1.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 240/9

1.

Linnade tegevuskava on üks äärmiselt oluline Euroopa projekt, millega arendatakse välja uus töömeetod, et luua tegevusraamistik ning tõhusad vahendid eesmärgiga tagada sidusus kõikide linnu ja neid ümbritsevaid funktsionaalseid piirkondi puudutavate poliitikameetmete vahel. Kuna umbes kaks kolmandikku kõigist ELi valdkondlikest poliitikatest mõjutavad Euroopa linnaalasid, peaksid linnad osalema tihedamalt nende kujundamisel ja levitamisel. Eesmärgiks on parandada elukvaliteeti linnades ja arendada välja uus „linnalik” valitsemistava, mis praktilise, konkreetse ja erinevate tasanditega kooskõlastatud lähenemisviisiga eesmärke vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele püstitab ja neid ellu viib. Selline uus linnade paradigma pakub olulisi võimalusi. See annab inimestele võimaluse kogeda kohapeal Euroopa lisaväärtust sotsiaalsete ja demograafiliste probleemidega tegelemisel, võimaldab – tihedas seoses ka Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga – parandada Euroopa poliitikameetmete kvaliteeti, sidudes neid vastastikkuse põhimõttel riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiatega ning seeläbi senist koostööd tunduvalt parandada. Komitee rõhutab, et linnade tegevuskava peab olema osa terviklikumast territoriaalsest visioonist, mis käsitleks nii linna- kui ka maapiirkondi (1).

Lisaks võib see anda olulise panuse Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisse, sh ennekõike majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide rakendamisse (2).

Koos alt-üles lähenemisviisi ja mitmetasandilise valitsemisega on selle protsessi õnnestumisel olulised järgmised kolm kriteeriumi:

2.

Komitee tuletab meelde alates 1989. aastast tehtud jõupingutusi ja linnaarengu katseprojekte, mida tuleks rohkem arvesse võtta ja tugevamalt Euroopa tasandi poliitikakujundamise protsessi kaasata ning seeläbi aidata kaasa linnade tegevuskava ettevalmistamisele ELi tasandil:

3.

Linnade tähendus: Euroopaski on märgata üleilmset suundumust linnarahvastiku osakaalu suurenemisele. Euroopa on linnade kontinent, kus praeguseks elab ligikaudu 70 % elanikkonnast linnades või linnastutes. Linnad on majandusliku arengu, sotsiaalse kaasatuse ja säästva arengu liikumapanev jõud, kus luuakse enam kui 75 % SKPst. Samas aga iseloomustavad linnu ka sotsiaalsed vastuolud. Olgu siinkohal nimetatud vaid mõned: vaesus ja rikkus, tööhõive potentsiaal ja pikaajaline töötus, tööjõunõudlus ja puudus, suured erinevused haridusvaldkonnas ja erilised keskkonnaalased väljakutsed. Nn integratsiooni katalüsaatoritena peavad nad suuresti toime tulema praeguste põgenikevoogudega ja ELi-sisese rändega. Ükski ELi poliitika ei oleks teostatav, kui selles ei võetaks arvesse selle linnamõõdet.

4.

Integreeritud ja multidistsiplinaarne lähenemine: juba Leipzigi harta koostamisel 2007. aastal rõhutati, et linnades saavutatakse edu ainult integreeritud lähenemisviisiga ning et mitmetasandiline valitsemine on linnade mitmetahuliste probleemide lahenduseks. Edukas lähenemisviis hõlmab n-ö kapseldunud mõtlemisest ülesaamist avalikus halduses ehk probleemide lahendamist valdkonnaüleselt, koostööd traditsiooniliste hierarhiate kaudu, erinevate sidusrühmade kaasamist, võttes arvesse erinevusi piirkondlike ja kohalike territooriumide vahel. Seejuures on ette nähtud suunad, mis on tihedalt seotud Euroopa Komisjoni parema õigusloome, parema rahastamise ja parema kooskõlastamise ideedega. Integreeritud lähenemisviis vajab siiski tugevat kooskõlastamist ja koostööd igal tasandil – kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil.

5.

Linna- ja maapiirkonnad kui teineteist täiustavad funktsionaalsed ruumid: linnade tegevuskava teemalistes aruteludes väljendatakse alatasa kartust, et ulatuslikum keskendumine linnaprobleemidele toimub maapiirkondade toetamise arvelt. Komitee tunnustab linna- ja maapiirkondade vahelise seose olulisust ning maapiirkondade rolli, kes samuti annavad panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. ELi poliitikad ei tohiks soodustada konkureerivaid suhteid nende kahe mõõtme vahel, kui need geograafiliselt, haldusalaselt ning funktsionaalsete ja temaatiliste poliitikate osas omavahel läbi põimuvad. Seetõttu on vaja rõhutada täiendavust nende kahe mõõtme vahel ning võimaldada seeläbi nende vahel uute juhtimisviiside katsetamist, eelkõige teenustele ligipääsu parandamise ja digitaalsete tehnoloogiate arengu teel. Peamine eesmärk – ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt tugev Euroopa ja tugevam sotsiaalne ühtekuuluvus– on saavutatav vaid juhul, kui mõlemad on tugevad. Euroopa linnapoliitika hõlmab kõiki linnu ja neid ümbritsevaid funktsionaalseid alasid: selles ei keskenduta mitte ainult pea- või suurlinnadele, vaid ka keskmise ja väikese suurusega linnadele, mis on oma ümbritseva piirkonna seisukohalt olulised.

6.

ELi linnade tegevuskava peaks andma juhiseid ka ELi läbirääkimispositsioonidele, pidades silmas konverentsi „Habitat III”, mis peetakse Quitos 17.–20. oktoobril 2016. Lisaks sellele ja kooskõlas ELi eesmärgiga olla tugevam ülemaailmne jõud ning vajadusega parandada ELi välis- ja sisepoliitika vahelist järjepidevust, peaks EL tugevdama ja stimuleerima rahvusvahelist koostööd ja linnade omavalitsuste vahelisi kontakte.

7.

Linnade tegevuskava edukaks elluviimiseks peab see tuginema linna- ja piirkondliku juhtimise vahelisel integreeritud lähenemisviisil ning hõlmama institutsioonilist ja haldusraamistikku.

8.

Sellise Euroopa linnade tegevuskava kujundamisel, mis oleks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ning millega tagataks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine alt-üles põhimõttel, on võtmeteguriteks valitud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja neid esindavate riiklike ja Euroopa tasandi liitude kaasamine otsustusprotsessi, nende vastutustundlik osalus rakendusprogrammide määratlemisel ning ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel ja hindamisel, kooskõlas nende institutsioonilise rolliga.

9.

Euroopa Komisjon koos eesistujariigi Madalmaadega on alustanud Amsterdami pakti ettevalmistamist, kaasates sinna ka suure hulga sidusrühmi. Pakti eesmärgiks on kaheteistkümne temaatilise partnerluse raames kolme aasta jooksul välja arendada ja rakendada integreeritud poliitikameetmete tegevuskavad peamiste linnaprobleemide kohta.

Need peaksid toimima linnade tegevuskava peamise rakendusvahendina. Need ühendavad järjest suuremat hulka valdkondlikke poliitikaid, mis mõjutavad ELi linnaalasid. Sellest sõltub ka, kui edukad on partnerlused ja ELi linnade tegevuskava juhatus, kes jälgivad edasiliikumise protsessi tihedas koostöös linnade, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, liikmesriikide, Euroopa institutsioonide (sh Euroopa Regioonide Komitee) ja asjaomaste kohalike sidusrühmadega.

Komitee pooldab keskendumist piiratud arvule olulistele poliitikavaldkondadele, mis võimaldaksid saavutada nähtavaid tulemusi ja näidata ELi linnade tegevuskava lisandväärtust. Need kaksteist prioriteetset teemat ei moodusta lõplikku nimekirja. Partnerlused tuleks luua ka teiste integreeritud poliitikameetmeid vajavate teemade jaoks, nagu kultuurilise ja turismialase mõõtmega arvestamine linnaarengus, osalemise uued kaasavad vormid ja arukate linnade teema. Temaatiliste prioriteetide ulatuslik hindamine on võimalik alles pärast partnerluste välja arendamist, sest alles siis on selge, kas ja kuidas Euroopa Liidu jaoks olulised põhiteemad (nt noorte töötus) on integreeritud. Komitee tunneb heameelt selle üle, et neli katsepartnerlust (õhukvaliteet, eluasemed, vaesus linnades, ning ränne ja pagulaste integreerimine) on juba oma tööga alustanud. Partnerluste edasise arengu juures on äärmiselt oluline tagada algusest peale nende siduvus, nt aruande esitamine komisjonile, parlamendile, nõukogule ja komiteele iga poole aasta tagant. Komitee viitab ka võimalusele, et temaatilised partnerlused võivad aidata kaasa tulevaste ELi õigusaktide kujundamisele ja praeguste ELi õigusaktide läbivaatamisele. Pidades silmas osalemise rahastamist temaatiliste partnerluste puhul, kus arvestatakse ligikaudu 15 partneriga, ning võttes arvesse, et Madalmaad on juba eraldanud 50 000 eurot kõigi partnerluste toetamiseks, palub komitee komisjonil leida võimalusi tehnilise abi rahastamiseks, mis lihtsustaks huvitatud kohalikel ametiasutustel partneriteks saamist.

10.

Amsterdami pakti või teiste Euroopa programmide (nt Urbact) raames koostatud linnade tegevuskavade täiendamine ja rahastamine võiksid kuuluda järgmisel programmiperioodil rakenduskavade teemade hulka.

11.

Lisaks peaks komisjon kooskõlastamise juures kandma tugevat ja siduvat rolli, näiteks nimetades ametisse ELi linnade tegevuskava koordineerimiseks esimese asepresidendi, kes oma ametikoha tõttu tagaks ka tugeva seose parema õigusloome tegevuskavaga. Sellisel koordineeritud viisil kaotatakse ka killustunud arusaam linnadest, mis tuleneb üksikute peadirektoraatide tehnilisest vaatenurgast. „Arukad linnad” ja maapiirkondade puhul „arukad piirkonnad” ei oleks seejuures ainult tehnoloogiliselt arukad, vaid ka sotsiaalses mõttes arukad. Samuti on ELi linnade tegevuskava raames vaja integreeritud poliitikat, kiirendades arukate linnade ja aruka spetsialiseerumise strateegiaid (RIS3). Terviklik lähenemisviis on hädavajalik, eriti ajal, kui tuleb silmitsi seista pagulasvoogude ja neist tuleneva integreerimisvajadusega. Lisaks on oluline lisada linnade tegevuskava Euroopa Komisjoni iga-aastasesse tööprogrammi, et tagada protsessi läbipaistvus ja siduvus.

12.

Komitee nõuab täiendavaid edusamme, et kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (sh linna- ja piirkondlikud võrgud ning muud sidusrühmad) paremini linnapiirkondade eest vastutavaid asutusi mõjutava ja/või neile keskenduva ELi poliitika koostamisse ja hindamisse.

13.

Linnamõõtme kaasamine mõjuhinnangutesse: komitee ja komisjoni algatusel käivitatud territoriaalse mõjuhindamise katseprojekt hoonete energiatõhususe näitel on tõestanud, et on juba olemas asjakohased meetmed territoriaalse mõõtme kaasamiseks mõjuhinnangutesse. Lisaks on katseprojekt näidanud linnade ja piirkondade suurt huvi, valmidust ja võimekust aktiivselt asjakohaste meetmetega tegeleda ning neisse vajalikku panust anda.

14.

Vajalik on rakendada teadmiste vahetamist ja linnadevahelist koostööd, et edendada oskusteabe/parimate tavade vahetamist linnade ja kohalike omavalitsuste vahel, vähendades halduskoormust nii palju kui võimalik. Andmete kogumist linnaarengu küsimuste kohta tuleks kaaluda vaid erandjuhtudel, piirdudes seejuures vaid hädavajalikuga.

15.

Komitee kutsub jätkuvalt üles süstemaatiliselt üle vaatama linnade ja nende funktsionaalsete piirkondade toetuse täiustamise võimalusi. Mõelda tasuks järgmistele võimalustele:

16.

Komitee kutsub üles arvestama linna- ja maapiirkondade aspekte ka Euroopa poolaasta – kui üha olulisema majanduspoliitilise kooskõlastusvahendi – raames. Selle võiks saavutada, kui liikmesriigid kaasaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused õigeaegselt iga-aastasesse riiklike reformikavade koostamisse. Seejuures võiks olla oluline roll igas liikmesriigis ametisse nimetatud Euroopa poolaasta eest vastutavatel Euroopa Komisjoni esindajatel.

17.

Komitee rõhutab ka linnavõrkude dünaamikat ja suutlikkust anda panus Euroopa Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamisse. Mis puutub linnapeade pakti, mis koondab üle 6 000 kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse, kes on võtnud endale kohustuse vähendada süsinikdioksiidi heiteid enam kui ELi 2020. aasta kliimaeesmärkides ette nähtud, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles arendama linnapeade pakti rolli eesmärgiga jätkata tegevust ka pärast 2020. aastat ning muuta pakt konkreetsete panuste kandjaks, mille abil linnad ja piirkonnad saavad anda võitluses kliimamuutuste vastu laiemas ELi kontekstis (4).

18.

Amsterdami paktist peaks saama linnade tegevuskava rakendamise protsessi siduv kokkulepe. Võimalikult kiiresti tuleks ellu viia ka need kaheksa partnerlust, mis käesoleval hetkel ei ole veel käivitunud. Seejärel tuleks ajakohaselt üle vaadata ka teemade nimekiri, et hinnata, kas partnerlustega võetakse arvesse linnade tegeliku olukorra kõiki elemente. Komitee tervitab eesistujariigi Madalmaade ettepanekut Amsterdami pakti eelnõu lisas, mille kohaselt kaasatakse temaatilistesse partnerlustesse valdkondadevahelised küsimused, sealhulgas ka linnajuhtimine, halduspiire ületav juhtimine, muu hulgas linna- ja maapiirkondade ning piiriülene koostöö, või üldist huvi pakkuvate avalike teenuste osutamine. Viimati nimetatud aspekti puhul tuleb tagada, et ELi linnade tegevuskavas austataks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 14 ja selle protokollis 26 sätestatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nendega seotud kaalutlusõiguse põhimõtet liidu esmase õiguse mõistes ning eriti, et sellesse oleks temaatiliselt integreeritud üldist huvi pakkuvad kommunaalteenused.

19.

Lisaks Amsterdami paktis ette nähtud organitele ja aruandekohustusele tuleks korrapäraselt aru anda ka Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komiteele, et kindlustada läbipaistev ja ulatusliku juurdepääsuga menetlus, millesse ei ole kaasatud ainult vahetud osalised ning mida võib jälgida ka asjast huvitatud laiem avalikkus (5).

20.

Tulevaste eesistumiste jaoks võimalikult tugeva siduvuse tagamiseks tuleks Amsterdami pakt pärast selle vastuvõtmist linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 30. mail 2016. aastal lisada üldasjade nõukogu 2016. aasta juuni järeldustesse. Sellele peaks lisanduma üleskutse tulevastele eesistujariikidele lisada linnade tegevuskava nende tööprogrammidesse.

Slovakkia eesistumise ajal tuleks 2016. aasta lõpuks esitada esimene partnerluste rakendamise olukorra aruanne.

21.

Selleks et tagada tulevikus linnade tegevuskava alasest poliitilisest arengust ja jätkusuutlikkusest kinnipidamine, tuleks koostada valge raamat, milles hinnatakse ja süstematiseeritakse partnerluste tulemusi ja kirjeldatakse parema valitsemise aspekte, mida on võimalik üle kanda. Sel moel tagatakse nii siduvus kui ka suurem läbipaistvus. Valge raamat tuleks välja anda juba 2017. aastal pärast vahehindamist (mitte alles pärast partnerluste kolme aasta pikkust kestvusperioodi) ning sellega tuleks süstematiseerida ja teha kokkuvõte senistest kogemustest, mida saaks kasutada järgmise, 2021. aastal algava Euroopa struktuurifondide rahastamisperioodi ettevalmistamiseks ja strateegiale „Euroopa 2020” järgneva programmi juures.