EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.3.2016

COM(2016) 116 final

KOMISJONI TEATIS

MIS ON LISATUD ETTEPANEKULE VÕTTA VASTU NÕUKOGU MÄÄRUS ERAKORRALISE TOETUSE ANDMISE KOHTA LIIDUS

1.Kontekst

Tänase seisuga on sõdade, pikaajaliste konfliktide ja looduskatastroofide tõttu pidanud oma kodudest lahkuma üle 60 miljoni inimese. 2015. aasta jaanuarist 2016. aasta veebruarini on Euroopa Liitu saabunud rohkem kui 1,1 miljonit inimest. Kõik need pagulased, varjupaigataotlejad ja rändajad kas pagevad konfliktide eest oma päritoluriigis või loodavad leida parema ja turvalisema elu. Hoolimata sellest, et kestab talv, on 2016. aastal ELi rannikule jõudnud kümme korda rohkem pagulasi ja rändajaid kui samal perioodil 2015. aastal. 1

Euroopa Komisjon töötab selle nimel, et leida olukorrale Euroopa tasandil jõuline ja kooskõlastatud lahendus 2 . Esitatud on arvukalt ettepanekuid, et anda liikmesriikidele vajalikud vahendid suure saabujate arvu vähendamiseks ja nende haldamiseks. Lisaks on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi rände algpõhjustega tegelemiseks ning konfliktidest räsitud piirkondadele ja vastuvõtvates naaberriikides viibivatele pagulastele humanitaarabi andmiseks.

Ent paraku võtab nende meetmete täies mahus jõustumine aega, seni aga seisab Euroopa Liit esimest korda oma olemasolu jooksul silmitsi võimalusega, et tema territooriumil toimuval on laiaulatuslikud humanitaartagajärjed. Selleks et täiendada ja toetada liikmesriikide reageerimist kriisile ning tagada, et EL suudaks ära hoida humanitaartragöödia lahvatamise oma territooriumil, on vaja koheseid ja erakorralisi kooskõlastatud lisameetmeid.

Selles kontekstis kutsus Euroopa Ülemkogu 19. veebruaril 2016 komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid ja esitama konkreetseid ettepanekuid, et „tagada ELi suutlikkus anda liidus humanitaarabi koostöös selliste organisatsioonidega nagu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet, et toetada riike, kes seisavad silmitsi suure hulga pagulaste ja rändajatega, tuginedes humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kogemusele“ 3 .

ELi käsutuses olevate tööriistade vajakajäämise korvamiseks on vaja luua uus rahastamisvahend ja esitada paranduseelarve. ELi toimimise lepingu artikli 214 kohaselt võib nn humanitaarabi kasutada ainult väljaspool ELi piire tekkivate vajaduste rahuldamiseks. Olemasoleval liidu kodanikukaitse mehhanismil ei ole kohaseid vahendeid pagulas-ja rändekriisist tulenevate ulatuslike struktuuriliste humanitaarvajadustega toimetulekuks. Liidu kodanikukaitse mehhanismi senine kasutamine 4 pagulas-ja rändekriisi kontekstis on näidanud, et vabatahtlik vastastikune abi töötab hästi juhul, kui üks liikmesriik ei suuda katastroofiga toime tulle, ent ei sobi olukorras, kui probleemil on potentsiaalne mõju mitmele liikmesriigile. Muudest rahastamisvahenditest, nagu Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELS), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF) ja Sisejulgeolekufond (ISF) toetatakse liikmesriike märkimisväärsete rahaliste vahenditega, kuid need ei ole ette nähtud suurte pagulaste ja rändajate gruppide humanitaarvajaduste rahuldamiseks.

Niisiis tuleb luua sihtotstarbelise eelarvega rahastamisvahend, mis võimaldab ELil anda rahalist abi oma humanitaarpartneritele, kes suudavad kiiresti rakendada hädaabimeetmeid nende liikmesriikide toetuseks, kellel olukord üle jõu käib.

Äramärkimist väärib, et kooskõlas Euroopa Ülemkogult saadud volitustega on kavandatava määruse esmane ja põhiline eesmärk tulla toime erakorraliste humanitaarprobleemidega, mille on tinginud praegune rändeolukord ja mis tõenäoliselt veel niipea ei lõppe.

Lisaks oleks mõistlik kirjutada uude algatusse sisse võimalus kasutada seda selleks, et tulla toime võimalike tulevaste suurõnnetustega, millel võivad olla laiaulatuslikud humanitaartagajärjed. Euroopa Liidus on üha suurenev risk inimtegevusest tingitud ja looduskatastroofideks ning need võivad olla nii ulatuslikud, et põhjustavad ühes või mitmes liikmesriigis suuri majandusraskusi. Samuti võivad need juhtuda ühes või mitmes liikmesriigis, kes muudel põhjustel juba on majandusraskustes, mille tagajärjel asjaomaste liikmesriikide üldine majandusolukord veelgi halveneb. Mõlemal juhul oleks asjaomase liikmesriigi reageerimisvõime negatiivselt mõjutatud, mis omakorda mõjutaks negatiivselt puudust kannatavatele inimestele antavat abi.

Seetõttu visandatakse ettepanekus üldine raamistik erakorralise toetuse andmiseks igasuguste looduslike või inimtegevusest tingitud ja laiaulatuslike humanitaartagajärgedega katastroofide korral ELi territooriumil. Lähtudes kavandatava määruse raames saadavast kogemusest ja võttes arvesse liidu kodanikukaitse mehhanismi vahehindamist, mis viiakse läbi 2017. aastal, uuritakse tulevikus võimalusi koostoime loomiseks kahe rahastamisvahendi vahel.

2.Eesmärk ja reguleerimisala

Kavandatava määruse erieesmärk on kehtestada meetmed, mis võimaldaksid liidul anda erakorralist rahalist abi kiireloomulisteks elupääste- ja humanitaarabioperatsioonideks ELi territooriumil. Samuti võimaldab see liidul anda rahalist toetust otseselt praeguse pagulas-ja rändekriisiga seotud hädaolukordadele reageerimise operatsioonide kulude katmiseks. Kõnealused operatsioonid hõlmavad igasugust abistamis- ja kaitsetegevust, mis on suunatud elu alalhoidmisele, kannatuste leevendamisele ja inimväärikuse säilitamisele. Selliste tegevuste hulka võivad kuuluda näiteks esmaste hädaabivahendite andmine, tervise-, haridus- ja kaitseteenuste osutamine, eluasemete ehitamiseks vajaliku materjali andmine ja sellega seotud teenused, vee ja kanalisatsiooni tagamine või muud liiki hädaabi andmine.

Maksimaalse tõhususe huvides nähakse kavandatavas määruses ette, et hädaolukordadele reageerimise operatsioone viivad läbi partnerorganisatsioonid 5 . Sel moel saab komisjon viivitamatult kutsuda appi kindlad ja heakskiidu pälvinud partnerid või liikmesriikide spetsialiseeritud ametid, kellel on olemas vajalik kogemus 6 .

Üldisemalt ja vastavalt Euroopa Ülemkogu soovile tugineb kavandatav määrus ulatuslikele kogemustele, mille komisjoni humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat on oma pädevusvaldkondades omandanud, võimaldades tal korrata liidu siseselt meetmeid, mida harilikult võetakse kolmandates riikides. Võttes eriti arvesse seda, kui sarnane on erakorralise toetuse andmine inimeste elementaarsete humanitaarabi vajaduste rahuldamiseks liidu siseselt ja humanitaarabi andmine katastroofidest või konfliktidest mõjutatud inimestele kolmandates riikides, nähakse määrusega ette, et kõik selle alusel rahastatavad meetmed järgivad rahvusvaheliselt kokkulepitud humanitaarabi põhimõtteid.

Samuti on kohandatud erakorraliste toetuste väljamaksmise korda, et tagada taolises olukorras vajalik kiirus ja paindlikkus. Peale selle võimaldab kavandatav määrus anda toetusi ja sõlmida riigihankelepinguid otse ning katta kuni 100 % abikõlblikest kuludest. Ka on ette nähtud mõningane tagasiulatuvus.

3. Eelarve ja ajastus

Tuginedes olemasolevatele andmetele 7 ja mõistlikule eeldusele, et osa vajadustest kaetakse muude üksuste poolt, on komisjon jõudnud seisukohale, et järgnevaks kolmeks aastaks on vaja 700 miljoni euro ulatuses vahendeid, mis võimaldaks rahuldada praegusest rände-ja pagulaskriisist tulenevaid suurenevaid humanitaarabivajadusi Euroopas, eelkõige neis ELi liikmesriikides, mis jäävad Lääne-Balkani rändeteele. 2016. aastal oleks vaja 300 miljoni euro suurust eraldist, et toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid pagulaste ja rändajate rahuldamata humanitaarabivajaduste täitmiseks ja tulla toime ettenägematute hädaolukordadega. Nii 2017. kui ka 2018. aastaks tuleks täiendavalt eraldada 200 miljonit eurot, kuna tekkida võib uusi humanitaarabivajadusi, eriti pagulastevoo senisel tasemel jätkumise korral.

4. Kokkuvõte

(1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Amet

(2) Komisjoni 10. veebruari teatis, milles antakse ülevaade Euroopa rände tegevuskava prioriteetsete meetmete rakendamise olukorrast – COM(2016) 85 (final)

(3) Vt Euroopa Ülemkogu 19. veebruari 2016. aasta järeldused, EUCO 1/16.

(4) Abi on taotlenud Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Kreeka ja Serbia.

(5) Nende hulgas on ÜRO asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon, mittetulunduslikud vabaühendused, samuti liikmesriikide spetsialiseeritud ametid.

(6) Väga paljude taoliste organisatsioonidega on komisjon sõlminud partnerluse raamlepingud, mida samuti saab kavandatava määruse raames kasutada.

(7) Komisjon on andmeid pagulaskriisi kestel ise kogunud ja saanud neid oma kriisipiirkondades tegutsevate ja kogenud humanitaarpartnerite käest (näiteks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni/ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2016. aasta aruande „piirkondlik pagulas-ja rändeküsimuse tegevuskava Euroopas“ kohaselt on läbirände korral vajaminev summa 550 miljonit dollarit).