EUROOPA KOMISJON
Brüssel,11.4.2016
COM(2016) 199 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2016. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel
1.SISSEJUHATUS
Tõhusatel kohtusüsteemidel on täita tähtis roll õigusriigi põhimõtete ja liidu põhiväärtuste kaitsmisel. Sellised süsteemid on eeltingimus ka investeerimiseks ja ettevõtluseks soodsa keskkonna loomisel. See on põhjus, miks liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe suurendamine on ELi majanduspoliitika koordineerimise iga-aastase tsükli – Euroopa poolaasta – üks eesmärke. ELi õigusemõistmise tulemustabel aitab liikmesriikidel seda eesmärki saavutada.
Tulemustabeli neljandas väljaandes antakse veelgi põhjalikum ülevaade liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisest: andmete kogumisel on osalenud rohkem liikmesriike; kasutusele on võetud uued kvaliteedinäitajad, näiteks standardite, koolituse, uuringute ja õigusabi jaoks; täiendatud on sõltumatuse näitajaid, sealhulgas uute Eurobaromeetri uuringute abil; ja teatud valdkondi, nagu elektrooniline side, on käsitletud põhjalikumalt.
Mis on ELi õigusemõistmise tulemustabel?
ELi õigusemõistmise tulemustabel on teabevahend, mille eesmärk on aidata ELil ja liikmesriikidel saavutada tõhusam õigusemõistmine, esitades kõikide liikmesriikide kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe kohta objektiivseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid.
Tulemustabel aitab välja selgitada võimalikud puudused, edusammud ja head tavad. Sellest saab ülevaate liikmesriikide kohtusüsteemide toimimise suundumustest ajas. Selles ei esitata kõikehõlmavat ühtset paremusjärjestust, vaid ülevaade kõikide kohtusüsteemide toimimisest, tuginedes mitmesugustele näitajatele, mis pakuvad ühist huvi kõikidele liikmesriikidele.
Tulemustabelis ei propageerita ühtegi konkreetset kohtusüsteemi, vaid käsitletakse kõiki liikmesriike võrdsetel alustel. Sõltumata liikmesriigi kohtusüsteemi mudelist või selle aluseks olevast õigustraditsioonist, kuuluvad tõhusa kohtusüsteemi oluliste parameetrite hulka õigeaegsus, sõltumatus, kättesaadavus ja kasutajakeskne juurdepääs.
Tulemustabelis uuritakse tsiviil- ja kaubandusvaidlusi ning haldusasju, et aidata liikmesriikidel luua investeerimise, ettevõtluse ja kodanike jaoks soodsamat keskkonda. Tulemustabel on vahend, mida arendatakse dialoogis liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga eesmärgiga teha kindlaks tõhusa kohtusüsteemi põhiparameetrid. Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles tulemustabeli ulatust järk-järgult laiendama ning praegu juba uuritakse, kuidas seda teha.
Millist metoodikat on ELi õigusemõistmise tulemustabelis kasutatud?
Tulemustabelis on kasutatud mitmesuguseid teabeallikaid. Suure osa kvantitatiivsetest andmetest on esitanud Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ), kellega komisjon on sõlminud kokkuleppe spetsiaalse iga-aastase uuringu tegemiseks
. Asjaomased andmed pärinevad 2010.–2014. aastast ja liikmesriigid on need esitanud kooskõlas CEPEJ metoodikaga. Uuringute käigus esitati ka üksikasjalikud märkused ja riigipõhine teave, mis tutvustab täiendavalt tausta ja mida tuleks lugeda koos arvjoonistega.
Muud teabeallikad on liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühm, kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik, Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustik, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus, Euroopa konkurentsivõrgustik, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, sidekomitee, intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus, tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, Eurostat, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, Maailmapank ning Maailma Majandusfoorum. Metoodikat on 2016. aasta tulemustabeli jaoks täiustatud, kaasates tihedamalt liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühma.
Kuidas toetab ELi õigusemõistmise tulemustabel Euroopa poolaastat?
Õigusemõistmise tulemustabel annab teavet kohtusüsteemide toimimise kohta ja aitab hinnata kohtusüsteemi reformide mõju. Kui tulemustabelist ilmnevad kehvad tulemused, tuleb alati sügavamalt analüüsida nende põhjuseid. Selline riigipõhine hindamine toimub Euroopa poolaasta protsessi raames asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega peetava kahepoolse dialoogi kaudu. Hindamisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide õigussüsteemi ja konteksti eripärasid. Lõppkokkuvõttes võib komisjon teha selle tulemusel nõukogule ettepaneku võtta vastu riigipõhised soovitused liikmesriikide kohtusüsteemide täiustamise kohta
.
2.TAUST. JÄTKUVAD JÕUPINGUTUSED KOHTUSÜSTEEMIDE TÄIUSTAMISEKS
Tulemustabeli käesolev väljaanne avaldatakse ajal, mil paljud liikmesriigid võtavad meetmeid, et täiustada oma kohtusüsteemi. Allpool esitatud jooniselt on näha, et 2015. aastal tegid peaaegu kõik liikmesriigid muudatusi oma kohtusüsteemi või teatasid nendest.
Joonis 1. Kohtusüsteemidega seotud seadusandlikud ja reguleerimisalased meetmed 2015. aastal (vastu võetud / teatatud meetmed liikmesriigi kohta) (allikas: Euroopa Komisjon
)
Joonisel 1 on esitatud faktipõhine ülevaade liikmesriikide meetmetest, andmata kvalitatiivset hinnangut. Sellelt on näha, et paljud liikmesriigid tegutsevad samades valdkondades ja saaksid seetõttu üksteiselt õppida. Samuti kajastab joonis kohtureformide arengut üle kogu ELi, kuivõrd 2015. aastal vastu võetud meetmete kõrval on mitu liikmesriiki teatanud täiendavatest algatustest.
Algatuste ulatus, maht ja praegune seis on liikmesriigiti erinev. Suur hulk liikmesriike lülitasid muudatused menetlusõigusesse või andsid neist teada. Liikmesriikide tähelepanu keskmes oli jätkuvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), kuid nad astusid ka samme seoses õiguselukutsete, vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite, õigusabi, kohtute haldamise, kohtulõivude, kohtunike põhimääruse, kohtute paiknemise ümberkorraldamise, kohtute spetsialiseerumise ning kohtunike nõukogudega.
Need sammud on osa struktuurireformidest, mida ärgitatakse tegema Euroopa poolaasta raames. 2016. aasta majanduskasvu analüüsis on toonitatud, et „liikmesriikide kohtusüsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamine on investeerimis- ja ettevõtlussõbraliku keskkonna eeltingimuseks. On vaja tagada kohtumenetluste kiire lahendamine, likvideerida kohtuasjade kuhjumine, laiendada kohtute sõltumatusega seotud kaitsemeetmeid ning parandada kohtusüsteemi kvaliteeti, sealhulgas kohtutes IKT tõhusama kasutamise ning kvaliteedistandardite kasutuselevõtu kaudu”
. Samal põhjusel on liikmesriikide kohtusüsteemide täiustamine ka üks neist jõupingutustest, mille tegemine riigi tasandil on vajalik Euroopa investeerimiskava täiendamiseks.
2015. aasta tulemustabeli tulemusi ja iga asjaomase liikmesriigi kohta koostatud riigipõhist hinnangut võeti arvesse Euroopa poolaasta raames. 2015. aasta Euroopa poolaastast on näha, et teatud liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi tõsiste probleemidega
. Nõukogu esitas komisjoni ettepanekul teatud liikmesriikidele riigipõhised soovitused, milles on välja toodud viisid, kuidas nad saaksid muuta oma kohtusüsteemid tõhusamaks
. Lisaks jälgitakse hoolikalt kohtureformide elluviimist teistes raskustega rinda pistvates liikmesriikides, kasutades selleks Euroopa poolaasta raames avaldatavaid riigipõhiseid aruandeid,
ja liikmesriikides, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi
. Peale selle on üheksa liikmesriigi kohtusüsteemi nimetatud Euroopa investeerimiskava kolmanda samba raames investeerimisprobleemide seas
.
Aastatel 2014–2020 annab EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kohtureformide toetamiseks kuni 4,2 miljonit eurot
. 14 liikmesriiki
nimetasid oma programmdokumentides õigusvaldkonda valdkonnana, mida tuleks toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Komisjon rõhutab tulemustele keskenduva lähenemisviisi rakendamise tähtsust fondide kasutamisel (selle lähenemisviisi rakendamist nõutakse ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevas määruses). Komisjon arutab koos liikmesriikidega, kuidas hinnata kõige paremini Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju asjaomastele kohtusüsteemidele.
Täielikult toimivate kohtusüsteemide majanduslik mõju õigustab neid jõupingutusi. Tõhusatel kohtusüsteemidel on väga tähtis roll usalduse loomisel kogu majandustsükli jooksul. Kui kohtusüsteemiga on tagatud õiguskaitse, annavad võlausaldajad tõenäoliselt paremini laenu, väheneb ettevõtjate soov käituda omakasupüüdlikult, alanevad tehingukulud ning innovaatilised ettevõtjad, kes sageli tuginevad immateriaalsele varale (nt intellektuaalomandi õigused), teevad suurema tõenäosusega investeeringuid. Liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe tähtsust VKEde jaoks on rõhutatud 2015. aastal ligi 9 000 Euroopa VKE seas läbi viidud uuringus, mis käsitles innovatsiooni ja intellektuaalomandi õigusi. Uuringu käigus selgus eelkõige, et peamised põhjused, miks loobuti intellektuaalomandiõiguste rikkumisega seotud menetluse algatamisest kohtus, olid kohtumenetluse kulud ja liiga pikk kestus. Riigi kohtusüsteemi positiivset mõju majandusele on rõhutatud kirjanduses
ja uuringute tegemisel – teiste seas on teinud seda Rahvusvaheline Valuutafond,
Euroopa Keskpank,
OECD,
Maailma Majandusfoorum
ja Maailmapank
.
Seda, kui olulised on liikmesriikide püüdlused parandada oma õigussüsteemi tõhusust, kinnitab ka kohtute pidevalt suur töökoormus, ehkki olukord on liikmesriigiti erinev, nagu on näha allpool esitatud arvjoonistest.
Joonis 2. Sissetulevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring
)
* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmab see kategooria kõiki vaidlustega seotud ja vaidlustega mitteseotud tsiviil- ja kaubandusasju, vaidlustega mitteseotud maakatastri ja äriregistri kohtuasju, muude registrite kohtuasju, muid vaidlustega mitteseotud kohtuasju, haldusõigusega seotud kohtuasju ja muid kohtuasju peale kriminaalasjade. Itaalias võeti 2013. aastal kasutusele teistsugune tsiviilasjade liigitus, seega võib aastate võrdlemine viia ekslike järeldusteni. Taanis saab asjaolu, et kõikide astmete kohtutesse jõudis vähem juhtumeid, väidetavalt selgitada ettevõtluskeskkonna paranemisega.
Joonis 3. Sissetulevate tsiviil- ja kaubandusvaidluste arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvad vaidlused pooltevahelisi vaidlusi, mille raames käsitletakse näiteks lepingutega seotud küsimusi. Vaidlustega mitteseotud tsiviilasjad (ja kaubandusasjad) hõlmavad aga vaidlustamata menetlusi, näiteks vaidlustamata maksekorraldusi. Kaubandusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed kaubanduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Hispaania puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada sellega, et füüsilistelt isikutelt nõuti kuni 2014. aasta märtsini kohtulõive ja arvesse ei ole võetud maksekorraldusi. Kreekas tehti 2014. aastal muudatusi metoodikasse. Itaalias võeti 2013. aastal kasutusele teistsugune tsiviilasjade liigitus, seega võib aastate võrdlemine viia ekslike järeldusteni.
3.ELi 2016. aasta õigusemõistmise tulemustabeli kõige olulisemad tulemused
Mõjusa kohtusüsteemi põhiparameetrid on tõhusus, kvaliteet ja sõltumatus. Tulemustabelis on esitatud näitajad kõigi kolme kohta.
3.1. Kohtusüsteemi tõhusus
Kohtusüsteemi tõhususega seotud näitajad on menetluste kestus (kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluv aeg), algatatud ja lõpuleviidud menetluste määr ning pooleliolevate kohtuasjade arv.
3.1.1. Menetluse kestus
Menetluse kestus on eeldatav aeg (päevades), mis on vajalik juhtumi lahendamiseks kohtus, st aeg, mis esimese astme kohtul kulub otsuse tegemiseks. Pooleliolevates kohtuasjades otsusele jõudmiseks kuluva aja näitaja kujutab endast aasta lõpu seisuga lahendamata kohtuasjade ja lahendatud kohtuasjade jagatist, mis on korrutatud 365ga (päevade arv). Kõikidel joonistel on käsitletud menetlusi esimeses astmes ning võimaluse korral on võrreldud 2010., 2012., 2013., ja 2014. aasta andmeid.
* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmab see kategooria kõiki vaidlustega seotud ja vaidlustega mitteseotud tsiviil- ja kaubandusasju, vaidlustega mitteseotud maakatastri ja äriregistri kohtuasju, muude registrite kohtuasju, muid vaidlustega mitteseotud kohtuasju, haldusõigusega seotud kohtuasju ja muid kohtuasju peale kriminaalasjade. Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik (Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Portugali andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.
Joonis 5. Tsiviil- ja kaubandusasjades vaidluste lahendamiseks kuluv aeg* (esimene aste / päevades) (allikas: CEPEJ uuring)
* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad tsiviilasjades (ja kaubandusasjades) toimuvad vaidlused pooltevahelisi vaidlusi, mille raames käsitletakse näiteks lepingutega seotud küsimusi. Vaidlustega mitteseotud tsiviilasjad (ja kaubandusasjad) hõlmavad aga vaidlustamata menetlusi, näiteks vaidlustamata maksekorraldusi. Kaubandusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed kaubanduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) või hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Madalmaad esitasid enne 2014. aastat kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluva aja, kuid seda ei arvutanud CEPEJ. Portugali 2014. aasta andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.
Joonis 6. Haldusasjade lahendamiseks kuluv aeg* (esimene aste / päevades) (allikas: CEPEJ uuring)
* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad haldusasjad vaidlusi kodanike ning kohalike, piirkondlike või riiklike ametiasutuste vahel. Haldusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed halduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Ungari, Soome) või halduskohtute süsteemi ümberkorraldamisest (Horvaatia 2012. aastal) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Küprose puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada kautsjoniga seotud kohtuasjade arvu suurenemisega ja nende ühise lahendamisega. Malta puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada kohtunike arvu suurenemisega.
3.1.2. Algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr
Algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on sissetulnud kohtuasjade arvu ja lahendatud kohtuasjade arvu suhe. Sellega mõõdetakse seda, kas kohus suudab sissetuleva töökoormusega hakkama saada. Kui algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on ligikaudu 100 % või kõrgem, on kohtusüsteem suuteline lahendama vähemalt sama palju kohtuasju, kui neid sisse tuleb. Kui algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on madalam kui 100 %, on kohtud suutelised lahendama vähemal määral kohtuasju, kui neid sisse tuleb.
Joonis 7. Tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise määr* (esimene aste / protsentides – kõrgem kui 100 % väärtus tähendab, et lahendatakse rohkem kohtuasju, kui neid sisse tuleb, madalam kui 100 % väärtus tähendab, et lahendatakse vähem kohtuasju, kui neid sisse tuleb) (CEPEJ uuring)
* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia, Soome) on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas. Leedu ja Slovakkia puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Lätis mõjutasid erinevusi väidetavalt välimised ja sisemised tegurid, nt uus maksejõuetusmenetlus. Portugali andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.
Joonis 8. Tsiviil- ja kaubandusasjades vaidluste lahendamise määr* (esimene aste / protsentides) (allikas: CEPEJ uuring)
* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia, Soome) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Madalmaad esitasid enne 2014. aastat kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluva aja, kuid CEPEJ seda ei arvutanud. Luksemburgi puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada uute statistiliste meetodite kasutuselevõtuga. Iirimaa viletsaid tulemusi saab väidetavalt selgitada pooleliolevate tsiviilasjade registreerimise ajalooliste tavadega. Portugali 2014. aasta andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.
Joonis 9. Haldusasjade lahendamise määr* (esimene aste / protsentides) (allikas: CEPEJ uuring)
* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Ungari, Soome) või halduskohtute süsteemi ümberkorraldamisest (Horvaatia 2012. aastal) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Leedu puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Malta puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada kohtunike arvu suurenemisega.
3.1.3. Pooleliolevad kohtuasjad
Pooleliolevate kohtuasjade arv väljendab lõpuni menetlemata kohtuasjade arvu teatud ajavahemiku lõpus. See mõjutab ka kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluvat aega.
Joonis 10. Pooleliolevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Hispaania puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Portugali andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.
Joonis 11. Tsiviil- ja kaubandusasjades pooleliolevate vaidluste arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Taani, Kreeka ja Hispaania puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Portugali 2014. aasta andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.
Joonis 12. Pooleliolevate haldusasjade arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Ungari, Soome) või halduskohtute süsteemi ümberkorraldamisest (Horvaatia 2012. aastal) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Hispaania ja Küprose puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik.
3.1.4. Tõhusus konkreetsetes valdkondades
Käesolevas jaos esitatakse üksikasjalikum teave aja kohta, mida kohtud vajavad vaidluste lahendamiseks konkreetsetes õigusvaldkondades, ja täiendatakse kohtusüsteemide tõhusust käsitlevaid üldiseid andmeid. Valdkondade väljavalimisel on lähtutud nende olulisusest ühtse turu, majanduse ja ettevõtluskeskkonna seisukohast üldiselt. Andmed nende konkreetsete valdkondade menetluste keskmise kestuse kohta annavad nüansirikkama arusaama liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisest. 2016. aasta tulemustabelis tuginetakse varem kogutud andmetele ning käsitletakse selliseid valdkondi nagu maksejõuetus, konkurentsiõigus, tarbijaõigus, intellektuaalomandi õigused, elektroonilise side seadus ja riigihanked.
Eriti oluline on võtta põhjalikuma vaatluse alla, kuidas toimivad kohtud konkreetsetes valdkondades ELi õiguse kohaldamisel. ELi õigus on liikmesriikide õigussüsteemide ühine alus ja seepärast on ELi õigusel põhinevad kohtuvaidlused eriti sobilikud võrreldavate andmete saamiseks. ELi õiguse kohaldamisel tegutsevad liikmesriikide kohtud liidu kohtutena ning tagavad ELi õiguses ette nähtud õiguste ja kohustuste tõhusa jõustamise. ELi õiguse konkreetsete valdkondade lähem vaatlemine heidab valgust ELi õiguse jõustamise tõhususele. Kohtumenetlustes esinevatel pikkadel viivitustel võivad olla negatiivsed tagajärjed asjaomasest ELi õigusest tulenevate õiguste jõustamisele, näiteks kui asjakohased õiguskaitsevahendid ei ole enam kättesaadavad või kui tõsist rahalist kahju ei ole enam võimalik sisse nõuda.
Joonis 13. Maksejõuetus: maksejõuetuse juhtumite lahendamiseks kuluv aeg* (aastates) (allikas: Maailmapanga aruanne „Doing Business”)
*Aeg, mis võlausaldajatel kulub oma võla sissenõudmiseks. Ajavahemik algab hetkest, mil ettevõtja jätab oma lepingulised kohustused täitmata, ja lõpeb pangale võlgnetava summa osalise või täieliku tasumisega. Arvesse võetakse osapoolte võimalikke venitamistaktikaid, nagu viivitusi põhjustavate kaebuste esitamine või pikenduse taotlemine. Andmed kogutakse kohalikelt pankrotihalduritelt küsimustikele saadud vastustest ning neid kontrollitakse pankrotisüsteeme käsitlevate õigusnormide ja avaliku teabe läbivaatamise teel. Andmed kogutakse iga aasta juunis.
Joonis 14. Konkurents: ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel tehtud liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjon ja Euroopa konkurentsivõrgustik)
Üks ligitõmbava ettevõtluskeskkonna põhitunnuseid on konkurentsiõiguse nõuetekohane kohaldamine. See on väga tähtis tagamaks, et ettevõtjad saavad konkureerida võrdsetel tingimustel. Liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste läbivaatamine esimese astme kohtus tundub võtvat rohkem aega kui otsusele jõudmine haldusasjades (joonis 6) või üldistes tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muudes asjades (joonis 4). Kõige tõenäolisemalt viitavad esitatud tulemused ELi konkurentsiõiguse kohaldamisega seotud juhtumite keerukusele ja majanduslikule tähtsusele.
* Bulgaarias, Eestis, Küprosel ja Maltal selliste otsuste kohtulikku läbivaatamist vaadeldaval ajavahemikul ei toimunud. Joonisel esitatud andmete saamiseks kindlaksmääratud stsenaarium ei ole kohaldatav Iirimaal (riigi konkurentsiasutusel ei ole volitust teha otsuseid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks). Austrias ei ole see stsenaarium vahetult kohaldatav; andmed hõlmavad kõiki kartellikohtu lahendatud juhtumeid, mis on seotud ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisega. Kohtulikule läbivaatamisele kuluva aja arvutamisel võeti aluseks nende juhtumite kestus, mille puhul kohtuotsus oli tehtud vaatlusalusel aastal. Liikmesriikide andmed on esitatud vaadeldava kolme aasta kohtumenetluste kaalutud keskmise kestuse alusel. Asjakohaste juhtumite arv on liikmesriigiti erinev, kuid paljudel juhtudel on see väike (alla kolme aastas). Seetõttu võib menetluste keskmine kestus sõltuda ühest erakordselt pika- või lühiajalisest juhtumist ja tuua kaasa aastate lõikes suured erinevused (nt Belgias, Taanis, Poolas ja Ühendkuningriigis). Mõned kõige pikaajalisemad juhtumid hõlmasid eelotsusetaotluse esitamist Euroopa Liidu Kohtule (nt Tšehhi Vabariigis).
Joonis 15. Elektrooniline side: elektroonilist sidet käsitleva ELi õiguse alusel tehtud liikmesriikide reguleerivate asutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjon ja sidekomitee)
Elektroonilist sidet käsitlevate õigusaktide eesmärk on muuta asjaomased turud konkurentsivõimelisemaks ning hoogustada investeeringuid, uuendustegevust ja majanduskasvu. Kõnealuste õigusaktide tõhus jõustamine on tähtis ka selleks, et tagada kodanikele madalamad hinnad, kvaliteetsemad teenused ja suurem läbipaistvus. Elektroonilist sidet käsitleva õigusega seotud juhtumite esimese astme kohtus läbivaatamise keskmine kestus tundub üldjuhul olevat pikem kui tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise keskmine kestus (joonis 4). Võrdlemisel juhtumitega, mis on seotud konkurentsiõigusega (joonis 14) ja tarbijakaitseõigusega (joonis 17), on näha, et elektroonilise sidega seotud juhtumite puhul on läbivaatamise keskmise kestuse osas erinevused suuremad. Kõige tõenäolisemalt on see tingitud sellesse kategooriasse kuuluvate juhtumite mitmekesisusest – juhtumid ulatuvad ulatuslikest turuanalüüsi läbivaatamistest tarbijale keskenduvate küsimusteni.
* Vaadeldaval ajavahemikul Luksemburgis ja Lätis, 2013. aastal Soomes ning 2014. aastal Iirimaal ja Maltal selliste otsuste kohtulikku läbivaatamist ei toimunud. Asjakohaste kohtulike läbivaatamiste arv on liikmesriigiti erinev. Mõnel juhul võib asjakohaste juhtumite piiratud arv (Belgia, Eesti, Iirimaa, Küpros, Leedu, Ühendkuningriik) põhjustada selle, et üks väga pika kestusega juhtum võib märkimisväärselt mõjutada keskmist näitajat. Austrias oli 2013. aastal erakordselt palju asjakohases kohtus lahendatavaid keerulisi turuanalüüsi juhtumeid. Taanis vastutab esimeses astmes kaebuste läbivaatamise eest kohtulaadne organ. Hispaanias, Austrias ja Poolas vastutavad erinevad kohtud sõltuvalt juhtumi sisust.
Joonis 16. ELi kaubamärk: ELi kaubamärgiga seotud rikkumiste menetlemise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjon ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus)
Intellektuaalomandiõigused on olulised, et elavdada investeerimist uuendustegevusse. Tõhusate intellektuaalomandiõiguste jõustamise vahendite puudumisel on pärsitud innovaatilisus ja loovus ning vähenevad investeeringud. Joonisel 16 on esitatud andmed aja kohta, mida liikmesriikide kohtud vajavad, et teha otsus ELi kõige levinuma intellektuaalomandiõigusega, ELi kaubamärgiga seotud rikkumiste puhul. ELi kaubamärke käsitleva ELi õigusaktiga antakse märkimisväärne roll liikmesriikide kohtutele, mis tegutsevad liidu kohtutena ja teevad ühtse turu territooriumi mõjutavaid otsuseid. Andmetest on näha liikmesriikides kõnealuste menetluste keskmises kestuses esinevaid erinevusi, mis võivad mõjutada ELi kaubamärgi omanikke, kes taotlevad väidetavate rikkumisjuhtude puhul õiguskaitset.
* Horvaatias vaadeldaval ajavahemikul selliseid kohtuasju ei esinenud. Samuti ei esinenud selliseid kohtuasju 2012. aastal Luksemburgis ja Iirimaal, 2013. aastal Leedus ning 2014. aastal Eestis ja Soomes. Menetluse keskmise kestuse arvutamisel on aluseks võetud statistilised andmed või võimaluse korral valim kohtuasju. Liikmesriigid on esitatud vaadeldava kolme aasta kohtumenetluste kaalutud keskmise kestuse alusel. Taani puhul hõlmavad 2012. ja 2013. aasta kohta esitatud andmed kõiki kaubamärkidega seotud kohtuasju. Kreeka 2014. aasta andmed on eri kohtute andmetel põhinev arvutatud keskmine. Saksamaa, Hispaania, Portugali ja Rootsi andmete puhul kasutati kohtute hinnanguid. Asjakohaste kohtuasjade arv on liikmesriigiti erinev. See oli piiratud (alla viie) 2012. aastal Leedus, 2012. ja 2013. aastal Eestis ja Soomes, 2013. ja 2014. aastal Iirimaal ja Luksemburgis ning 2012. ja 2014. aastal Ungaris. Seetõttu võib menetluste keskmine kestus sõltuda ühest erakordselt pikast või lühikesest kohtuasjast ja tuua kaasa aastate lõikes suured erinevused.
Joonis 17. Tarbijakaitse: ELi õiguse alusel tehtud liikmesriikide tarbijakaitseasutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjoni ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustik)
ELi tarbijaõiguse tõhusa jõustamisega kantakse hoolt selle eest, et tarbijad saaksid kasu oma õigustest ja tarbijaid käsitlevaid eeskirju rikkuvad ettevõtjad ei saaks ebaõiglasi eeliseid. Tarbijakaitseasutustel ja kohtutel on ELi tarbijaõiguse jõustamisel tähtis roll. Allpool esitatud stsenaarium hõlmab liikmesriike, kus tarbijakaitseasutustele on antud volitused võtta vastu otsuseid, millega tunnistatakse tarbijaõiguse rikkumist. Tarbijakaitseasutuste menetlusse võetavad juhtumid on sageli seotud oluliste tarbijaid puudutavate küsimustega. Kauakestev kohtulik läbivaatamine võib pikendada võimaliku tarbijaõiguse rikkumise juhtumi lahendamist, mis võib tõsiselt kahjustada tarbijaid ja ettevõtjaid.
* Asjaomane stsenaarium ei ole kohaldatav Belgia, Luksemburgi, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi suhtes. Ajavahemikul, mille kohta andmed olid kättesaadavad, ei toimunud Iirimaal, Küprosel ja Maltal selliste otsuste kohtulikku läbivaatamist. Saksamaal on haldusasutused pädevad võtma vastu otsuseid üksnes piiriüleste juhtumite puhul ja vaadeldaval ajavahemikul selliseid juhtumeid ei esinenud. Prantsusmaa puhul on edasikaebamise juhtumid vähetähtsad ja andmed olid kättesaadavad vaid 2013. aasta kohta. Hispaania andmed kajastavad nelja autonoomse piirkonna aasta keskmist, mis võib olla teiste autonoomsete piirkondade puhul erinev. Juhtumite arv Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Horvaatias, Leedus, Madalmaades ja Sloveenias on hõlmatud ajavahemikul väike, mis tähendab, et üks väga lühikese või pika kestusega menetlus võib märkimisväärselt mõjutada keskmist näitajat ja tuua kaasa aastate lõikes suuremad kõikumised. Mõni liikmesriik esitas hinnangu (Itaalia, Poola, Rumeenia 2013. aastal). Üldjuhul ei hõlma andmed finantsteenuseid ja -tooteid. Keskmine kestus on arvutatud kalendripäevades alates päevast, mil hagi või edasikaebus kohtule esitati, kuni päevani, mil kohus võttis vastu lõpliku otsuse.
Muud konkreetsed valdkonnad
2015. aastal uuris komisjon koos Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendusega, kuidas koguda andmeid riigihangete valdkonnas. ELi riigihankeõigus
on majanduslikult tähtis, sest selles nähakse ette kiired ja tõhusad õiguskaitsevahendid tegelikele ja potentsiaalsetele pakkujatele, kes vaidlustavad riigihankelepingute sõlmimise. 2013.–2014. aastal kestis riigihankejuhtumite sisuline menetlemine ELi viimase astme kohtutes alla ühe aasta (268 päeva), nagu näitavad 17 liikmesriigilt saadud andmed. Tõhusa kohtuliku läbivaatamisega kantakse hoolt selle eest, et pakkujad saavad kasutada kõiki ELi riigihankeõiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid ja et riigihankelepingute täitmise edasilükkumine ei kahjusta ühiskonda üldiselt.
3.1.5. Kokkuvõte kohtusüsteemide tõhususe kohta
Kohtuotsuste õigeaegsus on tähtis, et tagada kohtusüsteemi tõrgeteta toimimine. Põhiparameetrid, mida kastutatakse tulemustabelis kohtusüsteemide tõhususe uurimiseks, on menetluse kestus (eeldatav kohtuasja lahendamiseks kuluv aeg päevades), algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr (sissetulnud kohtuasjade arvu ja lahendatud kohtuasjade arvu suhe) ning pooleliolevate kohtuasjade arv (lõpuni menetlemata kohtuasjade arv aasta lõpu seisuga). 2016. aasta tulemustabelis ilmnevad mõningased rõõmustavad märgid.
Võrreldes tulemustabeli eelmise väljaandega on andmetest näha järgmist.
Tsiviil- ja kaubandusvaidluste kestus on üldjuhul lühenenud (joonis 5). Ulatuslikus kategoorias „kõik kohtuasjad” (joonis 4) ja haldusasjade puhul (joonis 6) on siiski rohkem riike, kus menetluse kestus on pikenenud, mitte lühenenud.
Enamikus liikmesriikides, mille kohta andmed on kättesaadavad, on algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr kategoorias „kõik kohtuasjad” ning tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul (joonis 8) kõrgem kui 100 %. See tähendab, et kohtud tulevad nendes valdkondades toime sissetulevate kohtuasjade lahendamisega. Haldusasjade puhul (joonis 9) on algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr enamikus liikmesriikides siiski madalam kui 100 %, mis näitab, et kohtutel on sissetulevate kohtuasjade lahendamisega raskusi.
Olukord pooleliolevate kohtuasjade valdkonnas on üldiselt stabiilne, kuid mitmes liikmesriigis, kes seisid seoses arvukate pooleliolevate kohtuasjadega silmitsi eriliste raskustega, on võimalik täheldada edusamme nii kategoorias „kõik kohtuasjad” (joonis 10) kui ka haldusasjade puhul (joonis 12).
Vaatlusaluste aastate andmetest on näha järgmist.
Tulemustes esineb mõningast kõikumist – need võivad liikmesriikides aastate lõikes paraneda või halveneda. Neid erinevusi saab selgitada taustateguritega, nagu sissetulevate kohtuasjade arvu järsk suurenemine – ei ole sugugi ebatavaline, et sissetulevate kohtuasjade arv kõigub enam kui 10 %. Erinevad tulemused võivad tuleneda ka süsteemsetest puudustest, nagu kohtusüsteemi vähene paindlikkus ja reageerimisvõime, ebapiisav suutlikkus kohaneda muutustega või järjekindlusetus reformimisel.
Seal, kus on võimalik vaadelda viimase kolme aasta suundumusi, ilmneb, et tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul ja kategoorias „kõik kohtuasjad” ületab riikide arv, kus menetluste kestus on lühenenud, nende arvu, kus seda toimunud ei ole. Haldusasjade puhul on olukord siiski halvenenud. Riikides, kus algatatud ja lõpuleviidud kohtuasjade määr on madalam kui 100 %, on võimalik täheldada kõikide kohtuasjade puhul üldjuhul rohkem negatiivseid kui positiivseid suundumusi. Pooleliolevate kohtuasjade arv on üleüldiselt pisut vähenenud kõikides kohtuasjade kategooriates.
Konkreetseid valdkondi käsitlevad andmed annavad põhjalikuma ülevaate menetluste kestusest teatud olukordades, kus kohaldatakse ELi õigust (nt konkurentsi-, elektroonilise side, tarbijaõiguste ja intellektuaalomandiõiguste alaseid õigusakte). Nende arvandmetega püütakse kajastada paremini kohtusüsteemide toimimist ettevõtlusega seotud konkreetset liiki vaidlustes, isegi kui kitsaste stsenaariumide kasutamine andmete saamiseks tähendab seda, et järelduste tegemisel tuleb olla hoolikas. Andmed näitavad, et
menetluste kestus samas liikmesriigis võib olla väga erinev sõltuvalt asjaomasest õigusvaldkonnast. Samuti ilmneb, et mõnel liikmesriigil läheb nendes konkreetsetes valdkondades kehvemini kui eespool esitatud laiemates kohtuasjade kategooriates. Seda saab selgitada teema keerukusega, spetsiifiliste menetlustoimingutega või asjaoluga, et keskmist kestust võivad mõjutada üksikud keerulised juhtumid.
Eraõiguslike isikute vahelised vaidlused on keskmiselt lühemad kui vaidlused riigiasutustega. Näiteks kulub vaid mõnes üksikus liikmesriigis sellise otsuse läbivaatamiseks, mille on teinud ELi õiguse alusel riigiasutus (nt konkurentsi- või tarbijakaitseasutus või elektroonilise side valdkonda reguleeriv asutus), esimese astme kohtus keskmiselt alla aasta. See järeldus näitab, kui tähtis on ettevõtjatele ja tarbijatele kogu ELi õiguse jõustamise ahela tõrgeteta toimimine alates pädevast asutusest kuni lõppastme kohtuni. Samuti kinnitab see kohtute olulist rolli ELi õiguse tõhususe tagamisel ja majanduse juhtimisel.
|
3.2. Kohtusüsteemide kvaliteet
Kohtusüsteemide tõhususe tagamiseks on lisaks õigeaegsetele otsustele vaja ka kvaliteeti. Selle puudumine võib suurendada nii suurettevõtjate kui ka VKEde äririske ning mõjutada tarbijate valikuid. Kuigi kohtusüsteemide kvaliteedi mõõtmiseks puudub üks ja ainus kokkulepitud viis, kasutatakse tulemustabelis teatavaid üldiselt asjakohaseks peetavaid parameetreid,
mis võivad kaasa aidata kohtusüsteemi kvaliteedi parandamisele. Need parameetrid on rühmitatud nelja kategooriasse: 1) kodanike ja ettevõtjate juurdepääs õigusemõistmisele; 2) piisavad materiaalsed ja inimressursid; 3) hindamisvahendite kasutuselevõtt ning 4) kvaliteedistandardite kasutamine.
3.2.1. Juurdepääsetavus
Juurdepääsetavus on vajalik kogu õigusemõistmise ahela vältel, et hõlbustada teabe saamist kohtusüsteemi kohta, hagi algatamise ja selle finantsaspektide kohta ning kuni menetluse lõpuni menetluse seisu kohta, nii et kohtuotsusele oleks võimalik internetis kiiresti ligi pääseda.
Kohtusüsteemi kohta teabe andmine
Juurdepääs õigusemõistmisele põhineb teabel, mis antakse kodanikele ja ettevõtjatele kohtusüsteemi üldiste aspektide kohta.
Joonis 18. Kohtusüsteemi käsitleva internetipõhise teabe kättesaadavus üldsusele* (allikas: Euroopa Komisjon)
* Mõnes liikmesriigis (Sloveenia, Rumeenia) tehakse teave menetluskulude kujunemise kohta kättesaadavaks asjakohast teavet sisaldava õigusakti avaldamisega. Bulgaarias ei ole teavet kohtusüsteemi, menetluse algatamise, õigusabi ja menetluskulude kujunemise kohta iga kohtu veebisaidil esitatud. Tšehhi Vabariigis on teave menetluse algatamise kohta kättesaadav ülemkohtu, kõrgema halduskohtu ja konstitutsioonikohtu veebisaidil. Saksamaal otsustatakse iga liidumaa tasandil või föderaaltasandil, millist teavet internetis anda.
Õigusabi andmine
ELi põhiõiguste harta artikli 47 kolmandas lõigus on sätestatud, et „[i]sikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda”. Joonisel 19 on esitatud liikmesriikide eelarvest õigusabile tehtud eraldised elaniku kohta. Eelarveeraldistest teatasid kõik liikmesriigid.
Joonis 19. Õigusabi jaoks tehtud iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised* (eurodes elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* Mõnes liikmesriigis võivad teatavat osa tasuta õigusabist pakkuda ka õigusala töötajad, mis eespool esitatud näitajates ei kajastu.
Joonis 20. Sissetulekukünnis õigusabi saamiseks konkreetse tarbijavaidluse korral* (Eurostati vaesuskünnise ja sissetulekukünnise erinevus %) (allikas: Euroopa Komisjon ning Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu)
Õigusabile tehtud eelarveeraldiste võrdlemisel ei võeta arvesse ELis esinevaid erinevaid makromajanduslikke tingimusi. Parema võrdluse huvides on uuritud koos Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukoguga konkreetset kitsast tarbijavaidluse stsenaariumi, et esitada andmed isikute õiguse kohta saada õigusabi iga liikmesriigi sissetulekuid ja elamistingimusi arvesse võttes. Joonisel 20 esitatud andmed on seotud selle konkreetse stsenaariumiga. Võttes arvesse õigusabi andmise korra keerukust liikmesriikides, tuleks võrdlemisel olla hoolikas ja hoiduda üldistustest.
Enamik liikmesriike lähtub õigusabi andmisel taotleja sissetulekust. Joonisel 20 on võrreldud protsentides õigusabi andmisel kohaldatavaid sissetulekukünniseid Eurostati suhtelise vaesuse künnistega (edaspidi „Eurostati künnis”). Näiteks kui õigusabi saamise õigust kajastav näitaja on 20 %, võib õigusabi saada taotleja, kelle sissetulek on Eurostati künnisest 20 % kõrgem. Ja vastupidi, kui õigusabi saamise õigust kajastav näitaja on –20 %, on õigusabi andmisel kohaldatav sissetulekukünnis Eurostati künnisest 20 % madalam. Sellega antakse võrdlev ülevaade sissetulekukünnistest, mida liikmesriigid kasutavad õigusabi andmisel kõnealuse konkreetse stsenaariumi rakendumisel.
Mõnes liikmesriigis on õigusabisüsteem, mille raames kaetakse 100 % kohtuvaidlusega seotud kuludest (täielik õigusabi) ja mida täiendab süsteem, mille raames kaetakse osa kuludest (osaline õigusabi). Mõnes liikmesriigis on vaid kas täieliku või osalise õigusabi andmise süsteem.
* Enamik liikmesriike kasutab õigusabi saamise õigusega seotud künnise kehtestamisel netosissetulekut; Taanis, Prantsusmaal, Madalmaades ja Portugalis kasutatakse brutosissetulekut. Bulgaarias antakse õigusabi, mis katab 100 % kuludest, isikutele, kes vastavad igakuise sotsiaalabi saamise tingimustele. Saksamaa puhul on sissetulekukünnise aluseks 2015. aasta Prozesskostenhilfebekanntmachung ja 2013. aasta keskmised eluasemekulud Saksamaal (sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika kohaselt). Iirimaal peab taotleja lisaks sissetulekule olema võimeline tõestama, et rahaline panus põhjustab talle ülemääraseid raskusi. Lätis jääb sissetulekukünnis vahemikku 128.06–320 eurot sõltuvalt taotleja elukohast. Määra aluseks on aritmeetiline keskmine. Soomes põhineb sissetulekukünnis ilma ülalpeetavateta isiku olemasolevate vahendite künnisel ja Soomes registreeritud 2013. aasta keskmistel eluasemekuludel (sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika kohaselt). Ühendkuningriigis (Šotimaal) menetletakse hagisid väärtusega kuni 3 000 eurot väiksemate nõuete menetluse raames, mille puhul ei pakuta täielikku õigusabi.
Hagi elektrooniline esitamine
Hagide elektrooniline esitamine ning kohtute ja advokaatide vaheline elektrooniline suhtlemine hõlbustavad veelgi juurdepääsu õigusemõistmisele ning vähendavad viivitusi ja kulusid. Ühtlasi on kohtute IKT-süsteemidel üha suurem roll õigusasutuste vahelises piiriüleses koostöös ja nad hõlbustavad ELi õigusaktide rakendamist.
Joonis 21. Hagide elektrooniline esitamine* (0 = võimalik 0 % kohtutes, 4 = võimalik 100 % kohtutes) (allikas: CEPEJ uuring)
* Poolas saab viia elektrooniliste vahendite kaudu kohtusse üksnes maksetega seotud hagid. Rumeenias võib esitada kohtule hagi e-kirja teel. Hagiavaldus trükitakse hiljem välja ja lisatakse kohtuasja toimikusse.
Joonis 22. Väiksemate nõuete internetipõhiste menetluste võrdlusuuring (allikas: Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi tellimusel valminud e-halduse 13. võrdlusaruanne)
Väiksemate nõuete lihtne esitamine nii riigi kui ka Euroopa tasandil on oluline, et parandada kodanike juurdepääsu õigusemõistmisele ja võimaldada tarbijatel kasutada paremini oma õigusi. Samuti suureneb piiriülese e-kaubanduse tõttu väiksemate nõuete piiriüleste internetipõhiste menetluste osakaal. Seepärast on Euroopa Komisjon seadnud üheks oma poliitikaeesmärgiks lihtsustada ja kiirendada väiksemate nõuete menetlust, tõhustades õigusasutuste vahelist suhtlemist ja kasutades arukalt ära IKTd. Lõppeesmärk on vähendada halduskoormust kõigi kasutajarühmade jaoks, kelleks on kohtud, kohtuvõimu esindajad ja lõppkasutajad. Euroopa Komisjoni tellitud e-halduse 13. võrdlusaruande koostamisel hindas rühm uurijaid (nn anonüümsed kliendid) väiksemate nõuete menetlusi. Eesmärk oli välja selgitada, kas internetipõhised avalikud teenused on korraldatud vastavalt kasutajate vajadustele.
* Liikmesriigid said kategooria puhul 100 punkti üksnes juhul, kui teenus oli internetis keskse portaali kaudu täielikult kättesaadav. Kui internetis oli kättesaadav vaid teave teenuse kui sellise kohta, anti 50 punkti.
Võrreldes eelmise aasta näitajatega osutab joonis kättesaadavuse paranemisele kõigis seitsmes kategoorias. Eelmise aastaga võrreldes on toimunud edasiminek 19 liikmesriigis ja ühegi liikmesriigi tulemused ei ole halvenenud.
Kohtute ja advokaatide vaheline suhtlemine
Joonis 23. Elektrooniline suhtlemine* (0 = võimalik 0 % kohtutes, 4 = võimalik 100 % kohtutes) (allikas: CEPEJ uuring)
Suhtlemine meediaga
Meedia toimib arusaadavat ja õigeaegset teavet saades ja edastades kanalina, mis aitab parandada juurdepääsu kohtusüsteemidele ja kohtute tööle.
Joonis 24. Suhted kohtute ja ajakirjanduse/meedia vahel* (allikas: Euroopa Komisjon)
* Iga astme puhul (esimene, teine ja kolmas) võib anda kaks punkti, kui hõlmatud on tsiviil-/kaubandusasjad ja haldusasjad. Kui kaetud on vaid üks kategooria (kas tsiviil-/kaubandusasjad või haldusasjad), antakse üks punkt. Saksamaal on iga liidumaa kehtestanud kohtunikele oma suunised suhtlemiseks ajakirjanduse ja meediaga. Rootsis ärgitatakse kohtunikke edastama ise oma kohtuotsuseid meediale. Lisaks on loodud meediarühm, mis koosneb kõigi kolme astme kohtunikest.
Juurdepääs kohtuotsustele
Kohtuotsuste avaldamine internetis aitab suurendada kohtusüsteemi läbipaistvust ja sellest aru saamist ning aitab kodanikel ja ettevõtjatel teha õiguskaitset taotledes teadlikke otsuseid. Samuti võib see suurendada kohtupraktika järjekindlust.
Joonis 25. Juurdepääs avaldatud kohtuotsustele interneti kaudu* (tsiviil- ja kaubandusasjad ning haldusasjad, kõik astmed) (allikas: Euroopa Komisjon)
* Tsiviil-/kaubandusasjade ja haldusasjade puhul anti iga astme puhul üks punkt, kui üldsusel on internetis juurdepääs kõikide kohtute otsustele (kui kättesaadavad on vaid mõne kohtu otsused, anti 0,5 punkti). Kui liikmesriigis on vaid kaks astet, on punktide andmisel kolmele astmele antud vastava kõrgema astme punktid ka puuduvale astmele. Näiteks, kui liikmesriigis on ainult esimene ja kõrgeim aste ning kõrgeim aste sai kaks punkti, anti ka (puuduvale) teisele astmele kaks punkti. Liikmesriikides, kus haldusasju ning tsiviil-/kaubandusasju teineteisest ei eristata, anti samad punktid mõlemale õigusvaldkonnale. Mõnes liikmesriigis ei tehta kõik kohtuotsused internetis kättesaadavaks. Tšehhi Vabariigis tehakse mõned haldusõiguse valdkonnas tehtud esimese astme otsused kättesaadavaks kõrgema halduskohtu veebisaidil. Saksamaal otsustatakse iga liidumaa tasandil ja föderaaltasandil oma kohtute otsuste kättesaadavuse üle internetis. Itaalias on tsiviil- ja haldusasjades esimeses ja teises astmes tehtud otsused internetis kättesaadavad vaid asjaomastele vaidluspooltele. Rootsis on üldsusel õigus tutvuda kõikide otsustega, kui need ei ole salastatud. Rumeenias tehti kohtuotsused üldsusele internetis kättesaadavaks alates 2015. aasta detsembrist.
Joonis 26. Kõikide astmete otsuste internetis avaldamise kord* – tsiviil-/kaubandusasjad ning haldusasjad (allikas: Euroopa Komisjon)
* Iga astme puhul (esimene, teine ja kolmas) võib anda kaks punkti, kui hõlmatud on tsiviil-/kaubandusasjad ja haldusasjad. Kui kaetud on vaid üks kategooria (kas tsiviil-/kaubandusasjad või haldusasjad), antakse iga astme puhul ainult üks punkt. Mõnes liikmesriigis (Iirimaa, Malta, Eesti) otsustavad kohtunikud kohtuotsuste anonüümseks muutmise üle. Iirimaal tehakse seda perekonnaõiguse ja lastehooldusega seotud menetluste ning teatud muude menetluste puhul, kus anonüümsuse tagamine on ette nähtud seadusega. Maltal tagatakse kõikide perekonnaõigust käsitlevate kohtuasjade puhul anonüümsus. Saksamaal avaldatakse valik kohtuotsuseid internetis enamikul liidumaadel, mõnel liidumaal varustatakse kohtuotsused märksõnadega ning föderaalses konstitutsioonikohtus, föderaalses halduskohtus ja föderaalses töökohtus kasutatakse ECLI-süsteemi. Itaalias on tsiviil- ja haldusasjades esimeses ja teises astmes tehtud otsused internetis kättesaadavad vaid asjaomastele vaidluspooltele. Rumeenias tehti kohtuotsused üldsusele internetis kättesaadavaks alates 2015. aasta detsembrist ja tagantjärele laaditakse järk-järgult üles otsused alates 2007. aastast.
Juurdepääs vaidluste kohtuvälise lahendamise meetoditele
Juurdepääs õiguskaitsele ei piirdu juurdepääsuga kohtutele, vaid tähendab ka võimalust kasutada muid, kohtuväliseid lahendusi. Kõik andmeid esitanud liikmesriigid on kasutusele võtnud vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid. Nende vabatahtliku kasutamise propageerimine ja ergutamine teavitamise ja teadlikkuse suurendamise eesmärgil aitab parandada juurdepääsu õigusemõistmisele. Joonis 27 hõlmab kõiki muid vaidluste lahendamise meetodeid kui vaidluste lahendamine kohtus. Kõige levinumad vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on vahendamine, lepitus- ja vahekohtumenetlus.
Joonis 27. Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamise propageerimine ja ergutamine* (allikas: Euroopa Komisjon)
* Koondnäitajad, mis põhinevad järgmistel andmetel: 1) veebisaidid, kus antakse teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta; 2) reklaamikampaaniad meedias; 3) üldsusele mõeldud brošüürid; 4) konkreetne teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, mida kohus annab taotluse korral; 5) vaidluste kohtuvälise lahendamise / vahendamise koordineerija kohtutes; 6) hinnangute avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta; 7) statistika avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta; 8) vaidluste kohtuvälise lahendamise kulude (osaline või täielik) katmine õigusabiga; 9) kohtulõivude, sealhulgas tempelmaksude osaline või täielik sissenõudmine, kui vaidluse kohtuväline lahendamine on edukas; 10) vaidluse kohtuvälises lahendamises ei vajata advokaati; 11) kohtunik võib olla lepitajaks; 12) muu. Iga nimetatud näitaja eest anti üks punkt. Igas õigusvaldkonnas võis anda kuni 12 punkti. Mõnes liikmesriigis (Hispaania, Prantsusmaa, Leedu) on töövaidlustes kohustuslik rakendada enne kohtumenetlust lepitusmenetlust. Hispaanias on lisaks pärast kohtumenetluse algamist kohustuslik kohtulik vahendamine. Iirimaal propageeritakse ja ergutatakse vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamist üksnes perekonnaõigusega seotud menetluste puhul. Itaalias võivad kohtunikud olla menetluses lepitajaks ja sellisel juhul saab rakendada lepitusmenetlust. Lätis ei nõuta töövaidlustes kohtulõive.
3.2.2. Ressursid
Piisavad ressursid on vajalikud kohtusüsteemi heaks toimimiseks, et tagada kohtutes õiged tingimused ja kvalifitseeritud töötajad. Ilma piisava arvu töötajateta, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja oskused ning juurdepääs täienduskoolitusele, on ohus menetluste ja otsuste kvaliteet.
Rahalised vahendid
Allpool esitatud arvjoonistelt on näha kohtutele tegelikult kulutatud eelarvevahendid esiteks elaniku kohta (joonis 28) ja teiseks osakaaluna sisemajanduse koguproduktis (joonis 29).
Joonis 28. Valitsemissektori kogukulutused kohtutele* (eurodes elaniku kohta) (allikas: Eurostat)
* Hispaania, Läti, Luksemburgi, Madalmaade ja Slovakkia andmed on esialgsed.
Joonis 29. Valitsemissektori kulutused kohtutele* (protsendimäärana SKPst) (allikas: Eurostat)
* Hispaania, Läti, Luksemburgi, Madalmaade ja Slovakkia andmed on esialgsed.
Inimressursid
Inimressursid on kohtusüsteemi tähtis vara. Sooline võrdõiguslikkus kohtunike seas rikastab teadmisi, oskusi ja kogemusi ning kajastab ühiskonnas valitsevat tegelikku olukorda.
Joonis 30. Kohtunike arv* (100 000 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmab see kategooria täiskohaga töötavaid kohtunikke. Sellesse ei kuulu mõnes liikmesriigis tegutsevad nn kohtu vanemametnikud (Rechtspfleger) / kohtusekretärid (court clerks). Kreeka puhul hõlmab elukutseliste kohtunike koguarv eespool osutatud aastate lõikes eri kategooriaid, mis osaliselt selgitab arvu kõikumisi.
Joonis 31. Elukutseliste naiskohtunike osakaal esimese ja teise astme kohtutes ning ülemkohtutes (allikas: Euroopa Komisjon (ülemkohtud) ja CEPEJ uuring (esimese ja teise astme kohtud))
7 liikmesriiki teatasid kohtunike seas valitsevast soolisest tasakaalust
mõlema astme kohtutes ja 14 liikmesriiki andsid teada, et naiskohtunike määr ületab soolist tasakaalu vähemalt ühes kahest astmes. Ülemkohtute tasandil teatasid 19 liikmesriiki siiski naiskohtunike määrast, mis jääb – teinekord tublisti – allapoole 40 %.
Joonis 32. Muutused elukutseliste naiskohtunike osakaalus esimese ja teise astme kohtutes ajavahemikul 2010–2014 ning ülemkohtutes ajavahemikul 2010–2015* (erinevus protsendipunktides) (allikas: Euroopa Komisjon (ülemkohtud) ja CEPEJ uuring (esimese ja teise astme kohtud))
* Luksemburgis vähenes elukutseliste naiskohtunike osakaal ülemkohtutes 2010. aasta 100 %-lt 2015. aastaks 50 %-le.
Joonis 33. Advokaatide arv* (100 000 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)
* Advokaat on vastavalt siseriiklikule õigusele kvalifitseeritud ja volitatud isik, kes võib oma klientide nimel esineda kaitsjana või osutada õigusteenuseid, esineda kohtus ning nõustada või esindada oma kliente õigusküsimustes (Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2000)21 advokaadi kutsealal tegutsemise vabaduse kohta).
Koolitus
Koolituse kui inimressursside poliitika osa edendamine on oluline, et säilitada kohtusüsteemide kvaliteet ja seda parandada. Kohtunike koolitamine, sealhulgas kutseoskuste alane koolitamine, on tähtis ka kohtuotsuste ja kodanikele osutatava õigusemõistmise teenuse kvaliteedi seisukohast. Allpool esitatud andmed käsitlevad kohtunike koolitamist paljudes eri valdkondades, sealhulgas küsimustes, mis puudutavad suhtlemist osapoolte ja ajakirjandusega.
Joonis 34. Kohtunike kohustuslik koolitus* (allikas: CEPEJ uuring)
* Koolitust teatavates kategooriates ei paku järgmised liikmesriigid: Malta (põhikoolitus); Taani (täienduskoolitus konkreetsete ülesannete täitmiseks); Kreeka, Iirimaa, Malta, Hispaania (täienduskoolitus haldusülesannete täitmiseks); Bulgaaria, Eesti, Malta (täienduskoolitus arvutitehniliste vahendite kasutamiseks). Kõikidel muudel juhtudel võidakse koolitust pakkuda, kuid see on vabatahtlik.
Joonis 35. ELi õiguse või mõne teise liikmesriigi õiguse alasel täienduskoolitusel osalevate kohtunike osakaal* (protsendimäärana kohtunike koguarvust) (allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa õigusalane koolitus 2015)
* Üksikutel liikmesriikide teatatud juhtudel ületab osalejate ja õigusvaldkonna olemasolevate töötajate arvu suhe 100 %, mis tähendab seda, et kõnealuse valdkonna töötajad võtsid osa rohkem kui ühest ELi õigust käsitlevast koolitusest.
Joonis 36. Eri liiki oskustele keskenduva kohtunike täienduskoolituse osakaal* (allikas: Euroopa Komisjon)
* Tabel kajastab kohtunike täienduskoolituse (s.t pärast kohtuniku põhikoolituse läbimist pakutava koolituse) protsentuaalset jaotust nelja kindlaksmääratud valdkonna vahel. Õigusalast koolitust ei ole arvesse võetud. Taanis, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) ei pakkunud kohtunikke koolitavad asutused valitud oskustega seotud erikoolitust.
Joonis 37. Kohtunikele pakutav koolitus, mis käsitleb suhtlemist osapoolte ja ajakirjandusega (allikas: Euroopa Komisjon)
3.2.3. Hindamisvahendid
Kohtusüsteemide kvaliteedi parandamiseks on vaja vahendeid, mille abil hinnata kohtusüsteemide toimimist. Kohtute tegevuse järelevalve ja hindamine aitab parandada kohtute tulemuslikkust – selle käigus tehakse kindlaks puudused ja vajadused ning suurendatakse kohtusüsteemi võimet reageerida praegustele ja tulevastele probleemidele. Piisavate IKT-vahendite abil saab hallata kohtuasju reaalajas, koguda standardset kohtustatistikat, hallata kuhjunud kohtuasju ja kasutada automatiseeritud varajase hoiatamise süsteeme. Uuringud on hädavajalikud ka selleks, et hinnata, kuidas toimivad kohtusüsteemid õigusala töötajate ja kohtute kasutajate vaatenurgast. 2016. aasta õigusemõistmise tulemustabelis vaadeldakse lähemalt kohtute kasutajate ja õigusala töötajate seas tehtud uuringutes käsitletud teemasid ja nende tulemusel võetud järelmeetmeid.
Joonis 38. Kohtute tegevuse järelevalve ja hindamine* (allikas: CEPEJ uuring)
* Järelevalvesüsteemi eesmärk on hinnata kohtute igapäevast tegevust eelkõige andmete kogumise ja statistilise analüüsi kaudu. Hindamissüsteemi raames vaadeldakse kohtusüsteemide tulemusi, kasutades näitajaid ja eesmärke. 2014. aastal teatasid kõik liikmesriigid sellise süsteemi olemasolust, mis võimaldab neil kontrollida sissetulevate kohtuasjade ja tehtud otsuste arvu, muutes need kategooriad ebaoluliseks. Samuti loobuti 2015. aastal tehtud põhjaliku töö tulemusel pelgast viitamisest kvaliteedistandarditele kui hindamiskategooriale. See on võimaldanud koondada ülejäänud kategooriad järelevalve teostamisel ja hindamisel ühe näitaja alla. Andmed kategoorias „muu” hõlmavad näiteks edasikaebuste (Eesti, Hispaania, Läti), istungite (Rootsi) või teatava aja jooksul lahendatud juhtumite arvu (Taani).
Joonis 39. IKT kasutamine kohtuasjade haldamisel ja kohtu tegevust kajastava statistika kogumisel* (kaalutud näitaja: min = 0, max = 4) (allikas: CEPEJ uuring)
* Iirimaal on hagi elektrooniline esitamine muude üksikisiku maksejõuetuse juhtumite puhul kui pankrot kohustuslik ja mis tahes väiksema nõude puhul vabatahtlik.
Joonis 40. Kohtute kasutajate ja õigusala töötajate seas tehtud uuringute teemad* (allikas: Euroopa Komisjon)
* Mõni liikmesriik, kes 2014. aastal uuringut ei korraldanud, tegi seda 2015. aastal (Itaalia) või kavatseb seda teha 2016. aastal (Iirimaa).
Joonis 41. Kohtute kasutajate ja õigusala töötajate seas tehtud uuringute järelmeetmed* (allikas: Euroopa Komisjon)