I.

Kontrollikoda auditeeris:

II.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 317–318 ja finantsmäärusele vastutab komisjon Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Komisjoni kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Komisjonil on lõplik vastutus Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317).

III.

Kontrollikoja ülesanne on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda vastama eetilistele nõudmisele ning auditi kavandama ja läbi viima selleks, et saada piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

IV.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud oluliste väärkajastamiste ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrolli mõjususe kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse konsolideeritud aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollisüsteemi. Auditis antakse ka hinnang kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasusele ja tehtud arvestushinnangute põhjendatusele, samuti raamatupidamise aastaaruande üldisele esitluslaadile.

V.

Tulude puhul lähtub kontrollikoda käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite auditeerimisel makromajanduslikest agregeeritud andmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse. Seejärel hindab kontrollikoda komisjoni andmetöötlussüsteeme kuni liikmesriikide osamaksete laekumiseni ja nende konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollib kontrollikoda tolliasutuste arvepidamist ja analüüsib tollimaksude voogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni.

VI.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike (sealhulgas vara soetamiseks tehtud makseid), välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on kohustatud nende nõuetekohast kasutamist tõendama (või on seda teinud) ning ettemakse on tasaarvestatud või muutub sissenõutavaks.

VII.

Kontrollikoja hinnangul on kogutud auditi tõendusmaterjal piisav ja asjakohane arvamuste esitamiseks.

VIII.

Kontrollikoja hinnangul annab Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi liidu finantsolukorrast 31. detsembri 2014. aasta seisuga, tehingute finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal, vastavalt finantsmäärusele ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevatele raamatupidamiseeskirjadele.

IX.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

X.

2014. aastal mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides 1–4 (3) tegevuskuludena kajastatud kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud. Kontrollikoja hinnangul on raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete veamäär 4,4 %. Kontrollikoja järeldust toetab komisjoni koondaruandes veariski sisaldavate summade kohta esitatud analüüs.

XI.

Nende asjaolude tähtsuse tõttu, mida on kirjeldatud põhjenduses vastupidise arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, on kontrollikoja hinnangul 31. detsembril 2014 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed oluliselt vigadest mõjutatud.

XII.

Finantsaruannete arutelu- ja analüüsidokument ei ole finantsaruannete osa. Finantsaruannete arutelu- ja analüüsidokumendis esitatud teave on finantsaruannetega kooskõlas.

1.1.

ELi kulutused on oluline töövahend poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Muudeks tähtsateks instrumentideks on õigusloome ning kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste liikumine kogu liidu piires. ELi kulutused moodustavad keskmiselt 1,9 % liikmesriikide valitsemissektori kogukulutustest (vt  joonis 1.1 ).

1.2.

Kontrollikoja aluslepingus sätestatud ülesanded hõlmavad järgmist:

Kinnitava avalduse aluseks olev kontrollikoja audititöö täidab teist ja kolmandat ülalloetletud eesmärki. See aitab määratleda säästlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust mõjutavaid riske. Lisaks annab see olulist teavet finantsalaste õigusaktide ettepanekuid käsitlevate kontrollikoja arvamuste koostamiseks.

1.3.

Aastaaruande käesolevas peatükis:

1.4.

Kontrollikoja tähelepanekud kehtivad Euroopa Liidu eelarveaasta 2014 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta (5). Kontrollikoda sai aruande koos peaarvepidaja esitiskirjaga kätte 23. juulil 2015 (6). Raamatupidamise aastaaruandele on lisatud finantsaruandeid selgitav arutelu- ja analüüsiosa (7). Kontrollikoja auditiarvamus nimetatud analüüsi ei hõlma. Kooskõlas auditeerimisstandarditega hindas kontrollikoda aga selle sisu vastavust raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetele.

1.5.

Raamatupidamise aastaaruande kohaselt (kokkuvõtlikult esitatud lisas 1.3 ) oli ELi kohustuste maht 31. detsembri 2014. aasta seisuga 220,7 miljardit eurot ning varade maht 162,7 miljardit eurot. 2014. aasta tulem oli negatiivne ja moodustas 11,3 miljardit eurot (vt ka punktid 2.12 ja 2.13).

1.6.

Kontrollikoja auditiga leiti, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ei esinenud olulisi väärkajastamisi (vt ka lisa 1.2 ). Kontrollikoja tähelepanekud ELi vahendite finantsjuhtimise ja eelarve haldamise kohta on esitatud aastaaruande 2. peatükis.

1.7.

Aastal 2014 tegi komisjon raamatupidamise aastaaruande esitusviisis mitu muudatust. Need võtavad arvesse uut mitmeaastast finantsraamistikku ja parandavad veelgi vastavust rahvusvahelistele standarditele. Raamatupidamise aastaaruande teatud lisade esitusviis on märkimisväärselt paranenud (8).

1.7.

1.8.

Raamatupidamise aastaaruannet mõjutavad järgmised asjaolud:

a)

Komisjon on teinud edusamme raamatupidamise aastaaruande lisa 6 (ELi eelarve kaitsmise teemal) esitusviisis; nimetatud lisa käsitleti kontrollikoja 2013. aasta aastaaruande punktis 1.13 ja käesoleva aasta aruande järelmeetmeid käsitleva tabeli punktis 2 ( lisa 1.2 ). Lisas esitatud teave on nüüd paremini koondatud. Ühtekuuluvuse valdkonnas esitatakse teave selle kohta, mil määral tehakse korrektsioone enne maksete kuludena kajastamist, rakendamise käigus ja sulgemisel. Lisas kirjeldatakse (kuid alati ei kvantifitseerita) parandusmeetmete mõju ELi eelarvele (nt sihtotstarbeline tulu, kulude tühistamine ja asendamine liikmesriikides jne) (9).

a)

Lisas 6 antakse ülevaade komisjoni parandusmeetmete mõjust (otsustatud ja rakendatud meetmed) ja 2014. aasta ennetusmeetmetest. Üksikasjalikum teave kõnealuse teema kohta on esitatud ELi eelarve kaitset käsitlevas iga-aastases komisjoni teatises.

b)

Liikmesriikidele tehtud ettemakseid kajastavast lisast 2.5.2 nähtub, et komisjonil on piiratud määral teavet koostöös liikmesriikidega rakendatavatele rahastamisvahenditele eraldatud eelrahastamise (3,8 miljardit eurot) ning muudele toetuskavadele suunatud raha (3,6 miljardit eurot) kasutamise kohta. See võib mõjutada nende väärtust aasta lõpus. Programmitöö perioodi 2007–2013 sulgemisel võib komisjon olla sunnitud märkimisväärseid korrigeerimisi tegema.

1.9.

Kontrollikoda uurib ELi kulusid ja tulusid selleks, et hinnata, kas need on kooskõlas kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega. Kontrollikoja tulude auditi tulemused esitatakse 4. peatükis ja kulude auditi tulemused 5.–9. peatükis (vt tabel 1.1 ).

1.10.

Tulud ei sisaldanud olulisel määral vigu (vt punkt 4.26). Kulud olid aga endiselt olulisel määral vigadest mõjutatud. Kulude hinnanguline veamäär (peale asjakohaste parandusmeetmete arvessevõtmist, vt punkt 1.32) (10) oli 4,4 % ja sarnanes 2013. aasta näitajaga (4,5 %) (11) (vt  tabel 1.1 ). Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi nr 5 („Haldus”) kulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud (vt punkt 9.15). Kõigi põhitegevust hõlmavate ülejäänud rubriikide kulud olid aga olulisel määral vigadest mõjutatud (vt punktid 5.32–5.33, 6.76–6.77, 7.72–7.73 ja 8.26–8.27).

1.10.

1.11.

Viimase kolme aasta auditi tulemused on kokkuvõttes püsinud suhteliselt stabiilsena, kusjuures veamäär on märkimisväärselt ületanud kontrollikoja olulisuse läve (vt  joonis 1.2 ).

1.11.

Komisjon rõhutab, et tema jaoks on kohustuslik finantsmäärus, mille artikli 32 lõike 2 punktis e on sätestatud, et sisekontrolliga tuleks muu hulgas tagada „raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide piisav juhtimine, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi”.

2014. aasta koondaruandes (COM(2015) 279 final) hindas komisjon, et korrektsioonimehhanismide tulevane mõju on 2,7 miljardit eurot, mis moodustab 1,9 % ELi eelarvest tehtavatest maksetest.

Komisjon jätkab järelevalverolli teostamist, rakendades finantskorrektsioone ja sissenõudeid tasemel, mis vastab eeskirjade eiramiste ja puuduste tasemele, mis tehti kindlaks kogu programmiperioodi jooksul ja isegi pärast programmide lõpetamist.

1.12.

ELi kulutused tehakse peamiselt kahte liiki programmide raames, millest mõlemat iseloomustavad teatud liiki riskid (13):

—

toetusõigustel põhinevad kavad, millest tehtavad maksed sõltuvad teatud tingimuste täitmisest. Seda liiki kavade hulka kuuluvad üliõpilaste ja teadlaste stipendiumid (5. peatükk), põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused (7. peatükk), eelarvetoetus (14) (8. peatükk), palgad ja pensionid (9. peatükk);

—

toetuskavad, mille raames EL hüvitab toetuskõlblike tegevuste rahastamiskõlblikud kulud. Seda liiki kavade hulka kuuluvad teadusuuringute projektid (5. peatükk), regionaalarengu ja maaelu investeerimiskavad (6. ja 7. peatükk), koolituskavad (6. peatükk) ning arenguprojektid (8. peatükk).

1.13.

2014. aastal muutis kontrollkoda riigihanke-eeskirjade tõsise rikkumise kvantifitseerimiseks kasutatavat lähenemisviisi. Tänu uuele meetodile muudeti selliste rikkumiste mõju hindamine selgemaks. Eelkõige hakkas kontrollikoda lepingute muutmisega seotud vigade arvutamisel kasutama proportsionaalsuse põhimõtet.

1.13.

1.14.

Käesolevas aruandes esitatud tulemuste võrreldavuse tagamiseks kohandati vastavalt uuele meetodile ka tabelis 1.1 , joonistel 1.2 , 1.3 ,  1.4, 1.5  ja  1.6 esitatud 2013. ja 2012. aasta andmeid. Aastate 2009–2013 hinnangulise veamäära kohta esitatud kohandamata andmed on toodud lisas 1.4 . Kohandamise mõjul vähenes hinnanguline veamäär 2013. aastal 0,2 ja 2012. aastal 0,3 protsendipunkti. Kohandamine ei mõjutanud kummagi aasta kohta tehtud järeldusi. Veamäär on endiselt oluline.

1.15.

Ühise põllumajanduspoliitika muudetud õigusraamistikust tulenevalt kohandab kontrollikoda 2015. aastal ka nõuetele vastavuse käsitlemise lähenemisviisi. Kontrollikoda jätkab komisjoni esitatava nõuetele vastavuse alase teabe käsitlemist aastaaruandes, ent jätab nimetatud elemendi oma audititestidest välja. Käesoleval aastal leiti palju nõuetele vastavuse alaseid vigu, mis mõjutasid neljandikku külastatud põllumajandusettevõtetest. Nõuetele vastavuse vead moodustasid kogu hinnangulisest veamäärast 0,2 protsendipunkti (2013. aastal 0,2 protsendipunkti) (15) ning loodusvarade peatüki veamäärast 0,6 protsendipunkti (2013. aastal 0,5 protsendipunkti).

1.15.

1.16.

Nagu kirjeldatakse aastaaruande sissejuhatuses (punktid 0.5–0.7), ajakohastas kontrollikoda aastaaruande peatükkide ülesehitust. Võrreldavuse tagamiseks näidatakse allpool ( joonis 1.3 ), millised oleksid olnud eelmise aasta audititulemused juhul, kui oleks kasutatud uut ülesehitust ja riigihankevigade kvantifitseerimise ajakohastatud lähenemisviisi (vt punktid 1.13 ja 1.14). Aluseks on võetud tabelis 1.1 esitatud andmed.

1.17.

Jooniselt 1.4 nähtub, et kõige suurema osa kontrollikoja esitatud 2014. aasta hinnangulisest veamäärast moodustas ühtekuuluvuse valdkond, millele järgnesid loodusvarad, konkurentsivõime ja „Globaalne Euroopa”. Vigade jaotus on sarnane 2013. aasta auditi tulemustega.

1.18.

Kõige suurem osa 2014. aastal leitud vigadest puudutas kulude hüvitamise rahastamiskõlblikkust (vt ka punktid 1.20–1.22, joonis 1.5 ja joonis 1.6 ).

a)

Kulude hüvitamiseks kasutatud vahendite hinnanguline veamäär on 5,5 % (2013. aastal 5,6 %). Kulude hüvitamisel tehti järgnevaid tüüpilisi vigu:

a)

Komisjon on samalaadseid probleeme tuvastanud ka oma auditite käigus. Komisjon on programmitöö perioodil 2007–2013 teinud arvestatavaid pingutusi, et selgitada välja probleemide algpõhjus ning vajaduse korral rakendada parandusmeetmeid.

b)

Toetusõigustel põhinevate kavade hinnanguline veamäär on 2,7 % (2013. aastal 3,0 %). Selles valdkonnas leiti järgnevaid tüüpilisi vigu:

1.19.

Joonisel 1.5 esitatud 2013. ja 2014. aasta andmed põhinevad samal metoodikal (vt kirjeldus punktis 1.13).

1.20.

Kontrollikoda analüüsis kululiigi ja veariski vahelist seost. ELi kulutusi iseloomustavaks jooneks on see, et toetusesaajatele tehtavate maksete arvutamine sõltub suurel määral toetusesaajate endi esitatud andmetest. See kehtib toetusõigustel põhinevate kulutuste kõige suurema kategooria kohta, milleks on põllumajandustootjatele makstavad pindalapõhised toetused. Eelkõige puudutab see aga kulude hüvitamist: toetusesesaajad peavad esitama tõendavad dokumendid selle kohta, et nad tegelevad toetuskõlbliku tegevusega ning on teinud kulusid, mis tuleb neile hüvitada. See kehtib kõigi eelarve täitmise viiside kohta (16).

1.20.

Põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS) loovad ja haldavad riiklikud ametiasutused. Makseid saab lõplikele abisaajatele teha ainult pärast seda, kui nende nõuet on kontrollitud põldude identifitseerimise süsteemis olemasoleva teabega.

Tänu nimetatud süsteemile on pindalapõhiste toetuste veamäär madalam kui mis tahes muud liiki toetuste puhul koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames.

Komisjon arvab, et selgitused 1.2 ja 1.3 kinnitavad seda seisukohta.

1.21.

Joonis 1.6 põhineb ELi üldeelarvet ja Euroopa Arengufonde käsitlevate aastaaruannete koostamiseks viimasel kahel aastal testitud ELi kulutustel (17). Maksed on rühmitatud vastavalt nende olemusele. Joonisel esitatud ringide suurus peegeldab nende osakaalu kogukulutustes; ringide asukoht 45o joone suhtes näitab kuluvaldkondade hinnangulist veamäära; värv näitab, kas tegu on toetusõigustel põhinevate maksete või kulude hüvitamisega.

1.22.

Joonis põhineb nii kutsealasel otsustusel (tehingutüübiga seotud süsteemide ja riskide mõju hindamine – vt  lisa 1.1 punkt 1) kui empiirilistel elementidel (hinnanguliste veamäärade mõõtmine kaheaastase ajavahemiku vältel). Eesmärk on anda sidusrühmadele rohkem teavet erinevate riskiprofiilide kohta ning aidata komisjonil võtta meetmeid valdkondades, mille veamäärad on jätkuvalt kõrged.

(1)

Valdkonna „Globaalne Euroopa” raames hüvitatud kulud hõlmavad mitme rahastajaga projekte, millel on tegelikkuses mitmeid toetusõigustel põhinevatele kuludele omaseid jooni, ning mille veamäärad on madalamad.

1.23.

Konkurentsivõime valdkonna (5. peatükk) hinnanguline veamäär on 5,6 %, mis on suurem kui 2013. aasta võrreldav näitaja (4,0 %) (18). Suure osa kulutustest moodustab kulude hüvitamine ning vead peegeldavad sisuliselt rahastamiskõlblike kulude erinevaid kategooriaid (eelkõige personalikulud, muud otsekulud ning kaudsed kulud).

1.23.

1.24.

Ühtekuuluvuse valdkonna (6. peatükk) hinnanguline veamäär (5,7 %) on suurem kui 2013. aasta võrreldav näitaja (5,3 %) (18). Valdkonna kulutuste näol on peaaegu eranditult tegu kulude hüvitamisega. Vigade peamisteks põhjusteks on riigihanke-eeskirjade tõsised rikkumised (ligikaudu pool hinnangulisest veamäärast) ja väljamaksetaotlustes esitatud rahastamiskõlbmatud kulud (enam kui neljandik hinnangulisest veamäärast). Ülejäänud vead tulenevad riigiabi eeskirjade rikkumisest ja toetuskõlbmatutest projektidest.

1.24.

1.25.

Loodusvarade valdkonna (7. peatükk) hinnanguline veamäär on 3,6 %, mis on väiksem kui 2013. aasta võrreldav näitaja (4,4 %) (18). Enam kui kolm neljandikku valdkonna kulutustest tehakse läbi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ning see on vähem vigadest mõjutatud kui maaelu arengu kulutused, milles kontrollikoda avastas kõrge veamäära (eelkõige puudutab see kulude hüvitamise vormis tehtud kulutusi). Kokkuvõttes moodustasid ligikaudu kolmandiku veamäärast põllumajandustootjate väljamaksetaotlused, mis sisaldasid tegelikust suuremat pindala või loomade arvu. Tähtsuselt teiseks vigade põhjuseks olid toetuskõlbmatud toetusesaajad, tegevused või rahastamiskõlbmatud kulud, mis moodustasid peaaegu neljandiku hinnangulisest veamäärast. Ülejäänud peamisteks veaallikateks olid nõuetele vastavuse tingimuste eiramine ja haldusvead (kumbki moodustas ühe kuuendiku vigadest).

1.25.

Vt ka vastused punktides 1.15 ja 1.20, 7.15–7.19 ja 7.25–7.29.

1.26.

Valdkonna „Globaalne Euroopa” (8. peatükk) hinnanguline veamäär (2,7 %) on suurem kui 2013. aasta võrreldav näitaja (2,1 % (18)) (19). Enam kui poole veamäärast moodustasid komisjoni hüvitatud rahastamiskõlbmatud kulud. Neljandiku veamäärast moodustavad maksed, mis tehti tegemata tööde ja osutamata teenuste ning tarnimata kaupade eest. Ülejäänud osa veamäärast tuleneb tõendavate dokumentide puudumisest (ligikaudu kümnendik hinnangulisest veamäärast), kulude ebaõigest arvutamisest ja riigihanke-eeskirjade eiramisest.

1.26.

1.27.

Halduskulude (9. peatükk) hinnanguline veamäär (0,5 %) on väiksem kui 2013. aasta võrreldav näitaja (1,1 %) (18). Enamiku valdkonna kulutustest moodustavad ELi institutsioonide ja ametite makstud palgad, pensionid ja toetused. Enamiku veamäärast, mis jääb kokkuvõttes allapoole olulisuse läve, moodustasid toetuste maksmisel leitud vähesed vead.

1.27.

1.28.

Nagu selgitatud aastaaruande sissejuhatuses, pühendatakse eraldi peatükid üksnes mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–2 ja 4–5 raames tehtud kulutustele. Ülejäänud kulutusi (2,1 miljardit eurot ehk 1,5 % kontrollikoja auditiga hõlmatud kulutustest) käsitletakse seetõttu käesolevas peatükis (20). 0,5 miljardit eurot kokku 2,1 miljardist eurost kulutasid kümme ametit, mida käsitletakse kontrollikoja iga-aastastes eriaruannetes (21). Enamik valdkonnas avastatud vigadest puudutas rahastamiskõlbmatute kulude hüvitamist (vt selgitus 1.1).

1.29.

Koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve kui terviku hinnanguline veamäär on 4,6 % (2013. aastal 4,9 %) (22) ja muul viisil täidetava tegevuseelarve (23) veamäär 4,6 % (2013. aastal 3,7 %) (22). Halduskulude hinnanguline veamäär on 0,5 % (2013. aastal 1,0 %) (22).

1.30.

Vigade ja korrektsioonide läbivaatamisel keskendub kontrollikoda parandusmeetmete tegemise ja nende kajastamise keerulistele mehhanismidele, ning püüab selgitada erinevaid viise, kuidas need mehhanismid kontrollikoja audititööd võivad mõjutada. Mõnes kuluvaldkonnas saab komisjon uue programmitöö perioodi kulutuste puhul kasutada uusi töövahendeid.

1.30.

1.31.

Kontrollikoda püüab arvesse võtta liikmesriikide ja komisjoni selliseid parandusmeetmeid, mis võeti kas enne makse tegemist või enne kontrollikoja kontrolle. Registreeritakse ka peale kontrollikoja auditist teavitavat kirja võetud parandusmeetmed, ent neid ei saa veamäära vähendamisel arvesse võtta juhul, kui parandusmeetmed võetakse eelseisva auditi tõttu (24). Kontrollikoda vaatab läbi parandusmeetmete elluviimise (need hõlmavad summade toetusesaajatelt tagasi nõudmist ja projektitasandil tehtud korrektsioone) ning kohandab vajaduse korral vigade kvantifitseerimist. Parandusmeetmete mõju on aga kuluvaldkondade ja eri parandusmeetmete kaupa väga erinev.

1.31.

2014. aasta koondaruandes (COM(2015) 279 final) hindas komisjon, et korrektsioonimehhanismide tulevane mõju on 2,7 miljardit eurot, mis moodustab 1,9 % ELi eelarvest tehtavatest maksetest.

Koondaruande tabelis 1 on esitatud arvnäitajate jaotumine poliitikavaldkondade kaupa.

Komisjon rõhutab, et igat liiki finantskorrektsioonidest ja sissenõuetest jäetakse ELi eelarvest rahastamata kulud, mis ei ole tehtud kooskõlas eeskirjadega (vt raamatupidamise aastaaruande lisa 6).

1.32.

2014. aasta valimis puudutasid komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste võetud parandusmeetmed otseselt 24 tehingut ja mõjutasid nende kohta arvutatud veamäära. Need parandusmeetmed vähendasid hinnangulist veamäära 1,1 protsendipunkti võrra (2013. aastal 1,6 protsendipunkti), mis moodustas absoluutarvudes ligikaudu 1,6 miljardit eurot. Parandusmeetmetega hõlmatud tehingute arv ja mõju hinnangulisele veamäärale küll muutusid, ent see ei näita veel nende tõhususe paranemist või halvenemist: meetmed puudutavad vaid suhteliselt väikest osa valimist ja seetõttu on loomulik ka arvnäitajate kõikumine.

1.33.

Komisjon mõistab finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste all paljusid erinevaid parandusmeetmeid, mida kohaldatakse nii enne kui pärast kulude komisjoni poolset kandmist (või hüvitamist).

1.33.

1.34.

Raamatupidamise aastaaruande lisas 6.2.2 esitatakse 2014. aastal rakendatud parandusmeetmete kogusumma 3,285 miljardit eurot. Joonisel 1.7 esitatakse korrektsioonidega hõlmatud summade kontrollikoja liigitus kulude kandmise tsükli etappide kaupa. 2014. aastal rakendatud parandusmeetmetest veerandi moodustavad nii-öelda otse kulude kandmise kohas, st enne komisjoni vastavat makset tehtud korrektsioonid ja sissenõudmised (25). Ühe neljandiku moodustavad ka ühtekuuluvuse valdkonna projektide tühistamised ja asendamised (kas rakenduskavade elluviimise käigus või nende lõpetamisel).

(*)

Komisjoni otsused (enamasti vastavusotsused põllumajanduse valdkonnas); sulgemisel tehtavad korrektsioonid, millega kaasneb kulukohustuste vabastamine ning summade toetusesaajatelt sisse nõudmine

(**)

Hüvitatud kulude vähendamine ja uute projektide/kulude lisamine programmide rakendamise käigus ja nende sulgemisel.

(***)

Enne makseid tehtud korrektsioonid (koostöös liikmesriikidega täidetav eelarve), rahastamiskõlbmatud summad ning otsese ja kaudse eelarve täitmise raames väljastatavad krediiditeated (kajastatakse lisas 6 sissenõudmistena).

1.35.

Aastaaruande käesolevas osas käsitletud parandusmeetmed hõlmavad ka liikmesriikide ametiasutuste tööd ning nii liikmesriikide ametiasutuste kui komisjoni tehtud sissenõudmisi.

1.36.

Kõigis asjaomastes valdkondlikes määrustes sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ametiasutuste tehtavaid esmatasandi kontrolle ja lõplike toetusesaajate väljamaksetaotlustes esitatud summade vähendamist, mis leiab aset enne kuludele kontrollitõendite väljastamist. Liikmesriikide ametiasutused otsustavad kohati ka teatud jätkuvad kulud väljamaksetaotlusest eemaldada või neid vähendada, kuna neil võib olla pikaajaline mõju (nt riigihankeviga sisaldaval lepingul põhinevad jätkuvad maksed). Sellised kohandused võivad omada mõõdetavat mõju konkreetsete projektide kulude hüvitamisele või põllumajandustootjatele makstavale toetusele, ning võimaldada kontrollikoja hinnangulise veamäära vähendamist.

1.37.

Otsese ja kaudse eelarve täitmise korral sisaldavad komisjoni kajastatud sissenõudmised rahastamiskõlbmatute kulude väljamaksetaotlustest eemaldamist enne maksete heakskiitmist. Summade rahastamiskõlblikkus otsustatakse olemasolevate dokumentide või tehtud kontrollide põhjal (vt ka joonis 1.7 ). Ka need võimaldavad kontrollikoja esitatavat hinnangulist veamäära vähendada.

1.37.

1.38.

Vastavusotsused (sisuliselt põllumajandusvaldkonna finantskorrektsioonid) tehakse tihti kindlate määrade alusel. Üldiselt puudutavad need süsteemides avastatud puudusi, mitte lõplike toetusesaajate tasandil leitud vigu. Nende alusel nõutakse põllumajandustootjatelt toetusi tagasi vaid harvadel juhtudel. Kirjeldatud parandusmeetmete eesmärk on motiveerida liikmesriike oma juhtimis- ja kontrollisüsteeme parandama. Juhul, kui nende meetmetega kaasneb makseasutuste aktsepteeritud väljamaksetaotluste parem kvaliteet, parandavad nad maksete seaduslikkust ja korrektsust lõplike toetusesaajate tasandil (vt selgitused 1.2 ja 1.3).

1.38.

Finantskorrektsioonide tulemuseks ei ole otseselt see, et põllumajandustootjatele esitatakse sissenõuded, kuna komisjon ei tee makseid otse lõplikele abisaajatele, vaid hüvitab maksed, mille liikmesriigid on teinud põllumajandustootjatele. Kui aga eeskirjadevastaselt tehtud maksed on vastavuskontrolli menetluse tulemus, ootab komisjon, et liikmesriigid rakendaksid abisaajate suhtes sissenõudmismeetmeid. Vt vastus selgituses 1.3.

1.39.

Vastavusotsuste rakendamiseks vähendavad makseasutused komisjonile hüvitamiseks esitatavate tulevaste väljamaksetaotluste suurust (väljamaksetaotlused sisaldavad põllumajandustootjate kulusid). Komisjon kajastab põllumajandustootjatele makstud summa täies mahus kuluna, st korrektsioon ei mõjuta maksetena kajastatud summa suurust. Komisjon kajastab aga põllumajandustootjatele tehtud maksete ja makseasutustele hüvitatud summa erinevuse sihtotstarbelise tuluna, mida saab kasutada põllumajanduskulutusteks (26).

1.40.

Ühtekuuluvusvaldkonnas tähendab kaks kolmandikku finantskorrektsioonide mahust seda, et liikmesriikide ametiasutused tühistavad deklareeritud kulud ja asendavad need uutega. Mõnel juhul ei ole tühistatud kulud seotud ühegi konkreetse projektiga. Selle asemel deklareerivad liikmesriigid täiendavate projektide kulusid, mis vähendab kokkuvõttes tegelikku kaasrahastamismäära. Tühistamised on parandusmehhanismina tõhusad üksnes juhul, kui deklareeritud uued kulud ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud.

1.40.

1.41.

Kui kulude uutega asendamine ei ole võimalik, väheneb liikmesriigile ELi eelarvest makstav summa (27). See võib toimuda juhul, kui liikmesriigid ei suuda esitada küllaldases mahus rahastamiskõlblikke kulusid, ning kui asendamine ei ole enam võimalik (28) või lubatud (29) (selliseid juhtumeid esineb suhteliselt harva). Komisjon loodab, et õigusaktides tehtud muudatused suurendavad tulevikus netokorrektsioonide kasutamist.

1.41.

Lisaks sellele arvab komisjon, et koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames on kõigil finantskorrektsioonidel ja sissenõuetel negatiivne mõju riiklikule eelarvele, sõltumata sellest, kuidas eelarvet täidetakse. Selleks et mitte jääda ilma ELi rahastamisest, peavad liikmesriigid asendama rahastamiskõlbmatu kulutuse täiendava rahastamiskõlbliku tegevusega.

See tähendab, et kui liikmesriik ei nõua summasid üksikutelt abisaajatelt tagasi, peab ta katma riigieelarvest finantstagajärjed, mis tulenevad asjaolust, et EL ei kaasrahasta rahastamiskõlbmatuks tunnistatud kulutust.

1.42.

Selgitustes 1.2–1.4 kirjeldatakse eri liiki parandusmeetmeid ja nende mõju.

1.43.

Raamatupidamise aastaaruande lisas 6 esitatakse vabatahtlikult teave, mis ei ole raamatupidamisstandarditega nõutud. Märkimisväärne osa sellest teabest ei pärine raamatupidamissüsteemidest. Lisas kirjeldatakse, ent alati ei kvantifitseerita paranduse eesmärgil tehtavate kohanduste erinevat mõju ELi eelarvele.

1.43.

1.44.

Komisjoni võimekust kulude kvaliteeti parandada ei näita mitte lihtsalt esitatud arvud, vaid nende mõju. Parandusmeetmete mõjule põhjaliku hinnangu andmiseks on vaja paremat teavet parandatud vigade liikide ja korrektsioonide tegemise viisi kohta (34). Enda võetud parandusmeetmete mõju hindamisel kohandavad komisjoni peadirektoraadid lisas 6 esitatud arve (vt punkt 1.55).

1.44.

1.45.

Kõik komisjoni peadirektoraadid koostavad aasta tegevusaruande, mis sisaldab järgmist:

1.46.

Koondaruandes võetakse kokku kõigis tegevusaruannetes esitatud teave ja esitatakse avaldus, mille kohaselt võtab komisjon aruande vastuvõtmisega endale üldise poliitilise vastutuse ELi eelarve täitmise eest.

1.47.

Käesolevas osas esitatakse peadirektoraatide tegevusaruannete ja komisjoni koondaruande (35) kontrollikoja poolse analüüsi tulemused. Analüüsis keskendutakse sellele, kui järjepidevalt ja asjakohaselt on komisjon hinnanud:

1.48.

Kui peadirektorid ei saa kulutuste mõne olulise osa kohta kinnitust anda, esitavad nad reservatsiooni (vt selgitus 1.5). Peadirektorid peaksid seda tegema juhul, kui:

—

kolm uut reservatsiooni esitasid sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (37) ning Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (38)  (39) direktorid ning välispoliitika vahendite talituse juht (40);

—

üks korduv reservatsioon jagati kaheks (41) ning

—

üks reservatsioon tühistati (42).

1.49.

2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonis (44) kutsus Euroopa Parlament komisjoni üles „veelgi täpsustama veariski sisaldava summa arvutamist” ning „selgitama parandusmeetmete hinnangulist mõju sellele”.

1.50.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni soovil arendas komisjon 2014. aastal edasi sisemisi suuniseid, (45) milles käsitletakse aasta tegevusaruannetes sisalduva teabe esitamist. Peadirektoritel paluti esitada „keskmine avastatud veamäär” (46). Keskmise avastatud veamäära arvestamine aasta kõigi maksete kohta tähendab veariski sisaldava summa arvutamist (47). Koondaruandes esitatakse veariski sisaldav summa koos komisjoni järelkontrollide hinnangulise korrigeeriva mõjuga.

1.50.

1.51.

2014. aasta koondaruandes esitab komisjon veariski sisaldava summa vahemikuks 3,7–5 miljardit eurot. See moodustab 2,6–3,5 % koondaruandes käsitletud 2014. aasta maksetest (48). Esitatud arvud näitavad, et kokkuvõttes on kulutused olulisel määral vigadest mõjutatud.

1.51.

1.52.

2014. aasta koondaruandes esitatakse tulevaste korrektsioonide hinnanguline kogusumma (ehk korrigeeriv mõju). Viimase kuue aasta korrektsioonidel põhineva (49) prognoosi kohaselt leiab komisjon järgnevatel aastatel vigu ja teeb korrektsioone ligikaudu 2,7 miljardi euro suuruses summas (50).

1.52.

1.53.

Enam kui kolme neljandiku 2014. aasta kulutuste puhul (mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid 1b ja 2) kasutavad peadirektoraadid hinnanguliste veariski sisaldavate summade arvutamiseks liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmeid. Samas kirjutab komisjon aga oma koondaruandes, et „endiselt on probleemiks liikmesriikide kontrolliaruannete usaldusväärsus” (51). Seetõttu kohandavad peadirektoraadid esitatud veamäärasid oluliselt (52). Kohandused on vajalikud, ent komisjon ei esita kokkuvõtet oma töö kohta, millel kohandus põhineb.

1.53.

Iga asjaomane aasta tegevusaruanne hõlmab a) kontrolli- ja valideerimisprotsessi või liikmesriikide esitatud kohandamise kirjeldust, b) kokkuvõtvat tabelit, milles esitatakse kohandamise mõju liikmesriigi kohta, c) alates käesolevast aastast üksikasjalikku teavet iga rakenduskava või kõigi asjaomaste peadirektoraatide makseasutuse kohta.

1.54.

Enamik otsese ja kaudse eelarve täitmisega tegelevaid peadirektoraate kasutas uut metoodikat. Koondaruande jaoks suurendas aga komisjon rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi veariski sisaldavat summat ligikaudu 60 miljoni euro võrra (53).

1.54.

1.55.

Raamatupidamise aastaaruande lisa 6 alusel esitas eelarve peadirektoraat peadirektoritele nende talitustes tehtud sissenõudmiste ja finantskorrektsioonide andmed alates aastast 2009 (vt punktid 1.8 ja 1.44). Mitu peadirektorit kohandas neid arve selleks, et võtta arvesse puudusi alusandmete järjepidevuses. Tehti järgmised peamised kohandused:

1.55.

1.56.

Mitme peadirektoraadi hinnanguline tulevaste korrektsioonide maht ületab hinnangulise veariski sisaldava summa (55). Ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas tuleneb see komisjoni sõnul asjaolust, et korrigeeriva mõju arvutus põhineb kuue aasta keskmistel arvudel, veariski sisaldav summa aga 2014. aasta hinnangulisel veamääral, mis on väiksem kui eelnevatel aastatel.

1.57.

2012. aasta oktoobris vastu võetud finantsmääruse läbivaatamise käigus tehtud üheks märkimisväärseks uuenduseks oli nõue, et komisjon peab hindama püsivalt kõrge veamääraga valdkondi. Sisemiste suuniste kohaselt (56) peaks see toimuma kolme aasta tagant, ent koondaruandes teatab komisjon, et selliseid läbivaatamisi ei tehta enne, kui komisjon saab hinnata programmitöö perioodi 2014–2020 uute juhtimis- ja kontrollisüsteemide mõju veamäärale (57).

1.58.

Kontrollikoda edastab audititöö käigus leitud pettusekahtluse juhtumid Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) analüüsiks ja võimalikuks uurimiseks. Kontrollikoda ei saa kommenteerida ei üksikuid juhtumeid ega OLAFilt nende kohta saadud vastuseid. Sellegipoolest märgib kontrollikoda, et 2014. aasta auditi käigus:

—

analüüsis kontrollikoda ligikaudu 1  200 tehingu seaduslikkust ja korrektsust;

—

leiti 22 pettusekahtlusega juhtumit (2013. aastal 14), mis edastati OLAFile (58);

—

puudutasid pettusekahtluse juhtumid kõige sagedamini rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavate kulude deklareerimist, sellele järgnevad huvide konfliktide ja riigihankevigade juhtumid ning subsiidiumide saamiseks vajalike tingimuste kunstlik tekitamine.

1.59.

Käesoleva peatüki peamine ülesanne on toetada kinnitavas avalduses esitatud auditiarvamusi.

1.60.

Kontrollikoja auditi tulemused sarnanevad märkimisväärses osas varasemate aastate tulemustega.

1.61.

Joonisel 1.6 esitatud tulemused näitavad kulude liigi ja veamäärade vahelist tugevat seost. Analüüsi eesmärk on anda sidusrühmadele nende palvel rohkem teavet erinevate riskiprofiilide kohta ning aidata komisjonil võtta meetmeid valdkondades, mille veamäärad on jätkuvalt kõrged.

1.62.

Raamatupidamise aastaaruande lisas 6 kajastatud korrektsioonide seas on olulisi meetmeid, mille eesmärk on vältida eeskirjadevastaseid kulusid ja luua motivatsioon kontrollisüsteemide parandamiseks. Kontrollikoda võtab üksiktehingute hindamisel võimaluse korral arvesse asjakohaseid parandusmeetmeid, mis tõi kaasa 2014. aasta hinnangulise veamäära vähendamise.

1.63.

Komisjon tunnistas koondaruandes, et kogukulutused on olulisel määral vigadest mõjutatud.

1.64.

Komisjon on võtnud meetmeid parandusmeetmete mõju analüüsimise parandamiseks. Seejuures on komisjon küll vähendanud, ent mitte täielikult kõrvaldanud riski, et parandusmeetmete mõju hinnatakse tegelikust suuremaks või see ei ole piisavalt asjakohane. Komisjon saaks veelgi parandada parandusmeetmete mõju hindamist.

1.64.

1.65.

Suur probleem on veariski sisaldavate summade ja korrigeeriva mõju ebajärjekindel esitamine. Nii komisjonis kui liikmesriikides kasutatakse veariski sisaldavate summade ning korrigeeriva mõju alase teabe kogumiseks mitut süsteemi. Nendevahelise järjepidevuse saavutamine ei ole lihtne ülesanne. Komisjoni uued suunised (vt punkt 1.50) parandasid teatud määral hinnangulise veamäära esitamist; hinnangulise veamäära tegelikust väiksemana ja parandusmeetmete korrigeeriva mõju tegelikust suuremana esitamise risk (neist viimane küll vähemal määral) on aga endiselt kõrvaldamata. Mitme peadirektoraadi esitatud kohandused (vt koondaruande lk 12) peaksid andma komisjonile täiendava aluse infosüsteemide parandamiseks.

1.65.

Lisaks tulenevad kohandused komisjoni tehtavatest kvaliteedikontrollidest. Nagu tõdetakse koondaruandes, oli see komisjoni arvates parim vahend tulevase korrigeerimisvõime hindamiseks.

(Vt vastust punktile 1.53).

1.66.

Komisjon ei ole jätkuvalt kõrgete veamääradega valdkondi veel analüüsinud. Kontrollikoja hinnangul peaks sellise analüüsi tegema enne mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahehindamist või selle käigus.

1.66.