24.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 399/176

—

võttes arvesse Daytoni rahukokkulepet, selle üldraamistikku ja kahtteist lisa,

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni (1), 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni (2) ja 9. juuli 2015. aasta resolutsiooni (3) Srebrenica kohta,

—

võttes arvesse Veneetsia komisjoni 11. märtsi 2005. aasta arvamust Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadusliku reformi kohta,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõikeid 2 ja 4,

A.

arvestades, et Daytoni rahukokkulepe allkirjastati 14. detsembril 1995. aastal Pariisis ja see lõpetas veriseima sõja, mis on Euroopas pärast Teist maailmasõda aset leidnud;

B.

arvestades, et kokkulepe lõpetas sõja, kuid sellega ei õnnestunud luua toimivat ja jätkusuutlikku riiki, ning arvestades, et riigi institutsiooniline ülesehitus on liiga keeruline ja ei ole osutunud tulemuslikuks;

1.

tuletab meelde Daytoni rahukokkuleppe allkirjastamise olulisust, mälestab kõiki Bosnia ja Hertsegoviina sõjas traagiliselt hukkunuid ja avaldab siirast kaastunnet hukkunute peredele;

2.

märgib kahetsusega, et 20 aastat pärast sõja lõppu ning rahukokkuleppe peamiseid aspekte ja riigi tulevast ülesehitust kirjeldava üldraamistiku koostamist ei ole üksteisele järgnevatel valitsustel õnnestunud ehitada üles täielikult toimivat ja jätkusuutlikku riiki;

3.

väljendab heameelt pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumise ning ülesehitustööde ja vara tagastamise alal saavutatud tulemuste üle kooskõlas Daytoni kokkuleppe VII lisa sätetega; toonitab, et nimetatud lisa ja sellega seotud strateegiat on vaja rakendada täies ulatuses, et tagada riigisiseste põgenike, pagulaste ja teiste sõja tõttu kannatanute kestlik tagasipöördumine ning nende olukorra lahendamiseks õiglased, terviklikud ja püsivad lahendused; rõhutab seda silmas pidades horvaatide, bosniakkide ja teiste isikute Serblaste Vabariiki kestliku tagasipöördumise vajadust; rõhutab, et vaja on teha edusamme tagasipöördunute sotsiaal-majandusliku integratsiooni parandamisel; nõuab jõupingutuste paremat kooskõlastamist kõigil tasanditel ning rohkema tähelepanu pööramist kõige haavatavamatele põgenikele, sealhulgas romadele ja vägivalla ohvriks langenud naistele; märgib kahetsusega, et Rahvusvahelise Punase Risti Komitee andmetel on ikka veel kadunud umbes 7 000 inimest, kelle saatus on teadmata;

4.

tunnustab positiivseid muutusi, mis on Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud viimase 20 aasta jooksul, mil sõjast väljuvast ja sellest räsitud riigist on saanud Euroopa Liidu liikmeks pürgiv riik;

5.

kinnitab, et EL toetab kindlalt Bosnia ja Hertsegoviina ning kõigi Lääne-Balkani riikide väljavaateid saada ELi liikmeks ning ühinemisprotsessi jätkamist; on kindlalt seisukohal, et piirkondlik koostöö ja Euroopa integratsiooniprotsess on parimad moodused leppimise edendamiseks ning vihkamisest ja lahkhelidest ülesaamiseks;

6.

kutsub ametivõime üles kasutama Daytoni rahukokkuleppe 20. aastapäeva stiimulina vajalike reformide tegemiseks – pidades eelkõige silmas Bosnia ja Hertsegoviina eelseisvat ELi liikmeks saamise taotlust; tuletab meelde, et prioriteediks tuleb seada kodanike sotsiaal-majanduslike vajaduste täitmine ning ELiga seotud küsimuste tulemusliku koordineerimismehhanismi loomine; kordab, et samal ajal on väga tähtis jätkata ka põhiseaduslikke ja poliitilisi reforme ning poliitilise süsteemi demokratiseerimist, mis aitab liikuda kõigi kolme põhirahvuse ja riigi kõigi kodanike tõelise võrdsuse ja demokraatliku esindatuse suunas; rõhutab, et kõigil Bosnia ja Hertsegoviina kodanikel peab olema võrdne võimalus saada valitud kõigile poliitilise otsustusprotsessi tasanditele;

7.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle osade valitsusele ja parlamendile ning Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.