16.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 101/19

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6 ja 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 11, 153, 191, 207 ja 218,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 12, 21, 28, 29, 31 ja 32,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“ (COM(2015)0497),

—

võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) 10. ministrite konverentsi järeldusi (1),

—

võttes arvesse Pariisi kokkulepet (30. november – 11. detsember 2015) (2),

—

võttes arvesse ELi aastaaruannet inimõiguste ja demokraatia kohta maailmas 2014. aastal (3),

—

võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2015–2019 „Inimõigused ELi tegevuskava keskmes“,

—

võttes arvesse suuniseid inimõigustele avalduva mõju analüüsimiseks kaubandusega seotud poliitikaalgatuste mõju hindamisel (4),

—

võttes arvesse 2015. aastal avaldatud Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna uuringut „Human rights and democracy clauses in international agreements“ (Inimõiguste ja demokraatia klauslid rahvusvahelistes lepingutes),

—

võttes arvesse ÜRO 25. septembri 2015. aasta Peaassambleel vastu võetud resolutsiooni „Transforming our World: the 2030 agenda for sustainable development“ (Säästva arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“) (5),

—

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta (7),

—

võttes arvesse OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele (8),

—

võttes arvesse konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevaid OECD hoolsuskohustuse suuniseid (9),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 14. juuli 2015. aasta töödokumenti ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamise hetkeseisu kohta (SWD(2015)0144),

—

võttes arvesse komisjoni 2011. aasta teatist „ELi uuendatud strateegia aastateks 2011–2014 ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas“ (COM(2011)0681),

—

võttes arvesse ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) säästva arengu investeerimispoliitika raamistikku (2015) (10),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna uuringut „The EU’s Trade Policy: from gender-blind to gender-sensitive?“ (ELi kaubanduspoliitika: võrdõiguslikkuse eiramiselt sootundlikkuse suunas?),

—

võttes arvesse neljandat sõltumatu eksperdi aruannet „The promotion of a democratic and equitable international order“ (Demokraatliku ja võrdõigusliku rahvusvahelise korra edendamine) – ÜRO peasekretäri teatis 5. augusti 2015. aasta Peaassambleele (A/70/285),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes (11),

—

võttes arvesse ÜRO resolutsiooni 64/292, milles tunnustatakse sõnaselgelt õigust veele ja kanalisatsioonile inimõigusena ning öeldakse, et puhas joogivesi ja kanalisatsioon on kõikide inimõiguste realiseerumisel võtmetegurid,

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järelmeetmete kohta (12),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta rahvusvahelistes kaubanduslepingutes (13),

—

võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni rahvusvahelise kaubanduspoliitika kohta kliimamuutusega kaasnevate nõudmiste taustal (14),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Gender Mainstreaming in Committees and Delegations of the European Parliament“ (Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine Euroopa Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide töös),

—

võttes arvesse Inimõiguste Nõukogu resolutsiooni 26/9 (15), milles mainitud nõukogu otsustas „luua avatud valitsustevahelise töörühma, mis käsitleb rahvusvahelisi korporatsioone ja teisi äriettevõtteid seoses inimõigustega ning mille ülesanne on koostada rahvusvaheline õiguslikult siduv akt, mis reguleerib rahvusvahelises inimõigustealases õiguses rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste äriettevõtete tegevusi“,

—

võttes arvesse ELi reformitud üldiste soodustuste süsteem (GSP), mis on sätestatud määruses (EL) nr 978/2012,

—

võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Aruanne üldiste soodustuste süsteemi kohta ajavahemikul 2014–2015“ (COM(2016)0029),

—

võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) läbivaadatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, rahvusvahelise integreeritud aruandluse nõukogu (International Integrated Reporting Council) raamistikku, ÜRO algatuse Global Compact kümmet põhimõtet ning Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardit 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks),

—

võttes arvesse Prantsusmaa seaduseelnõu hoolsuskohustuse kohta, millega edendatakse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ning president Junckeri poolt 2015. aastal toimunud G7 tippkohtumisel tehtud avaldust,

—

võttes arvesse projekti „Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides“ (Realising Long-term Value for Companies and Investors), mida viiakse ellu ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact raames,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning väliskomisjoni, arengukomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0217/2016),

A.

arvestades, et Euroopa Parlament esitas 2010. aastal komisjonile soovitused seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandardite, inimõiguste ja ettevõtja sotsiaalse vastutusega; arvestades, et osad kõnealustest soovitustest on rakendatud, osad aga mitte;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament tegutseb kaasseadusandjana meetmete osas, millega määratakse kindlaks liidu ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik; arvestades, et iga liidu poolt läbi räägitava kaubanduslepingu ratifitseerimiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut; arvestades, et Euroopa Parlamendi soovituste rakendamine on seetõttu vajalik selleks, et tagada ühise kaubanduspoliitika valdkonnas komisjoni poolt tehtava mis tahes algatuse edukus;

C.

arvestades, et kaubandusel on mõjukas roll ärivõimaluste edendamisel, heaolu loomisel ja tööhõive suurendamisel ning majandusliku arengu, sotsiaalse progressi, elatustaseme ja elu kvaliteedi edendamisel ning inimõigustealaste standardite parandamisel pikas perspektiivis;

D.

arvestades, et EL toonitab oma kindlat lubadust edendada säästvat arengut, mida on veel kord kinnitatud selle strateegias „Kaubandus kõigile“, samuti inimõigusi ja head valitsemistava, tehes seda stiimulipõhiste vahendite abil, mille näideteks on GSP+ ja soodustingimustel turulepääsu võimaldavad sätted riikides, kus on võetud kohustus rakendada kõnealuste valdkondade põhilisi rahvusvahelisi konventsioone;

E.

arvestades, et EL on võimeline oma kaubanduspoliitika abil aitama positiivselt kaasa inimõiguste suuremale austamisele ja säästvale arengule kogu maailmas; arvestades, et komisjon peab oma meetmete võtmisel seda eesmärki silmas pidama; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingud mõjutavad inimõigusi ja säästvat arengut ning seetõttu tuleks need kavandada nii, et need toetaksid sotsiaalset ja keskkonnaalast progressi, tagades Euroopa standardite ohustamatuse, kaitstes inimõigusi ja tagades vastavuse sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele eeskirjadele;

F.

arvestades, et kaubandus ja välisinvesteeringud, mida teostavad rahvusvahelised ettevõtjad, aitavad kaasa suuremate kohustuste võtmisele inimõiguste, sotsiaalõiguste ja töötaja õiguste valdkonnas riikides, kus need ettevõtjad tegutsevad;

G.

arvestades, et Euroopa Parlamendi panust on võimalik mõõta selle soovituste rakendamise tulemuslikkuse osas; arvestades, et lepingute rakendamist tuleb korrapäraselt jälgida, et tagada kaubanduslepingutes sisalduvate eelkõige inimõiguste kaitse alaste eesmärkide ja kohustuste täitmine;

H.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt on ELil ja tema liikmesriikidel tegelikkuses juriidiline kohustus viia oma poliitika arengueesmärkidega kooskõlla;

I.

arvestades, et komisjoni ettepanekus, mis käsitleb uut kaubandus- ja investeerimisstrateegiat „Kaubandus kõigile“, tunnustatakse kaubanduse, inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahelist seost ning rõhutatakse vajadust muuta need õigused ja standardid liidu majandus- ja kaubandussuhete lahutamatuks osaks;

J.

arvestades, et rahvusvahelistel kogu maailmas tegutsevatel jaemüüjatel ja ettevõtjatel lasub vastutus tootjariikides töötingimuste ja palkade parandamise eest;

K.

arvestades, et naiste õigused on inimõiguste olemuslik osa; arvestades, et sooline võrdõiguslikkus kuulub kaubanduslepingute säästvat arengut käsitlevate peatükkide kohaldamisalasse; arvestades, et kaubandus- ja investeerimislepingute konkreetne mõju puudutab naisi ja mehi struktuurse soolise ebavõrdsuse tõttu erinevalt, ning arvestades, et säästev ja kaasav areng, kasv ning kaubanduslepingud peavad hõlmama inimõigusi, kaasa arvatud soolisest perspektiivist vaadatuna;

L.

arvestades, et säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 tunnustatakse kaubanduspoliitika tähtsat mõju selle eesmärkide saavutamisele, hõlmates mitmeid selliseid poliitikavaldkondi nagu päritolureeglid, toidualased eeskirjad, kaubaturud ja sooline võrdõiguslikkus;

M.

arvestades, et GSP ja GSP+ süsteemi potentsiaali arenguriikides inim- ja töötajate õiguste konventsioonide ratifitseerimise ja rakendamise tagamisel on võimalik parandada majanduslike stiimulite sidumisega põhiliste inim- ja töötajate õiguste konventsioonide tulemusliku vastuvõtmise ning nende rakendamise pideva järelevalvega;

N.

arvestades, et pärast Rana Plaza õnnetust käivitas EL koostöös Bangladeshi valitsuse ja ILOga algatuse Global Compact for Improvements in Labour Rights and Factory Safety in Bangladesh (ülemaailmne kokkulepe tööõiguste ja vabrikute ohutuse parandamiseks Bangladeshis), millega püütakse parandada töötajate töö-, tervishoiu- ja ohutustingimusi; arvestades, et kõnealuste jõupingutustega on kaasnenud üldsuse suurem teadlikkus ning innovatiivsed lahendused kaubanduse ja säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks, näiteks Bangladeshi tule- ja ehitusohutuse kokkulepe;

O.

arvestades, et erasektor peab kõrvuti avaliku sektoriga aitama kaasa säästvale arengule; arvestades, et äriühingute tegevus peab olema sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlik; arvestades, et ELi uue põlvkonna kaubandus- ja investeerimislepingud hõlmavad säästva arengu alaseid peatükke, milles kutsutakse osalisi üles võtma inimõiguste kaitsmise, sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimise ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse tagamise alaseid kohustusi; arvestades, et ELi järjestikustes kaubanduslepingutes on niisuguste peatükkide ambitsioonikuse tase olnud erinev; arvestades, et komisjoni julgustatakse püüdlema võimalikult kõrge ambitsioonikuse taseme poole;

P.

arvestades, et komisjoni 2015. aasta strateegias „Kaubandus kõigile“ on seatud kaubandus ja säästev areng ELi prioriteediks; arvestades, et selleks, et kõnealune strateegia annaks nõuetekohase impulsi kaubanduse ja säästva arengu tegevuskavale, peab komisjon nüüd oma vägagi teretulnud ambitsioonikuse muutma otsusekindlateks ja konkreetseteks meetmeteks;

Q.

arvestades, et ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel teostatavast projektist „Realising Long-term Value for Companies and Investors“ (Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides) nähtub, et Euroopa ja kogu maailma majanduse elavdamine on ühitatav sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste austamise põhimõtetega ning et need tugevdavad üksteist vastastikku;

R.

arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 on sätestatud, et ELi ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega;

S.

arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse, et ELi välistegevuses juhindutakse järgmistest põhimõtetest: demokraatia, õigusriik, inimõiguste ja põhivabaduste universaalsus ning jagamatus, inimväärikuse, võrdsuse ja solidaarsuse ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse austamine;

T.

arvestades, et ühelt poolt kaubanduse ja inimõiguste ning teiselt poolt sotsiaalsete ja keskkonnastandardite seostamine on muutunud ELi majandus- ja kaubandussuhete lahutamatuks osaks; arvestades, et ELi inimõiguste- ja demokraatiaalast poliitikat kolmandates riikides tuleks ka edaspidi integreerida muudesse ELi välismõõtmega poliitikavaldkondadesse, sealhulgas kaubanduspoliitikasse; arvestades, et EL peaks kasutama kaubanduspoliitikat, et püüda kehtestada kõrged ülemaailmsed standardid inim- ja sotsiaalsete õiguste, tarbijakaitse ja keskkonnaküsimuste valdkonnas;

U.

arvestades, et kaubanduspoliitika ja ambitsioonikate kaubanduslepingutega edendatakse ja tugevdatakse ülemaailmset eeskirjadel põhinevat kaubandussüsteemi; arvestades, et enne kaubandusläbirääkimiste lõpuleviimist tuleks ka inimõiguste küsimusi usaldusväärsel ja läbipaistval viisil arvesse võtta; arvestades, et ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted on koos kõikide muude asjakohaste vahenditega, k.a ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamine, suunatud inimõigusi käsitlevate sätete edendamisele kaubanduspoliitikas;

V.

arvestades, et 26. juunil 2014. aastal võttis ÜRO Inimõiguste Nõukogu vastu resolutsiooni niisuguse valitsustevahelise töörühma loomise kohta, mille ülesandeks on algatada protsess niisuguse rahvusvahelise õiguslikult siduva vahendi loomiseks, mille eesmärk on reguleerida rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriettevõtete tegevust rahvusvahelise õiguse raames;

W.

arvestades, et kaubandus ja inimõigused võivad üksteist tugevdada ning äriringkonnad võivad inimõiguste austamise alasest kohustusest tulenevalt täita ka olulist rolli positiivsete stiimulite pakkumises inimõiguste, demokraatia, keskkonnastandardite ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamiseks; arvestades, et EL on täitnud juhtrolli mitme sellise ülemaailmset vastutust käsitleva algatuse läbirääkimistel ja rakendamises, mis on tihedalt seotud rahvusvaheliste standardite, sealhulgas sotsiaalse õigluse, keskkonnasäästlikkuse ja inimõiguste edendamise ja austamisega; arvestades, et tunnustatud on kogu maailmas tegutsevate ja mittediskrimineeriva ettevõtluskultuuriga teistele eeskujuks olevate Euroopa ettevõtjate pikaajalist positiivset mõju inimõigustele; arvestades, et kaubandussuhete tugevdamine inimõiguste kaitse ja jõustamise alusel tõhustab vastastikust mõistmist ning ühiseid väärtusi, nagu õigusriik, hea valitsemistava ja inimõiguste austamine;

1.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama kõikidesse oma poliitikavaldkondadesse, sh kaubanduspoliitikasse soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise lähenemisviisi ning tagama muu hulgas naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni tegeliku järgimise; palub komisjonil võtta soolise võrdõiguslikkuse aspekte arvesse ELi kaubandusstrateegia mõjuhinnangus, pidades silmas naiste õigusi, ning kutsub komisjoni üles hindama süsteemselt kehtivaid kaubandus- ja investeerimislepinguid, et teha kindlaks, millised on nende tagajärjed soolise võrdõiguslikkuse jaoks;

2.

palub, et komisjon tagaks suurema arengusidususe, tagaks poliitika tulemusliku hindamise ning arenguabi ja kaubanduspoliitika koordineerimise ning püüaks tagada selle, et kõik sidusrühmad järgiksid inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, tööõiguse ja keskkonnahoidlikkuse rahvusvahelisi standardeid;

3.

kutsub ELi üles etendama aktiivset rolli ÜRO Peaassamblee poolt selle 70. istungjärgul vastu võetud säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 esitatud 17 säästva arengu eesmärgi saavutamisel;

4.

kutsub ELi ja liikmesriike üles edendama siduvaid meetmeid, mis tagavad, et äriühingud maksavad makse seal, kus majandustegevus toimub ja väärtust luuakse, edendama erasektori poolt teostatavat kohustuslikku aruandlust riikide lõikes, mida on soovitanud OECD, ning edendama head valitsemistava eelkõige maksuküsimustes ja maksude tulemusliku kogumise osas; palub ühtlasi, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid selle küsimuse prioriteetseks pidamise oma poliitikadialoogi päevakorras (arengu- ja kaubanduspoliitika tasandil) ning toetaksid kodanikuühiskonna rolli maksuhalduse avaliku kontrolli tagamisel ning maksupettuste juhtumite jälgimisel; on veendunud, et äriühingute maksupoliitikat tuleks käsitleda ettevõtja sotsiaalse vastutuse lahutamatu osana ja et seetõttu ei ole sotsiaalselt vastutustundlikus käitumises kohta strateegiatele, mis on suunatud maksudest kõrvalehoidumisele või maksuparadiiside ärakasutamisele;

5.

tunnistab, et juurdepääs ühistele hüvedele, nt vesi, tervishoid ja haridus, kajastab oluliselt riigi suutlikkust tagada inim- ja sotsiaalseid õigusi;

6.

rõhutab, et EL on oma pikaajaliste kogemuste poolest sotsiaal- ja keskkonnaküsimustega tegelemisel oma kaubandusdiplomaatia raames juba muudest suurtest ülemaailmses kaubanduses osalejatest ees; rõhutab, et meie kaubanduspartnerite võetud inimõigustealased kohustused moodustavad kindla aluse käimasolevatele dialoogidele, koostööprotsessidele ja progressiivsele parandustegevusele pikas perspektiivis;

7.

rõhutab, kui tähtsad on kaubandus ja välisinvesteeringud majanduskasvu, säästva arengu, hea valitsemistava ja inimõiguste kaitse saavutamise oluliste vahenditena;

8.

tuletab meelde, et kaubandus ja välismaised otseinvesteeringud suurendavad vaesemates riikides heaolu; tuletab meelde sugugi mitte vähetähtsat seost suurema heaolu ning parema inimõiguste, sotsiaalsete õiguste ja töötaja õiguste kaitse ja tugeva keskkonnakaitse vahel;

9.

tuletab meelde, et EL on võtnud kohustuse järjepidevalt edendada ja austada suhetes kolmandate riikidega inimõigusi ja demokraatiat kõikides ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas kaubanduspoliitikas, ja kõigi asjaomaste ELi välisrahastamisvahendite puhul;

10.

soovitab seetõttu, et ELi kaubandusstrateegiat kasutataks vahendina demokraatlike väärtuste edendamiseks kolmandates riikides; tunneb seetõttu heameelt kaubanduslepingute ja kaubandussoodustuse programmide tõhustamise üle, mis on vahendid inimõiguste edendamiseks, sunniviisilise töö ja lapstööjõu kaotamiseks ning toiduga kindlustatuse ning tervishoiuga, säästva arenguga ning kõrgetasemeliste ohutus- ja keskkonnastandarditega seotud õiguste tagamiseks, samuti majanduslike võimaluste tagamiseks kõikidele;

11.

rõhutab, kui oluline on ELi jaoks mitmepoolsel tasandil koostöö loomine, ning kordab seetõttu komisjonile esitatud üleskutset võtta juhtroll WTO juhtimise reformimisel, pidades eelkõige silmas järgmiste eesmärkide saavutamist:

12.

kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama täiendavaid WTO reforme, et määrata kindlaks mitmepoolsed eeskirjad ülemaailmsete tarneahelate vastutustundlikuks ja säästvaks haldamiseks, mis peaks hõlmama eelkõige järgmist:

13.

kordab oma nõudmist tagada, et mis tahes meedet, mis võetakse osalise poolt Pariisi kokkuleppe raames või seoses ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni artiklites 3 ja 4 sisalduvate põhimõtete või kohustustega, toetatakse ka õiguslikult kindlama kaitse pakkumisega õiguse suhtes teostada reguleerimist kaubanduslepingutes;

14.

nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks niisuguste kavade väljatöötamisel tehtavaid edusamme, milles eristatakse kaubanduslepingute raames tooteid nende töötlemis- ja tootmisviiside alusel ning säästvuskriteeriumide alusel;

15.

palub liikmesriikidel kiirendada jõupingutusi fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise kohustuse täitmiseks kooskõlas G20 kohustusega;

16.

on veendunud, et kaubanduspoliitika võib anda suurema panuse energiasüsteemi ümberkujundamisse ning et ELi kaubandusvahendid peaksid edendama taastuvenergia tärkamist ja arendamist ning keskkonnatoodete ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist Euroopas; tunnustab komisjoni jõupingutusi mõnepoolse keskkonnatooteid käsitleva lepingu (keskkonnatoodete leping) üle läbirääkimiste pidamisel ning nõuab, et nende läbirääkimiste tulemuseks oleks ambitsioonikas ja tasakaalustatud leping; palub komisjonil töötada keskkonnatoodete lepingu läbirääkimiste raames välja kvantitatiivsed või kvalitatiivsed kriteeriumid nn keskkonnatoodete kindlaksmääramiseks ning edendada usaldusväärseid ja läbipaistvaid meetodeid keskkonnatoodete lepingu läbirääkimistel; kutsub ühtlasi komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse tegureid, mis mõjutavad keskkonnatoodetega kauplemist, nt dumpinguvastast poliitikat taastuvenergiasektoris, intellektuaalomandi režiime, rangeid rahastamisprogramme ning selliste toodete nõudlust tekitavat siseriiklikku keskkonnapoliitikat;

17.

tunneb heameelt komisjoni otsuse üle teostada kõigi kaubanduslepingute puhul jätkusuutlikkuse mõjuhinnangud (eel- ja järelhinnangud) vastavalt kaubandusega seotud poliitikaalgatuste inimõigustealaste mõjuhinnangute analüüsimise suunistele (Guidelines on the analysis of human rights impact assessments for trade-related policy initiatives); palub sellega seoses komisjonil

18.

võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani järeldused komisjoni otsuse kohta sõlmida Vietnamiga leping enne inimõigustealase mõjuhindamise lõpuleviimist ning nõuab tungivalt, et komisjon viiks kõnealuse hindamise läbi esimesel võimalusel uue metoodika alusel, et Euroopa Parlament saaks teha teadliku otsuse;

19.

kordab oma toetust inimõigustealasele tingimuslikkusele kaubanduslepingutes ning tuletab meelde inimõigustealaste klauslite järgimise ja rakendamise tähtsust; tunneb heameelt komisjoni ja nõukogu jõupingutuste üle lisada niisugused õiguslikult siduvad inimõigustealased klauslid kõikidesse kaubandus- ja investeerimislepingutesse kooskõlas ühise lähenemisviisiga ning nõuab nõukogu ühise lähenemisviisi avaldamist; märgib, et inimõigustealased klauslid ei ole lisatud kõikidesse ELi lepingutesse, ning nõuab, et ELi muude partneritega praegu peetavate (eelkõige TTIP-teemaliste) kaubandusläbirääkimiste puhul tagataks õiguslikult siduva inimõigustealase klausli lisamine;

20.

on siiski seisukohal, et kehtivatel klauslitel on olnud piiratud mõju inimõigustealaste kohustuste ja lubaduste täitmisele; kutsub seetõttu komisjoni ja nõukogu üles rakendama järgmisi kohandusi:

21.

tuletab meelde nõudmist, mille Euroopa Parlament esitas oma 2010. aasta soovitustes ning mille kohaselt peaks iga ELi kaubandusleping, olgu see siis kahe- või mõnepoolne, sisaldama laiaulatuslikke, jõustatavaid ja ambitsioonikaid kaubanduse ja säästva arengu peatükke; rõhutab, et kaubanduse ja säästva arengu alastes peatükkides esineb ELi eri kaubanduslepingute vahel erinevusi; palub seetõttu komisjonil tagada kõikides kaubandusläbirääkimistes võimalikult suure järjepidevuse ning lisada kaubanduse ja säästva arengu alased peatükid, mida iseloomustaksid järgmised elemendid:

22.

kordab oma nõudmist säästva arengu foorumite või nõuanderühmade loomise järele lepingu koostamise, selle üle läbirääkimiste pidamise ja lepingu rakendamise eri etappidel; tuletab meelde, et kõik riiklikud nõuanderühmad peavad olema täielikult sõltumatud ja neil peab olema juurdepääs piisavatele vahenditele; võtab teadmiseks kriitika, mida sageli väljendavad teatavad ELi poolt kehtivate kaubanduslepingute alusel loodud riiklikes nõuanderühmades osalejad selle kohta, et nende aruteludel puudub praktiline mõju, ning teeb ettepaneku, et komisjon rakendaks järgmisi meetmeid:

23.

nõuab rohujuure tasandi organisatsioonide puhul suuremat läbipaistvust ja vastutust rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade ja riikliku kaubanduspoliitika kujundamisel, mida tehes tuleks tagada ka kooskõla töötaja õiguste ja inimõiguste, sealhulgas naiste õiguste austamisega;

24.

palub komisjonil kaasata Euroopa Parlament tihedamalt kaubandus- ja investeerimislepingute rakendamise järelevalveprotsessi, pidades silmas inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite järgimist, ning kutsub nõukogu üles konsulteerima Euroopa Parlamendiga mis tahes otsuste puhul, mis käsitlevad teatava lepingu läbivaatamist või isegi selle kohaldamise peatamist, kui see on vajalik;

25.

peab kiiduväärseks uue üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) jõustumist (määrus (EL) nr 978/2012) 1. jaanuaril 2014. aastal ja üldiste tariifsete soodustuste kava esimese järelevalvearuande avaldamist ajavahemiku 2014–2015 kohta; on arvamusel, et kaubanduspoliitika abil tuleb ergutada ELi partnerriike võtma vastu kõrgemaid sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid, ning kutsub seetõttu komisjoni üles rakendama järgmisi parandusmeetmeid:

26.

toetab komisjoni lubadust teha tööd lapstööjõu kasutamise kaotamiseks; tunneb heameelt komisjoni talituste töödokumendi vastuvõtmise üle ning kordab oma 2010. aastal esitatud nõudmist, et esitataks tasakaalustatud ja realistlik õigusakti ettepanek, sealhulgas sellised meetmed nagu lapstööjõuvabade toodete märgistamine, kaubandussoodustuste andmine teatavaid tööstandardeid järgivatele riikidele ja niisuguste toodete horisontaalsed impordikeelud, mille tootmiseks on kasutatud lapstööjõudu; rõhutab, kui tähtis on lisada ELi kaubanduslepingute kaubanduse ja säästva arengu alastesse peatükkidesse eesmärk võidelda sunniviisilise töö ja lapstööjõu kasutamise vastu lisaks kuuele ILO põhikonventsioonile ja ELi osalemisele rahvusvahelistel aruteludel WTO, OECD ja ILO tasandil, et edendada selle mitmepoolset mõõdet;

27.

kinnitab oma vastuseisu mis tahes otsesele või kaudsele sättele, mis mõjutab energiaga seotud teenuste kaubandust ja mis võiks võimaldada toetuste tehnoloogilist neutraalsust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma tõsiselt arvesse asjaolu, et rahvusvahelisest kaubandusest tulenev CO2-heide suureneb ja õõnestab Euroopa kliimastrateegiat, ning rõhutab, et üleminek kohalikele tootmis- ja tarbimistavadele võib aidata kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele;

28.

tuletab meelde olemuslikku seost kliimamuutuste ja raadamise vahel, mis tuleneb tooraine mittejätkusuutlikust ja ebaseaduslikust ammutamisest; palub komisjonil tagada metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) ning ELi puidumääruse (EUTR) tulemusliku rakendamise ja jõustamise, kaasa arvatud kohustus tagada puidutarneahelates õiguspärasus;

29.

tunneb heameelt komisjoni otsuse üle algatada raadamist ja metsade seisundi halvenemist käsitleva Euroopa tegevuskava teostatavusuuring;

30.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi 2010. aasta nõudmist lisada ettevõtja sotsiaalne vastutus kõikidesse ELi kaubanduslepingutesse ja sätete järele, mille eesmärgiks on tugevam jõustamine, pidades eelkõige silmas komisjoni võimalust teostada uurimisi ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste kohustuste väidetavate rikkumiste suhtes ning ELi kontaktpunktide väljatöötamist OECD kontaktpunktide eeskujul ja neid tugevdades; palub komisjonil suurendada pingutusi selles suunas, et saavutada äriühingute poolt eeskirjade järgimine tarneahelate kogu ulatuses ning ILO tööõiguse põhireeglite ja rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtja sotsiaalse vastutuse standardite täielik järgimine, pidades eelkõige silmas OECD hiljuti läbi vaadatud suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele, ÜRO algatuse Global Compact kümmet põhimõtet, ISO standardit 26000 (juhis sotsiaalseks vastutuseks), ILO kolmepoolset deklaratsiooni rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, eelkõige rõiva- ja kaevandustööstuses, kus inimõiguste ja sotsiaalsete standardite rikkumiste oht on levinum; juhib tähelepanu jätkusuutlikkuse kokkuleppele, mille komisjon algatas koos Bangladeshi, ILO ja Ameerika Ühendriikidega pärast 2013. aastal toimunud Rana Plaza õnnetust; rõhutab, kui tähtis on jätkata kokkuleppe jätkusuutlikkust käsitlevate eesmärkide poole püüdlemist, et parandada töötaja õigusi, samuti vajadust tarneahelate vastutustundlikuma haldamise järele rahvusvahelisel tasandil; kutsub komisjoni üles teostama sarnaseid programme ja meetmeid ka koos muude ELi kaubanduspartneritega;

31.

on veendunud, et ülimalt tähtis on jätkata jõupingutuste tegemist OECD rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaiste ettevõtete deklaratsiooni järgimiseks, tagades suuniste konkreetse mainimise kõikides ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavates uutes lepingutes ning minnes nende rakendamise puhul nn passiivselt lähenemisviisilt üle nn aktiivsele lähenemisviisile; palub komisjonil tagada läbipaistvuse niisuguse teabe juurdepääsetavuse osas, mis käsitleb ettevõtjate käitumist, ning kehtestada tulemusliku ja jõustatava aruandlussüsteemi, milles antakse teavet toote väärtusahelate kohta; tuletab meelde oma 2010. aasta seisukohta, mille kohaselt nõuti äriühingutelt ettevõtja sotsiaalse vastutuse aruande avaldamist ja kõikidelt ettevõtjatelt hoolsuskohustuse järgimist; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiat, et sätestada karmimad aruandlus- ja vastavusnõuded ning tagada ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete tulemuslikum rakendamine, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid ettevõtja sotsiaalse vastutuse edendamist kaubanduslepingutes;

32.

nõuab, et EL looks ettevõtja sotsiaalse vastutuse alase dialoogi platvormid, mis koondaksid endasse kodanikuühiskonna, ettevõtjad, rahvusvahelised organisatsioonid ja muud sidusrühmad;

33.

kutsub komisjoni üles kohaldama ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtete ja ÜRO algatuse Global Compact alusel teostatava projekti „Realising Long-term Value for Companies and Investors“ (Pikaajalise väärtuse realiseerimine ettevõtjate ja investorite huvides) tulemusi oma Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis ja investoritega peetavas dialoogis kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamisel ning toetama jätkusuutlike kapitaliturgude liidu kontseptsiooni jätkusuutlikku kaubandust toetades;

34.

tuletab meelde, et ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta, ILO inimväärse töö tagamise suunised ning tööaspektid OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtjatele kujutavad endast ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaseid põhitekste; palub komisjonil võtta OECD ja ÜRO algatuste suhtes järelmeetmeid, inkorporeerides hiljuti ja uued välja töötatud rahvusvahelised standardid ELi õigusaktidesse, ning edendada 2016. aasta juulis Shanghais toimuval G20 kaubandusministrite kohtumisel tasakaalustatud ja laiaulatuslikke poliitikasoovitusi, mis hõlmavad ka tugevat säästva arengu mõõdet ülemaailmsetes väärtusahelates;

35.

tuletab meelde, et EL on maailmas ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaste riiklike tegevuskavade valdkonnas juhtrollis; kutsub komisjoni üles aktiivselt edendama välismaal tegutsevate ELi ettevõtjate seas vastutustundlikku ärikäitumist, pannes erilist rõhku kas siseriiklikust õigusest või nende äritegevuse suhtes kohaldatavatest mis tahes kahepoolsetest või rahvusvahelistest juriidilistest kohustustest tulenevate kõikide juriidiliste kohustuste, samuti inimõiguste, töö ja keskkonnaga seotud rahvusvaheliste standardite ja eeskirjade range järgimise tagamisele; soovitab selle eesmärgi saavutamiseks ühtlasi komisjonil teha aktiivselt koostööd oma partnerriikidega parimate tavade ja oskusteabe vahetamisel selle kohta, kuidas parandada ettevõtluskeskkonda ja teadlikkust vastutustundlikust ärikäitumisest;

36.

märgib, et ettevõtja sotsiaalse vastutuse tegevuskava tuleb kohandada piirkondade ja riikide erivajadustega, et aidata parandada säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

37.

kutsub komisjoni üles võtma kaubandus- ja investeerimismeetmeid, mis hõlmavad märgiste andmist, eelisjuurdepääsu andmist ELi avaliku hanke lepingutele ja VKEde toetusprogrammide rakendamist ning millega ergutatakse ettevõtjaid kehtestama ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiaid ja millega neid selle eest premeeritakse;

38.

tunneb suurt heameelt selle üle, et ELi muud kui finantsaruandlust käsitlevasse direktiivi lisati suurte ettevõtjate kohustus anda aru inimõiguste kohta; palub ELi liikmesriikidel võtta direktiiv kiiresti ja tulemuslikult üle siseriiklikku õigusesse; juhib tähelepanu ÜRO juhtpõhimõtetele aruandluse raamistiku kohta (UN Guiding Principles Reporting Framework), ettevõtete inimõigustealasele võrdlusuuringule (Corporate Human Rights Benchmark) ja nn integreeritud aruandluse eesmärgile ning kutsub kõiki ELi börsil noteeritud äriühinguid ja nende sidusrühmi üles tegutsema direktiivi vaimus nii ELis kui ka väljaspool ELi kaubeldes;

39.

nõuab, et EL ja liikmesriigid osaleksid aktiivselt ÜRO Inimõiguste Nõukogu ja ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) töös rahvusvahelise lepingu nimel, millega saaks rahvusvahelised korporatsioonid võtta vastutusele inimõiguste rikkumiste ning keskkonnastandardite rikkumiste eest;

40.

rõhutab, et kõnealuste soovituste tulemuslik rakendamine on Euroopa Parlamendi jaoks otsustava tähtsusega aspekt komisjoni poolt läbi räägitavate kaubanduslepingute hindamisel; nõuab komisjonilt üksikasjalikku ja õigeaegset reageeringut kõikidele käesolevas resolutsioonis tõstatatud teemapunktidele;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.