19.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/103

1.1

Komitee tervitab komisjoni esitatud Euroopa ligipääsetavuse akti ettepanekut.

1.2

Komitee on seisukohal, et Euroopa ligipääsetavuse akti ettepanek on hea näide ELi õigusaktist, mille eesmärk on hoolitseda selle eest, et siseturg teenib nii kodanike kui ka ettevõtjate huve.

1.3

Tuginedes turujärelevalvele ja kogu ELis piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste ligipääsu takistavate tegurite analüüsile, teeb komitee ettepaneku laiendada – pärast selle direktiivi ettepaneku rakendamise hindamist ja sidusrühmadega konsulteerides – kavandatud direktiivi kohaldamisala järk-järgult nii, et see hõlmaks makseterminale, majutusteenuseid, kindlustusteenuseid, elektroonilisi ajakirju ja ajalehti ning füüsilisi ruume ja veebisaite, mis võimaldavad ligipääsu direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele toodetele ja teenustele.

1.4

Komitee julgustab kõiki asjaomaseid osalejaid laiendama ettepaneku õigusliku aluse – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 – tõlgendust, et vältida liiga kitsast keskendumist turu praegusele, ligipääsetavusnõuetega seotud killustatusele.

1.5

Komitee teeb ettepaneku lisada direktiivi kohaldamisalasse sõnaselgelt transporditaristu ja sõidukid, mis muidu ei ole hõlmatud ligipääsetavust puudutavate ELi õigusaktidega, et vältida soovimatuid õiguslikke lünki.

1.6

Komitee soovitab kaasata direktiivi teksti konkreetse sätte selle kohta, et alates direktiivi jõustumisest kehtivad selle nõuded ainult uutele toodetele ja teenustele. Sellega on võimalik vältida ligipääsetavuse parandamiseks juba tehtud investeeringutest tulenevaid kahjusid.

1.7

Komitee teeb ettepaneku võtta kasutusele kogu ELi hõlmav ligipääsetavuse märgistamise süsteem, millega tagatakse, et piiratud funktsionaalse võimekusega inimestel on võimalik leida usaldusväärset ja kergesti kättesaadavat teavet toodete ja teenuste ligipääsetavuse kohta.

1.8

Komitee soovitab näha direktiiviga ette tugevad ja hästi varustatud jõustamisasutused, mis suudavad teha koostööd liikmesriikideüleselt, et luua ettevõtjatele ligipääsetavusnõuete osas võrdsed tingimused.

1.9

Komitee rõhutab aktiivse turujärelevalve tähtsust vältimaks, et Euroopa ligipääsetavuse akti järgimine kõigi asjaomaste osalejate poolt sõltub liialt piiratud funktsionaalse võimekusega tarbijate individuaalsetest kaebustest.

1.10

Komitee soovitab kaaluda võimalust lisada „arusaadavus” nõudeks kõigi direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate asjaomaste toodete ja teenuste puhul.

2.1

Ligipääsetavus aitab kõrvaldada tõkkeid tavatoodete ja -teenuste kasutamisel ega lase neil ka tekkida. Tänu ligipääsetavusele saavad piiratud funktsionaalse võimekusega inimesed, sealhulgas puuetega inimesed (1), tajuda, kasutada ja mõista tavatooteid- ja teenuseid teistega võrdsetel alustel.

2.2

Ligipääsetavate toodete ja teenuste järele on suur nõudlus, sest puuetega ja/või funktsionaalsete piirangutega inimeste arv suureneb oluliselt Euroopa Liidu rahvastiku vananedes.

2.3

Võttes arvesse elanikkonna vananemist, on oodata, et 2020. aastal on ligikaudu 120 miljonil inimesel Euroopa Liidus mitu puuet ja/või kerge puue.

2.4

Siseturu toimimise parandamine seoses ligipääsetavate toodete ja teenustega on nii kodanike/tarbijate kui ka ettevõtjate huvides.

2.5

Praegu seisavad ettevõtjad silmitsi erinevate ja sageli vastuoluliste riiklike ligipääsetavusnõuetega, mis takistavad neil saamast kasu siseturu võimalustest.

2.6

Ligipääsetavus on keskne teema ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis (2), mille osaline on EL ja ka selle 25 liikmesriiki (3).

2.7

Lisaks on direktiivi ettepaneku eesmärk aidata liikmesriikidel täita riiklikke kohustusi ning samuti kohustusi, mis tulenevad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist ja puudutavad puuetega inimeste ligipääsu. Seeläbi saab ka Euroopa Liit konventsiooni osalisena oma kohustusi täita.

2.8

Nagu eespool märgitud, esineb liikmesriikide vahel ligipääsetavust käsitlevates õigusaktides, standardites ja suunistes juba praegu teatud erinevusi ning neid tuleb suure tõenäosusega juurde, kui liikmesriigid töötavad välja uued ligipääsetavuseeskirjad. Osaliselt tuleneb see ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni jõustumisest ELis ja enamikus liikmesriikides, aga ka kõnealuse konventsiooni sätete üldiseloomust, mis on avatud eri tõlgendustele ja tavadele, kui neid rakendatakse liikmesriigi tasandil.

2.9

Selle tulemusel tunnevad nii ametiasutused kui ka ettevõtjad end ligipääsetavusnõuete täitmisel toodete ja teenuste võimaliku piiriülese müügi korral ebakindlalt ega tea, millist poliitilist ligipääsetavusraamistikku kohaldada. Lisaks valitseb oht, et kui liikmesriigid jätkavad ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamist, suureneb ebakindlus veelgi.

3.1

Direktiivi ettepaneku eesmärk on kehtestada teatud toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete ühtne ELi määratlus ja rakendamise raamistik.

3.2

Lisaks ühtlustatakse direktiivi ettepanekuga ligipääsetavusnõudeid järgmiste kaupade ja teenuste puhul:

3.3

Lisaks kasutatakse ettepanekus samu ligipääsetavusnõudeid selleks, et määratleda ja anda sisu ELi õigusaktides juba sätestatud, kuid määratlemata ligipääsetavuskohustustele, näiteks riigihangete ning struktuuri- ja investeerimisfondide valdkonnas.

3.4

Direktiivi ettepanekus ei sätestata üksikasjalikult, kuidas tuleb praktikas saavutada kohustus muuta toode või teenus ligipääsetavaks, järgides määratletud ligipääsetavusnõudeid. Kui see käsitlusviis põhjustab takistusi siseturul, annab ettepanek komisjonile muid võimalusi liikmesriikidele juhiste andmiseks, näiteks standardimise või rakendusmeetmete abil.

3.5

Ettepanekuga nähakse ette võimalus kasutada vabatahtlikke harmoneeritud standardeid, mis loovad ligipääsetavusnõuete täitmise eelduse. Samuti avab ettepanek Euroopa Komisjonile võimaluse anda välja tehnilisi spetsifikatsioone juhul, kui ebapiisav Euroopa standardimine toob kaasa ilmsed lüngad ligipääsetavussuunistes.

3.6

Ettepanekuga nähakse ette lihtne vastavushindamine (enda kinnitus) ja olemasolevad turujärelevalve mehhanismid, et hinnata toodete vastavust ligipääsetavusnõuetele. Samuti nähakse ette lihtsam menetlus teenuste nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

3.7

Ettepanekus nõutakse, et liikmesriigid alustaksid direktiivi kõigi meetmete, sh toodete ja teenuste vaba liikumist käsitlevate meetmete, kohaldamist hiljemalt kuus aastat pärast direktiivi jõustumist.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb siirast heameelt komisjoni ettepaneku kui õigusliku vahendi üle, mille eesmärk on hoolitseda selle eest, et siseturg teeniks nii kodanike kui ka ettevõtjate huve.

4.2

Ettepanekul on märkimisväärne potentsiaal tagada kogu siseturul suurem läbipaistvus, selgus ja sidusus ettevõtjate, sh tootjate ja teenuseosutajate jaoks ning vähendada seeläbi ligipääsetavate kaupade ja teenuste hinda Euroopa Liidus. Eelkõige võimaldab ettepanek vähendada turule sisenemise künnist väiksemate ettevõtjate jaoks, kellel on pakkuda ligipääsetavuslahendusi väljaspool nende sageli piiratud riiklikke turgusid.

4.3

Lisaks võib ettepanek suurendada ligipääsetavusvajadustega tarbijate usaldust kaupade ja teenuste piirülese ostmise vastu, eelkõige näiteks e-kaubanduse lisamisega ettepaneku kohaldamisalasse.

4.4

Komitee on veendunud, et direktiivi ettepanek täidaks oma otstarvet veelgi paremini, kui seda täiendataks ulatuslikuma kohaldamisala ja tugevamate jõustamismehhanismidega.

4.5

Komitee soovitab komisjonil läbi vaadata oma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 kitsa tõlgenduse. Ettepaneku aluseks olev tõlgendus piirab oluliselt direktiivi kohaldamisala ega võta piisavalt arvesse võimalikke tulevasi tõkkeid ligipääsetavate kaupade ja teenuste piiriülesele tarnele. See aga ähvardab piirata ligipääsulahenduste arvestamist selliste ettevõtete tegevuse pikaajalisel planeerimisel, kes tegutsevad direktiivi ettepaneku kohaldamisalast väljapoole jäävates sektorites ja turgudel.

4.6

Kavandatud kohaldamisala on nii piiratud, et direktiivi ligipääsetavusnõuded võivad hõlmata ainult teenuse teatud osi, muutes muud osad või mõnel juhul kogu teenuse piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste jaoks ligipääsmatuks. Näiteks võiks siinkohal tuua pangandusteenused: direktiiv ei kohusta pankasid hoolitsema selle eest, et nende füüsilised ruumid oleksid piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste jaoks ligipääsetavad.

5.1

Tuginedes turujärelevalvele ja kogu ELis piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste ligipääsu takistavate tegurite analüüsile, teeb komitee ettepaneku kaaluda – pärast selle direktiivi ettepaneku rakendamise hindamist ja sidusrühmadega konsulteerides – järgmiste elementide järkjärgulist kaasamist direktiivi kohaldamisalasse:

5.2

Üldiselt soovitab komitee laiendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 tõlgendust nii, et see võimaldaks laiendada direktiivi kohaldamisala. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt on nii võimalik turu killustatus, teatud turu reguleerimise tehniline keerukus kui ka tarbijakaitse kõik aspektid, mida võiks samuti arvesse võtta seadusandlike aktide ettepanekute esitamisel Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 alusel (4). Seetõttu ei ole turu praegune killustatus ainus kriteerium, mida tuleb kohaldada direktiivi kohaldamisala kindlaksmääramisel.

5.3

Komitee teeb ettepaneku lisada direktiivi kohaldamisalasse sõnaselgelt transporditaristu ja sõidukid, mis muidu ei ole hõlmatud ligipääsetavust puudutavate ELi õigusaktidega, et vältida soovimatuid õiguslikke lünki. Selline direktiivi kohaldamisala mõõdukas laiendamine võimaldaks määratleda nõuded seoses asjaomase transporditaristu, sellega seotud hoonete ja sõidukite ligipääsetavusega, mis ei ole hõlmatud kehtivate ELi õigusaktidega, vältides seejuures eri transpordiliikide ja transporditaristu meelevaldset eristamist ning lihtsustades piiratud funktsionaalse võimekusega reisida soovivate inimeste ligipääsu kogu transpordiahelale.

5.4

Komitee arvates tuleks selgelt sätestada, et alates direktiivi jõustumisest kehtivad selle nõuded ainult uutele toodetele ja teenustele, et vältida ligipääsetavuse parandamiseks juba tehtud investeeringutest tulenevaid kahjusid. Arvestades infotehnoloogia toodete ja teenuste lühikest eluiga, oleks mõistlik jõustumise kuueaastast ajavahemikku lühendada, vähemalt sätete puhul, mida kohaldatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning sellega seotud teenustele.

5.5

Kui lisada tehiskeskkonna ja füüsilise taristu osad komitee soovituse kohaselt direktiivi kohaldamisalasse, võiks kaaluda ligipääsetavusnõuete järkjärgulist rakendamist selliselt, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud toodete ja teenuste osas oleks rakendamise ajavahemik lühem ning tehiskeskkonna osas pikem.

5.6

Komitee teeb ettepaneku, et direktiivis toetataks sõnaselgelt kogu ELi hõlmava toodete ja teenuste ligipääsetavuse märgise kasutuselevõttu. See lihtsustaks direktiivi rakendamist. CE-märgis ei ole komisjoni ettepanekus esitatud kujul mõeldud vahendiks, mille abil teavitada piiratud funktsionaalse võimekusega tarbijaid ligipääsetavusest. Ei saa eeldada, et tarbija tunneb direktiivi ettepaneku kohaldamisala, ja seetõttu ei ole ta ka võimeline otsustama, kas CE-märgis teatud tootel annab märku Euroopa ligipääsetavuse akti või mõne muu kehtiva ELi õigusakti järgimisest. Seega tuleks CE-märgise kasutamist käsitleda vahendina, mis võimaldab turustada kehtivate õigusaktidega kooskõlas olevaid tooteid ja teenuseid, mitte vahendina, millega antakse tarbijatele teavet ligipääsetavuse kohta.

5.7

Kuna CE-märgise süsteem ei hõlma teenuseid, on komitee arvamusel, et Euroopa ligipääsetavuse akti tulemusena on muidki põhjuseid uue ligipääsetavuse märgise loomiseks. Teenuste ligipääsetavust hõlmav märgis peaks oma olemuselt tähendama ka seda, et asjaomased töötajad on ligipääsetavusest teatud määral teadlikud.

5.8

Komitee rõhutab, et direktiiviga tuleks tagada kaitse liikmesriikides praegu kohaldatavate ligipääsetavusstandardite taseme langemise eest. Samuti tuleb vältida olemasolevate hästitoimivate ligipääsetavuse märgistamise süsteemide kahjustamist. Samal ajal on oluline, et direktiivi kasutataks selleks, et vältida ettevõtjate suhtes vastuoluliste ligipääsetavusnõuete kohaldamist.

5.9

Komitee teeb ettepaneku lisada direktiivi kaks täiendavat määratlust:

5.10

Komitee arvates on oluline, et eritähelepanu pöörataks täielikku muutmist ja ebaproportsionaalset koormust käsitlevate kavandatud sätete kohaldamisele, vältimaks, et erandeid direktiivi üldistest kohustustest kohaldatakse meelevaldsel viisil. Komitee tunnistab, et täieliku muutmise vajadust ja ebaproportsionaalse koormuse käsituse kohaldamist tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Komitee soovitab, et organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad, sh sotsiaalpartnerid ja eriti puuetega inimeste organisatsioonide esindajad, kaasataks täieliku muutmise ja ebaproportsionaalse koormuse käsituse kohaldamisse, kui kõne all on direktiivis ette nähtud turujärelevalve.

5.11

Komitee soovitab tugevdada ettepaneku tekstis direktiivi jõustamise sätteid. Väga oluline on, et täitevasutused aitaksid luua võrdsed tingimused ettevõtjatele kõikjal ELis, et saavutada direktiivi eesmärk ehk ligipääsetavate toodete ja teenuste vaba ringlus siseturul. Sel põhjusel peab ühe liikmesriigi täitevasutus olema kohustatud tegema koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Lisaks peab täitevasutustel olema piisavalt analüütilist suutlikkust ja tehnilisi oskusi. See võimaldaks neil samuti anda kõigile asjaomastele sidusrühmadele juhiseid direktiivi ettepaneku ligipääsetavusnõuete korrektseks rakendamiseks.

5.12

Komitee rõhutab aktiivse turujärelevalve tähtsust selleks, et kavandatud direktiivi tõhus ja läbipaistev kohaldamine ei sõltuks liigselt individuaalsetest kaebustest. Individuaalsetel kaebustel põhineva turujärelevalve käsitlusviisiga kaasneb märkimisväärne direktiivi meelevaldse kohaldamise oht. Samuti võib see tähendada erinevaid tingimusi eri liikmesriikide ettevõtjatele, mida direktiiviga soovitakse just vältida.

5.13

Komitee peab positiivseks, et direktiivi ettepaneku I lisas nimetatakse kohaldatavate funktsionaalsete ligipääsetavusnõuete seas ka „arusaadavust” kui kriteeriumi, mille eesmärk on lihtsustada vaimse puudega inimeste ja kogu üldsuse ligipääsu. Ent juhud, mille puhul on „arusaadavus” kaasatud oluliste funktsionaalsete nõuete hulka, näivad olevat valitud üsna meelevaldselt. Komitee soovitab komisjonil kaaluda võimalust lisada „arusaadavus” nõudeks kõigi direktiivi ja selle lisade kohaldamisalasse kuuluvate asjaomaste toodete ja teenuste puhul.