22.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/155

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (COM(2011)0144),

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni 17. märtsil 2015 peetud avalikku arutelu teemal „Transpordipoliitika valge raamat – vahekokkuvõte ja edasised sammud säästva liikuvuse suunas“,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 22. aprilli 2015. aasta arvamust „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – edusammud ja väljakutsed“,

—

võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kohta (1),

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni transpordi jätkusuutliku tuleviku kohta (2),

—

võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni liikumisvõimelise Euroopa kohta – jätkusuutlik liikuvus meie mandril (3),

—

võttes arvesse oma 12. veebruari 2003. aasta resolutsiooni komisjoni valge raamatu „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustamiseks“ kohta (4),

—

võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Euroopa transpordipoliitika aastani 2010: aeg otsustamiseks“ (COM(2001)0370),

—

võttes arvesse 2015. aasta detsembris Pariisis toimuvat ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsi,

—

võttes arvesse energialiidu paketti ja teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030,

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ (COM(2015)0192),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Ühiselt konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas“ (COM(2013)0913),

—

võttes arvesse oma 27. septembri 2011. aasta resolutsiooni Euroopa liiklusohutuse kohta aastatel 2011–2020 (5),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—

võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A8-0246/2015),

A.

arvestades, et transpordipoliitika valges raamatus on esitatud ambitsioonikas tegevuskava Euroopa transpordisüsteemi muutmiseks ja Euroopa tegeliku ühtse transpordipiirkonna loomiseks;

B.

arvestades, et transpordisektor on üks ELi majanduse liikumapanevaid jõude, sest see annab tööd ligikaudu 10 miljonile inimesele ja umbes 5 % SKPst ning peaks jääma täiendava majanduskasvu ja töökohtade loomise eestvedajaks ning edendama konkurentsivõimet, säästvat arengut ja territoriaalset ühtekuuluvust;

C.

arvestades, et transpordisektor on valdkond, kus Euroopa on nii tootmise kui ka vedude osas maailmas juhtpositsioonil, ning on otsustava tähtsusega, et Euroopa transpordisektoris jätkuks jätkusuutlik areng, investeerimine ja uuenemine, et säilitada oma tehnoloogiaalane juhtpositsioon maailmas, jätkata oma standardite eksportimist kogu maailmas ja säilitada oma konkurentsipositsioon kõikide globaalse majanduse transpordiliikide puhul, mida järjest rohkem iseloomustab mõjuvõimsate uute osaliste ja uute ärimudelite esilekerkimine;

D.

arvestades, et meie ühiskonna alustalad on digiteerimise, linnastumise, üleilmastumise ja demograafiliste muutuste tõttu muutumas ning vajame praeguste transpordipoliitika paradigmade rõhuasetuse muutmist, et need suudaksid tulevaste väljakutsetega toime tulla;

E.

arvestades, et transport on äärmiselt oluline isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumise jaoks, millel põhineb ühtne turg, ning et vaba liikumine on liidus integratsiooni võimas edasiviiv jõud ning Euroopa tööstuse ja kaubanduse tulemuslikkuse jaoks esmatähtis tegur;

F.

arvestades, et transpordisektor sõltub jätkuvalt peaaegu täielikult fossiilkütustest ja on ainus sektor, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase 25 aasta jooksul suurenenud ning kus ilma hiljutise majanduslanguseta oleksid heitkogused olnud veelgi suuremad;

G.

arvestades, et kooskõlas valges raamatus sätestatud eesmärkidega on vaja kiiresti suurendada transpordisüsteemi energiatõhusust ja säästvust ning vähendada selle sõltuvust naftast ja fossiilsetest energiaallikatest kulutõhusal viisil, ilma konkurentsivõimet vähendamata ja liikuvust piiramata;

H.

arvestades, et täiustatud säästlikel biokütustel, eelkõige vastavalt jäätmekäitluse hierarhiale (6) jäätmetest ja jääkidest toodetud kütustel, on kasutamata potentsiaali Euroopa transpordisüsteemi naftasõltuvuse vähendamiseks ning transpordisektorist pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks;

I.

arvestades, et on väga oluline tagada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) edukas arendamine kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et ühendada tõhusalt ELi kõikide piirkondade transpordivõrgud ja ühendada seeläbi ka geograafiliselt perifeersed alad ELi keskusega, ning kaotada infrastruktuuride arengu- ja hooldustaseme erinevused, eriti liidu ida- ja lääneosa vahel;

J.

arvestades, et investeerimine transpordi infrastruktuuri mõjutab positiivselt majanduskasvu, töökohtade loomist ja kaubandust, ning seepärast on vaja kaotada tõkked, mis takistavad erasektori investeeringuid transpordi infrastruktuuri;

K.

arvestades, et transpordi infrastruktuur nõuab tavaliselt pikaajalist rahastamist ning investeeringute tase on seadusandjate, projektiarendajate ja finantssektori kindlustunde puudumise tõttu viimasel ajal vähenenud;

L.

arvestades, et ühistranspordi infrastruktuuri on kogu ELis palju aastaid tõsiselt alarahastatud, ning arvestades, et parema infrastruktuuri loomine jalakäijate, eakate ja piiratud liikumisvõimega reisijate jaoks on osa liidu eesmärkidest ning selle jaoks tuleb eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid;

M.

arvestades, et valge raamatu üks põhieesmärk peaks olema isikute ja nende kui reisijate õiguste seadmine transpordipoliitika keskseks eesmärgiks;

N.

arvestades, et innovatsioonil ja intelligentsetel transpordisüsteemidel peaks olema oluline roll kõigile kättesaadava moodsa, tõhusa, säästva ja koostalitleva Euroopa transpordisüsteemi arendamises;

O.

arvestades, et mitmeliigilised võrgud ning erinevate transpordiliikide ja -teenuste integreerimine võivad olla kasulikud reisijate- ja kaubaveo transpordiühenduste ja tõhususe suurendamiseks, aidates seeläbi vähendada süsinikdioksiidi ja muid kahjulikke heitkoguseid;

P.

arvestades, et Euroopa tegelikku ühtset transpordipiirkonda ei ole võimalik luua ilma ELi õigusaktide tõhusa rakendamiseta liikmesriikides ning vajaduse korral kehtiva õigusraamistiku lihtsustamiseta, et tagada õiguslik selgus ja õigusnormide parem järgimine;

Q.

arvestades, et on vaja kõrvaldada kõik veel säilinud tõkked, tehnilised ühildumatused ja koormavad haldusmenetlused, mis takistavad täielikult integreeritud transpordisüsteemi saavutamist, ning vaja on avaldada vastuseisu kõikidele liikmesriikide kehtestatud uutele meetmetele, millega seatakse kaupade ja teenuste vabale liikumisele takistusi;

R.

arvestades, et turu edasise avamisega peavad kaasnema kvaliteetsed töökohad ja inimväärsed töötingimused, kõrgetasemelised teenused ja õiglane konkurents kõikides liikmesriikides;

S.

arvestades, et komisjoni viimasest aruandest liiklusohutuse kohta Euroopa Liidus (7) nähtub, et liiklussurmade arv ELis vähenes 2014. aastal 1 % võrra, mis on märkimisväärselt tagasihoidlikum võrreldes 2012. aastal ja seejärel 2013. aastal registreeritud 8 % vähenemisega;

1.

väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle koostada valge raamatu vahekokkuvõte, et hinnata tehtud edusamme ja pakkuda raamatus esitatud eesmärkide saavutamiseks täiendavaid meetmeid; on seisukohal, et kuigi on liiga vara, et hinnata igakülgselt paljude alates valge raamatu vastuvõtmisest võetud poliitikameetmete mõju, on vaja teha vahekokkuvõte, et saada ülevaade valge raamatu lisas loetletud 40 algatuse ja 131 meetme rakendamise hetkeseisust;

2.

kinnitab oma toetust valges raamatus seatud sihtidele ning konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi kümnele eesmärgile (kriteeriumid, mida järgides saavutatakse kasvuhoonegaaside heite 60 % vähendamine); rõhutab, et vahekokkuvõttes tuleks säilitada 2011. aastal seatud eesmärkide kõrge tase, ja teeb ettepaneku rakendada konkreetseid, realistlikke ja tõenduspõhiseid meetmeid ja algatusi, et suurendada, kiirendada ja ühtlustada jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks; kutsub komisjoni üles hindama, missuguses ulatuses on valges raamatus sätestatud meetmete loetelu selle üldiste eesmärkide saavutamiseks piisav, ning teha ettepanek täiendavate seadusandlike meetmete võtmiseks;

3.

kutsub komisjoni üles ajakohastama valges raamatus sätestatud heitkoguste vähendamise eesmärke kooskõlas parlamendi 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooniga kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030 (8) ning Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustega kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030, ning pakkuda välja meetmed transpordi heitkoguste edasiseks vähendamiseks, et aidata liikmesriikidel saavutada üldine siduv eesmärk: vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heiteid 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40 % (mille puhul heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kuuluvates ja mittekuuluvates sektorites vähendatakse heitkoguseid 2030. aastaks vastavalt 43 % ja 30 % võrreldes 2005. aastaga);

4.

rõhutab, et 2030. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärk transpordi valdkonnas tuleb seada tasemele, mis võimaldab valges raamatus kehtestatud pikaajalise eesmärgi – vähendada transpordist tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 60 % – saavutamist; kutsub sellega seoses komisjoni üles esitama laiaulatusliku strateegia transpordisektori CO2-heite vähendamiseks;

5.

rõhutab, et Euroopa säästva liikuvuse poliitika peab tuginema suurele hulgale poliitilistele vahenditele, et kulutõhusal viisil minna üle vähem saastavatele ja kõige energiatõhusamatele transpordiliikidele; juhib tähelepanu, et transpordiliikide osakaalu muutmine ei ole eesmärk iseeneses, vaid on vajalik selleks, et kaotada praeguse transpordisüsteemi toimimisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed, nagu ummikud, õhusaaste, müra, õnnetused ja kliimamuutused; tunnistab, et ühelt transpordiliigilt teisele ülemineku poliitika ei ole siiani rahuldavaid tulemusi andnud; rõhutab seepärast, et kõiki transpordiliike tuleks optimeerida ning muuta keskkonnasõbralikumaks, ohutumaks ja energiatõhusamaks, et saavutada nii liikuvuse kui ka keskkonnakaitse kõrge tase;

6.

on seisukohal, et reisijate- ja kaubaveo areng on suuresti sõltuv eri transpordiliikide tõhusast kasutamisest ja et Euroopa transpordipoliitika peaks seega põhinema transpordiliikide tõhusal koostoimimisel, mille puhul tuleks võimaluse korral esikohale seada kõige energiatõhusamate ja säästvamate transpordiliikide kasutamine; usub, et selle tulemusel toimub optimaalne ümberpaigutumine eri transpordiliikide vahel ja see tagab koostalitlusvõime transpordiliikide piires ja vahel, edendab säästvamaid transpordi- ja logistikaahelaid ning soodustab sujuvaid liiklusvoogusid transpordiliikide lõikes ja sõlmkohtades;

7.

kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, et näha kõikide reisijate- ja kaubaveo transpordiliikide puhul ette väliskulude sisestamine, kohaldades ühist, sidusat ja läbipaistvat ELi metoodikat ning võttes arvesse iga transpordiliigi eripära, mis hõlmab juba arvesse võetud välismõju ühtset analüüsimist, et vältida topeltmaksustamist; nõuab konkreetseid meetmeid, et tagada „kasutaja maksab“ ja „saastaja maksab“ põhimõtete, sealhulgas suuniste ja parimate tavade laialdasem rakendamine, ning võrdsemad võimalused transpordiliikide vahel, kaotades selleks vajaduse korral keskkonnale kahjutekitavad maksusoodustused ning säilitades samal ajal kõikide ELi piirkondade konkurentsivõime;

8.

kutsub komisjoni üles esitama üldise raamistiku sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite riiklike teemaksukavade jaoks, millega ei tohiks diskrimineerida kolmandate riikide elanikke ja millega seataks esikohale vahemaapõhised kasutusmaksud; kutsub liikmesriike üles eraldama infrastruktuurimaksudest saadavat tulu turvalise transpordi infrastruktuuri ehitamiseks ja hooldamiseks ning transpordiga seotud keskkonnaprobleemide leevendamiseks;

9.

rõhutab, et üleeuroopalise transpordivõrgu lõpuleviimine on jätkuvalt säästvama, tõhusama, sujuvama mitmeliigilise transpordisüsteemi ning kauba ja reisijate tasakaalustatuma transpordiliikide vahelise jaotuse üheks eeltingimuseks; rõhutab, et ELi toetuse saamiseks kõlblike projektide väljavalimisel tuleb keskenduda üheksale põhivõrgukoridorile, puuduvate ühenduste loomisele, eelkõige piiriülestes lõikudes, kitsaskohtade kaotamisele, olemasoleva infrastruktuuri uuendamisele, innovatiivsetele transpordilahendustele, koostalitlusvõimele ning mitmeliigilise transpordi terminalide ja linnatranspordisõlmede väljaarendamisele; samuti tuleks panna suuremat rõhku Euroopa lisaväärtusele, perifeerseid piirkondi, saari, mägi- või äärepoolseimaid piirkondi ühendava infrastruktuuri väljaarendamisele, ning selliste projektide toetamisele, mis ühendavad üleeuroopalise transpordivõrgu ELi naaber- ja kandidaatriikide infrastruktuuri võrgustikega;

10.

on seisukohal, et ELi rahastamine peaks kajastama tegelikke investeerimisvajadusi üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgustiku lõpuleviimiseks 2030. aastaks ning et Euroopa ühendamise rahastu ning muude rahastamisvahenditega tuleks ergutada investeerimist transpordi infrastruktuuri, lähtudes üleeuroopalise transpordivõrgu ja Euroopa ühendamise rahastu suunistes kindlaks määratud prioriteetidest ning seades esikohale säästvad transpordivahendid, nagu raudtee-, siseveeteede ja lähimereveod; rõhutab, et kaasrahastatud projektid peaksid kajastama vajadust sellise infrastruktuuri järele, mis toob liidule konkurentsivõime ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast kasu, mis vähendab keskkonnamõju miinimumini, mis on vastupidav võimalikule kliimamuutuste mõjule ja mis tagab kasutajate tervise ja turvalisuse;

11.

nõuab Euroopa ühendamise rahastule eraldatud vahendite märkimisväärset suurendamist ning suuremat Euroopa pädevust riikidevaheliste transpordiühenduste ettevalmistamisel, rakendamisel ja rahastamisel ning infrastruktuuri rahastamisel;

12.

rõhutab, et teede infrastruktuuri kvaliteet, mis mõjutab otseselt liiklusohutust, erineb kogu ELi ulatuses tugevalt, ning et üle 90 % liiklusõnnetustest leiavad aset liikmesriikide linnade ja maapiirkondade teedel; rõhutab, et seda tüüpi infrastruktuuri tulemuslikku rahastamist tuleb ELi erinevate poliitikavaldkondade ja -vahendite abil jätkuvalt edendada, eriti ühtekuuluvuspoliitika sihtriikides; rõhutab ühtlasi, et olemasolev infrastruktuur, sealhulgas kõrvalteedevõrk vajab nõuetekohast hooldamist;

13.

rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), mille komisjon pakkus välja Junckeri Euroopa investeerimiskava osana, peaks seadma prioriteediks säästva transpordi ja esmatähtsad infrastruktuuri projektid, mis loovad suurt ühiskondlikku, majanduslikku ja keskkonnaalast väärtust, ja keskenduma projektidele, mis edendavad kvaliteetsete töökohtade loomist, pikaajalist majanduskasvu, konkurentsivõimet, innovatsiooni ja territoriaalset ühtekuuluvust, sealhulgas säästvad linnaprojektid ja raudteeprojektid kooskõlas ELi transpordipoliitika eesmärkide ja õigusaktidega (üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgustiku suunised, Euroopa ühendamise rahastu); selle raames tuleks rohkem tähelepanu pöörata uutele rahastamisviisidele, näiteks avaliku ja erasektori partnerlustele ja kontsessioonidele, ning neid rohkem kasutada; rõhutab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi poolt rahastatavate projektide valimine peab olema läbipaistev ning sellesse peavad olema kaasatud avaliku ja erasektori asjaomased sidusrühmad;

14.

on seisukohal, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi tuleks esmajärjekorras rahastada ELi eelarve jaotamata vahenditest ning alles viimase abinõuna mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rubriigi 1A alla kuuluvate programmide kasutamata vahenditest; rõhutab, et tagatisfondi rahastamine tuleks 2016. aastal toimuva mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames läbi vaadata, ning eri programmide tulemus- ja täitmismäärade analüüsi alusel tuleks kindlaks määrata alternatiivsed rahastamisvahendid, et vähendada võimalikult suures ulatuses vahendite ümberpaigutamist rubriigist 1A aastatel 2016–2020; rõhutab, et Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid samuti uurima võimalusi, et hüvitada võimalikult suures ulatuses iga-aastase eelarvemenetluse raames kokku lepitud vahendite ümberpaigutamine ELi programmidest Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamisallikateks mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttele eelnevatel aastatel;

15.

kinnitab oma toetust innovatiivsetele rahastamisvahenditele, mis võimaldavad erasektori rahastamise parema kasutamise abil avaliku sektori kulutusi optimeerida, kuid tuletab meelde, et mitmed transpordisektori projektid ei tooda piisavalt tulu, et ainult sellistele instrumentidele saaks loota, ning seepärast on neid vaja toetada subsiidiumitega;

16.

rõhutab, et selleks, et võimaldada sõidukite ja olemasoleva infrastruktuuri tõhusamat, jätkusuutlikumat ja turvalisemat kasutamist ning pakkuda täiendavat läbilaskevõimet, ilma et tuleks kulutada aega, raha ja maad uue infrastruktuuri ehitamiseks, on vaja kiiresti rajada ja kasutusele võtta intelligentsed transpordisüsteemid; rõhutab raadiosageduste ja intelligentsete transpordisüsteemide koostalitlusvõime tulemusliku kasutamise tähtsust, et võimaldada kõigi transpordiliikide sujuvaid liiklusvoogusid sõlmkohtades; nõuab ELi satelliitnavigatsiooniprogrammide kasutuselevõtu- ja kasutusetappide õigeaegset rakendamist ning transpordirakenduste tulemuslikku väljatöötamist Galileo ja EGNOSe süsteemi raames;

17.

rõhutab, et transpordi energiatõhususe suurendamine peaks olema Euroopa transpordipoliitika üks esmatähtsaid eesmärke; rõhutab pakilist vajadust suurendada transpordisüsteemi kui terviku ressursitõhusust, et kasutada tulemuslikumalt ära olemasolevat võimsust, suurendada sõidukite kasutusmäära ja tagada riiklikul ja ELi tasandil avaliku sektori rahastamise eraldamine kõige suurema mõjuga meetmetele;

18.

rõhutab, kui oluline on edendada elektritransporti ja elektrienergial töötavaid ühistranspordisüsteeme, sidudes selle taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga elektrisektoris, seades esikohale jätkuva raudteevõrgu elektrifitseerimise ning trammivõrkude, elektribusside (trammide), elektriautode, elektri jõul liikuvate kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite, elektrijalgrataste ja väikeste elektrilaevade edendamise; rõhutab moodsate õhutrammide (köissõidukid) kui soodsate ja kergesti ehitatavate transpordivahendite potentsiaali linna ühistranspordisüsteemide läbilaskevõime suurendamiseks;

19.

rõhutab alternatiivsete kütuste ja jõuseadmete kasutuselevõtu propageerimise tähtsust, eriti selliste kütuste ja jõuseadmete kasutuselevõttu, mille puhul on Euroopa tugevas tehnoloogilises eelisseisundis, et vähendada transpordi sõltuvust fossiilkütustest, parandada õhu kvaliteeti ning vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid; taunib asjaolu, et neid tehnoloogiaid ei ole veel piisavalt kasutusele võetud, eriti avalikus transpordis;

20.

märgib, et ühistranspordi kasutamist linnapiirkondades ei ole selgelt nimetatud valge raamatu kümne eesmärgi hulgas; usub, et tuleb seada uus sihtmärk kahekordistada ühistranspordi kasutamist linnapiirkondades aastaks 2030; rõhutab sellega seoses, et tuleb võtta meetmeid selliste rajatiste ja infrastruktuuri loomiseks, millega soodustada ühistranspordi kasutajate, sealhulgas eakate või puudega isikute ja osaliselt ühistransporti sõidu ajal kasutavate jalgratturite uksest-ukseni liikuvust; rõhutab, et selle eesmärgi saavutamiseks on vaja nõuetekohaseid investeeringuid, et eelkõige tagada ühistranspordi infrastruktuuri järjepidev hooldamine ja laiendamine; nõuab seepärast tungivalt, et liikmesriigid tagaksid linnade ühistranspordi infrastruktuuriprojektidele piisava, pikaajalise ja usaldusväärse rahastamise;

21.

kutsub komisjoni üles aitama kohalikke, piirkondlikke ja riiklike ametiasutusi ja sidusrühmi, kes uurivad olemasolevaid ja uusi ELi rahastamisvõimalusi ühistranspordi jaoks ning töötavad välja innovatiivseid avaliku ja erasektori partnerluskavasid; juhib tähelepanu õpetlikule teabele, mille saab Euroopa Kontrollikoja eriaruandest nr 1/2014 „ELi toetatud ühiskondliku linnatranspordi projektide mõjusus“, milles hinnati ELi struktuurifondidest kaasrahastatud ühiskondliku linnatranspordi projektide rakendamist ja tõhusust ning seda, kuivõrd need vastavad kasutajate vajadusele ning saavutavad kasutamise osas oma eesmärgid;

22.

rõhutab säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade tähtsust vahendina, mis aitab linnadel kasutada tulemuslikumalt transpordi infrastruktuuri ja teenuseid ning aitab suurendada erinevate liikumisviiside säästvat integreerimist linnaalasse, aidates seeläbi vähendada õhu ja mürareostust, CO2-heidet, ummikuid ja liiklusõnnetusi; kutsub komisjoni üles jätkama säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade väljatöötamist ja edendamist; rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tuleks kasutada süsteemsemalt linnades, kus on välja arendatud kohaliku transpordi terviklik kava, nt säästva linnalise liikumiskeskkonna kava, ning kindlaks määrata vajalikud meetmed kooskõlas asjaomastes õigusaktides sätestatud kriteeriumitega;

23.

kutsub komisjoni üles tegema koostööd ühistranspordiettevõtjate ja ametiasutustega, et lihtsustada eri vahendite kaudu reisiteabe esitamist, sealhulgas sellise teabe esitamist, mis on ette nähtud puudega inimeste vajaduste rahuldamiseks, ning täitma suuremat rolli selliste ELi parimate tavade ning tingimuste kindlaksmääramisel, millega tugevdatakse reisijate õigusi linnade ühistranspordis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama kinni kohustusest ühendada linnakeskused linnade ühistranspordi süsteemide abil äärelinnadega;

24.

rõhutab, et linnaalad vajavad teatavat paindlikkust, mis võimaldaks neil täita täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ELi õiguse kohaselt võetud kohustusi ning tagada liikuvusalaste lahenduste kohandamine konkreetsete tingimustega;

25.

rõhutab, et transpordivahendite kasutajate käitumine on säästvama transpordisüsteemi arendamiseks võtmetähtsusega; nõuab algatusi, mis motiveeriksid kasutajaid, eelkõige noori, ning paneksid neid kasutama ohutumaid ja säästvamaid transpordivahendeid (jala käimine, rattaga sõitmine, sealhulgas jalgrataste ühine kasutamine ja jalgrataste rentimine, ühistransport, autode ühine kasutamine), mida tuleks kasutada turvalise infrastruktuuri raames, ning pakkuma marsruudi planeerimist ja reaalajas teavet, et intelligentsete transpordisüsteemide abil soodustada eri transpordiliikide kombineeritud kasutamist; kutsub komisjoni üles tegema kindlaks sellised paljude transpordiliikide omavahelise ühendamise parimad tavad, mida saaks rakendada teistes linnastutes;

26.

rõhutab vajadust paremate riikliku ja ELi tasandi andmete järele, mis käsitlevad transpordikasutajate käitumist, eelkõige jala käimise, rattaga sõitmise ning meestele ja naistele iseloomulike reisimisharjumiste osas, mida kohalikud ametivõimud saaksid kasutada oma linnalise liikuvuse poliitika kujundamisel;

27.

rõhutab vajadust võtta meetmeid, et toetada piirkondlikke programme rattateede võrgustike rajamiseks ja laiendamiseks laialdastes Euroopa piirkondades, et ergutada kodanikke võtma keskkonnaküsimustes rohkem vastutust, anda kõigile võimalus jalgrattaga sõita ning vähendada mürasaastet, ummikuid ja linnasaastet;

28.

rõhutab, kui tähtis on analüüsida ühistarbimise mudeli toetatavate uute liikuvuse vormide, sealhulgas autode ühiskasutuse positiivset mõju ühiskonnale; peab tähtsaks jagada liikmesriikide vahel parimaid tavasid, et viidaks läbi regulatiivne korrigeerimine, milles võetaks neid uksest ukseni innovatiivseid liikuvusplatvorme arvesse;

29.

palub komisjonil jälgida eri liikmesriikides olukorda seoses selliste transpordivõrguettevõtjate käitamisega, kes viivad sõidukijuhte kokku reisijatega (kõige väljapaistvam näide on Uber), ja viima läbi selliste ettevõtete käitamisest tulenevate õiguslike, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste tagajärgede hindamise, lisades sellele vajaduse korral asjakohased meetmed või soovitused innovatiivsete uute teenuste väljaarendamiseks Euroopas, võttes arvesse olemasolevaid taksoteenuseid;

30.

kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt ühistranspordiettevõtete ning traditsiooniliste takso- ja linnadevahelise transpordi ettevõtete vahel õiglaste konkurentsitingimuste tagamist õigusaktide järgimise, ohutuse, avalike teenuste osutamise kohustuse ja töötingimuste osas;

31.

rõhutab, et kaherattalised mootorsõidukid (mootorrattad, rollerid ja mopeedid) ja järjest rohkem elektrijõul töötavad kahe- ja kolmerattalised sõidukid täidavad säästvas liikuvuses olulist rolli, eriti linnapiirkondades, kus need aitavad lahendada ummikute ja parkimisprobleeme, pakkudes samuti lahendust väikelogistika jaoks; nõuab seega tungivalt, et nende sõidukite spetsiifilist disaini ja sellest tulenevat kasu tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta ning kajastada transporti käsitlevates ELi õigusaktides ja suunistes;

32.

nõuab tarneahela suuremat optimeerimist linnaaladel; linnade kaubaveokitel on ka ebaproportsionaalselt suur osa õhu- ja mürareostuses ning negatiivne mõju ummikutele; linnalogistika peaks edendama transpordi optimeerimist ning uute tegevusliikide, tehnoloogiate ja ärimudelite kulutõhusat rakendamist; transpordiliikide ja sõidukite parema valikuga saab tagada transpordilahenduste võimalikult suure vastavuse veo ja kõnealuse linna konkreetsetele tingimustele;

33.

rõhutab linna äärealadele rajatud logistikahoidlate tähtsust, sest need võimaldavad kaupade kooskõlastatud viisil transportimist sihtkohta, kasutades selleks kõige energiatõhusamaid transpordiliike;

34.

nõuab seoses liiklusohutusega järgmist:

35.

rõhutab, et kuigi liiklusohutuse valdkonnas on viimastel aastatel tehtud ulatuslikke edusamme, valitsevad liikmesriikide vahel endiselt suured erinevused ning vaja on edasisi meetmeid, et saavutada hukkunute arvu nulltasemeni viimise pikaajaline eesmärk; märgib, et liiklusohutus on tihedalt seotud kõigi liiklejate lugupidava käitumisega ning et perekondades ja koolides antava haridus peaks täitma suuremat rolli selle eesmärgi saavutamises;

36.

rõhutab vajadust viia lõpule reisijate õigusi käsitleva õigusraamistiku loomine, sätestades meetmeid, mille eesmärk on kaotada õigusaktidest kõik võimalikud lüngad, hõlmates eri transpordiliike kasutavaid reisijaid ning tagades õiglase transpordiliikide vahelise konkurentsi, võttes samal ajal arvesse transpordiliikide vahelisi konkreetseid erinevusi, õiguslikku vastutust reisi üksikute etappide eest ning eri transpordiliikide vahelist koostoimet; kordab oma nõudmist reisijaõiguste harta järele, milles sätestataks kõigi transpordiliikide suhtes kohaldatavad reisijate põhiõigused, milles võtaks arvesse iga transpordiliigi eripära ning mis sisaldaks eraldi jaotist eri transpordiliike hõlmavate reiside kohta, et suurendada ELi eeskirjade nähtavust ja tagada nende parem jõustamine; nõuab algatusi, millega edendatakse ja tehtaks reisijatele kättesaadavaks mitmeliigilise transpordi reisiteabe-, reisiplaneerimis- ja piletimüügiteenused; nõuab ka meetmeid, millega suurendatakse transpordi kvaliteeti ning soodustatakse eakate tõketeta juurdepääsetavust eakate, piiratud liikumisvõimega reisijate ning puudega reisijate jaoks, ning suurema tähelepanu pööramist reisijate erivajadustele, näiteks oma jalgrattaid rongides transportivate jalgratturite vajadustele;

37.

nõuab sellega seoses üksikisikute põhiõigust liikuvusele, eriti puudega isikute ja eakate jaoks, ning suuremate investeeringute tegemist asjakohaste juhti abistavate süsteemide alasesse teadus- ja arendustegevusesse;

38.

märgib, et tasuta või odava lairibajuurdepääsu, mobiilsidevõrkude, juhtmeteta võrgu ja muude digitaalteenuste kättesaadavuse suurendamine ühistranspordis ja jaamades aitaks suurendada isikute liikuvust;

39.

nõuab ELi tegevuskava, mille eesmärk on kehtestada tõrgeteta toimiv Euroopa mitmeliigiline reisijateveo süsteem; tegevuskavas tuleks määratleda põhilised Euroopa mitmeliigilised reisimiskoridorid olemasolevas üleeuroopalises transpordivõrgus, ühendada avaliku ja erasektori vahendid, ühtlustada olemasolevad algatused ja koondada ELi rahaline toetus;

40.

palub komisjonil ja liikmesriikidel jälgida eelkõige koolituse, sertifitseerimise, töötingimuste ja karjäärivõimaluste valdkonnas tehtud töö kvaliteeti kõikide transpordiliikide lõikes, et luua kvaliteetseid töökohti, arendada vajalikke oskusi ja suurendada ELi transpordiettevõtjate konkurentsivõimet ja liikuvust; rõhutab, kui tähtis on leida lahendus tööjõu voolavuse ja vananeva tööjõu probleemile transpordisektoris, ning kiireloomulist vajadust muuta sektoris töötamine uutele põlvkondadele ligitõmbavaks;

41.

rõhutab transporditöötajate jaoks võrdse ja õiglase kohtlemise, heade olude ja töötingimuste ning ohutu töökeskkonna tagamise äärmist tähtsust; kutsub komisjoni seepärast üles esitama konkreetseid ja koheseid meetmeid/algatusi, et käsitleda eri transpordiliikidega seotud sotsiaalseid aspekte, et edendada transporditöötajate jaoks kvaliteetseid töökohti ja töötingimusi ning tagada transpordiettevõtjate vaheline õiglane ja moonutamata konkurents; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks hoolikalt, kuidas liikmesriigid rakendavad ja jõustavad ELi sotsiaalvaldkonna õigusakte kõikide transpordiliikide puhul;

42.

rõhutab, et meetmeid on vaja ka selleks, et suurendada naiste osalemist transpordisektori tööturul, kõrvaldada võimalikud olemasolevad takistused ning tagada meeste ja naiste võrdväärne kohtlemine, milleks tuleb ületada praegused lõhed nende tasustamisel ja edutamisel;

43.

nõuab, et komisjon tagaks, et ettepanekutega teenuste avamise kohta kõikidel transporditurgudel kaasneks ELi sotsiaalõigusnormide ning vajaduse korral toetusmeetmete rakendamine, et vältida sotsiaalsete tingimuste suurt erinevust eri liikmesriikide vahel; rõhutab, et transporditurgude avamine ei tohiks põhjustada sotsiaalset dumpingut, teenuste kvaliteedi halvenemist, avalike teenuste vähenemist, tarbetut halduskoormust, ebaausaid äritavasid ega ausa konkurentsi rikkumist; ühtlasi peaks see tegema lõpu siseturu killustatusele ning takistama monopolide loomist ja transporditöötajate sotsiaalkaitse vähendamist n-ö üksteise võidu;

44.

rõhutab, et transpordisektori tõhususe ja tootlikkuse suurendamise jaoks on ülimalt tähtis digiteerimine; rõhutab, et majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade soodustamiseks on vaja paremini kasutada digitaaltehnoloogia võimalusi ja arendada uusi transporditeenuseid ning uusi äri- ja jaotusmudeleid; rõhutab ka vajadust luua sellekohane õigusraamistik katseprojektide tarbeks, mille eesmärk on arendada Euroopas n-ö intelligentset automatiseeritud transporti; märgib sellega seoses, et transpordisektori innovatsiooni edendamisel on otsustav osa VKEdel ja idufirmadel;

45.

kutsub komisjoni üles seadma valge raamatu läbivaatamisel kesksele kohale integreeritud lähenemisviisi (transpordiliikide koostalitlus, vastastikune ühenduvus ja kombineerimine), hõlmates ka IKT süsteeme; peale selle tuletab komisjonile meelde vajadust siduda tehnoloogia saavutused käitumise muutmisega, et teha teoks ambitsioonikas üleminek ühelt transpordiliigilt teisele ning jõuda ka transpordi vältimiseni, rakendades keskkonnahoidlikku logistikat, sobilikke liikuvuskorralduse vahendeid ja digiteerimist;

46.

rõhutab, et Euroopa säästva liikuvuse poliitika peab olema suunatud kõigi transpordiliikide, -koridoride ja -võrgustike koostoimele ning keskenduma tähtsatele sõlmedele, linnapiirkondadele, vastastikuse ühenduvuse punktidele, ümberlaadimisplatvormidele ja sadamatele; liikuvust tuleb käsitada süsteemina, mitte eraldiseisvate transpordiliikide kogumina;

47.

nõuab ühendvedude laadimisühikute standardimist, võttes arvesse globaalses transpordis kasutatavaid laadimisühikuid ja sõidukite mõõtmeid, ning nõuab ühtseid veose ohutusnorme, et optimeerida mitmeliigilist transporti ja suurendada ohutust;

48.

nõuab, et kõikide transpordiliikide puhul vähendataks bürokraatlikke takistusi; nõuab dokumentide ning haldus- ja tollitoimingute suuremat lihtsustamist ja ühtlustamist, kuna need peaksid kõigi logistikaahelas osalejate jaoks olema praktilised, tõhusad ja hästi toimivad; palub komisjonil esitada ettepanek mitmeliigilise kaubaveo (e-Freight) elektroonilise raamistiku loomise kohta, millega saavutataks paberivaba ja sujuv teabe liikumine kogu transpordi logistikaahela ulatuses, võttes arvesse olemasolevaid hästitoimivaid vahendeid ja koostoimet ning üleilmseid saavutusi ja häid tavasid;

49.

nõuab, et seataks uus eesmärk ühes selle saavutamiseks vajalike meetmetega: täielikus vastavuses direktiiviga 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) viia 2030. aastaks 50 % ELi-sisestest ohtlike kaupade vedudest üle säästvamatele transpordiliikidele, nagu raudteetransport ja transport siseveeteedel;

50.

palub komisjonil ühtlustada ohtlike kaupade ühendvedude eeskirjad, et tagada eri transpordiliikide koostalitlusvõime;

51.

nõuab, et komisjon ja liikmesriigid uuriksid kaupade torutranspordi ja jalgrattaveo logistika potentsiaali ning toetaksid nende rakendamist, käsitades neid paljulubavate säästva transpordisüsteemi ideedena;

52.

rõhutab transpordisektori otsustavat osa turismi arendamisel, eelkõige nendes liidu piirkondades, mis on kõrvalisemad ja kuhu on praegu väga raske pääseda;

53.

toonitab, et Euroopa on oma sõlmlennujaamade kaudu ühendatud ülejäänud maailmaga ning Euroopal on vaja hoida otseühendusi maailma kõigi osadega, nii et Euroopa lennuettevõtjad korraldavad oma sõlmlennujaamadest otselende teistesse maailmajagudesse ning Euroopa lennundussektoris säilivad töökohad ja jätkub kasv; rõhutab, et ELi siselennud mitte ainult ei võimalda liikuvust siseturul, vaid neil on ka oluline tähtsus etteveolendudena, mis tagavad ühenduste säilimise ELi sõlmlennujaamades; EL peab oma poliitikaga tagama tõhusa ja konkurentsivõimelise etteveolendude võrgu Euroopa sõlmlennujaamade tugevdamiseks, et langetada kulud ülemaailmselt konkurentsivõimelisele tasemele ning kindlustada õiglane konkureerimine kolmandate riikide lennuettevõtjatega; ELi liikmesriigid vajavad sidusat ja ühist poliitikat, et mitte üha enam kaotada Euroopa, Aasia ja Aafrika vahelisi otseühendusi Pärsia lahe piirkonna ja Türgi sõlmlennujaamadele; palub komisjonil seetõttu järgida neid eesmärke kogu ELi lennundusõiguses ja läbirääkimistes kolmandate riikidega;

54.

nõuab teadus- ja tehnoloogiapoliitika tugevdamist transpordisektori innovatsiooni edendamiseks; on seisukohal, et see poliitika, millega peab kaasas käima kohane rahastamine, tuleks välja töötada koostöös kõigi asjaomaste huvirühmadega, kodanikud ja kasutajate esindajad kaasa arvatud, et mõista sektori vajadusi ja vastavalt parandada ELi-poolset rahastamist eelkõige programmi „Horisont 2020“ kaudu; on seisukohal, et prioriteediks peaksid olema selgelt Euroopa lisaväärtust andvad projektid, mille eesmärk on vähendada transpordi süsinikdioksiidi heitkoguseid ja soodustada energiatõhusate transpordiliikide (sh jalakäimine ja jalgrattaga sõitmine) kasutamist, suurendada tarneahela läbipaistvust, arendada transpordi kättesaadavust, ohutust ja turvalisust, parandada liikluskorraldust ning vähendada halduskoormust; on seisukohal, et transpordi valdkonnas tuleks erilist tähelepanu pöörata ka murrangulistele tehnoloogiatele, mille väljenduseks on näiteks automatiseeritud või kaugjuhitavad sõidukid, nagu droonid ja juhita sõidukid;

55.

nõuab, et samal tasemel pingutusi tehtaks hariduse vallas, et soodustada uute õppe- ja koolitusprotsesside teket eelkõige kutse- ja kõrghariduse tasandil, mille keskmes peaksid olema uued oskused ja erialad, mis tulenevad nn arukast liikuvusest;

56.

rõhutab, et oluline on toetada ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamprogramme, et luua puhtamaid kütuseid ning saavutada suuremat tehnoloogilist edu, näiteks seoses rafineeritud biokütustega;

57.

nõuab, et õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFITi programm) raames ja ELi õigusnormide järgnevate hindamiste käigus vaadataks üldiselt läbi ELi juhiloa ja liiklusohutuse tingimused ning transpordiga seotud aruandlusnõuded, võttes eesmärgiks halduskoormuse tunduva vähendamise;

58.

tunnistab häireteta raadiosageduste tähtsust, eelkõige seoses maanteetranspordi töötajate sõiduaja ja puhkeaja järgimisega ning intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmisega; palub komisjonil vajaduse korral luua sellekohase õigusraamistiku;

59.

rõhutab, et Euroopa transpordipiirkonna loomine on oluline prioriteet, mis suurel määral sõltub selle rahvusvahelisest tunnustamisest kokkulepete alusel, mis räägitakse globaalselt läbi meie kaubanduspartneritega kõikide transpordiliikide, eelkõige lennu- ja meretranspordi osas, ning et EL peaks vastavates rahvusvahelistes organisatsioonides etendama üha enam kujundavat rolli;

60.

on seisukohal, et EL peab säilitama liidrirolli üleilmsetes jõupingutustes vähendada Pariisi 2015. aasta kliimakonverentsi (COP 21) raames transpordi heitkoguseid, edendades globaalsel tasandil transpordisektori CO2-heite vähendamist ja arendades säästvaid transpordiliike, ning aitama sellega saavutada rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärki – hoida ülemaailmne soojenemine alla 2 oC;

61.

nõuab liikmesriikidelt ühtsemat lähenemisviisi võimalusele rakendada meie kaubandussuhetes kolmandate riikidega vastastikkuse põhimõtet ning nõuab ELi transpordi rahastamise poliitika uurimist, et kindlaks teha, kas täiendav rahastamine kolmandate riikide poolt on asjakohane;

62.

toonitab, et rahvusvaheliste ressursside (nafta, liitium, väärismetallid, biokütused) kasutamisel meie transpordisüsteemi arendamiseks peaksime austama nende inimeste õiguspäraseid huve, kes elavad piirkondades, kus nende ressurssidega kaubeldakse ja kust neid imporditakse;

63.

nõuab lennutranspordiga seoses järgmist:

64.

nõuab maanteetranspordiga seoses järgmist:

65.

nõuab raudteetranspordiga seoses järgmist:

66.

nõuab meretranspordiga seoses järgmist;

67.

nõuab siseveetranspordiga seoses järgmist:

68.

palub komisjonil võtta käesolevas resolutsioonis tehtud ettepanekuid arvesse valge raamatu vahekokkuvõttes ja edaspidistes transpordivaldkonna algatustes;

69.

nõuab, et komisjon jälgiks edusamme, mida tehakse valge raamatu eesmärkide saavutamiseks, ja annaks valge raamatu rakendamisest iga viie aasta järel aru;

70.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.