EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.2.2016

COM(2016) 51 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

ELi kütte- ja jahutusstrateegia

{SWD(2016) 24 final}

1.Sissejuhatus

Küttele ja jahutusele kulub pool ELi energiast, kuid suur osa sellest läheb kaduma. Energialiidu üks prioriteete on välja töötada strateegia, mille abil muuta küte ja jahutus tõhusamaks ja säästvamaks 1 . Strateegia peaks aitama vähendada energiaimporti ja sellest sõltuvust, vähendada kodumajapidamiste ja ettevõtete kulusid ning saavutada ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki ja täita Pariisi kliimakonverentsil (COP 21) saavutatud kliimakokkuleppe kohaseid kohustusi.

Ehkki kütte- ja jahutussektor liigub keskkonnasõbraliku vähese CO2-heitega energia suunas, pärineb 75 % sektori kasutatavatest kütustest ikka veel fossiilsetest allikatest (peaaegu poole nendest moodustab maagaas). Kuigi kõnealune strateegia aitab vähendada sõltuvust impordist, on jätkuvalt esmatähtis energiavarustuse kindlus, eriti liikmesriikides, kes sõltuvad ühest tarnijast 2 .

Kütte- ja jahutus- ning elektrisüsteemidega saab CO2-heite vähendamist vastastikku toetada. Väga oluline on mõista nendevahelisi seoseid ja kasutada ära nende sünergiat.

Kõnealuse strateegiaga luuakse raamistik tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide integreerimiseks ELi energiapoliitikasse, kuna sellega suunatakse tegevus hoonete energiakao peatamisele, kütte- ja jahutussüsteemide tõhususe ja säästlikkuse maksimeerimisele, tööstuse tõhususe toetamisele ning kasutatakse eeliseid, mida pakub kütte ja jahutuse integreerimine elektrisüsteemi. Käesolevale teatisele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles antakse ülevaade kõnealusest keerukast sektorist 3 . Lahendusi uuritakse energialiidu raames praegu toimuva õigusaktide läbivaatamise käigus.

Kütte ja jahutuse arukam ja säästlikum kasutamine on võimalik, kuna tehnoloogia selleks on olemas. Meetmeid saab rakendada kiiresti, ilma eelneva investeerimiseta uude taristusse, ning need toovad olulist kasu nii majandusele kui ka üksiktarbijatele, eeldusel et (kodumajapidamiste) tarbijad saavad endale lubada investeeringuid või et neil on võimalik saada selleks vajalikku rahastust.

2.Visioon ja eesmärgid

CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks tuleb vähendada hoonete CO2-heidet. See hõlmab olemasolevate hoonete renoveerimist ning suuremaid jõupingutusi energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas, samuti elektrienergia ja kaugkütte CO2-heite vähendamist. Hoonetes võib elanikele paremate tingimuste pakkumiseks kasutada automatiseerimist ja reguleerimist ning muuta elektrisüsteemi paindlikuks nõudluse vähendamise ja suurendamise ning soojuse salvestamise abil.

Tööstus võib liikuda samas suunas, kasutades rohkem taastuvaid energiaallikaid, et saada tõhususest ja uutest tehnilistest lahendustest majanduslikku kasu. Selles sektoris võib väga kõrge temperatuuriga protsesside puhul siiski eeldada teatavat nõudlust fossiilkütuste järele. Tööstusprotsessid ja taristu tekitavad jätkuvalt heitsoojus- ja heitjahutusenergiat. Suurt osa sellest saaks kasutada lähedalasuvates ehitistes.

Selle näol on tegemist pikema perspektiivi visiooniga, kuid suurt kasu saab lõigata juba praegu.

3.Probleemid

Küte ja jahutus, mille osa energia lõpptarbimisest oli 2012. aastal 50 % (546 miljonit naftaekvivalenttonni), 4 on ELi suurim energiasektor. Eeldatavalt jääb see nii ka edaspidi.

2012. aastal moodustasid taastuvad energiaallikad kütte- ja jahutussektoris kasutatavast primaarenergiast 18 %, fossiilkütused aga 75 %. 

Joonis 1. Kütteks ja jahutuseks kasutatud primaarenergia, 2012

Vastavalt ELi 2020. aasta eesmärkidele taastuvenergia osatähtsus kasvab. Iga liikmesriik võttis oma riikliku taastuvenergia tegevuskava raames vastu taastuvenergia eesmärgi kütte ja jahutuse valdkonnas. Enamikul liikmesriikidel on võimalik oma eesmärk saavutada; mõnes liikmesriigis toimub üleminek kavandatust kiiremini 5 . Taastuvate energiaallikate osakaal kütmiseks kasutatavas energias on suurim Balti- ja Põhjamaades (alates 43 %st Eestis kuni 67 %ni Rootsis). Kütteks kõige laialdasemalt kasutatav taastuv energiaallikas on praegu biomass, moodustades kõigist sellistest energiaallikatest ligikaudu 90 %. Komisjon esitab 2016. aasta lõpus bioenergia jätkusuutlikkuse meetmed, milles võetakse arvesse bioenergia mõju keskkonnale, maakasutusele ja toidutootmisele.

Joonis 2. Energia lõpptarbimine kütte ja jahutuse valdkonnas, 2012

45 % küttele ja jahutusele kuluvast energiast ELis kasutatakse eluasemesektoris, 37 % tööstuses ja 18 % teenustesektoris. Igas sektoris on võimalik vähendada nõudlust, suurendada tõhusust ja minna üle taastuvatele energiaallikatele.

Hoonete energiatõhusamaks renoveerimise takistused

Hooned (ja nendes elavad inimesed) on kütte ja jahutuse peamised tarbijad. Külmema kliimaga piirkondades moodustab ruumide kütmine rohkem kui 80 % kütte ja jahutuse kogutarbimisest. Soojema kliimaga piirkondades on kõige olulisem ruumide jahutamine, mis on tõusuteel.

Hoonete halva kvaliteedi tõttu esineb sageli sooja- või külmakadu. Kaks kolmandikku ELi hoonetest on ehitatud ajal, mil energiatõhususe nõudeid oli vähe või need puudusid; enamik neist hoonetest on alles veel 2050. aastal. Suurt kokkuhoidu on võimalik saavutada lihtsa renoveerimisega, näiteks pööningu, seinte ja vundamendi soojustamisega, ning kahe- või kolmekordse klaasiga akende paigaldamisega 6 . Neid töid on kõige odavam teha muude ehitustööde käigus. Energianõudlust vähendavad ka looduspõhised lahendused, näiteks hästi läbimõeldud haljastus ning murukatused ja -seinad, mis pakuvad hoonetele isolatsiooni ja varju, vähendades vajadust kütmise ja jahutamise järele.

Hoonete eri omandivormide tõttu on nende energiatõhusaks renoveerimise soodustamiseks vaja erinevaid meetmeid.

Ligikaudu 70 % ELi rahvastikust elab eraomandis olevates elamutes. Omanikud sageli loobuvad kulutasuvast renoveerimisest, sest nad ei ole teadlikud selle eelistest, neile ei anta nõu tehniliste võimaluste kohta, neil on tegemist vastukäivate stiimulitega (nt kortermajades) ning neil on raskusi rahastamisega.

Eraomandis olevate üürihoonete puhul, mis mõnes riigis moodustavad suure osa elamufondist, on peamisteks probleemideks vastukäivad stiimulid, üürieeskirjad ja rahastamine. Stiimulid on vastukäivad selles mõttes, et kinnisvara omanik ei ole kuigi motiveeritud investeerima, kui küttearvete eest tasub üürnik. Mõnes riigis kehtiva süsteemi kohaselt võib energiatõhususe parandamisest tulenevate madalamate energiakuludega põhjendada üüri tõstmist.

Märkimisväärse osa hoonetest moodustavad avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned, sealhulgas sotsiaaleluruumid. Sellised hooned, nagu koolid, ülikoolid ja haiglad, on avalikkuse silma all ja sageli energiamahukad.

Peamine probleem avaliku sektori hoonete renoveerimisel on rahanappus. Tehnilist abi, oskusteavet ja juurdepääsu kapitalile pakuvad energiatõhususe lepingud 7 ja energiateenuse ettevõtjad (ESCO). USAs on tavapärane kaasata energiateenuse ettevõtjad avaliku sektori hoonete renoveerimisse ja selle sektori käive ulatub üle 6 miljardi dollari. ELis ei ole nimetatud turg piisavalt arenenud.

Neljandiku hoonetest moodustavad teenindushooned, näiteks pangad, kontorihooned ja kauplused. Nende puhul on energiatarbimine ruutmeetri kohta keskmiselt 40 % suurem kui elamutes. Elektritarbimine on eriti suur hoonetes, kus on keerukad valgustus-, õhu konditsioneerimise ja ventilatsioonisüsteemid. Teenustesektor on ka Euroopa suurim ruumide jahutuse tarbija 8 . Suur nõudlus jahutamise järele on supermarketites (kus see moodustab tavaliselt üle 40 % elektritarbimisest) ja andmekeskustes (25–60 % tegevuskuludest).

Kõiki sektoreid mõjutab oskusteabe ja koolituse puudumine. Praegu on liiga vähe töötajaid, kellel on nõutavad eriteadmised energiatõhusa ehituse ning energiatõhusate ja taastuvenergia tehnoloogiate alal. Arhitektid võivad nüüdisaegseid projekteerimislahendusi ja ehitusmaterjale ning arukat tehnoloogiat kasutada hoonete kõikides aspektides soojusisolatsioonist valgustuseni. Kuid paljude tehnoloogiate puhul on turul määrava tähtsusega nende paigaldajad.

Keskmiselt 6 % eurooplaste tarbimiskulutustest läheb küttele ja jahutusele; 11 % ei saa endale talvel lubada kodu piisavalt soojana hoidmist. Tarbijate valikud on piiratud, kuna neil puudub teave tegeliku elektritarbimise ja tegelike kulude kohta, ning sageli ei ole neil ka rahalisi vahendeid, et investeerida kõige tõhusamasse tehnoloogiasse. Tehnoloogiaid ja lahendusi on kogu kasutusiga hõlmavate kulude ja tulude ning kvaliteedi ja usaldusväärsuse põhjal keeruline võrrelda.

Rahastamine

Hoolimata kaalukatest majanduslikest põhjendustest on vähe atraktiivseid finantstooteid hoonete renoveerimiseks.

ELi eelarves aastateks 2014–2020 on sellealast panust märkimisväärselt suurendatud. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) raames eraldatakse umbes 19 miljardit eurot energiatõhususe suurendamiseks ja 6 miljardit eurot taastuvenergia jaoks eelkõige hoonete ning kaugkütte ja -jahutuse valdkonnas, ligikaudu 1 miljard eurot arukate jaotusvõrkude jaoks ning ka teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine põhineb riiklikus või piirkondlikus aruka spetsialiseerumise strateegias valitud prioriteetidel. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” raames eraldatakse 2,5 miljardit eurot energiatõhususe suurendamiseks ja 1,85 miljardit eurot taastuvenergia jaoks. Lisaks on tänu ELi tagatisel põhinevale Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile (EFSI) oodata vähemalt 315 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid. EFSI üks strateegilisi prioriteete on säästva energia projektide investeeringute suurendamine ja mõned neist on juba heaks kiidetud.

Kuid riigi rahandusel ei saa olla ega peaks olema põhiroll. Energiatõhususe turg peab arenema ja muutuma täielikult investeerimiskõlblikuks. Nagu on kinnitatud energiatõhususe finantseerimisasutuste rühma (EEFIG) 9 aruandes, tuleb projektiedendajatel ja investoritel siiski mõista ja uskuda, et energiakulude säästmine toob kaasa täiendavat vaba raha ja et parem energiatõhusus suurendab varade väärtust. Komisjon käsitleb neid küsimusi arukate hoonete aruka rahastamise algatuse raames koostöös EEFIGiga, nagu on öeldud energialiidu strateegias.

Kütte- ja jahutusseadmed

Peaaegu pooltel ELi hoonetel on enne 1992. aastat paigaldatud individuaalsed katlad, mille tõhusus on 60 % või väiksem. 22 % individuaalsetest gaasikateldest, 34 % otse kasutatavatest elektrikütteseadmetest, 47 % õlikateldest ja 58 % söekateldest on vanemad kui nende tehniline kasutusaeg.

Vanad seadmed otsustatakse tavaliselt asendada alles siis, kui küttesüsteem lakkab töötamast. Enamikul tarbijatel ei ole kerge kätte saada eri lahenduste hinnavõrdlusi ega teavet olemasoleva süsteemi toimimise kohta. Seetõttu kasutavadki nad jätkuvalt vanemaid, vähem tõhusaid tehnoloogiaid.

Mõnes Euroopa osas võib kuni kolm neljandikku tahkete peenosakeste saastest välisõhus panna kodumajapidamiste kütmisel kasutatavate tahkekütuste (sh kivisöe ja biomassi) arvele. Komisjon algatas 2015. aastal mitme liikmesriigi vastu välisõhu kvaliteediga seotud rikkumismenetluse 10  ning pöördus kahe juhtumiga, mis olid seotud tahkete peenosakeste püsivalt kõrge tasemega, Euroopa Kohtusse. Komisjon hoiatab negatiivse mõju eest, mida avaldavad õhukvaliteedile kütmiseks kasutatav kivisüsi (pruunsüsi) ning heitenormidele mittevastavad katlad ja ahjud, 11 sest olemas on tervislikumad lahendused, mis on kergesti kättesaadavad ning tõhusamad ja pikemas perspektiivis odavamad.

2015. aastal hakati kohaldama ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid kütteseadmete ja veesoojendite suhtes. Ebatõhusate katelde müük on nüüd keelatud. Tarbijad näevad nii üksiktehnoloogiate kui ka komplektide puhul energiatõhususe klasse, mis hõlmavad taastuvate energiaallikate kasutamist. Üleminek, mida nende meetmetega eelduse kohaselt soodustatakse, peaks kaasa tooma energiasäästu 600 TWh aastas ja 2030. aastaks CO2-heite vähenemise 135 miljoni tonni võrra. Samal ajal vähendatakse ka õhusaasteainete heitkoguseid.

Hoonete kütte- ja jahutussüsteemide uuendamist kiirendatakse ka uue fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva määrusega 12 . Kliimasõbralikud külmaained võivad aidata palju energiat säästa, kuid nende teatavate rakenduste puhul on vaja ajakohastada olemasolevaid standardeid, et tagada nende ohutu kasutamine. Komisjon on sel eesmärgil algatanud asjaomaste Euroopa standardite läbivaatamise.

Hea aeg vana küttesüsteemi asendamiseks on siis, kui hoonet renoveeritakse. Hoone energiatõhusaks muutmise käigus on võimalik üle minna soojuspumpadele, päikesekütte-, maasoojuskütte- või heitsoojussüsteemidele. Nende seadmetega hoitakse kokku kulusid. Soojuspumbad suudavad muuta ühe elektri- või gaasiühiku kolmeks või enamaks kütte- või jahutusühikuks, päikese soojusenergia puhul aga ei ole kütmiseks vaja kütust. Lisaks on olemas mitu uuenduslikku, väga tõhusat ja üsna varsti turukõlblikku tehnoloogiat, nagu paiksed kütuseelemendisüsteemid.

Joonis 3. Uute kütteseadmete energiatõhususe klassid 13  

On olemas hulk taastuvatel energiaallikatel põhinevaid kütte- ja jahutuslahendusi ning nende turu laiendamine langetaks nende hinda. Energiamärgistuse direktiivis (2010/30/EL) on öeldud, et kui liikmesriigid teevad soodustusi sellistele toodetele nagu kütteseadmed, peavad nad eesmärgiks seadma kõrgeimad tõhususnäitajad. Võttes arvesse G20 avaldust 2020. aasta kohta seoses ebatõhusate fossiilkütuste toetamisega, kutsub komisjon liikmesriike üles keskenduma mittefossiilsetel kütustel põhinevate kütte- ja jahutustehnoloogiate soodustamisele.

Jahutamiseks kasutatakse peamiselt elektriseadmeid, kuid olemas on paljulubavad uuenduslikud vähese energiatarbega jahutustehnoloogiad. Jahutusseadmeid hõlmavas hiljuti vastu võetud ökodisaini määruses viidi lõpule kütte ja jahutuse alaste nõuete esitamine. See toob 2030. aastaks kaasa kütusesäästu 5 miljonit naftaekvivalenttonni aastas, mis vastab 9 miljonile tonnile CO2-heitele.

Tööstus

Tööstuse osa moodustas ELi energia lõpptarbimisest 2012. aastal neljandiku. 73 % sellest kasutati kütteks ja jahutuseks. Euroopa tööstuse energiamahukust on alates 2000. aastast vähendatud kaks korda kiiremini kui USAs. See näitaja on veelgi hoogsamalt paranenud väga energiamahukates sektorites 14 . Põhjus on ilmselge: energia on väga kulukas. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, kus CO2 heitkogustele on kehtestatud hind, on loodud stiimul kasutada vähese CO2-heitega kütuseid ja investeerida energiatõhususse.

Teha saab siiski veel palju. Olemasoleva tehnoloogia abil on tööstuse energiakulusid võimalik vähendada 4–10 %, tehes investeeringuid, mis tasuvad ennast ära vähem kui viie aastaga. Kuid nähtav energiasääst on siiski väike.

VKEde energianõudlus kokku on märkimisväärne. VKEdel on paranduste tegemiseks sageli vähem ressursse ja võimalusi rahastuse saamiseks. Neil võib puududa suutlikkus selliseid projekte ellu viia ja kui neil ei ole otsest hinnastiimulit CO2-heite vähendamiseks, peavad nad energiatõhusust harva esmatähtsaks, eriti tegutsemise algusaastatel.

Finantsasutused sageli ei soovi finantstooteid pakkuda, kuna nad tajuvad riske.

Tööstuses kasutatakse vähe taastuvenergiat. Valdavalt kasutatakse biomassi, vaatamata sellele, et turuküpsed on (vähemalt madalama temperatuuriga soojuse tootmiseks) soojuspumbad ning päikese- ja maasoojusenergiaseadmed 15 . Tänu tehnoloogia arengule saab turule lasta üha rohkem keskmise temperatuuriga soojuse (kuni 250 °C) tootmise seadmeid.

Heitsoojus- ja heitjahutusenergia

Mõnes tööstusharus tekib kõrvalsaadusena soojus. Seda soojust võiks rohkem uuesti kasutada käitistes või müüa seda läheduses asuvate hoonete kütmiseks. Sama kehtib elektrijaamade, teenustesektori ja taristu, näiteks metroode heitsoojuse kohta 16 .

Heitjahutusenergia tekib sellistes käitistes nagu veeldatud maagaasi terminalid ja gaasivõrgud. Seda kasutatakse uuesti väga harva, kuigi selleks vajalik tehnoloogia on mõnes kaugjahutussüsteemis ärilistel eesmärkidel juba kasutusel. Heitjahutusenergia tootmise, tarbimise ja uuesti kasutamise ühendamine toob keskkonnaalast ja majanduslikku kasu ning vähendab jahutamiseks vajaliku primaarenergia nõudlust.

Nende ressursside kasutamist takistavad vähene teadlikkus ja teabe puudumine olemasolevate vahendite kohta, puudulikud ärimudelid ja stiimulid, soojusvõrkude puudumine ning koostöö puudumine tööstus- ja kaugkütteettevõtete vahel.

4.Sünergia energiasüsteemis

Tuleviku elektrivõrkudes kasutatakse rohkem taastuvenergiat, eelkõige tuule- ja päikeseenergiat, sealhulgas detsentraliseeritud energiatootmisallikatest. Nii pakkumine kui ka nõudlus peavad muutuma paindlikumaks seeläbi, et kasutatakse laialdasemalt nõudluse vähendamise ja tarbimiskaja mehhanisme ning energia salvestamist.

Kütte ja jahutuse ühendamine elektrivõrguga vähendab energiasüsteemi kulusid ja sellest saavad kasu tarbijad. Näiteks võib elektrienergiat muul kui tippkoormuse ajal kasutada vee soojendamiseks hea soojusisolatsiooniga paakides, kus saab energiat salvestada päevadeks ja isegi nädalateks.

Kaugküte ja -jahutus

Kaugküte moodustab 9 % ELi küttest. 2012. aastal oli peamine kütus gaas (40 %), millele järgnesid kivisüsi (29 %) ja biomass (16 %). Kaugküttes on võimalik ühendada mitmesugustest taastuvallikatest toodetud elektrienergia: soojuspumpade abil toodetud energia, maasoojusenergia ja päikese soojusenergia, heitsoojusenergia ja olmejäätmetest toodetud soojusenergia. Sellega saab muuta energiasüsteemi paindlikumaks, kuna see võimaldab salvestada soojust odavalt näiteks kuumaveepaakides või maa all.

Kaugküttel on külmade talvedega liikmesriikides pikad traditsioonid. Mõnes riigis peetakse kaugkütet atraktiivseks valikuvõimaluseks ettevõtjate ja tarbijate jaoks ning vahendiks, millega saab suurendada energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist. Mujal aga on vanade süsteemide maine langenud investeeringute puudumise, ebasoodsa hinnaregulatsiooni, ebatõhususe ja tarbijate negatiivse suhtumise tõttu. Mõned liikmesriigid teevad jõupingutusi vanade süsteemide ajakohastamiseks ja laiendamiseks, need liikmesriigid aga, kus kõnealune tehnoloogia ei ole eriti tuntud, ehitavad uusi süsteeme. Kaugkütte ja -jahutusega saab aidata saavutada ka õhukvaliteedi parandamise eesmärke, eriti kui sellega asendatakse või hoitakse ära kodumajapidamiste kütmine tahkekütusega.

Jäätmete energiaks muundamise protsesside ning kaugkütte ja -jahutuse vahelise sünergiaga saaks tagada kindla, taastuva ja mõnel juhul taskukohasema energia, millega saaks tõrjuda kõrvale fossiilkütused. Seda küsimust käsitletakse üksikasjalikult komisjoni peatses teatises jäätmete energiaks muundamise kohta.

Soojus- ja elektrienergia koostootmine

Soojus- ja elektrienergia koostootmine võimaldab nende eraldi tootmisega võrreldes märkimisväärset energiasäästu ja CO2-heite vähendamist. Seda kasutatakse tööstuses ja teenustesektoris, et säästa raha ning tagada stabiilne ja usaldusväärne sooja- ja elektrivarustus.

Kombineerimine soojuse salvestamisega suurendab soojus- ja elektrienergia koostootmise tõhusust, sest selle asemel, et soojatootmist vähendada, võib toodetud soojust siis, kui seda vaja ei ole, salvestada. Paljudes koostootmise tehnoloogiates saab kasutada taastuvenergiat (maasoojusenergia, biogaas), alternatiivkütuseid (nt vesinik) ja heitsoojusenergiat. Selleks et soojatootmist saaks kasutada suvel jahutamiseks, tuleks kasutada ka kolmiktootmist 17 .

Koostootmise majanduslikku potentsiaali ei kasutata praegu ära. Kõnealune sektor on hädas selliste takistustega nagu vajadus täita üheaegselt nii elektri- kui ka soojavarustuse eeskirju. Väiksematel üksustel on probleeme võrku ühendamise ja võrgule juurdepääsu tõketega, näiteks aeglase lubade andmise menetluse ja kõrgete tasudega. Liikmesriigid ei ole neid regulatiivseid ja haldustõkkeid veel täielikult kõrvaldanud.

Arukad hooned

Arukate hoonete ühendamine arukasse võrku võimaldab kasutada kütte ja jahutuse, vee soojendamise, seadmete ja valgustuse kaug- või automaatjuhtimist vastavalt kellaajale ja kuupäevale, niiskusele, välistemperatuurile ja sellele, kas hoonet kasutatakse.

Hoonete energianõudluse automaatne reguleerimine võimaldab tarbijatel osaleda tarbimiskajas ja kohandada oma tarbimise aega vastavalt elektrihinnale.

Ettevõtjate ja kodumajapidamiste suundumus oma elektrit ise toota avab uusi võimalusi kulude piiramiseks. Lisaks sellele, et omatarbimine võimaldab energiaturul aktiivselt osaleda, võib see vähendada energiasüsteemi kulusid: näiteks on päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia piisav õhu konditsioneerimiseks vajaliku elektrienergiavajaduse rahuldamiseks tippnõudluse ajal. Elektri tootmine ja tarbimine kohalikul tasandil võib vähendada ka süsteemi kulusid ja suurendada selle vastupidavust.

5.Vahendid ja lahendused

Soojus- ja jahutusenergiat toodetakse kohalikul tasandil turgudel, mis on killustatud. Tõhusama ja säästlikuma kütte ja jahutuse saamise takistuste kõrvaldamiseks tuleb tegutseda kohalikul, piirkonna ja riigi tasandil ning toetava Euroopa raamistiku piires.

Liikmesriigid on energiatõhususe direktiivi alusel juba välja töötanud riiklikud energiatõhususe tegevuskavad, millega on ette nähtud meetmed kütte ja jahutuse nõudluse vähendamiseks, hoonete renoveerimise strateegiad, millega luuakse parem investeerimisraamistik, ning tõhusa koostootmise ja kaugkütte potentsiaali põhjalikud hindamised.

Komisjon kutsub liikmesriike üles:

-vaatama läbi oma asjaõigusalased õigusaktid, et kaaluda, kuidas jagada suuremast energiatõhususest saadavat tulu eraomandis oleva üürikinnisvara omanike ja üürnike vahel ning kuidas jagada tulusid ja kulusid kortermajade elanike vahel. Selle võiks kindlaks määrata kaasomandis oleva kinnisvara õigusliku seisundi või hooneühistute reguleerimise raames;

-tagama, et osa energiatõhususe parandamiseks eraldatud vahenditest suunataks kütteostuvõimetute kodumajapidamiste olukorra parandamisele või neile, kes elavad kõige mahajäänumates piirkondades, näiteks investeeringuteks energiatõhusatesse kütte- ja jahutusseadmetesse;

-tegema koostööd sidusrühmadega, et suurendada tarbijate teadlikkust kodumajapidamiste energiatõhususe alal, ja eriti organisatsioonidega, näiteks tarbijaühendustega, kes saavad tarbijaid nõustada tõhusate ja säästvate kütte-, jahutus- ja isolatsiooniviiside alal;

-ergutama ettevõtete energiaauditite soovituste kasutuselevõttu;

-toetama kohalikke ja piirkondlikke osalejaid, kes saavad parandada investeeringute sobivust pangatoetuse saamiseks seeläbi, et liidavad üksikprojektid suuremateks investeeringupakettideks. Sellist lähenemisviisi võiksid toetada sellised algatused nagu Euroopa kohaliku energia abivahend (ELENA), arukad linnad ja kogukonnad ning linnapeade uus terviklik kliima- ja energiapakt.

Energialiidu juhtimise raames peaksid liikmesriikide riiklikud energia- ja kliimakavad hõlmama ka kütte- ja jahutussektorit.

Hooned

Hoonete energiatõhususe direktiiviga on kehtestatud Euroopa hoonete energiatõhususe parandamise raamistik. Tänu energiatõhususe nõuete täitmisele väheneb järk-järgult energianõudlus ja suureneb taastuvate energiaallikate kasutus. Hoonete renoveerimise määr on siiski madal (0,4–1,2 % aastas).

Komisjon uurib hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamise raames (sealhulgas õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi osana) 2016. aastal võimalusi suurendada energiamärgiste usaldusväärsust ja anda nende kaudu tugevamaid signaale taastuvenergia tootmiseks.

Komisjon uurib järgmisi võimalusi:

-töötada välja meetmete kogum kortermajade renoveerimise hõlbustamiseks;

-edendada ennast tõestanud energiatõhususe mudeleid avaliku sektori haridusasutuste ja haiglate hoonete puhul;

-kasutada katelde inspekteerimist, et saada teavet olemasolevate kütte- ja jahutussüsteemide tõhususe kohta; 18

-hõlbustada vabatahtliku sertifitseerimise kavade turuleviimist hoonete puhul, mis ei ole elamud.

Energiatõhususe direktiivis on sätestatud tarbijate õigus saada teavet kütte ja jahutuse tarbimise kohta. Teavet tarbimise mõõtmise ja arveldamise kohta ei pruugita ikka veel anda piisavalt sageli, et tarbijad näeksid reaalaja või lähimineviku tarbimisandmeid. Komisjon uurib energiatõhususe alaste õigusaktide läbivaatamist ja elektrituru korralduse algatust 2016. aastal ette valmistades järgmist:

-anda tarbijatele rohkem tagasisidet täiustatud mõõtmise ja arveldamise kaudu;

-muuta reaalajas saadaval teabel põhinevad täiustatud mõõtmis-, juhtimis- ja automatiseerimisvahendid teenustesektori hoonetes standardnõudeks;

-anda tarbijatele rohkem võimalusi osaleda tarbimiskajas ja säästa seega raha.

Taastuvenergial põhinev tõhus küte ja jahutus

Hoonete energiatõhususe direktiivi, energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel uurib komisjon järgmist:

-edendada taastuvenergiat tervikliku lähenemisviisi abil, et kiirendada vananenud fossiilkütusekatelde asendamist tõhusa taastuvenergiapõhise küttega ja suurendada taastuvenergia kasutamist kaugküttes ning soojus- ja elektrienergia koostootmises;

-toetada kohalikke omavalitsusi taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse edendamise strateegiate koostamisel;

-luua veebisait, kus on hinnavõrdlusvahendid kütte- ja jahutussüsteemide kogu kasutusiga hõlmavate kulude ja tulude kohta.

Arukad süsteemid

Arukaid võrke, arukaid arvesteid, arukaid kodusid ja hooneid, omatootmist, soojus- ja elektrienergia salvestamist ning keemilist salvestamist tuleb edendada kaasaegse turu kujundamisega.

Komisjon uurib elektrituru korralduse, taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiivi läbivaatamise raames järgmist:

-eeskirjad, milles käsitletakse soojuse salvestamise (hoonetes ja kaugkütte puhul) ühendamist võrgu paindlikkus- ja tasakaalustusmehhanismidega;

-kuidas ergutada kodanike osalemist energiaturul elektri detsentraliseeritud tootmise ja tarbimise kaudu;

-kuidas ergutada taastuvenergia kasutamist soojuse tootmises, sealhulgas soojus- ja elektrienergia koostootmises;

-kuidas ergutada täielikult koostalitlusvõimeliste arukate hoonelahenduste, süsteemide ja seadmete kasutuselevõttu.

Komisjon:

-tihendab koostööd Euroopa tarbijaühendustega;

-laiendab tööd kampaania „BUILD UP Skills” raames, et parandada ehitusspetsialistide koolitamist, eelkõige energiaekspertide ja arhitektide uue mooduli abil; 19

-moodustab koos ettevõtjatega valdkondlikke ümarlaudu ning koostab energiatõhususe ja taastuvenergia parimate tavade võrdlusalused/suunised. Selline ümarlaud võiks anda teavet ka tööstusheidete direktiivi kohaste parima võimaliku tehnika viitedokumentide jaoks;

-annab ettevõtjatele suuniseid energiaaudititest ja energiajuhtimissüsteemidest tulenevate võimaluste kohta hoida kokku kulusid;

-hindab, millise hea tava abil saavad liikmesriigid ergutada ettevõtjaid järgima energiaauditite soovitusi.

Innovatsioon

Komisjon teeb energiatehnoloogia strateegilise kava raames järgmist:

-ühendab ettevõtjate valdkondlike ümarlaudade arutelutulemused ELi teadus- ja arendustegevuse algatustega;

-edendab taastuvenergial ja heitsoojusenergial põhinevat soojus- ja elektrienergia koostootmist;

-uurib uusi lähenemisviise madala temperatuuriga soojuse kasutamiseks tööstuses;

-töötab koos ehitustööstuse ning juhtivate materjali- ja tööstusinstitutsioonidega välja kõrgtehnoloogilised materjalid ja tööstuslikud ehitusprotsessid.

Kütet ja jahutust käsitlevat ELi strateegiat toetatakse ka programmi „Horisont 2020” raames rahastatavate teadus-, innovatsiooni- ja tutvustamismeetmetega.

Lisaks toetab komisjon Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist kütte ja jahutusega seotud aruka spetsialiseerumise riiklike ja piirkondlike prioriteetide rakendamiseks.

Rahastamine

Komisjon teeb arukate hoonete aruka rahastamise algatuse raames järgmist:

-hõlbustab väikeste projektide koondamist investeerimiskõlblikeks pakettideks ning katsetab koos EEFIGiga finantseerimisasutuste laenuväljastusmenetluste raamistikku, et nad võtaksid igapäevastes turutavades arvesse energiatõhususe mõju;

-innustab liikmesriike looma ühtseid kontaktpunkte vähese CO2-heitega tehnoloogiasse investeerimiseks (sh nõustamisteenused, abi projektide väljatöötamisel ja projektide rahastamine);

-innustab jaepanku pakkuma tooteid, mis on kohandatud eraomandis olevate üürihoonete renoveerimisele (nt edasilükatud maksetega hüpoteegid, tähtajalised laenud), ja levitab parimaid tavasid ka renoveerimise maksustamislahenduste alal.

6.Kokkuvõte

Kõnealuse strateegia keskmes peab olema tarbija. Selles kasutatakse nüüdisaegseid tehnoloogiaid ja uuenduslikke lahendusi, et minna üle arukale, tõhusale ja säästlikule kütte- ja jahutussüsteemile, mis võib tuua ettevõtjatele ja kodanikele energia- ja eelarvesäästu, parandada õhu kvaliteeti, suurendada inimeste heaolu ja tuua kasu ühiskonnale tervikuna.

Kõnealune strateegia põhineb tugeval ELi õiguslikul alusel ja selles määratakse kindlaks valdkonnad, kus on vaja ajakohastamist või reforme, et saavutada kindlus tuleviku suhtes ja energialiidu eesmärgid. Komisjon analüüsib hoonete energiatõhususe direktiivi, energiatõhususe direktiivi, taastuvenergia direktiivi ja uue turukorralduse algatuse läbivaatamise jaoks 2016. aastal tehtavates mõjuhinnangutes erinevaid võimalusi, kuidas aidata hoonetes ja tööstuses minna üle tõhusatele, väiksema CO2-heitega energiasüsteemidele, mis põhinevad taastuvatel energiaallikatel ja heitsoojusenergia kasutamisel. Nimetatud analüüsid hõlmavad kaugkütet ja -jahutust ning kütte elektrifitseerimist soojuspumpade abil. Nendes uuritakse, kuidas laiendada tarbimiskaja ja tarbimise vähendamist ning soojuse salvestamist elektrisüsteemis, kuidas luua õigeid stiimuleid aruka tehnoloogia kasutuselevõtuks ning kuidas suurendada riiklike vahendite tõhusust ja mobiliseerida erainvestoreid.

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles käesolevat strateegiat toetama.

(1)

COM(2015) 80 (final).

(2)

Vt juurdelisatud määruse ettepanek gaasivarustuse kindluse meetmete kohta ning teatis veeldatud maagaasi ja gaasihoidlate ELi strateegia kohta.

(3)

SWD(2016) 24. Käesolevas dokumendis kasutatud andmed pärinevad osutatud töödokumendist.

(4)

684 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergiat.

(5)

COM(2015) 293 (final).

(6)

Võttes arvesse hoonete pikka eluiga, on väga oluline soodustada paremat projekteerimist, millega vähendatakse hoonete keskkonnamõju ning suurendatakse nende koostisosade vastupidavust ja ringlussevõetavust kooskõlas ringmajanduse teatisega (COM(2015) 614 (final)).

(7)

Energiatõhususe leping võimaldab energiatõhususe parandamist rahastada kulude kokkuhoiu arvelt. Energiateenuse ettevõtja teostab energiatõhususele või taastuvenergiale suunatud projekti ning tasub kulude eest kulude kokkuhoiu / taastuvenergia müügi arvelt.

(8)

Teenustesektor kasutas kütmiseks ja jahutamiseks 2012. aastal 96 miljonit naftaekvivalenttonni lõppenergiat. Ruumiküte moodustas sellest 62 %; jahutus 19 %; soe vesi 14 % ja protsessides kasutatav küte 5 %.

(9)

  EEFIG ( www.eefig.eu ) loodi 2013. aastal Euroopa Komisjoni poolt ja ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuse raames, et suurendada energiatõhususse investeerimist kõikjal ELis.

(10)

Direktiiv 2008/50/EÜ .

(11)

Mõne liikmesriigi kodumajapidamistes kasutatav biomass põhjustab rohkem kui 50 % riigi tahkete osakeste heitkogustest.

(12)

Määrus (EL) nr 517/2014.

(13)

Klassi A+++ liigitatud kütteseadme- või veesoojendi-kütteseadmekomplektid ning temperatuuriregulaatori ja päikeseenergiaseadmega komplektid sisaldavad soojuspumpa või kütteseadet, milles kasutatakse fossiilkütuseid või biomassi, temperatuuriregulaatorit ja päikeseenergiaseadet.

(14)

Keemiasektori energiamahukust on viimase 20 aasta jooksul vähendatud poole võrra.

(15)

Euroopas on juba mitu väikest päikese soojusenergial põhinevat protsessides kasutatavat soojusenergiasüsteemi, mille soojuskulud jäävad vahemikku 38–120 eurot MWh kohta. Praegu kasutatakse päikese soojusenergiat peamiselt vahemikus 20 °C kuni 100 °C toimuvate protsesside puhul.

(16)

Hinnangute kohaselt oleks sellega tehniliselt võimalik rahuldada kogu ELi ruumiküttenõudlus; selleks et teada, kui palju sellest on majanduslikult tagasisaadav, on vaja analüüsida kohalikke tingimusi.

(17)

Kolmiktootmine tähendab kolme liiki energia – soojuse, elektri ja jahutuse samaaegset tootmist.

(18)

Nii tehakse näiteks Saksamaal. Üle 15 aasta vanustel kateldel peab olema ekspertide märgistus.

(19)

  „BUILD UP Skills” on komisjoni algatus, mille abil parandatakse ehitussektori oskustööliste ja teiste ehitustöötajate ning süsteemide paigaldajate haridust ja koolitamist. Eesmärk on suurendada nende töötajate arvu, kellel on liginullenergiahoonete ehitamise ja hoonete energiatõhusaks renoveerimise kvalifikatsioon.