52016DC0558

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.9.2016

COM(2016) 558 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta

1. Sissejuhatus

Direktiivi 98/58/EÜ artikli 5 lõikes 2 on nõutud, et komisjon esitaks pärast kõnealuse direktiivi rakendamist liikmesriikide kogemuste põhjal nõukogule aruande.

Komisjoni otsuses 2006/778/EÜ 1 on kehtestatud sätted teatavaid põllumajandusloomi pidavate tootmisettevõtete kontrollimise käigus teabe kogumise miinimumnõuete kohta. Selle lisade tabelites on esitatud nõuded, mille täitmist tuleb kontrollida mittevastavuste esinemise suhtes. Selle otsuse alusel on liikmesriigid kohustatud saatma komisjonile aastaaruandeid alates juunist 2009. Samuti on selle otsuse põhjenduses 9 märgitud, et „eriti oluline on andmete kogumine loomade heaolu kontrollide kohta ühendusele, kuna see aitab hinnata, kuidas ühenduse poliitika mõjutab kõnealust valdkonda“.

Loomade heaolu käsitlevas ELi strateegias aastateks 2012–2015 2 nimetatakse ELi õigusaktide puudulikku jõustamist ühe põhiprobleemina, mis halvendab loomade heaolu. Peale selle saab komisjoni aruandest nõukogule nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) 3 rakendamise kohta väärtuslikku teavet jõustamise valdkondade kohta.

2. Metoodika

Aruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2014.

Käesoleva aruande koostamisel on kasutatud järgmist kolme teabeallikat.

Esiteks on kasutatud andmeid, mis on pärit komisjoni aruannetest, mis sisaldavad liikmesriikides tehtud auditite tulemusi. Aruanded on peamiselt aastatest 2011–2013, sest nendel aastatel tehtud auditid olid konkreetselt suunatud olukorrale põllumajandusettevõtetes (vt I lisa tabel 1).

Teiseks peab iga liikmesriik tagama, et loomade heaolu kontrolli teostatakse kooskõlas ametlike kontrollide kohta määruses (EÜ) nr 882/2004 4 sätestatud eeskirjadega. Riikide pädevad asutused on kohustatud nende kontrollide tulemustest igal aastal komisjonile aru andma. Komisjon on kasutatud liikmesriikide 2013. ja 2014. aasta kohta esitatud andmeid 5 , sest need andmed peaksid kajastama kõige viimast olukorda. Ülevaade kontrollialuste põllumajandusettevõtete arvust ja kontrollitud ettevõtete osakaal on esitatud I lisa tabelis 2.

Peale selle saab komisjon mõnikord kaebusi 6 ühe või mitme liikmesriigi väidetava suutmatuse kohta kohaldada liidu õigust. Need kaebused võivad samuti pakkuda väärtuslikku teavet valdkondadest, mis kodanike arvates ei ole nõuetekohaselt jõustatud.

3. Järeldused

3.1 Järelevalve ja kontrolli süsteem

Komisjoni audititest nähtub, et liikmesriigid on kehtestanud riskipõhise süsteemi, mille abil valitakse välja kontrollitavad tootmiskohad. Põllumajandusettevõtetes riskipõhiste kontrollide tegemise oluline põhjus oli loomade heaolu ametlikke kontrolle käsitleva määruse (EÜ) nr 882/2004 ja ühtse otsemaksete kava 7 nõuetele vastavuse kontrollimine.

Mitu liikmesriiki on üksikasjalikult kirjeldanud oma süsteemi põllumajandusettevõtete kontrolliks valimisel, mis samuti kinnitab riskipõhise lähenemisviisi kasutamist. Lisaks nõutakse ELi õigusaktides, et kontrollide absoluutarv peab 8 olema proportsionaalne tootmismahu ja asjaomaste loomade arvuga.

Lisaks sellele peavad liikmesriigid võtma järelmeetmeid kõigi auditite käigus tehtud soovituste suhtes. Komisjon märkis oma auditite käigus, et liikmesriikide ametnikud olid meetmeid võtnud kõigil juhtudel. Komisjon tuvastas siiski, et kolmes liikmesriigis ei olnud võetud meetmed piisavad nõuete täitmiseks. Neist kahe liikmesriigi puhul leiti, et nende sanktsioonid ei olnud piisavalt hoiatavad, samas kui üks liikmesriik ei olnud juhtumit asjakohaselt menetlenud.

3.2 Liikmesriikide aruandluse erinevused

Suured erinevused liikmesriikide aruandluses teevad tõlgendamise ja andmete võrdlemise üldiselt keerulisemaks.

2012. aastal töötati välja veebivorm, mis põhines otsuses 2006/778/EÜ esitatud tabelitel, mida liikmesriigid kasutasid 2013. ja 2014. aastal. See veebivorm on võimaldanud komisjonil esitatud arvandmeid tõhusamalt analüüsida. Mõningaid vastuolusid siiski esineb. See on eriti märgatav kodukanade puhul. Vastavalt mõiste „kodukanad“ 9 määratlusele tuleks seda veergu kasutada üksnes lihakanade (broilerite) puhul. Mitu liikmesriiki on kodukanade veerus esitanud ka andmed munakanu pidavate väikeste põllumajandusettevõtete 10 kohta. Seetõttu on võimatu teada, kas tulemused on esindavad broilereid või munakanu pidavate ettevõtete suhtes.

Sarnane probleem esineb ka kategoorias „Veised“, mis hõlmab nii veiseliha kui ka piima tootmise süsteeme. Kuna loomade heaolu riskid on kahes süsteemis erinevad, oleks kasulik neid andmeid eraldi analüüsida.

3.3 Tehnilised järeldused

Esiteks peab selleks, et tulemusi saaks käsitada tootmissüsteemi suhtes esindavana, kontrollitavate põllumajandusettevõtete arv olema piisavalt suur nende koguarvuga võrreldes (vt I lisa joonis 1). Ainult ühel juhul juhtisid komisjoni eksperdid tähelepanu sellele, et kontrollitud tootmisehitiste arv oli suhteliselt väike võrreldes tootmismahuga. Komisjon ei ole teatanud puudustest seoses põllumajandusettevõtete riskipõhise valimisega.

Tuleks märkida, et nii munakanade kui ka emiste puhul oli 2013. ja 2014. aastal kontrollitud põllumajandusettevõtete arv eriti suur. See võib olla tingitud munakanade pidamise keelust täiustamata puurides (2012) ja emiste rühmas pidamise nõude kehtestamisest (2013) ning nendele täieliku vastavuse tagamise kohustusest.

Teiseks on mittevastavuste arvuga seoses oluline arvesse võtta, et need hõlmavad kõiki ELi õigusaktide rikkumiste liike, isegi kergemaid rikkumisi. Tabelis 3 hõlmavad A- ja B-halduskategooriad meetmeid, mida võetakse mittevastavuste lahendamiseks kolme kuu jooksul või vahel ka hiljem. C-kategooria hõlmab raskemaid rikkumisi, mille korral võetakse viivitamata meetmeid haldus- või kriminaalkaristuse kohaldamiseks. Näiteks kodukanu pidavates ettevõtetes moodustasid 2014. aastal registreeritud rikkumistest ainult 8,1 % rasked rikkumised, mille puhul võeti meetmed viivitamatult.

Lõpuks on oluline arvesse võtta, et riskipõhise lähenemisviisi tõttu on kontrollid suunatud just neile põllumajandusettevõtetele, kus rikkumisi esineb kõige suurema tõenäosusega. Seetõttu ei tõenda iga registreeritud rikkumiste arvu suurenemine tingimata loomade heaolu olukorra halvenemist. Lisaks peaks riskipõhine lähenemisviis üldiselt viima loomade heaolu probleemide kiirema lahendamiseni ning konkreetse looma puhul olukorra paranemiseni.

Metodoloogilisi puudusi arvesse võttes, on järeldused järgmised.

Komisjoni auditid

Komisjoni 2011.–2013. aastal tehtud audititest kaheksateist käsitlesid munakanu (13) ja/või emiseid (8). Nende auditite tulemused annavad hea ülevaate olukorrast enne munakanade täiustamata puuride kasutuskeeldu ja üleminekut emiste rühmas pidamisele.

Enamiku auditeeritud liikmesriikide puhul teatasid komisjoni eksperdid mittevastavusest seoses nõudega tagada sigadele sobiv tuhnimismaterjal ja vältida sabade lõikamist. Tulemused nendes liikmesriikides on üsna erinevad. Mõnede liikmesriikide puhul tehti kindlaks, et nad olid teinud väga vähe sigade rutiinse sabade lõikamise vältimiseks või tuhnimismaterjali tagamiseks.

Sageli ei olnud pädev asutus järjekindel muude meetmete (nagu pidamiskeskkonna või halduskorralduse süsteemide muudatused) kehtestamises. Lisaks peeti enamikus liikmesriikides vastuvõetavaks ebasobivaid materjale (nagu metallahelad), samas kui sobivaid materjale käsitati kokkusobimatuna äravoolusüsteemiga.

Neli liikmesriiki olid välja andnud suuniseid või võtnud meetmeid, et mittevastavusi vähendada. Auditite tulemused viitasid siiski sellele, et liikmesriikide ametnikel puudusid sageli teadmised, kuidas tõlgendada tuhnimismaterjali tagamise nõudeid ning halduskorralduse ja pidamiskeskkonna muudatusi, mis tuleb teha enne rutiinse sabade lõikamise lubamist.

2014. aastal tegi komisjon 9 auditit 11 , millest selgus, et tapamajadest saadud andmeid on kasutatud selleks, et hinnata lindude heaolu kodukana-/broilerifarmides. Kuid vaid kolm auditeeritud liikmesriiki kasutasid neid andmeid farmide kontrollimiseks tulemuslikult. Teistes liikmesriikides nähti loomade tapmisel korrapäraselt raskeid vigastusi, kuid sellekohast tagasisidet anti põllumajandusettevõtete kontrollijatele vähe.

Liikmesriikide aruanded

Teave liikmesriikide teatatud rikkumistest loomade heaolu käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate põllumajanduslike looma- ja linnuliikide kohta on esitatud I lisa tabelis 3.

„Dokumenteerimine“ on üks kategooriatest, mille puhul esineb peaaegu kõigi põllumajanduslike liikide puhul palju mittevastavusi. See kategooria on seotud loomade ravi ja põllumajandustootja poolt tuvastatud suremuse ebapiisava jälgitavusega ning on tähtis teabeallikas.

Nõuete puhul, mis mõjutavad otseselt loomi, on kõige sagedam negatiivne leid seotud kategooriaga „Ehitised ja ruumid“. Hoonete, korruste ja sisseseade puudulik konstruktsioon kuulub sellesse rubriiki. Lisaks hõlmab see nii hoone/puuri/sulu varustust kui ka tootmishoonete puudulikku ekspluatatsiooni, näiteks puudulikku ventilatsiooni- või valgustusrežiimi.

Muud tuvastatud mittevastavuste põhikategooriad on erinevad ja sõltuvad kasvatatavast liigist. Vasikate puhul oli selleks „Liikumisvabadus“, mis hõlmab loomale antud liikumisvõimalust ja reguleerib lõastamise eeskirju, samas kui kodukanade puhul oli see seotud „Automaatsete and mehaaniliste seadmete“ toimivuse korrapäraste kontrollidega. Probleemid seoses kategooriaga „Sööt, vesi ja muud ained“ on üsna sagedad vabalt peetavate munakanade, veiste, lammaste ja kitsede puhul. See viimane probleem hõlmab nii söödavalikut kui ka sööda ja vee kättesaadavust loomadele ning kõigi automaatsete sööturite ja jooturite kontrollimist.

Liikmesriikide aruannetest nähtub, et 2013. aastal oli sigade pidamise ja tuhnimismaterjali tagamisega seotud mittevastavuste osakaal 8,4 %. Mutilatsioonide puhul (st sabade lõikamise, kuid ka kastreerimise ja hammaste lõikamise tõttu tekkinud vigastused) on liikmesriikide registreeritud mittevastavuste osakaal 2,2 %.

Kaebused

2013. ja 2014. aastal sai komisjon kaheksa kaebust seoses liikmesriikide suutmatusega tagada sigadele sobiv tuhnimismaterjal ja sigade sabade rutiinse kärpimisega. Need kaebused kajastavad ka komisjoni auditite tulemusi. Neist viis on praeguseks lõpetatud. Vahepeal on komisjon avaldanud selle valdkonna kohta suunised 12 .

Kuigi on esitatud kaebusi ka loomade heaolu muudes küsimustes, nagu foie gras’ tootmine, transport ja tapmisaegne loomade heaolu, on nende arv iga teema kohta olnud väike. Kõiki kaebusi hinnati hoolikalt ja jõuti järeldusele, et neist ühegi puhul ei olnud kaebuse menetlemiseks piisavat alust. Seega on enamik neist lõpetatud.

4 Kokkuvõte

Üldised põhimõtted ja sätted, mis sisalduvad direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset, on aidanud kaasa põllumajandusloomade heaolu käsitleva ühtse raamistiku kehtestamisele ELis. Direktiiv on olnud abiks ka liikmesriikidele nende eeskirjade nõuetekohase jõustamise ja rakendamise tagamises. Oluline on, et liikmesriigid on kohustatud esitama aastaaruanded oma kontrollide tulemuste kohta seoses loomade heaolu käsitlevate eeskirjade kohaldamisega ning uute jõustamise parandamise eesmärkide kindlaks tegemisega. See on viinud loomade heaolu küsimuste prioriseerimiseni. Aruannetest selgub, et liikmesriigid töötavad süstemaatiliselt, et kõrvaldada kõik tuvastatud mittevastavused ja jõustada ELi loomade heaolu käsitlevate eeskirjad. Seda kinnitavad komisjoni eelmise, 2006. aasta aruande 13 arvandmed ning liikmesriikide 2013. ja 2014. aasta kohta esitatud arvandmed. Nõuetele vastavate ettevõtete arv on märgatavalt suurenenud.

Kahe viimati võetud meetme puhul (s.o munakanade puhul täiustamata puurides pidamise keelustamine (2012) ja emiste puhul ettenähtud eraldi rühmana pidamine (2013)) on komisjoni võetud meetmed, et motiveerida kõiki liikmesriike jõustama nimetatud keelud nõuetekohaselt, osutunud tegelikult tõhusaks. Praegu komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt vastavad munakanade puhul kõik liikmesriigid nõuetele ja kasutavad kas täiustatud puure või alternatiivseid pidamissüsteeme. Emiste rühmas pidamise puhul vastavad nõuetele 25 liikmesriiki ning kolm liikmesriiki teatasid täielikust vastavusest. Komisjon kontrollib praegu neid väiteid tõendavaid dokumente.

Enamikul juhtudel nähtub andmetest, et 2013. aastast 2014. aastani on olukord mõnevõrra paranenud. Näiteks on registreeritud, et kodukanade puhul on nõudele „automaatsed ja mehaanilised seadmed“ vastavus suurenenud 82,1 %-lt 86,4 %-le. Samuti teatati enamiku liikide ja tootmissüsteemide puhul, et 2013. aastast 2014. aastani registreeriti olukorra üldine paranemine kategooriates „Dokumenteerimine“ ning „Ehitised ja ruumid“. Enamik liikmesriike, kes on oma tulemuste analüüsi esitanud, märkisid ka üldist trendi paremuse suunas. Mõned liikmesriigid rõhutasid, et mittevastavuste põhjuseks on sageli teadmiste puudus ning et nad on seepärast võtnud koolitusmeetmed oma järgmise aasta tegevuskavadesse.

Seda olukorra üldist paranemist, sealhulgas liikmesriikide osas, toetavad komisjoni samal perioodil tehtud auditid. Nendes jõuti järeldusele, et liikmesriigid on võtnud soovituste kohaseid järelmeetmeid ja olukord on võrreldes eelmiste audititega paranenud.

Liikmesriikidega on vaja siiski teha jätkuvalt koostööd, et eeskirjadele vastavusest teatamise alusel parandada veelgi loomade heaolu. Näiteks on otsuse 2006/778/EÜ avaldamise ajast loomade heaolu valdkonnas vastu võetud uusi õiguslikke nõudeid 14 . Need hiljem tehtud õiguslikud muudatused ei kajastu praegustes aruandluskohustustes. Tuleb kaaluda, kuidas kõige paremini tagada selle lisateabe ühtne ülevõtmine ja hoida samas halduskoormus minimaalsena.

Lõpuks selgub kogutud andmetest, et on vaja paremat ühist arusaama olemasolevatest loomade heaolu eeskirjadest, nende kohaldamisest ja jõustamisest. Eriti kehtib see teatavate õiguslike nõuete puhul seoses sigade heaoluga. Liikmesriikide andmete kohaselt esines sigade tuhnimismaterjali tagamise suhtes 2013. aastast 2014. aastani vaid väike registreeritud rikkumiste arvu suurenemine ning sigade sabade lõikamise puhul see arv vähenes. See on vastuolus komisjoni auditiaruannetega, millest nähtub nende kahe nõudega seoses palju suurem rikkumiste arv enamiku auditeeritud liikmesriikide puhul. Peale selle nähtub kaebuste arvust selles valdkonnas ELi kodanike suurem teadlikkus ja huvi sigade heaolu vastu. Liikmesriikide esitatud väike rikkumiste arv võib tuleneda suutmatusest mittevastavusi tuvastada. Komisjoni audititest selgus, et sabade lõikamisega seoses leidis enamik liikmesriike, et nad täitsid liidu õigusakte nõuetekohaselt. Samal ajal on kõnealuses küsimuses tehtud tööd juba aastaid, et suurendada teadmisi ja muuta suhtumist. Komisjoni 8. märtsi 2016. aasta soovitus (EL) 2016/336, milles tutvustatakse mitmeid parameetreid, mis on asjakohased, et vähendada sabade hammustamist ning loetletakse optimaalse tegelusmaterjali omadusi. Lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatakse liikmesriikidele täiendavaid teemakohaseid üksikasju ning antakse neile vahendid ja näitajad, mida saab kasutada kohapeal põllumajandusettevõtete olukorra hindamisel.

Miinimummeetmena jälgib komisjon ka edaspidi vastavust nõukogu direktiivi 98/58/EÜ rakendamise nõuetele. Esitatud tegevuskavadest ja märkustest nähtub siiski, et liikmesriigid kasutavad erinevaid vahendeid, et jõustamist selles valdkonnas paremini tagada. Samal ajal peab komisjon väga oluliseks arendada edasist dialoogi sidusrühmadega, et eelistada selle valdkonna konkreetseid algatusi ja projekte, mis võiksid olla vastastikku kasulikud nii majanduslikult kui ka loomade heaolu seisukohast. Seda arvesse võttes töötab komisjon praegu välja selle dialoogi süsteemsemat ja nähtavamat vormi, et kõik huvitatud isikud (loomakaitseorganisatsioonid, teadlased, veterinaararstid, põllumajandustootjad, toiduainete töötlejad, toiduainete jaemüüjad jne) saaksid esitada oma probleeme, jagada teadmisi ja ressursse, et edendada ühistegevust.

Peale selle võimaldab ametlike kontrollide kohta komisjoni ettepaneku 15 vastuvõtmine asutada Euroopa loomade heaolu referentkeskused, mis võivad samuti soodustada edasist olukorra paranemist teaduslike ja tehniliste teadmiste loomise ja teabevahetuse kaudu.

I lisa

Tabel 1

Euroopa Komisjoni 2010–2014 tehtud auditite loetelu

Liikmesriik	Aruande number	Loomade heaolu auditi teema	Kuupäev
Malta	2010-8386	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, vasikad, sead, 2006/778/EÜ)	jaanuar 2010
Luksemburg	2010-8385	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, 2006/778/EÜ, munakanad, sead)	jaanuar 2010
Prantsusmaa	2010-8390	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead, 2006/778/EÜ)	veebruar 2010
Poola	2010-8387	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead)	veebruar–märts 2010
Itaalia	2010-8388	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead)	märts 2010
Rumeenia	2010-8389	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead)	aprill 2010
Bulgaaria	2010-8383	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead)	aprill 2010
Tšehhi Vabariik	2010-8384	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead)	juuni 2010
Rootsi	2010-8391	Põllumajandusettevõtted ja transport (2006/778/EÜ, munakanad, sead)	oktoober 2010
Taani	2010-8392	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead)	november 2010
Austria	2011-6096	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead, broilerid)	jaanuar 2011
Portugal	2011-6052	Põllumajandusettevõtted ja transport (broilerid, munakanad, vasikad, sead)	mai 2011
Poola	2011-6049	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead, broilerid)	mai-juuni 2011
Belgia	2011-6039	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead, broilerid)	juuni-juuli 2011
Ungari	2011-6045	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, broilerid, sead, haned (Euroopa Nõukogu, CoE))	september 2011
Slovakkia	2011-6053	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, broilerid, sead)	september 2011
Itaalia	2011-6048	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead, broilerid)	november 2011
Iirimaa	2012-6379	Munakanad kanafarmides	märts 2012
Sloveenia	2012-6375	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead, broilerid)	aprill 2012
Madalmaad	2012-6376	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, munakanad, sead, broilerid, veised (CoE))	mai 2012
Bulgaaria	2012-6454	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, broilerid, sead)	juuni 2012
Läti	2012-6525	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, 2006/778/EÜ, munakanad, sead, broilerid, vasikad, veised (CoE), karusloomafarmid (CoE))	oktoober 2012
Leedu	2012-6526	Põllumajandusettevõtted ja transport (98/58/EÜ, sead, broilerid, karusloomafarmid (CoE))	november 2012
Prantsusmaa	2012-6446	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead, broilerid, muskuspardid (CoE))	november 2012
Rumeenia	2012-6374	Põllumajandusettevõtted ja transport (munakanad, sead, broilerid, kalkunid (CoE), pardid (CoE))	november 2012
Ühendkuningriik	2013-6822	Peamised põllumajanduslikud liigid ja lihakanad (broilerid, kalkunid (CoE))	veebruar–märts 2013
Taani	2013-6807	Peamised põllumajanduslikud liigid ja lihakanad (broilerid, karusloomafarmid (CoE), veised (CoE))	oktoober 2013
Austria	2013-6805	Peamised põllumajanduslikud liigid — Euroopa Nõukogu (CoE) nõuded (2006/778/EÜ, veised (CoE), kalkunid (CoE), haned (CoE))	november 2013

Tabel 2

Kokkuvõte liikide kaupa liikmesriikide 2013.–2014. aasta kõikide aruannete põhjal

2013	Kategooria kirjeldus	Vabalt peetavad munakanad	Lindlas peetavad munakanad	Täiustatud puurides peetavad munakanad	Kalkunid	Kodukanad	Pardid	Haned

	Kontrollitavad tootmisettevõtted	6 731	3 490	3 236	19 768	111 115	29 877	13 553
	Kontrollitud tootmisettevõtted	20,1 %	33,6 %	40 %	5,1 %	5,3 %	2,8 %	5,6 %
	Tootmisettevõtted, kus mittevastavusi ei esinenud	89,8 %	89,4 %	87,5 %	90,7 %	82,7 %	89,9 %	89 %
	Mittevastavuste kategooriad kokku	198	189	224	122	1275	132	127
	Kategooria kirjeldus	Silerinnalised linnud	Sead	Veised (v.a vasikad)	Vasikad	Lambad	Kitsed	Karusloomad

	Kontrollitavad tootmisettevõtted	788	685 660	1 503 586	942 407	549 713	186 632	3 956
	Kontrollitud tootmisettevõtted	13,5 %	4,3 %	4,5 %	4,1 %	3 %	2,5 %	28,8 %
	Tootmisettevõtted, kus mittevastavusi ei esinenud	90,6 %	80,8 %	86,2 %	87,2 %	86,4 %	80,7 %	85,1 %



2014	Kategooria kirjeldus	Vabalt peetavad munakanad	Lindlas peetavad munakanad	Täiustatud puurides peetavad munakanad	Kalkunid	Kodukanad	Pardid	Haned

	Kontrollitavad tootmisettevõtted	12 099	12 772	3 565	26 395	183 920	75 420	37 241
	Kontrollitud tootmisettevõtted	17,3 %	16 %	40,5 %	5,6 %	4,1 %	1,9 %	3,3 %
	Tootmisettevõtted, kus mittevastavusi ei esinenud	91,8 %	92,3 %	86,4 %	88,4 %	83,5 %	91,5 %	90,7 %

	Kategooria kirjeldus	Silerinnalised linnud	Sead	Veised (v.a vasikad)	Vasikad	Lambad	Kitsed	Karusloomad

	Kontrollitavad tootmisettevõtted	1 716	767 042	1 626 413	978 358	653 721	235 205	4 317
	Kontrollitud tootmisettevõtted	11,2 %	4,7 %	4,6 %	4,5 %	3,4 %	2,9 %	28,7 %
	Tootmisettevõtted, kus mittevastavusi ei esinenud	92,2 %	82,2 %	86,6 %	84,7 %	89,5 %	81,4 %	85,6 %

Joonis 1

2013. ja 2014. aastal kontrollitud tootmisettevõtete osakaal

Tabel 3

Tootmiskohtade arv, mille suhtes kohaldatakse liikmesriikide kontrolli, ja mittevastavuste protsent 2013. ja 2014. aastal

– peamised kasvatatavad liigid

	2013	2014	2013	2014	2013	2014	2013	2014
Kategooria kirjeldus	Vabalt peetavad munakanad	Vabalt peetavad munakanad	Sead	Sead	Vasikad	Vasikad	Kodukanad	Kodukanad

Kontrollitavad tootmisettevõtted	6 731	12 099	685 660	767 042	942 407	978 358	111 115	183 920
Kontrollitud tootmisettevõtted	20,1 %	17,3 %	4,3 %	4,7 %	4,1 %	4,5 %	5,3 %	4,1 %
Tootmisettevõtted, kus mittevastavusi ei esinenud	89,8 %	91,8 %	80,8 %	82,2 %	87,2 %	84,7 %	82,7 %	83,5 %
Mittevastavuste arv
Personal	5,6 %	5,6 %	2,9 %	3,1 %	2,4 %	2,3 %	14 %	10,5 %
Kontrollimine	6,1 %	8,9 %	7,8 %	9,2 %	7,8 %	8,8 %	8,2 %	7,4 %
Dokumenteerimine	22,7 %	27,1 %	15,5 %	13,5 %	17,4 %	12,8 %	44,5 %	30,5 %
Liikumisvabadus	0,5 %	2,8 %	3 %	4,1 %	14,2 %	14,3 %	3,4 %	4,4 %
Ruumi mõõtmed	5,6 %	5,1 %	13 %	6,3 %	6,9 %	7 %	4 %	5,1 %
Ehitised ja ruumid	78,3 %	84,6 %	27,5 %	28,5 %	40,9 %	39,3 %	36,4 %	37,3 %
Minimaalne valgustus	2,5 %	3,3 %	5,5 %	8,8 %	1,9 %	2,8 %	0,8 %	2,7 %
Põrandapinnad (sigade puhul)	0 %	0 %	8,8 %	9,3 %	0 %	0 %	0 %	0 %
Tuhnimismaterjal (sigade puhul)	0 %	0 %	8,4 %	10 %	0 %	0 %	0 %	0 %
Automaatsed ja mehaanilised seadmed	6,6 %	5,6 %	4,7 %	4,2 %	3 %	3,3 %	17,9 %	14,6 %
Sööt, vesi ja muud ained	28,3 %	35 %	11,8 %	11,5 %	13,3 %	16,4 %	7,2 %	8,3 %
Hemoglobiinisisaldus (vasikad)	0 %	0 %	0 %	0 %	0,4 %	0,5 %	0 %	0 %
Sööda kiudainesisaldus (vasikad ja emised)	0 %	0 %	0,2 %	0,2 %	0,2 %	1 %	0 %	0 %
Vigastused (mutilatsioonid)	0,5 %	1,9 %	2,2 %	1,8 %	0,3 %	0,3 %	0,8 %	0,4 %
Aretusmeetodid (v.a munakanad)	0 %	0 %	2 %	1,3 %	1,1 %	1 %	11 %	7,1 %
Mittevastavuste kategooriad
A-kategooria	56,1 %	64 %	64,2 %	66,1 %	73,3 %	76,6 %	69,8 %	73,2 %
B-kategooria	37,9 %	25,7 %	20,3 %	22,1 %	15,1 %	12,9 %	23,4 %	18,5 %
C-kategooria	6,1 %	10,3 %	15,6 %	11,8 %	11,5 %	10,5 %	6,8 %	8,3 %

II lisa

Ülevaade põllumajandusettevõtete olukorra suhtes asjakohastest loomade heaolu käsitlevatest õigusaktidest

Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset, EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.

Nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded, EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53.

Nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad, ELT L 182, 12.7.2007, lk 19.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded, (kodifitseeritud versioon) ELT L 10, 15.1.2009, lk 7.

Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded, (kodifitseeritud versioon) ELT L 47, 18.2.2009, lk 5.

Komisjoni 30. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2002/4/EÜ nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta, EÜT L 30, 31.1.2002, lk 44.

Komisjoni 14. novembri 2006. aasta otsus 2006/778/EÜ teatavaid põllumajandusloomi pidavate tootmisettevõtete kontrollimise käigus teabe kogumise miinimumnõuete kohta, ELT L 314, 15.11.2006, lk 39.

(1)

(2)

COM(2012) 6 (final/2).

(3)

EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.

(4)

29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(5)

Kõnealuste aruannete teatavaid andmeid on ekstrapoleeritud ning need on esitatud I lisas.

(6)

COM(2012)/154 (final) – Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Liidu õiguse kohaldamise kohta kaebuse esitanuga suhtlemise ajakohastamine“.

(7)

Põllumajandustootjad võivad saada otsemakseid tingimusel, et nad hoiavad oma maad heas põllumajanduslikus seisukorras ja täidavad määruses sätestatud rahvatervise, looma- ja taimetervise, keskkonnaalaseid ja loomade heaolu nõudeid (nõuetele vastavus).

(8)

Direktiivides 2008/120/EÜ ja 2008/119/EÜ nõutakse, et kontrollid „hõlmavad iga aasta statistiliselt
esindusliku valimi igas liikmesriigis kasutatavatest erinevatest
põllumajandustootmise süsteemidest“.

(9)

Komisjoni otsus 2006/778/EÜ, IV lisa, tabel 2. Kodukanad – liiki Gallus gallus kuuluvad linnud, v.a munakanad.

(10)

Kuni 350 kana.

(11)

Auditi aruannete viitenumbrid: Hispaania 7079, Ühendkuningriik 7080, Taani 7061, Saksamaa 7073, Tšehhi Vabariik 7060, Ungari 7072, Belgia 7059, Madalmaad 7078 ja Itaalia 7075.

(12)

Komisjoni 8. märtsi 2016 aasta soovitus (EL) 2016/336 nõukogu direktiivi 2008/120/EÜ (milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded) kohaldamise kohta seoses sigade sabade lõikamise vajadust vähendavate meetmetega, ELT L 62, 9.3.2016, lk 20.
SWD(2016) 49final http://ec.europa.eu/food/animals/welfare/practice/farm/pigs/index_en.htm

(13)

KOM(2006) 838 lõplik.

(14)

Direktiiv 2007/43/EÜ.

(15)

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 1829/2003, (EÜ) nr 1831/2003, (EÜ) nr 1/2005, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 834/2007, (EÜ) nr 1099/2009, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012,652/2014 ning direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ (ametlike kontrollide määrus). Institutsioonidevaheline dokument: 2013/0140/(COD).

Choose the experimental features you want to try