29.1.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 29/5

---

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2015/C 29/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (2)

MUUTMISTAOTLUS VASTAVALT ARTIKLILE 9

„SAINT-NECTAIRE”

EÜ nr: FR-PDO-0117-01091 – 3.12.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Spetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab

—

    ☐ Toote nimetus

—

    ☒ Toote kirjeldus

—

    ☐ Geograafiline piirkond

—

    ☒ Päritolutõend

—

    ☒ Tootmismeetod

—

    ☐ Seos geograafilise piirkonnaga

—

    ☒ Märgistus

—

    ☒ Riiklikud nõuded

—

    ☐ Muu: kontroll

2.   Muudatus(t)e liik

—

    ☐ Koonddokumendi või kokkuvõtte muutmine

—

    ☒ Registreeritud KPNi või KGT muutmine, mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti ega kokkuvõtet

—

    ☐ Spetsifikaadi muutmine, mis ei tingi avaldatud koonddokumendi muutmist (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 3)

—

    ☐ Spetsifikaadi ajutine muutmine, mis tuleneb riiklike ametiasutuste nõutud kohustuslikest sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest (määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 9 lõige 4)

3.   Muudatus(ed)

Toote kirjeldus

Selleks et täpsustada toote kirjeldust ja lihtsustada toote kontrolli, on lisatud üksikasjad juustu iseloomulike omaduste kohta (laabiga kalgendatud piim, kuumutamata, laagerdunud ja soolatud juustumass).

Vähima kuivainesisalduse määra, mille juust „Saint-Nectaire” on laagerdumise lõpuks saavutanud, on alandatud 52 %-lt 50 %-le. Võttes aluseks 20. sajandist pärit tekstid, võib väita, et aja jooksul on see näitaja tõepoolest palju muutunud, mahtudes vahemikku 50 % kuni 56 %. Osutatud muudatusega püütakse tagada juustumassi pehme ja kreemjas konsistents ilma toote peamisi organoleptilisi omadusi muutmata. Muudatus on vajalik põllumajanduslikus majapidamises toimuva tootmise puhul, kus juustu valmistatakse vahetult pärast iga lüpsi normeerimata rasvasisaldusega täistoorpiimast, milles avalduvad kogu lüpsikarja piima mitmesugused omadused ja nende vaheldumine.

Hilisemaks laagerdamiseks müüdava juustu valge juustumassi kuivainesisalduse osakaaluks oli kehtestatud vähemalt 48 %, kuid see on nüüd tühistatud, kuna tehti kindlaks, et otsustava tähtsusega on hoopis tingimused, kus laagerdumata juustu enne keldrisse viimist kuivada lastakse. Seega määrati õige laagerdumise saavutamiseks kindlaks hoopis kuivamistingimused ning lisati need punkti „Tootmismeetod” (juust peab kuivama vähemalt 24 tundi temperatuuril 6–10 °C).

Juustu läbimõõdu, kõrguse ja kaalu ligikaudsed väärtused on asendatud suurema ja väiksema väärtuse vahemikuga, mille järgi saab toodet täpsemalt kindlaks teha ja lihtsamalt kontrollida. Nii on suure formaadiga juustu „Saint-Nectaire” kirjelduse „Lameda silindrikujulise juustu läbimõõt on ligikaudu 21 cm, kõrgus 5 cm ja kaal ligikaudu 1,7 kg” asemel kirjeldus „Juust on külje keskosas kergelt laieneva silindri kujuline, läbimõõduga 20–24 cm, kõrgusega 3,5–5,5 cm ja massiga mitte üle 1,850 kg”. Väiksema formaadiga juustu „Saint-Nectaire” kirjeldus „läbimõõduga 12–14 cm, kõrgusega 3,5–4,5 cm” asendab sõnastust „läbimõõduga 13 cm ja kõrgusega 3,5 cm” ning „massiga mitte üle 0,650 kg” asendab sõnastust „massiga ligikaudu 600 grammi.” Suure formaadiga juustu vähim laagerdumisaeg arvestatuna keldrisse viimisest on kolme nädala asemel 28 päeva. Laagerdumisaja nädalane pikendamine aitab toote organoleptilistel omadustel tugevamini välja kujuneda. Väikese formaadiga juustu vähim laagerdumisaeg arvestatuna keldrisse viimisest jäi muutmata.

Degustatsioonižüriidelt saadud tagasiside alusel on täpsustatud kooriku kirjeldust. Nii asendavad laused „Juustul on mõlemal juustupoolel ühesugune koorik, millel on pindmine hallitus. Olenevalt laagerdumisastmest võib hallitus olla valge, pruun või hall, selle vahelt võib paista kreemika kuni oranži värvusega põhi, millel võib olla kollaseid või punaseid hallituselaike. Ühtlaselt valgeid, ühtlaselt oranže või ühtlaselt musti juuste ei esine.” varasemat lauset „Hallitusega koorik on kaetud olenevalt laagerdumisetapist valgete, kollaste või punaste hallituselaikudega.” See kirjeldus hõlmab kõiki tavaolukordi, jättes välja kõrvalekalded.

Selleks et juustu „Saint-Nectaire” maitse mitmetasandilisust paremini kajastada, on toote organoleptilist kirjeldust täiendatud mitmete omadussõnadega: „Maitse on puhas, kergelt soolane, erinevate piimale omaste maitsenüanssidega (värske piim, koor, või) ja laagerdumiskohta iseloomustava aroomiga (kelder, õled, muld või huumus), sageli on juustul juures kerge pähklihõng.”

Täpsustatud on ka juustu „Saint-Nectaire” lõiketüki lubatud kuju (võimalus müüa juustu portsjonitena üksnes juhul, kui lõiketükk on koorikuga). Võttes arvesse juustu tarbimisviiside jätkuvat arengut, on selle täpsustuse eesmärk määratleda raamistik, mis võimaldab vältida mitmesugustest lõikamisviisidest tulenevat segadust.

Päritolutõend

Tehtud muudatused on seotud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi reformimisega vastavalt riiklikes õigusaktides tehtud muudatustele. Eelkõige on sätestatud nõue koostada enne ettevõtja heakskiitmist identifitseerimisdeklaratsioon, millega tunnistatakse, et ettevõtja suudab täita selle nimetuse spetsifikaadi nõudeid, mida ta soovib kasutada. Toote spetsifikaati kontrollitakse kontrolliasutuse koostatud kontrollikava kohaselt. Spetsifikaadis on üksikasjalikult esitatud toodete identifitseerimise ja järelevalve tagamiseks vajalike deklaratsioonide sisu ja esitamisviis.

Ühtlasi on täpsustatud, millised dokumendid on vajalikud jälgitavuse tagamiseks ja tootmistingimuste kontrollimiseks ning kuidas kontrollitakse toote omadusi.

Juustu „Saint-Nectaire” märgistuse puhul kasutatavad märgistusnõuded on edasi arenenud:

—

märgise mõõtmeid on veidi muudetud. Põllumajanduslikus majapidamises valmistatud juustudele kinnitatava ellipsikujulise märgise suurimat läbimõõtu on vähendatud 72 mm-lt 45 mm-le ja vähimat diameetrit 38 mm-lt 30 mm-le. Meiereis valmistatud juustudele kinnitatava ristkülikukujulise märgise küljepikkust on vähendatud 45 mm-lt 35 mm-le;

—	märgisele kantavate tähistuste asetust on muudetud;

—	lisatud on juustu number. Juustude parema jälgitavuse tagamiseks on igal juustul oma individuaalne number, numeratsiooni alustatakse igal aastal nullist.

Täpsustatud on, et identifitseerimist võimaldavad märgised antakse tootjaühenduse kaudu igale heakskiidetud tootjale ja juhul, kui tootja heakskiit peatatakse või tühistatakse, võtab tootjaühendus majapidamiselt märgised tagasi. Seega jaotatakse identifitseerimist võimaldavad märgised kõikidele spetsifikaati järgivatele tootjatele.

Sõnaselgelt on väljendatud juustude „Saint-Nectaire” jälgitavus nummerdatud märgiste abil (registrite pidamine).

Tootmismeetod

Lisatud on karja, piimalehma ja mullika määratlus spetsifikaadi tähenduses, et oleks täpselt teada, millised loomad vastavad spetsifikaadis kehtestatud tootmistingimustele ning lihtsustada kontrollitegevust. Lisatud on kohustus, et piimalehmad, kes annavad juustu „Saint-Nectaire” valmistamiseks kasutatavat piima, peavad olema alates 1. jaanuarist 2015 sündinud ja kasvatatud piirkonnas, mis on määratletud koonddokumendi punktis 4; tänu sellele kohanevad veised keskmäestiku erilise keskkonnaga ning sealsete elutingimuste ja söödaga, seda enam, et tõugude osas ei ole nõudeid kehtestatud. Osutatud kohustus võimaldab pöörata suuremat tähelepanu patogeense leiuta loomade valikule, mis on asjaomase nimetuse puhul oluline, kuna töötlemiseks kasutatakse toorpiima. Samas on siiski ette nähtud, et sanitaarsetel põhjustel või tõugude Salers, Ferrandaise, Abondance, Simmental Française ja Brune puhul, keda esineb piirkonnas vähe, võib juhul, kui nõudlus ületab pakkumise, teha erandi nõudest, et piimalehmadeks mõeldud vasikad peavad sündima ja kasvama asjaomases piirkonnas ning kõnealuse erandi peaks oludest lähtuvalt ja ajalise piiranguga kehtestama riiklik pädev ametiasutus. Kõnealused tõud on tõepoolest tuntud, kui mägioludega kõige kohastunumad, ning seetõttu on nad geograafilise piirkonnaga kohastumise seisukohalt väga sobivad. Peale selle peavad nad niipea, kui nad on toodud juustu „Saint-Nectaire” tootvasse majapidamisse, vastama samadele tootmistingimustele kui muudest tõugudest lehmad, eelkõige seoses vähima karjatamisajaga.

Täpselt on esitatud piima tootmise tingimused. Eelkõige on täpsustatud, et majapidamise rohumaast peab püsirohumaa moodustama 90 %, et piimalehmade peamine söödaratsioon peab pärinema eranditult koonddokumendi punktis 4 määratletud piirkonnast, et karjamaal karjatamine on kohustuslik vähemalt 140 päeva vältel aastas ja et täiendsööda osakaal on piiratud 30 %-ga kogu söödaratsioonist. Kinnitatud on ka seda, et loomasöödas on oluline koht värskel rohul või heinal, ning et see võimaldab luua tiheda sideme piima päritolu ja juustu eripära vahel. Majapidamise rohumaa loomkoormuse piir on 1,4 loomühikut hektari kohta ning väetiste kasutamine on täpselt kindlaks määratud (nimelt tohib aastas lisada 130 ühikut lämmastikku hektari kohta ja kindlaks on määratud ka orgaanilise väetise laotamise tingimused), nii antakse loomasööda puhul eelis püsirohumaadele ja mitmekesisele taimestikule. Alates 1. maist 2017 on piimalehmade söödaks keelatud kasutada kääritatud sööta. Lisasöödana lubatud toorainete ja lisaainete kohta on koostatud lubatud toodete loetelu. Selleks et säilitada sööda traditsioonilist iseloomu, on ette nähtud ka säte geneetiliselt muundatud taimede keelustamiseks.

Täpsustatud on ka lüpsi- ja külmutustehnika kasutamise ning tootmisruumide vähima sisustuse korda. Majapidamises võib piima hoida kuni 48 tundi (kuni neli lüpsi), toorpiim peab olema edasi saadetud 24 tunni jooksul (kuni kaks lüpsi). Neid tingimusi järgides piima kvaliteet ei halvene ja on tagatud juustu iseloomulike omaduste säilimine. Lisaks sellele on ette nähtud piimapartiide eraldi hoidmine, et lihtsustada spetsifikaadile vastavuse kontrollimist ja tagada toote jälgitavus.

Täpselt on esitatud piima kuumtöötlemise ja normeerimise kord, et piima töötlemisse andmisele eelnevad etapid toimuksid kindlates raamides.

Mitmed sätted on lisatud selleks, et määrata kindlaks juustude töötlemine ja lisaained: keelatud on piima kontsentreerimine, eemaldades vesise osa enne kalgendumist; töötlemisel kasutatavate lubatud ainete või lisaainete või lubatud lisandite nimekiri; piima kui toorainet ja valmistamisprotsessis olevaid või kalgendatud tooteid on keelatud säilitada temperatuuril alla nulli; keelatud on ka värskete juustude või laagerduvate juustude säilitamine gaasipakendis. On saanud teatavaks, et mõned uued tehnoloogilised võtted, nagu mikrofiltreerimine, piima osaline kontsentreerimine või valmimisensüümide kasutamine, mis hõlmavad muu hulgas ka abi- ja lisandainete kasutamist, võivad mõjutada kaitstud päritolunimetusega juustude omadusi. Eeskätt on kaitstud juustu „Saint-Nectaire” põhiomaduste säilitamise nõudega vastuolus teatavate ensüümlisandite kasutamine. Seetõttu on osutunud vajalikuks täpsustada toote spetsifikaadis piima töötlemiseks ja juustu valmistamiseks kasutatavaid praegusi töötlemismeetodeid ja lisaaineid, et vältida olukorda, kus tulevased uued töötlemisviisid võivad hakata juustu „Saint-Nectaire” omadusi mõjutama.

Lause „Soojalt kalgendatud piim pannakse anumasse nimega baste või gerle” on välja jäetud. Muu hulgas on kirjeldatud piima säilitamise ja kalgendamise korda. Juustu „Saint-Nectaire” toodavad nii põllumajanduslikud majapidamised kui ka meiereid: viimasel juhul hoitakse piima külmas ja korjatakse eelnevalt majapidamistest kokku. Seejärel soojendatakse piim kalgendamiseks uuesti üles. Piima kalgendamine toimub tänapäeval harva anumas nimega baste või gerle, need on asendatud roostevabast terasest mahutitega.

Juustu „Saint-Nectaire” tootmisetappe on kirjeldatud täpsemalt. Tootmisetappide täpseks kindlaksmääramiseks on lisatud kalgendamistemperatuur, kalgendamise aeg, vormide suurused, pressi all oleku aeg, kuivamise kestus ja temperatuur ning ajavahemik kalgendamisest keldrisse viimiseni. Tootmist põllumajanduslikus majapidamises käsitletakse meiereis toimuvast tootmisest eraldi, kuna kummalgi juhul kasutatakse töötlemisel erinevaid materjale ja eri omadustega piima (meierei puhul on tegemist eri piimakarjade piima seguga, mida säilitatakse külmas; majapidamises toimuva tootmise puhul on tegemist ühe piimakarja piimaga, mida hakatakse töötlema vahetult pärast lüpsi.) Nende töötlemisetappide kindlaksmääramine aitab säilitada juustu omadusi ja juustumeistrite oskusteavet.

Paremini on kirjeldatud ka juustumeistrite tegevust laagerdamisetapis: juustu tuleb vähemalt kaks korda pesta, hõõruda ja pöörata ümber vähemalt kord nädalas. Tava kasutada juustu kooriku puhul värvipigmenti, milleks oli varem raudoksiidi sisaldav pinnas, millega hõõruti juustu koorikut, et sellel ei hakkaks arenema soovimatu hallitus, jäeti välja, kuna kasutusele on võetud uued vahendid, mille abil toote laagerdumist paremini kontrollida. Täpsustatud on, et keldri temperatuur peab jääma vahemikku 6–12 °C ning suhteline õhuniiskus peab olema vähemalt 90 %. Seega on täpselt esitatud laagerdamise traditsioonilised eeskirjad. Nende abil peab olema võimalik saada sellise koorikuga toodet, mis vastab punktis „Toote kirjeldus” esitatud kirjeldusele. Täpsemalt on esitatud ka keldri sisseseade, abi- ja laagerdamisvahendite korrashoid, samuti tooted juustu töötlemiseks, mis kõik aitavad kaasa juustu „Saint-Nectaire” laagerdumist soodustavate tingimuste kujundamisele.

Kontrollimise lihtsustamiseks on lisatud valge juustu määratlus. Täpsustatud on ka valge juustu külmutamise tingimusi. Määratud on kindlaks maksimaalne külmutamisaeg (kümme kuud), juustude pakend külmutamise ajal, külmutatud valgete juustude märgistus ja külmutatud juustude säilitamiseks ette nähtud ruumide sisustus. Kindlaks on määratud külmutamise alguse ja lõpu ajavahemikud: külmutusse panemine 1. aprillist 31. juulini; külmutusest välja võtmine enne järgmise aasta 31. märtsi. Külmutamine on seega võimalus ladustada neid juuste, mis on toodetud ajal, kui piimalehmad lastakse karjamaale ja kui nad söövad värsket rohtu, püüdes nii pikendada ja jaotada juustude laagerduma panemist kogu aasta peale, nii et nad valmiksid ajavahemikul, mil tarbimine on kõige suurem (detsembris). Juustu „Saint-Nectaire” omadustele selline tegevus mõju ei avalda.

Märgistus

Seoses riiklikes õigusaktides tehtud muudatustega on tühistatud kohustus kasutada INAO logo. Selle asemel on sätestatud kohustus esitada märgisel Euroopa Liidu kaitstud päritolunimetuse tähis AOP (KPN).

Selleks et tarbijal oleks märgist lihtsam lugeda ja toodet oleks hõlpsam kontrollida, on lubatud väljendite loetelus esitatud kõik need väljendid, mida võib kaitstud päritolunimetuse kõrval lisaks eeskirjadega ette nähtud tähistustele kasutada.

Selleks et toodet oleks lihtsam ära tunda ja tarbija jaoks oleks märgisel selgem teave, samuti et toodet oleks hõlpsam kontrollida, on ette nähtud, et tootja tüüp võib olla märgisel kirjatähtedega, mille suurus on 2/3 nimetuses „Saint-Nectaire” kasutatud tähtedest või sama suurte tähtedega.

Riiklikud nõuded

Vastavalt eespool nimetatud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi riiklikule reformile on lisatud tabel, milles on loetletud spetsifikaadi peamised kontrollitavad punktid ja nende hindamise meetodid.

Muu

—   Kontroll:

kontrollistruktuuride kontaktandmed on ajakohastatud.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta  (3)

„SAINT-NECTAIRE”

EÜ nr: FR-PDO-0117-01091 – 3.12.2012

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.3. Juust

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

„Saint-Nectaire” on eranditult laabiga kalgendatud lehmapiimast valmistatud poolkõva, pressitud, kuumutamata ja laagerdatud juust. Pärast täielikku kuivatamist on 100 grammi juustu rasvasisaldus vähemalt 45 grammi. Selle kuivainesisaldus ei tohi olla alla 50 grammi 100 grammi valminud juustu kohta.

Juust on külje keskosas kergelt laieneva silindri kujuline, läbimõõduga 20–24 cm, kõrgusega 3,5–5,5 cm ja massiga mitte üle 1,850 kg. Juustu vähim laagerdumisaeg on 28 päeva arvestatuna keldrisse viimisest.

Juustu „Saint-Nectaire” võib valmistada ka väiksemas formaadis läbimõõduga 12–14 cm, kõrgusega 3,5–4,5 cm ja kaaluga mitte üle 0,650 kg. Juustu vähim laagerdumisaeg on 21 päeva arvestatuna keldrisse viimisest.

Juustumassil on pehme ja kreemjas konsistents ning see vetrub sõrmega vajutamisel. Juustul on mõlemal juustupoolel samasugune koorik, millel on pindmine hallitus. Olenevalt laagerdumisastmest võib hallitus olla valge, pruun või hall, selle vahelt võib paista kreemikast kuni oranži värvusega põhi, millel võib olla kollaseid või punaseid hallituselaike. Ühtlaselt valgeid, ühtlaselt oranže või ühtlaselt musti juuste ei esine.

Maitse on puhas, kergelt soolane, erinevate piimale omaste maitsenüanssidega (värske piim, koor, või) ja laagerdumiskohta iseloomustava aroomiga (kelder, õled, muld või huumus), sageli on juustul juures kerge pähklihõng.

Kaitstud päritolunimetusega juustu „Saint-Nectaire” võib turustada ka pakendatud portsjonitena, millel peab kindlasti olema küljes nimetusele iseloomulik koorik.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Alates 1. jaanuarist 2015 peavad iga sellise karja lehmad, mille piima kasutatakse juustu „Saint-Nectaire” valmistamiseks, olema sündinud ja kasvanud punktis 4 määratletud piirkonnas.

Sanitaarsetel põhjustel või tõugude Salers, Ferrandaise, Abondance, Simmental Française ja Brune puhul, keda esineb punktis 4 määratletud piirkonnas vähe, võib juhtudel, mil nõudlus seda tõugu loomade järele ületab Riikliku kvaliteedi- ja päritoluinstituudi direktori loaga heakskiidetud loomade arvu, teha Riikliku kvaliteedi- ja päritoluinstituudi direktor selle meetme puhul erandi.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

Piimalehmade söödaratsioon koosneb eranditult punktis 4 määratletud piirkonnast pärit rohust.

Piimalehmi peab karjatama karjamaal vähemalt 140 päeva aastas. Osutatud ajavahemikul on mis tahes täiendava rohesööda andmine keelatud.

Väljaspool karjamaal karjatamise ajavahemikku antakse heina, mille kuivainesisaldus on üle 80 % ja mis moodustab igapäevaselt vähemalt 50 % piimalehmade sööda põhiratsioonist kuivaines väljendatuna.

Alates 1. maist 2017 on piimalehmade söödaks keelatud kasutada kääritatud sööta. Ainuke lubatud säilitatud sööt on hein, mille kuivainesisaldus peab olema üle 80 %.

Igal juhul ei tohi lisasööda osakaal piimalehma aastases söödaratsioonis olla suurem kui 30 % (kuivaines väljendatuna).

Mullikate söödaratsioon koosneb eranditult rohust, millest vähemalt 40 % on pärit punktis 4 määratletud piirkonnast.

Mullikad, kes on mõeldud kaitstud päritolunimetusega juustu „Saint-Nectaire” tootva põllumajandusliku majapidamise piimakarja uuendamiseks, kasvavad majapidamises ja nende puhul kohaldatakse piimalehmadega samu söödatingimusi alates hiljemalt kolm kuud enne nende esimest lüpsmatulekut.

Loomade söödas on lubatud üksnes taimed ja täiendsööt, mis ei ole saadud transgeensetest toodetest. Transgeensete kultuuride kasvatamine on keelatud kõikidel põllumajandusliku majapidamise aladel, kus toodetakse piima, millest valmistatakse päritolunimetusega juustu „Saint-Nectaire”. Keeld hõlmab kõiki taimeliike, mida võib kasutada põllumajandusettevõttes kasvatatavate loomade söödaks, samuti kõiki kultuure, mis võivad söödakultuure nakatada.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Piima tootmine, juustu valmistamine ja laagerdumine peavad toimuma geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

Päritolunimetuse „Saint-Nectaire” all turustatavate juustude märgistusele peab olema kirjutatud päritolunimetus, mille tähesuurus on vähemalt kaks kolmandikku märgistusel olevatest kõige suurematest tähemärkidest.

Märgistusel on kohustuslik kasutada Euroopa Liidu KPNi logo.

Sõltumata kõikidele juustudele kantavatest õigusnormidega ette nähtud tähistustest on märgisel, reklaamides, arvetel või kaubadokumentidel koos kõnealuse nimetusega keelatud kasutada mis tahes muid iseloomustavaid sõnu või muud teavet, välja arvatud:

—	juustutööstuse või töökoja tähised;

—

märked „valmistatud täielikult Salersi tõugu lehma piimast”, „laagerdunud looduslikus keldris”, eriline laagerdumisaeg, mis on pikem kui nõutav 28 päeva, „laagerdunud õlgedel”, „laagerdunud põllumajanduslikus majapidamises”, „laagerdunud kuuselaudadel”, „laagerdunud okaspuupuidust laudadel”. Osutatud märgete suurus ei tohi mingil juhul olla suurem kui 2/3 nimetuse „Saint-Nectaire” tähtede suurusest;

—	tähistus „valmistatud meiereis” või mis tahes muu juustu päritolule viitav tähistus.

Juustude märgistusel on täpselt märgitud, kas juust on valmistatud põllumajanduslikus majapidamises või meiereis.

Viimati osutatud tähistuse puhul on tekstis kasutatavate kirjatähtede suurus 2/3 nimetuses „Saint-Nectaire” kasutatud tähtedest.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Päritolunimetuse „Saint-Nectaire” geograafiline piirkond asub Cantali ja Puy-de-Dôme’i departemangu kommuunide territooriumil.

Piima tootmine ja juustu valmistamine peab toimuma piirkonnas, kus on esindatud ka punktile 5.1 vastavad looduslikud ja inimtegurid.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Looduslikud tegurid

Päritolunimetuse „Saint-Nectaire” geograafiline piirkond asub Prantsusmaa keskosas Keskmassiivis.

Üle 700 m kõrgusel merepinnast on piima tootmiseks ja juustu valmistamiseks erilised tingimused.

Valdavalt läänest puhuvad tuuled toovad oluliselt niiskust vulkaanilise mäemassiivi läänenõlvadele ning vähem idapoolsetele nõlvadele. Vulkaaniline aluspõhi on väga viljakas ja rohi kasvab kõikjal, taimestik on väga lopsakas ja rikkalik: nõmm-liivatee, kollane emajuur, kolmelisulgjas karujuur, harilik raudrohi, alpiinne ristik jne. Söödatoodang põhineb peamiselt püsirohumaade taimestikul, milles on rohkelt õistaimi, mis moodustavad vähemalt 90 % majapidamiste rohumaa üldpinnast.

Inimtegur

Juustu „Saint-Nectaire” on Monts Dore’i piirkonnas valmistatud juba mitme sajandi vältel. Juustu nimi hakkab gastronoomiavaldkonnas esinema alates 17. sajandist. Seda on tsiteeritud mitmes teoses (näiteks aastatel 1786 ja 1787), juustu tootmine arenes 19. sajandi väikeste mägitalude väikese piimakarja toodangust 20. sajandil talude oluliseks põllumajandustegevuseks ning kujuneb välja tootmisalane oskusteave. Traditsiooniliselt lasid talupidajad oma juustu harva laagerduda ning üldjuhul tõid nad selle piirkonna rohketele turgudele valgena. Puy-de-Dôme’i ja Cantali juustutöötlejad, kes olid spetsialiseerunud juustude laagerdamisele ning kellel oli vajalik sisseseade ja oskusteave, ostsid talupidajatelt nende toodangu, et seda tarbimiskeskustes laagerduda lasta. See traditsioon on säilinud siiani, ka praegu korraldatakse valgete juustude kokkukorjamist otse nende tootmispaigalt.

Juustu „Saint-Nectaire” tunnustamine kaitstud päritolunimetusena tuleneb Issoire’i kohtu poolt 1955. aastal tehtud otsusest.

Piimalehmade sööt tagab juustu „Saint-Nectaire” tootmiseks vajaliku piimatoodangu ja selles on esindatud kõik ressursid, millest on juttu punktis „Looduslikud tegurid”. Sööda põhiratsioon koosneb tõepoolest eranditult rohust ja osa aastast peab kari veetma karjamaal. Vajadus söödalisandite järele on piiratud.

Laagerdumine on juustu „Saint-Nectaire” valmistamisel samuti oluline etapp. Laagerdajatel on juustude valmimise jaoks välja kujunenud oluline oskusteave. Juuste pestakse mitu korda, seejärel hõõrutakse ja pööratakse mitu korda ümber, et juustu koorik saaks välja kujuneda.

5.2.   Toote eripära

„Saint-Nectaire” on lehmapiimast valmistatud pressitud, kuumutamata juust. Juust on külje keskosas kergelt laieneva silindri kujuline, läbimõõduga kuni 24 cm, kõrgusega kuni 5,5 cm, mis on tagasihoidlik suurus võrreldes muude mägipiirkonna juustudega. Juustukoorikul olev hallitus võib olla valge, pruun või hall, selle vahelt võib paista kreemikast kuni oranži värvusega põhi, millel võib olla kollaseid või punaseid hallituselaike. Maitse on puhas, kergelt soolane, erinevate piimale omaste maitsenüanssidega (värske piim, koor, või) ja laagerdumist kajastava aroomiga (kelder, õled, muld või huumus), sageli on juustul juures kerge pähklihõng.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Geograafiline piirkond vastab territooriumile, kus juustu „Saint-Nectaire” tootmise eri etapid on alati aset leidnud. Selleks et toota nõuetekohast piima ja valmistada juustu „Saint-Nectaire”, peavad esinema koos mitmed faktorid, nimelt karjamaade looduslik kõrgus merepinnast, taimestik ja inimtegur.

Piirkonna vulkaaniline aluspõhi on soodne püsikarjamaade kujunemiseks, seal on lokkav ja lõhnav taimestik. Läänetuultega kaasnevad sagedased sademed on selles kõrges piirkonnas valdavad ning tagavad karjamaade pideva niisutamise, mille tõttu ongi nende taimestik nii rikkalik. Mitmekesise taimestiku seas on esindatud ka mitmed lõhnataimed (nt terpeene sisaldavad taimed), mis sobivad hästi ka lehmadele, kui nad kõnealuste rohumaade rohtu söövad.

Need tegurid, millele lisandub tootmisega seotud oskusteave ning hool juustu „Saint-Nectaire” laagerdamisel, tagavad, et juustu maitse on erinevate piimale omaste maitsenüanssidega (värske piim, koor, või) ja laagerdumist kajastava aroomiga (kelder, õled, muld või huumus), sageli on kõigel juures kerge pähklihõng.

Juustu „Saint-Nectaire” laagerdajate hoolikas tegevus aitab määrata õigesti kindlaks juustukoorikul oleva hallituse õige arenguastme, mis varieerub helehallist kuni oranžikaspruunini.

Juustu „Saint-Nectaire” kuju ja suurus on samuti seotud juustu valmistamise ajalooga. Taludel oli otstarbekas pidada väikesi piimakarju (mõned lehmad) ning enamik tootjaid püüdis suurendada oma talvise ning võrdlemisi vähese piimatoodangu väärtust, samas kui suvine ja rikkalikum piimatoodang kasutati ära juustu „Fourme de Cantal” valmistamiseks.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

[Määruse (EÜ) nr 510/2006 (4) artikli 5 lõige 7]

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCSaintNectaire.pdf

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(3)  Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.

(4)  Vt joonealune märkus 3.

---