EUROOPA KOMISJON

Brüssel,9.8.2016

COM(2016) 499 final

KOMISJONI ARUANNE

lepinguliste töötajate kasutamise kohta 2014. aastal

SISUKORD

1.Sissejuhatus

2.Lepinguliste töötajate arvu muutumine komisjonis alates 2004. aastast

3.Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel

4.Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine kodakondsuse alusel

5.Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine talituste alusel

5.1.Jagunemine soo ja peadirektoraatide alusel

5.2.1.Lepingulised töötajad (artikkel 3a)

5.2.2.Lepingulised töötajad (artikkel 3b)

6.Lepinguliste töötajate jagunemine teistes institutsioonides ja ametites

6.1.Muude institutsioonide lepinguliste töötajate jagunemine

6.1.1.Jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel teistes institutsioonides

6.1.2.Jagunemine kodakondsuse alusel teistes institutsioonides

6.2.Ametite lepinguliste töötajate jagunemine

6.2.1.Jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel ametites

6.2.2.Jagunemine kodakondsuse alusel ametites

1.Sissejuhatus

Käesoleva aruande esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 79 lõikest 3, milles on sätestatud, et „komisjon esitab lepinguliste töötajate kasutamise kohta aastaaruande, milles on märgitud töötajate arv, ametikohtade aste ja liik, geograafiline tasakaal ja eelarvelised vahendid seoses iga tegevusüksusega“. Aruandes antakse üksikasjalik ülevaade lepingulistest töötajatest, kes olid teenistuses 31. detsembril 2014.

Eelarveandmetes (esitatakse igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele koos eelarveprojektiga – töödokument, II ja III osa) aga esitatakse aruanne lepinguliste töötajate (sealhulgas sihtotstarbeliste tulude arvel palgatud lepingulised töötajad) kohta eelarveprojekti esitamise ajal, st 1. aprillil aastal N-1 (kus N on eelarveprojekti aasta), aasta N-2 eelarve täitmise kohta ning aastaks N taotletavate assigneeringute kohta koos hinnangulise töötajate arvuga täistööajale taandatuna. Seetõttu võib lepinguliste töötajate arv olla erinevates andmeallikates erinev.

Käesolev aruanne hõlmab andmeid kõikide Euroopa institutsioonide (sealhulgas 1. jaanuaril 2011 tööd alustanud Euroopa välisteenistus) ja ametite kohta personalieeskirjade artikli 1 a tähenduses. Komisjoni kohta esitatavad andmed on üksikasjalikumad ning hõlmavad tegevusassigneeringute ja teadustegevuse realt rahastatud töötajaid, haldusameteid, delegatsioone, esindusi ja Teadusuuringute Ühiskeskust.

Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 80 on sätestatud kõik tegevusüksused ja neile vastavad kohustused, mida lepinguline töötaja võib täita.

Lepinguliste töötajate kategooria loodi 2004. aastal personalieeskirjade reformi raames. Need töötajad on olnud institutsioonide töös kasulikud, osutades väiksemate kuludega haldusabi ning tuues institutsioonidesse pädevusi, mida seal alati ei pruugi olla.

See kehtib eelkõige nende funktsioonide puhul, mis vastavad tegevusüksusele I, mis vahetas 2004. aastal välja ametnike D-kategooria. Pärast D-kategooria kaotamist ei ole korraldatud ühtki ametnike konkurssi saaliteenindajate, autojuhtide ja muude tavaliselt tegevusüksusele I vastavate kohustuste täitmiseks.

2.Lepinguliste töötajate arvu muutumine komisjonis alates 2004. aastast

2014. aasta lõpus oli kõigi institutsioonide ja ametite lepinguliste töötajate koguarv suurusjärgus 11 100. Ligikaudu 58 % nendest töötajatest töötas komisjonis. 2012. aastal oli see näitaja 60 %. Olukorras, kus komisjoni lepinguliste töötajate arv püsis kuni 2013. aastani suhteliselt stabiilsena ja hakkas 2014. aastast tõusma, on komisjoni värvatud lepinguliste töötajate arvu suhteline kahanemine tingitud muude institutsioonide ja ametite lepinguliste töötajate arvu suurenemisest.

Lepinguliste töötajate jagunemist institutsioonide ja ametite kaupa on analüüsitud allpool.

Komisjonis on töötajate arv muutunud alates 2004. aastast järgmiselt 1 :

Tabel nr 1

Komisjoni lepinguliste töötajate arvu kasvu, mis 2014. aastal stabiliseerus 6 400 lähedal, on tinginud abiteenistujate (keda 2003. aastal oli peaaegu 3 000) järkjärguline asendamine abiülesandeid sooritavate lepinguliste töötajatega (muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 3b), ametnike endise D-kategooria asendamine lepinguliste töötajatega (muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 3a) ja ametnike ametikohtade asendamine haldusametites assigneeringutega lepinguliste töötajate palkamiseks. Lepingulisi töötajaid võeti tööle ka seoses koosseisuliste töötajate ajutise asendamisega, mis on sätestatud muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 3b.

Lepinguliste töötajate arv kasvas igal aastal kuni 2009. aastani ning vähenes seejärel veidi 2010. aastal. Vähenemise põhjus on eelkõige 2010. aasta lepinguliste töötajate uue valikumenetluse (CAST 2010) tulemuste ootamine.

Kuigi komisjoni arvandmed osutasid 2011. aasta puhul näilisele stabiliseerumisele, on tegelikult tegu kahe vastupidise mõju tulemusega. Ühest küljest kaasnes Euroopa välisteenistuse loomisega komisjoni 277 lepingulise töötaja (tol hetkel välissuhete peadirektoraadi töötajad delegatsioonides ja peakorteris) üleviimine Euroopa välisteenistusse, teisest küljest värbas komisjon 2010.–2011. aastal 275 lepingulist töötajat. Kui lepingulised töötajad ei oleks siirdunud Euroopa välisteenistusse, oleks 2010.–2011. aasta muutus olnud +4,6 % ehk keskmiselt samasugune kui 2008.–2009. aasta muutus.

2012. ja 2013. aastal lepinguliste töötajate arv vähenes veidi (vastavalt 1 % ja 2 %), mis tulenes peamiselt töötajate arvu üldisest kahanemisest ja uute personalieeskirjade 2014. aasta jaanuaris jõustumise ootusest.

Komisjoni 2013. aasta septembri osalemiskutse artikli 3b kohaste lepinguliste töötajate leidmiseks võimaldas pakkuda peadirektoraatidele uusi kandidaate 2 . Kuna valimismenetluse ja värbamise tähtajad on erinevad, ilmneb osalemiskutse tegelik mõju eelkõige alates 2014. aastast.

Lisaks võimaldas uute personalieeskirjade jõustumine alates 2014. aasta 1. jaanuarist pikendada artikli 3b alusel palgatud lepinguliste töötajate lepingute kestust kuni kuue aastani. Paljud lepingulised töötajad, kelle 3aastane teenistusaeg komisjonis oli juba läbi ja kes jätkasid tööd ajutise lepingu alusel, vormistati uueks lepinguperioodiks tööle lepingulise töötajana, mis võimaldas komisjonil kasutada juba välja õppinud ja koheselt töövalmis lepingulisi töötajaid, vähendades samal ajal ajutiste töötajate arvu 3 .

3.Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel

Lepinguliste töötajate jagunemine tegevusüksuse alusel on esitatud järgnevas tabelis.

Jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel aastal 2014 4

Tabel nr 2

2014

31. detsembril 2014 töötas komisjonis 6 440 lepingulist töötajat. Kõige rohkem on neid tegevusüksuses II – ligikaudu 40 % töötajatest 2014. aastal, mis on rohkem kui eelnenud aastatel. Need töötajad täidavad sekretäride ülesandeid või muid sarnaseid ülesandeid, aga tegelevad näiteks ka lastehoiuga. Arvukuselt järgmised on tegevusüksused IV ja III.

Meeste ja naiste tasakaal on üldiselt stabiilne: 2013. aastal moodustasid naised lepinguliste töötajate koguarvust 62,8 % ja 2014. aastal 63,5 %.

Võib täheldada, et tegevusüksuses IV on meeste ja naiste vaheline tasakaal aastal 2014 peaaegu saavutatud. Teistes tegevusüksustes on jagunemine soo alusel püsinud sarnane 2011. aasta omaga. Naisi on meestest tunduvalt rohkem tegevusüksuses II (2014. aastal 83,5 %) ja vähemal määral ka tegevusüksuses III (2014. aastal 59,8 %). Mehi on seevastu rohkem tegevusüksuses I (2014. aastal 63,5 %).

Selline olukord peegeldab endiselt ülesannete liikide n-ö traditsioonilist jaotust: tegevusüksuse II töötajad täidavad sekretäride või lasteaiakasvatajate ülesanded, tegevusüksuses I on aga peamiselt saaliteenindajad või autojuhid.

4.Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine kodakondsuse alusel

Lepinguliste töötajate hulgas on enim esindatud järgmiste liikmesriikide kodanikud (arvukuse järjekorras): belglased, itaallased, prantslased, hispaanlased ja rumeenlased, neile järgnevad poolakad ja kreeklased. Nelja arvukama rahvuse puhul on esindatus alates 2005. aastast sama. Ühendkuningriigi ja Saksamaa, samuti Poola ja Madalmaade kodanike esindatus on nende rahvaarvu arvestades pigem väike. Belgia ja Itaalia kodanike esindatus on nende rahvaarvuga võrreldes aga suur.

Tuleb märkida, et 1. juulil 2013 liitus Euroopa Liiduga Horvaatia ja et 31. detsembril 2014 töötas komisjonis 59 Horvaadi kodakondsusega lepingulist töötajat.

Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine kodakondsuse ja soo alusel aastal 2014 5

Tabel nr 3

Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemisele kodakondsuse alusel avaldab mõju mitme teguri koostoime, eelkõige Euroopa institutsioonide asukoht ja pakutud lepingute kestus.

Kuna enamik töötajaid värvatakse piiratud ajavahemikuks, võtavad kandidaadid suurema tõenäosusega töö vastu siis, kui nad elavad seal, kus asub neile lepingut pakkuv institutsioon, või selle koha lähedal. Seevastu võib sellisel kandidaadil, kellel on perekond, olla mõnikord keeruline oma päritoluriigist lahkuda, et suhteliselt lühikeseks ajaks institutsiooni asukohariiki elama asuda.

Komisjon võtab lepingulisi töötajaid tööle muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3b alusel. See tähendab, et leping sõlmitakse esialgu üheks aastaks, misjärel seda pikendatakse kahe aasta võrra. Alates uute personalieeskirjade jõustumisest 2014. aasta jaanuaris on selliste lepingute pikkuseks kehtestatud maksimaalselt kuus aastat.

See geograafilise läheduse tegur kajastub ka nende kandidaatide nimekirjade koosseisus, mis on komisjoni käsutuses. Oluline on meeles pidada, et kodakondsusel põhinevaid kvoote ei ole. Värbamisel lähtutakse ametikirjeldusest ning kandidaadi pädevustest ja keeleoskusest.

Samalaadne seos elukohaga ilmneb tabelist, milles võetakse kokku teiste institutsioonide ja ametite lepinguliste töötajate jagunemine kodakondsuse alusel.

Lepinguliste töötajate jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel 6

Tabelid võimaldavad analüüsida jagunemist tegevusüksuse, kodakondsuse ja soo alusel. 2014. ja eelnevatel aastatel oli IV ja II tegevusüksuses kõigi liikmesriikide kodanikke. Tegevusüksuses III aga ei olnud 2014. aastal luksemburglasi ja tegevusüksuses I ei olnud austerlasi.

Tabel nr 4

5.Komisjoni lepinguliste töötajate jagunemine talituste alusel

Järgmises alajaotuses on andmed lepinguliste töötajate kohta peadirektoraatide kaupa. Peadirektoraatide vahel on näha erinevusi, mille põhjuseks on eelkõige nende töö olemus. Näiteks rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis töötavad valdavalt tegevusüksuse IV töötajad, kes tegelevad abi ja rahvusvahelise koostööga või on programmijuhid delegatsioonides või peakorteris, samas kui infrastruktuuri- ja logistikaametis Brüsselis töötavad enamasti haldusassistendid või lasteaiakasvatajad, kes kuuluvad tegevusüksusesse II.

Töötajate ajutiseks asendamiseks eraldatud assigneeringud võimaldavad ülesannete katkematut täitmist, mis ilma sellise võimaluseta ei oleks nii hästi tagatud.

5.1.Jagunemine soo ja peadirektoraatide alusel 7

Tabel nr 5

5.2.    Jagunemine lepingu liigi alusel 8

5.2.1.Lepingulised töötajad (artikkel 3a)

Tabel nr 6

5.2.2.Lepingulised töötajad (artikkel 3b)

Tabel nr 7

6.Lepinguliste töötajate jagunemine teistes institutsioonides ja ametites

Muude institutsioonide ja ametite lepinguliste töötajate koguarv oli 2014. aastal 4 624, 2013. aastal aga 4 179. 2014. aasta näitaja on 10,6 % suurem kui 2013. aasta oma.

Tabel nr 8

Muude institutsioonide ja ametite lepinguliste töötajate
jagunemise muutused alates aastast 2010 9

*Euroopa välisteenistuse loomine 1. jaanuaril 2011 ja nimetatud kuupäeval 313 töötaja üleviimine komisjonist Euroopa välisteenistusse seletab suures osas seda, miks lepinguliste töötajate arv 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes märkimisväärselt suurenes. Üksikasjalikum teave on kättesaadav nõukogule esitatud komisjoni aruandes lepinguliste töötajate kasutamise kohta 2011. aastal.

6.1.Muude institutsioonide lepinguliste töötajate jagunemine 10

Ajavahemikus 2013. aastast 2014. aastani suurenes muude institutsioonide lepinguliste töötajate arv 17,7 %. Kasvu põhjus oli suures osas Euroopa Parlamendi lepinguliste töötajate arvu 38,4 % suurenemine (874-lt 1210-le) aastatel 2014–2013. Selline lepinguliste töötajate arvu suurenemine Euroopa Parlamendis aastal 2014 tuleneb otsusest korraldada turvatööd institutsioonisiseselt, samuti lepinguliste töötajate värbamisest tegevusüksusesse I, et seda ülesannet edukalt täita.

Tabel nr 9

Muude institutsioonide lepinguliste töötajate jagunemine aastal 2014

6.1.1.Jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel teistes institutsioonides 11

Tabel nr 10

6.1.2.Jagunemine kodakondsuse alusel teistes institutsioonides 12

Tabel nr 11

6.2.Ametite lepinguliste töötajate jagunemine

Ametite lepinguliste töötajate arv kasvab pidevalt ja korrapäraselt. Ametite lepinguliste töötajate koguarv suurenes 2010. aasta 1 933-lt 2011. aastal 2 214ni, 2012. aastal 2 408ni, 2013. aastal 2 522ni ja 2014. aastal 2 582ni.

Eelarve peadirektoraadi liigitusele tuginedes jagatakse kättesaadava teabe analüüsis ametid kolme kategooriasse: detsentraliseeritud ametid, ühisettevõtted ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ning rakendusametid.

Ametite lepinguliste töötajate jagunemine 13

Tabel nr 12

45 % lepingulistest töötajatest töötab rakendusametites ja 48 % detsentraliseeritud ametites. Ülejäänud lepingulised töötajad (7 %) töötavad ühisettevõtetes ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudis.

Lepinguliste töötajate arvu suurenemine ajavahemikul 2010–2014 kajastab ametite ja nende täidetavate ülesannete arvu suurenemist.

Samuti loodi 2014. aastal mitu uut ühisettevõtet: 1) ühisettevõte ECSEL (Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel), mis võtab üle ühisettevõtete ARTEMIS ja ENIAC tegevuse; 2) BPT (biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõte) ja 3) S2R (ühisettevõte Shift2Rail).

6.2.1.Jagunemine soo ja tegevusüksuse alusel ametites

Jagunemine tegevusüksuse alusel on ametite kolme kategooria puhul suhteliselt ühtlane ja püsib alates 2012. aastast stabiilsena.

Jagunemine tegevusüksuse alusel ametites aastal 2014 14

Tabel nr 13

 Tabel nr 14

6.2.2.Jagunemine kodakondsuse alusel ametites

Geograafilise jagunemisega seoses tuleb märkida, et ameti asukoht avaldab lepinguliste töötajate kodakondsusele kõige suuremat mõju.

Komisjoniga samas kohas asuvates rakendusametites kajastab geograafiline jaotus samu suundumusi kui komisjonis, kus on kõige rohkem belglasi, itaallasi, prantslasi ja hispaanlasi.

Samuti mõjutab muude ametite ja ühisettevõte asukoht nende lepinguliste töötajate jagunemist kodakondsuse alusel.

Jagunemine kodakondsuse alusel ametites aastal 2014 15

Tabel nr 15

Tabel nr 16

(1)  Allikas: komisjoni inimressursside analüüsiplatvorm

(2) 2013. aastal olid olemasolevad kandidaatide andmebaasid peadirektoraatide jaoks raskesti kättesaadavad ja nappis teatava profiiliga kandidaate.

(3) Eelkõige vähenes ajutiste töötajate arv 415-lt (1. juuli 2013. aasta seisuga) 188-le (1. juuli 2014. aasta seisuga).

(4)  Allikas: komisjoni inimressursside analüüsiplatvorm

(5)  Allikas: komisjoni inimressursside analüüsiplatvorm

(6)  Allikas: komisjoni inimressursside analüüsiplatvorm

(7)  Allikas: komisjoni inimressursside analüüsiplatvorm

(8)  Allikas: komisjoni inimressursside analüüsiplatvorm

(9)  Allikas: Eurostat

(10)  Allikas: Eurostat

(11)  Allikas: Eurostat

(12)  Allikas: Eurostat

(13)  Allikas: Eurostat

(14)  Allikas: Eurostat

(15)  Allikas: Eurostat