EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2015

COM(2015) 579 final

2015/0264(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) soovitakse tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane lubatud kogupüüki (TAC), kvoote ja püügikoormuse piiranguid hõlmav kalapüügivõimaluste kinnitamine.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liikmesriikide 2016. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Musta mere kalavarudega.

Üldine taust

Bulgaaria ja Rumeenia kasutavad Musta mere kalavarusid koos ELi mittekuuluvate riikidega, nt Türgi, Ukraina, Gruusia ja Venemaa Föderatsiooniga. Euroopa Liidu ja liitu mittekuuluvate riikide vahel ei ole siiski piirkondlikul tasandil tehtud otsust lubatud kogupüügi (TAC) kohta. 2008. aastast alates on Euroopa Liit (EL) igal aastal määranud kindlaks autonoomsed lubatud kogupüügid hariliku kammelja ja kiluvarude jaoks, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamine.

Kuna ELi riikide osa Musta mere hariliku kammelja püügist moodustab ainult 6 %, on komisjon seadnud viimastel aastatel oma prioriteediks kehtestada rahvusvaheline varude taastamise kava hariliku kammelja jaoks terves Mustas meres. Sellesuunalisi edusamme tehti Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) viimasel iga-aastasel istungjärgul, kus kiideti heaks ELi ettepanek, mis käsitleb meetmeid hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustas meres 1 .

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning GFCMi esitatud teadusliku hinnangu kohaselt ei kasutatud Musta mere ogahai varusid 2014. aastal säästvalt ja need on hävimise ohus. Harilik ogahai on pikaealine liik, kes saavutab suguküpsuse hilja ja kellel on väike sigivus, mis tähendab, et selle varu ei suuda taastuda, kui see on täielikult ammendatud. Hariliku ogahai lossimine on alates lossimisandmete esitamise algusest terves Mustas meres pidevalt ja märkimisväärselt vähenenud: 6 000 tonnilt 1989. aastal 80 tonnile 2013. aastal. Esimene samm ogahaivaru taastamise suunas oli GFCMi soovitus Musta mere ogahai majandamise meetmete kohta 2 . Arvestades seda, et selle kalavaru olukord on muret tekitav ja varu võib olla hävimise äärel, on kalapüügivõimalused kavandatud püügi piirnormidena.

Komisjoni teatises „Arutelu 2016. aasta kalapüügivõimaluste üle ühise kalanduspoliitika raames” (COM(2015) 239 final) kirjeldatakse ettepaneku tausta.

Käesolevas ettepanekus sisalduvaid kalapüügivõimalusi esitatakse märkega „p.m.” (pro memoria). See on tingitud asjaolust, et nõuanded Musta mere kalavarude kohta ei ole kättesaadavad ajaks, mil on kavas ettepanek vastu võtta. STECF esitab Musta mere 2016. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevad teaduslikud nõuanded istungjärgul, mis toimub 28. septembrist kuni 2. oktoobrini 2015. Ettepanekut on vaja ajakohastada, kui avaldatakse asjakohane teave ja vastavad nõuanded.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kalapüügivõimalusi ja nende eraldamist liikmesriikidele reguleeritakse kord aastas. Viimane selline õigusakt on nõukogu 19. jaanuari 2015. aasta määrus (EL) 2015/106, 3 millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2015. aastaks.

Lisaks iga-aastastele kalapüügivõimalustele tuleks rõhutada järgmisi meetmeid, mis on olulised käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalapüügi jaoks Mustas meres:

–kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud ja võrgusilma miinimumsuurused hariliku kammelja püügil Mustas meres on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määruses (EL) nr 227/2013, 4 millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) ja (EÜ) nr 1434/98 (millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 37. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/37/2013/2, millega kehtestatakse miinimumnõuded hariliku kammelja püügiks põhjanakkevõrkudega ja vaalaliste kaitseks Mustas meres (Split, 2013. aasta mai);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/3, millega kehtestatakse meetmed hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustas meres (Milano, 2015. aasta mai);

–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/4, millega kehtestatakse Musta mere ogahai majandamise meetmed (Milano, 2015. aasta mai).

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega ning liidu säästva arengu poliitikaga.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Teadusorganisatsioon, kellega konsulteeriti, on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

Euroopa Liit taotleb igal aastal STECFilt teaduslikke nõuandeid tähtsate kalavarude kohta. STECF annab nõu vastavalt komisjonilt saadud pädevusele. 2015. aasta oktoobris esitatavad nõuanded hõlmavad kõiki Musta mere kalavarusid, mille lubatud kogupüügi kohta tehakse ettepanek.

Lõplik eesmärk on tagada selline kalavarude tase, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See eesmärk on lisatud selgesõnaliselt määrusesse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika uus alusmäärus). Nimetatud määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et kõnealune eesmärk „saavutatakse võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks”. See kajastab liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga.

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Huvitatud isikutega konsulteeriti komisjoni teatise kaudu, milles käsitletakse arutelu seoses 2016. aasta kalapüügivõimalustega. STECF esitab ettepaneku teadusliku põhjenduse. Kõik STECFi aruanded on kättesaadavad merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil.

Mõju hindamine

Teaduslikele nõuannetele tuginedes muudavad kavandatud meetmed liidu kalalaevade kalapüügivõimalusi hariliku kammelja püügimahtude osas Mustal merel.

Ettepanek ei kajasta mitte ainult lühiajalisi probleeme, vaid on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki kohandatakse järk-järgult nii, et see saavutaks säästva taseme pikaajalises perspektiivis.

Ettepaneku strateegia järgimine võib seega viia keskmises või pikas perspektiivis väiksema püügikoormuseni, kuid pikas perspektiivis stabiilsete või suurenevate kvootideni. Seega oodatakse strateegia pikaajalise tulemusena püügikoormuse kohandamisest tulenevat väiksemat keskkonnamõju ning püsivat või kasvavat lossimismahtu. Pikas perspektiivis suureneb püügitegevuse säästvus.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekus sätestatakse püügipiirangud, mida kohaldatakse Mustal merel liidu püügipiirkondades, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada kalapüügi bioloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik maht.

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud kohustustest.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikeid 6 ja 7 ning artiklit 17, on liikmesriikidel otsustusvabadus oma püügivõimaluste jaotamisel nende lipu all sõitvate laevade vahel. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

Vahendi valik

Kavandatud vahend: määrus.

Tegemist on ettepanekuga kalavarude majandamiseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.TÄIENDAV TEAVE

Lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse jätkuvalt (ELi või liikmesriikide) ametiasutuste haldusmenetlusi, kuna selles sisalduvad nõukogu määrusega (EL) 2015/106 5 sarnased sätted.

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2016. aasta kohta ega sisalda seetõttu läbivaatamisklauslit.

Üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks liikmesriikide 2016. aasta kalapüügivõimalused seoses teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmadega.

Lossimiskohustust kohaldatakse teatavat liiki püügiga hõlmatud kalavarude suhtes alates 1. jaanuarist 2015. Mustal merel hõlmab selline kalapüük väikeste pelaagiliste liikide, st kilu püüki. Kilu on üks käesolevas määruses käsitletud kalavarudest, mille suhtes kohaldatakse lubatud kogupüüki ja kvoote.

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 2 kohase lossimiskohustuse kehtestamisega toimub muutus: kavandatavad kalapüügivõimalused kajastavad lossitud kalavarude asemel püütud kalavarusid. See põhineb asjaomaste kalavarude püügi kohta saadud teaduslikel nõuannetel, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1. Kalapüügivõimalused tuleb kindlaks määrata ka artikli 16 lõike 1 kohaselt (osutab suhtelise stabiilsuse põhimõttele) ja artikli 16 lõike 4 kohaselt (osutab ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärkidele). Esitatud arvud kajastavad teaduslikke nõuandeid ning lubatud kogupüügi ja kvootide kehtestamise raamistikku, mis on esitatud 2016. aasta kalapüügivõimaluste üle peetavat arutelu käsitlevas komisjoni teatises.

Komisjoni eesmärk on tagada kalavarude säästev kasutamine vastavalt liidu poliitikale ja rahvusvahelistele kohustustele ning säilitada samas püügivõimaluste stabiilsus, mistõttu lubatud kogupüügi iga-aastased muudatused on võimaluse piires limiteeritud, võttes arvesse konkreetse kalavaru seisukorda.

Liikmesriikidele eraldatud lubatud kogupüügid ja kvoodid on esitatud kavandatava määruse lisas.

Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 6 artikliga 2 tehakse ettepanek, et artikleid 3 ja 4 ei kohaldata käesoleva määrusega reguleeritud kalavarude suhtes. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist kohaldatakse lossimiskohustusega hõlmatud kalavarude suhtes.

2015/0264 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 7 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed Mustas meres kalapüügi võimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ning sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõigetele 1 ja 4 eraldatakse kalapüügivõimalused liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus ning järgitaks kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)Lubatud kogupüük (TAC) tuleks kehtestada olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)Kilupüügil kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015. Kõnealuse määruse artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb üleminekust kalapüügivõimaluste kindlaksmääramiselt lossimise põhjal kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisele saagi põhjal.

(6)Vahemere üldine kalanduskomisjon võttis oma 2015. aastal toimunud aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/39/2015/4, millega kehtestatakse Musta mere ogahai majandamise meetmed. Arvestades seda, et selle kalavaru olukord on muret tekitav ja varu võib olla hävimise äärel, ning enne kui Vahemere üldise kalanduskomisjoni vastuvõetud majandamismeetmed täielikult jõustuvad, on vaja ogahai püügi võimalused lisada käesolevasse määrusesse.

(7)Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 8 eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi registreerimist ja andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(8)Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 9 artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi.

(9)Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on oluline avada kõnealused Musta mere püügipiirkonnad 1. jaanuaril 2016. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks järgmiste Musta mere liikide kalavarude püügi võimalused 2016. aastaks:

a)harilik kammeljas (Psetta maxima),

b)kilu (Sprattus sprattus),

c)harilik ogahai (Squalus acanthias).

Artikkel 2
Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse Mustal merel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„GFCM” – Vahemere üldine kalanduskomisjon;

b)„Must meri” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 10 I lisas määratletud geograafiline alapiirkond 29;

c)„kalalaev” – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

d)„liidu kalalaev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

e)    „varu” – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;

f)„lubatud kogupüük” (TAC):

i)püügil, mille suhtes on kehtestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustus – igast kalavarust aastas püüda lubatud kogus;

ii)igasugusel muul kalapüügil – igast kalavarust aastas lossida lubatud kogus;

g)„kvoot” – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist.

II PEATÜKK
Kalapüügivõimalused

Artikkel 4
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Liidu laevadele lubatud kogupüük ja selle jaotamine liikmesriikide vahel ning vajaduse korral sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist;

e)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

Artikkel 6
Lossimiskohustuseta püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kammelja püüki ja kaaspüüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

III PEATÜKK
Lõppsätted

Artikkel 7
Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 8
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/3, millega kehtestatakse meetmed hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustas meres (Milano, 2015. aasta mai).

(2) Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/4, millega kehtestatakse Musta mere ogahai majandamise meetmed (Milano, 2015. aasta mai).

(3) ELT L 19, 19.1.2015, lk 1.

(4) ELT L 78, 20.3.2013, lk 1.

(5) Nõukogu määrus (EL) 2015/106, 19. jaanuar 2015, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2015. aastaks.

(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.11.2015

COM(2015) 579 final

LISA

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2016. aastaks

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites sätestatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit: