Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52016BP0366

    Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/001 FI/Microsoft) (COM(2016)0490 – C8-0348/2016 – 2016/2211(BUD))

    ELT C 215, 19.6.2018, p. 252–255 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    19.6.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 215/252


    P8_TA(2016)0366

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine – taotlus EGF/2016/001 FI/Microsoft

    Euroopa Parlamendi 4. oktoobri 2016. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/001 FI/Microsoft) (COM(2016)0490 – C8-0348/2016 – 2016/2211(BUD))

    (2018/C 215/41)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0490 – C8-0348/2016),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (edaspidi „EGFi määrus“),

    võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (2), eriti selle artiklit 12,

    võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

    võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

    võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

    võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

    võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0273/2016),

    A.

    arvestades, et kuna globaliseerumisega kaasneb üldjuhul majanduskasv, tuleks seda kasvu kasutada ka selleks, et leevendada globaliseerumise tagajärgedega kokku puutuvate inimeste olukorda;

    B.

    arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

    C.

    arvestades, et liidu rahaline toetus koondatud töötajatele peaks olema dünaamiline ning tehtud võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadavaks;

    D.

    arvestades, et Soome esitas EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud sekkumiskriteeriumide alusel EGFist rahalise toetuse saamiseks taotluse EGF/2016/001 FI/Microsoft seoses 2 161 koondamisega Soomes paikneva ettevõtja Microsoft Mobile Oy ning tema kaheksa tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 62 (Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) all;

    E.

    arvestades, et taotlus vastab EGFi määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele;

    F.

    arvestades, et EGFist toetatavate meetmete finantskontrolli eest vastutab asjaomane liikmesriik, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 21 lõikes 1;

    1.

    nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Soomel õigus saada nimetatud määruse alusel 5 364 000 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 8 940 000 euro suurustest kogukuludest;

    2.

    märgib, et Soome esitas taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 11. märtsil 2016 ja pärast Soome poolt lisateabe esitamist viis komisjon taotluse hindamise lõpule 29. juulil 2016, pidades seega kinni 12-nädalasest tähtajast, mis algas täiendatud taotluse kättesaamisega, ning komisjon otsustas, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud;

    3.

    märgib, et Microsofti koondamiste peamine põhjus seisneb tema Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi kasutavate telefonide turuosa kahanemises üle 50 %-lt 2009. aastal 0,6 %-le 2016. aasta teises kvartalis;

    4.

    tuletab meelde, et liidu osa üleilmse infotehnoloogia ja kommunikatsiooni (IKT) sektori tööhõives on viimastel aastatel vähenenud ja IKT-l on Soome majanduses väga suur tähtsus, sest 2014. aastal oli IKT sektoris hõivatud 6,7 % töötajatest, mis on liikmesriikide hulgas kõrgeim protsent; on seisukohal, et Microsoftis toimunud koondamised on seotud suundumusega, mis on alates Nokia allakäigust oma päritoluriigis mõjutanud kogu Soome elektroonikatööstust ja millega on seotud neli varasemat taotlust; järeldab, et need sündmused on otseselt seotud maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel aset leidnud struktuurimuutustega;

    5.

    tuletab meelde, et tarkvaratööstus on väga rahvusvaheline ja konkurents selles sektoris üleilmne, mis tähendab, et kõik turuosalised võivad konkureerida samade klientide pärast ning töötajate asukoha ja kultuurilise tausta tähendus on väike;

    6.

    võtab teadmiseks, et käesolev taotlus on jätk juhtumite jadale, mis kõik on seotud Nokia allakäiguga Soomes, ning et oodata on veel kahte taotlust seoses IKT sektoris koondatavate töötajatega;

    7.

    märgib, et koondatud inimesed elavad peamiselt NUTS 2. tasandi piirkondades Helsingi-Uusimaal (FI1B), Lõuna-Soomes (FI1C) ja Lääne-Soomes (FI197) ning nende pädevused on väga erinevad ja 89 % neist on vanuses 30–54 aastat; on mures selle pärast, et kõrge kvalifikatsiooniga ja haritud inimesed, kelle töövõimalused oleksid tavaolukorras head, on juba niigi keerulises tööpuuduse olukorras, eelkõige naised, kelle jaoks töö leidmine on keerulisem, võttes arvesse, et nad moodustavad peaaegu poole sihtrühma kuuluvatest toetusesaajatest;

    8.

    märgib, et praeguseks on programmeerimise, konsultatsioonide jms teenuste sektoris esitatud kaks EGFi toetuse taotlust, mille põhjenduseks on toodud kaubanduse globaliseerumine (EGF/2013/001 FI/Nokia ja EGF/2015/005 FI/Computer Programming);

    9.

    rõhutab IKT sektori tähtsust tööandjana Helsingi-Uusimaa, Lõuna-Soome ja Lääne-Soome piirkonnas ning koondatud töötajate potentsiaali tööstusharusse oma panus anda, kui piisavalt toetada nende täiendõpet ja -koolitust ning ettevõtlusplaane;

    10.

    väljendab heameelt tõsiasja üle, et Soome ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 11. septembril 2015, varakult enne seda, kui esitati avaldus EGFist toetuse saamise kohta esildatud kooskõlastatud paketi jaoks, sest sellised meetmed on kõlblikud EGFist kaasrahastamiseks;

    11.

    väljendab heameelt selle üle, et suur osa (ligi 80 %) kogupaketist kulutatakse individuaalsetele teenustele;

    12.

    märgib, et Soomel on kavas võtta kõnealuses taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kuut tüüpi meetmeid: i) nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed; ii) tööhõive- ja ettevõtlusteenused; iii) kutsekoolitus; iv) palgatoetus; v) ettevõtluse alustamise toetus ning vi) sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine; märgib, et kontrolliks ja aruandluseks on eraldatud piisav raha;

    13.

    märgib, et lõikes 12 nimetatud palgatoetus moodustab 30–50 % töötaja palgakulust ja seda makstakse 6–24 kuu jooksul; kutsub liikmesriike pöörama palgatoetuse kasutamisel hoolikalt tähelepanu sellele, et koondatud töötajad, keda võetakse tööle palgatoetusega, ei asendaks kas osaliselt või täiel määral töökohta, mis varem kuulus teisele töötajale asjaomases ettevõttes; väljendab heameelt selle üle, et Soome ametivõimud on kinnitanud, et nad järgivad seda;

    14.

    märgib, et sissetulekut toetavatele meetmetele kulutatakse 16,64 % individuaalsete teenuste kogupaketist, mis on EGFi määruses sätestatud määrast (35 %) palju väiksem, ning et selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

    15.

    palub komisjonil selliste sissetulekutoetuste mõju mitme aasta lõikes hinnata ja selle kohta teavet anda, et tagada see, et nende meetmetega toetatakse kvaliteetset tööhõivet ning et neid ei kasutata lühiajaliste madalate kuludega lepingute subsideerimiseks;

    16.

    märgib, et individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel on konsulteeritud sihtrühmaks olevate toetusesaajate ning sotsiaal-, riiklike ja piirkondlike partnerite esindajatega;

    17.

    tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet; loodab, et pakutav koolitus kohandatakse nii koondatud töötajate vajadustele ja oskustele kui ka praegusele ettevõtluskeskkonnale;

    18.

    märgib, et Microsofti juhtumi puhul tehakse koostööd projektiga „Tööjõu liikuvus Euroopas 2014–2020“, mis on riiklik EURESe teenuste arendamise projekt; märgib, et piirkondades korraldatakse rahvusvahelisi värbamisüritusi, millega täiendatakse EGFi ja EURESega seotud teenuseid; kiidab heaks sellised meetmed ja asjaolu, et Soome ametivõimud ergutavad koondatud töötajaid täiel määral kasutama oma vaba liikumise õigust;

    19.

    märgib, et Euroopa Sotsiaalfondi raames on käivitatud riiklik meetmepakett „Värbava ja kärpiva ettevõtte vahelised mudelid“; märgib, et see meetmepakett annab tulemusi, mis võivad olla kasulikud käesoleva EGFi toetuse taotlusega seotud projektide elluviimisel; väljendab heameelt Soome ametivõimude pingutuste üle leida sünergiaid muude riiklikest või liidu fondidest rahastatavate meetmetega;

    20.

    tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning see peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

    21.

    märgib, et varasemate EGFi taotlustega seoses koondatud töötajatele osutatud personaalsed teenused on osutunud äärmiselt tulemuslikuks;

    22.

    märgib, et Soome ametiasutused on kinnitanud, et kavandatavateks meetmeteks ei anta rahalist toetust liidu muudest fondidest või rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; tuletab meelde, et on komisjonilt nõudnud nende andmete iga-aastase võrdleva analüüsi esitamist, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste kattumine;

    23.

    tervitab Soome kinnitust selle kohta, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida asjaomane äriühing on vastavalt liikmesriigi õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt kohustatud võtma;

    24.

    tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

    25.

    kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

    26.

    teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

    27.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

    (1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

    (2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

    (3)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


    LISA

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2016/001 FI/Microsoft)

    Käesoleva lisa teksti siinkohal ei avaldata, kuna see kattub lõpliku õigusaktiga, st otsusega ((EL) 2016/1857).


    Top