EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.6.2015

COM(2015) 232 final

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2015/001 FI/Broadcom)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

1.Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi „EGF”) rahaliste toetuste saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 1 (edaspidi „EGFi määrus”).

2.30. jaanuaril 2015 esitasid Soome ametiasutused taotluse EGF/2015/001 FI/Broadcom, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega 2 Soomes paiknevas ettevõttes Broadcom Communications Finland (edaspidi „Broadcom”) ja tema kahe tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures.

3.Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud.

TAOTLUSE KOKKUVÕTE

TAOTLUSE HINDAMINE

Menetlus

4.Soome ametiasutused esitasid taotluse EGF/2015/001 FI/Broadcom 30. jaanuaril 2015, st 12 nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast. Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist 13. veebruaril 2015, st kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, ja taotles Soome ametiasutustelt samal kuupäeval lisateavet. Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12nädalane tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks viima lõpule hindamise taotluse vastavuse kohta rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 19. juunil 2015.

Taotluse toetuskõlblikkus

Asjaomased ettevõtted ja toetusesaajad

5.Taotlus esitati seoses ettevõttes Broadcom Communications Finland ja tema kahe tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures toimunud 568 töötaja koondamisega. Põhiettevõte tegutseb NACE Revision 2 osa 46 „Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad” alla kuuluvas majandussektoris. Ettevõtetes aset leidnud koondamised toimusid Soomes kõigis NUTS 5 2. tasandi piirkondades (v.a Ahvenamaa), kõige rohkem koondamisi oli Põhja-Pohjanmaa piirkonnas (FI1A).

Sekkumiskriteeriumid

6.Soome ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtte tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud.

7.Neljakuuline vaatlusperiood kestis 11. augustist 2014 kuni 11. detsembrini 2014.

8.Vaatlusperioodil toimusid järgmised koondamised:

–563 töötajat koondati ettevõttes Broadcom Communications Finland,

–5 töötajat koondati ettevõtte Broadcom kahe tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures.

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

9.Vaatlusperioodil toimunud koondamisi arvutati järgmiselt:

–563 töötajat koondati kuupäevast, mil tööandja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

–5 töötajat koondati töölepingu tegeliku lõpetamise või lõppemise kuupäevast.

Nõuetele vastavad toetusesaajad

10.Nõuetele vastavate toetusesaajate koguarv on seega 568.

Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel

11.Selleks et näidata, kuidas koondamised ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suured struktuurimuutused seotud on, märkisid Soome ametiasutused, et 2005. aastal pakkus kiibistike arendamine (valdkond, millega tegeleb ka Broadcom Communications Finland) tööd hinnanguliselt umbes 5 000 inimesele Euroopas. Kuigi asjaomase tootearendussektori töötajate arv maailmas (eelkõige Aasias ja USAs) kasvas, oli see Euroopas 2014. aastaks järsult vähenenud, pakkudes tööd veel vaid paarisajale inimesele.

12.Mobiiltelefonide kiibistike arendamine ja müük on praegu vaid väheste ettevõtjate pärusmaa, neist suurim on kindlasti Qualcomm (USA), kelle turuosa moodustas 2014. aasta esimeses kvartalis Strategy Analyticsi 6 järgi 66 %. Suuruselt järgmine ettevõtja MediaTek asub Taiwanis, talle järgnevad Spreadtrum Hiinas ning Marvell ja Intel USAs.

13.Broadcomis toimunud koondamised on seotud suundumustega, mis mõjutasid kogu Soome elektroonikatööstust ja kulmineerusid 2011. aastal, mil Nokia teatas ulatuslikest koondamistest. 2012. aastal koondas Nokia esimesed 1 000 inimest oma Salo tehases (EGF/2012/006 FI/Nokia Salo), sama aasta lõpus ja 2013. aasta kevadel koondati veel 3 700 töötajat (EGF/2013/001 FI/Nokia). Mahukas tootearendusprogramm peatati ja suur hulk töökohti likvideeriti.

14.2000. aastate alguses näitas Soomes ja selle lähiriikides paiknevate ning Soome elektroonika- ja elektritööstuses töötavate isikute arv pidevat kasvutendentsi, kuid 2007. aastal toimus muutus, mil vastavad välisriikide näitajad hakkasid suurenema, kuid Soome omad järk-järgult langema.

15.2000. aastatel suurenes Soome asjaomaste tütarettevõtjate personali arv kõikides maailmajagudes, kuid 2004. aastast alates tõusis esiplaanile Aasia, kus elektroonika- ja elektritööstuses töötavate isikute arv oli ilmselgelt kõige suurem. Euroopas jätkus töötajate arvu kasv kuni 2008. aastani, pärast seda hakkas töötajate arv vähenema.

16.Praeguseks on NACE Revision 2 osa 46 „Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad” alla kuuluvas majandussektoris esitatud kaks EGFi taotlust (üks neist EGF/2010/012 NL/Noord Holland ICT), mõlemad on esitatud IKT-sektoris ja mõlema põhjenduseks on kaubanduse globaliseerumine.

Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused

17.Broadcomi koondamiste põhjuseks on otsus sulgeda ettevõtte tootmisharu, mis tegeles mobiililevi seadmetega (Cellular Baseband business). Otsusega kaasnes 3 000 koondamist üleilmselt, sh 600 inimese koondamine Soomes. Broadcom lõpetab kogu oma äritegevuse Soomes; mobiiltelefonide kiibistike väljatöötamine on üle viidud USAsse ja Aasiasse.

18.2005. aastal oli Euroopas neli suurt mobiiltelefonides kasutatavate kiibistike tootjat. Nokia ja Philips töötasid välja kiibistikud oma telefonidele, Ericsson Mobile Platforms (EMP) disainis ja arendas neid peamiselt Sony-Ericssoni jaoks ning Infineon tootis neid teiste mobiiltelefonitootjate jaoks. Nokia on oma telefonide jaoks kiibistikke välja töötanud alates 1980. aastatest. Ettevõte tegeles tootearendusega peamiselt ise, kuid kiibistikke toodeti peamiselt Texas Instrumentsi (TI) ja STMicroelectronicsi (STM) tehastes. 2007. aastal otsustas Nokia loobuda kiibistike arendamisest ja müüs oma tootearendusüksused STMile.

19.Sel ajal jätkas Nokia veel WIFI-modemite arendamist ja müüs litsentse kiibistike tootjatele, sealhulgas STMile. 2010. aastal loobus Nokia modemite väljatöötamisest ja müüs selle haru Renesas Electronicsi (REC) tütarettevõtjale Japanese Renesas Mobile Corporation (RMC). Selle äritehingu tulemusena läksid umbes 1 100 Nokia tootedisainerit uue tööandja alluvusse.

20.Pikaajalise ulatusliku kahjumi tagajärjel otsustas REC 2013. aastal RMC tegevuse lõpetada. 2013. aasta sügisel müüs REC oma modemiäri LTE 7 valdkonna Broadcomile tagasi ja umbes 800 inimest, kes varem töötasid Renesasis, asusid nüüd tööle Broadcomis. Vaid paar kuud pärast seda oli Broadcomi kord teada anda, et kogu tema Cellular Baseband-äri tuleb sulgeda. Siis enam uusi ostjaid ei leitud.

Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele

21.Koondamised mõjutavad negatiivselt eelkõige Põhja-Pohjanmaa piirkonna (NUTS 2. tasandi piirkond FI1A) majandust, kus oli koondamisi 424 (kokku 568st koondamisest). Selle piirkonna töötuse tase on kogu aeg paari protsendipunkti võrra kõrgem kui riigi keskmine. 2014. aasta augustis oli töötuse määr Soomes 12,2 %, Põhja-Pohjanmaal oli see 14,1 % ja koondamistest kõige enam mõjutatud linnas Oulus oli see 16,1 %.

22.Põhja-Pohjanmaal on IKT-sektoris praegu umbes 1 250 töökohta, enamik neist Oulus. IKT-sektor on juba aastaid vaevelnud üleilmse majanduskriisi tagajärjel, täpsemalt on sektor kannatanud olulise sisemise struktuurimuutuse tagajärjel, mille käigus juhtivad suured äriühingud vaatasid oma strateegiad läbi, paigutasid oma tegevuse ümber uutesse turupiirkondadesse ja ratsionaliseerisid tootmist, et tulla toime teravneva konkurentsiga. IKT-sektor on olnud aastaid Oulu halduspiirkonna majanduse nurgakiviks. Kogu IKT-sektori suhteline turuosa kõigist selle piirkonna töökohtadest moodustab umbes 12 %, Soomes on see turuosa võrreldav vaid pealinna Helsingi halduspiirkonna omaga.

23.Sektori kogetud raskused ja ettevõtjate uued äristrateegiad on põhjustanud erasektoris hulgaliselt koondamisi. Kui 2008. aastal andis IKT-sektor tööd selles piirkonnas ligemale 13 000 inimesele, siis 2012. aastaks oli see näitaja vähenenud umbes 10 500 inimeseni. Pärast seda on koondatud veel inimesi ja praegu on hinnanguline töötajate arv alla 10 000. Ettevõtjad lähevad esemete tootmiselt üle sisu tootmisele ja üleilmsed suurettevõtted paigutavad tegevust ümber väiksematesse üksustesse. Lisaks erasektori ettevõtjatele on ka riiklik sektor IKT-spetsialistide jaoks oluline tööandja. Riikliku sektori kokkuhoiupoliitika tulemusena ei pakuta seal aga enam sama palju töökohti kui varem, see trend jätkub ka tulevikus.

24.Oulu halduspiirkonna eripäraks on see, et kaks töötut kolmest on kõrgema haridustasemega spetsialistid ja omavad väärtuslikku töökogemust. Oulu halduspiirkond on juba pikemat aega olnud IKT-sektoris vajalike teadusuuringute ja tootearenduse juhtpositsioonil ning pakkunud tööd mitmes inseneriteaduse ja andmetöötluse valdkonnas.

25.IKT-sektoris töötavad enamasti noored: pooled praegustest tööotsijatest on alla 40aastased. Uue töö leidmine on raske eelkõige vanemaealistel, suureneb pikaajaline töötus. Põhja-Pohjanmaa IKT-sektori töötutest umbes pooled (450 inimest) on olnud töötud üle aasta; peaaegu 300 neist on kõrgharidusega.

26.Broadcomi koondamised on Oulu töötuse näitajaid oluliselt suurendanud. Koondamised on suurendanud just töötute vanemspetsialistide arvu. Oulu halduspiirkonnas on aktiivselt arendatud uute kasvavate sektorite tegevust, millesse saab kaasata töötuid IKT-spetsialiste. Paljudel neist on väärtuslikud kogemused tootedisaini ja tootearenduse alal, seda saab edaspidi ära kasutada kas siis IKT-sektoris või sektorites, kus rakendatakse IKT-vahendeid.

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed

Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad

27.Meetmetes osalevate sihtrühma kuuluvate koondatud töötajate eeldatav arv on 500. Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt:

28.Meetmetes osaleb seega eeldatavasti kokku 500 sihtrühma kuuluvat toetusesaajat.

Kavandatud meetmete toetuskõlblikkus

29.Soomel on kavas võtta käesolevas taotluses käsitletud koondatud töötajate jaoks kolme tüüpi meetmeid, mis aitavad neil i) leida uut töökohta, ii) asutada oma ettevõte ja iii) omandada haridust või osaleda koolitusel. Kõik järgnevalt kirjeldatud meetmed moodustavad kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi, mille eesmärk on koondatud töötajate tööturule tagasi toomine.

30.Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed. Töötutele õpetatakse tööotsimise oskusi, neid nõustatakse ja juhendatakse, käiakse koos töömessidel, aidatakse koostada tööle kandideerimise avaldusi ja CV-sid. Teenust pakutakse erineva suurusega gruppidele. Olenevalt grupi suurusest kestab koolitus 5 kuni 20 päeva. Gruppides pakutakse ka individuaalset kutsenõustamist, sealjuures keskendutakse suhtlusele ja tööpraktikale. Selline nõustamine võib toimuda kuni 40 päeva vältel. Üksikisikutele või gruppidele võidakse määrata tööotsimisnõustajad, kellega saab töö otsimise ajal koos töövestluseks valmistuda ja kes uue töökoha leidmisel on mentoriteks nii tööandjatele kui ka töövõtjatele. Iga tööotsija kohta on aastas ette nähtud kuni 50 tundi nõustamist.

31.Koondatud töötajad saavad kasutada ka mitmesuguseid ekspertide pakutavaid hindamisteenuseid. Näiteks võidakse hinnata tööotsijate töövõimet, sealhulgas tervisega seonduvaid aspekte, pädevust ja kutseoskusi või ettevõtlusoskusi ja töötaja potentsiaali selles osas.

32.Teeninduspunktides pakutavad tööhõive- ja ettevõtlusteenused. Koondatud töötajate jaoks rajatakse spetsiaalsed teeninduspunktid, kust nad saavad abi meetmete rakendamise ajal. Need teeninduspunktid luuakse selleks, et nõustada koondatud töötajaid algusest peale, pakkudes neile personaalseid ja hoolikamalt suunatud teenuseid, mida riiklik tööhõivetalitus tavapäraselt ei suudaks. Kui sihtrühma kuuluvad isikud ei suuda mõistliku ajaga tööd leida, määratakse neile IKT-sektorit hästi tundev mentor. Mentor oskab töötajaid aidata kas konkreetsete tööotsimisoskuste omandamisel või suunata neid oma ettevõtte loomisel.

33.Koolitus ja ümberõpe. Koolitusmeetmete eesmärk on see, et koondatud omandaksid mõnes kasvava tööhõive määraga sektoris vajalikud põhioskused või kutsekvalifikatsiooni või jätkaksid õpinguid või omandaksid kõrghariduse olemasolevate oskuste süvendamiseks. Isikutele, kellel puuduvad edasised karjääriplaanid, pakutakse nõustamist ja ettevalmistavaid tööturukoolitusi. Koolitus on sihtrühmapõhine ja kursused võivad sisaldada näiteks IKT-oskuste süvendamist, samuti projektijuhtimist, kvaliteedi- ja finantsjuhtimist ning ettevõtlusoskuste arendamist. Põhjalik ettevõtluse arendamise koolitus (KEKO) annab oskusi konkreetsete ettevõtluse arendamise projektide juhtimiseks.

34.Teenuseosutajatele võidakse sihtrühma kuuluva töötajaga töösuhte loomise eest maksta töötasu osana rahalisi stiimuleid (palgatoetus). Alates 2015. aastast on vastav palgatoetus 30–50 % ühele isikule makstava palga summast, sõltuvalt sellest, kui kaua inimene, kelle eest toetust makstakse, on töötu olnud. Toetuse maksmise periood määratakse kindlaks asjaomase isiku vajadustest lähtuvalt (nt uues töökohas vajatavad pädevused).

35.Ettevõtlusega alustamine ja teenuste osutamine uutele ettevõtjatele. Ettevõtluse edendamisega seonduvaid meetmeid rakendatakse ettevõtlusinkubaatori tüüpi koolitusel ja tööhõivepoliitikast lähtuval ettevõtluskoolitustel. Lisaks pakutakse uutele ettevõtjatele nõustamist, konsultatsioone ja toetust. Uute ettevõtete loomist toetatakse piirkondlike ettevõtlusteenuste võrgustiku kaudu ning tööhõive- ja majandusministeeriumi haldusalasse kuuluva ettevõtluse planeerimisega. Ettevõtlusinkubaatori kontseptsiooni kasutatakse mitmesuguste tööturukoolituste korraldamisel, sinna alla kuulub meeskonnatöö koolitus koolitusfirma juhendamisel.

36.Ettevõtluse alustamise toetus. Ettevõtluse alustamise toetus tagab algajale ettevõtjale sissetuleku ajaks, mida on hinnangute kohaselt vaja täistööajaga ettevõtte tegevuse alustamiseks ja sisseseadmiseks (maksimaalselt 18 kuud). Toetus koosneb kahest osast: baastoetusest ja lisatoetusest. 2014. aastal on baastoetus 32,66 eurot päevas. Lisatoetus on kõige rohkem 60 % baastoetusest. Ettevõtluse alustamise keskmine toetus on hinnanguliselt 6 000 eurot, kuid igale toetusesaajale antav summa määratakse eraldi.

37.Reisi-, ööbimis- ja kolimiskulude hüvitamine. Tööotsijale võib hüvitada reisi- ja majutuskulud, mis on seotud töö otsimisega või töö leidmise hõlbustamiseks vajalikul koolitusel osalemisega. Samuti võidakse kompenseerida kolimiskulud, kui uus töökoht asub töötaja elukohast kaugel. Need hüvitised on selleks, et innustada sihtrühma kuuluvaid isikuid otsima tööd laiemas geograafilises piirkonnas.

38.Ettevõtjate küsitlemine ja külaskäigud. Projekti eesmärk on parandada teadmisi IKT-sektori kohta, kogudes selleks ettevõtjate küsitlemise ja külastamise teel IKT-sektori piirkondlikku prognoositavat teavet. Seda kasutatakse sihtrühmale suunatud teenuste kavandamiseks ja selleks, et parandada sihtrühma töölenaasmise toetuseks vajalike teenuste ostmise kvaliteeti. IKT-sektori prognoosidest on kasu ka neil tööotsijail, kes kaaluvad oma ettevõtte asutamist. Nende meetmetega jätkatakse varasema EGFi juhtumi (EGF/2013/001 FI/Nokia) raames alustatud tööd, mille käigus koostati telefoniküsitluste põhjal aruandeid ja statistikat.

39.Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt toetuskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

40.Soome ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et rahaline toetus EGFist ei asenda ühtegi niisugust meedet.

Hinnanguline eelarve

41.Hinnangulised kogukulud on 2 275 000 eurot, mis sisaldab individuaalsete teenuste kogumaksumust (2 172 000 eurot) ning ettevalmistus-, haldus, teavitamis- ja reklaami-, kontrolli- ja aruandluskulusid (103 000 eurot).

42.EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on 1 365 000 eurot (60 % kogukuludest).

43.Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest. Soome ametiasutused on kinnitanud, et need sõltuvad sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivsest osalemisest tööotsimis- ja koolitusmeetmetes.

44.Soome ametiasutused kinnitasid ka, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud 15 000 eurot ühe toetusesaaja kohta.

Kulude toetuskõlblikkuse periood

45.Soome ametiasutused hakkasid sihtrühma toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 11. augustil 2014. Seega on punktides 29–39 osutatud meetmete võtmiseks vajalikud kulutused EGFi toetuse saamiseks kõlblikud alates 11. augustist 2014 kuni 30. jaanuarini 2017, erandiks on kõrgharidusmeetmed (kui neid kasutatakse), mille puhul antakse rahalist toetust alates 11. augustist 2014 kuni 30. juulini 2017.

46.Soome ametiasutused hakkasid EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 11. augustil 2014. Ettevalmistuse, halduse, teavitamise ja reklaami ning kontrolli ja aruandlusega seotud kulud on seetõttu EGFi toetuse saamiseks kõlblikud alates 11. augustist 2014 kuni 30. juulini 2017.

Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega

47.Nõutavad riikliku kaasrahastamise eraldised on enamasti pärit tööhõive- ja majandusministeeriumi haldusalasse kuuluvast riiklike tööhõiveteenuste eelarvest. Mõnda teenust rahastatakse majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate keskuste ning tööhõive ja majandusarengu ametite halduskuludest. Tehnilise toega seotud ülesandeid rahastatakse tööhõive- ja majandusministeeriumi ning majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate keskuste halduskuludest. Tehakse kõik, et kõikide meetmete ja ülesannete täitmiseks saaks kasutusele võtta riiklikud eelrahastamisvahendid, mis võimaldavad EGFist toetatavad meetmed käiku lasta nii ruttu ja nii hästi kui võimalik.

48.Soome ametiasutused valmistavad praegu ette EGFile esitatavat taotlust Microsoftis aset leidnud uute koondamistega seoses. Nagu Broadcomi koondamiste puhul, olid ka Microsoftist koondatud isikud varem tööl Nokias ja töötasid samades piirkondades: Oulus, Tamperes, Salos ning Helsingis ja selle ümbruskonnas. Kõnealuste meetmepakettide vahel püütakse luua sünergiat.

49.Broadcomi koondamistega seonduvalt loodud EGFi meetmepaketi raames tehakse koostööd ka Euroopa töötajate liikuvuse projektiga (2014–2020), mis on riikliku EURESi teenuse arendamise projekt. Projekt käivitatakse 2015. aasta alguses ja seda rahastatakse ESFi vahenditest, koordineerimisega tegeleb Põhja-Karjala majandusarengu, transpordi- ja keskkonnaamet (ELY-keskus).

50.Ettevalmistamisel on riiklik meetmepakett „Mallit rekrytoivan ja irtisanovan yrityksen välillä” ESFi uue programmitöö perioodi raames. Meetmepaketi eesmärk on tegeleda struktuurimuutuste ja nendega toimetuleku tagamise riiklike meetmete väljatöötamise ja täiendamisega. Muu hulgas on see meetmepakett mõeldud ka ühiseks tootearenduseks, heade ja halbade tavade kindlakstegemiseks, teabevahetuse parandamiseks ja projektide heade tulemuste kinnistamiseks.

51.Soome ametiasutused on teatanud, et EGFist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest.

Menetlused, mida järgitakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajatega või sotsiaalpartnerite ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimisel

52.Soome ametiasutused on kinnitanud, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamisel konsulteeriti sihtrühma kuuluvate toetusesaajate esindajate ja sotsiaalpartneritega. Arutelu toimus 1. oktoobril 2014 ja selle eesmärk oli kavandada EGFi piirkondlike projektide raames esitatavaid meetmeid. Osavõtjate hulgas olid nii sihtrühma kuuluvate toetusesaajate kui ka koondamisi teostava ettevõtte esindajad, samuti muude huvirühmade esindajad. Selle ürituse käigus esitati mitu Oulu halduspiirkonna EGFi projekte käsitlevat soovitust, mida taotluses ka kajastati.

53.Tööhõive- ja majandusministeerium on kaasanud mitu huvirühma, kes tegelevad Broadcomi koondamistega ja kes osalesid EGFi taotluse ettevalmistamisel. Kõnealusesse töörühma kuuluvad asjaomaste ELY-keskuste esindajad, kes vastutavad meetmete piirkondliku rakendamise eest ja täidavad keskseid rakendamis- ja kavandamisülesandeid, samuti tööturu osapoolte, Broadcomi ja muude huvirühmade esindajad.

54.Tööhõive- ja majandusarengu haldusasutuse klienditeeninduspunktid, samuti ELY-keskused teevad koostööd teiste huvirühmadega. Koostöö eesmärk on toetada riiklike tööhõive- ja ettevõtlusteenuste rakendamist, kavandamist ja arendamist. Selleks teeb tööhõive- ja ettevõtlusteenuste haldusnõukogu koostööd tööhõive- ja majandusarengu ametiga.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

55.Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Soome on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab tööhõive- ja majandusministeerium, mis ühtlasi haldab ESFi vahendeid. Sama ministeerium täidab ka sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Nimetatud kahe kohustuse täitmise eest vastutavate osakondade ülesanded ja aruandlussuhted hoitakse rangelt lahus. EGFi haldamisega tegeleb tööhõive- ja ettevõtlusosakond, ESFi haldamisega aga regionaalpoliitika osakond. Mõlema fondi sertifitseerimine kuulub personali- ja haldusüksuse vastutusalasse. Ministeerium on koostanud üksikasjaliku juhendi järgitavate menetluste kohta.

56.Auditeerimise eest vastutab sõltumatu siseauditi üksus, mis tegutseb sama ministeeriumi kantseleiülema otseses alluvuses. Järelevalve ja auditeerimisega tegelevad nii haldus- kui ka sertifitseerimisasutus.

Asjaomase liikmesriigi kohustused

57.Soome ametiasutused on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

–kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

–riigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

–Broadcom Communications Finland, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja kandnud oma töötajate eest nõuetekohaselt hoolt;

–kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

–kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

–EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

MÕJU EELARVELE

Eelarvet käsitlev ettepanek

58.Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 9 artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

59.Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotlusele rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid 1 365 000 euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatavate meetmete kogukuludest.

60.EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 10 punktis 13.

Seotud õigusaktid

61.EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku 1 365 000 euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale.

62.Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta.

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta
(Soome taotlus – EGF/2015/001 FI/Broadcom)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 11 eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 12 eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailma kaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 13 artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)30. jaanuaril 2015 esitasid Soome ametiasutused taotluse EGF/2015/001 FI/Broadcom, et saada EGFist rahalist toetust seoses töötajate koondamisega Soomes paiknevas ettevõttes Broadcom Communications Finland ja tema kahe tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab kõnealuse määruse artiklis 13 sätestatud EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele.

(4)Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soome taotluse alusel rahalist toetust summas 1 365 000 eurot.

(5)Selleks et minimeerida fondi vahendite kasutuselevõtuks vajalikku aega, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2015. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 365 000 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption]  14*.

Brüssel,

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2) EGFi määruse artikli 3 tähenduses.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(4) Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4.

(5) Komisjoni määrus (EL) nr 1046/2012, 8. november 2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, 9.11.2012, lk 34).

(6) https://www.strategyanalytics.com/default.aspx?mod=pressreleaseviewer&a0=5482

(7) LTE (Long-Term Evolution) on mobiiltelefonide ja andmeterminalide vaheline kiire traadita andmeside.

(8) Ligikaudne näitaja.

(9) ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(10) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(11) ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(12) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(13) Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(14)  Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ.