EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.8.2015

COM(2015) 397 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Itaalia taotlus – EGF/2015/004 IT/Alitalia)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF”) rahaliste toetuste saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus”).

2.24. märtsil 2015 esitas Itaalia taotluse EGF/2015/004 IT/Alitalia, et saada EGFilt rahalist toetust seoses töötajate koondamisega 2 Itaalia ettevõtjate rühmas Gruppo Alitalia 3 .

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Itaalia ametiasutused esitasid taotluse EGF/2015/004 IT/Alitalia 24. märtsil 2015, st 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist 7. aprillil 2015, st kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, ja taotles Itaalialt samal kuupäeval lisateavet. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks viima lõpule hindamise taotluse vastavuse kohta rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 11. augustil 2015.

Taotluse rahastamiskõlblikkus

Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad

5.Taotlus on esitatud seoses ettevõtjate rühmas Gruppo Alitalia koondatud 1 249 töötajaga. Gruppo Alitalia tegutseb majandussektoris, mille tegevusala on liigitatud NACE Revision 2 osa 51 (õhutransport) alla. Ettevõtjate rühmas Gruppo Alitalia toimunud koondamised leidsid aset peamiselt NUTSi 6 2. tasandi piirkonnas Lazios (ITI4).

Sekkumiskriteeriumid

6.Itaalia ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõtja koondanud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud.

7.Neljakuuline vaatlusperiood kestis 31. augustist 2014 kuni 30. detsembrini 2014. Vaatlusperioodil koondati ettevõtjate rühmas Gruppo Alitalia 1 247 töötajat.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

8.Kõik vaatlusperioodil aset leidnud 1 247 koondamist on arvestatud alates töölepingu tegeliku lõpetamise kuupäevast või selle kehtivuse lõppemisest.

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

9.Lisaks juba osutatud 1 247 töötajale kuuluvad rahastamise nõuetele vastavate toetusesaajate hulka kaks töötajat, kes koondati pärast nelja kuu pikkust vaatlusperioodi. Võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis töökohtade kaotamise põhjustas.

10.Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku 1 249.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste vahel

11.Selleks et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses üleilmastumise tõttu toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Itaalia, et kuigi üldiselt domineerivad rahvusvahelisel lennutransporditurul jätkuvalt Euroopa lennuettevõtjad, on kõnealust sektorit tabanud tõsised majandushäired, eelkõige ELi turuosa vähenemine. Ajavahemikul 2008–2012 suurenes ülemaailmse lennuliikluse maht 4,6 % aastas. See on osa alates 1970. aastast täheldatavast pikaajalisest kasvusuundumusest. Lennuliiklus Euroopa ja muu maailma vahel kasvab siiski aeglasemalt (2,4 %), mistõttu on vähenenud EL 27 lennutranspordi turuosa (mõõdetuna tulu-reisija-kilomeetrites (RPK)). Aastate 2013 7 ja 2014 8 kohta kättesaadavatest andmetest selgub, et aastate 2008–2012 suundumused jätkuvad. Euroopa turuosa kasvas eelneva aastaga võrreldes 2013. aastal 3,8 % ja 2014. aastal 5,7 %, see jäi maailma keskmisest tasemest (vastavalt 5,2 % ja 6,3 %) madalamale ning ulatub maailma lennuliikluses 38 %-ni (mõõdetuna tulu-reisija-kilomeetrites), näitaja on 2012. aastaga võrreldes ühe protsendipunkti võrra madalam. Kõige kiirema kasvutendentsiga on maailmas jätkuvalt Lähis-Ida piirkond, 2013. aastal suurenes see 10,9 % ja 2014. aastal 13,4 % ning sealne turuosa moodustab 14 % rahvusvahelisest lennuliiklusest maailmas.

12.Ka jätkulendude sektoris on Lähis-Ida arvestatav tegija – seal asub kolm sõlmlennujaama Doha (Katar), Abu Dhabi (Araabia Ühendemiraadid) ja Dubai (Araabia Ühendemiraadid) ning kõigis neis on jätkulendude maht kõrge (ligikaudu 50 %). See kolmest lennujaamast koosnev grupp teenindab praegu ligikaudu 15 % kogu lennuliiklusest Aasia ja Euroopa suunal ning Euroopa ja Vaikse ookeani edelaosa suunal. Euroopa ja Aasia vahelise lennuliikluse maht kasvab umbes 7 % igal aastal, ent Euroopa-Aasia suunaline lennuliiklus Lähis-Ida kaudu kasvab ligikaudu 20 % aastas 9 .

13.Ettevõtja Turkish Airlines hiljutine areng on võrreldav Pärsia lahe riikide ettevõtjate omaga. Kõnealune ettevõtja on võimendanud Istanbulis asuva Atatürki sõlmlennujaama tegevust, et katta märgatavat osa Aasia ja Euroopa vahelistest lennuvoogudest, selleks suurendati lennuparki 100 lennukilt (2006. aastal) 200 lennukini (2012. aastal). Ettevõtja Turkish Airlines kasv oli veelgi märgatavam, kui mõõta seda kaugliinide võrgustikus pakutavate istekohtade ja kilomeetrite suhtarvuna, mis suurenes 5 000 miljonilt (2004. aastal) üle 30 000 miljonile (2013. aastal).

14.Rahvusvaheline reisijatevedu Itaalia ja Araabia Ühendemiraatide vahel (viimases paiknevad lennuettevõtjad Emirates ja Etihad) kasvas ajavahemikus 2004–2014 igal aastal 21 %. Reisijate arv suurenes kuus korda: 297 268lt (2004. aastal) 1,7 miljonini (2014. aastal) 10 . Türgi ja ettevõtja Turkish Airlines puhul oli keskmine aastane kasv 18 % ning Itaaliast ja Itaaliasse lendavate reisijate arv viiekordistus ja tõusis samal ajavahemikul 426 818st reisijast 2 miljoni reisijani 11 . Selline ülisuur reisijate arvu kasv toimus peamiselt ettevõtja Alitalia reisijate arvelt.

15.Neid kaubandussuundumuste muutumise tagajärgi halvendasid teisedki tegurid, näiteks nõudluse vähenemine majanduskriisi tagajärjel ja kütusehinna tõus (kütusekulu moodustab mõnikord pea kolmandiku istekohtkilomeetri kuludest), selle tagajärjel vähenes ELi tasandil lennundussektoris töökohtade arv aastatel 2008–2013 6,6 % 12 .

16.Praeguseks on lennutranspordi sektoris esitatud kaks EGFi taotlust 13 , mõlema põhjenduseks on kaubanduse globaliseerumine.

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

17.Nagu eespool osutatud, toimusid Pärsia lahe riikide ja Türgi lennuettevõtjatega Itaaliasse ja Itaaliast lendavate reisijate arvu suurenemine Alitalia reisijate arvu arvelt. 2014. aasta reisijate arv kahanes 2010. aasta näitaja tasemele, see tähendab, et võrreldes 2013. aastaga oli vähenemine 3,6 % ja võrreldes 2012. aastaga 6,4 %. Siia lisandub kahjum, mille tõi kaasa Alitalia täielik erastamine 2009. aastal ja mis oli 2014. aasta esimese kvartalis 1 137 miljonit eurot. See ajendaski ettevõtjate rühma Gruppo Alitalia tegema koondamisi, mille jaoks Itaalia EGFi toetust taotleb.

18.Selles olukorras (reisijate arvu vähenemine ja kahjumi kuhjumine), otsustas ettevõtjate rühm Gruppo Alitalia 12. juulil 2014 asjaomaste ametiühingute 14 nõusolekul esitada tööhõiveministeeriumile taotluse CIG-hüvitise 15 saamiseks korporatiivse kriisi põhjendusega ja 1 635 töötaja kohta. Hiljem algatati „mobilità” 16 menetlus 1 249 töötaja suhtes.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

19.Lazio tootmisstruktuuri iseloomustab teenuste suur osakaal ja vähene tööstus. Teenustesektorist tuleb 85,4 % piirkonna lisaväärtusest, kusjuures riigi keskmine näitaja on 74,1 %. Kuna turistide ja külastajate hulk selles piirkonnas ja eelkõige Roomas on kogu aeg suur, on just turismiga seonduvad sektorid Lazio maakonnas kõige rohkem arenenud.

20.Lazio maakonna tööhõivet mõjutas finants- ja majanduskriis vähemal määral kui kogu riigi tööhõivet. Eurostati andmetel vähenes Lazio maakonna tööhõive aastatel 2008–2013 1,7 %, (see näitaja hõlmab 38 000 kaotatud töökohta), samal ajal vähenes Itaalia tööhõive 4,2 % ja töö kaotas peaaegu miljon inimest.

21.2014. aastal suurenes nende töötundide arv, mille eest maksti CIG-hüvitisi, Lazio maakonnas kokku 12,3 % (võrreldes 2013. aastaga). Kuna nende töötundide arv, mille eest maksti CIG-hüvitisi, oli juba 2011. aastast saadik väga suur, on igasugusel suurenemisel tööturule suurem mõju, kui näitajaist näha.

22.Lisaks oli aastatel 2008–2013 Itaalia lennutranspordisektori tööhõive vähenenud peaaegu 20 % 17 . Ettevõtja Gruppo Alitalia juures toimunud koondamised muudavad juba niigi keerulise tööhõiveolukorra veelgi raskemaks.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

23.Meetmetes osalevate sihtrühma kuuluvate koondatud töötajate eeldatav arv on 184. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus

24.Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest tegevustest.

–Arvele võtmine ja oskuste hindamine: kõigepealt tegeleb meetmes osalejatega tööhõivekeskus, kes koostab töötajate profiilid, hindab nende oskusi ja jagab teavet pakutavatest teenustest ning teenuseid osutavatest akrediteeritud asutustest. Teenuse kasutamisest huvitatud töötaja valib asutuse ise ning sõlmib tööhõivekeskuse ja asjaomase asutusega lepingu (nn taastöölevõtuleping / contratto di ricollocazione). Töötaja nõustub aktiivselt tööotsimises osalema ja teenuseosutaja võtab kohustuse töötajat tööle saamiseni aktiivselt toetada.

–Aktiivse tööotsimise toetus: akrediteeritud asutused toetavad koondatuid töö otsimisel. Töötajatele määratakse juhendaja, kes neid aitab ja juhendab. Juhendaja aitab töötajatel leida lahendusi, mis võimaldavad neil uuesti tööd leida. Asutustele makstakse tulemuste alusel. Kui koondatud töötaja leiab püsiva töökoha, saab asutus 4 000 eurot, kui koondatud töötaja saab 12-kuulise või pikema töölepingu, siis saab asutus 2 500 ning kui koondatud töötaja saab vähemalt kuukuulise töölepingu, saab asutus 1 000 eurot. Kui koondatud töötaja jaoks sobivat lahendust ei leita, siis saab asutus juhendamise ja tugiteenuste eest iga osaleja kohta 20% keskmisest hüvitisest, mida ta saanuks taas tööd leidnud töötaja pealt 18 .

–Koolitus: meetmes osalejatele pakutakse kutseõpet ümberkvalifikatseerumiseks või vastavalt tööandja vajadustele oskuste täiendamiseks. Ettevalmistav koolitus võib olla seotud tööpraktikaga potentsiaalse tööandja valdustes. Koolituskulu on ühe koolituse kohta keskmiselt  4 800.

–Transpordikulude hüvitamine: töötaja, kes peab käima tööpraktikal ettevõttes, mis asub töötaja kodust 80 km kaugusel või veelgi kaugemal, saab arvete esitamisel hüvitiseks kuni 5 000 eurot. Transpordikulude hulka kuuluvad sõidukulud, päevarahad, majutuskulud ja sisseseadmiskulud (kolimiskulud, elektrikulud, vesi, küte, gaas jne).

–Toetus üle 50aastaste töölevõtmisel: see hüvitis on mõeldud koondatud töötajatele selleks, et lihtsustada tööle saamist kindlaks ajavahemikuks või põhikohaga mujal kui ettevõtjate rühma Gruppo Alitalia juures. Põhilepinguga tööle võetud töötaja eest saab teda palkav ettevõtja 7 000 eurot töötaja kohta, vähemalt 12kuulise lepinguga tööle võetud töötaja eest saab teda palkav ettevõtja 3 000 eurot töötaja kohta ja vähemalt kuuekuulise lepinguga tööle võetud töötaja eest saab teda palkav ettevõtja 1 000 eurot töötaja kohta. Kui kindlaks ajavahemikuks sõlmitud lepingu kehtimise ajal pakutakse töötajale põhikohaga tööd, siis saab töötaja tööle võtnud ettevõtja lisaks veel 7 000 eurot. Kui kindlaks ajavahemikuks sõlmitud lepingut uuesti pakutakse, siis tööandja täiendavat hüvitist ei saa.

25.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitse meetmeid.

26.Itaalia on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

27.Hinnangulised kogukulud on 2 358 080 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust (2 264 080 eurot) ning ettevalmistuste, juhtimise, teavitamise ja reklaami, kontrolli ja aruandlusega seotud kulusid (94 000 eurot).

28.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 414 848 eurot (60 % kogukuludest).

29.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest.

Kulude rahastamiskõlblikkuse periood

30.Itaalia ametiasutused hakkasid sihtrühma toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 1. aprillil 2015. Seega võib punktis 24 osutatud meetmete kulutuste katteks saada EGFist toetust alates 1. aprillist 2015 kuni 1. aprillini 2017.

31.Itaalia ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 30. jaanuaril 2015. Ettevalmistus-, juhtimis-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmete kulutuste katteks võib seega saada EGFist toetust alates 30. jaanuarist 2015 kuni 1. oktoobrini 2017.

Meetmete vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

32.Riikliku eel- või kaasrahastamise vahendid saadakse tööturupoliitika fondi eelarvest (vt seadus nr 147/2013 19 artikli 1 lõige 215.

33.Itaalia on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Menetlused, mida järgitakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimisel

34.Itaalia konsulteeris kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi osas tööturu osapooltega ning tööotsimistoetust pakkuvate akrediteeritud asutustega ja/või teavitas neid. Kohtumine ametiühingu esindajatega toimus 4. märtsil 2015 ja tööandjate ühenduse esindajatega 6. märtsil 2015. Akrediteeritud asutusi teavitati 23. veebruaril 2015 ja endiste Alitalia töötajate jaoks koostatud individuaalsete teenuste paketti tutvustati tulevastele toetusesaajatele 31. märtsil 2015. Teabevahetuse soodustamiseks ja juhtumite selgitamiseks loodi e-posti aadress (alitalia2014@regione.lazio.it) ning see anti teada toetusesaajatele ja tööturu osapooltele.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemid

35.Taotlus sisaldab juhtimis- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Itaalia on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab riiklikul tasandil tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ministeerium (Ministero del lavoro e delle politiche sociali – Direzione generale per le politiche attive, i servizi per il lavoro e la formazione, MLPS – DG PASLF) järgmiselt: MLPS –  DG PASLF –  III osakond täidab korraldusasutuse ülesandeid, MLPS –  DG PASLF –   IV osakond sertifitseerimisasutuse ülesandeid ja MLPSi peasekretariaadi II osakond on kontrolliasutus. Lazio maakond tegutseb korraldusasutuse vahendusasutusena.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

36.Itaalia on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–ettevõtjate rühm Gruppo Alitalia, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

37.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 20 artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

38.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 1 414 848 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest.

39.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 21 punktis 13.

Seotud õigusaktid

40.EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 414 848 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

41.Koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, millal Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu otsuse EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Itaalia taotlus – EGF/2015/004 IT/Alitalia)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 22 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 23 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailma kaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades) 24 .

(3)24. märtsil 2015 esitas Itaalia taotluse EGF/2015/004 IT/Alitalia, et saada EGFilt rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Itaalia ettevõtjate rühmas Gruppo Alitalia 25 . Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Itaalia taotluse alusel rahalist toetust summas 1 414 848 eurot.

(5)Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 414 848 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption]*.

26Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Gruppo Alitalia: Alitalia Compagnia Aerea Italiana S.p.A. ja Air One S.p.A. (CAI First S.p.A., CAI Second S.p.A. ja Alitalia Loyalty).

(4) ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

(5) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikliga 7 lõikega 4.

(6) Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(7) http://www.icao.int/Newsroom/News%20Doc%202013/COM.43.13.ECON-RESULTS.Final-2.en.pdf

(8) http://www.icao.int/Newsroom/Pages/Strong-Passenger-Results-and-a-Rebound-for-Freight-Traffic-in-2014.aspx

(9) http://www.amadeus.com/web/amadeus/en_US-US/Amadeus-Home/News-and-events/News/041713-300-world-super-routes/1259071352352-Page-AMAD_DetailPpal?assetid=1319526535668&assettype=PressRelease_C

(10) ENAC. Dati di traffico. www.enac.gov.it

(11) Id.

(12) Eurostat, Employment by sex, age groups and detailed economic activity (2008, NACE Rev.2 (1 000), http://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/data/database .

(13) EGF/2013/014 FR Air France (COM(2014) 701 final) ja EGF/2015/004 IT Alitalia, käesolev taotlus.

(14) UIL-transporti, UGL transporti, FILT-CGIL, FIT-CISL.

(15) Cassa Integrazione Guadagno (CIG-hüvitis) on hüvitis, mis määratakse, et tagada töötajatele teataval tasemel sissetulek. CIG-hüvitisi antakse juhul, kui tootmistegevus väheneb või see katkestatakse ümberstruktureerimise, ettevõtte ümberkorraldamise, korporatiivse kriisi või pankrotimenetluse tõttu ja mille tulemusena on kohalik tööturg tõsiselt kannatab. CIG-hüvitiste abil välditakse töötajate koondamist ja võimaldatakse ettevõtjal ajutiselt mittevajalikke töötajaid tööl hoida, kuni tavapärane tootmistegevus taastub. Tihtipeale eelnevad CIG-hüvitised mobilità meetmetele.

(16) Mobilità meetmed kuuluvad sotsiaaltagatiste hulka, mis on seadusega ette nähtud koondamiste tagajärgede leevendamiseks. Mobilità meetmetega antakse koondatud töötajatele finantstoetust ja luuakse mehhanismid, et lihtsustada nende tööturule naasmist.

(17) Eurostat, Employment by sex, age groups and detailed economic activity http://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/data/database .

(18) Taotluse esitanud liikmesriik on kavandanud hinnanguliselt 3 000 eurot nende kulude katteks, mis aitavad koondatul tööle saada, ja 600 eurot nende koondatute puhul, kelle jaoks lahendust ei olnud võimalik leida.

(19) http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2013/12/27/13G00191/sg

(20) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(21) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(22) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(23) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(24) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(25) Alitalia Compagnia Aerea Italiana S.p.A. ja Air One S.p.A. (CAI First S.p.A., CAI Second S.p.A. ja Alitalia Loyalty).

(26)  Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.