Käesoleva ettepaneku eesmärk on võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 218 lõike 5 kohaselt vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioonil põhineva Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta.

Konventsiooniosaliste 21. konverentsil (tuntud kui COP 21), mis toimus 30. novembrist 2015 kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, sõlmiti kokkulepe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamise kohta. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast kuupäeva, millal vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55 % kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Kokkulepe on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalistele allakirjutamiseks avatud 22. aprillist 2016 kuni 21. aprillini 2017. Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised. Kõrgetasemeline allakirjutamise tseremoonia toimub 22. aprillil 2016 New Yorgis.

Pariisi kokkulepe on globaalne verstapost üleilmse ühistegevuse tõhustamiseks ja kiirendab kogu maailmas üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele ühiskonnale. Kokkulepe läheb kaugemale kui 1997. aasta Kyoto protokoll, mis oli kuni Pariisi kliimakokkuleppeni ainus õiguslikult siduv leping kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, sisaldades kohustusi kuni 2020. aasta lõpuni. Pariisi kokkuleppes on püstitatud pikaajaline kvalitatiivne heite vähendamise eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus alla 2 C ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppe osalised kehtestama heite vähendamise sihttasemed või neid ajakohastama. Alates 2023. aastast teevad osalised iga 5 aasta tagant üleilmse ülevaate, mis põhineb uusimatel teadusandmetel ja kokkuleppe rakendamise kogemusel. Selles hinnatakse edusamme, võttes arvesse heite vähenemist, kohanemist ja toetusmeetmeid.

Enne COP 21 esitasid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised konverentsile oma kavatsetavad riiklikult kindlaks määratud panused. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid oli esimene suur majandusjõud, kes edastas 6. märtsil 2015 oma kavatsetava riiklikult kindlaks määratud panuse, mis näeb ette, et 2030. aastaks vähendatakse liidus kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega, nagu on sätestatud Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta.

EL on juba alustanud kasvuhoonegaaside heite 40 %-se vähendamise eesmärgi rakendamist. ELi heitkogustega kauplemise süsteemis (edaspidi „ELi HKS”) osalevate sektorite kohta võttis komisjon 15. juulil 2015 vastu ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist. Ettepaneku eesmärk on saavutada eespool nimetatud sihttase ELi HKSiga hõlmatud sektorites. 2016. aastal kavatseb komisjon teha ettepanekud, milles sätestatakse liikmesriikidele sihttasemed heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvate sektorite jaoks, ning selle kohta, kuidas kajastada maakasutusest, maakasutuse muutumisest ja metsandusest tulenevat heidet ja selle sidumist.

Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldustes on ette nähtud, et 2030. aastaks peaks taastuvenergia osakaal ELis tarbitavas energias olema vähemalt 27 %. ELi tasandil soovituslik sihttase (27 %) on kehtestatud ka energiatõhususe parandamiseks 2030. aastaks. Seepärast viib komisjon 2016. aastal oma läbivaatuse lõpule ja esitab meetmed taastuvenergia ja energiatõhususe, sealhulgas hoonete energiatõhususe kohta.

Ettepanek on esitatud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 koos artikli 218 lõikega 5. ELi toimimise lepingu artiklis 218 on sätestatud menetlus läbirääkimiste pidamiseks ja lepingute sõlmimiseks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Selle artikli lõike 5 kohaselt võtab nõukogu komisjoni kui läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega antakse luba lepingule Euroopa Liidu nimel alla kirjutada.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artiklile 191 peab Euroopa Liit aitama saavutada muuhulgas järgmisi eesmärke: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

Liidus on olemas suur hulk õigusakte, millega neid eesmärke rakendatakse ja mis tuleb Pariisi kokkuleppe rakendamiseks läbi vaadata; seda on võimalik teha üksnes ELi õigusaktidega.