EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.11.2015

COM(2015) 553 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2015/005 FI/Computer Programming)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF”) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus”).

2.12. juunil 2015 esitas Soome taotluse EGF/2015/005 FI / Computer programming, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega 2 NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas majandussektoris Soomes NUTS 3 2. tasandi piirkondades (Lääne-Soome (FI19), Helsingi-Uusimaa (FI1B), Lõuna-Soome (FI1C) ja Põhja- ja Ida-Soome (FI1D)). Need piirkonnad kokku hõlmavad kogu Soome territooriumi (välja arvatud Ahvenamaa).

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Soome ametiasutused esitasid taotluse EGF/2015/005 FI / Computer programming 12. juunil 2015, s.t 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Euroopa Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist 12. juunil 2015, st kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, ja taotles Soome ametiasutustelt lisateavet 26. juunil 2015. Lisateave esitati kaheksa nädala jooksul pärast selle taotlemist (Soome ametiasutuste nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel oli tähtaega pikendatud kahe nädala võrra). Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 13. novembril 2015.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

5.Taotlus esitati seoses sellega, et NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas majandussektoris koondati 1 603 töötajat. Koondamised toimusid NUTS 2. tasandi piirkondades (Lääne-Soome (FI19), Helsingi-Uusimaa (FI1B), Lõuna-Soome (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soome (FI1D)). Koondamised toimusid 69 ettevõttes, 6 peaaegu pooled neist koondamistest (778) ettevõttes Microsoft Mobile Oy.

Sekkumiskriteeriumid

6.Soome ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti b kohase sekkumiskriteeriumi alusel, mille kohaselt on fondist abi saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul mõne liikmesriigi ettevõtetes, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas. Ainuüksi Helsingi-Uusimaa (FI1B) piirkonnas koondati 737 töötajat.

7.Üheksakuuline vaatlusperiood kestis 30. juulist 2014 kuni 30. aprillini 2015.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Vaatlusperioodil toimunud koondamisi arvutati järgmiselt:

–1 218 koondatud töötajat, arvestades kuupäevast, mil ettevõtja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

–385 koondatud töötajat, arvestades kuupäevast, mil tööleping tegelikult lõpetati või lõppes.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 1 603.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

10.Et selgitada koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahelist seost, väidab Soome, et viimastel aastatel on IKT sektoris töötavate inimeste jagunemine ELi ja muude majanduspiirkondade vahel liikunud ELile ebasoodsas suunas. Samal ajal kui sektori maht maailmas tõuseb, on see Euroopas langemas, sest ettevõtjad ja teenused on kolinud Hiinasse, Indiasse, Taiwani ja muude Euroopasse mittekuuluvate riikide territooriumidele. Ainuüksi 2014. aastal vähenes IKT sektori ettevõtetes töötavate isikute arv Soomes 3 protsenti ehk 1 500 inimese võrra.

IKT sektoris töötavate inimeste jagunemine Euroopa Liidu ja muude majanduspiirkondade vahel (2009 & 2011)

Allikas: European Commission. ICT Industry Analysis Predict 2013 & 2014 Reports: An Analysis of ICT R&D in the EU and Beyond

11.Tagajärjed olid eriti tuntavad Soomes, kogu sealne elektroonikatööstus kannatas tõsiselt ja kulminatsiooniks oli see, et Nokia kuulutas 2011. aastal välja ulatusliku koondamise. 2012. aastal koondas Nokia esimesed 1 000 inimest Salos (EGF/2012/006 FI / Nokia Salo), sama aasta lõpus ja 2013. aasta kevadel koondati veel 3 700 töötajat (EGF/2013/001 FI/Nokia). Neile koondamistele järgnes 600 koondamist kiibistike arendamise äris 2014. aastal (EGF/2015/001 FI/Broadcom).

12.Sellistes tingimustes jätkas programmeerimise, konsultatsioonide ja muu sellisega tegelev sektor jõupingutusi üleilmses konkurentsis püsimiseks isegi pärast teenuste põhikliendi Nokia kadumist.

13.Soome tarkvaratööstus investeerib praegu järjest suurenevas mahus tööstusinterneti- ja pilveteenustesse, kaldutud on ettevõtetevaheliste (B-to-B) teenuste osutamise suunas, samas kliendile suunatud teenuste (B-to-C) osutamisel kogetakse raskusi. Raskuste põhjuseks on turule avalduv üleilmne hinnasurve. Turul kaasalööjad peavad tellimuste saamiseks konkureerima riikidega, kus kulud on madalad. Lisaks on Soomes tegutsevate üleilmsete ettevõtjate hulgas suundumus viia osa oma tegevusest üle madalamate tootmiskuludega riikidesse. CGI näiteks teatas 2014. aasta novembris, et neil oli vaja Soomes tööjõudu vähendada 270 inimese võrra ja viia osa oma tegevusest liidust välja 7 .

14.Tarkvaraäri on üleilmne äri ja tarkvaratooteid ostetakse kogu maailmas kõige kulutõhusamatelt tootjatelt. Tarkvaratooteid saab omavahel sobitada nii, et nad vastaksid riigi-, piirkonna- või keelespetsiifilistele nõudmistele.

15.Üleilmse tarkvaraäri oluliseks tunnuseks on see, et pidevalt on vaja uut, haritud tööjõudu, sest toodete ja nendega seonduvate tarkvaralahenduste elustsükkel on väga lühike võrreldes neid valmistava personali omaga. Konkurents ELis ja mujal kui ELis töötavate isikute vahel on tihe. Vananev ja vähemharitud ELi töötajaskond ei suuda mujal kui ELis leiduva noore ja paremini haritud töötajaskonnaga väga hästi konkureerida.

16.Kui 2008. aastal töötas Soome tehnoloogiatööstuses kokku 326 000 inimest, siis 2014. aastaks oli sellistes ettevõtetes töötavate isikute arv vaid 276 000. See on vastavuses aasta keskmise tööjõu vähenemise määraga, mis on umbes 3 % (10 000 töötajat).

17.Praeguseks on programmeerimise, konsultatsioonide jms tegevuse sektoris esitatud EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks kaks taotlust, neist ühe puhul on toodud põhjenduseks kaubanduse globaliseerumine ja teise puhul üleilmne finants- ja majanduskriis 8 .

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

18.Koondamisi põhjustanud sündmusteks on Nokiat viimastel aastatel mõjutanud arengud, millel on olnud kogu Soome IKT sektorile tohutu mõju. Nokia mobiiltelefonide operatiivsüsteemide väljatöötamine ja disainimine andis tööd tuhandetele soomlastele, eelkõige Oulus, kuid nüüd on need töökohad üle viidud väljaspool Euroopat paiknevatesse riikidesse.

19.Nokia ja Microsofti otsused (tegevuse üleviimine, tootmis- ja arendustegevuse lõpetamine Soomes) mõjutasid mitut tarkvaratootmisega tegelevat ettevõtet, kelle tegevus oli seotud kas Nokia või Microsoftiga. Selle tulemusena avaldasid Nokiaga seonduvad probleemid mõju kogu Soome tarkvaratööstuse olukorrale. IKT teenuseid osutav ettevõte Tieto põhjendas näiteks 2014. aasta sügisel väljakuulutatud koondamisi oma ühe põhitellija (st Nokia) tellimuste arvu vähenemisega. Ettevõtted nagu Atos IT Solutions and Services, hasartmänguettevõte Rovio Entertainment ning Samlink esitasid oma koondamistele samad põhjendused.

20.Kokku pidi 2014. aasta sügisest kuni 2015. aasta kevadeni oma töötajaid koondama 69 tarkvara tootmisega tegelevat ettevõtet. Nende koondamiste põhjused on erinevad, kuid nende ühisnimetaja on see, et need ettevõtted seisid silmitsi üha teravneva rahvusvahelise konkurentsiga. Nokia ja Microsofti sulgemised olid kõige suurema mõjuga, kuid enamik koondamisi on seotud kogu programmeerimissektorit hõlmava laiema taustaga.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

Üle 75 % koondamistest toimus NUTS 2. tasandi piirkondades Helsingi-Uusimaal (FI1B) ja Põhja- ja Ida-Soomes (FI1D). Seepärast vaadeldakse järgmistes lõikudes lähemalt just nende kahe piirkonna olukorda.

21.Põhja-Pohjanmaa piirkonnas (Põhja- ja Ida-Soome (FI1D) osa, kus asub Oulu) on töötuse määr väga suur (kõrgem riigi keskmisest). 2015. aasta veebruaris oli töötuse määr Soomes 13,5 %, Põhja-Pohjanmaal oli see 15,7 % ja Oulus oli see 17,1 %. Peaaegu kaks kolmandikku töötutest, kes otsivad tööd, elavad Oulu piirkonnas, samuti elab seal enamik piirkonna töötutest spetsialistidest.

22.Põhja-Pohjanmaal on IKT sektoris praegu umbes 1 250 töökohta, enamik neist Oulus. Majanduse suundumuste näitajad osutavad sellele, et IKT sektori ettevõtete käive on langenud 2012. aastast saadik 9 . Informaatikasektori töökohad moodustavad umbes 12 % kogu selle piirkonna töökohtadest. Probleemid on kaasa toonud koondamisi nii era- kui riigisektoris. Kui 2008. aastal andis IKT sektor selles piirkonnas tööd ligemale 13 000 inimesele, siis viimastel aastatel oli see näitaja vähenenud umbes 10 000 inimeseni.

23.Oulu piirkonda on IKT sektori töökohtade kadumine oluliselt mõjutanud, sest see piirkond on olnud ettevõtete ametiruumide, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelejate ja tööliste peamiseks asukohaks alates 1980ndatest saadik. 2015. aasta kevadel oli selles piirkonnas umbes 1 500 töötut, kes otsisid tööd just IKT sektoris. Umbes 80 % neist elab Oulu piirkonnas. Lisaks on kolmandik IKT sektori kõrgharidusega töötutest olnud järjestikku tööta üle ühe aasta. Microsofti koondamised lisandusid juba niigi halvale olukorrale.

24.Oulu piirkonnas on aktiivselt arendatud uusi kasvavaid sektoreid, mis loovad töökohti (näiteks tööstusprotsesside digitaliseerimine) ja suurendatud prognoositavust ning nüüd tuleb tagada töötute IKT-spetsialistide kaasamine sellesse arendamistegevusse 10 .

25.Uusimaal moodustasid töötud 2015. aasta veebruari lõpus 11 % tööjõulisest elanikkonnast. Kuigi see näitaja on riigi keskmisest madalam, on töötuse kasv Uusimaal märgatavalt järsem (15,0 %) kui Soomes tervikuna (9,7 %). Veebruaris oli iga vaba töökoha kohta 5,1 tööotsijat. Töötust suurendas ka piirkonna rändesaldo. Uusimaa tööotsijate arv ületas 2015. aasta augustis 104 000 ja see on suurim näitaja pärast 1990ndate algusaastaid.

26.Uusimaa SKP moodustab kogu Soome SKPst 36 %. Kogu Soome tarkvaratööstuse erasektori arvestuses on see 71 % käibest, 62 % tööhõivest ja 52 % ettevõtete rajatistest. Seega võib öelda, et Uusimaal on tarkvaratööstusel isegi suurem osakaal kui kõigil muudel tööstusharudel kokku.

27.2013. aastal moodustas tarkvaratööstus Uusimaa erasektori käibest 3 %, töötajaskonnast 5 % ja ettevõtete rajatistest 3 %.

28.Vaatlusperioodil oli 49 tarkvaraettevõtet, kes kavandasid koostööläbirääkimisi Uusimaa piirkonnas. Koostööläbirääkimiste alguses oli hinnangute kohaselt vaja koondada 1681 inimest

29.Esialgse hinnangu põhjal tundus, et (eelkõige CGI puhul) koondati eelkõige üle 50aastaseid töötajaid, sellel vanuserühmal on eriti keeruline uut tööd leida ja võib oletada, et 2016. aasta juuniks kuulub 50 % neist inimestest pikaajaliste töötute hulka.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

30.Meetmetes osalevate sihtrühma kuuluvate koondatud töötajate eeldatav arv on 1 200. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

31.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest.

A. Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed

–Tööotsimiskoolitus

Koolitusel antakse osalejatele ülevaade tööturu olukorrast ja aidatakse neil kaardistada personaalseid võimalusi ning parandada ja ajakohastada tööotsimisoskusi. Kuna IKT sektoris on tööotsimisel oma spetsiifika, siis ostetakse koolitusteenuseid, kus omavahel on seotud kutseoskuste täiendamine ja sihtrühma vajaduste rahuldamine.

Töö leidmise hõlbustamiseks on loodud koolitusteenused, lisaks neile toetatakse töötajate liikuvust (koostöö EURESe teenustega) ja näiteks pakutakse spetsiaalset tööotsimiskoolitust neile rühmadele, kes soovivad leida IKT-alast tööd välismaal.

–Tööalane nõustamine (personaalne juhendamine)

Tööalane nõustamine hõlmab tööotsimisalast personaalset juhendamist või töökohal toimuvat koolitust. Ühest küljest aitavad nõustajad leida uut tööd, juhendades tööotsijaid töö leidmise erinevate võimaluste kasutamisel (juhtumipõhine tegevus), teisest küljest võivad nad koolitusel osalejatel aidata uut tööd leida, nõustades neid töö otsimise ajal.

–Karjäärinõustamine

Karjäärinõustamine on suunatud neile inimestele, kes tööhõive-ja ettevõtlusarengu ameti (TE amet) ametniku hinnangu kohaselt vajavad oma karjääri kavandamisel funktsionaalsemat, intensiivsemat ja pikaajalisemat toetust.

–Ekspertide antavad hinnangud

Programmeerimissektoris töötavatel inimestel võivad olla väga erinevad oskused. Et hinnata, kas tööotsija vajab mõnd teenust, võib TE ameti ametnik paluda ekspertidel korraldada mitmesuguseid hindamisi, näiteks töövõime hindamine; pädevuste ja kutseoskuste kaardistamine; ettevõtluspädevuste ja ettevõtlusvõimaluste hindamine. Ekspertide poolt tehtavate hindamiste sisu ja ulatus sõltub iga tööotsija isiklikust olukorrast.

B. Tööhõive- ja ettevõtlusteenused

EGFi vahenditest rahastatavad tööhõive- ja ettevõtlusteenused, mida osutab TE amet, hõlmavad iseseisva online-teenuste, tööpakkumiste jms tööhõiveteenuse kaudu tööotsimise toetamist (sealhulgas võidakse kasutada rahvusvahelisi tööpakkumisteenuseid, sõidu- ja kolimiskulude hüvitamist, kutseoskuste ja pädevuste kaardistamist, töövõime hindamist, praktikat, katseajaga töö pakkumisi ja palgasubsiidiume). TE amet vastutab nende teenuste osutamise eest ja EGFi teenusespetsialistid vastutavad selle töö eest.

C. Praktika ja koolitus

Praktika ja koolitus on meede, mille käigus omandatakse uued kutseoskused või täiendatakse kutsekvalifikatsiooni tööstussektoris, kus on kõrge tööhõivemäär, või mille käigus jätkatakse olemasolevate oskuste täiendamist. Praktikakoolitust viiakse läbi sihtrühma vajadustest lähtuvalt.

Koolituse eesmärk on tutvustada praktiliselt seda, kuidas ettevõtted tegutsevad, ja õpetada oskusi, mida on vaja ettevõttes töötamiseks, samuti pädevusi, mida on vaja ettevõtte arendamisel. Koolituse käigus püütakse saavutada seda, et koolitusel osaleja leiab töö mõnes partnerettevõttes või koostab arengukava uue ettevõtte loomiseks.

Kõrgharidusega isikutele võidakse pakkuda ka erikoolitusi.

D. Palgatoetus

Palgatoetus on ettenähtud koondatud töötajatele uues töökohas töötamise toetamiseks, sellega vähendatakse töötaja pealt makstavaid palgakulusid. Palgatoetust kasutatakse selleks, et erasektor võtaks rohkem inimesi tööle. Alates 2015. aastast on vastav palgatoetus 30–50 % ühele isikule makstava palga summast sõltuvalt sellest, kui kaua inimene, kelle eest toetust makstakse, on töötu olnud.

E. Ettevõtluse alustamise toetus

Ettevõtluse alustamise toetusega soovitakse edendada ettevõtlustegevuse alustamist ja üksikisiku tööhõivet. Ettevõtluse alustamise toetus tagab algajale ettevõtjale sissetuleku ajaks, mida on vaja täistööajaga ettevõtte tegevuse alustamiseks ja sisseseadmiseks (maksimaalselt 18 kuud).

Toetus koosneb kahest osast: baastoetusest ja lisatoetusest. 2015. aastal on baastoetus 32,80 eurot päevas. Lisatoetuse suurus on iga juhtumi puhul erinev ja selle määrab TE amet vahemikus, mis moodustab 10 kuni 60 % baastoetusest.

F. Ettevõtlusega alustamine ja teenused uutele ettevõtjatele

Ettevõtluse edendamisega seonduvaid meetmeid rakendatakse ettevõtlusinkubaatori loomise ja ettevõtluskoolitustega. Lisaks pakutakse uutele ettevõtjatele nõustamist, konsultatsioone ja ettevõtte loomise rahalist toetust. Uute ettevõtete loomist toetatakse piirkondlike ettevõtlusteenuste võrgustiku kaudu ning tööhõive- ja majandusministeeriumi haldusalasse kuuluva ettevõtluse planeerimisega.

G. Sõidu-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine

Tööotsijale võib hüvitada sõidu- ja majutuskulud, mis on seotud töö otsimisega või töö leidmise hõlbustamiseks vajalikul koolitusel osalemisega. Samuti võidakse kompenseerida kolimiskulud, kui uus töökoht asub töötaja elukohast kaugel.

32.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

33.Soome ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Eelarveprognoos

34.Hinnanguline kogukulu on 4 372 000 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust (4 167 000 eurot) ning ettevalmistuste, haldamise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid (205 000 eurot).

35.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 2 623 200 eurot (60 % kogukuludest).

36.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest. Soome ametiasutused on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes.

37.Soome ametiasutused kinnitasid ka, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

38.Soome ametiasutused hakkasid sihtrühma toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. augustil 2014. Seega võib nende meetmete kulutuste katteks saada EGFist toetust alates 1. augustist 2014 kuni 12. juunini 2017.

39.Soome ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 1. augustil 2014. Ettevalmistuse, halduse, teavitamise ja reklaami ning kontrolli ja aruandlusega seotud kulud on seetõttu EGFi toetuse saamiseks kõlblikud alates 1. augustist 2014 kuni 12. detsembrini 2017.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

40.Nõutavad riikliku eel- ja kaasrahastamise eraldised on enamasti pärit tööhõive- ja majandusministeeriumi haldusalasse kuuluvast riiklike tööhõiveteenuste eelarvest. Mõnda teenust rahastatakse ka majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate keskuste (ELY keskus) ning tööhõive ja majandusarengu ametite (TE amet) tegevuskuludest. Tehnilise toega seotud ülesandeid rahastatakse tööhõive- ja majandusministeeriumi ning ELY keskuste tegevuskuludest.

41.Soome on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Menetlused, mida järgitakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajatega või tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimisel

42.Soome ametiasutused on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud koondatud töötajate ja tööturu osapooltega konsulteerides. ELY keskus ja Põhja-Pohjanmaa TE amet korraldasid 1. oktoobril 2014 ürituse, et kavandada EGFi projektidesse lisatavaid meetmeid. Üritusele kutsuti osalema projekti rakendavate organisatsioonide partnerid (Business Oulu, Oulu linn, Oulu Ülikool, Yritystakomo (ettevõtlusinkubaator), kaubanduskoda ja Põhja-Pohjanmaa ettevõtjad) ning sihtrühma kuuluvate töötajate esindajad.

43.Tööhõive- ja majandusministeeriumi juurde loodi rühm, mis tegeleb programmeerimissektori koondamisjuhtudega, ning ka see osales EGFi taotluse ettevalmistamisel. Sinna rühma kuuluvad asjaomaste piirkondade ELY keskuste ja TE ametite esindajad, Business Oulu ja tööturu osapooled.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

44.Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Soome on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab tööhõive- ja majandusministeerium, mis ühtlasi haldab ESFi vahendeid. Sama ministeerium täidab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Nimetatud kahe kohustuse täitmise eest vastutavate osakondade ülesanded ja aruandlussuhted hoitakse rangelt lahus. EGFi haldamisega tegeleb tööhõive- ja ettevõtlusosakond, ESFi haldamisega aga regionaalpoliitika osakond. Mõlema fondi sertifitseerimine kuulub personali- ja haldusüksuse vastutusalasse. Ministeerium on koostanud üksikasjaliku juhendi järgitavate menetluste kohta.

45.Auditeerimise eest vastutab sõltumatu siseauditi üksus, mis tegutseb sama ministeeriumi kantseleiülema otseses alluvuses. Järelevalve ja auditeerimisega tegelevad nii haldus- kui ka sertifitseerimisasutus.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

46.Soome on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–töötajaid koondanud ettevõtted, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

47.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 11 artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

48.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 2 623 200 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

49.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 12 punktis 13.

Seotud õigusaktid

50.Komisjon esitab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 2 623 200 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

51.EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku vastuvõtmisega samal ajal võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, millal Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2015/005 FI/Computer Programming)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 13 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 14 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 15 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)12. juunil 2015 esitas Soome taotluse EGF/2015/005 FI / Computer programming, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla kuuluvas majandussektoris Soomes NUTS 16 2 tasandi piirkondades (Lääne-Soome (FI19), Helsingi-Uusimaa (FI1B), Lõuna-Soome (FI1C) ning Põhja- ja Ida-Soome (FI1D)). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13 sätestatud EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soome taotluse alusel rahalist toetust summas 2 623 200 eurot.

(5)Selleks et minimeerida EGFi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 2 623 200 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption] 17 .

Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(4) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(6) Ettevõtete loetelu on esitatud lisas.

(7) http://yle.fi/uutiset/it_firm_cgi_decides_to_send_home_270_in_finland/7632870 http://www.itviikko.fi/ihmiset-ja-ura/2014/11/14/cgi-paatyi-irtisanomaan-270/201415871/7

(8) EGF/2011/016/Agile; COM(2013) 120 final ja praegune taotlus.

(9) http://www.pohjois-pohjanmaa.fi/file.php?3634 pp 3

(10) http://www.temtoimialapalvelu.fi/files/2285/Ohjelmistoala_joulukuu_2014.pdf pp 42

(11) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(12) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(13) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(14) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(15) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(16) Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(17) Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.11.2015

COM(2015) 553 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2015/005 FI/Computer Programming)

LISA