30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 207/19

1.

nendib, et Euroopa integratsioon väljendub esmajoones piiridel. Inimesi ühendavad avatud piirid ja taristu moodustavad Euroopa idee südame. Seejuures sõltub Euroopa piirialade areng suurel määral sellest, kas on olemas taristu, mis muudab võimalikuks linnade-, ettevõtete- ja kodanikevahelised ühendused mõlemal pool piiri.

Piiride sulgemiseni viinud hiljutine pagulaskriis on toonud paljudele piiriäärsetele aladele kaasa probleeme piirkonna integreeritud arengu valdkonnas;

2.

märgib, et piirialasid vaadeldakse üha enam funktsionaalsete piirkondadena, mis on võimelised kasutama oma majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali üksnes siis, kui on piisav ühenduvus mõlema piiriäärse ala vahel ja Euroopa võrgustikuga. Rände mõju piiriäärsetele aladele peaks hindama tasakaalustatud viisil, võttes seejuures arvesse piirialatöötajate, ostlejate, VKEde ja turistide huve;

3.

märgib, et piirkondade- ja riikidevaheline koostöö peaks olema suunatud ka lihtsustamisele tööhõive vallas mõlemal pool piiri. Taristu ja kvaliteetsete transpordiühenduste arendamine kujutab endast piirialade elanike jaoks stiimulit otsida oma kvalifikatsioonile vastavat töökohta, isegi kui neil kuluks tööle sõiduks rohkem aega. Selle tulemusel suureneks tööhõive määr ja paraneks oskuste vastavus tööturu vajadustele ning tagataks inimkapitali parem kasutamine. Seejuures ei ole oluline mitte ainult majanduspiirkondade ligipääsetavus, vaid ka ligipääs rajatistele;

4.

märgib, et käesolevas arvamuses on kesksel kohal piiriülesed ühendused raudteel, maanteel ja vähemal määral veeteedel. Käsitlemist leiavad üksnes Euroopa-sisesed piirialad. Arvestades muu hulgas lennundusstrateegia teemalist arvamust, (1) ei jäta komitee siiski tähelepanuta lennu- ja laevaühenduste olulisust äärealade ja saarte, äärepoolseimate piirkondade ning nende läheduses asuvate piirialade vahel ning palub komisjonil võtta kõnealust aspekti arvesse üleeuroopalise transpordivõrgu tulevasel läbivaatamisel;

5.

nendib, et puuduvad lülid piirialadel kujutavad endast osa laiemast teemast, milleks on rahaliste vahendite puudus kohaliku ja piirkondliku taristu arendamiseks. Piirialade liikuvuse probleemide lahendamiseks on vaja uuenduslikku mõtlemist;

6.

märgib, et möödunud aastatel on Euroopa Liit keskendunud eeskätt tsentraliseeritud lahenduste pakkumisele suureulatuslikule üleeuroopalisele transpordivõrgule, kasutades selleks eelkõige Euroopa ühendamise rahastut, ent ka programmi „Horisont 2020“. Suhteliselt vähe eraldatakse vahendeid sellistele detsentraliseeritud programmidele nagu Euroopa piirialadel puuduvate väiksemahuliste ühenduste rajamiseks mõeldud programm Interreg, kuigi kõnealustes programmides võetakse palju paremini arvesse asjaomase piiriala kohalikke vajadusi;

7.

tõstab esile, et Euroopa ühendamise rahastust on seitsmeaastasel perioodil 2014–2020 juba rahastatud arvukaid olulisi projekte ELi-sisese liikuvuse edendamiseks ja vastavad vahendid on suuremalt jaolt juba määratud. Seetõttu oleks oluline tugevdada rahastu majanduslikku panust, suurendades selle rahalisi vahendeid, toetades seejuures ka meetmeid madalama taseme võrgu (comprehensive network) ja üleeuroopalise transpordivõrguga süstemaatiliste ühenduste rajamiseks piirialadel;

8.

märgib, et keskne ülesanne on seega piiriüleste transpordiühenduste rajamise, edasiarendamise või nende taasavamise jaoks vajaliku rahalise toetuse kogumine ja selle pakkumine, liikudes riikide ühetaolisema kohtlemise poole kaasrahastamise korra osas. Liikmesriikidel on tööde rahastamisel siiski oluline roll;

9.

tõstab esile, et üleeuroopaline transpordivõrk on Euroopa piirkondade jätkusuutliku arengu seisukohast määrava tähtsusega. Suurem osa rahastamisvahenditest voolab üleeuroopalise transpordivõrgu põhikoridoridesse. Samas ei tohi aga tähelepanuta jätta ka ühendusi kohalike ja piirkondlike madalama taseme võrkudega. Seepärast on oktoobris 2016 Euroopa Komisjoni poolt väljakuulutatud transpordisektori projektikonkursid Euroopa ühendamise rahastust antava finantsabi saamiseks spetsiaalselt piiriülestele ühendustele ülimalt tervitatav esimene samm;

10.

sedastab, et kõnealune Euroopa ühendamise rahastu piiriäärsetele ühendustele suunatud projektikonkurss on hea näide Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Regioonide Komitee, liikmesriikide ja asjaomaste autonoomsete või muude piirkondade institutsioonidevahelise koostöö võimalikust tulemusest piiriäärsete piirkondade ühiste probleemide määratlemisel, võimalike lahenduste kirjeldamisel ja nende probleemide lahendamiseks vajalike vahendite eraldamisel. Sellest koostööst saaks teha järeldusi Euroopa ühendamise rahastu tulevaseks kujundamiseks pärast 2020. aastat ja see võiks olla eeskujuks sarnastele tegevustele teistes ELi poliitikavaldkondades;

11.

leiab, et ELi mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine 2016. aasta lõpus ja käimasolevad arutelud 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika kujundamise üle pakuvad suurepärase võimaluse esitada uusi ettepanekuid, et saada ELi vahenditest toetust piirialadel puuduva taristu rajamiseks. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega oleks parim lahendus võimaldada kõnealuse taristu (sh väikesemahulise taristu) rahastamist piiriülese koostöö programmide raames (Interreg A), mille vahendite mahtu tuleks vastavalt suurendada;

12.

toob välja, et uurimuses „The potential of closing missing links of small scale infrastructure in Europe’s border regions for growth and employment“  (2) tuuakse välja suur hulk juhtuuringuid, mis seda seisukohta toetavad;

13.

märgib, et piiride ääres asuvaid piirkondi vaadeldakse tihti kui perifeeriaid, ent need võivad olla majanduslikud sõlmpunktid. Tõhusalt toimiv liikuvussüsteem on seejuures piirkondliku majanduskasvu, territoriaalse ühtekuuluvuse ja piiriüleste funktsionaalsete piirkondade potentsiaali väljaarendamise eeltingimus. Just piirialadel on võimalik veel majanduskasvust ja töökohtade loomisest suurt kasu saada;

14.

juhib tähelepanu asjaolule, et palju piirialasid saavad piiriülesest kaubandusest kasu. Taristu tõhusam arendamine ja parema kvaliteediga maantee-, raudtee- ja veetranspordi ühendused võiksid kaudselt aidata lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme, mh vähendada töötuse määra ja parandada elanike elukvaliteeti. Kõnealuseid aspekte tuleks võtta esmajärjekorras arvesse piirialadele suunatud rahastamismehhanismi kasutamisel;

15.

on seisukohal, et turism võib toimida taristu parandamist edasiviiva jõuna. Teisalt võib taristu parandamine omakorda viia ka turismi kasvuni. Selliseid katalüsaatoreid tuleks kasutada arengu huvides. Eelkõige tuleks pöörata tähelepanu piiriüleste jalgrattateede võrgustiku tähendusele turismi edendamisel;

16.

nendib, et piiriüleste ühenduste puhul võib turu nõudluse teke võtta kauem aega. Kõrgemate kuludega kaasneb ka haavatav kulude-tulude tasakaal, seda eelkõige algusperioodil. Projektide finantskorralduse juures tuleb sellega arvestada. Projektide finantskorraldus on ülima tähtsusega ka investeeringute tasuvuse seisukohalt ning seetõttu, et see mõjutab piiriülese koostöö ja transpordiarenduse programmide raames tehtud taristuinvesteeringute majandustegevust. Projektide seisukohalt on määravad tegurid ka rahastamisallikate erinev kombinatsioon, omaosaluse suurus, tegevuse rahastamise määr ja konsortsiumipartnerite kulud. Kõiki neid elemente arvesse võttes pooldab komitee seda, et kui transpordikorralduses tehtavad muudatused on mõlema asjaomase riigi jaoks märkimisväärsed, määratletaks iga piiriala jaoks suunised ja ühtsed eeskirjad kõigile liikmesriikidele, et veelgi tõhustada projektide rahastamiskõlblikkust;

17.

rõhutab, et puuduvate lülide loomine kujutab endast taristu rajamist, aga ka teenuste, nagu uue ühistranspordi- ja kaubaveoühenduse võimalikuks muutmist. See võib väljenduda ka juba olemasoleva ühenduse taasavamises. Seejuures on uute ühenduste teostatavuse juures domineeriv roll turunõudlusel;

18.

leiab, et puuduvate piiriüleste ühenduste rajamisel on vaja terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab nii kaubavedu kui ka reisijatevedu ning kõiki transpordiliike: maanteed, raudteed ja veeteed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata piiriülesele takistusteta piletimüügile ja reisiteabe edastamisele, soodustades transpordiliikide koostalitlusvõimet. Selleks oleks esmatähtis kaasata erinevad kõnealuseid liiklusühendusi käitavad – eriti riigisektorisse kuuluvad – ettevõtjad, aga ka liikmesriigid ja piirkonnad vastavalt nende pädevusele ning kooskõlastada nende tegevust;

19.

leiab, et esimene samm on piirialade ühistranspordivõrkude sõiduplaanide parem teineteisega vastavusse viimine. Teine samm võiks olla ühistranspordi piiriüleste kontsessioonide realiseerimine;

20.

märgib, et piirialadel võib olla oluline roll ka aeglasel transpordil, näiteks jalgratastel. Jalgrattasõit täiendab paljudel juhtudel ühistransporti, eelkõige ummikutega võitlevates linnades leiab see üha laiemat kasutamist ja on konkurentsivõimeline. Selleks on vaja piiriülest lähenemist ja hea kvaliteediga jalgrattataristu piiriülest võrku. Jalgrattateede võrgustikuga seotud transpordi arendamine aitab parandada ka juurdepääsu turismisihtkohtadele ning seepärast võib seda käsitleda sotsiaalse ja majandusliku eesmärgina;

21.

nendib, et majanduslikult pigem vähem arenenud piirkondades ja maapiirkondades on soovitatav kasutada terviklikku lähenemist, et kõrvaldada sel viisil takistused ligipääsul töökohtadele ja rajatistele;

22.

rõhutab, et piiriületuspunktid ei pea asuma üksnes peamisel taristuvõrgul, vaid võivad olla ka madalama tasandi võrkudel. See muudab võimalikuks sujuvama liikumise elu- ja töökoha vahel ning võimaldab töötada teisel pool piiri asuval töökohal. Sujuva liikuvussüsteemi rajamiseks on vaja tihedamat piiriülest koostööd kõigi valitsustasandite ja asjaomaste partnerite vahel;

23.

märgib, et see nõuab ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni, Euroopa Regioonide Komitee ja liikmesriikide ühist poliitilist algatust, mis võiks sisaldada järgmisi elemente:

24.

pakub välja, et kõnealuse algatuse osa võiks olla ühine piiriäärsete alade transporditaristut ja tegevusstandardite ühtlustamist puudutavate investeerimisprojektide register. Selle üle võib järelevalvet teostada ja seda toetada poliitilisel tasandil.

Euroopa Komisjonis võib algatusi, teadmiste vahetamisi ja piiriüleseid liikuvusprobleeme käsitlevat koostööd ning investeerimisprojektide registrit koordineerida liikuvuse ja transpordi peadirektoraat;

25.

on seisukohal, et algatus Interreg saab olla enam kui rahastamine ning võib lihtsustada ka piiriülese taristu ja rajatiste paremat kavandamist. Koostöö Interreg A raames võib olla oluline piiriüleste liikuvusprobleemide teemal konsulteerimisel ja nende lahendamisel;

26.

leiab, et investeeringute rakendamisel tuleks rohkem kasutada Euroopa territoriaalse koostöö rühmitust (ETKR). Sellel on samuti eelised transporditaristu piiriüleste osade arendamisel;

27.

on veendunud, et kodanikke tuleb juba varakult kaasata piiriüleste projektide arendamisse. See on põhimõttelise tähtsusega projektide õnnestumise seisukohast ja aitab kaasa omaksvõtule. See suurendab ka kodanike arusaamu piirialadel peituvatest võimalustest;

28.

märgib, et piiriüleste ühenduste arendamisel tuleb arvestada sellega, et suhtumine avatud piiridesse on muutumas. Põhjustena võib nimetada pagulaskriisi, töötust ja pead tõstvat natsionalismi;

29.

leiab, et tuleb toetada algatusi elanike integreerimiseks ühiseid piire omavate ELi liikmesriikide piirialadel ja samuti ELi naaberriikide piirialadel. Transpordiühenduste loomise edendamine võiks aidata kaasa rahvaste vastastikusele mõistmisele. Kõnealused parandused viiksid kodanike ja ettevõtjate vastastikuse lähenemiseni, mis mõjutaks positiivselt kodanike elukvaliteeti mõlemal pool piiri;

30.

nendib, et taristute piiriülese ühendamise jaoks ja ühtse toimimisviisi tagamiseks erinevates asjaomastes riikides on hädavajalik tehniliste, õigusloome- ja rahastamisaspektide ühtlustamine. Standardida tuleb eeskätt raudteeliinid ja ühendused, nagu elektrivarustus ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), ning lahendada probleemid, mis on seotud erinevate raudteede rööpmevahe standarditega paljudes Ida-Euroopa riikides. Tehniliste aspektide ühtlustamisega seoses tuleb mainida ka takistuste kaotamist teabevahetuselt ja teabe levitamiselt ning ühise platvormi loomist kasutajatele teabe edastamiseks, piletite internetimüügiks ja taristuga seotud andmeedastuse ajakohastamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks on esmatähtis kaasata kõnealuste piiriüleste ühenduste küsimustes pädevust omavad raudteetaristut haldavad riigiasutused ja kooskõlastada nende tegevust;

31.

märgib, et lisaks tehnilisele ühtlustamisele vajavad ühtlustamist ka õigusaktid ja lubade andmise menetlused muu hulgas selleks, et kooskõlastada tähtaegu piiriüleste meetmete rakendamiseks. Ühistranspordile piiriüleste kontsessioonide andmine võib mõjuda innustavalt piiriülese liikuvussüsteemi parandamisele. Palju enam tuleb teha koostööd piiriüleste piirkondlike transpordiettevõtete ja piiriüleste transpordiametitega;

32.

on seisukohal, et Luksemburgi esitatud ettepaneku – võtta kasutusele „vahend erisätete kasutamiseks ja kohaldamiseks piirialadel“ – kasutamine ja võimalusel laiendamine võimaldaks lühikeste piiriüleste ühenduste korral rakendada ühe riigi õiguslikke ja tehnilisi sätteid naaberriigis. See vähendaks tehnilisi tõkkeid ja alandaks kulusid. Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma seda Luksemburgi esitatud Euroopa piiriülese kokkuleppe eelnõu piirialadele erisätete kehtestamise kohta, hindama selle võimalikku kasutamist ning esitama ettepaneku, kuidas kokkulepet rakendada;

33.

nendib, et ülisuur osa (95 %) ELi vahenditest (TEN-T-CEF) eraldatakse praegu üleeuroopalise transpordivõrgu põhikoridoridele. Madalama taseme võrkude (comprehensive network) väiksed projektid ja üleeuroopalise transpordivõrguga ühendamise meetmed on küll esmatähtsad konkreetsete probleemide lahendamise ning piiriüleste sidemete ja majandusruumide arengu jaoks, ent ei leia nüüd tihti (kaas)rahastamist, samuti ei rahastata neid riiklikest vahenditest. See on osaliselt tingitud piiriäärsest asukohast. Riigisisestel teedel ja ühendustel on tihti rohkem liiklust;

34.

leiab, et suhteliselt väikeste, omavahel seotud projektide paketid võivad olulisel määral aidata kaasa piirialadel olemasolevate takistuste kõrvaldamisele. Piiriülesed väikesed taristuprojektid peaksid seepärast olema Euroopa tegevuskavas sama olulisel kohal nagu üleeuroopaline transpordivõrk. Lisaks taristumeetmetele tuleks erilist tähelepanu pöörata algatustele teenuste arendamiseks ja piiriäärsete riikide vahel kooskõlastatud algatustele liikuvusnõudluse juhtimiseks, nagu meetmed erasõiduki kasutamise vähendamiseks ja ühistranspordi eri liikide kasutamise või sõidukite ühiskasutuse soodustamiseks. ELi vahendite kõrval vajavad taristuinvesteeringud ka omaosalust. ELi fondidest (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid) rahastatavad väikesed ja suured projektid vajavad ka projektipartnerite panust. Seda panust tuleks liikmesriigi tasandil täiendada eri määral ka riikliku (kaas)rahastamisega, tuginedes liikmesriigis kehtivale pädevuse jaotumisele. Piiriülesed projektid ja konsortsiumipartnerite finantsstabiilsus on tagatised rahastamisvahendite rakendamise ja kogumise õnnestumisele;

35.

on seisukohal, et seoses kaupade liikumisega võib olla mõistlik soodustada meetmeid liikluseeskirjade ühtlustamiseks, rakendades algatusi, et vähendada teatavates liikmesriikides kehtivatest piirangutest tingitud mõju liiklusele, ning edendada raudtee-maantee ühendveoterminalide arendamist piiriülese liikluse lihtsustamiseks;

36.

märgib, et kaasa võivad aidata alternatiivsed rahastamisvahendid ning seejuures on oluline hanke-eeskirjade ja riigiabieeskirjade lihtsustamine. ELi otsevahendite kasutamise kavandamise käigus või kohe projekti arendusetapist alates võib tekkida ebakindlus seoses riiklike ja mitteriiklike üksuste omaosaluste tagamisega. Arvestades taristuinvesteeringute suurt ulatust, võiks kaaluda omavahendite fondi loomist transpordi arendamiseks ja projektide arendamise toetamiseks, samuti ühis- ja riiklike fondide loomist. Piiriüleste koostööprojektide puhul võivad omaosaluse puudumise tõttu tekkida partnerlustel probleemid juba kavandamisetapis;

37.

leiab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) pakub võimalusi piirialade liikuvus- ja taristuprojektide innovaatiliseks rahastamiseks. Seetõttu tervitab komitee EFSI 2.0-s suurema tähelepanu pööramist enamate piiriüleste ja jätkusuutlike projektide rahastamisele;

38.

EFSI toimib paremini, kui on olemas piiriülesed finantsorganisatsioonid või piiriülene koostöö. Tuleks uurida, kuidas oleks võimalik selleks kasutada ETKRe kui sobivaid struktuure ja kuidas oleks neid võimalik kapitaliseerida, et osutuda abikõlblikuks EFSI ja/või Euroopa Investeerimispanga toetuse saamisel;

39.

nendib, et EFSI raames oleks asjakohane töötada lisaks tagatistele välja ka muud rahastamisvahendid, edendades seeläbi piiriülest huvi pakkuvate meetmete rakendamist, mille kasumlikkus on madal vaatamata nende suurele tähtsusele võrgu ning liikuvuse ja teenuste parandamise jaoks;

40.

arvab, et olemasoleva ja hästi kasutatava raudteetaristu elektrifitseerimine võib olla sobiv projekt EFSI tervikliku lähenemisviisi tarvis;

41.

leiab, et mitte kõik piirialad ei ole ühesuguse iseloomuga ega samal tasemel. On suurlinnalisi piirialasid ja pigem maapiirkondlikke piirialasid. Piisavate ja tõhusate piiriüleste ühenduste realiseerimisele avaldavad mõju ka geograafiline asend ja looduslikud tõkked. Lisaks peaksid need ühendused edendama pigem maapiirkondi või äärealasid, mis asuvad strateegilises kohas, ent millel on üksnes vähe piiriüleseid ühendusi. Piirkondade eri arengutaseme tõttu avaldavad majanduslikud ja sotsiaalsed nähtused ja eeskätt tööhõive olukord märkimisväärset mõju piirialade majandusarenguks tehtavatele jõupingutustele kolmandate riikidega piirnevates piirkondades;

42.

rõhutab, et saarepiirkondades on parvlaevad tihti ainsaks ühenduseks mandriga. Sellele olukorrale tuleb pöörata erilist tähelepanu;

43.

tõstab esile, et erilist tähelepanu tuleb pöörata ka mäestikupiirkondades asuvatele piiriäärsetele aladele, kuna teatud mäestikud kujutavad endast raskelt ületatavaid piiritõkkeid, mis nõuavad spetsiifilist ja kulukat taristut (viaduktid, tunnelid jne). Paremad raudteeühendused mäestikupiirkondades võivad märkimisväärselt kaasa aidata CO2-heidete vähendamisele ja parandada õhukvaliteeti, samuti luua võimalusi turismi arenguks ning anda seega panuse mäestikupiirkondade demograafilisele ja keskkonnaalasele elujõulisusele;

44.

juhib tähelepanu sellele, et piiriüleste projektide arendamisel ja sellekohaste otsuste langetamisel tuleb läbi viia kulude-tulude analüüsid ning ettevalmistused, et tagada arendusprojektide edu. Taristuühendused, nagu näiteks raudteeliin, on tihti väga kallid. Projektide elluviimisel tuleks mõelda ka kehtivatele hanke-, õigus-, finants- ja riskianalüüsi menetlustele, mis on liikmesriigiti sageli erinevad. Otsustusprotsessis tuleb lisaks arvestada ka raudteeühenduse tegevuskuludega;

45.

märgib, et lähtuda ei tohi üksnes lühiajalistest äriprojektidest, vaadata tuleb pigem selliste uute ühenduste strateegilist väärtust, mis võivad kujuneda (äärepoolsete) piiriäärsete alade arengu katalüsaatoriks. Seepärast tuleks piiriüleste projektide puhul kohe taristu kavandamise ja kulude analüüsimise etapist alates arvesse võtta ka liikmesriikides vastu võetud transpordiarendusprojekte ja seonduvaid riiklikke keskkonnakaitse, tehnoloogiauuringute ja innovatsiooni valdkonna arengustrateegiaid ning tagada sidusus nendega.