Nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele) võimaliku läbivaatamise mõju hinnang

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem? Maksimaalselt 11 rida

Praegusel kujul kehtiv kalapüügilubade määrus ei võimalda ELi välispüügilaevastiku tõhusat ja läbipaistvat jälgimist. Selline olukord ohustab kalavarude säästvat kasutamist ja võib mõjutada Euroopa Liidu mainet rahvusvahelisel tasandil.

Täpsemalt tuleb märkida, et paljud kehtiva määruse sätted ei ole piisavalt selged ega kooskõlas muude eeskirjadega, eeskätt kontrollimist ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüügi”) vastu võitlemist käsitlevate eeskirjadega. Peale selle esineb eri haldustasandite vahel kattuvusi, mis põhjustab ebajärjekindlust ja teeb menetlused keerukamaks. Olukordade puhul, kus kolmas riik väljastab ELi laevadele lube otse, st väljaspool säästva kalapüügi partnerluslepingut (umbes 150–180 luba aastas), ei ole ette nähtud konkreetset raamistikku ega kriteeriume, mistõttu ei ole ELi välispüügilaevastiku tegevus endiselt piisavalt läbipaistev. Peale selle ei käsitleta määruses teise riigi lipu alla ülemineku võimaluse kuritarvitamist ega prahtimist.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada? Maksimaalselt 8 rida

Ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada ühtne õigusraamistik, mis võimaldaks liidul oma (mõnesajast laevast koosnevat) välispüügilaevastikku paremini jälgida, olenemata selle tegevuskohast ja -raamistikust. Eesmärk jaguneb sellega seoses kaheks:

1) kehtiva õigusraamistiku selgitamine ja lihtsustamine, kõrvaldades ebakõlad ja õiguskindlusetuse ning selgitades ülesannete jagunemist komisjoni ja riikide ametiasutuste vahel;

2) kõlblikkuskriteeriumide ja loamenetluste sätestamine kõikideks juhtudeks, kus liidu laev püüab kala liidu vetest väljaspool, sealhulgas seoses otseste lubade väljastamisega (nn era-kalapüügilitsentsid), ning meetmete kehtestamine eesmärgiga ära hoida teise riigi lipu alla ülemineku võimaluse kuritarvitamine.

Milline on ELi tasandil meetmete võtmise lisandväärtus? Maksimaalselt 7 rida

Kalanduspoliitika on ELi ainupädevusse kuuluv valdkond ja mere bioloogiliste ressursside kaitsmist toetavate meetmete suhtes ei kohaldata subsidiaarsuse põhimõtet. Peale selle võimaldaks määrus tagada eeskirjade ühetaolise kohaldamise kogu Euroopa Liidus. Lisandväärtus tekiks ka tänu selgete eeskirjade kehtestamisele, mida kohaldataks ELi liikmesriigis registreeritud kõikide laevade suhtes, tagades seega võrdsed võimalused kõikide ELi vetest väljaspool tegutsevate liidu laevade jaoks.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja mitteseadusandlikke poliitikavalikuid on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks? Maksimaalselt 14 rida

Mõju hindamisel kaaluti ühtekokku nelja poliitikavalikut.

1. poliitikavaliku puhul muudetakse kehtivat määrust piiratud ulatuses, et tagada vastavus Lissaboni lepingu sätetega.

2. poliitikavaliku puhul töötab komisjon 1. poliitikavalikuga kaasnevate meetmete kõrval välja suunised kehtiva kalapüügilubade määruse selliste sätete tõlgendamiseks, mis ei ole piisavalt selged või täpsed.

3. poliitikavaliku korral muudetakse määrust piiratud ulatuses, et lahendada kehtivas õigusaktis esinevad puudused ja ebamäärasused ning täita lüngad, tagades seega liikmesriikidele ja eraettevõtjatele ühemõttelised sätted.

4. poliitikavaliku puhul võetakse vastu uus, laiema kohaldamisalaga määrus. See hõlmaks otseste lubade andmisega seotud kõlblikkuskriteeriume ning selles käsitletaks prahtimist. Peale selle kehtestataks selles sätted teise riigi lipu alla ülemineku võimaluse kuritarvitamise ärahoidmiseks.

4. poliitikavaliku puhul kombineeritaks õiguskindlus laiema kohaldamisalaga, tagades lõppkokkuvõttes täieliku raamistiku ELi välispüügilaevastiku mujal maailmas toimuva tegevuse reguleerimiseks. Sel põhjusel peetakse seda valikut kõige tõhusamaks, sest see aitab saavutada poliitikaeesmärke, toetab liidu rahvusvahelist usaldusväärsust ja tagab pikaajalise kasu ELi laevastiku jaoks.

Kes toetab millist poliitikavalikut? Maksimaalselt 7 rida 

1. ja 2. poliitikavalikut ei toeta ükski suurem sidusrühmade kooslus, välja arvatud teatavad muude liikide kui tuuni sektoris tegutsevad kalandusühendused, kes peavad praegust raamistikku piisavaks. 3. poliitikavalik vastaks sidusrühmade ootustele vaid osaliselt, kuna enamus pooldab kalapüügilubade määruse täiemahulist läbivaatamist. Seega teenib enim poolehoidu 4. poliitikavalik, sealhulgas sellistelt suurte välispüügilaevastikega liikmesriikidelt nagu Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Poola ja Madalmaad ning enamikult laevaomanike ühendustelt ja mitmelt loodusvarade kaitse valdkonnas tegutsevalt vabaühenduselt.

C. Eelistatud poliitikavaliku mõju

Milline kasu eelistatud poliitikavalikuga kaasneb (kui kaasneb, muul juhul märkida üldine kasu)? Maksimaalselt 12 rida

Eelistatud (4.) poliitikavaliku puhul hinnatakse majanduslikku mõju positiivseks, pidades silmas asjaolu, et tänu sellele suureneb õiguskindlus nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste jaoks.

Suureneks eeskirjade selgus ja terviklikkus ning kogu menetlus peaks muutuma lihtsamaks, sest iga ametiasutuse roll oleks selgelt kindlaks määratud, mis välistab kattuvused ning hõlbustab kalapüügilubade andmise menetlust. Mere bioloogiliste ressursside kaitsega seotud keskkonnakasu oleks optimaalne, sest ELi laevastiku rangem jälgimine liidu vetest väljaspool soodustaks kalanduse juhtimist ja kalavarude jätkusuutlikkuse tugevdamist. See täiendaks eespool osutatud ettevõtjatele avalduvat positiivset majanduslikku mõju.

Kasu ei ole aga võimalik täpsemalt kokku arvestada, kuna praegu ei ole piisavalt andmeid ELi välispüügilaevastiku kohta ega selle kohta, millised kulud kaasnevad liikmesriikide ametiasutustele kalalaevastiku haldamisega. Selle poliitikavaliku sotsiaalset mõju võib pidada neutraalseks.

Millised kulud eelistatud poliitikavalikuga kaasnevad (kui kaasnevad, muul juhul märkida peamised kulud)? Maksimaalselt 12 rida

Eelistatud (4.) poliitikavaliku puhul võib ELi vetest väljaspool mis tahes liiki püügitegevuseks antavate kalapüügilubade menetlemine (neid tuleb menetleda suuremal arvul) ning ulatuslikumate kriteeriumide kohaldamine tähendada lisatöökoormust liikmesriikide ja liidu ametiasutustele. Kogemused liikmesriikides, kus sellist süsteemi juba kasutatakse, näitavad aga, et seda on võimalik teostada püsival rahaliste ja personaliressursside tasemel, st ilma lisakuludeta. Peale selle peaks kõnealuste lisaülesannete täitmist hõlbustama ja protsessi lihtsustama võimalus kasutada täiustatud ja standarditud IT-vahendeid.

Ettevõtjad peaksid esitama kalapüügiloa taotlemisel põhjalikumat teavet, kuid see põhineks andmetel, mis on juba nende käsutuses, ning selleks oleks võimalik kasutada selgeid standardmenetlusi, mis leevendab võimalikku lisakoormust. Peale selle ei ole 4. poliitikavalikul negatiivset sotsiaalset või keskkonnamõju ning see ei mõjuta ELi ettevõtjate konkurentsivõimet ega rahvusvahelist kaubandust.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele? Maksimaalselt 8 rida

Enamik asjaomasest laevastikust koosneb ELi vetest väljaspool kala püüdvatest tööstuslikest kalalaevadest. Selliste laevade omanikele kuulub tavaliselt mitmest laevast koosnev laevastik ning VKE määratluse alla nad tavaliselt ei kuuluks. Võttes arvesse ka asjaolu, et eraettevõtjatele kulusid ei kaasneks, ei nähta selle kategooria ettevõtjatele ette erimeetmeid.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju liikmesriikide eelarvetele ja ametiasutustele? Maksimaalselt 4 rida

Liikmesriikide eelarvetele ja ametiasutustele ei ole oodata olulist mõju – teatav, peamiselt korralduslikku laadi mõju puudutaks kalandusega tegelevat ametiasutust. Komisjon aga kannab tõenäoliselt mõningast IT-juhtimisega seotud kulu.

Kas on oodata muud olulist mõju? Maksimaalselt 6 rida

Ainus oluline muu mõju oleks seotud ELi laevadele kalapüügilube andvate kolmandate riikidega. See mõju oleks positiivne, kuna täiendatud raamistik ELi välispüügilaevastiku haldamiseks võib neile tähendada lisakasu (kalavarude tõhusam majandamine, suurem läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus). Liidu laevade kontrollimist tõhustades toetab kavandatav määrus ka välispüügilaevastike haldamiseks ja kontrollimiseks rahvusvahelise tasandi võrdlusaluse loomist ning soodustab seega kalanduse juhtimist üle maailma.

D. Järelkontroll

Millal poliitika läbi vaadatakse? Maksimaalselt 4 rida 

Komisjon kavatseb määruse rakendamise jälgimiseks luua riikide ametiasutuste esindajatest koosneva eksperdirühma. Peale selle on plaanis määruse hindamine viie aasta möödumisel selle jõustumisest.