52016DC0199

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.4.2016

COM(2016) 199 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA KESKPANGALE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2016. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel

1.SISSEJUHATUS

Tõhusatel kohtusüsteemidel on täita tähtis roll õigusriigi põhimõtete ja liidu põhiväärtuste kaitsmisel. Sellised süsteemid on eeltingimus ka investeerimiseks ja ettevõtluseks soodsa keskkonna loomisel. See on põhjus, miks liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe suurendamine on ELi majanduspoliitika koordineerimise iga-aastase tsükli – Euroopa poolaasta – üks eesmärke. ELi õigusemõistmise tulemustabel aitab liikmesriikidel seda eesmärki saavutada.

Tulemustabeli neljandas väljaandes antakse veelgi põhjalikum ülevaade liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisest: andmete kogumisel on osalenud rohkem liikmesriike; kasutusele on võetud uued kvaliteedinäitajad, näiteks standardite, koolituse, uuringute ja õigusabi jaoks; täiendatud on sõltumatuse näitajaid, sealhulgas uute Eurobaromeetri uuringute abil; ja teatud valdkondi, nagu elektrooniline side, on käsitletud põhjalikumalt.

Mis on ELi õigusemõistmise tulemustabel?

ELi õigusemõistmise tulemustabel on teabevahend, mille eesmärk on aidata ELil ja liikmesriikidel saavutada tõhusam õigusemõistmine, esitades kõikide liikmesriikide kohtusüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe kohta objektiivseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid.

Tulemustabel aitab välja selgitada võimalikud puudused, edusammud ja head tavad. Sellest saab ülevaate liikmesriikide kohtusüsteemide toimimise suundumustest ajas. Selles ei esitata kõikehõlmavat ühtset paremusjärjestust, vaid ülevaade kõikide kohtusüsteemide toimimisest, tuginedes mitmesugustele näitajatele, mis pakuvad ühist huvi kõikidele liikmesriikidele.

Tulemustabelis ei propageerita ühtegi konkreetset kohtusüsteemi, vaid käsitletakse kõiki liikmesriike võrdsetel alustel. Sõltumata liikmesriigi kohtusüsteemi mudelist või selle aluseks olevast õigustraditsioonist, kuuluvad tõhusa kohtusüsteemi oluliste parameetrite hulka õigeaegsus, sõltumatus, kättesaadavus ja kasutajakeskne juurdepääs.

Tulemustabelis uuritakse tsiviil- ja kaubandusvaidlusi ning haldusasju, et aidata liikmesriikidel luua investeerimise, ettevõtluse ja kodanike jaoks soodsamat keskkonda. Tulemustabel on vahend, mida arendatakse dialoogis liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga eesmärgiga teha kindlaks tõhusa kohtusüsteemi põhiparameetrid. Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni üles tulemustabeli ulatust järk-järgult laiendama ning praegu juba uuritakse, kuidas seda teha.

Millist metoodikat on ELi õigusemõistmise tulemustabelis kasutatud?

Tulemustabelis on kasutatud mitmesuguseid teabeallikaid. Suure osa kvantitatiivsetest andmetest on esitanud Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ), kellega komisjon on sõlminud kokkuleppe spetsiaalse iga-aastase uuringu tegemiseks 1 . Asjaomased andmed pärinevad 2010.–2014. aastast ja liikmesriigid on need esitanud kooskõlas CEPEJ metoodikaga. Uuringute käigus esitati ka üksikasjalikud märkused ja riigipõhine teave, mis tutvustab täiendavalt tausta ja mida tuleks lugeda koos arvjoonistega.

Muud teabeallikad on liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühm, 2 kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik, Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustik, Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus, Euroopa konkurentsivõrgustik, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu, sidekomitee, intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus, tarbijakaitsealase koostöö võrgustik, Eurostat, Euroopa õigusalase koolituse võrgustik, Maailmapank ning Maailma Majandusfoorum. Metoodikat on 2016. aasta tulemustabeli jaoks täiustatud, kaasates tihedamalt liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühma.

Kuidas toetab ELi õigusemõistmise tulemustabel Euroopa poolaastat?

Õigusemõistmise tulemustabel annab teavet kohtusüsteemide toimimise kohta ja aitab hinnata kohtusüsteemi reformide mõju. Kui tulemustabelist ilmnevad kehvad tulemused, tuleb alati sügavamalt analüüsida nende põhjuseid. Selline riigipõhine hindamine toimub Euroopa poolaasta protsessi raames asjaomaste ametiasutuste ja sidusrühmadega peetava kahepoolse dialoogi kaudu. Hindamisel võetakse arvesse asjaomaste liikmesriikide õigussüsteemi ja konteksti eripärasid. Lõppkokkuvõttes võib komisjon teha selle tulemusel nõukogule ettepaneku võtta vastu riigipõhised soovitused liikmesriikide kohtusüsteemide täiustamise kohta 3 .

2.TAUST. JÄTKUVAD JÕUPINGUTUSED KOHTUSÜSTEEMIDE TÄIUSTAMISEKS

Tulemustabeli käesolev väljaanne avaldatakse ajal, mil paljud liikmesriigid võtavad meetmeid, et täiustada oma kohtusüsteemi. Allpool esitatud jooniselt on näha, et 2015. aastal tegid peaaegu kõik liikmesriigid muudatusi oma kohtusüsteemi või teatasid nendest.

Joonis 1. Kohtusüsteemidega seotud seadusandlikud ja reguleerimisalased meetmed 2015. aastal (vastu võetud / teatatud meetmed liikmesriigi kohta) (allikas: Euroopa Komisjon 4 )

Joonisel 1 on esitatud faktipõhine ülevaade liikmesriikide meetmetest, andmata kvalitatiivset hinnangut. Sellelt on näha, et paljud liikmesriigid tegutsevad samades valdkondades ja saaksid seetõttu üksteiselt õppida. Samuti kajastab joonis kohtureformide arengut üle kogu ELi, kuivõrd 2015. aastal vastu võetud meetmete kõrval on mitu liikmesriiki teatanud täiendavatest algatustest.

Algatuste ulatus, maht ja praegune seis on liikmesriigiti erinev. Suur hulk liikmesriike lülitasid muudatused menetlusõigusesse või andsid neist teada. Liikmesriikide tähelepanu keskmes oli jätkuvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), kuid nad astusid ka samme seoses õiguselukutsete, vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite, õigusabi, kohtute haldamise, kohtulõivude, kohtunike põhimääruse, kohtute paiknemise ümberkorraldamise, kohtute spetsialiseerumise ning kohtunike nõukogudega.

Need sammud on osa struktuurireformidest, mida ärgitatakse tegema Euroopa poolaasta raames. 2016. aasta majanduskasvu analüüsis on toonitatud, et „liikmesriikide kohtusüsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamine on investeerimis- ja ettevõtlussõbraliku keskkonna eeltingimuseks. On vaja tagada kohtumenetluste kiire lahendamine, likvideerida kohtuasjade kuhjumine, laiendada kohtute sõltumatusega seotud kaitsemeetmeid ning parandada kohtusüsteemi kvaliteeti, sealhulgas kohtutes IKT tõhusama kasutamise ning kvaliteedistandardite kasutuselevõtu kaudu” 5 . Samal põhjusel on liikmesriikide kohtusüsteemide täiustamine ka üks neist jõupingutustest, mille tegemine riigi tasandil on vajalik Euroopa investeerimiskava täiendamiseks 6 .

2015. aasta tulemustabeli tulemusi ja iga asjaomase liikmesriigi kohta koostatud riigipõhist hinnangut võeti arvesse Euroopa poolaasta raames. 2015. aasta Euroopa poolaastast on näha, et teatud liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi tõsiste probleemidega 7 . Nõukogu esitas komisjoni ettepanekul teatud liikmesriikidele riigipõhised soovitused, milles on välja toodud viisid, kuidas nad saaksid muuta oma kohtusüsteemid tõhusamaks 8 . Lisaks jälgitakse hoolikalt kohtureformide elluviimist teistes raskustega rinda pistvates liikmesriikides, kasutades selleks Euroopa poolaasta raames avaldatavaid riigipõhiseid aruandeid, 9 ja liikmesriikides, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi 10 . Peale selle on üheksa liikmesriigi kohtusüsteemi nimetatud Euroopa investeerimiskava kolmanda samba raames investeerimisprobleemide seas 11 .

Aastatel 2014–2020 annab EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kohtureformide toetamiseks kuni 4,2 miljonit eurot 12 . 14 liikmesriiki 13 nimetasid oma programmdokumentides õigusvaldkonda valdkonnana, mida tuleks toetada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Komisjon rõhutab tulemustele keskenduva lähenemisviisi rakendamise tähtsust fondide kasutamisel (selle lähenemisviisi rakendamist nõutakse ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevas määruses). Komisjon arutab koos liikmesriikidega, kuidas hinnata kõige paremini Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju asjaomastele kohtusüsteemidele.

Täielikult toimivate kohtusüsteemide majanduslik mõju õigustab neid jõupingutusi. Tõhusatel kohtusüsteemidel on väga tähtis roll usalduse loomisel kogu majandustsükli jooksul. Kui kohtusüsteemiga on tagatud õiguskaitse, annavad võlausaldajad tõenäoliselt paremini laenu, väheneb ettevõtjate soov käituda omakasupüüdlikult, alanevad tehingukulud ning innovaatilised ettevõtjad, kes sageli tuginevad immateriaalsele varale (nt intellektuaalomandi õigused), teevad suurema tõenäosusega investeeringuid. Liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe tähtsust VKEde jaoks on rõhutatud 2015. aastal ligi 9 000 Euroopa VKE seas läbi viidud uuringus, mis käsitles innovatsiooni ja intellektuaalomandi õigusi 14 . Uuringu käigus selgus eelkõige, et peamised põhjused, miks loobuti intellektuaalomandiõiguste rikkumisega seotud menetluse algatamisest kohtus, olid kohtumenetluse kulud ja liiga pikk kestus. Riigi kohtusüsteemi positiivset mõju majandusele on rõhutatud kirjanduses 15 ja uuringute tegemisel – teiste seas on teinud seda Rahvusvaheline Valuutafond, 16 Euroopa Keskpank, 17 OECD, 18 Maailma Majandusfoorum 19 ja Maailmapank 20 .

Seda, kui olulised on liikmesriikide püüdlused parandada oma õigussüsteemi tõhusust, kinnitab ka kohtute pidevalt suur töökoormus, ehkki olukord on liikmesriigiti erinev, nagu on näha allpool esitatud arvjoonistest.

Joonis 2. Sissetulevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring 21 )

Joonis 3. Sissetulevate tsiviil- ja kaubandusvaidluste arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad tsiviil- ja kaubandusasjades toimuvad vaidlused pooltevahelisi vaidlusi, mille raames käsitletakse näiteks lepingutega seotud küsimusi. Vaidlustega mitteseotud tsiviilasjad (ja kaubandusasjad) hõlmavad aga vaidlustamata menetlusi, näiteks vaidlustamata maksekorraldusi. Kaubandusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed kaubanduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Hispaania puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada sellega, et füüsilistelt isikutelt nõuti kuni 2014. aasta märtsini kohtulõive ja arvesse ei ole võetud maksekorraldusi. Kreekas tehti 2014. aastal muudatusi metoodikasse. Itaalias võeti 2013. aastal kasutusele teistsugune tsiviilasjade liigitus, seega võib aastate võrdlemine viia ekslike järeldusteni.

3.ELi 2016. aasta õigusemõistmise tulemustabeli kõige olulisemad tulemused

Mõjusa kohtusüsteemi põhiparameetrid on tõhusus, kvaliteet ja sõltumatus. Tulemustabelis on esitatud näitajad kõigi kolme kohta.

3.1. Kohtusüsteemi tõhusus

Kohtusüsteemi tõhususega seotud näitajad on menetluste kestus (kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluv aeg), algatatud ja lõpuleviidud menetluste määr ning pooleliolevate kohtuasjade arv.

3.1.1. Menetluse kestus

Menetluse kestus on eeldatav aeg (päevades), mis on vajalik juhtumi lahendamiseks kohtus, st aeg, mis esimese astme kohtul kulub otsuse tegemiseks. Pooleliolevates kohtuasjades otsusele jõudmiseks kuluva aja näitaja kujutab endast aasta lõpu seisuga lahendamata kohtuasjade ja lahendatud kohtuasjade jagatist, mis on korrutatud 365ga (päevade arv) 22 . Kõikidel joonistel on käsitletud menetlusi esimeses astmes 23 ning võimaluse korral on võrreldud 2010., 2012., 2013., ja 2014. aasta andmeid 24 .

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmab see kategooria kõiki vaidlustega seotud ja vaidlustega mitteseotud tsiviil- ja kaubandusasju, vaidlustega mitteseotud maakatastri ja äriregistri kohtuasju, muude registrite kohtuasju, muid vaidlustega mitteseotud kohtuasju, haldusõigusega seotud kohtuasju ja muid kohtuasju peale kriminaalasjade. Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik (Tšehhi Vabariik, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Portugali andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.

Joonis 5. Tsiviil- ja kaubandusasjades vaidluste lahendamiseks kuluv aeg* (esimene aste / päevades) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad tsiviilasjades (ja kaubandusasjades) toimuvad vaidlused pooltevahelisi vaidlusi, mille raames käsitletakse näiteks lepingutega seotud küsimusi. Vaidlustega mitteseotud tsiviilasjad (ja kaubandusasjad) hõlmavad aga vaidlustamata menetlusi, näiteks vaidlustamata maksekorraldusi. Kaubandusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed kaubanduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) või hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Madalmaad esitasid enne 2014. aastat kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluva aja, kuid seda ei arvutanud CEPEJ. Portugali 2014. aasta andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.

Joonis 6. Haldusasjade lahendamiseks kuluv aeg* (esimene aste / päevades) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmavad haldusasjad vaidlusi kodanike ning kohalike, piirkondlike või riiklike ametiasutuste vahel. Haldusasju arutavad mõnes riigis spetsiaalsed halduskohtud, mujal aga tavakohtud (tsiviilkohtud). Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Ungari, Soome) või halduskohtute süsteemi ümberkorraldamisest (Horvaatia 2012. aastal) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Küprose puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada kautsjoniga seotud kohtuasjade arvu suurenemisega ja nende ühise lahendamisega. Malta puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada kohtunike arvu suurenemisega.

3.1.2. Algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr

Algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on sissetulnud kohtuasjade arvu ja lahendatud kohtuasjade arvu suhe. Sellega mõõdetakse seda, kas kohus suudab sissetuleva töökoormusega hakkama saada. Kui algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on ligikaudu 100 % või kõrgem, on kohtusüsteem suuteline lahendama vähemalt sama palju kohtuasju, kui neid sisse tuleb. Kui algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr on madalam kui 100 %, on kohtud suutelised lahendama vähemal määral kohtuasju, kui neid sisse tuleb.

Joonis 7. Tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise määr* (esimene aste / protsentides – kõrgem kui 100 % väärtus tähendab, et lahendatakse rohkem kohtuasju, kui neid sisse tuleb, madalam kui 100 % väärtus tähendab, et lahendatakse vähem kohtuasju, kui neid sisse tuleb) (CEPEJ uuring)

* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia, Soome) on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas. Leedu ja Slovakkia puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Lätis mõjutasid erinevusi väidetavalt välimised ja sisemised tegurid, nt uus maksejõuetusmenetlus. Portugali andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.

Joonis 8. Tsiviil- ja kaubandusasjades vaidluste lahendamise määr* (esimene aste / protsentides) (allikas: CEPEJ uuring)

* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Sloveenia, Soome) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Madalmaad esitasid enne 2014. aastat kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluva aja, kuid CEPEJ seda ei arvutanud. Luksemburgi puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada uute statistiliste meetodite kasutuselevõtuga. Iirimaa viletsaid tulemusi saab väidetavalt selgitada pooleliolevate tsiviilasjade registreerimise ajalooliste tavadega. Portugali 2014. aasta andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.

Joonis 9. Haldusasjade lahendamise määr* (esimene aste / protsentides) (allikas: CEPEJ uuring)

* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Ungari, Soome) või halduskohtute süsteemi ümberkorraldamisest (Horvaatia 2012. aastal) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Leedu puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Malta puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada kohtunike arvu suurenemisega.

3.1.3. Pooleliolevad kohtuasjad

Pooleliolevate kohtuasjade arv väljendab lõpuni menetlemata kohtuasjade arvu teatud ajavahemiku lõpus. See mõjutab ka kohtuasjas otsusele jõudmiseks kuluvat aega.

Joonis 10. Pooleliolevate tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik (Tšehhi Vabariik, Eesti, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Hispaania puhul on erinevusi väidetavalt võimalik selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Portugali andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.

Joonis 11. Tsiviil- ja kaubandusasjades pooleliolevate vaidluste arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Tšehhi Vabariik, Eesti, Kreeka, Itaalia, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia, Soome) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Taani, Kreeka ja Hispaania puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik. Portugali 2014. aasta andmed ei olnud tehniliste piirangute tõttu kättesaadavad.

Joonis 12. Pooleliolevate haldusasjade arv* (esimene aste / 100 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Võrdlemisel tuleks olla hoolikas, sest mõni liikmesriik on andnud teada muudatustest andmete kogumise või kategoriseerimise metoodikas (Ungari, Soome) või halduskohtute süsteemi ümberkorraldamisest (Horvaatia 2012. aastal) või on hoiatanud, et tema andmed ei ole täielikud ega pruugi hõlmata kõiki liidumaid või kohtuid (Saksamaa, Luksemburg). Hispaania ja Küprose puhul saab erinevusi väidetavalt selgitada muutustega sissetulevates kohtuasjades. Tšehhi Vabariik ja Slovakkia on teatanud, et esimese astme pooleliolevate kohtuasjade arvu ei ole võimalik eraldi välja tuua, sest kohtuasju käsitatakse pooleliolevatena seni, kuni nende edasine menetlemine ei ole võimalik.

3.1.4. Tõhusus konkreetsetes valdkondades

Käesolevas jaos esitatakse üksikasjalikum teave aja kohta, mida kohtud vajavad vaidluste lahendamiseks konkreetsetes õigusvaldkondades, ja täiendatakse kohtusüsteemide tõhusust käsitlevaid üldiseid andmeid. Valdkondade väljavalimisel on lähtutud nende olulisusest ühtse turu, majanduse ja ettevõtluskeskkonna seisukohast üldiselt. Andmed nende konkreetsete valdkondade menetluste keskmise kestuse kohta annavad nüansirikkama arusaama liikmesriikide kohtusüsteemide toimimisest. 2016. aasta tulemustabelis tuginetakse varem kogutud andmetele ning käsitletakse selliseid valdkondi nagu maksejõuetus, konkurentsiõigus, tarbijaõigus, intellektuaalomandi õigused, elektroonilise side seadus ja riigihanked.

Eriti oluline on võtta põhjalikuma vaatluse alla, kuidas toimivad kohtud konkreetsetes valdkondades ELi õiguse kohaldamisel 25 . ELi õigus on liikmesriikide õigussüsteemide ühine alus ja seepärast on ELi õigusel põhinevad kohtuvaidlused eriti sobilikud võrreldavate andmete saamiseks. ELi õiguse kohaldamisel tegutsevad liikmesriikide kohtud liidu kohtutena ning tagavad ELi õiguses ette nähtud õiguste ja kohustuste tõhusa jõustamise. ELi õiguse konkreetsete valdkondade lähem vaatlemine heidab valgust ELi õiguse jõustamise tõhususele. Kohtumenetlustes esinevatel pikkadel viivitustel võivad olla negatiivsed tagajärjed asjaomasest ELi õigusest tulenevate õiguste jõustamisele, näiteks kui asjakohased õiguskaitsevahendid ei ole enam kättesaadavad või kui tõsist rahalist kahju ei ole enam võimalik sisse nõuda.

Joonis 13. Maksejõuetus: maksejõuetuse juhtumite lahendamiseks kuluv aeg* (aastates) (allikas: Maailmapanga aruanne „Doing Business”)

*Aeg, mis võlausaldajatel kulub oma võla sissenõudmiseks. Ajavahemik algab hetkest, mil ettevõtja jätab oma lepingulised kohustused täitmata, ja lõpeb pangale võlgnetava summa osalise või täieliku tasumisega. Arvesse võetakse osapoolte võimalikke venitamistaktikaid, nagu viivitusi põhjustavate kaebuste esitamine või pikenduse taotlemine. Andmed kogutakse kohalikelt pankrotihalduritelt küsimustikele saadud vastustest ning neid kontrollitakse pankrotisüsteeme käsitlevate õigusnormide ja avaliku teabe läbivaatamise teel. Andmed kogutakse iga aasta juunis.

Joonis 14. Konkurents: ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel tehtud liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise keskmine kestus* 26 (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjon ja Euroopa konkurentsivõrgustik)

Üks ligitõmbava ettevõtluskeskkonna põhitunnuseid on konkurentsiõiguse nõuetekohane kohaldamine. See on väga tähtis tagamaks, et ettevõtjad saavad konkureerida võrdsetel tingimustel. Liikmesriikide konkurentsiasutuste otsuste läbivaatamine esimese astme kohtus tundub võtvat rohkem aega kui otsusele jõudmine haldusasjades (joonis 6) või üldistes tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muudes asjades (joonis 4). Kõige tõenäolisemalt viitavad esitatud tulemused ELi konkurentsiõiguse kohaldamisega seotud juhtumite keerukusele ja majanduslikule tähtsusele.

* Bulgaarias, Eestis, Küprosel ja Maltal selliste otsuste kohtulikku läbivaatamist vaadeldaval ajavahemikul ei toimunud. Joonisel esitatud andmete saamiseks kindlaksmääratud stsenaarium ei ole kohaldatav Iirimaal (riigi konkurentsiasutusel ei ole volitust teha otsuseid ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks). Austrias ei ole see stsenaarium vahetult kohaldatav; andmed hõlmavad kõiki kartellikohtu lahendatud juhtumeid, mis on seotud ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisega. Kohtulikule läbivaatamisele kuluva aja arvutamisel võeti aluseks nende juhtumite kestus, mille puhul kohtuotsus oli tehtud vaatlusalusel aastal. Liikmesriikide andmed on esitatud vaadeldava kolme aasta kohtumenetluste kaalutud keskmise kestuse alusel 27 . Asjakohaste juhtumite arv on liikmesriigiti erinev, kuid paljudel juhtudel on see väike (alla kolme aastas). Seetõttu võib menetluste keskmine kestus sõltuda ühest erakordselt pika- või lühiajalisest juhtumist ja tuua kaasa aastate lõikes suured erinevused (nt Belgias, Taanis, Poolas ja Ühendkuningriigis). Mõned kõige pikaajalisemad juhtumid hõlmasid eelotsusetaotluse esitamist Euroopa Liidu Kohtule (nt Tšehhi Vabariigis).

Joonis 15. Elektrooniline side: elektroonilist sidet käsitleva ELi õiguse alusel tehtud liikmesriikide reguleerivate asutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjon ja sidekomitee)

Elektroonilist sidet käsitlevate õigusaktide eesmärk on muuta asjaomased turud konkurentsivõimelisemaks ning hoogustada investeeringuid, uuendustegevust ja majanduskasvu. Kõnealuste õigusaktide tõhus jõustamine on tähtis ka selleks, et tagada kodanikele madalamad hinnad, kvaliteetsemad teenused ja suurem läbipaistvus. Elektroonilist sidet käsitleva õigusega seotud juhtumite esimese astme kohtus läbivaatamise keskmine kestus 28 tundub üldjuhul olevat pikem kui tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja muude asjade lahendamise keskmine kestus (joonis 4). Võrdlemisel juhtumitega, mis on seotud konkurentsiõigusega (joonis 14) ja tarbijakaitseõigusega (joonis 17), on näha, et elektroonilise sidega seotud juhtumite puhul on läbivaatamise keskmise kestuse osas erinevused suuremad. Kõige tõenäolisemalt on see tingitud sellesse kategooriasse kuuluvate juhtumite mitmekesisusest – juhtumid ulatuvad ulatuslikest turuanalüüsi läbivaatamistest tarbijale keskenduvate küsimusteni.

* Vaadeldaval ajavahemikul Luksemburgis ja Lätis, 2013. aastal Soomes ning 2014. aastal Iirimaal ja Maltal selliste otsuste kohtulikku läbivaatamist ei toimunud. Asjakohaste kohtulike läbivaatamiste arv on liikmesriigiti erinev. Mõnel juhul võib asjakohaste juhtumite piiratud arv (Belgia, Eesti, Iirimaa, Küpros, Leedu, Ühendkuningriik) põhjustada selle, et üks väga pika kestusega juhtum võib märkimisväärselt mõjutada keskmist näitajat. Austrias oli 2013. aastal erakordselt palju asjakohases kohtus lahendatavaid keerulisi turuanalüüsi juhtumeid. Taanis vastutab esimeses astmes kaebuste läbivaatamise eest kohtulaadne organ. Hispaanias, Austrias ja Poolas vastutavad erinevad kohtud sõltuvalt juhtumi sisust.

Joonis 16. ELi kaubamärk: ELi kaubamärgiga seotud rikkumiste menetlemise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjon ja intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus)

Intellektuaalomandiõigused on olulised, et elavdada investeerimist uuendustegevusse. Tõhusate intellektuaalomandiõiguste jõustamise vahendite puudumisel on pärsitud innovaatilisus ja loovus ning vähenevad investeeringud. Joonisel 16 on esitatud andmed aja kohta, mida liikmesriikide kohtud vajavad, et teha otsus ELi kõige levinuma intellektuaalomandiõigusega, ELi kaubamärgiga seotud rikkumiste puhul. ELi kaubamärke käsitleva ELi õigusaktiga 29 antakse märkimisväärne roll liikmesriikide kohtutele, mis tegutsevad liidu kohtutena ja teevad ühtse turu territooriumi mõjutavaid otsuseid. Andmetest on näha liikmesriikides kõnealuste menetluste keskmises kestuses esinevaid erinevusi, mis võivad mõjutada ELi kaubamärgi omanikke, kes taotlevad väidetavate rikkumisjuhtude puhul õiguskaitset.

* Horvaatias vaadeldaval ajavahemikul selliseid kohtuasju ei esinenud. Samuti ei esinenud selliseid kohtuasju 2012. aastal Luksemburgis ja Iirimaal, 2013. aastal Leedus ning 2014. aastal Eestis ja Soomes. Menetluse keskmise kestuse arvutamisel on aluseks võetud statistilised andmed või võimaluse korral valim kohtuasju. Liikmesriigid on esitatud vaadeldava kolme aasta kohtumenetluste kaalutud keskmise kestuse alusel. Taani puhul hõlmavad 2012. ja 2013. aasta kohta esitatud andmed kõiki kaubamärkidega seotud kohtuasju. Kreeka 2014. aasta andmed on eri kohtute andmetel põhinev arvutatud keskmine. Saksamaa, Hispaania, Portugali ja Rootsi andmete puhul kasutati kohtute hinnanguid. Asjakohaste kohtuasjade arv on liikmesriigiti erinev. See oli piiratud (alla viie) 2012. aastal Leedus, 2012. ja 2013. aastal Eestis ja Soomes, 2013. ja 2014. aastal Iirimaal ja Luksemburgis ning 2012. ja 2014. aastal Ungaris. Seetõttu võib menetluste keskmine kestus sõltuda ühest erakordselt pikast või lühikesest kohtuasjast ja tuua kaasa aastate lõikes suured erinevused.

Joonis 17. Tarbijakaitse: ELi õiguse alusel tehtud liikmesriikide tarbijakaitseasutuste otsuste kohtuliku läbivaatamise keskmine kestus* (esimene aste / päevades) (allikas: Euroopa Komisjoni ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustik)

ELi tarbijaõiguse 30 tõhusa jõustamisega kantakse hoolt selle eest, et tarbijad saaksid kasu oma õigustest ja tarbijaid käsitlevaid eeskirju rikkuvad ettevõtjad ei saaks ebaõiglasi eeliseid. Tarbijakaitseasutustel ja kohtutel on ELi tarbijaõiguse jõustamisel tähtis roll. Allpool esitatud stsenaarium hõlmab liikmesriike, kus tarbijakaitseasutustele on antud volitused võtta vastu otsuseid, millega tunnistatakse tarbijaõiguse rikkumist 31 . Tarbijakaitseasutuste menetlusse võetavad juhtumid on sageli seotud oluliste tarbijaid puudutavate küsimustega. Kauakestev kohtulik läbivaatamine võib pikendada võimaliku tarbijaõiguse rikkumise juhtumi lahendamist, mis võib tõsiselt kahjustada tarbijaid ja ettevõtjaid.

* Asjaomane stsenaarium ei ole kohaldatav Belgia, Luksemburgi, Austria, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi suhtes. Ajavahemikul, mille kohta andmed olid kättesaadavad, ei toimunud Iirimaal, Küprosel ja Maltal selliste otsuste kohtulikku läbivaatamist. Saksamaal on haldusasutused pädevad võtma vastu otsuseid üksnes piiriüleste juhtumite puhul ja vaadeldaval ajavahemikul selliseid juhtumeid ei esinenud. Prantsusmaa puhul on edasikaebamise juhtumid vähetähtsad ja andmed olid kättesaadavad vaid 2013. aasta kohta. Hispaania andmed kajastavad nelja autonoomse piirkonna aasta keskmist, mis võib olla teiste autonoomsete piirkondade puhul erinev. Juhtumite arv Taanis, Eestis, Prantsusmaal, Horvaatias, Leedus, Madalmaades ja Sloveenias on hõlmatud ajavahemikul väike, mis tähendab, et üks väga lühikese või pika kestusega menetlus võib märkimisväärselt mõjutada keskmist näitajat ja tuua kaasa aastate lõikes suuremad kõikumised. Mõni liikmesriik esitas hinnangu (Itaalia, Poola, Rumeenia 2013. aastal). Üldjuhul ei hõlma andmed finantsteenuseid ja -tooteid. Keskmine kestus on arvutatud kalendripäevades alates päevast, mil hagi või edasikaebus kohtule esitati, kuni päevani, mil kohus võttis vastu lõpliku otsuse.

Muud konkreetsed valdkonnad

2015. aastal uuris komisjon koos Euroopa Liidu Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendusega, kuidas koguda andmeid riigihangete valdkonnas. ELi riigihankeõigus 32 on majanduslikult tähtis, sest selles nähakse ette kiired ja tõhusad õiguskaitsevahendid tegelikele ja potentsiaalsetele pakkujatele, kes vaidlustavad riigihankelepingute sõlmimise. 2013.–2014. aastal kestis riigihankejuhtumite sisuline menetlemine ELi viimase astme kohtutes 33 alla ühe aasta (268 päeva), nagu näitavad 17 liikmesriigilt 34 saadud andmed. Tõhusa kohtuliku läbivaatamisega kantakse hoolt selle eest, et pakkujad saavad kasutada kõiki ELi riigihankeõiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid ja et riigihankelepingute täitmise edasilükkumine ei kahjusta ühiskonda üldiselt.

3.1.5. Kokkuvõte kohtusüsteemide tõhususe kohta

Kohtuotsuste õigeaegsus on tähtis, et tagada kohtusüsteemi tõrgeteta toimimine. Põhiparameetrid, mida kastutatakse tulemustabelis kohtusüsteemide tõhususe uurimiseks, on menetluse kestus (eeldatav kohtuasja lahendamiseks kuluv aeg päevades), algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr (sissetulnud kohtuasjade arvu ja lahendatud kohtuasjade arvu suhe) ning pooleliolevate kohtuasjade arv (lõpuni menetlemata kohtuasjade arv aasta lõpu seisuga). 2016. aasta tulemustabelis ilmnevad mõningased rõõmustavad märgid.

Võrreldes tulemustabeli eelmise väljaandega on andmetest näha järgmist.

Tsiviil- ja kaubandusvaidluste kestus on üldjuhul lühenenud (joonis 5). Ulatuslikus kategoorias „kõik kohtuasjad” 35 (joonis 4) ja haldusasjade puhul (joonis 6) on siiski rohkem riike, kus menetluse kestus on pikenenud, mitte lühenenud.

Enamikus liikmesriikides, mille kohta andmed on kättesaadavad, on algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr kategoorias „kõik kohtuasjad” ning tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul (joonis 8) kõrgem kui 100 %. See tähendab, et kohtud tulevad nendes valdkondades toime sissetulevate kohtuasjade lahendamisega. Haldusasjade puhul (joonis 9) on algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr enamikus liikmesriikides siiski madalam kui 100 %, mis näitab, et kohtutel on sissetulevate kohtuasjade lahendamisega raskusi.

Olukord pooleliolevate kohtuasjade valdkonnas on üldiselt stabiilne, kuid mitmes liikmesriigis, kes seisid seoses arvukate pooleliolevate kohtuasjadega silmitsi eriliste raskustega, on võimalik täheldada edusamme nii kategoorias „kõik kohtuasjad” (joonis 10) kui ka haldusasjade puhul (joonis 12).

Vaatlusaluste aastate andmetest on näha järgmist.

Tulemustes esineb mõningast kõikumist – need võivad liikmesriikides aastate lõikes paraneda või halveneda. Neid erinevusi saab selgitada taustateguritega, nagu sissetulevate kohtuasjade arvu järsk suurenemine – ei ole sugugi ebatavaline, et sissetulevate kohtuasjade arv kõigub enam kui 10 %. Erinevad tulemused võivad tuleneda ka süsteemsetest puudustest, nagu kohtusüsteemi vähene paindlikkus ja reageerimisvõime, ebapiisav suutlikkus kohaneda muutustega või järjekindlusetus reformimisel.

Seal, kus on võimalik vaadelda viimase kolme aasta suundumusi, ilmneb, et tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul ja kategoorias „kõik kohtuasjad” ületab riikide arv, kus menetluste kestus on lühenenud, nende arvu, kus seda toimunud ei ole. Haldusasjade puhul on olukord siiski halvenenud. Riikides, kus algatatud ja lõpuleviidud kohtuasjade määr on madalam kui 100 %, on võimalik täheldada kõikide kohtuasjade puhul üldjuhul rohkem negatiivseid kui positiivseid suundumusi. Pooleliolevate kohtuasjade arv on üleüldiselt pisut vähenenud kõikides kohtuasjade kategooriates.

Konkreetseid valdkondi käsitlevad andmed annavad põhjalikuma ülevaate menetluste kestusest teatud olukordades, kus kohaldatakse ELi õigust (nt konkurentsi-, elektroonilise side, tarbijaõiguste ja intellektuaalomandiõiguste alaseid õigusakte). Nende arvandmetega püütakse kajastada paremini kohtusüsteemide toimimist ettevõtlusega seotud konkreetset liiki vaidlustes, isegi kui kitsaste stsenaariumide kasutamine andmete saamiseks tähendab seda, et järelduste tegemisel tuleb olla hoolikas. Andmed näitavad, et

menetluste kestus samas liikmesriigis võib olla väga erinev sõltuvalt asjaomasest õigusvaldkonnast. Samuti ilmneb, et mõnel liikmesriigil läheb nendes konkreetsetes valdkondades kehvemini kui eespool esitatud laiemates kohtuasjade kategooriates. Seda saab selgitada teema keerukusega, spetsiifiliste menetlustoimingutega või asjaoluga, et keskmist kestust võivad mõjutada üksikud keerulised juhtumid.

Eraõiguslike isikute vahelised vaidlused on keskmiselt lühemad kui vaidlused riigiasutustega. Näiteks kulub vaid mõnes üksikus liikmesriigis sellise otsuse läbivaatamiseks, mille on teinud ELi õiguse alusel riigiasutus (nt konkurentsi- või tarbijakaitseasutus või elektroonilise side valdkonda reguleeriv asutus), esimese astme kohtus keskmiselt alla aasta. See järeldus näitab, kui tähtis on ettevõtjatele ja tarbijatele kogu ELi õiguse jõustamise ahela tõrgeteta toimimine alates pädevast asutusest kuni lõppastme kohtuni. Samuti kinnitab see kohtute olulist rolli ELi õiguse tõhususe tagamisel ja majanduse juhtimisel.

3.2. Kohtusüsteemide kvaliteet

Kohtusüsteemide tõhususe tagamiseks on lisaks õigeaegsetele otsustele vaja ka kvaliteeti. Selle puudumine võib suurendada nii suurettevõtjate kui ka VKEde äririske ning mõjutada tarbijate valikuid. Kuigi kohtusüsteemide kvaliteedi mõõtmiseks puudub üks ja ainus kokkulepitud viis, kasutatakse tulemustabelis teatavaid üldiselt asjakohaseks peetavaid parameetreid, 36 mis võivad kaasa aidata kohtusüsteemi kvaliteedi parandamisele. Need parameetrid on rühmitatud nelja kategooriasse: 1) kodanike ja ettevõtjate juurdepääs õigusemõistmisele; 2) piisavad materiaalsed ja inimressursid; 3) hindamisvahendite kasutuselevõtt ning 4) kvaliteedistandardite kasutamine.

3.2.1. Juurdepääsetavus

Juurdepääsetavus on vajalik kogu õigusemõistmise ahela vältel, et hõlbustada teabe saamist kohtusüsteemi kohta, hagi algatamise ja selle finantsaspektide kohta ning kuni menetluse lõpuni menetluse seisu kohta, nii et kohtuotsusele oleks võimalik internetis kiiresti ligi pääseda.

Kohtusüsteemi kohta teabe andmine

Juurdepääs õigusemõistmisele põhineb teabel, mis antakse kodanikele ja ettevõtjatele kohtusüsteemi üldiste aspektide kohta.

Joonis 18. Kohtusüsteemi käsitleva internetipõhise teabe kättesaadavus üldsusele* (allikas: Euroopa Komisjon 37 )

* Mõnes liikmesriigis (Sloveenia, Rumeenia) tehakse teave menetluskulude kujunemise kohta kättesaadavaks asjakohast teavet sisaldava õigusakti avaldamisega. Bulgaarias ei ole teavet kohtusüsteemi, menetluse algatamise, õigusabi ja menetluskulude kujunemise kohta iga kohtu veebisaidil esitatud. Tšehhi Vabariigis on teave menetluse algatamise kohta kättesaadav ülemkohtu, kõrgema halduskohtu ja konstitutsioonikohtu veebisaidil. Saksamaal otsustatakse iga liidumaa tasandil või föderaaltasandil, millist teavet internetis anda.

Õigusabi andmine

ELi põhiõiguste harta artikli 47 kolmandas lõigus on sätestatud, et „[i]sikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda”. Joonisel 19 on esitatud liikmesriikide eelarvest õigusabile tehtud eraldised elaniku kohta. Eelarveeraldistest teatasid kõik liikmesriigid.

Joonis 19. Õigusabi jaoks tehtud iga-aastased avaliku sektori eelarve eraldised* (eurodes elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Mõnes liikmesriigis võivad teatavat osa tasuta õigusabist pakkuda ka õigusala töötajad, mis eespool esitatud näitajates ei kajastu.

Joonis 20. Sissetulekukünnis õigusabi saamiseks konkreetse tarbijavaidluse korral* (Eurostati vaesuskünnise ja sissetulekukünnise erinevus %) (allikas: Euroopa Komisjon ning Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu 38 )

Õigusabile tehtud eelarveeraldiste võrdlemisel ei võeta arvesse ELis esinevaid erinevaid makromajanduslikke tingimusi. Parema võrdluse huvides on uuritud koos Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukoguga konkreetset kitsast tarbijavaidluse stsenaariumi, et esitada andmed isikute õiguse kohta saada õigusabi iga liikmesriigi sissetulekuid ja elamistingimusi arvesse võttes. Joonisel 20 esitatud andmed on seotud selle konkreetse stsenaariumiga. Võttes arvesse õigusabi andmise korra keerukust liikmesriikides, tuleks võrdlemisel olla hoolikas ja hoiduda üldistustest 39 .

Enamik liikmesriike lähtub õigusabi andmisel taotleja sissetulekust 40 . Joonisel 20 on võrreldud protsentides õigusabi andmisel kohaldatavaid sissetulekukünniseid 41 Eurostati suhtelise vaesuse künnistega (edaspidi „Eurostati künnis”) 42 . Näiteks kui õigusabi saamise õigust kajastav näitaja on 20 %, võib õigusabi saada taotleja, kelle sissetulek on Eurostati künnisest 20 % kõrgem. Ja vastupidi, kui õigusabi saamise õigust kajastav näitaja on –20 %, on õigusabi andmisel kohaldatav sissetulekukünnis Eurostati künnisest 20 % madalam. Sellega antakse võrdlev ülevaade sissetulekukünnistest, mida liikmesriigid kasutavad õigusabi andmisel kõnealuse konkreetse stsenaariumi rakendumisel.

Mõnes liikmesriigis on õigusabisüsteem, mille raames kaetakse 100 % kohtuvaidlusega seotud kuludest (täielik õigusabi) ja mida täiendab süsteem, mille raames kaetakse osa kuludest (osaline õigusabi). Mõnes liikmesriigis on vaid kas täieliku või osalise õigusabi andmise süsteem.

* Enamik liikmesriike kasutab õigusabi saamise õigusega seotud künnise kehtestamisel netosissetulekut; Taanis, Prantsusmaal, Madalmaades ja Portugalis kasutatakse brutosissetulekut. Bulgaarias antakse õigusabi, mis katab 100 % kuludest, isikutele, kes vastavad igakuise sotsiaalabi saamise tingimustele. Saksamaa puhul on sissetulekukünnise aluseks 2015. aasta Prozesskostenhilfebekanntmachung ja 2013. aasta keskmised eluasemekulud Saksamaal (sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika kohaselt). Iirimaal peab taotleja lisaks sissetulekule olema võimeline tõestama, et rahaline panus põhjustab talle ülemääraseid raskusi. Lätis jääb sissetulekukünnis vahemikku 128.06–320 eurot sõltuvalt taotleja elukohast. Määra aluseks on aritmeetiline keskmine. Soomes põhineb sissetulekukünnis ilma ülalpeetavateta isiku olemasolevate vahendite künnisel ja Soomes registreeritud 2013. aasta keskmistel eluasemekuludel (sissetulekuid ja elamistingimusi käsitleva ELi statistika kohaselt). Ühendkuningriigis (Šotimaal) menetletakse hagisid väärtusega kuni 3 000 eurot väiksemate nõuete menetluse raames, mille puhul ei pakuta täielikku õigusabi.

Hagi elektrooniline esitamine

Hagide elektrooniline esitamine ning kohtute ja advokaatide vaheline elektrooniline suhtlemine hõlbustavad veelgi juurdepääsu õigusemõistmisele ning vähendavad viivitusi ja kulusid. Ühtlasi on kohtute IKT-süsteemidel üha suurem roll õigusasutuste vahelises piiriüleses koostöös ja nad hõlbustavad ELi õigusaktide rakendamist.

Joonis 21. Hagide elektrooniline esitamine* (0 = võimalik 0 % kohtutes, 4 = võimalik 100 % kohtutes 43 ) (allikas: CEPEJ uuring)

* Poolas saab viia elektrooniliste vahendite kaudu kohtusse üksnes maksetega seotud hagid. Rumeenias võib esitada kohtule hagi e-kirja teel. Hagiavaldus trükitakse hiljem välja ja lisatakse kohtuasja toimikusse.

Joonis 22. Väiksemate nõuete internetipõhiste menetluste võrdlusuuring (allikas: Euroopa Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi tellimusel valminud e-halduse 13. võrdlusaruanne 44 )

Väiksemate nõuete lihtne esitamine nii riigi kui ka Euroopa tasandil on oluline, et parandada kodanike juurdepääsu õigusemõistmisele ja võimaldada tarbijatel kasutada paremini oma õigusi. Samuti suureneb piiriülese e-kaubanduse tõttu väiksemate nõuete piiriüleste internetipõhiste menetluste osakaal. Seepärast on Euroopa Komisjon seadnud üheks oma poliitikaeesmärgiks lihtsustada ja kiirendada väiksemate nõuete menetlust, tõhustades õigusasutuste vahelist suhtlemist ja kasutades arukalt ära IKTd. Lõppeesmärk on vähendada halduskoormust kõigi kasutajarühmade jaoks, kelleks on kohtud, kohtuvõimu esindajad ja lõppkasutajad. Euroopa Komisjoni tellitud e-halduse 13. võrdlusaruande koostamisel hindas rühm uurijaid (nn anonüümsed kliendid) väiksemate nõuete menetlusi 45 . Eesmärk oli välja selgitada, kas internetipõhised avalikud teenused on korraldatud vastavalt kasutajate vajadustele 46 .

* Liikmesriigid said kategooria puhul 100 punkti üksnes juhul, kui teenus oli internetis keskse portaali kaudu täielikult kättesaadav. Kui internetis oli kättesaadav vaid teave teenuse kui sellise kohta, anti 50 punkti.

Võrreldes eelmise aasta näitajatega osutab joonis kättesaadavuse paranemisele kõigis seitsmes kategoorias. Eelmise aastaga võrreldes on toimunud edasiminek 19 liikmesriigis ja ühegi liikmesriigi tulemused ei ole halvenenud.

Kohtute ja advokaatide vaheline suhtlemine

Joonis 23. Elektrooniline suhtlemine* (0 = võimalik 0 % kohtutes, 4 = võimalik 100 % kohtutes 47 ) (allikas: CEPEJ uuring)

Suhtlemine meediaga

Meedia toimib arusaadavat ja õigeaegset teavet saades ja edastades kanalina, mis aitab parandada juurdepääsu kohtusüsteemidele ja kohtute tööle.

Joonis 24. Suhted kohtute ja ajakirjanduse/meedia vahel* (allikas: Euroopa Komisjon 48 )

* Iga astme puhul (esimene, teine ja kolmas) võib anda kaks punkti, kui hõlmatud on tsiviil-/kaubandusasjad ja haldusasjad. Kui kaetud on vaid üks kategooria (kas tsiviil-/kaubandusasjad või haldusasjad), antakse üks punkt. Saksamaal on iga liidumaa kehtestanud kohtunikele oma suunised suhtlemiseks ajakirjanduse ja meediaga. Rootsis ärgitatakse kohtunikke edastama ise oma kohtuotsuseid meediale. Lisaks on loodud meediarühm, mis koosneb kõigi kolme astme kohtunikest.

Juurdepääs kohtuotsustele

Kohtuotsuste avaldamine internetis aitab suurendada kohtusüsteemi läbipaistvust ja sellest aru saamist ning aitab kodanikel ja ettevõtjatel teha õiguskaitset taotledes teadlikke otsuseid. Samuti võib see suurendada kohtupraktika järjekindlust.

Joonis 25. Juurdepääs avaldatud kohtuotsustele interneti kaudu* (tsiviil- ja kaubandusasjad ning haldusasjad, kõik astmed) (allikas: Euroopa Komisjon 49 )

* Tsiviil-/kaubandusasjade ja haldusasjade puhul anti iga astme puhul üks punkt, kui üldsusel on internetis juurdepääs kõikide kohtute otsustele (kui kättesaadavad on vaid mõne kohtu otsused, anti 0,5 punkti). Kui liikmesriigis on vaid kaks astet, on punktide andmisel kolmele astmele antud vastava kõrgema astme punktid ka puuduvale astmele. Näiteks, kui liikmesriigis on ainult esimene ja kõrgeim aste ning kõrgeim aste sai kaks punkti, anti ka (puuduvale) teisele astmele kaks punkti. Liikmesriikides, kus haldusasju ning tsiviil-/kaubandusasju teineteisest ei eristata, anti samad punktid mõlemale õigusvaldkonnale. Mõnes liikmesriigis ei tehta kõik kohtuotsused internetis kättesaadavaks. Tšehhi Vabariigis tehakse mõned haldusõiguse valdkonnas tehtud esimese astme otsused kättesaadavaks kõrgema halduskohtu veebisaidil. Saksamaal otsustatakse iga liidumaa tasandil ja föderaaltasandil oma kohtute otsuste kättesaadavuse üle internetis. Itaalias on tsiviil- ja haldusasjades esimeses ja teises astmes tehtud otsused internetis kättesaadavad vaid asjaomastele vaidluspooltele. Rootsis on üldsusel õigus tutvuda kõikide otsustega, kui need ei ole salastatud. Rumeenias tehti kohtuotsused üldsusele internetis kättesaadavaks alates 2015. aasta detsembrist.

Joonis 26. Kõikide astmete otsuste internetis avaldamise kord* – tsiviil-/kaubandusasjad ning haldusasjad (allikas: Euroopa Komisjon 50 )

* Iga astme puhul (esimene, teine ja kolmas) võib anda kaks punkti, kui hõlmatud on tsiviil-/kaubandusasjad ja haldusasjad. Kui kaetud on vaid üks kategooria (kas tsiviil-/kaubandusasjad või haldusasjad), antakse iga astme puhul ainult üks punkt. Mõnes liikmesriigis (Iirimaa, Malta, Eesti) otsustavad kohtunikud kohtuotsuste anonüümseks muutmise üle. Iirimaal tehakse seda perekonnaõiguse ja lastehooldusega seotud menetluste ning teatud muude menetluste puhul, kus anonüümsuse tagamine on ette nähtud seadusega. Maltal tagatakse kõikide perekonnaõigust käsitlevate kohtuasjade puhul anonüümsus. Saksamaal avaldatakse valik kohtuotsuseid internetis enamikul liidumaadel, mõnel liidumaal varustatakse kohtuotsused märksõnadega ning föderaalses konstitutsioonikohtus, föderaalses halduskohtus ja föderaalses töökohtus kasutatakse ECLI-süsteemi. Itaalias on tsiviil- ja haldusasjades esimeses ja teises astmes tehtud otsused internetis kättesaadavad vaid asjaomastele vaidluspooltele. Rumeenias tehti kohtuotsused üldsusele internetis kättesaadavaks alates 2015. aasta detsembrist ja tagantjärele laaditakse järk-järgult üles otsused alates 2007. aastast.

Juurdepääs vaidluste kohtuvälise lahendamise meetoditele

Juurdepääs õiguskaitsele ei piirdu juurdepääsuga kohtutele, vaid tähendab ka võimalust kasutada muid, kohtuväliseid lahendusi. Kõik andmeid esitanud liikmesriigid on kasutusele võtnud vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid. Nende vabatahtliku kasutamise propageerimine ja ergutamine teavitamise ja teadlikkuse suurendamise eesmärgil aitab parandada juurdepääsu õigusemõistmisele. Joonis 27 hõlmab kõiki muid vaidluste lahendamise meetodeid kui vaidluste lahendamine kohtus. Kõige levinumad vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodid on vahendamine, lepitus- ja vahekohtumenetlus.

Joonis 27. Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamise propageerimine ja ergutamine* (allikas: Euroopa Komisjon 51 )

* Koondnäitajad, mis põhinevad järgmistel andmetel: 1) veebisaidid, kus antakse teavet vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta; 2) reklaamikampaaniad meedias; 3) üldsusele mõeldud brošüürid; 4) konkreetne teave vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, mida kohus annab taotluse korral; 5) vaidluste kohtuvälise lahendamise / vahendamise koordineerija kohtutes; 6) hinnangute avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta; 7) statistika avaldamine vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta; 8) vaidluste kohtuvälise lahendamise kulude (osaline või täielik) katmine õigusabiga; 9) kohtulõivude, sealhulgas tempelmaksude osaline või täielik sissenõudmine, kui vaidluse kohtuväline lahendamine on edukas; 10) vaidluse kohtuvälises lahendamises ei vajata advokaati; 11) kohtunik võib olla lepitajaks; 12) muu. Iga nimetatud näitaja eest anti üks punkt. Igas õigusvaldkonnas võis anda kuni 12 punkti. Mõnes liikmesriigis (Hispaania, Prantsusmaa, Leedu) on töövaidlustes kohustuslik rakendada enne kohtumenetlust lepitusmenetlust. Hispaanias on lisaks pärast kohtumenetluse algamist kohustuslik kohtulik vahendamine. Iirimaal propageeritakse ja ergutatakse vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite kasutamist üksnes perekonnaõigusega seotud menetluste puhul. Itaalias võivad kohtunikud olla menetluses lepitajaks ja sellisel juhul saab rakendada lepitusmenetlust. Lätis ei nõuta töövaidlustes kohtulõive.

3.2.2. Ressursid

Piisavad ressursid on vajalikud kohtusüsteemi heaks toimimiseks, et tagada kohtutes õiged tingimused ja kvalifitseeritud töötajad. Ilma piisava arvu töötajateta, kellel on nõutav kvalifikatsioon ja oskused ning juurdepääs täienduskoolitusele, on ohus menetluste ja otsuste kvaliteet.

Rahalised vahendid

Allpool esitatud arvjoonistelt on näha kohtutele tegelikult kulutatud eelarvevahendid esiteks elaniku kohta (joonis 28) ja teiseks osakaaluna sisemajanduse koguproduktis (joonis 29) 52 .

Joonis 28. Valitsemissektori kogukulutused kohtutele* (eurodes elaniku kohta) (allikas: Eurostat)

* Hispaania, Läti, Luksemburgi, Madalmaade ja Slovakkia andmed on esialgsed.

Joonis 29. Valitsemissektori kulutused kohtutele* (protsendimäärana SKPst) (allikas: Eurostat)

* Hispaania, Läti, Luksemburgi, Madalmaade ja Slovakkia andmed on esialgsed.

Inimressursid

Inimressursid on kohtusüsteemi tähtis vara. Sooline võrdõiguslikkus kohtunike seas rikastab teadmisi, oskusi ja kogemusi ning kajastab ühiskonnas valitsevat tegelikku olukorda.

Joonis 30. Kohtunike arv* (100 000 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* CEPEJ metoodika kohaselt hõlmab see kategooria täiskohaga töötavaid kohtunikke. Sellesse ei kuulu mõnes liikmesriigis tegutsevad nn kohtu vanemametnikud (Rechtspfleger) / kohtusekretärid (court clerks). Kreeka puhul hõlmab elukutseliste kohtunike koguarv eespool osutatud aastate lõikes eri kategooriaid, mis osaliselt selgitab arvu kõikumisi.

Joonis 31. Elukutseliste naiskohtunike osakaal esimese ja teise astme kohtutes ning ülemkohtutes (allikas: Euroopa Komisjon (ülemkohtud) 53 ja CEPEJ uuring (esimese ja teise astme kohtud))

7 liikmesriiki teatasid kohtunike seas valitsevast soolisest tasakaalust 54 mõlema astme kohtutes ja 14 liikmesriiki andsid teada, et naiskohtunike määr ületab soolist tasakaalu vähemalt ühes kahest astmes. Ülemkohtute tasandil teatasid 19 liikmesriiki siiski naiskohtunike määrast, mis jääb – teinekord tublisti – allapoole 40 %.

Joonis 32. Muutused elukutseliste naiskohtunike osakaalus esimese ja teise astme kohtutes ajavahemikul 2010–2014 ning ülemkohtutes ajavahemikul 2010–2015* (erinevus protsendipunktides) (allikas: Euroopa Komisjon (ülemkohtud) 55 ja CEPEJ uuring (esimese ja teise astme kohtud))

* Luksemburgis vähenes elukutseliste naiskohtunike osakaal ülemkohtutes 2010. aasta 100 %-lt 2015. aastaks 50 %-le.

Joonis 33. Advokaatide arv* (100 000 elaniku kohta) (allikas: CEPEJ uuring)

* Advokaat on vastavalt siseriiklikule õigusele kvalifitseeritud ja volitatud isik, kes võib oma klientide nimel esineda kaitsjana või osutada õigusteenuseid, esineda kohtus ning nõustada või esindada oma kliente õigusküsimustes (Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus Rec(2000)21 advokaadi kutsealal tegutsemise vabaduse kohta).

Koolitus

Koolituse kui inimressursside poliitika osa edendamine on oluline, et säilitada kohtusüsteemide kvaliteet ja seda parandada. Kohtunike koolitamine, sealhulgas kutseoskuste alane koolitamine, on tähtis ka kohtuotsuste ja kodanikele osutatava õigusemõistmise teenuse kvaliteedi seisukohast. Allpool esitatud andmed käsitlevad kohtunike koolitamist paljudes eri valdkondades, sealhulgas küsimustes, mis puudutavad suhtlemist osapoolte ja ajakirjandusega.

Joonis 34. Kohtunike kohustuslik koolitus* (allikas: CEPEJ uuring 56 )

* Koolitust teatavates kategooriates ei paku järgmised liikmesriigid: Malta (põhikoolitus); Taani (täienduskoolitus konkreetsete ülesannete täitmiseks); Kreeka, Iirimaa, Malta, Hispaania (täienduskoolitus haldusülesannete täitmiseks); Bulgaaria, Eesti, Malta (täienduskoolitus arvutitehniliste vahendite kasutamiseks). Kõikidel muudel juhtudel võidakse koolitust pakkuda, kuid see on vabatahtlik.

Joonis 35. ELi õiguse või mõne teise liikmesriigi õiguse alasel täienduskoolitusel osalevate kohtunike osakaal* (protsendimäärana kohtunike koguarvust) (allikas: Euroopa Komisjon, Euroopa õigusalane koolitus 2015 57 )

* Üksikutel liikmesriikide teatatud juhtudel ületab osalejate ja õigusvaldkonna olemasolevate töötajate arvu suhe 100 %, mis tähendab seda, et kõnealuse valdkonna töötajad võtsid osa rohkem kui ühest ELi õigust käsitlevast koolitusest.

Joonis 36. Eri liiki oskustele keskenduva kohtunike täienduskoolituse osakaal* (allikas: Euroopa Komisjon 58 )

* Tabel kajastab kohtunike täienduskoolituse (s.t pärast kohtuniku põhikoolituse läbimist pakutava koolituse) protsentuaalset jaotust nelja kindlaksmääratud valdkonna vahel. Õigusalast koolitust ei ole arvesse võetud. Taanis, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) ei pakkunud kohtunikke koolitavad asutused valitud oskustega seotud erikoolitust.

Joonis 37. Kohtunikele pakutav koolitus, mis käsitleb suhtlemist osapoolte ja ajakirjandusega (allikas: Euroopa Komisjon 59 )

3.2.3. Hindamisvahendid

Kohtusüsteemide kvaliteedi parandamiseks on vaja vahendeid, mille abil hinnata kohtusüsteemide toimimist. Kohtute tegevuse järelevalve ja hindamine aitab parandada kohtute tulemuslikkust – selle käigus tehakse kindlaks puudused ja vajadused ning suurendatakse kohtusüsteemi võimet reageerida praegustele ja tulevastele probleemidele. Piisavate IKT-vahendite abil saab hallata kohtuasju reaalajas, koguda standardset kohtustatistikat, hallata kuhjunud kohtuasju ja kasutada automatiseeritud varajase hoiatamise süsteeme. Uuringud on hädavajalikud ka selleks, et hinnata, kuidas toimivad kohtusüsteemid õigusala töötajate ja kohtute kasutajate vaatenurgast. 2016. aasta õigusemõistmise tulemustabelis vaadeldakse lähemalt kohtute kasutajate ja õigusala töötajate seas tehtud uuringutes käsitletud teemasid ja nende tulemusel võetud järelmeetmeid.

Joonis 38. Kohtute tegevuse järelevalve ja hindamine* (allikas: CEPEJ uuring 60 )

* Järelevalvesüsteemi eesmärk on hinnata kohtute igapäevast tegevust eelkõige andmete kogumise ja statistilise analüüsi kaudu. Hindamissüsteemi raames vaadeldakse kohtusüsteemide tulemusi, kasutades näitajaid ja eesmärke. 2014. aastal teatasid kõik liikmesriigid sellise süsteemi olemasolust, mis võimaldab neil kontrollida sissetulevate kohtuasjade ja tehtud otsuste arvu, muutes need kategooriad ebaoluliseks. Samuti loobuti 2015. aastal tehtud põhjaliku töö tulemusel pelgast viitamisest kvaliteedistandarditele kui hindamiskategooriale. See on võimaldanud koondada ülejäänud kategooriad järelevalve teostamisel ja hindamisel ühe näitaja alla. Andmed kategoorias „muu” hõlmavad näiteks edasikaebuste (Eesti, Hispaania, Läti), istungite (Rootsi) või teatava aja jooksul lahendatud juhtumite arvu (Taani).

Joonis 39. IKT kasutamine kohtuasjade haldamisel ja kohtu tegevust kajastava statistika kogumisel* (kaalutud näitaja: min = 0, max = 4 61 ) (allikas: CEPEJ uuring)

* Iirimaal on hagi elektrooniline esitamine muude üksikisiku maksejõuetuse juhtumite puhul kui pankrot kohustuslik ja mis tahes väiksema nõude puhul vabatahtlik.

Joonis 40. Kohtute kasutajate ja õigusala töötajate seas tehtud uuringute teemad* (allikas: Euroopa Komisjon 62 )

* Mõni liikmesriik, kes 2014. aastal uuringut ei korraldanud, tegi seda 2015. aastal (Itaalia) või kavatseb seda teha 2016. aastal (Iirimaa).

Joonis 41. Kohtute kasutajate ja õigusala töötajate seas tehtud uuringute järelmeetmed* (allikas: Euroopa Komisjon 63 )

(1) http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/scoreboard/index_en.htm .

(2) ELi õigusemõistmise tulemustabeli koostamist silmas pidades ja kohtusüsteemide tõhusust käsitlevate parimate tavade vahetamise edendamiseks palus komisjon määrata liikmesriikidel kaks kontaktisikut (üks kohtunike seast ja teine justiitsministeeriumist). See mitteametlik rühm peab korrapäraselt koosolekuid.

(3) Komisjon esitab riigipõhiste soovituste põhjendused kord aastas komisjoni talituste töödokumendina koostatavates riigipõhistes aruannetes, mis on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm .

(4) Teave on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga 26 liikmesriigi kohta. Saksamaa ja Ühendkuningriik teavet ei esitanud. Saksamaa väitis, et tal on käsil kohtusüsteemi reform, mille ulatus ja maht on 16 liidumaal erinev.

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, regioonide komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „2016. aasta majanduskasvu analüüs”, 26. november 2015, COM(2015) 690 final, lk 13.

(6) Komisjoni talituste töödokument „Member States Investment Challenges” (Investeerimisega seotud probleemid liikmesriikides), 18. detsember 2015, SWD(2015) 400 final/2.

(7) Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia.

(8) Horvaatia, Itaalia, Läti, Sloveenia; vt nõukogu soovitus, 14. juuli 2015, milles käsitletakse Horvaatia 2015. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Horvaatia 2015. aasta lähenemisprogrammi kohta (2015/C 272/15); nõukogu soovitus, 14. juuli 2015, milles käsitletakse Itaalia 2015. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohta (2015/C 272/16); nõukogu soovitus, 14. juuli 2015, milles käsitletakse Läti 2015. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Läti 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohta (2015/C 272/17); nõukogu soovitus, 14. juuli 2015, milles käsitletakse Sloveenia 2015. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Sloveenia 2015. aasta stabiilsusprogrammi kohta (2015/C 272/02).

(9) 2015. aasta riigipõhised aruanded on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/index_et.htm .

(10) Kreeka ja Küpros.

(11) Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia; komisjoni talituste töödokument „Member States Investment Challenges”, 18. detsember 2015, SWD(2015) 400 final/2.

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, ELT L 347, 20.12.2013.

(13) Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Hispaania (ainult ERF), Horvaatia, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, .

(14) Intellektuaalomandiõiguste alane VKE 2015. aasta tulemustabel, mis on koostatud intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse jaoks (veel avaldamata).

(15) Alves Ribeiro Correia / Antas Videira kirjutises „Troika’s Portuguese Ministry of Justice Experiment: An Empirical Study on the Success Story of the Civil Enforcement Actions”, International Journal for Court Administration, 7. köide, nr 1, juuli 2015, kinnitatakse Portugali reformide edukust.

(16) IMF, „Fostering Growth in Now”, 18. juuni 2012.

(17) Kättesaadav aadressil http://www.ecb.europa.eu/press/key/date/2013/html/sp130516.en.html .

(18) Vt näiteks „What makes civil justice effective?”, OECD majandusosakonna poliitilised märkused, nr 18, juuni 2013, ning „The Economics of Civil Justice: New Cross-Country Data and Empirics”, OECD majandusosakonna töödokumendid, nr 1060.

(19) Maailma Majandusfoorum, „The Global Competitiveness Report 2013–2014”, mis on kättesaadav aadressil http://www3.weforum.org/docs/WEF_GlobalCompetitivenessReport_2013-14.pdf .

(20) Kättesaadav aadressil http://www.doingbusiness.org/reports/global-reports/~/media/GIAWB/Doing%20Business/Documents/Annual-Reports/English/DB14-Chapters/DB14-Enforcing-contracts.pdf .

(21) 2015. aasta uuring kohtusüsteemide toimimise kohta ELi liikmesriikides, mille korraldas komisjoni jaoks CEPEJ sekretariaat. Uuring on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/scoreboard/index_en.htm .

(22) Menetluse kestus, algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr ning pooleliolevate kohtuasjade arv on CEPEJ määratletud standardnäitajad: http://www.coe.int/t/dghl/cooperation/cepej/evaluation/default_en.asp .

(23) Teise astme ja ülemkohtu menetlusi ning konkreetseid kohtuasjade kategooriaid (nt maksejõuetus) käsitlevad CEPEJ andmed ei ole kättesaadavad piisava arvu liikmesriikide kohta.

(24) Andmed hõlmavad ajakohastamisi, mille CEPEJ tegi pärast oma uuringute avaldamist, nagu need on esitatud komisjonile.

(25) Konkreetsete valdkondade puhul keskendutakse tulemustabelis esimese astme kohtuasju käsitlevatele andmetele, mis hõlmavad kolme aastat (elektroonilise side puhul kahte aastat). Andmeid teise ja võimaluse korral kolmanda astme kohta on küll kogutud, kuid neid ei ole käesolevas tulemustabelis esitatud, sest andmed esitanud liikmesriikide arv on liiga väike.

(26) Vt http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET .

(27) See lähenemisviis võimaldab kajastada menetluste keskmist kestust tasakaalustatumalt, võttes arvesse aastate lõikes esinevaid kõikumisi liikmesriikides, kus juhtumite arv on väike.

(28) Arvutamisel on lähtutud sellest, kui kaua menetletakse kaebusi otsuste suhtes, mille tegemisel liikmesriikide reguleerivad asutused on aluseks võtnud riigisisesed õigusaktid, millega rakendatakse elektroonilise side õigusraamistikku (direktiiv 2002/19/EÜ (juurdepääsu käsitlev direktiiv), direktiiv 2002/20/EÜ (loadirektiiv), direktiiv 2002/21/EÜ (raamdirektiiv), direktiiv 2002/22/EÜ (universaalteenuste direktiiv) ja muu asjakohane ELi õigus, nagu raadiospektripoliitika programm, spektrit käsitlevad komisjoni otsused, v.a direktiiv 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse kaitse kohta elektroonilise side sektoris).

(29) Määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta.

(30) Joonis kajastab ebaõiglaste lepingutingimuste direktiiviga (93/13/EMÜ), tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid käsitleva direktiiviga (1999/44/EÜ), ebaausate kaubandustavade direktiiviga (2005/29/EÜ), tarbijaõiguste direktiiviga (2011/83/EÜ) ja nende riiklike rakendussätetega seotud tarbijakaitseasutuste otsuste suhtes esitatud kaebuste kohtuliku menetlemise keskmist kestust.

(31) Belgias, Luksemburgis, Austrias, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis puuduvad teatavatel tarbijakaitsega tegelevatel haldusasutustel volitused võtta vastu otsuseid, millega tunnistatakse asjakohaste tarbijaeeskirjade rikkumist, ning joonisel 17 esitatud stsenaariumi ei peeta kohaldatavaks. Mõni tarbijakaitseasutus on pädev vaid mõnes hõlmatud ELi tarbijaõiguse valdkonnas (nt Portugali andmed on seotud vaid direktiividega 2005/29/EÜ ja 99/44/EÜ).

(32) Direktiiv 89/665/EMÜ ja direktiiv 92/13/EMÜ (abinõude direktiivid), mida on muudetud hilisemate õigusaktidega, eeskätt direktiiviga 2007/66/EÜ.

(33) Andmed ei kajasta menetluste kestust madalama astme kohtutes enne edasikaebuse esitamist.

(34) Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Madalmaad, Austria, Sloveenia, Soome, Rootsi. Andmed käsitlevad riigihankejuhtumite sisulise menetlemise kestust kõrgemates halduskohtutes ja lõppastme kohtutes (tööpäevade arv alates edasikaebuse esitamise päevast kuni otsuse tegemise päevani).

(35) * CEPEJ metoodika kohaselt kõik vaidlustega seotud ja vaidlustega mitteseotud tsiviil- ja kaubandusasjad, vaidlustega mitteseotud maakatastri ja äriregistri kohtuasjad, muude registrite kohtuasjad, muud vaidlustega mitteseotud kohtuasjad, haldusõigusega seotud kohtuasjad ja muud kohtuasjad peale kriminaalasjade.

(36) Vt näiteks CEPEJ dokument „Checklist for promoting the quality of justice and the courts” (Kontrollnimekiri kohtusüsteemide ja kohtute kvaliteedi edendamiseks) ja Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 6 (2004), mis on kättesaadav aadressil https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?Ref=CCJE(2004)OP6&Sector=secDGHL&Language=lanEstonian .

(37) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(38) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud vastustest, mille Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu liikmed andsid küsimustikule, mis põhines stsenaariumil, mille puhul üksikisik esitas hagi (väärtusega 3 000 eurot) ettevõtja vastu. Kuna õigusabi saamise tingimused sõltuvad asjaomase isiku olukorrast, võeti vaatluse alla 35aastane vallaline töötav taotleja, kellel puuduvad ülalpeetavad, kellel on regulaarne sissetulek ja kes elab üürikorteris.

(39) Liikmesriigid kasutavad õigusabi andmisel kohaldatava künnise kindlaksmääramisel eri meetodeid, näiteks eri vaatlusperioode (kuu/aasta sissetulek). Ligikaudu pooled liikmesriikidest kohaldavad sissetulekukünnise kõrval erinevaid rahalisi ja mitterahalisi kapitalikünniseid. Liikmesriikide kehtestatud kapitalikünniseid ei ole arvesse võetud. Mõne liikmesriigi õigusabisüsteemis on ette nähtud võimalus antud õigusabi tagasi nõuda, kui õigusabi saaja sissetulek/kapital ületab teatud arvu aastate jooksul pärast õigusabi andmist teatud künnise. Belgias, Bulgaarias, Iirimaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Horvaatias, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Ühendkuningriigis (Šotimaal) on teatud kategooriatesse kuuluvatel isikutel (nt isikutel, kes saavad töötus-, töövõimetus- või tervisehüvitist) automaatselt õigus saada tsiviil- ja kaubandusvaidlustes õigusabi, ilma et neil tuleks tõendada oma rahalisi vahendeid.

(40) Selles stsenaariumis ei kajastu lisakriteeriumid, mida liikmesriigid võivad kasutada isikutele õigusabi andmisel, nagu vaidluse tõendusmaterjalid.

(41) Andmed viitavad 2015. aastal kehtinud sissetulekukünnistele.

(42) Allikas: Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste ülevaade, Eurostati tabel ilc_li01, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/eurostat/web/income-and-living-conditions/data/database .

(43)

Andmed puudutavad 2014. aastat. Võimaluse kasutamise määr alates 100 % (võimalust kasutatakse täiel määral) kuni 0 % (võimalus puudub) näitab joonisel käsitletud võimaluse kasutamist kohtutes vastavalt järgmisele skaalale: 100 % = 4 punkti, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 1,33 punkti, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes; 50–99 % = 3 punkti, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 1 punkt, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes; 10–49 % = 2 punkti, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 0,66 punkti, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes; 1–9 % = 1 punkt, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 0,33 punkti, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes. Küsimused on seotud menetletava vaidluse liigiga (tsiviil-/kaubandusasi, kriminaalasi, haldusasi või muu).

(44) Andmed puudutavad 2015. aastat. Avaldatakse aadressil http://ec.europa.eu/digital-agenda/en/news/ .

(45)

Anonüümseid kliente koolitatakse ja õpetatakse jälgima, kogema ja mõõtma (avaliku teenuse) protsessi, esinedes võimaliku kasutajana.

(46)

Selleks käitus iga uurija tavakodanikuna ja tema tegevus oli ajaliselt piiratud, st igal anonüümsel kliendil oli menetluse testimiseks aega üks päev. Kui selle aja jooksul konkreetset funktsiooni ei leitud, anti negatiivne vastus.

(47)

(48) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(49) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(50) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(51) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(52) Allikas: valitsemissektori (tegelikud) kogukulutused kohtutele, sealhulgas kriminaalhooldussüsteemidele ja õigusabile (rahvamajanduse arvepidamise andmed, valitsemisfunktsioonide klassifikaator (COFOG), rühm 03.3), Eurostati tabel gov_10a_exp, http://ec.europa.eu/eurostat/data/database .

(53) Ülemkohtuid käsitlevad andmed on pärit Euroopa Komisjoni andmebaasist vastutavatel ametikohtadel olevate naiste ja meeste kohta, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm .

(54) Sooline tasakaal loetakse saavutatuks, kui mõlema soo esindajate osakaal jääb vahemikku 40–60 %. Euroopa Komisjon, strateegiline soolise võrdõiguslikkuse tagamise kava 2016–2019, SWD(2015)287 final, 3. detsember 2015, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/document/files/strategic_engagement_et.pdf .

(55) Ülemkohtuid käsitlevad andmed on pärit Euroopa Komisjoni andmebaasist vastutavatel ametikohtadel olevate naiste ja meeste kohta, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-decision-making/database/index_en.htm .

(56) Andmed puudutavad 2014. aastat.

(57) 2011. aastal seadis Euroopa Komisjon eesmärgiks, et aastaks 2020 peab olema pool kõigist ELi õigusala töötajatest läbinud koolituse ELi või mõne muu liikmesriigi õiguse valdkonnas (mis teeb keskmiselt 5 % aastas). 2015. aasta aruandes õigusala töötajate koolitamise kohta (mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/criminal/files/final_report_2015_en.pdf ) on kirjeldatud selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme. Andmed puudutavad 2014. aastat.

(58) Andmed puudutavad 2014. aastat ja on kogutud koostöös Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, mis esindab ELi õiguskoolitusasutusi. Ametioskuste alane täienduskoolitus hõlmab näiteks istungite läbiviimist, otsuste koostamist ja kõnekunsti.

(59) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(60) Andmed puudutavad 2014. aastat.

(61) Andmed puudutavad 2014. aastat. Võimaluse kasutamise määr alates 100 % (võimalust kasutatakse täiel määral) kuni 0 % (võimalus puudub) näitab joonisel käsitletud võimaluse kasutamist kohtutes vastavalt järgmisele skaalale: 100 % = 4 punkti, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 1,33 punkti, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes; 50–99 % = 3 punkti, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 1 punkt, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes; 10–49 % = 2 punkti, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 0,66 punkti, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes; 1–9 % = 1 punkt, kui võimalust saab kasutada kõikides küsimustes / 0,33 punkti, kui võimalust saab kasutada konkreetsetes küsimustes. Küsimused on seotud menetletava vaidluse liigiga (tsiviil-/kaubandusasi, kriminaalasi, haldusasi või muu).

(62) Andmed puudutavad 2014. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(63) Andmed puudutavad 2014. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

Top

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.4.2016

COM(2016) 199 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2016. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel

3.2.4. Kvaliteedistandardid

Standardid võivad aidata parandada kohtusüsteemide kvaliteeti 1 . 2015. aastal alustas komisjon koos kontaktisikute rühmaga tööd kohtusüsteemide toimimisega seotud standardite kallal. Kvaliteedistandardid hõlmavad kõikvõimalikke küsimusi, mis on seotud kohtusüsteemide ülesehituse ja toimimisega. Selliste standardite kehtestamisel võib olla oma osa paljudel toimijatel 2 . Joonisel 42 on antud üldine ülevaade olemasolevatest standarditest. Sellelt on näha, et suures hulgas liikmesriikides on kindlaks määratud mitut kohtusüsteemi aspekti hõlmavad standardid. Kogutud teabest ilmneb ka see, et standardid on valdavalt ette nähtud seadusega. Küsimused, mis on otseselt seotud kohtute tegevusega, on siiski reguleeritud peamiselt kohtu tasandil, sealhulgas väljakujunenud kohtupraktika kaudu. Nii on see eelkõige kuhjunud kohtuasjade haldamise, kohtuasjade menetlemise järelevalve, kohtute töökoormuse, kohtute kasutajatele pakutavate teenuste, kohtu vahendite ja osapooltele antava teabe puhul.

Joonis 42. Kohtusüsteemi aspekte käsitlevad kindlaksmääratud standardid* (allikas: Euroopa Komisjon 3 )

* Standardite puudumine haldusasjade puhul võib olla tingitud konkreetse haldusasjade kategooria puudumisest asjaomases riigis (nt Iirimaal). Poola ja Ühendkuningriik ei esitanud teavet standardite kohta. Nimetatud valdkondades on standardid kehtestanud valdavalt kohtud, sealhulgas väljakujunenud kohtupraktika kaudu. Kõikides teistes valdkondades on standardid enamasti ette nähtud seadusega.

Joonisel 43 on uuritud kuut konkreetset aspekti: menetlemise aeg (tähtajad 4 ja ajakavad 5 ), kuhjunud kohtuasjade haldamine, kohtuasjade menetlemise aktiivne järelevalve, osapooltele teabe andmine, kohtuotsused ja inimressursside eraldamine. On näha, et ehkki enamikus liikmesriikides tunduvad standarditega kaetud valdkonnad olevat samad, võib standardite sisu märkimisväärselt erineda.

Näiteks teatud arvus liikmesriikides on kuhjunud kohtuasjade haldamisega seotud standardite raames ette nähtud pooleliolevate kohtuasjade maksimaalne kestus või kuhjumise likvideerimise meetmed 6 . Standardid, mis käsitlevad osapooltele teabe andmist, ulatuvad osapoolte teavitamisest nende kohtuasjast kohtu ruumides kuni selleni, et osapooltele võimaldatakse teabele internetipõhine juurdepääs või et neile antakse teavet automaatselt 7 . Kohtuasjade menetlemise järelevalve ja varajase hoiatamise süsteemid on harva automaatsed, kuigi enamikus liikmesriikides on tehniliselt võimalik saada kohtuasjade haldamise süsteemide kaudu reaalajas teavet. Elektroonilised standardvormid, mis on kohtunikele kättesaadavad mitmes liikmesriigis, võivad ulatuda lihtsatest ametlikest näidistest keerukamate vormideni, mille eesmärk on hõlbustada otsuste koostamist.

Lõpetuseks ilmneb, et mõni standard on kindlaks määratud ja seda rakendatakse riigiüleselt, samal ajal kui teisi kohaldatakse vaid teatud kohtutes või piirkondades või teatud liiki kohtuasjades või õigusvaldkondades 8 .

Joonis 43. Kohtusüsteemi teatud aspekte käsitlevad konkreetsed standardid* (allikas: Euroopa Komisjon 9 )

* Küpros ja Iirimaa ei teatanud valitud valdkondades ühestki standardist. Poola ja Ühendkuningriik ei esitanud teavet standardite kohta. Saksamaal võivad standardid olla detsentraliseeritud struktuuride tõttu liidumaade ja kohtute lõikes erinevad. Heledam värv kajastab nende liikmesriikide koguarvu, kes nimetasid valitud valdkondades muid standardeid. Kohtuasjade menetlemise aega käsitlevad standardid hõlmavada tsiviil-, kaubandus- ja haldusasju.

3.2.5. Kokkuvõte kohtusüsteemide kvaliteedi kohta

Lihtne juurdepääs, piisavad ressursid, tõhusad hindamisvahendid ja asjakohased standardid on peamised tegurid, mis parandavad kohtusüsteemide kvaliteeti. 2016. aasta tulemustabel kinnitab, et olukord on ELi liikmesriikides väga erinev, ent sellest on ka näha, et paljud liikmesriigid teevad neis valdkondades suuri pingutusi.

Juurdepääsetavus

Tulemustabelis uuritakse juurdepääsu kohtusüsteemidele kogu õigusemõistmise ahela vältel ning sellest selgub järgmine.

Internetipõhine teave kohtusüsteemide kohta on kättesaadav kõikides liikmesriikides. Teave selle kohta, kuidas kohtumenetlust algatada ja kuidas kujunevad menetluse kulud, ei ole mõnes liikmesriigis siiski veel kättesaadav (joonis 18). Teatud liikmesriigid on sellega seoses välja töötanud kõrgetasemelised kasutajakesksed lahendused, näiteks internetipõhise interaktiivse vahendi, mis võimaldab õigusabi taotlejatel arvutada välja õigusabi saamise tõenäosus.

Õigusabi on väga tähtis, et tagada võrdne juurdepääs õigusemõistmisele. 2010. aastaga võrreldes ilmneb, et õigusabile eraldatavaid eelarvahendeid suurendanud liikmesriike on rohkem kui neid, kes selliseid vahendeid on vähendanud (joonis 19). Kui vaadelda rahalisi tingimusi, mis peavad olema täidetud õigusabi saamiseks konkreetse tarbijavaidluse stsenaariumi rakendumisel, siis enamikus liikmesriikides on sissetulekukünnis, mida kohaldatakse vähemalt osaliselt kulusid katva õigusabi andmisel, kõrgem vastavast Eurostati vaesuskünnisest (joonis 20). Mõnes liikmesriigis on olemas süsteem, mille alusel tuleb õigusabi andmisel kohaldatav künnis kord aastas üle vaadata ja vajaduse korral seda muuta.

Hagide elektroonilise esitamise võimalus ei ole olemas kõikides liikmesriikides (joonis 21). Väiksemate nõuete internetipõhiste menetluste kvaliteet (nt kohtuasjade menetlemise või kohtuotsuste edasikaebamise võimaluse kohta teabe saamine) on alates 2013. aastast siiski paranenud (joonis 22). See on märk sellest, et liikmesriigid on näinud vaeva rahuldamaks kohtusüsteeme kasutavate kodanike ja ettevõtjate vajadusi.

Elektrooniline suhtlus kohtute ja osapoolte vahel ei ole mõnes liikmesriigis ikka veel võimalik (joonis 23). IKT-vahendite puudumine muudab kohtumenetlused keerulisemaks ja kulukamaks nii kohtutele kui ka osapooltele. Näiteks ühes liikmeriigis hoiti reformiga, mis võimaldas kohtutel edastada dokumente osapooltele ja advokaatidele elektrooniliselt, 2015. aastal kokku 4,2 miljonit eurot (enam kui 2 % kohtu eelarvest).

Tsiviil-, kaubandus- ja haldusasju käsitlevate kohtuotsuste kättesaadavust internetis oleks võimalik parandada (joonis 25). Pärast seda aspekti kajastavate näitajate avaldamist 2015. aasta tulemustabelis on teatud liikmesriigid hakanud rakendama meetmeid, et parandada kohtuotsuste, sealhulgas esimese astme kohtute otsuste kättesaadavust internetis.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodite (nt vahendamine, lepitamine) vabatahtlikku kasutamist propageeritakse ja ergutatakse kõikides liikmesriikides. Neid meetodeid kasutatakse sagedamini tsiviil- ja kaubandusvaidluste kui töö- ja tarbijavaidluste puhul (joonis 27). See rõõmustav areng näitab, et on olemas vahendid, mille abil innustada kasutama vabatahtlikult vaidluste kohtuvälise lahendamise meetodeid, mõjutamata sealjuures põhiõigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Tarbijate ja kauplejate vaheliste vaidluste kohtuväline lahendamine tulevikus eeldatavasti sageneb koos tarbijavaidluste kohtuvälist lahendamist käsitleva 2016. aasta direktiivi ja tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamisega 10 .

Ressursid

Kvaliteetse õigusemõistmise jaoks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid ja inimressursse, asjakohast koolitust ja soolist tasakaalu kohtunike seas. Tulemustabelist selgub järgmine.

Rahaliste vahenditega seoses on andmetest näha, et kulutused kohtusüsteemile on enamikus liikmesriikides võrdlemisi stabiilsed (joonis 28). Kohtutele eraldatavate rahaliste vahendite puhul võtavad vaid mõned üksikud liikmesriigid tehtud kulutuste hindamisel arvesse sissetulevate või lahendatud kohtuasjade arvu käsitlevaid praeguseid andmeid (joonis 51).

Sooline tasakaal esimese ja/või teise astme kohtute kohtunike seas on üldjuhul hea. Enamikus liikmesriikides on kummagi soo osakaal 40–60 %. Ülemkohtutes – ehkki enamik liikmesriike liiguvad soolise tasakaalu poole – on mõnes liikmesriigis edusammud endiselt aeglased (joonis 32).

Mis puudutab kohtunike koolitamist, siis – kuigi liikmesriigid tunnistavad kohustusliku põhikoolituse ja täienduskoolituse tähtsust (joonis 34) – tuleb teha jõupingutusi, et laiendada pakutava, eriti kutseoskuste alase koolituse ulatust. Ametioskuste, IT-oskuste, kohtu haldamise ja kohtunikueetika alast täienduskoolitust kõikides liikmesriikides ei pakuta ning seal, kus seda tehakse, ei hõlma pakutav koolitus sageli kõiki selliseid oskusi (joonis 36). Lisaks ei paku teatud liikmesriigid koolitust, mis käsitleb suhtlemist osapoolte ja ajakirjandusega (joonis 37), see aga on väga oluline lõppkasutajate seisukohast ja selleks, et suurendada usaldust kohtusüsteemi vastu.

Hindamisvahendid

Järelevalve- ja hindamisvahendid, mille abil vaadeldakse kohtusüsteemide toimimist, on olemas enamikus liikmesriikides (joonis 38). Kuhjunud kohtuasjade või varajase hoiatamise süsteemi puhul on järelevalve siiski harva automaatne (joonis 43). Peale selle ei anna kõik andmete kogumise süsteemid piisavalt teavet süsteemi toimimise kohta, eriti teises ja kõrgemas astmes ning konkreetsete kohtuasjade kategooriate puhul, nagu näiteks maksejõuetus. Teatud liikmesriikides on uute põlvkondade IKT-vahendid piisavalt paindlikud, et rahuldada uusi vajadusi või koguda andmeid konkreetsete reformide mõju kohta. Näiteks üks liikmesriik hakkas oma vaidluste kohtuvälist lahendamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisel koguma kord kvartalis andmeid spetsiaalselt selleks, et hinnata läbivaatamise mõju.

IKT-põhiseid kohtuasjade haldamise süsteeme tuleb paljudes liikmesriikides veel täiustada kandmaks hoolt selle eest, et neid saab kasutada eri otstarvetel ja et neid kasutataks järjekindlalt kogu kohtusüsteemis (joonis 39). Teatud liikmesriikides ei ole ikka veel võimalik tagada riigiülest andmete kogumist kõikides õigusvaldkondades. Mõnes liikmesriigis ei võimalda IKT-vahendid teostada reaalajas järelevalvet kohtuasjade menetlemise üle või hallata kuhjunud kohtuasju, sealhulgas kindlaks teha eriti vanu kohtuasju. Teatud liikmesriikides on seevastu varajase hoiatamise süsteem, et avastada tõrked või tagada kohtuasjade menetlemise standardite järgimine, mis aitab leida õigel ajal lahendused.

Korrapärased uuringud on tähtsad, et mõista paremini kasutajate ja õigusala töötajate arvamust kohtusüsteemi kohta. Uuringute tegemine ei ole siiski kaugeltki levinud tava kõikides liikmesriikides (joonis 40). Lisaks võtab vaid mõni liikmesriik uuringute kasutamisel süsteemseid järelmeetmeid, näiteks et määrata kindlaks kohtunike ja kohtutöötajate koolitusvajadused või parandada teatavate kohtute toimimist (joonis 41). Ühes liikmesriigis kasutatakse neid näiteks kohtute nelja-aastase tööprogrammi hindamiseks, mille tulemusi võetakse arvesse järgmise nelja aasta programmi koostamisel.

Standardid

Standardite kasutamine on tähtis selleks, et parandada kohtusüsteemide kvaliteeti. 2016. aasta tulemustabelis esitatakse esmakordselt üldine ülevaade standarditest, millega reguleeritakse liikmesriikides kohtusüsteemide toimimist. Ülevaatest selgub järgmine.

Enamikus liikmesriikides on olemas standardid, mis reguleerivad sarnaseid kohtusüsteemi aspekte. Valdavas osas liikmesriikides on näiteks standardid selle kohta, kuidas tuleks läbi viia kohtumenetlusi, teavitada osapooli või koostada kohtuotsuseid (joonis 42).

Standardite sisus ja nendega tagatavas kvaliteedis esineb siiski olulisi erinevusi (joonis 43). Pealegi rakendatakse standardeid erinevalt – mõni neist on kindlaks määratud riigiüleselt, samal ajal kui teisi kohaldatakse vaid teatud kohtutes või piirkondades või teatud liiki kohtuasjades või õigusvaldkondades.

Mis puudutab kohtuasjade ja kuhjunud kohtuasjade haldamisega seotud standardeid, siis vähem kui pooltes liikmesriikides on standardid meetmete kohta, millega vähendada kuhjunud kohtuasjade arvu, ja veelgi vähem on neid riike, kes on määranud kindlaks pooleliolevate kohtuasjade maksimaalse kestuse. Mõnel üksikul liikmesriigil on standardid, mis käsitlevad menetluste ajakavasid ja varajase hoiatamise süsteeme, nagu automaatsed teated kohtuasjade kohta, mis on vanad, pakilised või vajavad muul põhjusel erilist tähelepanu.

Standardid, mis käsitlevad osapoolte teavitamist nende kohtuasjadest, on olemas enamikus liikmesriikides. Ometi on vaid mõne puhul neist ette nähtud osapoolte automaatne teavitamine või osapooltele sellele teabele internetipõhise juurdepääsu võimaldamine. Mõnes liikmesriigis saavad osapooled näiteks automaatseid teateid e-toimiku süsteemi kaudu või SMSi teel meeldetuletuse kohtuistungi toimumise kuupäeva kohta.

Mõnes liikmesriigis on olemas kohtuotsuste koostamist käsitlevad standardid, eriti sellised, mis sisaldavad konkreetseid nõudeid otsuse ülesehituse kohta. Paljudes liikmesriikides on kohtunike käsutuses ka elektroonilised standardvormid. Need ulatuvad lihtsatest näidistest keerukamate vormideni, mille eesmärk on hõlbustada otsuste koostamist. Väiksemas arvus liikmesriikides on menetlusõiguses ette nähtud üldised nõuded selguse ja lühiduse kohta ning mõnes liikmesriigis on kohtute kirjaliku ja suulise teabevahetuse jaoks isegi eraldi välja töötatud selge keele poliitika.

Inimressursside eraldamist käsitlevad standardid on enamikus liikmesriikides seotud töökoormusega. Kui mõnes liikmesriigis ei ole kohandused sagedased, siis teistes on ressursside eraldamise süsteem paindlikum, võimaldades teha igal aastal kohandusi vastavalt aset leidnud muutustele või võtta arvesse eeldatavaid vajadusi.

3.3. Sõltumatus

Kohtusüsteemi sõltumatus on nõue, mis tuleneb ELi põhiõiguste hartas (artikkel 47) sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile 11 . See on oluline ka ligitõmbava investeerimiskeskkonna loomise seisukohast, tagades õigluse, prognoositavuse ja kindluse õigussüsteemis, kus ettevõtjad tegutsevad.

Lisaks teabele, mis käsitleb tajutavat kohtusüsteemi sõltumatust, esitatakse tulemustabelis ülevaade sellest, kuidas on kohtusüsteemid korraldatud kohtute sõltumatuse kaitsmiseks teatavat liiki olukordades, kus nende sõltumatus võib olla ohus. Jätkuv koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustikega, eeskätt kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga, võimaldab esitada 2016. aasta tulemustabelis ajakohased näitajad struktuurse sõltumatuse kohta 12 .

Esmakordselt esitatakse tulemustabelis Eurobaromeetri uuringute tulemused, mis näitavad seda, kuidas tajuvad kohtusüsteemi sõltumatust kodanikud ja ettevõtjad.

3.3.1. Tajutav kohtusüsteemi sõltumatus

Joonis 44. Üldsuse tajutav kohtute ja kohtunike sõltumatus (allikas: Eurobaromeeter 13 )

Joonis 45. Peamised põhjused, miks üldsus tajub sõltumatuse puudumist (osakaal kõikidest vastajatest – kõrgem väärtus tähendab suuremat mõju) (allikas: Eurobaromeeter 14 )

Joonisel on esitatud peamised põhjused, miks tajutakse kohtute ja kohtunike sõltumatuse puudumist. Üldsuse hulgast pärit vastajad, kes andsid kohtusüsteemi sõltumatusele hinnangu „võrdlemisi väike” või „väga väike”, said teha oma hinnangu selgitamiseks valiku kolme põhjuse seast. Liikmesriigid on esitatud samas järjekorras kui joonisel 44.

Nendest üldsuse seast pärit vastajatest, kes andsid kohtusüsteemi sõltumatusele hinnangu „väga suur” või „võrdlemisi suur”, ligi kolmveerand (39 % kõikidest vastajatest) põhjendas oma hinnangut kohtunike seisundiga kaasnevate tagatistega 15 .

Joonis 46. Ettevõtjate tajutav kohtute ja kohtunike sõltumatus (allikas: Eurobaromeeter 16 )

Joonis 47.

Peamised põhjused, miks ettevõtjad tajuvad sõltumatuse puudumist (osakaal kõikidest vastajatest – kõrgem väärtus tähendab suuremat mõju) (allikas: Eurobaromeeter 17 )

Joonisel on esitatud peamised põhjused, miks tajutakse kohtute ja kohtunike sõltumatuse puudumist. Ettevõtjate hulgast pärit vastajad, kes andsid kohtusüsteemi sõltumatusele hinnangu „võrdlemisi väike” või „väga väike”, said teha oma hinnangu selgitamiseks valiku kolme põhjuse seast. Liikmesriigid on esitatud samas järjekorras kui joonisel 46.

Nendest ettevõtjate seast pärit vastajatest, kes andsid kohtusüsteemi sõltumatusele hinnangu „väga suur” või „võrdlemisi suur”, kolmveerand (36 % kõikidest vastanud ettevõtjatest) põhjendas oma hinnangut kohtunike seisundiga kaasnevate tagatistega 18 .

Joonis 48. Maailma Majandusfoorum: ettevõtjate tajutav kohtusüsteemi sõltumatus* (tajumus – kõrgem väärtus tähendab paremat tajumist ( (allikas: Maailma Majandusfoorum 19 )

* Sulgudes esitatud number näitab kohta 140 osalenud maailma riigi hulgas.

3.3.2. Struktuurne sõltumatus

Struktuurse sõltumatuse tagamiseks on vaja õiguslikke kaitsemeetmeid. Enamikus liikmesriikides on kohtunike nõukogu, kelle ülesanne on kindlustada kohtusüsteemi sõltumatus. Joonistel 49 ja 50 on esitatud laiendatud ja ajakohastatud võrdlus, mis käsitleb ELi olemasolevate kohtunike nõukogude koosseisu (lähtudes liikmete ametissenimetamise protsessist) ja nende peamisi pädevusi. See võrdlev ülevaade võib olla kasulik reforme vastu võtvatele liikmesriikidele tagamaks, et kohtunike nõukogud töötavad tõhusalt iseseisvate riiklike asutustena, kellele kuulub lõppvastutus kohtute sõltumatu õigusemõistmise ülesande täitmise toetamisel, võttes samal ajal arvesse riigi kohtusüsteemi traditsioone ja eripärasid.

Tulemustabelis uuritakse ka seda, kuidas on kohtusüsteemide puhul korraldatud kohtute sõltumatuse kaitsmine teatavat liiki olukordades, kus nende sõltumatus võib olla ohus. Kaitsemeetmete olemasolule sellistes olukordades osutavad neli näitajat, mis kajastavad kaitsemeetmeid, mis on seotud kohtunike teisele ametikohale üleviimisega ilma nende nõusolekuta (joonis 52), kohtunike ametist vabastamisega (joonis 53), sissetulevate kohtuasjade jaotamisega kohtu piires (joonis 54) ning kohtunike taandumise ja taandamisega (joonis 55). Euroopa Nõukogu 2010. aasta soovituses kohtunike sõltumatuse, kohtunike tegevuse tulemuslikkuse ja kohtunike vastutuse kohta (edaspidi „soovitus”) on sätestatud standardid, millega säilitada kohtute sõltumatus sellistes olukordades 20 . Jooniseid on ajakohastatud, kui liikmesriigi õigusraamistik või praktika on pärast 2015. aasta tulemustabeli avaldamist muutunud. Joonised annavad ülevaate teatavat liiki olukordades rakendatavatest õiguslikest kaitsemeetmetest. Hinnangut või praeguseid kvantitatiivseid andmeid kaitsemeetmete tõhususe kohta neil ei esitata, pealegi ei taga suurem hulk kaitsemeetmeid iseenesest kohtusüsteemi tõhusust 21 . Samuti tuleks märkida, et kohtusüsteemi sõltumatuse tagamisel on oluline rakendada strateegiaid ja tavasid, millega suurendatakse kohtute usaldusväärsust ja ennetatakse kohtutes korruptsiooni.

Joonis 49. Kohtunike nõukogude koosseis, lähtudes liikmete ametisse nimetamise protsessist* 22

Joonisel on esitatud kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikku kuuluvate kohtunike nõukogude 23 koosseis, lähtudes liikmete ametisse nimetamise protsessist ning sõltuvalt sellest, kas liikmed on kohtunikud/prokurörid, kelle on valinud või ametisse määranud / kandidaadiks esitanud nende kolleegid, kelle on ametisse nimetanud seadusandlik või täitevvõim või kelle on ametisse nimetanud muud organid ja asutused. Vähemalt pooled kohtunike nõukogude liikmetest peavad olema kohtunikud, kelle on valinud nende kolleegid kohtu kõikidelt tasanditelt, austades mitmekesisust kohtu sees 24 .

* Belgias on kohtu liikmed kas kohtunikud või prokurörid. Bulgaarias hõlmab prokuröride kategooria ühte valitud eeluurimiskohtunikku. Taanis määrab kõik liikmed ametlikult ametisse justiitsminister; kategooria „ametisse määranud/nimetanud muud organid/asutused” hõlmab kahte kohtu esindajat (kelle on ametisse nimetanud haldustöötajate liit ja politseiliit). Hispaanias määrab kohtutest pärit nõukogu liikmed ametisse parlament – nõukogu edastab parlamendile nende kandidaatide nimekirja, kes on saanud kohtunike liidu või vähemalt 25 kohtuniku toetuse. Prantsusmaal on nõukogul kaks koosseisu – ühel on jurisdiktsioon tegutsevate kohtunike suhtes ja teisel prokuröride suhtes; nõukogusse kuulub üks Conseil d’Etat’ (riiginõukogu) liige, kelle on valinud Conseil d’Etat’ üldkogu. Itaalia CSM (Consiglio Superiore della Magistratura) hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtuid; kohtunike kategooria hõlmab kahte ülemkohtust valitud kohtunikku (kohtunikud ja/või prokurörid). Itaalia CPGA (Consiglio di presidenza della giustizia amministrativa) hõlmab halduskohtuid. Maltal määrab opositsiooni juht ühe koosseisuvälise liikme. Madalmaades määratakse liikmed julgeoleku- ja justiitsministri ettepaneku alusel ametlikult ametisse kuningliku dekreediga. Rumeenias kinnitab valitud kohtunikud ametisse senat. Sloveenias valib liikmed riiklik assamblee vabariigi presidendi ettepaneku alusel.

Joonis 50. Kohtunike nõukogude volitused* 25

Joonisel on esitatud mõned kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikku kuuluvate kohtunike nõukogude põhivolitused, nagu volitused, mis on seotud kohtunike ametisse määramisega, ja volitused, mis mõjutavad kohtunike karjääri. Joonist on laiendatud, et hõlmata volitus kohtunikke hinnata ja teatud juhtimisvolitused, nagu volitus määrata kindlaks kohtu töötajate arv, eraldada konkreetsetele kohtutele eelarvevahendeid ja otsustada IKT kasutamine kohtutes.

* Joonis kajastab vaid teatud volitusi ja ei ole ammendav. Kohtunike nõukogudel on teisigi volitusi, mida ei ole siin nimetatud. Itaalia puhul kajastab tulp mõlema nõukogu volitusi (CSM: tsiviil- ja kriminaalkohtute nõukogu; CPGA: halduskohtute nõukogu); vaid CPGA-l on volitused seoses IKT kasutamisega kohtutes ja volitus olla nõuandev organ. Lätis on teatud volitused (nt seoses distsipliini ja eetikaga) antud muudele sõltumatutele kohtuorganitele. Mõnes riigis (nt Hispaanias) on täitevorganil tulenevalt seadusest või praktikas kohustus järgida kohtunike nõukogu ettepanekut kohtuniku ametisse määramise või ametist vabastamise kohta

Joonis 51. Kohtutele rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid* 26

Jooniselt on näha, milline valitsemisharu (kohtu-, seadusandlik või täitevvõim) määrab kindlaks kohtutele rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid. Sellel on esitatud liikmesriikide kaupa ka järgmised kriteeriumid: vahendite eraldamine varasemate/tehtud kulutuste põhjal (kõige levinum kriteerium) või sissetulevate/lahendatud kohtuasjade arvu, prognoositavate kulude või kohtute vajaduste/taotluste põhjal (harvemini kasutatavad kriteeriumid).

* Kreeka ja Küprose andmed on pärit 2015. aasta tulemustabelist. Taanis võetakse esimese astme kohtute puhul arvesse sissetulevate ja lahendatud kohtuasjade arvu. Saksamaa andmed käsitlevad üksnes riigikohtu eelarvet – esimese ja teise astme puhul on kohtusüsteemid liidumaades erinevad. Eestis võetakse esimese ja teise astme kohtute puhul arvesse sissetulevate ja lahendatud kohtuasjade arvu. Prantsusmaal võetakse kõikide astmete kohtute puhul arvesse sissetulevate ja lahendatud kohtuasjade arvu. Itaalias määrab tsiviil- ja kriminaalkohtute kriteeriumid kindlaks justiitsministeerium, halduskohtute kriteeriumid määrab kindlaks kohtunike nõukogu (CPGA). Ungari õiguses on sätestatud, et kohtunike palgad määratakse kindlaks keskse eelarve aktis nii, et summa ei ole eelmise aastaga võrreldes väiksem. Madalmaades võetakse arvesse lahendatud kohtuasjade arvu, mis on kindlaks tehtud kohtute kulude hindamise käigus.

Joonis 52. Kaitsemeetmed seoses kohtunike teisele ametikohale üleviimisega ilma nende nõusolekuta* (kohtunike ametist tagandamatus) 27

Jooniselt selgub, kas kohtunike teisele ametikohale üleviimine ilma nende nõusolekuta on lubatud. Juhul kui see on lubatud, näeb jooniselt, millised ametiasutused selle otsuse teevad, mis on sellise üleviimise põhjused ja kas sellist otsust on võimalik edasi kaevata. Numbrid näitavad seda, kui mitu kohtunikku viidi 2014. aastal ilma nende nõusolekuta üle teisele ametikohale korralduslikel, distsiplinaarsetel või muudel põhjustel ja kui paljud neist kaebasid üleviimisotsuse edasi (kui numbrit ei ole märgitud, ei ole andmed kättesaadavad) 28 .

* Belgias toimus korralduslikel põhjustel üleviimine vaid kohtusiseselt. Tšehhi Vabariigis saab kohtuniku üle viia üksnes kas sama astme kohtusse, ühe astme võrra kõrgemasse kohtusse või ühe astme võrra madalamasse kohtusse (samas kohtupiirkonnas). Saksamaal toimub üleviimine kuni kolmeks kuuks ja ainult seoses esindamisega. Prantsusmaal võib justiitsminister kohtuniku üle viia korralduslikel põhjustel sellistel erakordsetel asjaoludel nagu kohtu sulgemine või õiguslikel põhjustel, näiteks seoses tähtajalise ametisse määramisega (kohtu esimeheks või eriülesannete täitmiseks). Itaalias viis CSM (tsiviil- ja kriminaalkohtute nõukogu) teisele ametikohale üle kuus kohtunikku, kellest kolm kaebasid üleviimise edasi; üleviimise kaebasid edasi ka kaks kohtunikku, kelle oli teisele ametikohale üle viinud CPGA (halduskohtute nõukogu); CPGA võib kohtuniku teisele ametikohale üle viia vaid distsiplinaarsetel põhjustel. Leedus toimub pakilise vajaduse korral ajutine üleviimine, et tagada kohtu nõuetekohane toimimine. Rumeenias toimub distsiplinaarkaristusena ainult ajutine üleviimine kuni üheks aastaks. Soomes toimub üleviimine avaliku haldusega seotud ülesannete ümberkorraldamise korral.

Joonis 53. Esimese ja teise astme kohtunike ametist vabastamine* 29

Joonisel on esitatud ametiasutused, kellel on volitused teha ettepanekuid ja otsuseid esimese ja teise astme kohtunike ametist vabastamise kohta 30 . Iga tulba ülemises osas on näidatud, milline ametiasutus teeb lõpliku otsuse, 31 ja alumises osas on näidatud (kui see on asjakohane), milline ametiasutus teeb ametist vabastamise ettepaneku või kellega tuleb enne otsuse tegemist nõu pidada. Numbrid näitavad, mitu kohtunikku (kõikidest astmetest) konkreetne ametiasutus 2014. aastal ametist vabastas ja kui paljud neist kaebasid enda ametist vabastamise otsuse edasi (kui numbrit ei ole märgitud, ei ole andmed kättesaadavad).

* Itaalias vabastas CSM (tsiviil- ja kriminaalkohtute nõukogu) ametist kolm kohtunikku, kes kaebasid enda ametist vabastamise otsuse edasi; CPGA (halduskohtute nõukogu) ei vabastanud ametist ühtki kohtunikku. Portugalis ei vabastatud ametist ühtki kohtunikku, kuid kolm kohtunikku, kes saadeti kohustuslikus korras pensionile, kaebasid selle otsuse edasi. Rootsis käsitles edasikaebus ringkonnakohtu otsust, mis tehti seoses riikliku distsiplinaarrikkumiste nõukogu 2011. aasta otsuse läbivaatamisega; Ühendkuningriigis (Inglismaal ja Walesis) ei vabastatud ametist ühtki täiskohaga kohtunikku, küll aga vabastati ametist päevatasu saavaid osalise tööajaga kohtunikke, nimelt kuus kohtunikku ja kümme (koosseisuvälist) kohtu liiget. Mõnes riigis (nt Hispaanias, Leedus) on täitevorganil tulenevalt seadusest või praktikas kohustus järgida kohtunike nõukogu ettepanekut kohtuniku ametist vabastamise kohta.

Joonis 54. Kohtuasjade jaotamine kohtu piires 32

Joonisel on näidatud, millisel tasemel määratakse kindlaks kohtuasjade kohtu piires jaotamise kriteeriumid, kuidas kohtuasju jaotatakse ja milline ametiasutus teostab kohtuasjade jaotamise üle järelevalvet 33 . Tähtis on ka see, kuidas rakendatakse selliseid süsteeme nagu kohtuasjade juhuslikkuse alusel jaotamine praktikas 34 .

Joonis 55. Kohtuniku taandumine ja taandamine 35

Jooniselt on näha, kas kohtunike suhtes võib /ei või kohaldada karistusi, kui nad ei järgi kohustust taandada end sellise kohtuasja arutamisest, mille puhul nende erapooletus on kahtluse all või kahjustatud, või kui erapoolikus on põhjendatult tajutav. Samuti selgub jooniselt, milline ametiasutus 36 teeb otsuse taotluse kohta kohtunik taandada 37 .

3.3.3. Õigusalase koostöö võrgustike töö kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas

Tulemustabelis antakse võrdlev ülevaade teatavatest õiguslikest kaitsemeetmetest, mille eesmärk on kaitsta kohtusüsteemi sõltumatust, kuid selles ei hinnata nende tõhusust. Komisjon kutsus eelmistes tulemustabelites õigusalase koostöö võrgustikke üles hindama põhjalikumalt nende õiguslike kaitsemeetmete tõhusust ning märkis, et kavatseb mõelda selle üle, kuidas järeldusi oleks võimalik esitada tulevastes tulemustabelites.

Esimese sammuna selles suunas korraldas kohtunike nõukogude Euroopa võrgustik 2015. aastal kohtute sõltumatuse ja vastutuse teemalise uuringu, 38 mille raames keskenduti õigusaktides ametlikult sätestatud õiguslikele tagatistele. Uuringu raames vaadeldi olukorda liikmesriikides, mille kohtunike nõukogud on kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku liikmed. Lisaks ülevaatele sellest, kuidas tajuvad oma sõltumatust kohtunikud, sisaldab uuring mitut kohtusüsteemi sõltumatusega seotud näitajat, nagu korralduslik autonoomsus, kohtute rahastamine, kohtute haldamine, kohtunikega seonduvad inimressursside alased otsused, kohtunike teisele ametikohale üleviimise välistamine, kaebemenetlus, korrapärane aruandlus, suhted ajakirjandusega, kohtunikueetika, taandumine ja taandamine. Mõni neist näitajatest – näiteks need, mis puudutavad kohtunike teisele ametikohale üleviimise välistamist või kohtunike taandumist ja taandamist – on seotud olukordadega, mida kajastavad eespool esitatud joonised.

Joonis 56. Kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku uuritud kaitsemeetmed 39

Allpool esitatud joonis kajastab kohtunike taandumist ja taandamist ning kohtunike teisele ametikohale üleviimise välistamist. Sellel antakse ülevaade ametlikust korrast, mis on nähtud selliste olukordade käsitlemiseks ette seadusega. Sellel ei mõõdeta meetmete tõhusust praktikas ega hinnata nende kasutamist. Täpsemalt öeldes kajastab joonis vabatahtliku taandumise korda, taandumise kohustuse rikkumist, taandamistaotluseid, otsuseid tegevat ametiasutust ja seda, kas taandamistaotluse kohta tehtud otsust on võimalik edasi kaevata. Joonisel on ära näidatud ka see, kas kohtunikku on võimalik (ajutiselt või alaliselt muudel kui distsiplinaarsetel põhjustel) ilma tema nõusolekuta kohtusüsteemis üle viia teisele ametikohale (et täita teisi ülesandeid, töötada teises kohtus või asukohas).

Joonis 57. Kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku uuring selle kohta, kuidas kohtunikud tajuvad oma sõltumatust (tajumus – kõrgem väärtus tähendab paremat tajumist) 40

3.3.4. Kokkuvõte kohtusüsteemi sõltumatuse kohta

Sõltumatus on üks tõhusa kohtusüsteemi põhitunnus. See on ülioluline õigusriigi põhimõtete kaitsmisel, kohtumenetluste õigluse tagamisel ning selleks, et kodanikel ja ettevõtjatel säiliks usaldus kohtusüsteemi vastu. Tulemustabelis esitatakse tajutavat kohtusüsteemi sõltumatust kajastavad suundumused ning teave, mis käsitleb sõltumatust tagavaid õiguslikke kaitsemeetmeid ja kohtunike nõukogusid (kelle ülesanne on kaitsta kohtusüsteemi sõltumatust).

Täiendades ettevõtjate seas korraldatud Maailma Majandusfoorumi uuringut, vaadeldakse 2016. aasta tulemustabelis tajutavat sõltumatust üldsuse ja ettevõtjate seas korraldatud uute Eurobaromeetri uuringute toel laiemalt.

Kõikide uuringute võrdlemisel on üldjuhul näha sarnased tulemused, eriti liikmesriikide seas, kus tajutav kohtusüsteemi sõltumatus on väikseim ja suurim.

Maailma Majandusfoorumi neljandat korda tehtud uuringust on näha, et võrreldes eelmise aastaga on ettevõtjad hakanud tajuma sõltumatust enamikus liikmesriikides paremini või on see püsinud muutumatuna, kusjuures mõnes üksikus liikmesriigis, kus tajutav sõltumatus on väike, on olukord paranenud märkimisväärselt (joonis 48).

Kohtute ja kohtunike sõltumatuse puudumise tajumise põhjuste seas on mitmes liikmesriigis, kus tajutav sõltumatus on väga väike, iseäranis märkimisväärsed valitsuse ja poliitikute sekkumine või surve ning majanduslikest või muudest erihuvidest tingitud sekkumine või surve (joonised 45 ja 47).

Tulemustabelis jätkatakse kohtusüsteemi sõltumatust tagavate õiguslike kaitsemeetmete kaardistamist, andes ülevaate sellest, kuidas on kohtusüsteemid korraldatud kohtute sõltumatuse kaitsmiseks teatavat liiki olukordades, kus nende sõltumatus võib olla ohus.

Seoses kohtunike üleviimisega teisele ametikohale ilma nende nõusolekuta ja kohtunike ametist vabastamistega esimese ja teise astme kohtutes (joonis 53) on tulemustabelist näha, et peaaegu kõikides liikmesriikides saavad teisele ametikohale üleviidud või ametist vabastatud kohtunikud enda kohta tehtud otsuse edasi kaevata või nõuda selle kohtulikku läbivaatamist. Arvjoonistelt on näha, et ametist vabastati või ilma kohtuniku nõusolekuta viidi teisele ametikohale üle väike arv kohtunikke ning et enamik üleviimisi toimus distsiplinaarsetel põhjustel (joonised 52 ja 53).

Enamikus liikmesriikides jaotatakse sissetulevad kohtuasjad kohtunike vahel juhuslikkuse alusel või varem kindlaks määratud korras, kärpides sel moel kaalutlusõigust, tingimusel et süsteeme rakendatakse nõuetekohaselt ja jaotamise üle tehakse järelevalvet (joonis 54).

Kui arvata välja mõni üksik liikmesriik, võib kohtunike suhtes, kes ei taanda end sellise kohtuasja arutamisest, mille puhul on kahtluse all nende erapooletus, kohaldada distsiplinaarkaristust (joonis 55).

Tulemustabelis tutvustataks kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku tööd kohtusüsteemide sõltumatuse valdkonnas, mis on esimene samm selle poole, et hinnata kaitsemeetmete tõhusust praktikas (joonis 56).

Võttes arvesse ajakohast ülevaadet kohtunike nõukogude koosseisu ja volituste kohta, näidatakse tulemustabelis, et suuremasse osasse nõukogudest on kohtunikud (ja prokurörid) valinud nende kolleegid (joonis 49). Samuti ilmneb sellest, et lisaks volitusele kohtunikke ametisse määrata ja ametist vabastada ning teha otsuseid, mis mõjutavad kohtunike karjääri, on vaid mõnel üksikul nõukogul kohtu haldamise volitused, mis võimaldavad määrata kindlaks konkreetsete kohtute töötajate arvu ja eelarve ning otsustada IKT kasutamise üle kohtutes (joonis 50).

Vaid vähestes liikmesriikides osalevad kohtud kohtutele rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumide kindlaksmääramises. Suuremas rühmas liikmesriikides määrab need kriteeriumid kindlaks ainuüksi seadusandlik ja/või täitevvõim (joonis 51).

4.JÄRELDUSED

ELi õigusemõistmise tulemustabeli neljandas väljaandes antakse koondpilt sellest, kuidas liikmesriikide kohtusüsteemid on arenenud nende tõhususe, kvaliteedi ja sõltumatuse vaatenurgast. Ehkki olukord on liikmesriikide ja näitajate lõikes väga erinev, ilmnevad 2016. aasta tulemustabelist mõningased rõõmustavad märgid selle kohta, et püüdlused kohtusüsteeme parandada kannavad vilja. Tulemustabelis jätkatakse selle arengu jälgimist ja võrdleva ülevaate täiustamist. Et kohtusüsteem saaks täita oma põhirolli – kaitsta õigusriigi põhimõtteid – tuleb seda teha pühendunult ja sihikindlalt.

(1) The 2016 Annual Growth Survey (see COM(2015) 690 final) refers to the need to improve the quality of the judiciary "including through the use of quality standards".

(2) Standardid võivad olla ette nähtud seadusega, nende kehtestajateks võivad olla kohtud (sh väljakujunenud kohtupraktika kaudu), kohtunike nõukogu (või muu sõltumatu organ) või teised organid (nt Tšehhi Vabariigis koostab standardid enamasti justiitsministeerium).

(3) Andmed puudutavad 2015. aastat ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(4) Tähtajad on menetluse kvantitatiivsed ajalised piirangud, mis on üldjuhul sätestatud menetlusõiguses teatud liiki kohtuasjade või menetlustoimingute jaoks.

(5) Ajakavad on mõõdetavad eesmärgid/tavad, millega suurendada kohtumenetluste õigeaegsust (nt esimese astme kohtunikud peavad hindama menetluse alguses kohtumenetluse kestust, kohtute ja justiitsministeeriumi vahelistel läbirääkimistel kehtestatakse ajakavad, kohtud määravad kindlaks ajalised standardid eri liiki kohtuasjade jaoks).

(6) Näiteks võib teatud liikmesriikides eemaldada kohtu menetlevate kohtuasjade nimekirjast kohtuasjad, mis on olnud pooleli kolm aastat, ilma et nende osapooled oleksid astunud ühtki sammu, või loetakse kohtuasju, mis on olnud pooleli üle kahe aasta, vanadeks ja neid kontrollitakse väga põhjalikult. Parandusmeetmed võivad hõlmata spetsiaalse kohtunike üksuse antavat ajutist abi.

(7)

Osapooled võivad saada teavet oma kohtuasjade kohta näiteks kohtute teabekeskuste kaudu või neid võidakse automaatselt teavitada asjakohastest edusammudest e-kirja või SMSi teel või e-toimiku süsteemi kasutajatele ette nähtud automaatse protsessi kaudu. Saksamaal hoiavad kohtud asjaomaseid osapooli menetlusega kursis isegi ilma vastava taotluseta.

(8) Mõnes liikmesriigis näiteks võimaldatakse internetipõhist juurdepääsu teabele vaid teatud liiki kohtuasjade või kohtute puhul või ei pakuta seda võimalust pidevalt.

(9) Andmed on 2015. aasta kohta ja on kogutud koostöös liikmesriikide kohtusüsteemide kontaktisikute rühmaga.

(10) Tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiviga on tagatud, et tarbijad ja kauplejad võivad pöörduda kohtuvälise lahendamise üksuse poole kõikide oma lepinguõiguslike vaidlustega sisuliselt kõikides majandussektorites, olenemata sellest, kus (oma riigis või piiriüleselt) ja kuidas (internetipõhiselt / interneti vahenduseta) ost sooritati. Tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse eesmärk on hõlbustada interneti vahendusel sooritatud ostudest tulenevate vaidluste kohtuvälist lahendamist.

(11) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET .

(12) Näitajad põhinevad kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku juhendil ja vastustel uuendatud küsimustikule, mille komisjon koostas tihedas koostöös kõnealuse võrgustikuga. Liikmesriikidelt, kus ei ole kohtunike nõukogusid või mis ei ole kohtunike nõukogu Euroopa võrgustiku liikmed (Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Austria ja Soome), saadi vastused uuendatud küsimustikule tänu koostööle Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustikuga. Vt Guide to the European Network of Councils for the Judiciary (kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku suunised), oktoober 2015, mis on kättesaadav aadressil http://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/guide/encj_guide_version_oct_2015.pdf .

(13) 24.–25. veebruaril 2016 korraldatud Eurobaromeetri kiiruuring nr 435, vastused küsimusele: „Kuidas hindate (meie riigi) kohtusüsteemi kohtute ja kohtunike sõltumatust? Kas see on väga suur, võrdlemisi suur, võrdlemisi väike või väga väike?” Uuring on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/scoreboard/index_en.htm .

(14) Eurobaromeetri kiiruuring nr 435, vastused küsimusele: „Mil määral (suuresti, mõnevõrra, mitte eriti, üldse mitte) on teie antud hinnangut (meie riigi) kohtusüsteemi sõltumatuse kohta võimalik selgitada iga järgmise põhjusega?”.

(15) Eurobaromeetri kiiruuring nr 435.

(16) 25. veebruaril – 4. märtsil korraldatud Eurobaromeetri kiiruuring nr 436, vastused küsimusele: „Kuidas hindate (meie riigi) kohtusüsteemi kohtute ja kohtunike sõltumatust? Kas see on väga suur, võrdlemisi suur, võrdlemisi väike või väga väike?” Uuring on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/justice/effective-justice/scoreboard/index_en.htm .

(17) Eurobaromeetri kiiruuring nr 436, vastused küsimusele: „Mil määral (suuresti, mõnevõrra, mitte eriti, üldse mitte) on teie antud hinnangut (teie riigi) kohtusüsteemi sõltumatuse kohta võimalik selgitada iga järgmise põhjusega?”

(18) Eurobaromeetri kiiruuring nr 436.

(19) Maailma Majandusfoorumi näitaja põhineb vastustel järgmisele uuringu raames esitatud küsimusele: „Kui sõltumatu on teie riigi kohtusüsteem valitsuse, üksikisikute või ettevõtjate poolsest mõjutamisest? [1 = ei ole üldse sõltumatu; 7 = täiesti sõltumatu]. Uuringu käigus andis oma vastused esindav valim ettevõtjaid, kes esindasid kõikide asjaomaste riikide peamisi majandussektoreid (põllumajandus, töötlev töötlus, mittetöötlev tööstus ja teenused). Uuring toimus eri vormides, muu hulgas küsitleti silmast-silma või telefoni teel ettevõtete juhtivtöötajaid, saadeti postiga laiali paberkandjal küsimustikke ja korraldati internetipõhiseid küsitlusi, mis on kättesaadavad aadressil http://www.weforum.org/reports/global-competitiveness-report-2015-2016 .

(20) Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike sõltumatuse, kohtunike töö tulemuslikkuse ja kohtunike vastutuse kohta.

(21) Ülevaade näitab, kuidas kohtusüsteemid on korraldatud. See ei ole mõeldud kajastama nende süsteemide keerukust ja üksikasju.

(22) Vastavalt kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku 2015. aasta oktoobri juhendile.

(23) Kohtunike nõukogud on sõltumatud organid, mis on loodud seadusega või vastavalt põhiseadusele ning mille eesmärk on tagada kohtute ja kohtunike sõltumatus, edendades seeläbi kohtusüsteemi tõhusat toimimist. Ülevaade hõlmab kõiki kolme Ühendkuningriigi nõukogu: UK (EN+WL) – Inglismaa ja Walesi kohtunike nõukogu, UK (NI) – Põhja-Iirimaa kohtunike nõukogu ning UK (SC) – Šotimaa kohtunike nõukogu.

(24) Vt soovituse punktid 26 ja 27.

(25) Vastavalt kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku 2015. aasta oktoobri juhendile.

(26) Andmed on kogutud uuendatud küsimustiku kaudu, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Liikmesriikidelt, kus ei ole kohtunike nõukogusid, saadi vastused tänu koostööle Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustikuga. Liikmesriigid on esitatud nende originaalkeelsete geograafiliste nimede tähestikulises järjekorras. Tulpade kõrgus ei näita tingimata kaitsemeetmete tõhusust.

(27) Andmed on kogutud uuendatud küsimustiku kaudu, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Liikmesriikidelt, kus ei ole kohtunike nõukogusid, saadi vastused tänu koostööle Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustikuga. Liikmesriigid on esitatud nende originaalkeelsete geograafiliste nimede tähestikulises järjekorras. Tulpade kõrgus ei näita tingimata kaitsemeetmete tõhusust.

(28) Soovituse punkt 52 sisaldab tagatisi kohtunike ametist tagandamatuse kohta. Kohtunikke ei tohiks ilma nende nõusolekuta viia kohtusüsteemis üle teisele ametikohale, välja arvatud distsipliinkaristuse või kohtusüsteemi korralduse reformimise korral.

(29) Andmed on kogutud uuendatud küsimustiku kaudu, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Liikmesriikidelt, kus ei ole kohtunike nõukogusid, saadi vastused tänu koostööle Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustikuga. Liikmesriigid on esitatud nende originaalkeelsete geograafiliste nimede tähestikulises järjekorras. Tulpade kõrgus ei näita tingimata kaitsemeetmete tõhusust.

(30) Soovituse punktide 46 ja 47 kohaselt tuleb riiklikes süsteemides ette näha kaitsemeetmed seoses kohtunike ametist vabastamisega.

(31) Tegemist võib olla ühe või kahe erineva organiga, sõltuvalt ametist vabastamise põhjusest või kohtuniku liigist (nt eesistuja).

(32) Andmed on kogutud uuendatud küsimustiku kaudu, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Liikmesriikidelt, kus ei ole kohtunike nõukogusid, saadi vastused tänu koostööle Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustikuga. Liikmesriigid on esitatud nende originaalkeelsete geograafiliste nimede tähestikulises järjekorras. Tulpade kõrgus ei näita tingimata kaitsemeetmete tõhusust.

(33) Soovituse punkti 24 kohaselt peab kohtuasjade kohtu piires jaotamise süsteem lähtuma objektiivsetest ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidest, et kaitsta õigust sõltumatule ja erapooletule kohtunikule.

(34) Näiteks kõige hiljutisemas komisjoni aruandes, milles käsitletakse Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusamme, tehakse Bulgaariale ettepanek „[l]uua kõrgemas justiitsnõukogus ja kohtuinspektsioonis vajalik suutlikkus, et nad saaksid kontrollida uue juhuvaliku teel toimuva kohtuasjade jagamise süsteemi kohaldamist ja turvalisust. Need asutused peavad läbipaistval viisil andma aru inspekteerimise tulemuste ja tuvastatud probleemide järelmeetmete kohta”. COM(2016) 40 final, mis on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/cvm/docs/com_2016_40_en.pdf .

(35) Andmed on kogutud uuendatud küsimustiku kaudu, mille komisjon koostas tihedas koostöös kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikuga. Liikmesriikidelt, kus ei ole kohtunike nõukogusid, saadi vastused tänu koostööle Euroopa Liidu ülemkohtute esimeeste võrgustikuga. Liikmesriigid on esitatud nende originaalkeelsete geograafiliste nimede tähestikulises järjekorras. Tulpade kõrgus ei näita tingimata kaitsemeetmete tõhusust.

(36) Mõnikord võivad selle otsuse teha mitu asutust, sõltuvalt selle kohtu astmest, kus taandatav kohtunik töötab.

(37) Soovituse punktides 59, 60 ja 61 on sätestatud, et kohtunikud peaksid tegutsema sõltumatult ja erapooletult kõikides kohtuasjades ning taandama end kohtuasjast või keelduma tegutsemast, kui on olemas seaduses kindlaks määratud mõjuvad põhjused, ning mitte mõnel muul alusel.

(38) Kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku 2014.–2015. aasta aruanne „Independence and Accountability of the Judiciary and of the Prosecution”. Aruandes kasutatud näitajad kajastavad kohtusüsteemi õiguslikke ja muid objektiivselt jälgitavaid aspekte, mis on tähtsad sõltumatuse ja vastutuse vaatenurgast. Nende objektiivsete aspektide mõõtmisel vastutavad hindamise ja kategoriseerimise eest kohtunike nõukogud või nende puudumisel muud juhtorganid, kes kasutavad selleks standardset küsimustikku. Tegemist on enesehindamisega, kuid hinnatakse aspekte, mida võib kontrollida igaüks, kes omab teadmisi asjaomaste õigussüsteemide kohta. Näitajad kajastavad kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku arvamust selle kohta, kuidas peaks välja nägema seaduses kohtusüsteemi sõltumatuse kaitseks kehtestatud ametlik kord. Vt kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku aruande lk 16 ja 23. Aruanne on kättesaadav aadressil http://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/independence/encj_report_ independence_accountability_2014_2015_adopted_ga_corr_2016.pdf .

(39) Kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku näitaja on tuletatud võrgustiku 2014.–2015. aasta aruandes „Independence and Accountability of the Judiciary and of the Prosecution” esitatud tulemustest (tulemus on esitatud standardse maksimumpunktisumma protsendina).

(40) Näitaja põhineb vastustel järgmisele uuringu raames esitatud küsimusele: „Palun hinnake skaalal 0–10 (kus 0 tähendab „ei ole üldse sõltumatu” ja 10 „nii sõltumatu kui võimalik”), kuidas te tajute kohtunikuna oma sõltumatust”. 2015. aasta märtsis korraldatud uuringus osales 4 874 kohtunikku. Uuringust ei võtnud osa järgmised kohtunike nõukogude Euroopa võrgustiku liikmed: Prantsusmaa, Malta, Horvaatia ja Ungari. Rootsi on kohtunike nõukogude Euroopa võrgustikus vaatleja.

Top