EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.9.2016

COM(2016) 634 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kolmas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Sissejuhatus

ELi-Türgi avalduse 1 rakendamist käsitlevad komisjoni eduaruanded 2 on järjekindlalt näidanud, et vaatamata mitmetele probleemidele on saavutatud häid tulemusi.

Avalduse põhieesmärk on lõhkuda inimsmugeldajate ärimudel, mis ekspluateerib rändajaid ja pagulasi, kes oma elu ohtu seades liiguvad ebaseaduslikult Türgist Kreekasse. Avalduse vastuvõtmise järel toimunud piiriületuste ja hukkunute arvu märkimisväärne langus annab tunnistust selle tulemuslikkusest. Kuna piiriületajate Kreekast Türki tagasisaatmine edeneb aeglases tempos ning samal ajal jätkavad mõned isikud piiri ületamist, suurendab see survet Kreeka saartel asuvatele vastuvõturajatistele . Kuigi Kreekasse suunduv pagulasvoog on üldiselt palju väiksem kui enne avalduse vastuvõtmist, tuleb arenguid tähelepanelikult jälgida.

Edusamme on tehtud ka avalduse teiste osade rakendamisel. Loodud on raamistik, mis peaks võimaldama pärast vastuvõetavuse ja varjupaigataotluste põhjendatuse läbivaatamist pagulased sujuvalt Türki tagasi saata. Türgis asuvate Süüria pagulaste ümberasustamise tempo on kiirenenud. 3 miljardi euro suurusest Türgi pagulasrahastust on EL praeguseks kasutusele võtnud 2,2 miljardit eurot.

Käesoleva aruandega hõlmatud perioodi vältel raputas Türgit 15.-16. juulil aset leidnud riigipöördekatse, mille käigus kaotas elu 241 inimest ning haavata sai ligikaudu 2 200. Ebaõnnestunud riigipöördekatse oli otsene rünnak Türgi demokraatiale. EL mõistis riigipöördekatse karmilt hukka ning väljendas Türgile kui kandidaatriigile ja ELi olulisele partnerile ning riigi demokraatlikele institutsioonidele oma täielikku toetust ja solidaarsust. Samuti kutsus ta Türgi ametiasutusi üles järgima õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste kaitse kõrgeimaid standardeid.

Mitmete kõrgetasemeliste visiitide ning eelkõige 9. septembril toimunud kõrgetasemelise poliitilise dialoogi käigus esitas EL oma seisukohad ning kinnitas oma veendumust jätkata koostööd demokraatliku, kaasava ja stabiilse Türgiga kõigis valdkondades. Türgi osapoolega arutati aktiivselt rändealast koostööd, kes taaskinnitasid oma pühendumust jätkata ELi-Türgi avalduse rakendamist.

See pühendumus väljendub käesolevas aruandes kirjeldatud arengutes. Aruandes kirjeldatakse jätkuvat positiivset suundumust ning selgitatakse, milliseid meetmeid on veel vaja võtta, et tõhustada edusamme ja saavutada avalduses eesmärgiks seatud tulemused.

1.    Praegune olukord

Pärast 15. juuni 2016. aastal avaldatud teist aruannet on Türgist saabunud Kreeka saartele kokku 9 250 inimest 3 , st päevas on saabunud kokku keskmiselt 81 inimest. Kuigi saabunute arv augustis kasvas, on see võrreldes 2015. aasta suvega (2015. aasta juunist septembrini saabus iga päev keskmiselt peaaegu 2 900 inimest) ja ka võrreldes avalduse rakendamise algusele eelnenud kuuga (siis ületas keskmine saabunute arv 1 700 inimest päevas) väiksem. Sellega seoses kujutavad avalduse rakendamise algusest alates registreeritud 11 hukkunut, nii traagiline kui see ka pole, Egeuse merel märkimisväärset langust kõnealuses arvestuses, kuna 2015. aastal kaotas elu kokku 270 inimest.

Parem koordineerimine ja koostöö

Komisjoni ELi koordinaator tagab jätkuvalt igapäevase suhtluse Kreeka ja Türgi ametiasutuste, ELi ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste liikmesriikidega. ELi ametid osutavad ulatuslikku ja olulist toetust. Kuid nad sõltuvad suurel määral liikmesriikide saadetavatest ekspertidest, ning siin jäävad vajadused pidevalt võimalustele alla. 26. septembri seisuga on Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet kasutanud Kreekas 83 tõlki ja 70 liikmesriikide eksperti, kellest 41 kasutatakse esmase vastuvõtu keskustes. Esmase vastuvõtu keskustesse oleks vaja 100 eksperti ning seega on praegu puudu 59 eksperti, kes toetaksid ELi-Türgi avalduse rakendamist Piirivalve toetamisega seoses on Frontex 25. septembri seisuga kasutanud Kreekas 699 ametnikku, kellest 675 ametnikku 4 on seotud ELi-Türgi avalduse rakendamisega. Sellegipoolest jääb ajavahemikus 2016. aasta septembrist detsembrini ekspertidest puudu 5 . Arvestada tuleb personali suure voolavusega, sest iga ametnike vahetusega läheb oskusteavet kaduma ning vahendeid tuleb suunata koolitusse.

Europol on lähetanud Kreekasse 8 spetsialisti, kes aitavad uurida rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist. Lisaks sellele lähetasid liikmesriigid esmase vastuvõtu keskustesse hiljuti 10 külalisametnikku teostama teise astme turvakontrolle. Kuigi kõnealust personali peetakse kehtivate nõuete jaoks piisavaks, tuleb siiski arvestada sellega, et rändevoogude suurenemisel võib tekkida vajadus ka personali suurendada.

EL annabTürgi rannikuvalvele finantsabi, mille eesmärk on ennetada ebaseaduslikke rändevooge ning neid paremini peatada. Abi hõlmab kuue otsingu- ja päästepaadi hankimist ning sellega seotud koolitust. Esimesed paadid peaksid saabuma 2017. aasta veebruaris.

Vaatamata pärast riigipöördekatset õiguskaitseasutustes, sõjaväes ja avalikus halduses toimunud muudatustele (sealhulgas Türgi eripolitsei ja rannikuvalve toomine tsiviilvõimu kontrolli alla) tundub, et asjaomaste Türgi ametiasutuste patrulltegevus toimub varasemaga sarnasel tasemel. Türgi rannikuvalve jätkas ka merel Kreeka ametiasutuste esitatud abipalvetele reageerimist.

Kreeka saartel asuvad Türgi kontaktametnikud kutsuti pärast riigipöördekatset Türki tagasi. Nad ei ole sinna tagasi läinud. Türgi kontaktametnik Madalmaades peab sidet Europoliga ka rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist käsitlevates küsimustes.

Frontexi koostöö NATOga Egeuse merel.

NATO osaleb Egeuse merel teostatava luure, seire ja kohaluure kaudu rahvusvahelistes jõupingutustes, mille eesmärk on piirata ebaseaduslikku kaubandust ja rännet. Frontexi ja NATO operatsioonid hõlmavad varajast hoiatamist ja jälgimistegevust, samuti operatiivteabe vahetamist Kreeka ja Türgi rannikuvalve vahel. Frontex ja NATO mereväe juhatus allkirjastasid 2016. aasta juulis standardse töökorra ning püüavad luua olukorrast ühist pilti. Eesmärk on kasutada NATO tegevust Egeuse merel, et tõsta praegust kõrget avastamise määra veelgi ning kiirendada sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega seonduvate vahejuhtumite, marsruutide ja meetodite kohta käiva teabe vahetamist.

Teavitamisalgatused

Komisjoni moodustatud sisserändajate teavitamise strateegia töökond on püüdnud leida infokanaleid, mida varjupaigataotlejad ja rändajad teabe saamiseks kasutavad, määrata kindlaks edastatavad sõnumid ja neid levitada. Järgmise aasta alguses on koostöös tuntud meediakonsortsiumiga kavas käivitada keskne reaalajas teabekeskus, mille eesmärk on haarata miljoneid pagulasi üle maailma.

Komisjon viis koostöös ELi ametite, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Kreeka ametiasutustega 25. juulist 5 augustini 2016 läbi teavituskampaania: viiel Kreeka saarel korraldati 101 teavitusüritust, mille käigus anti 2 300 rändajale ja nende perekonnaliikmele teavet Kreeka varjupaigamenetlustest nende puhul, kes on saabunud Türgist pärast 20. märtsi, ELi-Türgi avalduse raames Türki tagasisaatmise ning toetatud vabatahtliku tagasipöördumise kohta.

2.    Kõigi uute ebaseaduslike rändajate Kreekast Türgisse tagasisaatmine

Avalduses nähakse ette, et kõik pärast 20. märtsi Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad ja varjupaigataotlejad, kelle varjupaigataotlus on tunnistatud vastuvõetamatuks või põhjendamatuks, saadetakse tagasi. Tagasisaatmismeetmete rakendamisel järgitakse rangelt ELi ja rahvusvahelist õigust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet.

Hetkeseis

15. juuni 2016. aasta teise aruande järgselt on avalduse raames tagasi saadetud 116 Kreekasse ebaseaduslikult sisenenud isikut, 6 nende seas 22 süürlast. Seega on ELi-Türgi avalduse järgselt Türki tagasi saadetud rändajate koguarv 578. . Tagasisaadetute hulgas oli ka pakistanlasi, alžeerlasi, egiptlasi, marokolasi, jeemenlasi, iraaklasi, liibanonlasi ja palestiinlasi. Tagasisaadetud isikud olid kas saanud negatiivse varjupaigaotsuse (sealhulgas teistkordse negatiivse otsuse), nad olid oma varjupaigataotluse tagasi võtnud või ei olnud varjupaika taotlenudki.

Kõige rohkem on avalduse alusel tagasisaatmiste tagamist takistanud varjupaigataotluste aeglane töötlemine esimeses astmes Kreeka varjupaigatalituse poolt (seda isegi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti abiga) ning apellatsioonikaebuste käsitlemine äsjaasutatud Kreeka apellatsiooniametis. Arvukate varjupaigataotluste haldamise tarbeks asjaomaste asutuste loomisel ning töömenetluste väljatöötamisel tehtavaid edusamme on pidurdanud vahendite puudus (sealhulgas puudus Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti intervjueerijatest). Kreeka ametiasutused peavad tegema koheselt täiendavaid jõupingutusi, et suurendada märkimisväärselt ja jätkusuutlikult oma võimekust saata tagasi saabuvaid rändajaid. , Seda peetakse ebaseaduslike rändajate ja ebaseaduslikult üle piiri toimetajate tegevuse peamiseks takistavaks teguriks.

Türgi riigipöördekatse järgselt peatus ajutiselt tagasivõtmine ja tagasisaatmine, kuid see taastus septembri alguseks. Kuna saartel ei ole Türgi kontaktametnikke (vaata eespool), on kõnealust tegevust koordineeritud otse Türgi ametiasutuste kaudu.

Töö jätkub eesmärgiga suurendada saartelt vabatahtlikku tagasipöördumist. ELi abiga on Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni vabatahtliku tagasipöördumise programmi kaudu lahkunud Kreekast alates 1. juunist vabatahtlikult oma päritoluriiki 1 976 rändajat, nendest 230 rändajat Kreeka saartelt. 2016. aastal on programmi kasutanud Kreekas kokku 4 678 rändajat.

Õiguslikud meetmed

Kreeka võttis vastu õigusaktid, mille alusel rajati apellatsiooniamet ja uued apellatsioonikomiteed, et vaadata läbi pärast 20. juulit Kreeka varjupaigatalituse esimese astme otsuste suhtes esitatud teise astme apellatsioonikaebused. 7 Kõnealuste komiteede töö on väga oluline, et tagada nõuetekohane varjupaigataotluste hindamine kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste standarditega. Apellatsioonikomiteede käsutusse tuleb anda vahendid, et kiirendada kõnealuste apellatsioonikaebuste läbivaatamist täisvõimsusel, et täita eesmärk töödelda igas kuus ligikaudu 500 juhtumit (100 juhtumit komitee kohta), ning esikohale tuleks seada varjupaigamenetlused Kreeka saartel, mis jäävad ELi-Türgi avalduse raamesse. 

Esimesed otsused apellatsioonikaebuste kohta tehti augusti keskpaigas. Kuid see protsess on olnud aeglane. Kõige värskemate andmete 8 kohaselt on vastuvõetavusmenetlust ja varjupaigataotluste põhjendatust käsitlevate varjupaigateenistuse esimese astme otsuste suhtes esitatud kokku 1 013 apellatsioonikaebust. Siiani esitatud 311 vastuvõetavust käsitlevast apellatsioonikaebusest on kuue puhul teise astme apellatsiooniotsus kinnitanud 9 esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsust. 305 teise astme apellatsiooniotsuse puhul lükati esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsus ümber. Varjupaigataotluste põhjendatuse kontrollimise osas kinnitas teise astme otsus 40 korral esimese astme negatiivset otsust ning kahel juhul lükati negatiivne otsus ümber.

Uued apellatsioonikomiteed on siiani teinud saartega seotud juhtumite puhul vähemalt 35 otsust – kolm vastuvõetavuse 10 ja 32 varjupaigataotluste põhjendatuse 11 kohta. Üks apellatsioonikomiteede loomist käsitlevat otsust apelleerida sooviv süürlane on esitanud Kreeka Riiginõukogule kõrgema astme apellatsioonikaebuse.

Türgis on õiguslikud arengud hõlmanud töölubasid käsitlevate eeskirjade kohaldamist, mille tulemusena on tööloa taotluse esitanud 10 584 Süüria kodanikku. Üle 8 000 neist on siiani heaks kiidetud, mis on juba kaks korda rohkem kui sama näitaja kogu 2015. aasta jooksul.

ELi-Türgi tagasivõtulepinguga seoses ei ole kolmandate riikide kodanikke käsitlevate sätete rakendamisel edusamme tehtud. Türgi ministrite nõukogu ei ole kõnealuste sätete kohaldamist lubavat otsust veel teinud. Teatavaid edusamme on tehtud ELi-Türgi tagasivõtulepingu sätete rakendamise osas, mis käsitlevad Türgi kodanike tagasivõtmist.

Operatiivsed sammud

Stabiilne, kuigi märgatavalt vähenenud saabujate voog ning tagasisaatmiste aeglane tempo on pannud saarte vastuvõtusuutlikkuse üha kasvava surve alla. 12 Seetõttu on Kreeka esmase vastuvõtu keskused üha rohkem ülerahvastatud, tekitades keerulisi ja mõnikord ohtlikke olukordi nagu näiteks hiljutine tulekahju Lesbose saarel. 27. septembri seisuga oli saartel asuvate rändajate koguarvuks 13 863, mis on märkimisväärselt rohkem kui saarte vastuvõtusuutlikkus, milleks on ainult 7 450 inimest.

Olukorda saab leevendada ainult nii, kui vähendatakse nende inimeste arvu, kes peavad saarel viibima. Kõigepealt tuleb kiirendada varjupaigataotluste töötlemist saartel esitatavate taotluste suhtes kohaldatava piirimenetluse raames, et suurendada nende Türki tagasisaadetavate isikute arvu, kelle varjupaigataotlusi peeti vastuvõetamatuks või põhjendamatuks.

Praegune ülerahvastatus viitab ka vajadusele laiendada kiirelt vastuvõtukeskusi ning parandada sealhulgas valmisolekut talvisteks tingimuseks. Saatjata alaealised tuleks samuti saata kiiremas korras ette nähtud rajatistesse: Komisjoni peamiseks prioriteediks on saatjata alaealised. Seepärast eraldati vahendeid täiendava vastuvõtusuutlikkuse loomiseks ning kutsuti liikmesriike üles ümber paigutama rohkem saatjata alaealisi.

Kreeka ametiasutused nimetasid ametisse vastuvõtu- ja isikutuvastusteenistuse juhi. Kuid kohalikult tasandil halvab esmase vastuvõtu keskuste juhtimist jätkuvalt suutmatus nimetada ametisse ja saata kohale alalised Kreeka esmase vastuvõtu keskuste koordinaatorid, kuigi seda oleks pidanud tegema juba 2016. aasta alguses. Seda on vaja aga kiiremas korras teha, et tagada esmase vastuvõtu keskuste üldine juhtimine, ning julgeolekukaalutlustel. Täiel määral ELi-Türgi avaldust arvesse võttes tuleks prioriteedina ametlikult vastu võtta ka esmase vastuvõtu keskuste uus standardne töökord.

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet teostas kolmes esmase vastuvõtu keskuses oma töövaldkondade tervikliku julgeolekualase hindamise, et teha kindlaks kolm peamist valdkonda, kus tuleks turvalisust ja julgeolekut tugevdada. Tulemuste kohaselt tuleks palgata eraturvafirma, teostada turvalise perimeetri tagamiseks taristutöid ning jagada laiali meditsiiniabi vahendite komplekte ja tulekustuteid.

Kreeka ametiasutused on teatanud, et kogu tema territooriumil asub kokku enam kui 60 000 registreeritud rändajat. Ajavahemikus 9. juunist 30. juulini eelregistreeris end varjupaigamenetluse raames 27 592 mandri-Kreekas asuvat rändajat, neist 1 225 olid saatjata alaealised. See oli Kreeka ametiasutuste jaoks märkimisväärne haldusalane ettevõtmine, mida rahastati ELi vahenditest ning millele aitas teadmiste osas kaasa Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. 13  

ELi rahaline toetus Kreekale

Komisjon on pärast 15. juuni 2016. aasta teise aruande avaldamist eraldanud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi raames Kreeka vastuvõtusuutlikkuse parandamiseks ning rändajate ja pagulaste abistamiseks enam kui 90 miljonit eurot. 14  Kõnealune hiljutine hädaabi anti lisaks juba eelnevalt eraldatud erakorralistele vahenditele: alates 2015. aasta algusest on kõnealuste ELi rahastamisvahendite kaudu eraldatud meetmete võtmiseks Kreekas ligikaudu 352 miljonit eurot. Kreekale on ajavahemikuks 2014–2020 riiklike programmide kaudu eraldatud 509 miljoni eurot. Neid programme vaadatakse praegu uuesti läbi, et kohandada neid paremini Kreeka praegustele vajadustele. Hiljuti loodud ELi erakorralise toetuse rahastamisvahendi kaudu eraldatakse suures mahus ELi vahendeid (ligikaudu 198 miljonit eurot) humanitaarpartneritele. Kõnealuse toetuse eesmärk on katta rändajate ja pagulaste põhilisi humanitaarvajadusi, sealhulgas peavari, kanalisatsioon ning talongisüsteem toidu ja muude vajalike kaupade hankimiseks. Abi hõlmab spetsiaalset laste haridustoetust ja toetust saatjata alaealistele.

3.    „Üks ühe vastu” ümberasustamine Türgist ELi

Hetkeseis

Viimaste andmete kohaselt on 26. septembri seisuga 1:1 ümberasustamisraamistiku raames ELi ümber asustatud 1 614 süürlast. Kõnealuse raamistiku alusel asustab EL iga süürlase kohta, kelle Türgi võtab Kreeka saartelt tagasi, ühe süürlase Türgist ümber ELi. Neist on 15. juuni 2016. aasta teise aruande avaldamise järel Türgist 12 liikmesriiki (Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Leedu, Läti, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Soome) ümber asustatud kokku 1 103 süürlast 15 . Sellega ulatub ümberasustamisraamistikus osalevate liikmesriikide arv 13-ni. 16 Kuigi ümberasustamine juuli keskpaigas riigipöördkatse tõttu katkes, jätkus see uuesti augustis. Vajalikud menetlused läbinud ja ümberasustamist ootavate isikute arv on 509. Selle tulemusena on ümberasustamise tempo võrreldes Kreeka saartelt tagasisaatmistega märkimisväärselt kiirenenud. Ning sellel tempol ei tohi lasta raugeda.

Liikmesriigid on valmis läbi viima täiendavaid ümberasustamisi. 2. septembril esitasid Türgi ametiasutused ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile loetelu 5 700 võimalikust ümberasustatavast Süüria pagulasest (kuigi kõiki toimikuid ei kasutata näiteks korduste või võimalike loobumiste tõttu). ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet loodab esitada esimesed 300 juhtumit liikmesriikidele septembri lõpuks. Türgi ametiasutustele on selgitatud uute ümberasustamise kandidaatide pideva esitamise tähtsust ning türklased vastasid, et tegelevad järgmise, umbes 5 000 süürlast hõlmava nimekirja koostamisega.

Õiguslikud meetmed

Avalduse rakendamise toetamiseks esitas komisjon 2016. aasta märtsis ettepaneku lubada liikmesriikidel täita seni jaotamata 54 000 pagulasega seotud ümberpaigutamiskohustused praegu Türgis asuvate, selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate Süüria kodanike vastuvõtmise teel, kasutades selleks ümberasustamist või seadusliku vastuvõtmise muid vorme. 17 Ettepanekuga nähakse ka ette, et liikmesriigid, kes seda võimalust kasutavad, saavad iga Türgi territooriumilt seaduslikult vastu võetud Süüria kodaniku eest ühekordselt 6 500 eurot . Euroopa Parlamendi 15. septembril 2016 esitatud arvamuse järel on nõukogu valmis ettepaneku vastu võtma 18 . 

Operatiivsed sammud

ELi ümberasustamisrühm, mis tegutseb komisjoni ELi Ankara delegatsiooni raames, koordineerib ja toetab jätkuvalt liikmesriikide operatsioone ja suhteid Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Türgi Rändehalduse Peadirektoraadiga. Kõik osapooled on teinud koostööd, et kõrvaldada protsessi käigus tekkida võivad tehnilised probleemid, mis võivad ümberasustamisprotsessi aeglustada ning mõjutada ELi ümberasustatud pagulaste koguarvu. Ühtne intervjueerimiskeskus Ankaras lihtsustab ümberasustamiskandidaatidest süürlaste intervjueerimist.

4.    Uute ebaseadusliku rände mere- või maismaateede tekkimise takistamine

Jõupingutused kontrollida Egeuse merel rändevooge ei ole siiani kaasa toonud alternatiivsete Türgist lähtuvate marsruutide teket. Asjaolu, et liikmesriikidesse nagu Austria ja Saksamaa saabub jätkuvalt märkimisväärsel hulgal rändajaid, näitab, et inimestel on jätkuvalt võimalik Türgist lahkuda. Mõned laevad on ette võtnud pikema reisi teistesse liikmesriikidesse: aruandlusperioodil jõudis Itaaliasse 24 Türgist lahkunud laeva. Maismaal on tuvastatud ebaseaduslike piiriületuste arvu kasvu Türgi maismaapiiril Bulgaaria ja Kreekaga.

Seetõttu on oluline olukorda jätkuvalt jälgida ning võtta ennetavaid meetmeid. Türgi ametiasutuste ja nende ELis asuvate partnerite vahelise sidepidamise ja teabevahetuse tõhustamine on esile kerkivate ohtude kõrvaldamisel olulise tähtsusega. ELis on võetud meetmeid haavatavate piiride kaitseks. Näiteks pärast Bulgaaria ametiasutuste taotlust saada täiendavat toetust, on Frontex hakanud järk-järgult suurendama oma kohalolekut Bulgaaria piiridel Türgiga (ja ka Serbiaga). 26. septembri seisuga on Bulgaarias hõivatud 177 eksperti, kuid sellegipoolest on neist veel suur puudus, kuna kokku lepiti 345 eksperdi kaasamises. Komisjon kutsub jätkuvalt kõiki liikmesriike üles osalema Frontexi üleskutsete täitmises. Lisaks sellele eraldas komisjon hiljuti Bulgaariale 108 miljonit eurot hädaabi piirivalve tugevdamiseks ja rände haldamise parandamiseks riigi välispiiril Türgi, Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Läbivaatamisel on Bulgaaria taotlused täiendava hädaabi saamiseks kuni 52 miljoni euro ulatuses. Euroopa piiri- ja rannikuvalve peatne käivitamine peaks oluliselt toetama ELi välispiiri kaitse tõhusust ja järjepidevust.

5.    Vabatahtlik humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava

Nõukogus toimuvad tihedas koostöös komisjoni, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga arutelud vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava standardse töökorra üle. Juunis esitatud Türgi märkusi standardse töökorra kohta arutati nõukogus, millele järgnes tehniline kohtumine Ankaras. Standardse töökorra kinnitamiseks toimuvad liikmesriikide ja Türgi vahel täiendavad mõttevahetused.

Kui standardses töökorras on kokku lepitud, tuleks hinnata, kas on täidetud tingimused kõnealuse kava rakendamise käivitamiseks. ELi-Türgi avalduses sätestatakse, et kava käivitatakse siis, kui Türgi ja ELi vahelised ebaseaduslikud piiriületused on lõppemas või on vähemalt oluliselt ja püsivalt vähenenud. Kava käivitamine parandaks avalduse rakendamist, andes süürlastele ebaseadusliku ELi rändamise asemel turvalise ja seadusliku alternatiivi.

6.    Viisanõude kaotamine

Viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamisega seoses kirjeldati 15. juuni 2016. aasta teises aruandes seitset seni täitmata olulist kohustust:

ELi standarditega täielikult kooskõlas olevate biomeetriliste reisidokumentide väljastamine;

tegevuskavaga ette nähtud korruptsioonivastaste meetmete vastuvõtmine;

Europoliga operatiivkoostööd käsitleva kokkulepe sõlmimine;

terrorismi käsitlevate õigusaktide ja tavade läbivaatamine kooskõlas Euroopa standarditega ;

isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide vastavusse viimine ELi standarditega;

tõhus õigusalane koostöö kriminaalasjades kõigi ELi liikmesriikidega;

ELi-Türgi tagasivõtulepingu kõigi sätete rakendamine.

Komisjon on julgustanud Türgit täitma võimalikult kiiresti kõik viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitamata kohustused. 19 Komisjon ja Türgi on jätkanud lahenduste leidmiseks kaasavat dialoogi, hõlmates õiguslikke ja menetluslikke muudatusi, mis on vajalikud kõigi täitmata kohustuste täitmiseks.

Samaaegselt jätkusid arutelud kaasseadusandjate vahel komisjoni ettepaneku 20 üle tugevdada kõigi viisanõudest vabastatud riikide kodanike viisavaba reisimise peatamise kehtivat korda.

7.    Türgi pagulasrahastu

15. juuni 2016. aasta teise aruande järel on rahastu raames nii humanitaar- kui muu abina eraldatud aastateks 2016–2017 kokku 2,239 miljardit eurot. See moodustab suure osa 3 miljardi euro suurusest kogusummast. Eraldatud vahenditest ulatub lepingutega kaetud osa juba 1,252 miljardi euroni. Eraldatud vahendite osas teeb komisjon jõupingutusi, et kiirendada rahastust väljamakseid, mis praeguseks ulatuvad 467 miljoni euroni. 21  

15. juuni 2016. aasta aruande avaldamise järel on komisjon jätkanud jõupingutusi, et rahuldada pagulaste ja Türgi vastuvõtvate kogukondade kõige pakilisemaid vajadusi.

Rahastu humanitaarabi rahastamispaketi 22 raames on siiani eraldatud 595 miljonit eurot, millest 512 on lepingutega kaetud. Sellest 407 miljonit eurot on välja makstud. Juunis avaldas komisjon humanitaarabi rakenduskava. Kava kohaselt on lisaks juuli lõpuks lepingutega kaetud 74 miljonile eurole, mis olid mõeldud tegevuse laiendamiseks kaitse, talveks valmistumise, tervishoiu ja hariduse valdkonnas, sõlmitud 348 miljoni euro suurune leping Maailma Toiduprogrammiga, kes hakkab koostöös Türgi organisatsioonidega rakendama ELi kõigi aegade suurimat humanitaarprogrammi „Hädaolukorra sotsiaalne turvavõrk“. 23 Programmi raames jaotatakse elektroonilisi kaarte kuni miljonile kõige haavatavamas olukorras olevale pagulasele, et katta kõige põhilisemaid toidu, peavarju ja haridusega seotud vajadusi prognoositavate, igakuiste lisamaksetega. Tegemist on kulutõhusa ja tulemusliku süsteemiga, mis aitab säilitada asjaomaste isikute väärikust. Nimetatud programmi rakendamine on kõnealuse valdkonna järgmiste kuude kõige olulisemaks prioriteediks koos talveks valmistumise, kaitse ning informaalse hariduse ja tervishoiuga.

Muu abi rahastamispaketi raames kiitis komisjon 2016. aasta juulis heaks hariduse, tervishoiu, munitsipaaltaristu ja sotsiaal-majandusliku toetuse erimeetme Türgis asuvate pagulaste toetuseks, eraldades kokku 1,415 miljardit eurot. Türgi tervishoiuministeeriumi ja Türgi rahvusliku hariduse ministeeriumiga on sõlmitud kaks olulist lepingut kokku 600 miljoni euro ulatuses. 24 Nendega avatakse pagulastele püsiv juurdepääs haridusele ja tervishoiuteenustele. Need lepingud on täienduseks kahele augustis sõlmitud lepingule: 60 miljoni euro suuruse väärtusega otseleping Türgi rändehalduse peadirektoraadiga, et toetada rändajaid Kreekast Türgisse naasmisel, 25 ning 20 miljoni euro väärtusega leping Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga, et arendada Türgi rannikuvalve otsingu- ja päästeoperatsioonide suutlikkust (vt eespool). Järgmise paari kuu jooksul allkirjastatakse uusi projekte, millega aidatakse ehitada koole, haiglaid ja arendada kommunaalteenuseid Kokku on muuks kui humanitaarabiks eraldatud seni ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 740 miljonit on lepingutega kaetud. 60 miljonit eurot on juba välja makstud. Tervishoidu ja haridust hõlmavate uute lepingute ettemaksetega tõuseb see summa oktoobri lõpuks 240 miljoni euroni. 26 Järgmised sammud hõlmavad ettevalmistusi rahvusvaheliste finantsasutustega sõlmitavate mitmete delegeerimiskokkulepete katmiseks lepingutega , et toetada munitsipaal- ja sotsiaaltaristut, samuti Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi raames altpoolt algatatud projekte uutes valdkondades, nagu pagulaste parem juurdepääs kõrgharidusele, kutseõppele ja tööturule.

8.    Tolliliidu moderniseerimine

ELi ja Türgi vaheline tolliliit on olnud tihedate majandus- ja kaubandussuhete alustalaks, mille abil on Türgi tõusnud ELi kaubanduspartnerite seas maailmas viiendale kohale ning EList on saanud Türgi ülekaalukalt olulisim kaubanduspartner. Aprillis toimunud ELi ja Türgi esimesel kõrgetasemelisel majandusdialoogil rõhutati võimalust minna kahepoolsetes sooduskaubandussuhetes veelgi kaugemale ning tõhustada tolliliidu toimimist. Tolliliidu moderniseerimist ja laiendamist käsitlevate läbirääkimiste ettevalmistamine edeneb hästi. Hiljutine avalik konsultatsioon näitas, et tolliliidu ajakohastamisel ja selle toimimise tõhustamisel on suur toetus, 27 mida võetakse arvesse mõju hindamisel, mis uurib valikuvõimalusi võimalike läbirääkimisjuhiste eelnõu tarbeks, mille komisjon esitab 2016. aasta lõpus.

9.    Ühinemisprotsess

30. juunil avati vastavalt ELi-Türgi avaldusele 33. peatükki (finants- ja eelarvesätted) käsitlevad ühinemisläbirääkimised. Jätkub ettevalmistav töö, et liikuda kooskõlas kehtivate eeskirjadega edasi viie muu peatükiga, ilma et see mõjutaks liikmesriikide seisukohti.

Kohtusüsteemi ja põhiõiguste ning õiguse, vabaduse ja turvalisuse põhivaldkondades (23. ja 24. peatükk) ajakohastab komisjon dokumente, et võtta arvesse kõige viimaseid arenguid. Mainitud peatükkides käsitletakse mitmeid probleemseid küsimusi, sealhulgas põhiõigusi (nagu sõnavabadus), kohtusüsteemi, korruptsioonivastast poliitikat, rännet ja varjupaika, viisaeeskirju, piirihaldust, politseikoostööd ning võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. EL eeldab, et Türgi järgib demokraatia, õigusriigi ja põhivabaduste, sealhulgas sõnavabaduse kõrgeimaid standardeid. Komisjon jälgib arenguid ning käsitleb neid üksikasjalikult novembris laienemispaketi osana avaldatavas Türgit käsitlevas aruandes.

Selle aluseks on komisjoni ja Euroopa välisteenistuse poolt tehtud ettevalmistav töö energia (15. peatükk), hariduse ja kultuuri (26. peatükk) ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (31. peatükk).

10.    Humanitaartingimused Süürias

Humanitaarolukord Süürias on endiselt ülihalb. ÜRO andmete kohaselt on riigist lahkunud 4,8 miljonit süürlast, 6,1 miljonit on riigisisesed põgenikud ning prognooside kohaselt vajab Süürias praegu abi 13,5 miljonit inimest. Nendest 5,5 miljonit inimest asuvad raskesti ligipääsetavates piirkondades ning üle poole miljoni inimese asuvad praegu piiramisrõngas, sealhulgas Ida-Aleppos. Nende inimeste humanitaarvajaduste rahuldamine sõltub oluliselt ELi ja Türgi koostööst ning naaberriikide Türgi ja Jordaania piiriülesest abist.

EL on olnud Türgist Põhja-Süüriasse piiriülese abi andmisel väga aktiivne: 2015. aastal suunati piiramisrõngas ning raskesti ligipääsetavate piirkondade jaoks mõeldud Türgist lähtuvate piiriüleste operatsioonidesse 43 miljonit eurot. 2016. aastal eraldati täiendavad 140 miljonit eurot partnerorganisatsioonide päästetegevuseks Süürias sellistes valdkondades nagu tervishoid, kaitse, haridus ja esmane abi, keskendudes kõige haavatavamatele piirkondadele. Komisjon rahastab esmase hädaabi süsteemi, mis võimaldab võtta partneritel kiiresti kasutusele eelnevalt kogutud varusid, et anda abi uuesti ligipääsetavatele piirkondadele või reageerida rahvastiku ootamatule ümberasustamisele, sealhulgas abikonvoide kaudu.

Hiljutised sündmused on selgelt näidanud, et kestva relvarahu saavutamine Süürias on endiselt ebareaalne ning humanitaarabi juurdepääs on jätkuvalt keeruline ja juhuslik, seda isegi vaatamata asjaolule, et tavaliselt tagatakse turvaline juurdepääs osana Süüria valitsuse poolt heakskiidetud ametkondadevahelisest konvoisid käsitlevast septembri kavast. 19. septembril aset leidnud, rahvusvahelist humanitaarõigust jõhkralt rikkuv otsene rünnak ÜRO/Süüria Punase Poolkuu humanitaarkonvoile loob vastuvõetamatu pretsedendi ning seab ohtu humanitaarabi osutamise mujal. EL ja Türgi jätkavad koostööd selle nimel, et viivitamata tagataks juurdepääs kõigi olemasolevate marsruutide kaudu.

11.    Kokkuvõte

Vaatamata keerulisele olukorrale on ELi-Türgi avalduse rakendamine jätkuvalt süvenenud ja hoogustunud. Egeuse mere ületamise katsete ja merel hukkunute arvu vähenemine pärast ELi-Türgi avalduse sõlmimist on kinnitanud ELi ja Türgi avalduse sõlmimise otsuse taga olnud tuumikstrateegia õigsust.

Edusamme on tehtud ka teistes küsimustes. Nii Türgi kui ka liikmesriikide ametiasutused on loonud edukalt süsteemi, mille tulemusena on süürlaste Türgist ümberpaigutamine saanud sisse ühtlase hoo. Türgi pagulasrahastust on eraldatud 3 miljardit eurot ning märkimisväärses ulatuses summasid on juba lepingutega kaetud ning isegi välja makstud. Loodud on süsteem eeskirjade rakendamiseks, mida kohaldatakse ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate Kreekast Türki tagasisaatmise suhtes. Seda isegi kui varjupaigamenetluste ja apellatsioonikaebuste arutamise lõpuleviimisega on kaasnenud märkimisväärseid viivitusi nende isikute tagasisaatmisel, kelle taotlused on vastuvõetamatud või põhjendamatud.

Süüria humanitaarolukord ning rändajate rasked tingimused Kreeka saartel tuletavad siiski meelde, et avalduse tingimuste täitmine on olulise tähtsusega, et kiirendada selle rakendamist ja tagada tulemuste saavutamine. Seepärast on väga oluline, et :

eraldataks viivitamata vahendeid, et tagada varjupaigataotluste tõhus töötlemine Kreeka saartel, ning et liikmesriigid reageeriksid ühiselt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti üleskutsetele toetada koheselt ameti tööd ja Kreeka ametiasutused tagaksid, et apellatsioonikomiteed teeksid oma tööd sujuvalt ning kiirendaksid tagasisaatmiste tempot;

jätkuks Türgi pagulasrahastu raames projektide lepingutega katmise kiire tempo ning projektide rakendamine pagulaste heaks kohapeal;

Türgi võtaks vajalikke meetmeid, et täita viisavabaduse kehtestamiseks veel täitmata kriteeriumid niipea kui võimalik, et ELil oleks võimalik kaotada viisanõue Türgi kodanikele.

Komisjon jätkab alustatud tööd ning esitab neljanda eduaruande 2016. aasta detsembris.

(1)

     http://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2016/03/07-eu-turkey-meeting-statement/

(2)

     COM(2016) 231 final, 20. aprill 2016 (edaspidi „esimene aruanne“) ja COM(2016) 349 final, 15. juuni 2016 (edaspidi „teine aruanne“).

(3)

     Ajavahemikku 1. juuni kuni 22. september käsitlevad Frontexi andmed.

(4)

     Ülesanded hõlmavad sõrmejälgede võtmist ja registreerimist, küsitlemist, kontrollimist, tõlkimist, esimese astme ja kõrgema taseme dokumendikontrolli, piiride valvamist (maismaapatrullid), samuti tegevust turvatöötajate ja Frontexi tugiametnikena Lesbose, Chiose, Samose, Lerose ja Kosi saarel asuvates esmase vastuvõtu keskustes ning tagasivõtuekspertide ja eskortidena Lesbosel ja Chiosel.

(5)

     2016. aasta septembriks on vaja kokku 17 tagasivõtueksperti/politseieskorti. Sama kehtib ka 2016. aasta oktoobri kohta. 2016. aasta novembri- ja detsembrikuuks on igaks kuuks vaja veel kokku 80 tagasivõtueksperti/politseieskorti.

(6)

     Kokku on 2016. aasta jooksul saadetud Kreekast Türki tagasi üle 1 600 ebaseadusliku rändaja, kellest 70 isikut saadeti tagasi 26. septembril Lesbose saarelt.

(7)

     Igal uuel apellatsioonikomiteel on kolm liiget: kaks halduskohtu kohtunikku ja üks õigus-, poliitika-, humanitaar- või sotsiaalteaduste taustaga Kreeka kodanik, kellel on asjaomane kogemus (soovitatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti või inimõiguste riikliku komitee poolt).

(8)

     18. septembri seisuga.

(9)

     Vähemalt kolme nimetatud otsuse kohta on esitatud Kreeka halduskohtusse apellatsioonikaebus.

(10)

     Kinnitades esimeses astmes tehtud vastuvõetamatuse otsused.

(11)

     Kinnitades 31 juhtumi puhul esimese astme negatiivsed otsused ja lükates ühel juhul otsuse ümber.

(12)

     Kuigi kõik taotleja väljasaatmist, tagasivõtmist või tagasisaatmist käsitlevad meetmed on esimese astme otsuse suhtes esitatud apellatsioonikaebuse ja teise astme otsuse teavitamise vaheliseks ajaks seadusega peatatud, ei oma Kreeka halduskohtule esitatud apellatsioon automaatselt peatavat mõju.

(13)

     Eelregistreerunud varjupaigataotlejatest 54 % olid süürlased, 27 % afgaanid ja 13 % iraaklased.

(14)

     Kõnealuste ELi vahenditega toetatakse näiteks projekte, mis hõlmavad ehitust, peavarju ja tervishoidu. Kaasatud partnerite hulka kuuluvad sise- ja haldusreformi ministeerium, kaitseministeerium ja tervishoiuministeerium.

(15)

     Käesolevas kolmandas aruandes käsitletakse ümberasustatud isikute arvu ajavahemikus 14. juuni kuni 26. september 2016.

(16)

     Eelmisel aruandlusperioodil osales ka Luksemburg.

(17)

     KOM(2016) 171 (lõplik).

(18)

     Vastuvõtmine toimub eeldatavasti konkurentsivõime nõukogus 29. septembril.

(19)

     Eelkõige 30. juunil esimese asepresidendi Timmermansi ja 1. septembril volinik Avramopoulosega toimunud kohtumisel ning 9. septembril osana ELi-Türgi kõrgetasemelisest poliitilisest dialoogist liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja/asepresident Mogherini ja volinik Hahni juhitud kõrgetasemelistel kohtumistel.

(20)

     COM(2016) 279 final, 4. mai 2016.

(21)

     Osana rahastu tegevuse tutvustamismeetmetest võimaldab interaktiivne kaart näidata otse erinevate projektide asukohti ning oodatavaid tulemusi. http://ec.europa.eu/enlargement/news_corner/migration/index_en.htm .

(22)

     Humanitaarabi andmist pagulasrahastu raames jätkatakse kooskõlas ELi humanitaarabi õigusega ja vastavalt põhimõtetele, mis on kehtestatud Euroopa konsensusega humanitaarabi valdkonnas.

(23)

     Vt http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-2971_en.htm .

(24)

     Rahastust toetatakse tegevuskulusid, makstes tagasi ainult tegelikud kulud, mille kohta on esitatud kontrolljäljega kinnitatud tõendid. Kõik Türgi ametiasutustega sõlmitud lepingud on ELi eeskirjade ja määrustega kooskõlas ega hõlma Türgi ametiasutustele eelarve täitmisega seotud ülesannete andmist; komisjon on vastutav kogu protsessi vältel.

(25)

     Kattes pärast 4. aprilli tekkinud kulusid toidu ja peavarjuga varustamisel ja tervishoiuteenuste pakkumisel.

(26)

     Rahastatud projektide üksikasjalik ülevaade vt: http://ec.europa.eu/enlargement/news_corner/migration/20160913-frit-table.pdf  

(27)

      http://trade.ec.europa.eu/consultations/index.cfm?consul_id=198 .

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,28.9.2016

COM(2016) 634 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE

Kolmas eduaruanne ELi ja Türgi avalduse rakendamise kohta

Rahastamise suurendamine Türgi pagulasrahastu raames pärast 18. märtsi avaldust

(1)

Täiendav teave rahastu toimimise kohta ning rahastatud projektide üksikasjalik ülevaade vt: http://ec.europa.eu/enlargement/news_corner/migration/index_en.htm