EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016PC0142

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Gruusia)

COM/2016/0142 final - 2016/075 (COD)

Brüssel,9.3.2016

COM(2016) 142 final

2016/0075(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

(Gruusia)


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELi ja Gruusia vahelist viisanõude kaotamise dialoogi alustati 2012. aasta juunis. 2013. aasta veebruaris esitas Euroopa Komisjon Gruusia valitsusele viisanõude kaotamise tegevuskava. Komisjon kohustus tegema ettepaneku muuta biomeetrilise passiga Gruusia kodanikele lühiajaline Euroopa Liidus viibimine viisavabaks, kui Gruusia valitsus on täitnud kõik viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud kriteeriumid.

Enne viisanõude kaotamise dialoogi algust sõlmisid EL ja Gruusia korraga viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu, mis jõustusid 1. märtsil 2011. Viisadialoogi alustamise ja jätkamise peatingimus oli nende lepingute täielik ja tõhus rakendamine.

Viisanõude kaotamise tegevuskavas on neli teemarühma: dokumentide turvalisus, sealhulgas biomeetria (I teemarühm), integreeritud piirihaldus, rände haldamine ja varjupaigaküsimused (II teemarühm), avalik kord ja julgeolek (III teemarühm) ning välissuhted ja põhiõigused (IV teemarühm). Tegevuskavas on sätestatud iga nelja tehniliselt olulisi küsimusi käsitleva teemarühma täpsed kriteeriumid eesmärgiga võtta vastu poliitiline, institutsiooniline ja õigusraamistik (1. etapp) ning tagada selle tõhus ja jätkusuutlik rakendamine (2. etapp).

Alates ELi ja Gruusia vahelise viisanõude kaotamise dialoogi alustamisest on komisjon esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruandeid Gruusia edusammude kohta viisanõude kaotamise tegevuskava esimese ja teise etapi nelja teemarühma raames kindlaksmääratud kriteeriumite täitmisel. Edusammude hindamiseks käisid ELi liikmesriikide eksperdid kohapeal ja Gruusia ametiasutused esitasid üksikasjalikku teavet.

15. novembril 2013 võttis komisjon vastu esimese eduaruande 1 viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta Gruusias ning andis mitu soovitust esimese etapi (õigusraamistik ja kavandamine) lõpuleviimiseks.

29. oktoobril 2014. võttis komisjon vastu teise eduaruande, 2 milles esitati järeldus, et Gruusia on täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava esimese etapi kriteeriumid ja on valmis teise etapi kriteeriumite täitmise hindamiseks. Oma 17. novembri 2014. aasta järeldustes nõustus nõukogu komisjoni hinnanguga. Aruandele oli lisatud hinnang ELi reisivate Gruusia kodanike viisanõude tulevase kaotamise võimaliku mõju kohta rändele ja julgeolekule.

8. mail 2015 võttis komisjon vastu kolmanda eduaruande 3 viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta Gruusias. Aruandes kinnitati, et Gruusia on üldjoontes täitnud kõik viisanõude kaotamise tegevuskava neljas teemarühmas sätestatud kriteeriumid, ning määrati kindlaks need meetmed, mille võtmise korral oleks tagatud, et Gruusia vastab kõikidele viisanõude kaotamise tegevuskava teise etapi kriteeriumitele.

18. detsembril 2015 vastu võetud viimases, neljandas eduaruandes 4 leidis komisjon, et Gruusia on teinud nõutavaid edusamme ja viinud ellu kõik vajalikud reformid ülejäänud kriteeriumite tõhusa ja jätkusuutliku saavutamise tagamiseks. Võttes arvesse seda hinnangut ning ELi ja Gruusia viisanõude kaotamise dialoogi algusest saadik toimunud pideva seire ja hindamiste tulemusi, kinnitas komisjon, et Gruusia on täitnud kõik viisanõude kaotamise tegevuskava teise etapi nelja teemarühma jaoks sätestatud kriteeriumid ja et komisjon esitab 2016. aasta alguses seadusandliku ettepaneku muuta määrust (EÜ) nr 539/2001 ja kanda Gruusia nende riikide nimekirja, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud (II lisa).

Lisaks viisanõude kaotamise tegevuskava täitmise jälgimisele jätkas komisjon ka viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu rakendamise seiret. Seda tehti kummagi lepingu alusel moodustatud ühiskomiteede abil. Mõlema komitee seni viimane koosolek toimus 13. oktoobril 2015 Brüsselis. Seal märkis komisjon, et mõlemat lepingut rakendatakse üldiselt vägagi rahuldaval tasemel.

Kooskõla poliitikavaldkonnas kehtivate õigusnormide ja liidu muude tegevuspõhimõtetega

Nõukogu määruses (EÜ) nr 539/2001 5 on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. Määrust (EÜ) nr 539/2001 kohaldavad kõik liikmesriigid peale Iirimaa ja Ühendkuningriigi ning Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Määrus kuulub ELi ühisesse viisapoliitikasse ja reguleerib lühiajalist, kuni 90-päevast viibimist mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Gruusia on praegu kantud määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisasse, s.t nende riikide hulka, kelle kodanikelt nõutakse ELi liikmesriikide territooriumile reisimiseks viisat.

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudeti viimati määrusega (EL) nr 259/2014, 6 et kanda Moldova pärast viisanõude kaotamise tegevuskava täitmist nende riikide nimekirja, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, ja määrusega (EL) nr 509/2014, 7 millega viis Kariibi mere 8 ja üksteist Vaikse ookeani 9 piirkonna riiki ning Colombia, Peruu ja Araabia Ühendemiraadid vabastati viisanõude kohaldamist käsitlevate nimekirjade korrapärase läbivaatamise tulemusel viisanõudest tingimusel, et sõlmitakse ELi ja asjaomaste kolmandate riikide vahelised viisavabaduslepingud.

Kolmandad riigid, kelle kodanikelt nõutakse viisat, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud, määratakse kindlaks igat riiki eraldi analüüsides vastavalt kriteeriumitele, mis on kindlaks määratud määruse (EÜ) nr 539/2001 artiklis -1 (mis lisati määrusega (EL) nr 509/2014). Need kriteeriumid on seotud ebaseadusliku sisserände, avaliku korra ja julgeoleku, majandusliku kasu, eelkõige turismi ja väliskaubanduse aspektist, ning liidu ja asjaomaste kolmandate riikide välissuhetega, arvestades eelkõige inimõigusi ja põhivabadusi, samuti piirkondlikku ühtekuuluvust ja vastastikkuse põhimõtet 10 . Erilist tähelepanu tuleks pöörata asjaomaste kolmandate riikide välja antud reisidokumentide turvalisusele.

Kuna Gruusia on juba vabastanud viisanõudest ELi kodanikud, kes viibivad Gruusias 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, ei ole põhjust siduda Gruusia kodanike viisanõudest vabastamist tingimusega, et Gruusia sõlmiks ELiga viisavabastuse lepingu. Selle otsuse tühistamise või viisavabastuse kuritarvitamise vastu pakuvad piisavat kaitset määrusega (EÜ) nr 539/2001 ettenähtud vastastikkuse ja peatamise mehhanismid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Õiguslik alus

Kuna ettepanekuga muudetakse ELi ühist viisapoliitikat, on ettepaneku õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 77 lõike 2 punkt a. Kavandatav määrus kujutab endast Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist.

Subsidiaarsus

Määrus (EÜ) nr 539/2001 on ELi õigusakt ja seda saab muuta vaid samaväärse õigusaktiga. Liikmesriigid ei saa eraldi tegutseda.

Proportsionaalsus

Vt eespool – muid võimalusi poliitilise eesmärgi saavutamiseks ei ole.

Vahendi valik

Vt eespool.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Järelhindamine ja kehtivate õigusaktide toimivuskontroll

Ei kohaldata

Konsulteerimine sidusrühmadega

Korrapärased arutelud liikmesriikidega on toimunud nõukogu Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühma raames; mitmel korral on viisanõude kaotamise käiku tutvustatud Euroopa Parlamendis.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon on kogunud põhjalikke andmeid kõikide viisanõude kaotamise tegevuskava kriteeriumite Gruusia-poolse täitmise kohta. Nii nagu kahele eelmisele Gruusiat käsitlevale eduaruandele on ka käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument, 11 milles on esitatud üksikasjalikumat taustteavet iga kriteeriumi täitmise kohta.

Mõju hindamine

Komisjoni talituste töödokumendi lisas on komisjon esitanud ajakohastatud faktilise analüüsi ja statistika ELi reisivate Gruusia kodanike viisanõude kaotamise võimaliku mõju kohta rändele ja julgeolekule, tuginedes asjakohastelt ELi ametitelt ja sidusrühmadelt saadud teabele. Täiendavat mõju hindamist ei ole vaja.

Õigusloome kvaliteet ja lihtsustamine

Ei kohaldata

Põhiõigused

Ettepanek ei kahjusta põhiõiguste kaitset.

4.MÕJU EELARVELE

Ei kohaldata

5.MUUD TAHUD

Rakenduskavad ning seire-, hindamis- ja aruandluskord

Muudetud määrust kohaldatakse alates selle jõustumisest ning liikmesriigid hakkavad seda kohe rakendatama. Rakenduskava järgi puudub vajadus.

Komisjon jätkab olemasolevate assotsieerimisstruktuuride ja dialoogide ning vajaduse korral eriotstarbeliste järelkontrolli mehhanismide kaudu aktiivset järelevalvet selle üle, kas Gruusia rakendab endiselt kõiki viisanõude kaotamise tegevuskava nelja teemarühma kohaseid kriteeriume.

Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse, kandes Gruusia I lisast (nimekiri riikidest, kelle kodanikelt nõutakse liikmesriikide välispiiride ületamisel viisat) II lisasse (nimekiri riikidest, kelle kodanikud on viisanõudest vabastatud). Lisatakse joonealune märkus täpsustusega, et viisavabadus kehtib biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.

2016/0075 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud

(Gruusia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määruses (EÜ) nr 539/2001 12 on loetletud kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud. I ja II lisas esitatud kolmandate riikide nimekirjad peaksid praegu ja edaspidi vastama selles määruses sätestatud kriteeriumitele. Kolmandad riigid, kelle puhul on olukord seoses kõnealuste kriteeriumitega muutunud, tuleks vajaduse korral kanda ühest lisast teise.

(2)Ollakse seisukohal, et Gruusia on täitnud kõik Gruusia valitsusele 2013. aasta veebruaris esitatud viisanõude kaotamise tegevuskava teise etapi neljas teemarühmas sätestatud nõuded ning seega vastab kriteeriumitele, mille kohaselt võib tema kodanikud, kes reisivad ELi liikmesriikide territooriumile, vabastada viisanõudest.
 

(3)Seega tuleks Gruusia kanda määruse (EÜ) nr 539/2001 I lisast II lisasse. Viisavabadust tuleks kohaldada ainult biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.

(4)Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2000/365/EÜ 13 . Seetõttu ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(5)Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ 14 . Seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(6)Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ 15 artikli 1 punktis B osutatud valdkonda.

(7)Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2008/146/EÜ 16 artikliga 3.

(8)Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis B osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL 17 artikliga 3,

   ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 539/2001 muudetakse järgmiselt.

a)Gruusia kustutatakse I lisa 1. osast (RIIGID).

b)II lisa 1. ossa (RIIGID) lisatakse järgmine tekst:

„Gruusia”*

______________

*    Viisavabadus kehtib biomeetrilise passi kasutajate suhtes, kelle pass on välja antud vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel    Nõukogu nimel

president    eesistuja

(1) COM(2013) 808 final.
(2) COM(2014) 681 final.
(3) COM(2015) 199 final.
(4) COM(2015) 684 final.
(5) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 259/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 105, 20.5.2014, lk 9).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 509/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).
(8) Dominica, Grenada, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Trinidad ja Tobago.
(9) Kiribati, Marshalli Saared, Mikroneesia, Nauru, Palau, Samoa, Saalomoni Saared, Ida-Timor, Tonga, Tuvalu, Vanuatu.
(10) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud.
(11) SWD(2015) 299 final.
(12) Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).
(13) Nõukogu 29. mai 2000. aasta otsus 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43).
(14) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).
(15) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).
(16) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).
(17) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).
Top