18.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 300/10

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Kõrgõzstani ja Kesk-Aasia vabariikide kohta, eriti oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia rakendamise kohta (1),

—

võttes arvesse Kõrgõzstani põhiseadust, eriti selle artikleid 16, 31, 33 ja 34,

—

võttes arvesse inimõigustega seotud rahvusvahelisi kohustusi ja vahendeid, sealhulgas neid, mis on ette nähtud ÜRO inimõiguste konventsioonides ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, millega tagatakse inimõigused ja põhivabadused ning keelatakse diskrimineerimine,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega tagatakse sõna- ja kogunemisvabadus, õigus üksikisiku isikliku, era- ja pereelu puutumatusele ja õigus võrdsele kohtlemisele ning keelatakse nende õiguste ja vabaduste kasutajate diskrimineerimine,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu 17. juuni 2011. aasta resolutsiooni A/HRC/17/19 ning ÜRO Inimõiguste Nõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni A/HRC/27/32 inimõiguste, seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi kohta,

—

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku pressiesindaja 24. oktoobri 2014. aasta avaldust Kõrgõzstani kohta,

—

võttes arvesse, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on andnud Kõrgõzstani parlamendile demokraatia edendamise partneri staatuse,

—

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 8. aprilli 2014. aasta resolutsiooni 1984 (2014) Kõrgõzstani Vabariigi Parlamendi taotluse kohta saada parlamentaarse assamblee demokraatia edendamise partneriks, eriti selle punkte 15.24, 15.25 ja 15.26,

—

võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut, millega luuakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Kirgiisi Vabariigi vahel, eriti selle artikleid 2 ja 92,

—

võttes arvesse 2004. aasta juunis vastu võetud ja 2008. aastal läbi vaadatud Euroopa Liidu suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta ning nõukogu poolt 24. juunil 2013. aastal vastu võetud suuniseid lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) kõikide inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks,

—

võttes arvesse 1979. aastal vastu võetud konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

—

võttes arvesse aastatuhande arengueesmärke ja 2015. aasta järgset tegevuskava,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 135 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 4,

A.

arvestades, et Kõrgõzstan on teinud viimastel aastatel piirkonna teiste riikidega võrreldes suuri edusamme, eelkõige on riik läinud üle parlamentaarsele demokraatiale, tõhustanud korruptsioonivastast võitlust ning pühendunud universaalsete inimõiguste alaste normide täitmisele;

B.

arvestades, et Euroopa Liit on selgelt huvitatud sellest, et Kõrgõzstan oleks rahumeelne, demokraatlik ja jõukas riik; arvestades, et EL on võtnud endale eelkõige oma Kesk-Aasia strateegia kaudu kohustuse käituda selle piirkonna riikide partnerina;

C.

arvestades, et Kesk-Aasia riikidel on palju ühiseid probleeme, nagu vaesus ja tõsine oht inimeste julgeolekule ning vajadus tugevdada demokraatiat, inimõiguste austamist, head valitsemist ja õigusriigi põhimõtete järgimist;

D.

arvestades, et kõik inimesed sünnivad vabade ja oma väärikuselt ja õigustelt võrdsetena; arvestades, et kõikidel riikidel on kohustus hoida ära vägivalda ja diskrimineerimist, muu hulgas seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi ja sooväljenduse alusel;

E.

arvestades, et lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimesed) inimõigusi tuleb austada samaväärselt kõikide teistega;

F.

arvestades, et Kõrgõzstan dekriminaliseeris meeste homoseksuaalsuse 1998. aastal;

G.

arvestades, et 15. oktoobril 2014. aastal läbis Kõrgõzstani parlamendis esimese lugemise seaduseelnõu 6-11804/14, mis hõlmab kriminaalseadustiku, haldusvastutuse seadustiku, rahumeelse kogunemise seaduse ja massimeedia seaduse muutmise ettepanekuid, mille eesmärk on keelata mittetraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimine avalikul või kaudsel viisil, kusjuures selle eest nähakse ette kuni ühe aasta pikkune vangistus;

H.

arvestades, et mõned meediakanalid ning teatavad poliitilised ja usujuhid püüavad Kõrgõzstanis LGBTI-inimesi üha enam hirmutada, nende õigusi piirata ja nendevastast vägivalda seadustada;

I.

arvestades, et paljud riigipead ja valitsusjuhid, ÜRO juhid, riikide valitsuste ja parlamentide esindajad ja Euroopa Liit, sealhulgas nõukogu, parlament, komisjon ja endine kõrge esindaja Ashton on sellised „propagandavastased” seadused karmilt hukka mõistnud;

J.

arvestades, et sool, seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhinevad diskrimineerimise vormid on omavahel seotud, ning arvestades, et arvukad vabaühendused ja ÜRO on juhtinud tähelepanu asjaolule, et sooline ebavõrdsus on Kõrgõzstanis jätkuvalt märkimisväärne ning et Kõrgõzstani tütarlaste ja naiste vastu pannakse jätkuvalt toime selliseid kuritarvitusi nagu inimröövid ja sundabielud, kuigi neid keelustavat 1994. aasta seadust karmistati 2013. aasta jaanuaris;

1.

peab äärmiselt kahetsusväärseks nimetatud seaduseelnõu esitamist ja kõiki meetmeid, mis võivad põhjustada julma, ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist, ning kutsub kõiki riike üles lõpetama viivitamatult homoseksuaalsuse käsitamise kuriteona;

2.

kordab taas, et seksuaalne sättumus ja sooidentiteet on seotud üksikisiku õigusega eraelu puutumatusele ja see on tagatud inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega, mille kohaselt tuleb kaitsta võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist ning samas tagada sõnavabadus;

3.

tuletab Kõrgõzstani parlamendile meelde tema rahvusvahelisi kohustusi ning Euroopa Liiduga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut, mille kohaselt kuulub partnerluse esmatähtsate elementide sekka inimõiguste täielik austamine, ning nõuab praegu Kõrgõzstani parlamendis arutusel oleva mittetraditsiooniliste seksuaalsuhete kohta teabe levitamist käsitleva seaduseelnõu tagasivõtmist;

4.

märgib, et seaduseelnõu läbis esimese lugemise ja enne, kui see presidendile allkirjastamiseks saadetakse, tuleb seda veel kaks korda hääletada, ning toonitab, et mittetraditsioonilisi suhteid käsitlevate mis tahes õigusaktide vastuvõtmine ei tohiks olla vastuolus Kõrgõzstani kohustuste ja ülesannetega inimõiguste vallas;

5.

kutsub Kõrgõzstani ametiasutusi üles kinnitama avalikult, et kõikidel inimestel on Kõrgõzstanis õigus elada nii, et nad ei peaks kannatama oma seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhinevat diskrimineerimist ja vägivalda, ning et kõik selle põhimõttega vastuolus olevad teod on ebaseaduslikud ja nende toimepanijad võetakse vastutusele;

6.

kutsub Kõrgõzstani parlamenti üles järgima soovitusi, mis on esitatud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioonis 1984 (2014), milles käsitletakse demokraatia edendamise partneriks saamise taotlust, eriti soovitusi 15.24, 15.25 ja 15.26;

7.

kutsub Kõrgõzstani parlamenti üles järgima oma põhiseadust, sh selle artiklit 16, milles on sätestatud, et Kõrgõzstani Vabariigis ei võeta vastu ühtegi seadust, millega keelatakse või piiratakse inim- ja kodanikuõiguste ja -vabaduste kasutamist, ning artikleid 31, 33 ja 34, millega tagatakse sõna-, teabe- ja kogunemisvabadus; kutsub Kõrgõzstani parlamenti üles seaduseelnõu 6-11804/14 tagasi lükkama;

8.

peab äärmiselt murettekitavateks kõnealuse seaduseelnõu üle peetavate arutelude ja selle võimaliku vastuvõtmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, st LGBTI-inimeste üha suuremat häbimärgistamist, diskrimineerimist ja nende vastu suunatud vägivalda; kutsub poliitikuid ja usujuhte üles hoiduma LGBTI-inimeste vastastest avaldustest, sh vihkamist õhutavatest avaldustest ja viha ässitamisest;

9.

peab murettekitavaks sellise õigusakti võimalikku mõju rahvusvahelistele rahastajatele, vabaühendustele ja humanitaarorganisatsioonidele, kes töötavad LGBTI-inimestega seotud küsimuste ja HIVi ennetamisega;

10.

kutsub ÜRO Inimõiguste Nõukogu üles võtma peatselt läbiviidava Kõrgõzstani inimõiguste olukorra üldise korrapärase läbivaatamise osana arvesse ka kõnealuses seaduseelnõus nähtuvat võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete mittejärgimist;

11.

palub Kõrgõzstani ametiasutustel võtta kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et inimõiguste kaitsjad saaksid oma tööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel takistusteta jätkata;

12.

nõuab tungivalt, et Kõrgõzstan jätkaks ELi ja Kõrgõzstani Vabariigi vahelise koostöönõukogu 14. kohtumise eel reformidega, mille eesmärk on saavutada läbipaistvus, kohtusüsteemi sõltumatus, etniliste rühmade vaheline leppimine ja inimõiguste austamine, kuna need on riigi pikaajalise jätkusuutliku arengu põhieeldused;

13.

peab kiiduväärseks ELi ja Kõrgõzstani Vabariigi vahelise inimõigustealase dialoogi neljanda ja viienda vooru vahel Kõrgõzstani ametiasutuste poolt inimõiguste valdkonnas tehtud edusamme; nõuab tungivalt, et Kõrgõzstani ametiasutused jätkaksid selles vallas edusammude tegemist;

14.

kutsub komisjoni, nõukogu ja Euroopa välisteenistust üles teavitama Kõrgõzstani ametiasutusi selgelt, et kõnealuse seaduseelnõu vastuvõtmine võib mõjutada riigi suhteid ELiga vastavalt partnerlus- ja koostöölepingu artikli 92 lõikele 2; kutsub nõukogu ja Euroopa välisteenistust samuti üles tõstatama selle küsimuse asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;

15.

kutsub Kõrgõzstani ametiasutusi üles tagama, et igasuguse väidetava piinamise ning ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise juhtumeid uuritakse viivitamatult ja tulemuslikult ning et selliste tegude toimepanijad võetakse vastutusele; nõuab ühtlasi kõikide meelsusvangide vabastamist, sh eriti Azimjon Askarovi puhul, kelle puhul ei ole läbi viidud täielikku, erapooletut ja õiglast uurimist, muu hulgas seoses tema väidetava piinamise ja väärkohtlemisega;

16.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, Kõrgõzstani parlamendile ja presidendile.