt b
Artikli 11 punkt c	Artikli 12 punkt c
Artikli 11 punkt d	Artikli 12 punkt d
Artikli 11 punkt e	Artikli 12 punkt e
Artikli 11 punkt f	Artikli 12 punkt f
Artikli 11 punkt g	Artikli 12 punkt g
Artikli 11 punkt h	Artikli 12 punkt h
Artikli 11 punkt i	Artikli 12 punkt i
Artikli 11 punkt j	Artikli 12 punkt j
Artikli 11 punkt k	Artikli 12 punkt k
-	Artikli 12 punkt l
-	Artikli 12 punkt m
-	Artikli 12 punkt n
-	Artikli 12 punkt o
-	Artikli 12 punkt p
-	Artikli 12 punkt q
-	Artikli 12 punkt r
-	Artikli 12 punkt s
Artikkel 12	-
Artikkel 13	-
Artikli 14 lõige 1	Artikli 13 lõige 1
Artikli 14 lõige 2	Artikli 13 lõige 2
Artikli 14 lõike 2 punkt a	Artikli 13 lõike 2 punkt a
Artikli 14 lõike 2 punkt b	Artikli 13 lõike 2 punkt b
Artikli 14 lõike 2 punkt c	Artikli 13 lõike 2 punkt c
Artikli 14 lõike 2 punkt d	Artikli 13 lõike 2 punkt d
Artikli 14 lõike 2 punkt e	Artikli 13 lõike 2 punkt e
Artikli 14 lõike 2 punkt f	Artikli 13 lõike 2 punkt f
Artikli 14 lõike 2 punkt g	Artikli 13 lõike 2 punkt g
-	Artikli 13 lõike 2 punkt h
-	Artikli 13 lõike 2 punkt i
-	Artikli 13 lõike 2 punkt j
-	Artikli 13 lõike 2 punkt k
-	Artikli 13 lõike 2 punkt l
-	Artikli 13 lõike 2 punkt m
Artikli 14 lõige 3	Artikli 13 lõige 3
Artikli 14 lõige 4	Artikli 13 lõige 4
Artikli 14 lõige 5	Artikli 13 lõige 5
-	Artikli 13 lõige 6
-	Artikli 13 lõige 7
-
Artikkel 15	-
Artikkel 16	-
Artikli 17 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
Artikli 17 lõike 1 punkt a	-
Artikli 17 lõike 1 punkt b	-
Artikli 17 lõike 1 punkt c	-
Artikli 17 lõige 2	Artikli 14 lõige 2
-	Artikli 14 lõike 2 punkt a
	Artikli 14 lõike 2 punkt b
	Artikli 14 lõike 2 punkt c
	Artikli 14 lõike 2 punkt d
	Artikli 14 lõike 2 punkt e
	Artikli 14 lõike 2 punkt f
	Artikli 14 lõike 2 punkt g
	Artikli 14 lõike 2 punkt h
	Artikli 14 lõike 2 punkt i
	Artikli 14 lõike 2 punkt j
	Artikli 14 lõike 2 punkt k
	Artikli 14 lõike 2 punkt l
	Artikli 14 lõike 2 punkt m
Artikli 17 lõige 3	Artikli 14 lõige 3
Artikli 17 lõige 4	Artikli 14 lõige 4
Artikli 17 lõige 5	Artikli 14 lõige 5
-	Artikli 14 lõige 6
-	Artikli 15 lõige 1
-	Artikli 15 lõige 2
-	Artikli 15 lõige 3
-	Artikli 15 lõige 4
-	Artikli 16 lõiked 1–5
-	Artikli 17 lõige 1
-	Artikli 17 lõige 2
-	Artikli 17 lõige 3
-	Artikli 17 lõige 4
-	Artikli 18 lõige 1
-	Artikli 18 lõige 2
Artikli 18 lõige 1	Artikli 19 lõige 1
Artikli 18 lõige 2	Artikli 19 lõige 2
Artikli 19 lõige 3	Artikli 19 lõige 3
-	Artikli 19 lõige 4
-	Artikli 19 lõige 5
Artikli 19 lõige 1	Artikli 20 lõige 1
Artikli 19 lõige 2	Artikli 20 lõige 2
Artikli 19 lõige 3	Artikli 20 lõige 3
Artikli 19 lõige 4	Artikli 20 lõige 4
-	Artikli 20 lõige 5
Artikli 20 lõige 1	Artikli 21 lõige 1
Artikli 20 lõike 1 punktid a–c	Artikli 21 punktid a–c
Artikli 20 lõige 2	Artikli 21 lõige 2
Artikli 21 lõike 1 punktid a–c	Artikli 22 lõike 1 punktid a–c
Artikli 21 lõige 2	Artikli 22 lõige 2
Artikli 21 lõige 3	Artikli 22 lõige 3
Artikli 22 lõige 1	Artikli 23 lõige 1
Artikli 22 lõige 2	Artikli 23 lõige 2
Artikli 23 lõike 1 punktid a–e	Artikli 24 lõike 1 punktid a–e
Artikli 23 lõige 2	Artikli 24 lõige 2
Artikli 23 lõige 3	Artikli 24 lõige 3
Artikli 23 lõike 4 punktid 1–c	Artikli 24 lõike 4 punktid 1–c
Artikkel 24	Artikkel 25
Artikli 25 lõiked 1–5	Artikli 26 lõiked 1–6
-	Artikli 26 lõige 6
Artikkel 26	Artikkel 27
Artikkel 27	Artikkel 28
Artikkel 28	Artikkel 29
Artikli 29 punktid 1–e	Artikli 30 punktid 1–e
-	Artikli 30 lõike 1 punkt f
-	Artikli 30 lõike 1 punkt g
Artikli 29 lõige 2	Artikli 30 lõige 2
Artikli 29 lõige 3	Artikli 30 lõige 3
Artikli 29 lõiked 4–15	-
-	Artikli 31 lõige 1
-	Artikli 31 lõige 2
-	Artikli 31 lõige 3
-	Artikli 31 lõige 4
-	Artikli 31 lõige 5
-	Artikli 31 lõige 6
-	Artikli 31 lõige 7
-	Artikli 31 lõige 8
Artikkel 30	Artikkel 32
Artikkel 31	Artikkel 33
Artikkel 32	Artikkel 34
Artikli 33 lõige 1	Artikli 35 lõige 1
Artikli 33 lõige 2	Artikli 35 lõige 2
Artikli 33 lõige 3	Artikli 35 lõige 3
Artikli 33 lõige 4	Artikli 35 lõige 4
Artikli 33 lõige 5	-
Artikli 34 lõige 1	Artikli 36 lõige 1
Artikli 34 lõike 2 punktid a–k	Artikli 36 lõike 2 punktid a–k
-	Artikli 36 lõike 2 punktid 1–n
Artikli 34 lõige 3	Artikli 36 lõige 3
Artikli 34 lõige 4	Artikli 36 lõige 4
Artikli 35 lõige 1	Artikli 37 lõige 1
Artikli 35 lõige 2	Artikli 37 lõige 2
Artikli 35 lõige 3	Artikli 37 lõige 3
-	Artikli 37 lõige 4
-	Artikli 38 lõige 1
-	Artikli 38 lõige 2
-	Artikli 38 lõige 3
Artikli 36 lõige 1	Artikli 39 lõige 1
Artikli 36 lõike 2 punktid a–h	Artikli 39 lõike 2 punktid a–h
Artikli 36 lõige 3	Artikli 39 lõige 3
Artikkel 37	Artikkel 40
Artikkel 38	-
Artikkel 39	Artikkel 41
Artikli 40 lõige 1	Artikli 42 lõige 1
Artikli 40 lõige 2	Artikli 42 lõige 2
Artikli 40 lõige 3	Artikli 42 lõige 3
Artikli 40 lõige 4	Artikli 42 lõige 4
Artikli 40 lõige 5	Artikli 42 lõige 5
Artikli 40 lõige 6	Artikli 42 lõige 6
Artikli 40 lõige 7	Artikli 42 lõige 7
Artikli 40 lõige 8	Artikli 42 lõige 8
-	Artikli 42 lõige 9
Artikkel 41	Artikkel 43
Artikkel 42	Artikkel 44
Artikkel 43	Artikkel 45
Artikkel 44	-
Artikkel 45	Artikkel 46
Artikkel 46	Artikkel 47
I lisa	I lisa
II lisa	-
III lisa	II lisa

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem [määruse (EL) nr 604/2013] (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ja selleks, et identifitseerida ebaseaduslikku kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil) (uuesti sõnastatud)

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 46

Poliitikavaldkond – ränne ja siseasjad (jaotis 18)

Tegevus – varjupaik ja ränne

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 47

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Komisjon teatas Euroopa rände tegevuskavas (COM(2015)240 (final)), et ta peab Dublini süsteemi hindama ja välja selgitama, kas Dublini süsteemi õiguslike parameetrite läbivaatamine on vajalik, et varjupaigataotlejad jaotuksid Euroopas õiglasemalt. Samuti tegi komisjon ettepaneku, et uurib näiteks näokujutiste lisamise ja näotuvastustarkvara kasutamise kaudu Eurodac-süsteemi täiendavate biomeetriliste tunnuste lisamise võimalust.

Pagulaskriis näitas märkimisväärseid struktuurseid puudusi ja vajakajäämisi nii Euroopa varjupaiga- ja rändepoliitika, sh Dublini süsteemi ja Eurodac-süsteemi kujundamisel kui ka rakendamisel, mistõttu on korduvalt kutsutud üles poliitikat reformima.

Komisjon leidis 6. aprilli teatises „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“ (COM(2016) 197 (final)), et kiiremas korras tuleb esitada Dublini määruse reformimise ettepanek ning välja töötada varjupaigataotlejate eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise jätkusuutlik ja õiglane süsteem, mis tagaks liikmesriikide vahelise tugeva solidaarsuse ja vastutuse õiglase jaotuse, ja pakkus selleks välja korrigeeriva jaotusmehhanismi.

Seda silmas pidades leidis komisjon, et Eurodac-süsteemi tuleks tugevdada, et arvestada Dublini mehhanismi muudatusi ja tagada ka edaspidi toimimiseks vajaliku tõendusmaterjalina sõrmejäljed. Samuti leiti, et Eurodac-süsteem võiks kaasa aidata ebaseadusliku rände vastu võitlemisele kõigi kategooriate sõrmejälgede andmete salvestamisega ja kõigi samal eesmärgil salvestatud andmete võrdlemise võimaldamisega.

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

SISEASJADE PEADIREKTORAAT, AMP, erieesmärk nr 1: Euroopa ühise varjupaigasüsteemi, sealhulgas selle välismõõtme tugevdamine ja arendamine.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Tegevusala 18 03: varjupaik ja ränne.

Erieesmärk nr 1: Eurodac-süsteemi funktsionaalsuse areng

Erieesmärk nr 2: Eurodac-süsteemi andmebaasi suutvuse ajakohastamine

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepaneku eesmärk on parandada ELis viibivate ebaseaduslike kolmanda riigi kodanike identifitseerimist ning tagada läbivaadatud Dublini määruse tõhus rakendamine, võimaldades tõendusmaterjalina sõrmejälgi, et kindlaks määrata rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on abistada liikmesriike tagamisel, et rahvusvahelise kaitse taotleja taotluse vaataks läbi üksainus liikmesriik, ning sellega vähendatakse varjupaigasüsteemi kuritarvitamise võimalusi, kuna takistatakse varjupaiga taotlemiseks kõige soodsama riigi valimist.

Samuti saavad liikmesriigid kasu suutlikkusest identifitseerida ELis ebaseaduslikult viibivaid kolmandate riikide kodanikke, salvestades nende isikuandmed ja märkides esimese riigi, kuhu isikud sisenesid või kus nad võisid samuti ebaseaduslikult viibida. ELi tasandil salvestatud teave aitab omakorda liikmesriikidel anda kolmanda riigi kodanikule välja uued dokumendid, et isik päritoluriiki või teda uuesti vastu võtvasse kolmandasse riiki tagasi saata.

Paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad ja kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad Euroopa Liitu ebaseaduslikult, reisivad koos perekonna ja tihti ka väikelastega. Võimalus sellised lapsi sõrmejälgede ja näokujutiste järgi identifitseerida aitab neid lapsi identifitseerida ka juhtudel, kui nad oma perekonnast lahutatud, sest liikmesriik saab teha järelpäringuid, kui sõrmejälje vastavus osutab, et laps oli enne mõnes teises liikmesriigis. Seeläbi paraneks ka saatjata alaealiste kaitse, sest saatjata alaealised ei pruugi alati ametlikult rahvusvahelist kaitset taotleda ja seda ka olukorras, kui nad põgenevad hoolekandeasutusest või nende eest vastutava laste sotsiaalasutuse juurest. Praegune õigus- ja tehniline raamistik ei võimaldada nende isikut kindlaks teha. Seega võiks Eurodac-süsteemi abil registreerida kolmandatest riikidest pärit lapsed, kes on leitud ilma dokumentideta ELis viibivat, aidates nii neid lapsi jälgida ja hoides ära nende sattumise ärakasutamist võimaldavatesse olukordadesse.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kesksüsteemi ajakohastamise ajal

Pärast ettepaneku eelnõu heakskiitmist ja tehnilise kirjelduse vastuvõtmist ajakohastatakse uuesti sõnastatud Eurodaci kesksüsteemi suutvust ja liikmesriikide riiklike juurdepääsupunktidele edastamisel tagatavat läbilaskevõimet. eu-LISA kooskõlastab projektijuhtimist kesksüsteemi ja riiklike süsteemide ajakohastamiseks ELi tasandil ning liikmesriikide elluviidava ühtse riikliku liidese integreerimiseks riiklikul tasandil.

Erieesmärk: süsteem on töövalmis kohe, kui muudetud Dublini määrus jõustub.

Näitaja: eu-LISA on teatanud, et Eurodaci kesksüsteemi kasutuselevõtuks peab olema süsteemi põhjalik katsetamine koostöös liikmesriikidega edukalt lõpetatud.

Kui uus kesksüsteem on töövalmis

Kui uus Eurodac-süsteem on töövalmis, tagab eu-LISA, et paigas oleksid süsteemid, millega jooksvalt kontrollida, kas süsteem täidab seatud eesmärke. eu-LISA esitab iga aasta lõpus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kesksüsteemi tegevusaruande, sealjuures aruande selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes seda eesmärkide jaoks eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsete näitajatega.

eu-LISA peaks hiljemalt 2020. aastaks korraldama uuringu, et välja selgitada, kas on tehniliselt teostatav lisada kesksüsteemi näotuvastustarkvara, mis tagaks näokujutise andmete võrdlemisel usaldusväärsed ja täpsed tulemused.

Hiljemalt 20. juuliks 2018 ning seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-süsteemi kohta, võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates selle mõju põhiõigustele ja uurides muu hulgas, kas õiguskaitseasutuste juurdepääs on põhjustanud käesoleva määrusega hõlmatud isikute kaudset diskrimineerimist, ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust ja võimalikke mõjusid tulevastele toimingutele, ning esitab mis tahes vajalikud soovitused. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Iga liikmesriik ja Europol koostab sõrmejälgede andmete Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil võrdlemise tõhususe kohta aastaaruande, mis sisaldab esitatud päringute ja kokkulangevuste arvu statistikat.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

(1) Kindlaks määratakse muudetud Dublini määruse ettepaneku kohaselt vastutav liikmesriik.

(2) Kontrollitakse ELi saabuvate ja ELis viibivate ebaseaduslike kolmanda riigi kodanike isikusamasust, et anda neile välja uued dokumendid ja nad tagasi saata, ning identifitseerida tihti smugeldamise ohvriks langevad haavatavad kolmandate riikide kodanikud, näiteks lapsed.

(3) Tugevdatakse võitlust rahvusvahelise kuritegevuse, terrorismi ja muude julgeolekuriskide vastu.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Ükski liikmesriik ei ole võimeline ebaseadusliku sisserändega üksi toime tulema ega üksi kõiki ELis esitatud varjupaigataotlusi menetlema. ELis on mitu aastat kestnud olukord, et isik võib välispiire ületades jõuda ELi, kuid ei anna ettenähtud piirpunktis endast teada. See oli eriti levinud 2014.–2015. aastal, kui ELi saabus Vahemere kesk- ja lõunaosa marsruutide kaudu üle miljoni ebaseadusliku sisserändaja. Samamoodi suurenes 2015. aastal edasiliikumine teiste liikmesriikide välispiiridega külgnevatest riikidest. Seetõttu ei saa liikmesriigid ELi õigusnormidele ja menetlustele (sh Dublini menetlusele) vastavust eraldi tegutsedes kontrollida. Sisepiirideta alal tuleks ühiselt võtta meetmeid ebaseadusliku sisserände vastu. Kõike seda arvesse võttes on ELil paremad võimalused asjakohaste meetmete võtmiseks kui liikmesriikidel.

Piirihalduses on abiks ELi kolme olemasoleva suuremahulise IT-süsteemi (SIS, VIS ja Eurodac) kasutamine. Kolmandate riikide kodanike piiriületuste kohta ELi tasandil parema teabe olemasolu aitaks luua faktilise aluse ELi rändepoliitika väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks. Seega on Eurodaci määrust vaja muuta ka selleks, et seda täiendada veel ühe eesmärgiga, nimelt ELi saabuva ebaseadusliku rände ja ebaseaduslike sisserändajate ELi piires toimuva teisese rände kontrollimise eesmärgil juurdepääsu andmiseks. Nimetatud eesmärki ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt hästi saavutada, kuna sellise muutmisettepaneku saab esitada ainult komisjon.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Esimese uuesti sõnastatud Eurodaci määruse 48 vastuvõtmise järel kesksüsteemi uuendamisel saadud õppetunnid näitasid eelkõige, et oluline on liikmesriikides projektijuhtimisega varakult tegeleda ja tagada, et riiklike ühenduse ajakohastamise projekti juhtimisel lähtutaks verstapostidest. Kuigi eu-LISA kehtestas nii kesksüsteemi kui ka liikmesriikide ühenduste ajakohastamiseks projektijuhtimisel range ajakava, jäid mitmed riigid hätta ja kas ei suutnud (või oli oht, et nad ei suudaks) 20. juuliks 2015 (ehk kaks aastat pärast määruse vastuvõtmist) kesksüsteemiga ühenduda.

Pärast 2015. aastal kesksüsteemi ajakohastamist märkisid liikmesriigid saadud kogemuste õpikojas, et kesksüsteemi järgmine kord ajakohastades on vaja kasutuselevõtmise etappi, tagamaks kõikide liikmesriikide valmidus õigel ajal kesksüsteemi ühenduda.

2015. aastal kesksüsteemi ühendumisega hiljaks jäänud liikmesriikide jaoks leiti alternatiivsed lahendused. Sh näiteks see, et eu-LISA annab ühele liikmesriigile, mis ei suutnud pärast Eurodaci määruse vastuvõtmist piisavalt ruttu hankemenetluse algatamiseks vajalikke rahalisi vahendeid kindlustada, ameti poolt simulatsioonide katsetamiseks kasutatud riikliku juurdepääsupunkti / sõrmejälje kujutise edastamise (NAP/FIT) lahenduse. Lisaks oli kaks liikmesriiki sunnitud enne, kui nad said paigaldada hanke tulemusel saadud NAP/FIT-lahendused, kasutama ühenduse jaoks „majasiseseid“-lahendusi.

eu-LISA ja väline töövõtja sõlmisid Eurodac-süsteemi funktsioonide tagamise ja hooldusteenuste pakkumise raamlepingu. Paljud liikmesriigid hankisid selle raamlepingu kaudu standardiseeritud NAP/FIT-lahenduse ning leiti, et see aitas kulusid kokku hoida ja jäi ära vajadus korraldada riiklikke hankemenetlusi. Samalaadset raamlepingut tuleks kaaluda ka tulevaste ajakohastamiste puhul.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevat ettepanekut tuleks käsitada laiemas kontekstis, mis hõlmab Dublini määruse 49 pidevat arendamist, komisjoni teatist „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine ja seaduslike võimaluste parandamine Euroopasse jõudmiseks“ 50 , eelkõige komisjoni teatist piirivalve ja julgeoleku tugevamate ja arukamate infosüsteemide kohta 51 , samuti koosmõju ISFi piiridega 52 , mitmeaastase finantsraamistiku ja eu-LISA asutamismääruse 53 kontekstis.

Komisjonis vastutab Eurodac-süsteemi loomise eest rände ja siseasjade peadirektoraat.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

⌧ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2017–2020,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 54

⌧ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–⌧ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

⌧ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud

◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

⌧ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused:

Komisjon vastutab meetme üldise juhtimise eest ning eu-LISA vastutab süsteemi arendamise, toimimise ja hooldamise eest.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Eurodac-süsteemi järelevalve ja hindamise eeskirjad nähakse ette ettepaneku artiklis 40:

Aastaaruanne: järelevalve ja hindamine

1. eu-LISA esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile kesksüsteemi tegevusaruande, sealjuures aruande selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes seda lõikes 2 nimetatud eesmärkide jaoks eelnevalt kindlaks määratud kvantitatiivsete näitajatega.

2. eu-LISA kannab hoolt, et oleks olemas menetlused, mille abil jälgida kesksüsteemi toimimist, võrreldes tulemusi, kulutasuvust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

3. Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärgil on eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud kesksüsteemis tehtud andmetöötlustoimingutega.

3a. Hiljemalt aastaks [2020] korraldab eu-LISA näokujutiste võrdlemise eesmärgil kesksüsteemi näotuvastustarkvaraga täiendamise tehnilise teostatavuse uuringu. Uuringus hinnatakse Eurodac-süsteemi jaoks näotuvastustarkvaraga saadavate tulemuste usaldusväärsust ja täpsust ning esitatakse soovitused, millega enne kesksüsteemis näotuvastustehnoloogia kasutuselevõttu vajaduse korral arvestada.

4. Hiljemalt XX/XX/XX ning seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-süsteemi kohta, võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates selle mõju põhiõigustele ja uurides muu hulgas, kas õiguskaitseasutuste juurdepääs on põhjustanud käesoleva määrusega hõlmatud isikute kaudset diskrimineerimist, ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust ja võimalikke mõjusid tulevastele toimingutele, ning esitab mis tahes vajalikud soovitused. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Liikmesriigid annavad eu-LISA-le ja komisjonile lõikes 1 osutatud aastaaruande koostamiseks vajalikku teavet.

6. eu-LISA, liikmesriigid ja Europol annavad komisjonile lõikes 4 osutatud hindamisaruannete koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada andmeid, mis avalikustaks määratud asutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

7. Iga liikmesriik ja Europol koostab tundliku teabe avaldamist käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme järgides sõrmejälgede andmete õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tõhususe kohta aastaaruande, mis sisaldab teavet ja statistikat:

— võrdlemise täpse eesmärgi kohta, sealhulgas terroriakti või raske kuriteo liiki,

— põhjendatud kahtluse alust,

— põhjendusi selle kohta, miks käesoleva määruse artikli 20 lõikele 1 tuginedes ei teostatud võrdlust teiste liikmesriikide andmetega vastavalt otsusele 2008/615/JSK,

— esitatud võrdlemistaotluste arvu,

— selliste juhtumite arvu ja liiki, kus isik edukalt tuvastati, ning

— andmeid kiireloomuliste erandjuhtumite vajaduse ja kasutamise kohta, aga ka selliste juhtumite kohta, kus kontrolliasutus ei pidanud järelkontrolli käigus kiireloomulise menetluse kohaldamist õigustatuks.

Liikmesriikide ja Europoli aastaaruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.

8. Lõikes 7 sätestatud liikmesriikide ja Europoli aastaaruannete alusel ja lisaks lõikes 4 ette nähtud üldhinnangule koostab komisjon aastaaruande õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta Eurodac-süsteemile ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

Välja on selgitatud järgmised ohud:

1) eu-LISA jaoks kulgeb kõnealuse süsteemi arendamise haldamine raskusustega, kuna samas ajavahemikus arendatakse muid keerukamaid süsteeme (riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteem SIS II, VIS jaoks jne);

2) Eurodac-süsteemi ajakohastamine peab kajastuma riiklikes IT-süsteemides, mis peavad olema kesksete nõuetega täielikult kooskõlas. Süsteemi ühesuguse kasutamise tagamiseks liikmesriikidega peetavad arutelud võivad arendamist pidurdada.

2.2.2.Kavandatud kontrollimeetodid

Ameti raamatupidamisaruanded esitatakse Euroopa Kontrollikojale heakskiitmiseks ja nende suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Komisjoni siseauditi talitus teeb auditeid koostöös ameti siseaudiitoriga.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettuse vastu võitlemise meetmed on sätestatud määruse (EL) 1077/2011 artiklis 35 järgmiselt:

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999.

2. Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse sõnaselgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahaliste vahendite saajate ja rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures kohapealseid kontrolle.

Kooskõlas selle sättega võeti 28. juunil 2012 vastu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti haldusnõukogu otsus, mis käsitleb pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Liidu huve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse sisejuurdluse tingimusi.

Kohaldatakse rände ja siseasjade peadirektoraadi pettuse ennetamise ja avastamise strateegiat.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Rubriik 3 „Julgeolek ja kodakondsus“	Liigendatud/liigendamata 55	EFTA riigid 56	Kandidaatriigid 57	Kolmandad riigid	Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
3.	18.0303 – Euroopa sõrmejälgede andmebaas (Eurodac)	Liigendatud	EI	EI	EI	EI
3.	18.0207 – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa amet (eu-LISA)	Liigendatud	EI	EI	JAH*	EI

* Schengeni lepinguga ühinenud riigid (NO, IS, CH, LI) maksavad eu-LISA-le osamaksu.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Julgeolek ja kodakondsus

eu-LISA			Aasta 2017 58	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Jaotis 1: Personalikulud	Kulukohustused	(1)	0,268	0,268	0,268	0,268		1,072
	Maksed	(2)	0,268	0,268	0,268	0,268		1,072
Jaotis 2: Infrastruktuuri- ja tegevuskulud	Kulukohustused	(1a)	0	0	0	0		0
	Maksed	(2a)	0	0	0	0		0
Jaotis 3: Tegevuskulud *	Kulukohustused	(3a)	11,330	11,870	5,600	0		28,800
	Maksed	(3b)	7,931	8,309	3,920	8,640		28,800
eu-LISA assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3a	11,598	12,138	5,868	0,268		29,872
	Maksed	=2+2 a +3 +3b	8,199	8,577	4,188	8,908		29,872

* eu-LISA koostatud mõjuhinnangus prognoositakse andmevoogude pidevat suurenemist nagu 2015. aasta viimastel kuudel enne piki Lääne-Balkani marsruuti asuvate piiride sulgemist.

* DubliNet ajakohastamise ja süsteemi talituse potentsiaalsed kulud kuuluvad jaotise 3 kogukulude alla.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Rände ja siseasjade peadirektoraat
• Personal		0,402	0,402	0,402	0,402		1,608
• Muud halduskulud
Rände ja siseasjade peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,402	0,402	0,402	0,402		1,608

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,402

1,608

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2017 59	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	12,000	12,540	6,270	0,670		31,480
	Maksed	8,601	8,979	4,590	9,310		31,480

Europoliga seonduvaid kulusid ei ole, kuna Europol kasutab Eurodac-süsteemile juurdepääsuks Madalmaade asjaomast riiklikku liidest.

3.2.2.Hinnanguline mõju eu-LISA assigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩			Aasta 2017		Aasta 2018		Aasta 2019		Aasta 2020		Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)						KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik 60	Väljundi keskmine kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
ERIEESMÄRK nr 1 61 Eurodac-süsteemi funktsionaalsuse areng
- Väljund	Töövõtja *			0,130		0,670		0		0								0,800
Erieesmärk nr 1 kokku				0,130		0,670		0		0								0,800
ERIEESMÄRK nr 2 Eurodac-süsteemi andmebaasi suutvuse ajakohastamine
- Väljund	Riistvara, tarkvara **			11,200		11,200		5,600		0								28,000
Erieesmärk nr 2 kokku				11,200		11,200		5,600		0								28,000
KULUD KOKKU				11,330		11,870		5,600		0								28,800

* Kõik funktsionaalsete uuenduste lepingulised kulud on jagatud esimese 2 aasta peale, kusjuures suurem osa kajastub 2. aasta eelarves (pärast vastuvõtmist).

** Suutvuse maksed on jagatud 3 aasta peale, vastavalt 40 %, 40 %, 20 %

3.2.3.eu-LISA hinnanguline personalivajadus

3.2.3.1.Kokkuvõte

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
2017 62

Aasta
2018

Aasta
2019

Aasta
2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed)	0,268	0,268	0,268	0,268	1,072
Ametnikud (AST palgaastmed)
Lepingulised töötajad
Ajutised töötajad
Riikide lähetatud eksperdid

KOKKU

0,268

1,072

Hinnanguline mõju töötajatele (lisanduv täistööajale taandatud töötajate arv) – eu-LISA ametikohtade loetelu

Ametikohtade loetelu	2017	2018	2019	2020
Teatise kohased ametikohad 63	115	113	113	113
Täiendavad ametikohad	2	2	2	2
Täiendavad ametikohad – EES	14	14	14	14
Kokku	131	129	129	129

Värbamine on kavandatud 2017. aasta jaanuariks. Kõik töötajad peavad olema valmis tööle asuma 2017. aasta alguses, et arendustööga saaks alustada ajavaruga, mis tagaks Eurodac-süsteemi tööle rakendamise 2017. aastal. Kõnealust 2 ajutist töötajat on vaja nii projekti rakendamise kui ka pärast töölerakendamist operatiivtoe ja hoolduse vajadusi silmas pidades. Vahendeid kasutatakse selleks, et

toetada projektirühma liikmetena projekti rakendamist, sh järgmisega: nõuete ja tehnilise kirjelduse määratlemine, rakendamise ajal liikmesriikidega koostöö tegemine ja nende toetamine, liidese juhenddokumendi uuendamine, lepinguliste tarnete kontroll, projektiga seotud katsed (sh liikmesriikide katsetes osalemise kooskõlastamine), dokumentide koostamine ja uuendamine jne;

toetada koostöös töövõtjaga süsteemi töölerakendamisel üleminekumeetmeid (versioonide järeltoimingud, tegevusprotsessi uuendused, koolituse (sh koolitustegevus liikmesriikides)) jms;

toetada pikaajalisi meetmeid, tehnilise kirjelduse kindlaks määramist, lepingulisi ettevalmistusi nii süsteemi ümberkorraldamise olukorras (nt pildituvastuse tõttu) kui ka siis, kui Eurodac-süsteemi töökorras hoidmise lepingut on vaja täiendavate (tehniliste või eelarveliste) muudatustega arvestamiseks kohandada;

võimaldada pärast kasutuselevõtmist pideva hoolduse ja talituse ajal teise taseme tuge.

Tuleb märkida, et need kaks uut töötajat (täistööajale taandatud ajutised töötajad) lisanduvad samuti projekti/lepinguga seotud ning finantsilistes/talituslikes järeltoimingutes kasutatava olemasoleva meeskonna suutlikkusele. Ajutiste töötajate kasutamine võimaldab lepinguid sõlmida sobivat kestust ja järjepidevust silmas pidades, tagades talituspidevuse ning samade spetsialistide kasutamise projekti lõpuleviimisele järgnevas operatiivtoes. Lisaks on operatiivtoe osutamisel vaja juurdepääsu tootmiskeskkonnale, kuid töövõtjatele ega koosseisuvälistele töötajatele ei saa seda võimaldada.

3.2.3.2.Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta2019	Aasta2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		0,402	0,402	0,402	0,402		1,608
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)

• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 64
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 65	- peakorteris 66
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		0,402	0,402	0,402	0,402		1,608

18 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Eurodac-süsteemiga seonduvad mitmesugused ülesanded järgmistes kontekstides: komisjoni arvamus aasta tööprogrammi kohta ja selle rakendamise jälgimine, ameti eelarve koostamise järelevalve ning eelarve rakendamise jälgimine, ameti toetamine ELi poliitikaga kooskõlas olevate meetmete arendamisel, sh ekspertide koosolekul osalemisega jne.
Koosseisuvälised töötajad

Täistööajale taandatud töötajate kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada V lisa jaos 3

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⌧ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 67 .

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–⌧ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–⌧ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 68
		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….		0,492	0,516	0,243	0,536

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

Eelarve sisaldab Eurodac-süsteemiga seotud meetmetega ühinenud riikide osamakseid kooskõlas asjaomaste lepingutega *. Esitatud prognoosid on üksnes soovituslikud ning põhinevad arvutustel, mis on tehtud tulude kohta, mida Eurodac-süsteemi rakendamisest saadakse riikidelt, kes praegu maksavad Euroopa Liidu eelarvesse igal aastal asjaomase eelarveaasta eest summa, mis on arvutatud vastavalt sellele, kui suur on nende sisemajanduse koguprodukti protsent kõikide osalevate riikide sisemajanduse koguproduktist. Arvutuse aluseks on Eurostati 2015. aasta juuni andmed, mis varieeruvad märkimisväärselt sõltuvalt osalevate riikide majanduslikust olukorrast.

* Leping Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40).

Leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5).

Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, millega assotsieeritakse Liechtensteini Vürstiriik lepinguga Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 160, 18.6.2011, lk 39).

Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2006/0257 CNS, sõlmitud 24. oktoobril 2008, ELTs veel avaldamata), ja Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) protokoll (EÜT L 93, 3.4.2001).

(1) EÜT L 062, 5.3.2002, lk 1.

(2) ELT L 180, 29.6.2013, lk 1.

(3) ELT L 180, 29.6.2013, lk. 31.

(4) COM(2015) 240 final, 13.5.2015.

(5) Komisjoni talituste töödokument Eurodaci määruse rakendamise kohta sõrmejälgede võtmise kohustuse osas (COM(2015) 150 final, 27.5.2015).

(6) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist lahkumise ja sisenemiskeelu andmete registreerimiseks, määratakse kindlaks EESi juurdepääsutingimused õiguskaitse otstarbel ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) 1077/2011, COM(2016) 194 final, 6.4.2016.

(7) COM(2016) 197 final.

(8) Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni koosolekul peetud arutelu „10 000 kadunud pagulaslapse saatus“, 21.4.2016.

(9) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

(10) COM(2016) 205 final.

(11) COM(2015) 185 final.

(12) Leping Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel, mis käsitleb kriteeriume ja mehhanisme selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (ELT L 66, 8.3.2006).

(13) Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40).

(14) Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5).

(15) Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (ELT L 160, 18.6.2011, lk 39).

(16) Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2006/0257 CNS, sõlmitud 24. oktoobril 2008, ELTs seni avaldamata), ja protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001).

(17) EUCO 22/15, 26.6.2015.

(18) EUCO 26/15, 15.10.2015.

(19) EUCO 12/16, 18.3.2016.

(20) SWD(2015) 150 final.

(21) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa rände tegevuskava“, COM(2015) 240 final, 13.5.2015, lk 13–14.

(22) (Aruanne EUR 26193 EN; ISBN 978-92-79-33390-3)

(23) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

(24) EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(27) Vt käesoleva ELT lk 31.

(28) COM(2015) 240 final, 13.5.2015.

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

(30) ELi tagasisaatmisalane tegevuskava, COM(2015) 453 final.

(31) COM(2016) 205 final.

(32) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(33) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1).

(34) Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

(36) Määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT- süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(37) COM(2015) 150 final, 27.5.2015.

(38) ELT L 348, 24.12.2008, lk 98.

(39) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(40) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 1).

(41) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/633/JSK, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(43) EÜT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta direktiiv 45/2001/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(45) ELT L 180, 29.6.2013, lk. 1.".

(46) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(47) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(48) ELT L 180, 29.6.2013, lk 1.

(49) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud). ELT L 180, 29.6.2013, lk 31.

(50) COM(2016) 197 (final).

(51) COM(2016) 205 (final).

(52) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(53) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks. Artikli 1 lõige 3: „Ametile võib samuti teha ülesandeks muude kui lõikes 2 osutatud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise, kuid üksnes juhul, kui see on sätestatud [...] asjakohastes õigusaktides [...]“ (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1–17).

(54) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx .

(55) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(56) EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(57) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(58) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(59) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(60) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(61) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(62) 2017. aastal alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(63) COM(2013) 519 (final): Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamine aastatel 2014–2020.

(64) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(65) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(66) Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

(67) Vt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) artikleid 11 ja 17.

(68) Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

Choose the experimental features you want to try