Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52015IR5241

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kalandussektori andmete kogumist käsitlev Euroopa Liidu raamistik”

ELT C 120, 5.4.2016, p. 40–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

5.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/40

Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kalandussektori andmete kogumist käsitlev Euroopa Liidu raamistik”

(2016/C 120/08)

Raportöör:

Olgierd GEBLEWICZ – Lääne-Pomorze vojevoodkonna president (PL/EPP)

Viitedokument:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (uuesti sõnastatud)”

COM(2015) 294 final

I.   MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 10

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(10)

Mõiste „lõppkasutaja” määratlus tuleks ühtlustada mõiste „teaduslike andmete lõppkasutaja” määratlusega, mida kasutatakse määruses (EL) nr 1380/2013 ning see peaks hõlmama ka teadusasutusi, keda huvitavad kalavarude majandamise keskkonnaaspektid.

(10)

Mõiste „lõppkasutaja” määratlus tuleks ühtlustada mõiste „teaduslike andmete lõppkasutaja” määratlusega, mida kasutatakse määruses (EL) nr 1380/2013 , ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee soovitustega ning see peaks hõlmama ka teadusasutusi, keda huvitavad kalavarude majandamise keskkonnaaspektid.

Motivatsioon

Mõiste „lõppkasutaja” on liiga lai, eriti siis, kui lõppkasutajad saavad määrata kindlaks vajalikud andmed. Seetõttu tuleks jaotada andmete lõppkasutajad nendeks lõppkasutajateks, kes saavad määrata kindlaks vajalikud andmed, ja nendeks, kellele võimaldatakse üksnes juurdepääs andmetele.

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) soovitab oma andmete kogumise mitmeaastase programmi (DC MAP) ülevaates (viide: STECFi raport DC MAPi ülevaate kohta (STECF-13-06), 1. osa, lk 6) ning oma raportis andmete kogumise raamistiku (DCF) läbivaatamise kohta (4. osa, STECF-14-07, lk 43–45 ja 106) kolme tüüpi lõppkasutajaid.

—

1. tüüp: peamised lõppkasutajad, sealhulgas komisjon ning sellised komisjoni määratud organid nagu ICES ja STECF, kelle jaoks DCF oli kavandatud selleks, et tagada neile järjepidev nõustamine otseselt ühises kalanduspoliitikas otsuste tegemise toetamiseks, ning muud kalanduse juhtorganid, nagu RFMOd ja GFCM, kes kasutavad DCFi andmeid kalavarude majandamise poliitika elluviimiseks.

—

2. tüüp: muud organid, nagu nõuandekomisjonid või alltöövõtjad, kellelt komisjon võib paluda DCFi andmetel põhinevat nõu või analüüsi.

—

3. tüüp: kõik muud asutused, nagu valitsusvälised organisatsioonid, kalurite ühendused ja ülikoolid, kes soovivad kasutada DCFi andmeid oma huvides.

Kõik kolm tüüpi lõppkasutajaid saavad juurdepääsu andmetele, kuid ainult esimene ja teine tüüp saavad osaleda vajalike andmete määramise menetluses.

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 14

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(14)

Käesolevas määruses tuleks käsitleda ka andmeid, mida on vaja selliste kalanduspoliitika meetmete rakendamiseks, mida ei ole määrusega (EL) nr 1380/2013 otseselt reguleeritud ning mis on seotud määrusega (EÜ) nr 1100/2007 ja määrusega (EÜ) nr 2347/2002.

(14)

Käesolevas määruses tuleks käsitleda ka andmeid, mida on vaja selliste kalanduspoliitika meetmete rakendamiseks, mida ei ole määrusega (EL) nr 1380/2013 otseselt reguleeritud ning mis on seotud määrusega (EÜ) nr 1100/2007 , määrusega (EÜ) nr 812/2004 ja määrusega (EÜ) nr 2347/2002.

Motivatsioon

Kooskõla määruse (EL) nr 508/2014 artikli 77 punktiga c

Muudatusettepanek 3

Artikkel 4

Liidu mitmeaastaste programmide kehtestamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4

Artikkel 4

Liidu mitmeaastaste programmide kehtestamine

Liidu mitmeaastaste programmide kehtestamine

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu mitmeaastased programmid kalandussektorit käsitlevate bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste, sotsiaalvaldkonna ja majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks.

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu mitmeaastased programmid kalandussektorit käsitlevate bioloogiliste, tehniliste, keskkonnaalaste, sotsiaalvaldkonna ja majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks.

2.   Liidu mitmeaastased programmid kehtestatakse pärast konsulteerimist artiklis 8 osutatud piirkondlike koordineerimisrühmade, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning mis tahes muu asjakohase teadusliku nõuandeorganiga.

2.   Liidu mitmeaastased programmid kehtestatakse pärast konsulteerimist artiklis 8 osutatud piirkondlike koordineerimisrühmade, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning mis tahes muu asjakohase teadusliku nõuandeorganiga.

3.   Komisjon võtab liidu mitmeaastase programmi kehtestamisel arvesse järgmist:

3.   Komisjon võtab liidu mitmeaastase programmi kehtestamisel arvesse järgmist:

a)

millist teavet on vaja ühise kalanduspoliitika rakendamiseks;

a)

millist teavet on vaja ja milline teave on kättesaadav ühise kalanduspoliitika rakendamiseks;

b)

milliseid andmeid on vaja ja millised andmed on asjakohased kalavarude majandamisega seotud otsuste tegemiseks ja ökosüsteemi (sh tundlike liikide ja elupaikade) kaitsmiseks;

b)

milliseid andmeid on vaja ja millised andmed on asjakohased kalavarude majandamisega seotud otsuste tegemiseks ja ökosüsteemi (sh tundlike liikide ja elupaikade) kaitsmiseks;

c)

vajadus toetada poliitikameetmete mõju hindamist;

c)

vajadus toetada poliitikameetmete mõju hindamist;

d)

kulud ja kasu;

d)

kulud ja kasu;

e)

olemasolevad aegread;

e)

olemasolevad aegread;

f)

vajadus vältida andmete topelt kogumist;

f)

vajadus vältida andmete topelt kogumist;

g)

piirkondlikud eripärad;

g)

piirkondlikud eripärad;

h)

liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelised kohustused.

h)

liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelised kohustused.

Motivatsioon

Selleks et viia lisaandmete kogumise kulud miinimumini ning kuna kõiki andmeid liigi ja tüübi järgi juba töödeldakse, siis ei tohiks uute andmete kogumise kohustust kehtestada ilma kõigi sidusrühmadega konsulteerimata.

Muudatusettepanek 4

Artikkel 6

Riiklikud töökavad

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide kehtivaid andmekogumiskohustusi liidu õiguse kohaselt, peavad nad koguma andmeid määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 18 osutatud rakenduskava ning vastavalt liidu mitmeaastasele programmile ja määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 21 koostatud töökava raames.

1.   Ilma et see piiraks liikmesriikide kehtivaid andmekogumiskohustusi liidu õiguse kohaselt, peavad nad koguma andmeid määruse (EL) nr 508/2014 artiklis 18 osutatud rakenduskava ning vastavalt liidu mitmeaastasele programmile ja määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 21 koostatud töökava raames.

2.   Liikmesriigi töökava sisaldab järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust:

2.   Liikmesriigi töökava sisaldab järgmiste aspektide üksikasjalikku kirjeldust:

a)

andmekogumise sagedus;

a)

andmekogumise sagedus;

b)

andmeallikad ning menetlused ja meetodid andmete kogumiseks ja lõppkasutajatele esitatavate andmekogumite koostamiseks;

b)

andmeallikad ning menetlused ja meetodid andmete kogumiseks ja lõppkasutajatele esitatavate andmekogumite koostamiseks;

c)

kvaliteedi tagamise ja -kontrolli raamistik nõuetekohase andmekvaliteedi tagamiseks vastavalt artiklile 13;

c)

kvaliteedi tagamise ja -kontrolli raamistik nõuetekohase andmekvaliteedi tagamiseks vastavalt artiklile 13;

d)

kuidas ja millal andmeid vajatakse;

d)

kuidas ja millal andmeid vajatakse , nagu määravad peamised lõppkasutajad ;

e)

rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö kord, sh käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed kokkulepped, ning

e)

rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö kord, sh käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks sõlmitud kahe- ja mitmepoolsed kokkulepped, ning

f)

kuidas on arvesse võetud liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi.

f)

kuidas on arvesse võetud liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi.

3.   Iga liikmesriik teeb töökava ettevalmistamisel koostööd teiste liikmesriikidega, eelkõige nendega, mis asuvad samas merepiirkonnas, et tagada piisav ja tõhus katvus ning vältida andmekogumistoimingute dubleerimist.

3.   Iga liikmesriik teeb töökava ettevalmistamisel jõupingutusi ja koostööd teiste liikmesriikidega, eelkõige nendega, mis asuvad samas merepiirkonnas, et tagada piisav ja tõhus katvus ning vältida andmekogumistoimingute dubleerimist.

4.   Iga liikmesriik tagab, et tema töökava on vastavuses piirkondlike koordineerimisrühmade kohaldatavate ühissoovitustega, kui komisjon on sellised piirkondliku töökava vormis soovitused vastavalt artiklile 8 heaks kiitnud.

4.   Iga liikmesriik tagab, et tema töökava on vastavuses piirkondlike koordineerimisrühmade kohaldatavate ühissoovitustega, kui komisjon on sellised piirkondliku töökava vormis soovitused vastavalt artiklile 8 heaks kiitnud.

Motivatsioon

Selles määruses tehakse ettepanek, et andmete peamised lõppkasutajad peaksid olema kaasatud vajalike andmete määratlemisse ja olema vajaduse korral võimelised käivitama andmepäringuid. Seega peaksid peamised lõppkasutajad olema võimelised määrama vajalikke andmeid ja käivitama andmepäringuid igal ajal. Sel ajal kui liikmesriigid koostavad töökavasid, ei pruugita teada andmete vajadusi ega andmepäringute kuupäevi ega ka tähtaegu andmete kasutamise lõpetamise kohta peamiste lõppkasutajate poolt.

On oluline, et liikmesriigid samas piirkonnas mitte ainult ei koordineeri, vaid teevad ka aktiivselt koostööd (vt põhimääruse põhjendus 46 („Liikmesriigid peaksid andmete kogumise kooskõlastamiseks tegema omavahel ja komisjoniga koostööd”). See peaks olema kooskõlas ka kõnealuse määruse eelnõu artikli 8 pealkirja ja sisuga.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 7

Liikmesriigi kontaktisik

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Iga liikmesriik määrab riigi kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni. Liikmesriigi kontaktisik vahendab komisjoni ja liikmesriikide teabevahetust seoses töökavade koostamise ja rakendamisega.

1.   Iga liikmesriik määrab riigi kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni. Liikmesriigi kontaktisik vahendab komisjoni ja liikmesriikide teabevahetust seoses töökavade koostamise ja rakendamisega ning teda kaasatakse kogu teabevahetusse seoses andmete kogumise mitmeaastase programmiga (DC-MAP), kaasa arvatud teabevahetuse puhul, mis puudutab andmete esitamist, aruandlust ja asjaomaseid koosolekuid .

2.   Lisaks täidab liikmesriigi kontaktisik järgmisi ülesandeid:

2.   Lisaks täidab liikmesriigi kontaktisik järgmisi ülesandeid:

a)

koordineerib artiklis 10 osutatud aastaaruande koostamist;

a)

koordineerib artiklis 10 osutatud aastaaruande koostamist;

b)

tagab teabe edastamise liikmesriikide vahel ning

b)

tagab teabe edastamise liikmesriikide vahel ning

c)

tagab asjakohaste ekspertide osalemise komisjoni korraldatud kohtumistel ja osalemise artiklis 8 osutatud asjakohastes piirkondlikes koordineerimisrühmades.

c)

tagab asjakohaste ekspertide osalemise komisjoni korraldatud kohtumistel ja osalemise artiklis 8 osutatud asjakohastes piirkondlikes koordineerimisrühmades;

 

d)

konsulteerib vajaduse korral rannikualade kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kellel on õiguslik või finantspädevus kalanduse alal, ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kus kalandus etendab olulist rolli, ja teavitab neid.

3.   Kui töökava rakendamisel osaleb mitu liikmesriigi asutust, vastutab liikmesriigi kontaktisik nende töö koordineerimise eest.

3.   Kui töökava rakendamisel osaleb mitu liikmesriigi asutust, vastutab liikmesriigi kontaktisik nende töö koordineerimise eest.

Motivatsioon

Kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on head teadmised kalandusest ning neil võib olla õiguslik ja finantspädevus kalanduse alal, on neil tarvis vajalikku teavet sektori tulemuslikkuse kohta. Samuti on neil tähtis roll määruse (EL) nr 508/2014 – ühise kalanduspoliitika elluviimise vahendi – rakendamisel.

Muudatusettepanek 6

Artikkel 8

Koordineerimine ja koostöö

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 25 koordineerivad liikmesriigid oma meetmeid teiste liikmesriikidega ja teevad kõik selleks, et koordineerida oma meetmeid kolmandate riikidega, kellel on sama piirkonna vete suhtes suveräänsed õigused või jurisdiktsioon. Selleks luuakse igas merepiirkonnas asjakohase liikmesriigi poolt piirkondlik koordineerimisrühm.

1.   Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 25 koordineerivad liikmesriigid oma meetmeid teiste liikmesriikidega ja teevad kõik selleks, et koordineerida oma meetmeid kolmandate riikidega, kellel on sama piirkonna vete suhtes suveräänsed õigused või jurisdiktsioon vastavalt Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu või ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni määratlusele . Selleks luuakse igas merepiirkonnas asjakohase liikmesriigi poolt piirkondlik koordineerimisrühm.

2.   Piirkondlik koordineerimisrühm koosneb liikmesriikide ekspertidest, komisjoni esindajatest ning asjakohastest andmete lõppkasutajatest.

2.   Piirkondlik koordineerimisrühm koosneb liikmesriikide ekspertidest, komisjoni esindajatest, asjakohastest andmete lõppkasutajatest ning rannikualadel asuvate ja kalanduse alal õiguslikku ja finantspädevust omavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest, samuti nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest, kus kalandus etendab olulist rolli .

3.   Piirkondlik koordineerimisrühm koostab ja lepib kokku rühma töökorra.

3.   Piirkondlik koordineerimisrühm koostab ja lepib kokku rühma töökorra.

4.   Kui küsimus puudutab mitut piirkonda, koordineerivad piirkondlikud koordineerimisrühmad oma tegevust üksteisega ja komisjoniga.

4.   Kui küsimus puudutab mitut piirkonda, sh geograafiliselt Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee püügipiirkondades asuvad Euroopa veed , koordineerivad piirkondlikud koordineerimisrühmad oma tegevust üksteisega ja komisjoniga vastavalt Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu või ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni määratlusele .

5.   Piirkondlikud koordineerimisrühmad võivad koostada ühissoovitusi piirkondliku töökava eelnõu vormis artikli 5 lõike 2 punktides a ja b ning lõikes 4 osutatud andmete kogumise ja töötlemise korra, meetodite, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli kohta ning piirkondlikult kooskõlastatud proovivõtustrateegiaid. Seda tehes võtavad piirkondlikud koordineerimisrühmad vajaduse korral arvesse STECFi arvamust. Kõnealused soovitused edastatakse komisjonile, kes kontrollib, kas ühissoovituste eelnõu on kooskõlas käesoleva määruse sätete ja liidu mitmeaastase programmiga, ning kui see nii on, siis kiidab selle rakendusaktidega heaks.

5.   Piirkondlikud koordineerimisrühmad võivad koostada ühissoovitusi piirkondliku töökava eelnõu vormis artikli 5 lõike 2 punktides a ja b ning lõikes 4 osutatud andmete kogumise ja töötlemise korra, meetodite, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli kohta ning piirkondlikult kooskõlastatud proovivõtustrateegiaid. Seda tehes võtavad piirkondlikud koordineerimisrühmad vajaduse korral arvesse STECFi arvamust. Kõnealused soovitused edastatakse komisjonile, kes kontrollib, kas ühissoovituste eelnõu on kooskõlas käesoleva määruse sätete ja liidu mitmeaastase programmiga, ning kui see nii on, siis kiidab selle rakendusaktidega heaks.

6.   Kui komisjon on piirkondlikud töökavad heaks kiitnud, asendatakse nendega liikmesriikide koostatud töökavade asjakohased osad. Liikmesriigid ajakohastavad oma töökavu vastavalt.

6.   Kui komisjon on piirkondlikud töökavad heaks kiitnud, asendatakse nendega liikmesriikide koostatud töökavade asjakohased osad. Liikmesriigid ajakohastavad oma töökavu vastavalt.

7.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõikes 5 osutatud piirkondlike töökavade esitamise ja heakskiitmise korra, vormi ja ajakava kohta.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte lõikes 5 osutatud piirkondlike töökavade esitamise ja heakskiitmise korra, vormi ja ajakava kohta.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Kuna kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on head teadmised kalandusest ning nad on tulenevalt oma õiguslikust või finantspädevusest kaasatud sektori haldusse, on neil tarvis vajalikku teavet sektori tulemuslikkuse kohta. Samuti on neil tähtis roll määruse (EL) nr 508/2014 – ühise kalanduspoliitika elluviimise vahendi – rakendamisel. Viide Rahvusvahelisele Mereuurimise Nõukogule on lisatud selleks, et täpsustada mõistet „piirkonna veed”.

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu määratles ainult Põhja-Atlandi piirkonna merealasid ega hõlmanud Vahemerd või Musta merd. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) piirkond katab terveid ookeane.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 16

Üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete kättesaadavuse tagamise kord

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 tulemuslikuks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama nõuetekohased protsessid ja elektroonilise tehnoloogia ning hoiduma igasuguste tarbetute piirangute kehtestamisest üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete võimalikult laiale levitamisele.

1.   Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 tulemuslikuks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama nõuetekohased protsessid ja elektroonilise tehnoloogia ning hoiduma igasuguste tarbetute piirangute kehtestamisest üksikasjalike ja kokkuvõtlike andmete võimalikult laiale levitamisele.

2.   Liikmesriigid tagavad nõuetekohased kaitsemeetmed juhuks, kui andmed sisaldavad teavet identifitseeritud või identifitseeritava füüsilise isiku kohta. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratletakse nõuetekohased kaitsemeetmed sellise teabe töötlemisel.

2.   Liikmesriigid tagavad nõuetekohased kaitsemeetmed juhuks, kui andmed sisaldavad teavet identifitseeritud või identifitseeritava füüsilise isiku kohta.

3.   Liikmesriigid tagavad, et asjakohaseid üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid ajakohastatakse ja need tehakse lõppkasutajatele kättesaadavaks ühe kuu jooksul alates kõnealuseid andmeid puudutava taotluse saamisest. Muude huvitatud isikute esitatud päringute puhul tagavad liikmesriigid, et andmeid ajakohastatakse ja need tehakse kättesaadavaks kahe kuu jooksul alates kõnealuseid andmeid puudutava taotluse saamisest.

3.   Liikmesriigid tagavad, et asjakohaseid üksikasjalikke ja kokkuvõtlikke andmeid ajakohastatakse ja need tehakse STECFi määratletud lõppkasutajatele kättesaadavaks ühe kuu jooksul alates kõnealuseid andmeid puudutava taotluse saamisest , kui taotlus on esitatud eelnevalt kindlaks määratud iga-aastase ajagraafiku alusel. Muude kui peamiste lõppkasutajate või peamiste lõppkasutajate poolt väljaspool iga-aastast ajagraafikut esitatud päringute puhul tagavad liikmesriigid, et andmeid ajakohastatakse ja need tehakse kättesaadavaks kahe kuu jooksul alates kõnealuseid andmeid puudutava taotluse saamisest.

4.   Kui üksikasjalikke andmeid taotletakse teadusväljaannetes avaldamiseks, võivad liikmesriigid andmekogujate kutsehuvide kaitsmiseks nõuda, et andmete avaldamisega viivitatakse kolm aastast alates kuupäevast, millele andmed osutavad. Liikmesriigid teatavad lõppkasutajatele ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest ja nende põhjustest.

4.   Kui üksikasjalikke andmeid taotletakse teadusväljaannetes avaldamiseks, võivad liikmesriigid andmekogujate kutsehuvide kaitsmiseks nõuda, et andmete avaldamisega viivitatakse kolm aastast alates kuupäevast, millele andmed osutavad. Liikmesriigid teatavad lõppkasutajatele ja komisjonile kõikidest sellistest otsustest ja nende põhjustest.

Motivatsioon

Et saavutada kooskõla lõppkasutaja mõiste määratlusega. Esmatähtis on andmekaitse temaatika. Kehtestatavaid sätteid ja antavaid tagatisi ei tohiks käsitleda ainult Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjoni kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) määratleb selgelt lõppkasutajad.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 17

Ühilduvad andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemid

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.   Kulude vähendamiseks ja lõppkasutajatele ja muudele huvitatud isikutele andmetele juurdepääsu lihtsustamiseks teevad liikmesriigid, komisjon, nõuandvad teadusasutused ja kõik asjakohased lõppkasutajad koostööd ühilduvate andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemide väljatöötamiseks, võttes arvesse direktiivi 2007/2/EÜ sätteid. Kõnealused süsteemid lihtsustavad ka teabe levitamist muudele huvitatud isikutele . Selliste süsteemide väljaarendamise võib kokku leppida artikli 8 lõikes 6 osutatud piirkondlikes töökavades.

1.   Kulude vähendamiseks ja lõppkasutajatele andmetele juurdepääsu lihtsustamiseks teevad liikmesriigid, komisjon, nõuandvad teadusasutused ja kõik asjakohased lõppkasutajad koostööd ühilduvate andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemide väljatöötamiseks, võttes arvesse direktiivi 2007/2/EÜ sätteid. Kõnealused süsteemid lihtsustavad ka teabe levitamist muudele kui peamistele lõppkasutajatele vastavalt STECFi määratlusele . Selliste süsteemide väljaarendamise võib kokku leppida artikli 8 lõikes 6 osutatud piirkondlikes töökavades.

2.   Vajaduse korral kehtestatakse kaitsemeetmed juhuks, kui lõikes 1 osutatud andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemid sisaldavad teavet identifitseeritud või identifitseeritavate füüsiliste isikute kohta. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratletakse nõuetekohased kaitsemeetmed sellise teabe töötlemisel.

2.   Vajaduse korral kehtestatakse kaitsemeetmed juhuks, kui lõikes 1 osutatud andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemid sisaldavad teavet identifitseeritud või identifitseeritavate füüsiliste isikute kohta.

3.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamise kord, vormingud, koodid ja ajakavad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse andmesalvestus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamise kord, vormingud, koodid ja ajakavad. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Et saavutada kooskõla lõppkasutaja mõiste määratlusega.

Esmatähtis on andmekaitse temaatika. Kehtestatavaid sätteid ja antavaid tagatisi ei tohiks käsitleda ainult Euroopa Komisjon.

II.

 POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

1.

toetab ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning peab seda oluliseks nurgakiviks piirkondliku ühise kalanduspoliitika loomisel;

2.

peab kalavarude tundmise parandamise ja kalandussektori pikaajalise haldamise eesmärgil andmete kogumist väga oluliseks. Parem andmete kogumine võimaldab usaldusväärsemalt hinnata maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ning pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamist, nagu seda on kirjeldatud määruses (EL) nr 1380/2013;

3.

peab ettepanekut väärtuslikuks vahendiks jätkusuutliku kalandussektorini jõudmisel aastaks 2020;

4.

märgib, et pidev tähelepanu juhtimine kalapüügi mõjule ökosüsteemis on suurendanud vajadust kõnealuse mõju arvessevõtmise järele. See on üks peamisi põhimõtteid, mis on sõnastatud uue ühist kalanduspoliitikat käsitleva dokumendi artiklis 2 (määrus (EL) nr 1380/2013) peamiste eesmärkide hulgas;

5.

märgib, et äriandmestike või mitteäriliste andmete usaldusväärne kogumine mereliikide kohta koos asjakohaste keskkonnaalaste andmetega võimaldab kalavarude olukorda ja ka mereökosüsteeme ning nende dünaamilisust täpsemini hinnata;

6.

väljendab kahtlust andmekogumise sageduse vähendamise suhtes. See võib mõjutada andmekogude järelevalvet ja arendamist, eriti kiiresti muutuvate andmete puhul, ning sellel võib olla märkimisväärne mõju juhtimismeetmetele;

7.

peab ettepanekut vajalikuks sammuks ökosüsteemil põhineva reformitud ühise kalanduspoliitika loomisel;

8.

teeb ettepaneku analüüsida esimese sammuna ohualdistele mereökosüsteemidele avalduva kalapüügi mõju hindamisel kattumist püügikoormuse ruumilise leviku ja ohualdiste mereelupaikade asukoha vahel. Selle eeltingimus on elupaigakaartide olemasolu: seal, kus sellised kaardid ei ole kättesaadavad, tuleb teha eriuuringud, mida rahastatakse otsese eelarve täitmise meetmete osana. Teise sammuna tuleb täpsustada eri püügivahendite mõju erinevatele elupaigatüüpidele;

9.

märgib ära suure potentsiaali suurendada koostalitlusvõimet merestrateegia raamdirektiiviga;

10.

teeb ettepaneku kasutada uurimislaevu kui ühisplatvorme kalandusandmete kogumise raamistiku ja merestrateegia raamdirektiivi huvides, kuna see on parim viis tegevuskulude vähendamiseks. Siiski tuleks liikmesriikides arvestada inimressursside ja seadmete piisava olemasoluga, et võimaldada uute tegevuste elluviimist;

11.

toetab kavatsust kohandada andmete kogumist rohkem juhtimisvajadustele, kuid kutsub siiski üles ettevaatlikkusele komisjoni soovitatud kulude-tulude ja kulude-kasutamise analüüsi tagajärgede osas. Teatud andmete puhul ei ole mereuuringuid võimalik soodsama hinnaga meetoditega asendada;

12.

kutsub liikmesriike üles hindama oma olemasolevaid andmete kogumise süsteeme, et tagada koostalitlusvõime. Selliste hindamistegevuste käigus tuleks üle vaadata vastavus, andmeedastuse protokollid, kogumine, menetlemine, edastamine ja kvaliteedi hindamine. Tõhus piirkondlik andmete kogumine ja ka piirkondliku andmebaasi loomine peaks kajastuma kogutud andmete paremas integreerimises töökavadesse;

13.

kutsub kõiki sidusrühmi üles töötama võimaluse korral selle nimel, et tagada kogutud andmete ulatuslik kättesaadavus sellises vormingus, mida saavad kasutada asjaomased kasutajad, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. On väga oluline teha eri piirkondadele kättesaadavaks rohkem teavet ja võtta nende vajadusi paremini arvesse;

14.

märgib, et kalandussektori teaduslikud andmed on juba laialdaselt kättesaadavad, kuid sobiva liidese ning kohalikul tasandil oskusteabe puudumise tõttu harva sellises vormingus, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid hõlpsasti kasutada;

15.

rõhutab andmete kogumise tähtsust sinise majanduse kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi tegemisel, pidades silmas andmete kogumise vajadust praeguste teadmislünkade täitmises;

16.

rõhutab, et sotsiaal- ja majandusalased andmed on kalandusele ja vesiviljelusele olulised, ning väidab, et nende andmete ühtlustamine aitaks keskpikas perspektiivis palju ühtlustamisele kaasa ja parandaks sotsiaaleeskirju neis sektorites;

17.

märgib, et Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetust tuleks kasutada üksnes andmete kogumiseks ühise kalanduspoliitika ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruste kohaselt;

18.

nõuab ühise kalanduspoliitika auahnetele eesmärkidele vastava rahastamise kehtestamist, et andmete kogumine ja teaduslik nõustamine oleks vastavuses ühise kalanduspoliitika nõuetega. Kui andmed kogutakse muudel kui ühise kalanduspoliitika eesmärkidel, peab nende andmete kogumine olema rahastatud muudest kui Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest;

19.

rõhutab sotsiaal-majanduslike andmete kogumise tähtsust kalatööstuse jaoks. Töödeldud kala päritolu on tähtis mõõde väärtusahela mõistmisel väikestes kalapüügiga tegelevates kogukondades ning sellise teabe kättesaadavus tuleks vägagi kasuks väiketootjate ja rannalähedase kalapüügi poliitilisele käsitlusele riiklikul ja Euroopa tasandil. Selliste sotsiaal-majanduslike andmete nagu töötajate sooline tasakaal ja tööhõiveliigid kogumine ja põhjalik analüüs võiks luua rannikualadel uued võimalused töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks. Hinnanguliselt võib iga kalatööstuse andmete kogumisse, kontrolli ja rakendamisse investeeritud euro tuua tuluna tagasi kümme eurot;

20.

kordab, et merealase teabe kogumine ja jagamine ei tohiks tekitada raskusi ega täiendavat halduskoormust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning majandustegevuses osalejatele (1);

21.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on oma ettepanekus kaasanud vesiviljeluse sotsiaal-majanduslikud andmed. Komitee võtab arvesse seda, et sinisel majandusel on suurepärane potentsiaal panustada Euroopa töökohtade loomise ja majanduskasvu tegevuskavasse, eriti kuna see loob väärtuslikke töökohti struktuurselt nõrkades piirkondades. Andmete kogumise parandamine edendab ka innovatsiooni ja konkurentsi ning võimaldab merealadega seotud ebakindlust vähendada (2);

22.

tunneb heameelt selle üle, et teatise ettepanekus kinnitatakse proportsionaalsuse põhimõtet, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5;

23.

tervitab märkimisväärseid jõupingutusi, mida Euroopa Komisjon on teinud parema õigusloome põhimõtete rakendamiseks ning ettepaneku lihtsustamiseks;

24.

teeb ettepaneku, et seadusandja loob lõppkasutajate põhitüüpide klassifikatsiooni, et tagada kooskõla STECFi soovitustega:

1. tüüp: peamised lõppkasutajad, sealhulgas komisjon ning sellised komisjoni määratud organid nagu ICES ja STECF, kelle jaoks DCF oli kavandatud selleks, et tagada neile järjepidev nõustamine otseselt ühises kalanduspoliitikas otsuste tegemise toetamiseks, ning muud kalanduse juhtorganid, nagu RFMOd ja GFCM, kes kasutavad DCFi andmeid kalavarude majandamise poliitika elluviimiseks;

2. tüüp: muud organid, nagu nõuandekomisjonid või alltöövõtjad, kellelt komisjon võib paluda DCFi andmetel põhinevat nõu või analüüsi;

3. tüüp: kõik muud asutused, nagu kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kelle jaoks mängib kalandus olulist rolli, valitsusvälised organisatsioonid, kalurite ühendused ja ülikoolid, kes soovivad kasutada DCFi andmeid oma huvides;

25.

nõuab, et ühise kalanduspoliitika raames andmete kogumine jätkusuutliku kalandussektorini või vesiviljeluseni jõudmiseks hõlmaks lisaks kalavarude andmetele ka usaldusväärsete andmete kogumist toimetulekuks kalatoiduliste röövloomadega (nt saarmas, kormoran ja hallhaigur) ning ka teiste rangelt kaitstud liikidega (nt kobras).

Brüssel, 10. veebruar 2016

Euroopa Regioonide Komitee president

Markku MARKKULA

(1)  NAT-V/044.

(2)  NAT-V/044.

Top