22.9.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/37

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõiget 7,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 246,

—

võttes arvesse oma 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni heakskiitmise suuniste kohta (1),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta otsust Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe muutmise kohta (2),

—

võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta otsust Euroopa Parlamendi kodukorra artiklite 106 ja 192 ning XVII lisa muutmise kohta (3),

—

võttes arvesse volinike käitumisjuhendit, eriti selle artikleid 1.3 kuni 1.6,

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 52 ja 118 ning XVI lisa,

—

võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning õiguskomisjoni arvamusi (A8-0197/2015),

A.

volinikukandidaatide kuulamised, mida korraldati esmakordselt 1994. aastal, on praegu hästi juurdunud tava, mis suurendab Euroopa Liidu institutsioonide demokraatlikku legitiimsust ja lähendab asjaomaseid institutsioone liidu kodanikele;

B.

kuulamised on äärmiselt olulised selleks, et parlament saaks teha teadliku otsuse komisjoni kohta, kui ta korraldab usaldushääletuse, mille tulemusel komisjon saab tööd alustada;

C.

kuulamised annavad parlamendile ja liidu kodanikele võimaluse saada ülevaade kandidaatide isikust, pädevustest, ettevalmistusest, prioriteetidest ja nende teadmistest kavandatud vastutusalal ning neid hinnata;

D.

kuulamised suurendavad läbipaistvust ja komisjoni kui terviku demokraatlikku legitiimsust;

E.

naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõives; arvestades, et see nõue peab kajastuma Euroopa Komisjoni koosseisus; arvestades, et valitsused esitasid palju rohkem mees- kui naiskandidaate, vaatamata Jean-Claude Junckeri korduvatele palvetele 2014. aastal; arvestades, et naiskandidaate esitasid peamiselt väiksema elanikkonnaga liikmesriigid ja paljud suuremad liikmesriigid eirasid seda nõuet; arvestades, et ainus õiglane lahendus on paluda igal liikmesriigil esitada kaks kandidaati, üks mees ja üks naine, nii et presidendikandidaat saaks esitada ettepaneku kõrgetasemelise volinike kolleegiumi kohta, milles on võrdne arv mehi ja naisi;

F.

kuigi kuulamised on tõestanud oma tõhusust, saab seda alati parandada, eelkõige voliniku ja kuulamise eest vastutava komisjoni liikmete vahelise paindlikuma ja dünaamilisema teabevahetuse abil;

G.

komisjoni asepresidendi kandidaadi Frans Timmermansi kuulamine tõi esile vajaduse kohandada parlamendi menetlusi juhuks, kui komisjoni tulevaste koosseisude puhul on ühel või enamal asepresidendil eristaatus;

H.

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et liit edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 on sätestatud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades, kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk;

1.

on seisukohal, et volinikukandidaatide avalikud kuulamised annavad Euroopa Parlamendile ja liidu kodanikele olulise võimaluse hinnata iga volinikukandidaadi prioriteete ning nende erialast sobivust ametikohale;

2.

on seisukohal, et oleks kasulik määrata kindlaks tähtaeg, milleks kõik liikmesriigid peavad esitama oma kandidaadid, et komisjoni ametisseastuval presidendil jääks piisavalt aega vastutusalade määramiseks kandidaatide töökogemuse ja tausta alusel ning parlamendil kuulamiste ja hindamiste korraldamiseks, ning palub presidendil alustada arutelu teiste institutsioonidega kõnealuse eesmärgi saavutamiseks;

3.

on ühtlasi seisukohal, et iga liikmesriik peaks edaspidi esitama komisjoni ametisseastuvale presidendile kaalumiseks vähemalt kaks kandidaati – mees- ja naiskandidaat võrdsetel alustel; peab oluliseks, et ka liit saavutaks oma institutsioonides soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid, mille ta on seadnud;

4.

on seisukohal, et õiguskomisjoni läbiviidavat volinikukandidaatide majanduslike huvide deklaratsioonide kontrollimist tuleks tõhustada; on seisukohal, et selleks peaksid majanduslike huvide deklaratsioonid hõlmama perehuvisid, nagu on ette nähtud volinike käitumisjuhendi artiklis 1.6; on seisukohal, et huvide konflikti puudumist käsitlev õiguskomisjoni kinnitus, mis põhineb majanduslike huvide deklaratsioonide sisulisel analüüsil, on oluline eeltingimus kuulamise korraldamiseks vastutavas komisjonis;

5.

tuletab meelde, et parlamendikomisjonid vastutavad kuulamiste läbiviimise eest; on siiski seisukohal, et kui komisjoni asepresidendi ülesanded on peamiselt horisontaalsed, võib kuulamise erandkorras korraldada eri vormis, näiteks esimeeste konverentsi koosoleku või komisjonide esimeeste konverentsi koosoleku kujul, tingimusel et koosolek võimaldab pidada dialoogi ja sellel osalevad vastavad vastutavad komisjonid, et nad saaksid oma volinikukandidaati kuulata;

6.

on seisukohal, et enne iga kuulamist saadetav kirjalik küsimustik peaks võimaldama esitada viie küsimuse asemel seitse küsimust, kuid iga küsimuse all ei tohiks olla mitut alaküsimust;

7.

on seisukohal, et oleks asjakohasem esitada ligikaudu 25 küsimust, aga nii, et igal küsijal oleks võimalik esitada viivitamatult lisaküsimusi ning sellega suurendada kuulamiste tõhusust ja uurivat iseloomu;

8.

on seisukohal, et menetlused kuulamiste ajal volinikukandidaatide antud vastustega seotud järelevalveks aitaksid tõhustada kontrolli ja suurendada komisjoni vastutust tervikuna; nõuab seetõttu volinikukandidaatide esitatud prioriteetide korrapärast läbivaatamist pärast nende ametiaja algust;

9.

on seisukohal, et kuulamiste järel toimuval koordinaatorite hindamiskoosolekul tuleks lähtuda järgmistest suunistest:

10.

märgib, et 2014. aasta kuulamised pakkusid meediale ja avalikkusele senisest rohkem huvi, osaliselt sotsiaalmeedia arengu tõttu; usub, et sotsiaalmeedia mõju ja tähtsus kasvavad tõenäoliselt veelgi; on seisukohal, et ette tuleks näha sotsiaalmeedia ja võrgustike kasutamine, et kaasata liidu kodanikke kuulamiste protsessi veel tõhusamalt;

11.

on seisukohal, et:

12.

on seisukohal, et horisontaalsed küsimused, mis puudutavad komisjoni kui terviku koosseisu, struktuuri ja töömeetodeid ning mida ei saa asjakohaselt käsitleda üksik volinikukandidaat, kuuluvad komisjoni ametisseastuva presidendi pädevusse; on seisukohal, et selliseid küsimusi tuleks käsitleda ametisseastuva presidendi ja esimeeste konverentsi ühistel koosolekutel (üks enne kuulamiste algust ja teine pärast nende lõppu);

13.

on seisukohal, et volinike huvide deklaratsioonide kontrollimine peaks jääma õiguskomisjoni pädevusse; on siiski arvamusel, et volinike huvide deklaratsiooni ulatus on praegu liiga piiratud, ja kutsub komisjoni üles oma eeskirjad võimalikult kiiresti läbi vaatama; peab seetõttu oluliseks, et õiguskomisjon esitaks eelseisvate kuude jooksul soovituse või algatusraporti kujul suunised, et hõlbustada volinike huvide deklaratsioonidega seotud menetluste reformimist; on seisukohal, et volinike huvide deklaratsioonides ja majanduslike huvide deklaratsioonides tuleks käsitleda ka nendega ühes leibkonnas elavaid pereliikmeid;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.