17.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 423/1

1.

meenutab, et kodanikud on Euroopa projekti keskmes. Euroopa osalusdemokraatiat tuleb käsitada Euroopa kodanike õigusena osaleda Euroopa poliitikas ja kujundada Euroopa tulevikku. Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikega 3 antakse igale kodanikule õigus osaleda liidu demokraatias;

2.

märgib, et Euroopa Liidu lepingu artikli 11 kohaselt on ELi institutsioonid kohustatud kodanikke ja esindusühendusi teavitama ning andma neile võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades. Sama artikliga volitatakse sõnaselgelt Euroopa Komisjoni korraldama asjassepuutuvate isikutega laiapõhjalisi konsultatsioone, et tagada liidu meetmete järjekindlus ja läbipaistvus;

3.

märgib, et Euroopa kodanikualgatust puudutavad sätted on konkreetsemad kui see, mis on sätestatud artikli 11 lõigetes 1–3. Euroopa kodanikualgatust puudutava artikli 11 lõikes 4 ei tegeleta n-ö päevakorra koostamisega, vaid lähtutakse liidu õigusakti koostamise väljavaatest. Tuleks tunnistada, et sarnaselt teiste eri tasandite otseste demokraatlike instrumentidega peab Euroopa kodanikualgatus lisaks võimaldama kodanikel mõjutada ELi poliitiliste otsuste langetamise päevakorda;

4.

tuletab meelde, et Euroopa kodanikualgatus on Euroopa kodanike õigus, mida tuleb kasutada, et anda vastus Euroopa demokraatia defitsiidile ja luua Euroopa kodanikele vahend, mille abil ületada lõhe kodanike ja Euroopa Liidu poliitika vahel. Komitee rõhutab, et ELi jätkuva majandus- ja usalduskriisi tingimustes on väga oluline kasutada kõiki võimalusi pidada kodanikega avatud dialoogi ja vältida nende süvenevat rahulolematust Euroopa projektiga. Samuti on see võimalus taastada ja veelgi tugevdada nende noorte eurooplaste usaldust, kes on kaotanud usu Euroopa integratsiooni kontseptsiooni. Tugevam osalusdemokraatia on ainus viis mitte kaotada silmist ELi tähendust ja vabaneda demokraatia defitsiidist. Komitee märgib, et Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on kaasata kodanikke otsesemalt Euroopa Liidu poliitilisse tegevuskavasse ja seega anda neile seadusandliku algatuse õigus. Samuti püütakse Euroopa kodanikualgatuse kui riigiülese vahendiga innustada Euroopa-ülest arutelu Euroopa kodanikele muret valmistavates küsimustes;

5.

rõhutab, et Euroopa kodanikualgatust tuleb hinnata realistlikus kontekstis, seades selged ja keskendunud eesmärgid ning pakkudes ühtseid suuniseid meetmeteks, millega need eesmärgid on saavutatavad: kodanikualgatus ei asenda Euroopa Komisjoni algatusõigust, mis on kaasa toonud edusammud Euroopa Liidu süvendamisel ja peab jätkuma. Euroopa kodanikualgatus täiendab seadusandliku dünaamika mitmekesistamist ja annab sellele riigiülese mõõtme: see on vastastikuse mõistmise täiendav kanal, mis annab Euroopa Komisjonile eelise – see võib saada väga heaks näiteks reaalselt toimivast demokraatiast;

6.

rõhutab Euroopa kodanikualgatuse tähendust vähendamata vajadust edendada kohalikul ja piirkondlikul tasandil algatusi, mille eesmärk on soodustada läbipaistvust, koostööd ning eurooplaste osalemist avalikus poliitikas, lähtudes seejuures osalusdemokraatia põhimõttest. Lisaks innustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hädavajalikku osalemist asjaolu, et Euroopa kodanikualgatus hõlmab sageli poliitikavaldkondi, mis on täielikult või osaliselt nende pädevuses;

7.

on arvamusel, et me peaksime tugevdama oma õiguslikke ja poliitilisi osalusvahendeid, et jõuda uuendatud valitsemisstruktuurini, mis tugineb mitmetasandilise valitsemise põhimõttele. Mitmetasandiline valitsemine on oma olemuselt mitmekanaliline ja võimaldab seetõttu suuremat Euroopa kodanikuaktiivsust. Väljakutse on luua uuenduslik huvide esindamise süsteem, kus inimesed tunnevad, et nad on oma mitmekesises olemuses esindatud võrdsetel alustel;

8.

rõhutab, et Euroopa avalik ruum aruteluks kodanike vahel ja võimukandjatega on oluline ELi legitiimsuse ja vastutuse seisukohalt. Demokraatia defitsiiti on võimalik kõrvaldada vaid juhul, kui saab teoks Euroopa avalik ruum, millesse on hõlmatud demokraatlik protsess;

9.

rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pööravad eritähelepanu osalusdemokraatiale, kuna seeläbi on võimalik kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone Euroopa Liidu otsustusprotsessi ja nad saavad täita oma rolli;

10.

on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatust tuleks käsitleda osalusdemokraatia eesmärkide saavutamise ühe vahendina, ent ei tohiks oodata, et selle algatusega toimub kodanike automaatne kaasamine Euroopa Liidu otsustusprotsessi;

11.

nendib, et Euroopa kodanikualgatus on osalusdemokraatia väljendus, mis täiendab esindusdemokraatia käsitust. Algatus laiendab liidu kodakondsusega seotud õiguste kogumit ja rikastab Euroopa Liidu poliitika üle peetavat avalikku arutelu ning peaks tugevdama kodanikes ELis osalemise ja sellega samastumise tunnet;

12.

märgib, et osalusdemokraatia teisi kanaleid, nagu kodanikudialoogi muud vormid ja kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide kaasamine, ei tohiks kõrvale jätta, sest Euroopa kodanikualgatustes keskendutakse ühele konkreetsele poliitilisele teemale ning selleks on vaja märkimisväärseid koordineeritud jõupingutusi ja rahalisi vahendeid;

13.

kutsub antud kontekstis Euroopa Komisjoni üles koostama aruande selle kohta, kuidas ELi lepingu artikli 11 lõigete 1 ja 2 sätteid ellu viiakse, ja seega selgitama, kuidas komisjon osalusdemokraatiat praktikas rakendab;

14.

küsib endalt – edukate algatuste piiratud arvu arvesse võttes –, kas määruses seatud esialgsed eesmärgid on saavutatud. Kõnealused eesmärgid olid: anda igale kodanikule õigus osaleda Euroopa demokraatias, võimaldada kodanikel vahetult Euroopa Komisjoni poole pöörduda ning luua lihtsad, selged ja kasutajasõbralikud menetlused;

15.

tõdeb, et komitee on teinud kõik endast oleneva, et hallata Euroopa kodanikualgatust, ent teisalt on pakiliselt vajalik vaadata üle selle lähenemisviisi teatud aspektid ning astuda vajalikud sammud, et määratleda ja parandada need meetmed, mis on olnud ülemäärase juriidilised ja piiravad.

16.

võtab teadmiseks komisjoni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) nr 211/2011 (kodanikualgatuse kohta) kohaldamise kohta, viies ellu määruse artikli 22, mille kohaselt on komisjon kohustatud esitama aruande iga kolme aasta järel;

17.

tõdeb, et aruandes tunnistatakse mõningaid probleeme ja puudujääke, ent see on peaasjalikult faktiline ja tehniline aruanne, milles antakse ülevaade olukorrast kolm aastat pärast määruse kohaldamist. Aruandes ei anta vastust puudujääkidele, mis võivad tähendada selle algatuse lõppu: „demokraatlik revolutsioon, mida kunagi ei toimunud”;

18.

märgib, et valitseb üldine arusaam, et komisjon on oma lähenemisviisis ja hinnangus üsna ettevaatlik ja piirav ning et seda tuleks olukorra parandamiseks jälgida ja korrapäraselt kriitiliselt hinnata;

19.

sedastab komisjoni aruandele tuginedes, et Euroopa kodanikualgatusel on suur potentsiaal – kolme aastaga laekus komisjonile 51 kodanikualgatuse ettepanekut. Kõnealused algatused keskendusid erinevatele poliitikavaldkondadele, nagu sotsiaalpoliitika, keskkond, loomade heaolu ja haridus;

20.

tõdeb teisalt, et komisjon keeldus neist 51 algatusest 20 algatust (39 %) registreerimast ja et need ei läbinud vastuvõetavuse kontrolli peaasjalikult seetõttu, et need algatused jäid ilmselgelt välja komisjoni pädevuste raamest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks. Euroopa kodanikualgatuse kuus korraldajat otsustasid need äraütlemised Euroopa Kohtus vaidlustada;

21.

märgib, et vaid kolm algatust on seni saavutanud ühe miljoni allkirja kogumise eesmärgi. Viis, kuidas komisjon neid edukaid algatusi edasi käsitleb, määrab suures osas selle, kas Euroopa kodanikud näevad kodanikualgatust ka edaspidi osalemismudelina;

22.

on mures tõsiasja pärast, et esitatavate algatuste arv süstemaatiliselt väheneb (23 algatust aastal 2012, 17 aastal 2013 ja 10 aastal 2014) ja äraütlevate vastuste osakaal kasvab (30 % aastal 2012 ja 50 % aastal 2014). Seetõttu teeb komitee Euroopa Komisjonile ettepaneku asjaomaseid tingimusi lihtsustada;

23.

nõustub komisjoniga selles osas, et Euroopa kodanikualgatus vajab põhjalikke parandusi ja et tuleb otsida lahendusi selle vahendi tõhusamaks kasutamiseks;

24.

kutsub komisjoni üles valima Euroopa kodanikualgatuse suhtes poliitilisema lähenemisviisi, andma rohkem ruumi aruteludele, olema avatum ja mitte piirduma vaid õiguslike aspektidega. Demokraatia, iseäranis mitmetasandilises institutsioonilises keskkonnas, tähendab aktiivset osalemist ja kontrolli kodanike poolt ning hõlmab institutsioonide vastutust sellisele osalemisele innustamise eest.

25.

märgib, et sobivuskriteeriumide puhul olnuks asjakohane viidata kodanike õigustele ja kohustustele ning subsidiaarsuse põhimõttele;

26.

on seisukohal, et praegune huvide konflikt, mille keskmes on komisjon, kes peab samaaegselt olema peamine teabe andja ja Euroopa kodanikualgatuste tugistruktuur ja kes on samas Euroopa kodanikualgatuste esmane adressaat ning tegutseb ka algatuste registreerimist ja vastuvõetavust puudutavate otsuste langetajana, kahjustab oluliselt Euroopa kodanikualgatuse tõhusust kodanike osaluse ja usalduse edendamisel;

27.

toonitab, et komisjoni kõnealune huvidekonflikt peab julgustama teisi institutsioone täitma oma rolli Euroopa kodanikualgatuse menetluses (nõukogu, Euroopa Parlament, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee);

28.

teeb ettepaneku, et asjakohasem oleks nimetada ametisse ajutine ja erapooletu „tarkade komitee”, mis koondaks mõningaid eksperte, teadlasi ja/või juriste, et kontrollida algatusettepanekute vastuvõetavust, vältides seejuures olukorda, kus komisjon tegutseb kohtuniku ja žüriina;

29.

on arvamusel, et eelkõige Euroopa Parlament mängib keskset rolli läbipaistvuse ja Euroopa kodanikualgatuse menetlustega seotud vastutuse suurendamisel ning poliitilistes järelmeetmetes, eriti korraldatud aruteludel kaasatuse täiustamisega ning vajadusel poliitilise surve avaldamisega Euroopa Komisjonile, et reageerida õigeaegselt ja konstruktiivselt edukatele Euroopa kodanikualgatustele;

30.

toonitab, et komisjon peab austama Euroopa õigusriigi põhimõtteid, mille kohaselt tuleks vältida sobivuse mis tahes meelevaldset hindamist. Lisaks on küsimuse all „hea valitsemistava” ja mitte pelgalt „parem reguleerimine”. Komisjon peaks arvesse võtma „vastutust” vastavalt aluslepingutele ja neid järgides;

31.

toetab eelhindamise parandamist, et vältida pettumust lõpus. Praeguses olukorras toimub pärast registreerimist ja allkirjade kogumist vaid järelhindamine;

32.

teeb ettepaneku pikendada toetusavalduste kogumise perioodi 18 kuule;

33.

toetab sidusrühmade ja Euroopa kodanikualgatuse korraldajate ühist taotlust võimaldada viimatinimetatutel vabalt valida allkirjade kogumise alustamise kuupäev üheselt määratletud ajavahemikus alates registreerimisest. Komitee teeb ettepaneku jätta Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele täiendav kahekuuline periood registreerimise ja allkirjade kogumise alustamise vahel, et anda neile võimalus Euroopa kodanikke paremini teavitada ja allkirjade kogumist korraldada;

34.

toetab kodanike komiteedele õigusliku staatuse andmist, et leevendada nende liikmete isikliku vastutuse riski ja lihtsustada kampaaniate korraldamist;

35.

rõhutab, et komisjon ei tohi meelevaldselt otsustada Euroopa kodanikualgatusi tagasi lükata ja kui ta eduka Euroopa kodanikualgatusega nõustub, peab ta esitama seadusandliku ettepaneku ühe aasta jooksul, nagu see toimub parlamendi algatuste puhul. Selle üheaastase perioodi vältel võiks komisjon järk-järgult ellu viia Euroopa kodanikualgatuse tulemust, mis viib lõpuks seadusandliku ettepaneku koostamiseni. Vastasel juhul Euroopa kodanikualgatus aegub;

36.

on seisukohal, et määruse läbivaatamine on hädavajalik, et oleks võimalik ületada leitud takistused. Läbivaatamine ei tule liiga vara, kuna tegemist on unikaalse „eksperimendiga”, mille tulemusi on raske ennustada. Õigeaegne ja ennetav sekkumine on vajalik, et Euroopa kodanikualgatuse võimalikke korraldajaid mitte eemale peletada;

37.

on valmis jätkama tööd Euroopa Liidu institutsioonide ja kõigi huvitatud partneritega määruse senise toimimise hindamise protsessis ja andma oma panuse määruse läbivaatamisse, et selle vahendi täit potentsiaali ära kasutada;

38.

soovitab kaaluda võimalust muuta Euroopa kodanikualgatuse määrust, et oleks lubatud esitada ka Euroopa kodanikualgatuste ettepanekuid, mille keskmes on ELi aluslepingute konkreetsed muudatused Euroopa Liidu lepingu artikli 48 kohaselt;

39.

tõdeb, et probleeme, mis ei eelda muudatusi Euroopa kodanikualgatuse määruses endas, tuleks käsitleda nii kiiresti kui võimalik. Lõpuks määravad just lihtsad ja läbipaistvad menetlused Euroopa kodanikualgatuse edasise edu.

40.

märgib, et eri sidusrühmade ja kodanikualgatuste korraldajate sõnastatud märkused käimasolevate menetluste kohta ja parandusettepanekud on väga sarnased ning seetõttu peaks olema võimalik teha kohandusi ja parandusi ilma viivitusteta;

41.

juhib tähelepanu sellele, et väga vähesed eurooplased on Euroopa kodanikualgatusest teadlikud. Seda kinnitab muu hulgas ka Eurobaromeetri hiljutine uuring (1) ELi kuvandist kuue liikmesriigi (Itaalia, Saksamaa, Taani, Portugal, Soome ja Poola) avalikkuse hulgas. Vaid Saksa vastajate puhul oli täheldatav märkimisväärne teadlikkus Euroopa kodanikualgatuse kontseptsioonist. Seetõttu rõhutab komitee ELi institutsioonide ja muude valitsustasandite ühismeetmete vajadust, et suurendada inimeste teadlikkust nende õigusest esitada ja toetada Euroopa kodanikualgatuse ettepanekut. Kõigis ELi liikmesriikides tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalusel käivitada teabekampaaniad kodanike teavitamiseks sellest õigusest, kusjuures kampaaniate üks peamisi sihtrühmi oleksid noored;

42.

kutsub üles Euroopa kodanikualgatust puudutavale tõhusamale teabevahetusele ja rõhutab sellega seoses detsentraliseeritult teavitamise rolli. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis osa ühenduse loomisel ja hoidmisel ühelt poolt laiema avalikkuse ja teiselt poolt ELi kõigil tasanditel toimivate institutsioonide vahel ja neil võib olla oluline roll kodanikele ELi tasandil tekkivate poliitiliste küsimuste olulisuse esiletoomisel ning selgituste andmisel selle kohta, kuidas võib Euroopa kodanikualgatus olla ELi poliitika mõjutamise vahend. Komitee toetab ideed kasutada Euroopa kodanikualgatusega seotud tugevamate teabevõrgustike loomiseks Euroopa Komisjoni esindusi liikmesriikides ning innustab komisjoni kaasama nendesse võrgustikesse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Kui Euroopa kodanikualgatus tugineb suuresti uutele tehnoloogiatele allkirjade kogumiseks määratud tähtaja jooksul, on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtmeroll teabe levitamisel ja teemade edastamisel rohujuuretasandile ja rohujuuretasandilt;

43.

kordab oma ettepanekut luua institutsioonidevaheline infopunkt, mille eesmärk oleks suurendada üleüldist teadlikkust Euroopa kodanikualgatusest kui vahendist, propageerida selle kasutamist, kindlustada käimasolevatele ja edukatele kodanikualgatustele vähemalt minimaalne nähtavus ning anda vastus mõningatele Euroopa kodanikualgatust puudutavale küsimusele;

44.

toetab ideed luua Euroopa kodanikualgatuse tugikeskus, mis annaks tehnilist oskusteavet ja nõu selle kohta, kuidas korraldada ja juhtida Euroopa kodanikualgatuse kampaaniat, ning mida rahastataks ELi eelarvest. Selline tugikeskus peaks olema ELi institutsioonidest eraldiseisev, kuna Euroopa kodanikualgatuse õnnestumise võti on neutraalsus ja see võib aidata suurendada usaldust inimestes, kes kaaluvad kodanikualgatuse algatamist;

45.

on pühendunud koostöö jätkamisele Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, et korraldada korrapäraselt Euroopa kodanikualgatuse päeva – üritust, mille raames uuritakse määruse kohaldamisel ja rakendamisel tehtud edusamme, edendatakse ELi institutsioonide ja Euroopa kodanikualgatuse korraldajate arutelu viimaste ees seisvate väljakutsete üle ning innustatakse kodanike ja institutsioonide esindajate dialoogi väljatöötamisjärgus olevate algatuste teemal;

46.

märgib, et Euroopa kodanikualgatuse praktika näitab, et Euroopa kodanikualgatuse juhendamine on ehk sama oluline kui kodanikualgatus ise. On ilmne, et Euroopa kodanikualgatused vajavad õnnestumiseks kodanikuühiskonna organisatsioonide toetust (personal, rahalised vahendid). Üksikisikute jaoks on Euroopa kodanikualgatuse haldamine ilma väljastpoolt tuleva erialase ja rahalise toetuseta äärmiselt keeruline;

47.

rõhutab, et liigsed nõuded ja koormavad tegurid võivad ohustada ELi eesmärke tuua kodanikud ELile lähemale ja edendada kodanike valmisolekut osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis. Euroopa kodanikualgatus peaks olema liikumapanev jõud, et innustada võimalikult paljusid inimesi aktiivselt osalema Euroopa Liidu poliitikas ja peatada asjatu skeptitsism;

48.

palub komisjonil töötada välja ka asjakohased vastusevormid neile Euroopa kodanikualgatustele, mis saavad märkimisväärset toetust, kuid ei vasta kõigile formaalsetele kriteeriumitele või ei kogu ühte miljonit allkirja, tagamaks, et sellise Euroopa kodanikualgatuse olulist poliitilist sõnumit ja kogutud tähelepanu täielikult ei eirataks;

49.

märgib, et kodanikud soovivad osaleda avalikus poliitikas, kuid teevad seda vaid juhul, kui see on lihtne ja nende osalemisel on kaalu. Kodanikud tahavad teada, mis saab algatustest, mida nad toetavad. Euroopa kodanikualgatuse õnnestumise seisukohalt on väga tähtis lihtsustada kahesuunalist dialoogi Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa kodanikualgatuse toetajate vahel;

50.

kutsub komisjoni üles uurima võimalust selliste Euroopa kodanikualgatuste riigiülese organisatsioonilise (asjaomase kodanike komitee poolse) arendustöö kulukale protsessile rahalise toetuse pakkumiseks, mis kuulub komisjoni poliitilisse pädevusvaldkonda ja millel on tõendatult jõuline avalikkuse toetus (st algatused, mis ületavad sätestatud künnise kindlas ajavahemikus enne seadusandliku ettepaneku koostamist eeldava ühe miljoni allkirja kogumist). See aitaks jätkata vajalikku kodanikupõhist keskendumist ja tagada eesmärke toetava rahastamise läbipaistvuse;

51.

osutab, et kui Euroopa kodanikualgatused võivad olla seotud ettepanekutega, millel on piisav tõendatav ja positiivne mõju kohalikule ja piirkondlikule valitsemisele, territoriaalsele mõõtmele või subsidiaarsusele, et saada Euroopa Regioonide Komitee juhatuselt eelnev toetus, peaks komitee ülesandeks olema nii eelmainitud rahastamismehhanismi toimimise jälgimine kui ka täiendava abi pakkumine edendamistöös;

52.

juhib tähelepanu sellele, et praegused riiklikult määratletud andmete kogumise nõuded takistavad oluliselt allkirjade edukat kogumist, ning kutsub seetõttu liikmesriike üles võtma kiiresti kõik vajalikud meetmed isikuandmetega seotud nõuete lihtsustamiseks ja nõuete võimalikult kiireks ühtlustamiseks kogu ELis;

53.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama täieliku läbipaistvuse otsustusprotsessis ja palub komisjonil eelkõige üksikasjalikult selgitada Euroopa kodanikualgatuse tagasilükkamise põhjuseid, kui see leitakse jäävat „ilmselgelt välja komisjoni pädevusalast”, ning samal ajal teavitada koostajaid vastavatest õiguslikest kaalutlustest, et nad saaksid otsustada, kas redigeerida Euroopa kodanikualgatust ja esitada see muudetud kujul uuesti;

54.

kutsub komisjoni üles selgitama avalikkusele poliitilisi valikuid üksikasjalikul ja läbipaistval viisil oma ametlikus vastuses Euroopa kodanikualgatusele, mis on kogunud rohkem kui miljon allkirja. Tagada tuleks poliitiliselt jõulised järelmeetmed.

55.

kordab oma pakkumist abistada komisjoni, kui viimane hindab algatuste vastavust subsidiaarsuse põhimõttele või nende panust territoriaalsesse ühtekuuluvusse ja piiriülesesse koostöösse;

56.

rõhutab, et Euroopa kodanikualgatus annab Euroopa kodanike käsutusse vahendi, mis võimaldab neil aktiivselt osaleda Euroopa poliitika kujundamisel ja seega ei peaks selle algatajaks olema ELi institutsioonid. Komitee tunnistab samas enda rolli ja kohustusi ning tuletab selles kontekstis meelde juhatuse otsust (2) komitee osalemise kohta Euroopa kodanikualgatustes. Komitee kordab, et on pühendunud komitee pädevusvaldkonda kuuluvate ja poliitiliselt oluliseks peetavate Euroopa kodanikualgatuste toetamisele, tehes näiteks järgmist: Euroopa Komisjoni toetamine Euroopa kodanikualgatuste ettepanekute läbivaatamisel nende kohalikust/piirkondlikust tähtsusest ja subsidiaarsusest lähtudes; Euroopa kodanikualgatusega seotud ürituste korraldamine; Euroopa kodanikualgatust puudutava detsentraliseeritud teavitustegevuse toetamine; vajaduse korral omaalgatuslike arvamuste koostamine Euroopa kodanikualgatuste valdkonnas; aktiivne osalemine Euroopa Parlamendi aruteludel ja poliitilistes järelmeetmetes; edukate Euroopa kodanikualgatuste elluviimise ja vajaduse korral neile vastamiseks koostatavate õigusaktide toetamine.