Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015DC0800

    KOMISJONI TEATIS 2016. AASTA EELARVEKAVAD: ÜLDINE HINNANG

    COM/2015/0800 final

    Brüssel,16.11.2015

    COM(2015) 800 final

    KOMISJONI TEATIS

    2016. AASTA EELARVEKAVAD: ÜLDINE HINNANG


    Kommenteeritud kokkuvõte

    Käesolevas teatises võetakse kokku komisjoni hinnang 2016. aasta eelarvekavadele, mille esitasid vastavalt õigusaktidele 15. oktoobriks kuusteist euroala liikmesriiki (EA 16), välja arvatud need, kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, ja Portugal, kes ei ole kõnealust kava veel esitanud. Komisjon hindas vastavalt määrusele (EL) nr 473/2013 neid kavu ning euroala kui terviku üldist eelarveseisundit ja eelarvepoliitilist hoiakut.

    2016. aasta eelarvekavadele antud üldise hinnangu ja eelarvepoliitilise hoiaku võib kokku võtta järgmiselt.

    1.Liikmesriikide kavad hõlmavad euroala valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi jätkuvat vähendamist majanduse ebakindla elavnemise ja peamiselt välisnõudluse vähenemisest tulenevate kehvade väljavaadete kontekstis. Kuna eelarvepuudujääk langes 2014. aasta 2,4 %-lt SKPst 1,9 %ni SKPst käesoleval aastal, arvatakse, et langus jätkub ja 2016. aasta näitajaks prognoositakse 1,7 % SKPst. Pärast seda, kui üldine võlasuhe jõudis 2014. aastal haripunkti, peaks see vastavalt eelarvekavadele 2016. aastal käesolevaks aastaks prognoositud 91 %-ga võrreldes veidi vähenema ja jõudma pisut alla 90 %ni SKPst.

    2.2015. aasta kevade stabiilsusprogrammides esitatud keskpika perioodi kavadega võrreldes korrigeeriti 2016. aasta eelarvepuudujäägi kavandatud vähendamist euroalal 0,3 protsendipunkti võrra allapoole, mistõttu see on väiksem.

    3.Eelarvekavadest väljajoonistuv pilt leiab komisjoni 2015. aasta sügisprognoosis üldiselt kinnitust. SKP reaalkasv suureneb 2016. aastal prognooside kohaselt 1,6 %-lt käesoleval aastal 1,8 %ni 2016. aastal, samas kui negatiivne SKP lõhe peaks eeldatavasti vähenema 1 %ni kavandatud SKPst. Ehkki 2015. aastaks euroalal prognoositud valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk on veidi suurem (2,0 % SKPst), prognoosib komisjon 2016. aastaks eelarvekavadest mõnevõrra suuremat nominaalse puudujäägi vähenemist (0,3 ja mitte 0,2 protsendipunkti) ning jõuab oma prognoosis samale nominaalse eelarvepositsiooni tasemele (–1,7 % SKPst). Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb koguvõla suhe SKPsse 2015. aastal esimest korda pärast kriisi algust 91 %ni ja jätkab 2016. aastal langust, jõudes 90 %ni, mis on suures plaanis kooskõlas eelarvekavades ettenähtuga.

    4.Kokkuvõttes nähtub komisjoni prognoosist, et euroala üldjoontes neutraalne eelarvepoliitiline hoiak jätkub ka 2016. aastal. Seda tuleks hinnata kahe eesmärgi põhjal, milleks on riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ja lühiajaline makromajanduslik stabiliseerimine, täpsemalt vajadus tagada üleminek välistelt majanduskasvu allikatelt riigisisestele. Makromajanduslikud poliitikavahendid on praeguse seisuga piiratud, nominaalsed intressimäärad on juba peaaegu nullilähedased ja inflatsioon on väga aeglane, mistõttu tuleb veelgi rohkem rõhutada eelarvepoliitika olulisust. Seega näib, et eeldatav neutraalne üldine eelarvepoliitiline hoiak euroalal on üldjoontes asjakohane, võttes arvesse sealseid erakordselt madalaid intressimäärasid ja suurt väliskaubanduse ülejääki. Samas püsib võla suhe suur ja väheneb väga aeglaselt, mistõttu oleks majanduse elavnemise korral vaja hoogsalt jätkata konsolideerimist.

    5.Väiksematest intressimaksetest saadud ajutisi sääste tuleb nende laadist tulenevalt kasutada targalt: need peaksid aitama suure eelarvepuudujäägiga riikidel puudujääki vähendada ja võimaldama eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga riikidel teha veelgi rohkem avaliku sektori investeeringuid. Praegused eelarvekavad on vaid osaliselt sellega kooskõlas.

    6.Muret jätkusuutlikkuse pärast kinnitab komisjoni 2016. aasta prognoosis esitatud euroala struktuurse eelarvepositsiooni teatav halvenemine, mis võib jääda allapoole euroala liikmesriikidelt stabiilsuse ja kasvu paktis nõutavate keskmiste kohanduste taset. Lisaks on see tingitud jätkusuutlikkusprobleemidega liikmesriikide väga väikestest või isegi negatiivsetest kohandustest, ent teised liikmesriigid ei kasuta samas endiselt piisavalt ära olemasolevat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi.

    7.Euroala eelarvepoliitilise hoiaku asjakohasuse analüüsi täienduseks vaadatakse läbi riigi rahanduse struktuur. Ehkki hiljutised tööjõu maksukoormuse vähendamise meetmed on samm õiges suunas, ei ilmne kulude struktuurist peaaegu mingeid edusamme suurema kasvusõbralikkuse suunas ja kapitalikulutuste osakaal SKPs peaks eelduste kohaselt jätkuvalt vähenema.

    8.Erakordse pagulaste sissevoolu mõju eelarvele on mõnes eelarvekavas nimetatud. Samuti võib see mõjutada teisi liikmesriike nii praegu kui ka tulevikus. Stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkus võimaldab võtta arvesse valitsuse kontrolli alt välja jäävate ebatavaliste sündmustega seotud erakorralisi kulusid nii pakti ennetusliku kui ka parandusliku osa raames. Komisjon on valmis kõnealuseid sätteid rakendama. Abikõlbliku summa kindlaksmääramiseks uurib komisjon tähelepanelikult olukorda, lähtudes asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmetest. Kõnealust teavet kasutatakse, hinnates (tagantjärgi) võimalikke ajutisi kõrvalekaldeid stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest 2015. ja 2016. aastaks. See tähendab, et üksnes otseselt pagulaskriisiga seotud netolisakuludest tulenevad kõrvalekalded lisamenetlusi kaasa ei too. See kehtib ka ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse puhul, tingimusel et valitsemissektori eelarvepuudujääk jääb 3 % piirmäära ületamise korral selle lähedusse.

    9.Komisjoni hinnangu üksikute liikmesriikide kavadele võib kokku võtta järgmiselt.

    Ükski 2016. aasta eelarvekava ei ole olulises vastuolus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Mitmel juhul leiab komisjon siiski, et eelarve kavandatud kohandamine on väiksem kui stabiilsuse ja kasvu paktis nõutu või esineb selline oht.

    Eriti peetakse silmas järgmist:

    12 liikmesriiki, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa:

    viie liikmesriigi (Saksamaa, Eesti, Luksemburg, Madalmaad ja Slovakkia) eelarvekavad on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2016. aastaks;

    nelja liikmesriigi (Belgia, Läti, Malta ja Soome) eelarvekavad on üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2016. aastaks. Kõnealuste riikide kavade elluviimisel võidakse mõnevõrra kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärkide saavutamisele suunatud kohandamiskavast;

    kolme liikmesriigi (Itaalia, Leedu ja Austria) eelarvekavade puhul on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded 2016. aastaks jäävad täitmata. Kõnealuste liikmesriikide eelarvekavad võivad viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni kohandamiskavaga ettenähtud keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest.

    Viis liikmesriiki, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa (st ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust):

    kolme liikmesriigi (Prantsusmaa, Iirimaa ja Sloveenia) eelarvekavad on üldiselt kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega 2016. aastaks. Kuigi Prantsusmaa saavutab valitsemissektori nominaalse eelarvepuudujäägi soovitatud eesmärgid prognooside kohaselt 2016. aastal, tuleneb eelarvekavast ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse nõuete mittetäitmise oht, kuna eelarvet ei suudeta kõikide näitajate kohaselt soovitataval määral kohandada. Komisjon kutsub ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Iirimaa ja Sloveenia suhtes võidakse alates 2016. aastast hakata kohaldama pakti ennetuslikku osa, kui 2015 aastal suudetakse õigeaegselt ja kestlikult kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk. 2016. aastal on oht kalduda mõningal määral (Sloveenia puhul üsna märkimisväärselt) kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast;

    – Hispaania puhul leiti, et 11. septembril esitatud eelarvekava kätkeb ohtu mitte vastata stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele 2016. aastaks. Tõenäoliselt ei saavutata ei 2016. aasta soovitatud struktuurse eelarvepositsiooni paranemist ega ka valitsemissektori eelarvepuudujäägi soovitatud eesmärke. Komisjon kutsus ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega, ja esitama viivitamata ajakohastatud eelarvekava;

    lisaks kutsub komisjon Portugali üles viivitamata esitama eelarvekava. 



    Sisukord

    1. Sissejuhatus

    2. Euroala eelarvete kohandamine riiklike kavade kohaselt

    3. Üksikute eelarvekavade ülevaade



    1. Sissejuhatus

    ELi õigusaktidega nähakse ette, et euroala liikmesriigid esitavad 15. oktoobriks komisjonile järgmise aasta eelarvekavad, eesmärgiga tõhustada majandus- ja rahaliidu riikide eelarvepoliitika koordineerimist 1 . Nendes kavades kajastatakse kokkuvõtlikult valitsuste poolt riikide parlamentidele esitatud eelarveprojekte. Komisjon esitab iga eelarvekava kohta arvamuse, hinnates, kas see on kooskõlas riigi stabiilsuse ja kasvu paktil põhinevate kohustustega. Samuti peab komisjon esitama üldise hinnangu euroala kui terviku eelarveseisundi ja -väljavaadete kohta. Kõnealune hinnang on esitatud käesolevas teatises.

    Vastavalt nn teisele majanduse juhtimise paketile saatsid kuusteist euroala liikmesriiki komisjonile 15. oktoobriks oma 2016. aasta eelarvekavad. Ülejäänud euroala liikmesriigid (Kreeka ja Küpros), kelle suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi, ei pea eelarvekava esitama, kuna programmiga on eelarve põhjalik seire juba ette nähtud. Hispaania esitas oma eelarvekava juba septembris ja komisjon võttis oma arvamuse vastu 12. oktoobril.

    Portugal ei esitanud õigusaktidega nõutavat kava. Seda ei ole varem juhtunud ja see ei tohiks korduda. Isegi eelarvekava, mille puhul poliitikat ei muudeta (seda peetakse vastuvõetavaks valimiste korral), annab väärtuslikku ja läbipaistvat teavet eelarvesuundumuste kohta, mis võimaldab läbi vaadata kogu euroala üldise eelarvepoliitilise hoiaku ja tagab võrdse kohtlemise kõigis liikmesriikides.

    Austades liikmesriikide eelarveautonoomiat, antakse komisjoni arvamustega objektiivset poliitilist nõu eelkõige liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, et aidata neil paremini hinnata eelarveprojektide vastavust ELi eelarve-eeskirjadele. Teise majanduse juhtimise paketiga on ette nähtud mitmesugused vahendid majandus- ja eelarvepoliitika kui ühise huvi küsimuse kujundamiseks vastavalt aluslepingule.

    Lisaks kutsus nõukogu 2015. aasta juulis eurorühma üles jälgima ja koordineerima euroala liikmesriikide eelarvepoliitikat ja euroala üldist eelarvepoliitilist hoiakut, et tagada majanduskasvu soodustav ja diferentseeritud eelarvepoliitika 2 . Nõukogu soovitas, et ilma et see piiraks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmist, on euroala liikmesriikidel vaja „koordineerida eelarvepoliitikat, et tagada kogu euroala eelarvepoliitika kooskõla jätkusuutlikkuse riskiga ja tsükliliste tingimustega”. Kõnealune soovitus on ka komisjoni hinnangu alus.

    Käesoleval teatisel on kaks eesmärki. Esiteks luuakse sellega eelarvekavade horisontaalsele hindamisele tuginedes eelarvepoliitikast euroala tasandi koondpilt. See vastab stabiilsusprogrammide kevadisele horisontaalsele hindamisele, kuid selle raames keskendutakse eelseisvale aastale, mitte keskpika perioodi eelarvekavadele. Teiseks antakse eelarvekavadest ülevaade liikmesriikide tasandil, selgitades komisjoni poolt nende hindamisel (eriti selle hindamisel, kas kavad vastavad stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele) kasutatud lähenemisviisi. Hinnang erineb vastavalt sellele, kas liikmesriigi suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku või paranduslikku osa, samuti võetakse arvesse pakti nõudeid seoses valitsemissektori võla taseme ja suundumustega.



    2. Euroala eelarvete kohandamine riiklike kavade kohaselt

    Üldised järeldused

    Majandus- ja finantskriisist taastumine saab euroalal järk-järgult uut hoogu. Eelarvekavades esitatud makromajanduslike eelduste põhjal kasvab kuueteistkümne euroala liikmesriigi (EA 16) SKP 2015. aastal 1,7 %, mis on veidi rohkem kui stabiilsusprogrammide vastuvõtmise ajal 2015. aasta aprillis prognoositud 1,4 % (tabel 1). 2016. aasta kasvuväljavaated ei ole kevadest saati kuigivõrd muutunud, SKP kasvuprognoos on EA 16 riikides 1,9 % võrrelduna stabiilsusprogrammides kavandatud 1,8 %-ga. Kui majanduse elavnemine saab hoogu juurde, väheneb erinevus SKP tegeliku ja potentsiaalse kasvu vahel. Eelarvekavade kohaselt prognoositakse EA 16 riikides SKP lõhe suuruseks –1½ % potentsiaalsest SKPst 2015. aastal ja see peaks 2016. aastal vähenema –¾ %ni, kusjuures 2013. aastal oli see koguni –2½ %. See on ilmne suundumus enamikus liikmesriikides, kuigi riikide vahel on erinevusi. Inflatsiooniprognoos jääb tagasihoidlikuks ja kevadest saati suuresti samaks. Eelarvekavade kohaselt on inflatsioonimäär 2015. aastal 0,4 % ja prognooside kohaselt tõuseb see 2016. aastal 1,1 %ni (nagu seda prognoositakse ka stabiilsusprogrammides).

    Valitsemissektori üldine nominaalne eelarvepuudujääk kahaneb kavade kohalt käesoleval ja järgmisel aastal. EA 16 riikides on puudujääk prognooside kohaselt 2015. aastal 1,9 % SKPst, mis on vähem kui eelmise aasta 2,4 % 3 . 2016. aastal kahaneb üldine nominaalne eelarvepuudujääk prognooside kohaselt üksnes vähesel määral, 1,7 %ni SKPst. See erineb stabiilsusprogrammides 2016. aastaks prognoositud 0,4 protsendipunkti suurusest vähenemisest. Võttes arvesse pisut ajakohastatud makromajanduslikku väljavaadet, võib sellest järeldada, et eelarvepuudujäägi väiksem vähendamine on tingitud eelarve vähesemast kohandamisest (vaata allpool). Teatavates vähestes liikmesriikides on selle põhjuseks muu hulgas tõenäoliselt pagulaskriisiga seotud kulude kasv.

    Eelarvekavadest nähtub, et üldise struktuurse eelarvepositsiooni muutusena mõõdetud seisak konsolideerimises 2015.–2016. aastal jätkub. See vastab üldjoontes kevadistes stabiilsusprogrammides sisalduvatele kogu ajavahemikku 2015–2016 hõlmavatele prognoosidele (struktuurne eelarvepositsioon pidi selleaegsete kavade kohaselt jääma muutumatuks nii 2015. kui ka 2016. aastal). Stabiilsusprogrammid kajastasid liikmesriikide eelarvekavade eelmise aasta sügise seisukohta, mis osutas eelarve konsolideerimise seiskumisele 2014. aastal ja seisaku jätkumisele 2015. aastal. Eelarvekavade kohaselt paraneb struktuurne eelarvepositsioon 2015. aastal (¼ % SKPst), kuid halveneb paraku ¼ % järgmisel aastal 4 . Seisak eelarve konsolideerimises toimub järk-järgult paranevate, kuid ikka veel habraste majanduslike väljavaadete ja SKP lõhe vähenemise tingimustes. Asjaolust, et üksnes kuus liikmesriiki (ja ainult üks suurimate majanduste hulgast) kavatsevad 2016. aasta alguses oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgid täita või need ületada, 5 nähtub, et 2016. aastaks kavandatud struktuurne kohandamine ei vasta stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele. Siiski tuleks struktuurse kohanduse koondnäitajat selles kontekstis käsitada üksnes illustreerivana, kuna see ei kajasta liikmesriikidevahelisi suuri erinevusi stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisel, mida käsitletakse komisjoni riigipõhistes hinnangutes.

    Pärast tipptaseme (92 % SKPst) saavutamist 2014. aastal peaks üldine võlasuhe nii 2015. kui ka 2016. aastal veidi vähenema, mis on üldjoontes kooskõlas stabiilsusprogrammide aluseks olevate eeldustega. See tuleneb SKP nominaalkasvust ja negatiivsest võlakoormuse muutusest (mis tähendab, et võla vähendamiseks kavandatakse muid vahendeid kui valitsemissektori eelarvepuudujääki) 6 . Koondnäitaja (89 % SKPst 2016. aastal) varjab suuri erinevusi liikmesriikide näitajate vahel. Võla suhe eri liikmesriikides varieerub alates 131 %st SKPst Itaalias kuni pisut alla 10 %ni SKPst Eestis. Kreeka, Küprose ja Portugali kui kolme kõrge võlatasemega liikmesriigi andmeid ei ole lisatud. 

    Tabel 1: Ülevaade EA 16 riikide 2015.–2016. aasta majanduslikest ja eelarvelistest koondnäitajatest

     

    2015

    2016

    2015. aasta stabiilsusprogrammid (aprill)

    Eelarvekavad (oktoober)

    Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos (november)

    2015. aasta stabiilsusprogrammid (aprill)

    Eelarvekavad (oktoober)

    Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos (november)

    SKP reaalkasv (muutuse %)

    1,4

    1,7

    1,6

    1,8

    1,9

    1,8

    THHI inflatsioon

    (muutuse %)

    0,4

    0,4

    0,1

    1,2

    1,1

    1,0

    Valitsemissektori eelarvepositsioon

    (% SKPst)

    -2,1

    -1,9

    -2,0

    -1,6

    -1,7

    -1,7

    Struktuurse eelarvepositsiooni muutus
    (protsendipunktides SKPst)

    0,0

    0,2

    0,0

    0,0

    -0,3

    -0,1

    Võlg (% SKPst)

    91,4

    91,1

    91,6

    90,1

    89,8

    90,5

    Tsükliliselt kohandatud kulude suhe (% potentsiaalsest SKPst)

    47,4

    47,6

    47,7

    47,1

    47,5

    47,5

    Tsükliliselt kohandatud tulude suhe

    (% potentsiaalsest SKPst)

    46,5

    46,7

    46,7

    46,3

    46,2

    46,3

    Pagulaskriisi mõju

    Mitmel juhul märgitakse eelarvekavades pagulaste erakorralise sissevoolu mõju eelarvele (Austria, Belgia, Saksamaa ja Itaalia). Eelarvekavadega oli ilmselgelt võimalik esitada konkreetset teavet pagulastega seotud eelarvekulude kohta, kuid selle ebatavalise olukorra laadi tõttu 7 ja tulenevalt asjaolust, et eelarvekavasid koostavad üksnes euroala liikmesriigid, võivad ka teised liikmesriigid oma teavet eri dokumentide abil esitada. See on vajalik ka sellepärast, et sündmused arenevad kohapeal edasi.

    Stabiilsuse ja kasvu pakti paindlikkus võimaldab võtta arvesse valitsuse kontrolli alt välja jäävate ebatavaliste sündmustega seotud erakorralisi kulusid nii pakti ennetusliku kui ka parandusliku osa raames. Pakti ennetusliku osaga nähakse selgelt ette, et ajutisi kõrvalekaldeid keskpika perioodi eelarve-eesmärgile suunatud nõutavast eelarve kohandamisest võidakse lubada juba ette ja need võib igal juhul jätta arvesse võtmata arvandmetel põhinevas järelhindamises, tingimusel et i) kõrvalekalded tulenevad ebatavalistest sündmustest, ii) jäävad valitsuse kontrolli alt välja, iii) avaldavad olulist mõju valitsemissektori finantsseisundile ja iv) ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikal perioodil. Parandusliku osaga kavandatakse sarnast sätet seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamisega, kuna erakorralisena käsitatakse sellist ülemäärast eelarvepuudujääki, mis „tuleneb asjaomase liikmesriigi kontrolli alt välja jäävatest ebatavalistest sündmustest ja avaldab olulist mõju valitsemissektori finantsseisundile”, tingimusel et eelarvepuudujääk jääb võrdlusnäitaja 3 % SKPst lähedusse. Hinnates ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovituse järgimist, võib meetmete tõhususele hinnangu andmisel võtta arvesse ka pagulaste sissevooluga seotud ootamatuid kulusid.

    Tuleks rõhutada, et nii stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku kui ka parandusliku osa raames esitatud kohandusnõuded on kehtestatud seoses struktuurse eelarvepositsiooni muutusega. Seega peaksid ebatavalisi sündmusi käsitlevate sätete raames eraldatavad vastavad summad kajastama (üksnes) seda, mil määral kõnealused sündmused mõjutavad struktuurse eelarvepositsiooni muutust aastas, võrrelduna olukorraga, kus nimetatud sündmus ei oleks aset leidnud. Komisjon kasutab stabiilsuse ja kasvu pakti nimetatud sätteid, hinnates tagantjärele ajutisi kõrvalekaldeid 2015. ja 2016. aastaks kehtestatud nõuetest kummalgi aastal tekkivate lisakulude tõttu, mis tulenevad eelneva aastaga võrreldes erakorralisest pagulaste sissevoolust. Kui see on asjakohane, hõlmavad komisjoni arvamused eelarvekavade kohta faktilisi andmeid selle kohta, kuidas mõjutaksid nõuetele vastavuse hindamist pagulastest tulenevate kuludega seotud kohandused.

    Komisjon annab lõpliku juhtumipõhise hinnangu, sealhulgas rahastamiskõlblike summade kohta, asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmete alusel. Pagulaste sissevooluga seotud eelarvekulusid ei käsitata ühekordsete kuludena, kuna lisakulud ei ole tingimata ajutised ega kordumatud. Need peaksid olema otseselt seotud pagulaste sissevooluga ja selle otsene tagajärg (st varjupaiga andmise ja halduskulud, kohalik vastuvõtmine, transport jne) ning need ei peaks sisaldama eesmärgipärast toetust asjaomastest ELi fondidest (ja ELi eelarvest üldiselt).

    Eelarve kohandamise komponendid

    Aastatel 2015–2016 nähakse eelarvekavadega ette üksnes piiratud muutused riigi rahanduse struktuuris kogu euroalal (5. lisa tabel A5.5 ja joonised A5.1a–b). Valitsemissektori kulude suhe SKPsse peaks kava kohaselt 2016. aastal 0,6 protsendipunkti võrra langema. Selline näiliselt suur langus on peamiselt tingitud tsüklilistest tingimustest. Tegelikult väheneb kulude suhe, millest on välja jäetud majandustsükli mõju, üksnes ¼ protsendipunkti. Kõnealuse vähenemise kaaluvad üles kavandatavad maksukärped, nagu nähtub tsükliliselt kohandatud tulude suhte järsumast langusest (–½ protsendipunkti 2016. aastal). Sellega seoses on liikmesriikide kavad vähendada kulusid osana potentsiaalsest SKP kasvust kokkuvõttes viimastel aastatel suuremalt jaolt läbi kukkunud. Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos (edaspidi „komisjoni prognoos”) kinnitab väikest langust struktuuriliste kulude suhtes ja suuremat langust eelarvekavadega ette nähtud struktuuriliste tulude suhtes. Nii eelarvekavades kui ka komisjoni prognoosis osutatud üldiselt ühtsest maksuelastsusest nähtub, et tulude vähenemist tingivad valitsemissektori meetmed (5. lisa tabel A5.6).

    Eelarvekavades sätestatud kuluplaanide majanduskasvu soodustava laadi uurimisest tervikuna nähtub, et kavandatud kohandamine ei peaks eeldatavasti kahjustama keskpika perioodi kasvuväljavaateid, kuigi kulutuste vähendamiseks võib olla veelgi enam majanduskasvu soodustavaid võimalusi. Enamiku kulukategooriate osakaal SKPs peaks kava kohaselt langema. Suurim langus hõlmab töötajate hüvitisi, sotsiaaltoetusi ning kaupade ja teenuste ostmist valitsemissektori poolt (5. lisa joonis A5.2). Lisaks saavad liikmesriigid kasu intressikulude suurest kokkuhoiust (nagu kirjeldatakse üksikasjalikumalt järgmises punktis). Kuna kõige tootlikumatele kulutustele peamiselt mõju ei avaldata, ei peaks kavandatud kohandamine eeldatavasti kahjustama keskpika perioodi kasvuväljavaateid, kuigi kulutuste vähendamiseks võib olla veelgi enam majanduskasvu soodustavaid võimalusi. Eelkõige kavandatakse vähendada ka kapitalikulusid. Komisjoni prognoos on üldiselt eelarvekavadega kooskõlas; selles kinnitatakse, et suurim vähenemine toimub sotsiaaltoetuste ja avaliku sektori töötasude kuludes, kuid mõnevõrra väiksemat vähenemist prognoositakse ka kaupade ja teenuste ostmises valitsemissektori poolt. Ühtlasi omistatakse komisjoni prognoosiga intressikulude vähenemisele suurem roll kui eelarvekavades.

    Eelarvekavades esitatud meetmetel oleks EA 16 riikides maksustamiskomponentidele 2015. aastal üksnes mõõdukas mõju. Kõigi kolme kategooria (kaudsed maksud, otsesed maksud ja sotsiaalmaksed) osakaal SKPs peaks eelduste kohaselt langema, kuid see ei muuda siiski märkimisväärselt nende suhtelist osakaalu. Tulude poolel on komisjoni prognoosid ja eelarvekavad kooskõlas (5. lisa joonis A5.3).

    Siiski nähtub eelarvekavadest, et euroala liikmesriigid on teadlikud tööjõu maksukoormuse vähendamisest tulenevast kasust ja paljud liikmesriigid kavandavad või rakendavad konkreetseid meetmeid (tabel 2). Kuigi paljud meetmed on probleemi ulatust arvestades küllaltki leebed, sisaldub teatavate liikmesriikide eelarvekavades tööjõu maksustamise vähendamist käsitlevaid ambitsioonikaid pakette, millel on tõenäoliselt märkimisväärne positiivne mõju majanduskasvule ja tööhõivele. Kõige ulatuslikumad reformid on algatatud nendes liikmesriikides, kus on ELi keskmisega võrreldes suhteliselt kõrged tööjõumaksud, nt Austrias, Belgias ja Prantsusmaal. Samas võtavad asjakohaseid meetmeid mõned liikmesriigid, kelle tööjõumaksud on suhteliselt madalad. Meetmed on üldiselt sihipärased, keskendudes rühmadele, kelle jaoks tööjõu suur maksukoormus on suurim takistus tööturul osalemisel. Tegelikkuses tähendab see enamasti maksude vähendamist madalama sissetulekuga segmentides, kusjuures mitu liikmesriiki suurendasid maksuvaba tulu, teised vähendasid madala sissetuleku puhul maksukoorma kergendamiseks maksumäära või nihutasid maksuastmeid. Osa liikmesriike vähendab ka keskmise sissetulekuga isikute maksukoormust, samas kui eelarvekavades sisalduvad vähesed maksutõusud puudutavad kõrgema sissetulekuga isikuid. Enamikus eelarvekavades ei ole täpsustatud tööjõu maksukoormuse vähendamise rahastamist käsitlevaid üksikasju. Vähemalt mõnel juhul ei tundu täielik või pidev rahastamine olevat täies ulatuses tagatud.


    1. tekstikast. Tööjõu maksukoormuse jälgimine

    Tööjõu maksukoormus on euroalal suhteliselt suur ning see pärsib majandustegevust ja tööhõivet. Kõrged tööjõumaksud vähendavad motivatsiooni otsida tööd, töötada lisatunde, palgata uusi töötajaid ja maksta suuremat palka. Nimetatud mõju on eriti nähtav näiteks madalama sissetulekuga isikute puhul.

    Eurorühm on väljendanud oma tahet vähendada euroala tööjõumakse 8 ning on võtnud vastu tööjõu maksustamisega seotud reformide üldpõhimõtted, mis on seotud reformide struktuuri, nende rahastamise, laiema poliitilise tausta ning poliitilise ja ühiskondliku toetusega 9 . 2015. aasta septembris otsustas rühm võrrelda euroala liikmesriikide tööjõumakse ELi keskmisega 10 . Euroala liikmesriikide tööjõu maksukoormuse suuruses ja komponentides (üksikisiku tulumaks, tööandja sotsiaalmaksed, töötaja sotsiaalmaksed) on suuri erinevusi, nagu on näha allolevatel joonistel. Joonistel olev katkendjoon osutab ELi keskmisele, mida kasutatakse uuringu võrdlusalusena, samas kui ulatuslikuma võrreldavuse huvides on joonisele lisatud ka OECD kaalumata keskmine.

    Tööjõu maksukoormus keskmise ja madala palga puhul (2014)

    Märkused: Joonisel osutatud näitaja on tööjõu maksukiil. Lätit, Leedut ja Maltat käsitlevad andmed on 2013. aasta kohta. Küprose kohta värsked andmed puuduvad. ELi ja euroala keskmised on SKPga kaalutud. OECD keskmine on kaalumata.

    Allikas: Euroopa Komisjoni maksu- ja hüvitisnäitajate andmebaas OECD andmete põhjal.

    Riikide ülene uuring on üksnes esimene etapp riigipõhiste kindlate poliitiliste järeldusteni jõudmisel. Tööjõu maksukoormus avaldab mõju ka paljudele muudele poliitikaelementidele nagu sotsiaalkindlustussüsteem ja palkade kujundamise süsteem. Tööhõive headest tulemusnäitajatest nähtub, et vajadus tööjõu väiksema maksustamise järele ei pruugi olla nii pakiline, samas kui eelarvepiirangutega võidakse ette kirjutada, et tööjõuga seotud mis tahes maksukärpeid tuleb täielikult kompenseerida muude tulusid suurendavate või kulusid vähendavate meetmetega. Lisaks tuleks meeles pidada, et sotsiaalkaitse tagamisega seotud riigipõhised valikud mõjutavad sotsiaalmaksete, eelkõige pensionimaksete taset, ning selles osas on üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksed erinevat laadi. Euroopa poolaasta raames tehakse kogu asjaomast teavet arvesse võttes põhjalik riigipõhine analüüs.

    Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos ja eelarvekavad

    Majandus ja eelarveväljavaadete osas ühtib 16 eelarvekavast nähtuv pilt üldjoontes komisjoni prognoosiga, milles osutatakse samuti jätkuvale, kuid mõõdukale majanduse elavnemisele keerulises üleilmses olukorras. Komisjon prognoosib, et SKP reaalkasv püsib 2015. aastal 1,6 % juures ja suureneb 2016. aastal 1,8 %ni. Sisenõudlust toetavad praegu madalad naftahinnad, endiselt üsna madal euro vahetuskurss, toetav rahapoliitika ja üldjoontes neutraalne eelarvepoliitiline hoiak. Samal ajal on sisenõudluse dünaamika jätkuvalt aeglane. Üleilmsed majandustingimused on nõrgenenud, eelkõige Hiinas ja ka mõnes muus tärkava turumajandusega riigis, ning maailmakaubandus on järsult vähenenud. Lisaks võivad mitmed suundumused, nagu maailmakaubanduse jätkuv nõrgenemine, tärkava turumajandusega riikide majanduse aeglustumise oodatust suurem ülekanduv mõju või finantsturgude ülekanduv mõju, tuua kaasa komisjoni prognoositust väiksema majanduskasvu.

    Paranevaid majandustingimusi peegeldab ka järjest vähenev erinevus SKP tegeliku ja potentsiaalse kasvu vahel komisjoni prognoosis. Negatiivne SKP lõhe, mis oli 2014. aastal 2¼ % potentsiaalsest SKPst, peaks käesoleval aastal eeldatavasti vähenema 1¾ %ni ja 2016. aastal 1 %ni.

    Kasvuväljavaadete elavnemine ei peegeldu hindade muutumises, kuna inflatsiooniprognoos jääb koondtasandil tagasihoidlikuks. Komisjoni prognoosi kohaselt on THHI inflatsioon käesoleval aastal üksnes 0,1 % ja peaks eelduste kohaselt kasvama 2016. aastal 1 %ni, mis osutab järk-järgult sulguvale SKP lõhele ja väga toetavale eelarvepoliitilisele hoiakule. Vaatamata liikmesriikide märkimisväärsetele erinevustele, püsivad intressimäärad 2016. aastal eelduste kohaselt rekordiliselt madalad. Samal ajal prognoositakse, et 2016. aastal jätkub tugev suundumus raha pigem säästa kui investeerida, ning et euroala välistasakaalu ülejääk on 3,6 % SKPst, mis on üksnes veidi vähem kui 2015. aastal (3,7 % SKPst). Nimetatud väliskaubanduse ülejääk, mis on väärtuse poolest üks maailma suurimaid, tuleneb üksnes osaliselt euro madalamast vahetuskursist ja madalatest toorainehindadest. See osutab ka vähesele sisenõudlusele ja sellele, et majanduse elavnemine sõltub suuresti välistest teguritest.

    Valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk kahaneb kavade kohaselt 2,0 %-lt 2015. aastal 1,7 %ni 2016. aastal, kusjuures struktuurne eelarvepositsioon püsib käesoleval aastal muutumatuna ja nõrgeneb veidi 2016. aastal. Komisjon prognoosis struktuurse eelarvepositsiooni paranemist 2015. aastal, kuid seda ei toimunud. Seega ennustatakse intressikulude vähenemist, kuna riigivõlakirjade tootlus on alates 2013. aasta lõpust järsult vähenenud ning jõudnud 2015. aasta esimesel poolel enneolematult madalale tasemele. Madalamate intressimäärade tulemusena on euroala liikmesriikide intressimaksed viimaste aastate jooksul vähenenud, kuna alates intressimäärade kukkumisest on suuri laenusummasid pikendatud (4. lisa).

    Koondtasandil peaks struktuurne esmane eelarvepositsioon seega 2015. aastal hinnangute kohaselt nõrgenema ½ % SKPst. Sarnaselt eeldab komisjon, et esmase eelarvepositsiooni alusel hinnates on struktuurse eelarvepositsiooni mõningane halvenemine 2016. aastal märgatavam (–¼ % SKPst). Valitsemissektori võla enneolematult madalatest intressimääradest tulenevad ootamatud tulud annavad liikmesriikidele võimaluse eelkõige konsolideerida riigi rahandust ning investeerida olenevalt nende konkreetsest olukorrast taristusse ja reformida riigi majandust 11 .

    Kuigi euroala eelarvepuudujäägi koondpilt langeb eelarvekavades ja komisjoni prognoosis üldiselt kokku, võivad erinevused üksikute eelarvekavade ja puudujääki käsitleva komisjoni prognoosi vahel olla riigiti eri põhjustel suhteliselt suured. Enamikus riikides prognoosib komisjon vastavates eelarvekavades esitatust suuremat puudujääki. Suurimad erinevused on Hispaanias, Belgias ja Slovakkias (5. lisa tabel A5.1 ja joonis A5.4). Ülejäänud soodsad prognoosid erinevad kõik 0,3 protsendipunkti vahemikus, samas kui väiksemat puudujäägi näitajat prognoositakse Saksamaale, Eestile ja Soomele.

    Komisjon eeldab liikmesriikide prognoosidest veidi suuremat koguvõlga. Kuigi üldine võlasuhe püsib väga kõrgel tasemel, eeldab komisjon selle vähenemist nii käesoleval kui ka järgmisel aastal ning selle jõudmist 90 %ni SKPst 2016. aastal. Siiski tuleb tunnistada, et Saksamaal on euroala võla vähendamisel väga oluline roll. Kui jätta Saksamaa arvestusest välja, siis komisjoni prognoosi kohaselt üldine võlasuhe 2016. aastal üksnes stabiliseerub, moodustades 100 % SKPst. Ka siin võivad erinevused eelarvekavades ja komisjoni prognoosis esitatud näitajate vahel olla liikmesriikide tasandil suuremad, kusjuures selle põhjused on liikmesriigiti erinevad. Erinevused on suuremad Hispaanias ja Iirimaal (5. lisa tabel A5.3 ja joonis A5.5). Enamikul juhtudel on prognooside erinevused vahemikus 0–1 % SKPst.

    Euroala valitsemissektori võla suhet SKPsse ei saa hinnata selle järgi, kas see vastab stabiilsuse ja kasvu pakti võlanõuetele, kuna euroala liikmesriikidel on kõnealuses paktis eri staatus 12 . Eelarvekava esitanud kaheksa euroala liikmesriigi suhtes kohaldatakse siiski riigivõla vähendamise sihttaset. Komisjoni prognoosi kohaselt eeldatakse, et kaheksast liikmesriigist kuus suudab nimetatud sihttasemest kinni pidada.

    Hinnang eelarve kohandamisele euroalal

    Eelarve struktuurse kohandamise ulatuse osas kinnitab komisjoni prognoos üldjoontes neutraalse eelarvepoliitilise hoiaku jätku euroalal 2016. aastal, pärast seda, kui eelarve konsolideerimine on alates 2014. aastast praktiliselt peatunud. Seda kinnitab vabatahtliku eelarve konsolideerimise alternatiivne mõõtmine, mille kohaselt nõrgeneb eelarvepositsioon teataval määral nii 2015. kui ka 2016. aastal.

    Seoses eelarvepoliitilise hoiaku asjakohasusega koondtasandil tuleks 2015.–2016. aasta eelarvepositsiooni suundumust hinnata kahe eesmärgi põhjal, milleks on riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus ja lühiajaline makromajanduslik stabiliseerimine. Pikaajaline jätkusuutlikkus eeldab, et valitsemissektori võlg suunatakse jätkusuutlikule teele ja seda hoitakse seal, võttes arvesse praegust võla taset ning prognoositud tulevasi vananemisega seotud kulusid 13 . Makromajanduslikku stabiliseerimist võiks väljendada SKP lõhe sulgemisena sobivas tempos lühikeses ja keskpikas perspektiivis, tagades praeguses olukorras ka ülemineku välistelt majanduskasvu allikatelt riigisisestele. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kättesaadavad makromajanduslikud poliitikavahendid on praeguse rahapoliitika seisu juures piiratud, nominaalsed intressimäärad on juba peaaegu nullilähedased ja inflatsioon on väga madal, mistõttu tuleb veelgi rohkem rõhutada eelarvepoliitika olulisust. Hinnates euroala üldist eelarvepoliitilist hoiakut seoses jätkusuutlikkuse riskide ja tsükliliste tingimustega, on vaja veelgi vähendada endiselt suurt võla suhet, takistamata seejuures majanduse elavdamist ja vältides protsüklilist eelarvepoliitikat. Sellega seoses nähtub komisjoni esialgsetest arvutustest, et riigipõhistes soovitustes nõutud ja jätkusuutlikkuse näitajatega soovitatud teatav mõõdukas eelarve konsolideerimine 2016. aastal oleks SKP lõhe vähendamisega kooskõlas. Seevastu eelarvepoliitiline hoiak, mille eesmärk oleks sulgeda SKP lõhe kiiremini, võib kahjustada jätkusuutlikkust ja osutuda kokkusobimatuks stabiilsuse ja kasvu pakti nõuete täitmisega.

    Kui kõnealused kaks eesmärki tasakaalustatakse, näib eeldatav neutraalne üldine eelarvepoliitiline hoiak euroalas üldjoontes asjakohane, võttes ühtlasi arvesse erakordselt madalaid intressimäärasid ja suurt väliskaubanduse ülejääki, mis osutaks vajadusele teatavate nõudlust toetavate meetmete järele. Kuna madalatest intressimaksetest saadud säästud ei ole püsivat laadi, võivad need kujutada riski, kui neid kasutatakse püsivalt valitsemissektori kulutuste suurendamiseks või maksude vähendamiseks.

    Muret jätkusuutlikkuse pärast kinnitab komisjoni 2016. aasta prognoosis esitatud euroala struktuurse eelarvepositsiooni teatav nõrgenemine, mis võib jääda allapoole euroala liikmesriikidelt stabiilsuse ja kasvu paktis nõutavatest keskmistest kohandustest 14 . Lisaks on see tingitud jätkusuutlikkuse probleemidega liikmesriikide väga väikestest või isegi negatiivsetest kohandustest, samas kui teised liikmesriigid ei kasuta endiselt piisavalt ära olemasolevat eelarvepoliitilist manööverdamisruumi.



    3. Üksikute eelarvekavade ülevaade

    Komisjoni arvamustes eelarvekavade kohta keskendutakse kooskõlale stabiilsuse ja kasvu paktiga ning selle põhjal esitatud soovitustele. Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega hõlmatud liikmesriikide puhul võetakse komisjoni arvamustes kokku ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise edusammud nii nominaalse kui ka struktuurse eelarvepuudujäägi eesmärkide saavutamisel. Nende liikmesriikide puhul, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, hinnatakse komisjoni arvamustes vastavust keskpika perioodi eelarve-eesmärkidele ja edusamme nende suunas liikumisel, samuti võlareegli täitmist, et näha, kas kava on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ning riigipõhiste eelarvesoovitustega, mis nõukogu esitas liikmesriikidele juulis.

    Kõik programmivälised euroala liikmesriigid, välja arvatud Portugal, esitasid oma eelarvekavad 15. oktoobriks. Portugal jättis esitamata sellise eelarvekava, mille puhul poliitikat ei muudeta, ja see ei ole kooskõlas teise majanduse juhtimise paketiga. Komisjon kutsub Portugali üles esitama viivitamata täielik eelarvekava. Hispaania esitas oma eelarvekava juba septembris ja komisjon võttis oma arvamuse vastu 12. oktoobril.

    Üheski eelarvekavas ei olnud olulisi puudusi stabiilsuse ja kasvu pakti sätete järgimisel määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Siiski on mitme esitatud eelarvekava puhul põhjust muret tunda.

    Tabelites 2a ja 2b on kokkuvõtlikult esitatud komisjoni 16. novembri arvamustes antud hinnang riikide eelarvekavade kohta koos hinnanguga eelarve juhtimisega seotud reformide rakendamisel saavutatud edu kohta. Kõnealused hinnangud põhinevad komisjoni 2015. aasta sügisprognoosil. Võrdlemise lihtsustamiseks on eelarvekavadele antud hinnangud kokkuvõtlikult jagatud järgmisesse kolme üldkategooriasse, millel on erinevad tähendused sõltuvalt sellest, kas liikmesriigi suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust või mitte.

    Vastab nõuetele: komisjoni prognoosi kohaselt ei ole vaja kohandada eelarvekava riikliku eelarvemenetluse raames, et tagada kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega.

    Üldiselt vastab nõuetele: komisjon kutsub ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega, tuginedes järgmistele kaalutlustele:

    Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust: ehkki komisjon prognoosib, et valitsemissektori nominaalset eelarvepuudujääki käsitlev eesmärk saavutatakse, esineb eelarve kohandamises soovitatud väärtusega võrreldes märkimisväärseid puudusi, mis seavad ohtu vastavuse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames antud soovitusele.

    Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa: komisjoni prognoosi kohaselt võidakse eelarvekava elluviimisel teataval määral kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest või nende saavutamisele suunatud kohandamiskavast, kuid puudujääk nõude täitmisel ei kujutaks endast märkimisväärset kõrvalekallet nõutavast kohandamisest. Need liikmesriigid suudavad hinnangute kohaselt pidada kinni riigivõla vähendamise sihttasemest, kui seda kohaldatakse.

    Nõuetele mittevastavuse oht: komisjoni prognoosi kohaselt ei taga eelarvekava kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Seetõttu kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega.

    Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust: komisjoni 2016. aasta prognoos, kui see leiab tagantjärele kinnitust, võib kaasa tuua ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järgmise etapi rakendumise, sest prognoosi kohaselt ei suudeta vajalikul määral kohandada eelarvet ega täideta soovitatud nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärki.

    Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa: komisjon prognoosib märkimisväärset kõrvalekallet 2016. aasta keskpika perioodi eelarve-eesmärgist või selle saavutamisele suunatud nõutavast kohandusest ja/või riigivõla vähendamise sihttaseme mittesaavutamist, kui sellist sihttaset riigi suhtes kohaldatakse.

    Komisjon avaldas 13. jaanuaril 2015 teatise „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine”, mille kohaselt on Itaalia ja Soome taotlenud oma eelarvekavades 15 struktuurireformi klausli ja investeerimisklausli alusel paindlikkust kõrvalekaldumisel keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast. Tuleb märkida, et praeguses etapis toimuks paindlikkuse võimaldamine väljaspool tavapärast Euroopa poolaasta tsüklit ja kalduks kõrvale komisjoni teatises stabiilsuse ja kasvu pakti raames paindlikkuse võimaldamiseks ette nähtud protsessist. Soomel ei ole hinnangute kohaselt mingil juhul õigust 2016. aastaks taotletud ajutisele kõrvalekaldele, sest tal puudub piisav ohutusvaru puudujäägi kontrollväärtuseni (3 % SKPst). Itaalia puhul näib, et investeerimisklausli kasutamise kriteeriumid võivad olla komisjoni prognoosi põhjal täidetud. Komisjon võtab seda järgmise stabiilsusprogrammi hindamisel arvesse. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kas kohandamiskavast kõrvalekaldumist kasutatakse ka tegelikult investeeringute suurendamiseks, ja sellele, kas riigil on plaanis keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava täitmist jätkata. Komisjon hindab ka seda, kas struktuurireformikava rakendamisel tehtud edusammud on kooskõlas nõukogu soovitustega.

    Mitmes eelarvekavas (Austria, Belgia, Saksamaa ja Itaalia) märgitakse enneolematu pagulaste sissevoolu mõju eelarvele. Nagu eespool osutatud, võimaldab eelarvekavade paindlikkus võtta arvesse valitsuse kontrolli alt välja jäävate ebatavaliste sündmustega seotud täiendavaid (võrreldes eelmise aastaga) erakorralisi kulusid (nagu pagulaste sissevoolu ennenägematust suurenemisest tulenevad lisakulud) nii stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku kui ka parandusliku osa raames. Komisjon annab lõpliku hinnangu, sealhulgas rahastamiskõlblike summade kohta, asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esitatud andmete alusel, hinnates tagantjärele ajutisi kõrvalekaldeid 2015. ja 2016. aastaks kehtestatud nõuetest.

    Lisaks hindas komisjon 2015. aasta riigipõhistes soovitustes kirjeldatud eelarve juhtimise reformide üldise elluviimise taset. Hinnang eelarvekavadele võetakse kokku viies üldkategoorias. Need on järgmised.

    Edusammud puuduvad: liikmesriik ei ole teatanud asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmiseks võetud meetmetest ega neid vastu võtnud.

    Vähesed edusammud: liikmesriik on teatanud mõningaist asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmiseks võetud meetmetest, kuid need tunduvad ebapiisavad ja/või nende vastuvõtmine/rakendamine on ohus.

    Teatavad edusammud: liikmesriik on teatanud asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmiseks võetud meetmetest või need vastu võtnud. Meetmed on paljulubavad, kuid kõiki neid ei ole veel rakendatud ja rakendamine ei ole kõigil juhtudel kindel.

    Märkimisväärsed edusammud: liikmesriik on vastu võtnud meetmed, millest suurem osa on rakendatud. Meetmed aitavad oluliselt kaasa asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmisele.

    Täielikud edusammud: liikmesriik on vastu võtnud ja rakendanud asjaomaste riigipõhiste soovituste täitmiseks sobilikud meetmed.

    Kõikehõlmav hinnang 2015. aasta riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusammude kohta antakse 2016. aasta riigiaruannetes ja 2016. aasta riigipõhiste soovituste raames, mille komisjon võtab vastu mais.

     
    Tabel 2a: Ülevaade komisjoni arvamustest eelarvekavade kohta – liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa

    Riik

    Eelarvekava üldine kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga

    Edusammud 2015. aasta riigipõhistes soovitustes esitatud eelarve- ja struktuurireformide rakendamisel

    Komisjoni 2015. aasta sügisprognoosil põhinev üldine järeldus

    Kooskõla ennetusliku osa nõuetega 2015.–2016. aastal

    Edusammud eelarve juhtimisega seotud riigipõhiste soovituste täitmisel

    Eelarvekavade peamised meetmed tööjõu maksukiiluga tegelemiseks

    BE*

    Üldiselt vastab nõuetele

    2015: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    2016: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    Teatavad edusammud

    – Maksuvaba määra suurendamine, kutsealase tegevusega seotud mahaarvatava standardsumma täiendav suurendamine. Tööstiimulite (maksukrediit madalapalgaliste töötajate puhul) täiendav suurendamine.

    – 30% maksuastme kaotamine ja suuruselt teisel kohal oleva üksikisiku tulumaksu astme piirmäära tõstmine.

    – Töötaja sotsiaalmaksete täiendav vähendamine madalapalgaliste töötajate puhul. Tööandja sotsiaalmaksete järk-järguline vähendamine, osaliselt olemasolevaid palgatoetusi kasutades, osaliselt madalat ja keskmist palka teenivate töötajate jaoks ette nähtud täiendavate vähenduste kaudu.

    – Tööandja sotsiaalmaksetest vabastuse laiendamine VKEde palgatud esimestele töötajatele.

    DE

    Vastab nõuetele

    2015: keskpika perioodi eesmärk saavutatud varuga; võlaeesmärk täidetud

    2016: keskpika perioodi eesmärk saavutatud varuga; võlaeesmärk täidetud

    Vähesed edusammud

    – Miinimumpalga maksuvaba tulu suurendamine.

    – Lastetoetuste suurendamine.

    – Tulumaksuastmete kohandamine, et kompenseerida maksuvaba määra korrigeerimata jätmist.

    EE

    Vastab nõuetele

    2015: keskpika perioodi eesmärk saavutatud varuga

    2016: keskpika perioodi eesmärk saavutatud varuga

    Ei kohaldata

    – Maksuvaba tulu määra tõstmine.

    – Madalapalgalistele töötajatele tulumaksu tagastamise kehtestamine.

    IT*

    Nõuetele mittevastavuse oht

    2015: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    2016: märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    Teatavad edusammud

    – 2016. aastal tööle võetavate uute alaliste töötajate eest makstavate tööandja sotsiaalmaksete vähendamine 40 % kokku kaheks aastaks. Sellega pikendatakse varem kehtestatud kolme aasta pikkust täielikku vabastamist 2015. aastal tähtajatu lepinguga tööle võetud uute töötajate korral.

    LT

    Nõuetele mittevastavuse oht

    2015: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    2016: märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    Vähesed edusammud

    – Maksuvaba tulu määra tõstmine.

    – Lapsevanemate ja puuetega inimeste maksuvaba tulu määra tõstmine.

    LV

    Üldiselt vastab nõuetele

    2015: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    2016: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    Teatavad edusammud

    – Maksuvaba tulu määra tõstmine.

    – Maksuvaba tulu astmelisuse kehtestamine.

    – Kõrgepalgalistele töötajatele solidaarsusmaksu kehtestamine.

    LU

    Vastab nõuetele

    2015: keskpika perioodi eesmärk saavutatud varuga

    2016: keskpika perioodi eesmärk saavutatud varuga

    Vähesed edusammud

    Asjaomaseid meetmeid ei võeta.

    MT

    Üldiselt vastab nõuetele

    2015: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast; võlaeesmärk täidetud

    2016: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast; võlaeesmärk täidetud

    Teatavad edusammud

    – Maksuvaba tulu määra tõstmine.

    – Madalapalgaliste töötajate tulumaksu määra alandamine.

    NL

    Vastab nõuetele

    2015: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest; võlaeesmärk täidetud

    2016: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest; võlaeesmärk täidetud

    Teatavad edusammud

    – Maksukrediidi suurendamine kuni 50 000 euro suuruse sissetulekuga töötavate isikute puhul.

    – Teise ja kolmanda tulumaksumäära alandamine.

    – Tulumaksu kõrgeima astme sissetulekukünnise tõstmine.

    – Lapsevanemate maksukrediidi suurendamine.

    – Üldise maksukrediidi järkjärguline kaotamine.

    AT**

    Nõuetele mittevastavuse oht

    2015: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast; võlaeesmärk täidetud

    2016: märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast; võlaeesmärk täidetud

    Vähesed edusammud

    – Maksuastmete arvu suurendamine, algse maksumäära alandamine 36,5 %-lt 25 %-le, kui aastane sissetulek on kuni 18 000 eurot.

    – 50 % maksumäära künnise tõstmine 60 000 eurolt 90 000 eurole.

    – Kavandatakse ajutist 55 % maksumäära, kui aastane sissetulek on suurem kui miljon eurot.

    – Poolte sotsiaalmaksete hüvitamine väga madalapalgalistele töötajatele.

    SK

    Vastab nõuetele

    2015: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    2016: puudub kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    Vähesed edusammud

    Asjaomaseid meetmeid ei võeta.

    FI***

    Üldiselt vastab nõuetele

    2015: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist

    2016: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast

    Vähesed edusammud

    – Maksuastmete kohandamine 2016. aastal, et võtta arvesse suurenevaid sissetulekuid ja inflatsiooni.

    – Keskvalitsuse maksuskaala kõrgeim tulumaksu aste (solidaarsusmaks) püsib jõus 2019. aastani ning selle künnist langetatakse 2016. ja 2017. aastaks.

    – Töötasu hõlmava maksuvabastuse suurendamine.

    – Töötuskindlustusmaksete suurendamine ühe protsendipunkti võrra.

    * ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohases 27. veebruari 2015. aasta aruandes järeldati, et selleks ajaks tuleb võlakriteerium lugeda täidetuks.

    ** Juhul kui hinnangus ei võeta arvesse praegust prognoosi, mis käsitleb pagulaste erakordselt suure sissevoolu mõju, ei ole eeldatav kõrvalekalle soovitatavast kohandamiskavast enam märkimisväärne.

    *** Kuna 2014. aasta kohta teatatud ja 2015. aastaks kavandatud puudujääk ja võlg ületasid aluslepinguga ettenähtud kontrollväärtusi, avaldas komisjon 16. novembril 2015 ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohase aruande, järeldades, et nii puudujäägi- kui ka võlakriteerium tuleb lugeda täidetuks.



    Tabel 2b: Ülevaade komisjoni arvamustest eelarvekavade kohta – liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa

    Riik

     Eelarvekava üldine kooskõla stabiilsuse ja kasvu paktiga

    Edusammud 2015. aasta riigipõhistes soovitustes esitatud eelarve- ja struktuurireformide rakendamisel

    Komisjoni 2015. aasta sügisprognoosil põhinev üldine järeldus

    Kooskõla 2015.–2016. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega

    Edusammud eelarve juhtimisega seotud riigipõhiste soovituste täitmisel

    Eelarvekavade peamised meetmed tööjõu maksukiiluga tegelemiseks

    IE*

    Üldiselt vastab nõuetele

    2015: kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust

    2016: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast; võlaeesmärk täidetud

    Teatavad edusammud

    – Maksuvaba tulu määra tõstmine sotsiaalkindlustusmaksete puhul, keskmise tulumaksuastme künnise tõstmine ja kolme madalaima astme maksumäära alandamine.

    ES**

    Nõuetele mittevastavuse oht

    2015: eelarvepuudujäägi eesmärk täitmata ja eelarve kohandamine jääb märkimisväärselt alla soovitatud taset, ohustades nõuetele vastavust

    2016: õigeaegne korrigeerimine aastaks 2016 on ohus; eelarve kohandamine jääb märkimisväärselt alla soovitatud taset, ohustades nõuetele vastavust

    Teatavad edusammud

    – Maksumäärade alandamine kogu sissetulekuspektris ja maksuvabastuste kasutuselevõtt, mis alandab eelkõige madalapalgaliste töötajate tegelikku maksumäära. Maksuvabastused võeti kasutusele kahes etapis, vastavalt 1. jaanuaril ja 1. juulil 2015.

    – Ajutiselt kindlamääralised sotsiaalmaksed 2015. aasta märtsini. Asendatud teatavatel tingimustel ajutise vabastusega sotsiaalmaksetest esimese 500 euro pealt kuus uute alaliste töötajate puhul (aegub 2016. aasta kolmandas kvartalis).

    FR

    Üldiselt vastab nõuetele, võttes aluseks nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärgi

    2015: eelarvepuudujäägi eesmärk täidetud, eelarve kohandamine jääb märkimisväärselt alla soovitatud taset, ohustades nõuetele vastavust

    2016: eelarvepuudujäägi eesmärk täidetud, eelarve kohandamine jääb märkimisväärselt alla soovitatud taset, ohustades nõuetele vastavust

    Teatavad edusammud

    – Tööandja sotsiaalmaksete vähendamine palkade puhul, mis jäävad vahemikku 1,6–3,5 miinimumpalka.

    – Vähese sissetulekuga leibkondade liikmete üksikisiku tulumaksu määra alandamine tulust tehtavate mahaarvamiste kaudu.

    PT*

    Ei ole veel eelarvekava esitanud

    SI*

    Üldiselt vastab nõuetele

    2015: kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust

    2016: mõningane kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast; võlaeesmärk täidetud

    Teatavad edusammud

    Asjaomaseid meetmeid ei võeta.

    * Riigi suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa, kuid tema suhtes võidakse alates 2016. aastast hakata kohaldama ennetuslikku osa juhul, kui ülemäärane eelarvepuudujääk korrigeeritakse õigeaegselt ja kestlikult.

    ** Komisjon võttis Hispaania eelarvekava kohta arvamuse vastu 12. oktoobril. Portugal ei esitanud 2016. aasta eelarvekava 15. oktoobriks.

    (1)

         Nagu on sätestatud määruses (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta. See on üks nn teise majanduse juhtimise paketti kuuluvast kahest määrusest, mis jõustus 2013. aasta mais.

    (2)

         Nõukogu soovitus, 14. juuli 2015, euroalasse kuuluvate liikmesriikide majanduspoliitika üldsuuniste rakendamise kohta (ELT C 272, 18.8.2015, lk 100).

    (3)

         Liikmesriikide kavadele viidates põhinevad 2014. aasta andmed eelarvekavades sisalduvatel arvudel ega pruugi seega sisaldada korrektsioone, mida tegi Eurostat 2015. aasta sügise ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse teavitamisvoorus.

    (4)

         Struktuurse eelarvepositsiooni üldist halvenemist 2016. aastal kinnitab eelarve vabatahtliku konsolideerimise (discretionary fiscal effort – DFE) alternatiivne mõõtmine, millest nähtub, et võrreldes stabiilsusprogrammide ajal prognoositud väärtusega ¼ % SKPst prognoositakse eelarvekavades kergelt negatiivset kohandamist (5. lisa tabel A5.7). DFE on eelarvepoliitilise hoiaku alternatiivne näitaja, mis on välja töötatud analüüsi otstarbel ning mis seisab eraldi stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele vastavuse hindamiseks kasutatavatest näitajatest. See koosneb tulude poolel alt ülespoole lähenemisviisist ja kulude poolel peamiselt ülevalt allapoole lähenemisviisist. Lisateabe saamiseks vt Euroopa Komisjoni aruande „Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus 2013. aastal” III osa, European Economy 4/2013.

    (5)

       Saksamaa, Eesti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad ja Austria. Kahe liikmesriigi – Hispaania ja Prantsusmaa – suhtes kohaldatakse eelduste kohaselt järgmisel aastal endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

    (6)

         Üldise võlasuhte kavandatav vähendamine on palju väiksem, kui jätta koondnäitajast välja Saksamaa (–0,7 protsendipunkti võrrelduna 2015.–2016. aastaks kavandatud –2,5 protsendipunktiga).

    (7)

         Soome esitas teavet pagulaste arvu suurenemisega 2015. aastal seotud prognoositavate kulude kohta kirjas, milles esitati ka muid olulisi tegureid, mida võeti arvesse Soomet käsitlevas aruandes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt.

    (8)

          http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/eurogroup/2014/07/07/ .

    (9)

        http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ecofin/144872.pdf .

    (10)

          http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2015/09/12-eurogroup-statement-structural-reform/ .

    (11)

         Eurorühm kinnitas kõnealuseid põhimõtteid 5. oktoobril 2015. http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/eurogroup/2015/10/05/ .

    (12)

         Liikmesriikide stabiilsuse ja kasvu pakti võlga käsitlevad nõuded erinevad vastavalt sellele, kas riigi suhtes kohaldatakse paranduslikku või ennetuslikku osa ja kas nende võlasuhe ületab 60 % SKPst või jääb sellest allapoole.

    (13)

         Komisjoni jätkusuutlikkuse näitaja S1 näitab selliste aastatel 2016–2021 nõutavate meetmete koguhulka, mida on vaja võla viimiseks 60 %ni SKPst aastaks 2030, võttes arvesse vananemisest tulenevaid tingimuslikke kohustusi. Selle kohaselt on kohanduse osakaal 2016. ja sellele järgnevatel aastatel ligikaudu ¼ % SKPst.

    (14)

         Euroala struktuurse kohandamise koondnäitajat käsitlevate nõuete arvutamist raskendavad mitmed tegurid, eelkõige nende riikide kohtlemine, kelle eelarve kohandamine on nõutavast suurem, ja oletused, mis hõlmavad selliste liikmesriikide eelarvepuudujääki või struktuurset kohandamist käsitlevaid eesmärke, kelle suhtes kohaldatakse paranduslikku osa. Võttes arvesse, et paranduslikus osas on sihttasemeks eelarve struktuurne kohandamine vähemalt 0,5 % SKPst ja ennetuslikus osas on sihttasemeks samaväärne kohandamine, jääks komisjoni prognoosis euroala kohta esitatud teatav nõrgenemine peaaegu kindlasti koondnäitajat käsitlevale nõudele alla.

    (15)

         Soome taotles ametlikult paindlikkust osana oma ajakohastatud stabiilsusprogrammist, mille ta esitas 28. septembril 2015 koos oma eelarvekavaga.

    Top

    Brüssel,16.11.2015

    COM(2015) 800 final

    LISAD

    järgmise dokumendi juurde:

    KOMISJONI TEATIS

    üldhinnang 2016. aasta eelaarvekava kohta


    1. LISA: Eelarvekavade riigipõhised hinnangud

    Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa

    Eelarvekavad, mis on riigipõhiste kohustustega kooskõlas

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Saksamaa, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit, on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Saksamaa soodne eelarveseisund peaks võimaldama suurendada veelgi avaliku sektori investeeringuid taristusse, haridusse ja teadusuuringutesse, nagu soovitas nõukogu Euroopa poolaasta raames, samuti katta suurest varjupaigataotlejate sissevoolust tekkida võivad täiendavad kulud, kuid neid ei ole veel jõutud eelarvekavades täiel määral arvesse võtta. Komisjon leiab ka, et Saksamaa on teinud väheseid edusamme seoses nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisega eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub seetõttu ametiasutusi üles edasiminekut kiirendama.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Eesti, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Luksemburg, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Komisjon leiab ka, et Luksemburg on teinud väheseid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub seetõttu ametiasutusi üles edasiminekut kiirendama.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille on esitanud Madalmaad, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda, on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Komisjon kutsub ametiasutusi üles 2016. aasta eelarvet rangelt täitma. Komisjon leiab ka, et Madalmaad on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ja kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Võttes arvesse Slovakkia ametiasutuste esitatud täiendavat teavet, on komisjon arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Slovakkia, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Komisjon kutsub ametiasutusi üles 2016. aasta eelarvet rangelt täitma. Komisjon leiab ka, et Slovakkia on teinud väheseid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub seetõttu ametiasutusi üles edasiminekut kiirendama.

    Eelarvekavad, mis on stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega üldiselt kooskõlas

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Belgia, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda, on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelkõige esineb komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi kohaselt oht, et mõningal määral kaldutakse kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandusest. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon on ka arvamusel, et Belgia on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas (k.a pensionisüsteem, eelarveraamistik ja maksusüsteem), ning kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille on esitanud Läti, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelkõige esineb komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi kohaselt oht, et mõningal määral kaldutakse kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandusest. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Malta, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareeglit, on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelkõige esineb komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi kohaselt oht, et mõningal määral kaldutakse kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandusest. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Malta on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ja kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille on esitanud Soome, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelkõige esineb oht, et 2015. ja 2016. aastal kaldutakse mõningal määral kõrvale keskpika perioodi eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandamiskavast. Komisjon kutsub ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Soome on teinud väheseid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub seetõttu ametiasutusi üles edasiminekut kiirendama.

    Eelarvekavad, mille puhul on oht, et need ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava puhul, mille esitas Itaalia, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda, on olemas risk, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta. Eelkõige esineb komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi kohaselt oht, et 2016. aastal kaldutakse olulisel määral kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgi poole liikumiseks nõutavast kohandamiskavast. Komisjon jälgib ka edaspidi tähelepanelikult seda, kuidas Itaalia peab kinni oma kohustustest, mis tulenevad stabiilsuse ja kasvu paktist, eelkõige seoses järgmise stabiilsusprogrammi hindamisega. Andes üldist hinnangut võimalikule kõrvalekaldumisele keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast, võtab komisjon arvesse eespool toodud kaalutlusi selle kohta, kas Itaalia vastab stabiilsuse ja kasvu pakti raames paindlikkuse saamise tingimustele. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kas kohandamiskavast kõrvalekaldumist kasutatakse tegelikult investeeringute suurendamiseks, samuti sellele, kas on olemas usutavad kavad, mis tagaksid edaspidi keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast kinnipidamise, ning struktuurireformikava alal tehtavatele edusammudele, võttes arvesse nõukogu soovitusi. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Itaalia on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ja kutsub seepärast ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava puhul, mille esitas Leedu, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa, on olemas oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta. Komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi kohaselt ei prognoosita keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud nõutava kohandamiskava täitmist ja 2016. aastal on oodata märkimisväärset kõrvalekaldumist keskpika perioodi eesmärkidest. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Leedu on teinud väheseid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ja kutsub seepärast ametiasutusi üles edasiminekut kiirendama.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava puhul, mille esitas Austria, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ning võlareegliga seotud üleminekukorda, on olemas oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta. Komisjoni sügisprognoosis osutatakse ohule, et 2016. aastal kaldutakse märkimisväärselt kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest. Juhul kui hinnangus ei võetud arvesse praegust prognoosi, mis käsitleb pagulaste erakordselt suure sissevoolu mõju, ei ole eeldatav kõrvalekalle siiski enam märkimisväärne. Komisjon kutsub ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Austria on teinud väheseid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub seetõttu ametiasutusi üles edasiminekut kiirendama.

    Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa

    Eelarvekavad, mis on stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega üldiselt kooskõlas

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Iirimaa, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa ja võidaks hakata ülemäärase puudujäägi aegsa ja jätkusuutliku korrigeerimise saavutamise korral alates 2016. aastast kohaldama ennetuslikku osa, on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelkõige on komisjoni sügisprognoosi kohaselt oht kalduda 2016. aastal mõningal määral kõrvale kulude kasvu eesmärgist. Peale selle märgib komisjon, et 2015. aasta viimaseks kolmeks kuuks välja kuulutatud täiendavad valitsemissektori kulutused tehakse ajal, mil Iirimaa majandus kasvab juba erakordselt kiiresti. Seepärast tuletab komisjon meelde varasemaid juhiseid, mis on esitatud nõukogu 7. detsembri 2010. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovituses ja Euroopa poolaasta raames ning mille kohaselt tuleb võla vähendamise kiirendamiseks kasutada kavandamata tulusid, ja kutsub ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Iirimaa on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Prantsusmaa, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa, on nominaalse eelarvepuudujäägi eesmärgi osas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega üldjoontes kooskõlas, kuigi kõiki parameetreid arvesse võttes on eelarvet kavas kohandada soovituslikust tasemest palju väiksemas ulatuses. Eelarvestrateegia põhineb 2014. aasta oodatust väiksematel puudujäägi näitajatel ja paranevate tsükliliste tingimuste eeldustel ning see seab ohtu kooskõla nõukogu 10. märtsi 2015. aasta soovitusega. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Prantsusmaa on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ja kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava, mille esitas Sloveenia, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa ja võidaks hakata ülemäärase puudujäägi aegsa ja jätkusuutliku korrigeerimise saavutamise korral alates 2016. aastast kohaldama ennetuslikku osa, on üldjoontes kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Eelkõige on oht, et 2016. aastal kaldutakse mõningal määral kõrvale keskpika perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast, ja see kõrvalekalle on olulise kõrvalekalde piiri lähedal. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Komisjon leiab ka, et Sloveenia on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ja kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.

    Eelarvekavad, mille puhul on oht, et need ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas

    Komisjon on arvamusel, et eelarvekava puhul, mille esitas Hispaania, kelle suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslikku osa, on oht, et stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta. Eelarvekavas esitatud nominaalse eelarvepuudujäägi vähenemine, mis on vajalik ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2016. aastal ehk 2013. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovituses esitatud tähtajaks, põhineb peamiselt nominaalse SKP kasvu elavnemisel. 2016. aasta kohta on esitatud natuke liiga optimistlikud majanduskasvu prognoosid. Abi loodetakse ka kulude piiramisest, kuid mõne kavandatud säästu saavutamiseks ei ole seni meetmeid kindlaks määratud. Kõiki parameetreid arvesse võttes on eelarvet kavas kohandada soovituslikust tasemest palju väiksemas ulatuses. Komisjoni erakorralise prognoosi kohaselt ei täida Hispaania 2013. aasta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse soovituses esitatud eelarve-eesmärke. Seepärast kutsub komisjon ametiasutusi üles 2015. aasta eelarvet rangelt täitma ja võtma riikliku eelarvemenetluse raames vajalikke meetmeid, et tagada 2016. aasta eelarve kooskõla stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega. Võttes arvesse soovituse järgimisega seotud riske, mida on eespool kirjeldatud, ja seda, et eelarvekava ei sisalda piirkondlike valitsuste kohta ajakohaseid ja täielikult täpsustatud meetmeid, kutsutakse riiklikke ametiasutusi üles esitama võimalikult kiiresti ajakohastatud eelarvekava, sealhulgas täielikult täpsustatud piirkondlikud meetmed. Komisjon leiab ka, et Hispaania on teinud teatavaid edusamme nõukogu poolt 2015. aasta Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmisel eelarve juhtimise valdkonnas, ning kutsub ametiasutusi üles tegema täiendavaid edusamme.



    2. LISA: Komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi aluseks olevad eeldused ja metoodika

    Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artikli 7 lõikele 4 lisatakse üldhinnangule komisjoni talituste poolt iga liikmesriigi kohta esitatud kõige viimaste majandusprognooside metoodika ja eeldused, sealhulgas hinnang eelarvealaste koondmeetmete mõju kohta majanduskasvule. Komisjoni talituste poolt sõltumatult koostatud 2015. aasta sügisprognoosi aluseks olevaid eelduseid on käsitletud prognoosidokumendis 1 .

    Eelarveandmed aastani 2014 põhinevad andmetel, mille liikmesriigid esitasid komisjonile enne 1. oktoobrit 2015 ja mille Eurostat valideeris 21. oktoobril. Eurostatil ei ole enam Portugali poolt esitatud valitsemissektori eelarvepuudujääki käsitlevate andmete kvaliteedi osas kahtlusi, mida ta väljendas oma 2015. aasta aprilli pressiteates seoses Banco Novo rekapitaliseerimise statistilise mõjuga 2014. aastal. Eurostat ei muutnud liikmesriikide poolt 2015. aasta sügisesel teavitamisvoorul esitatud andmeid. Eurostat väljendas kahtlust Austria esitatud andmete kvaliteedi suhtes, sest ESA 2010 kohast kulude ja tulude tekkepõhise kirjendamise eeskirja ei järgita piisavalt.

    Prognoosi koostades on finantsstabiilsuse toetuseks võetavaid meetmeid kajastatud kooskõlas Eurostati 15. juuli 2009. aasta otsusega 2 . Kui liikmesriik on kapitalisüste piisavalt üksikasjalikult kirjeldanud ega ole neid muul viisil kajastanud, on neid võetud prognoosis arvesse finantstehingutena, st meetmetena, mis suurendavad võlataset, kuid mitte eelarvepuudujääki. Pankade kohustustele ja hoiustele antud riigi garantiisid ei võeta valitsemissektori kulutustes arvesse, välja arvatud juhul, kui on tõendeid, et need garantiid on prognoosi koostamise ajaks realiseeritud. Valitsuse või muude valitsemissektori alla kuuluvate üksuste poolt pankadele antud laene võetakse valitsemissektori võlakoormuse puhul siiski tavaliselt arvesse.

    2016. aasta puhul on arvesse võetud riikide parlamentides vastuvõetud või neile esitatud eelarveid ning muid piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud meetmeid. Eelkõige on prognoosis kajastatud kogu teavet, mis sisaldub oktoobri keskpaigaks esitatud eelarvekavades. 2017. aasta puhul on prognoosides eeldatud, et poliitikat ei muudeta, ning seega on ekstrapoleeritud tulu- ja kulusuundumusi ning võetud arvesse piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud meetmeid. 

    Euroopa valitsemissektori võla koondnäitajad on aastate 2015–2017 prognoosis esitatud konsolideerimata alusel (st ei ole tehtud kohandusi seoses valitsustevaheliste laenudega). Aegridade järjepidevuse tagamiseks avaldatakse ka varasemad andmed samal alusel. Seetõttu on euroala võla suhe SKPsse 2014. aastal 2,4 protsendipunkti võrra suurem valitsemissektori konsolideeritud võla suhtest, mille Eurostat avaldas 21. oktoobri 2015. aasta pressiteates 186/2015 3 . Iga üksiku liikmesriigi valitsemissektori võla prognoosides aastateks 2015–2017 võetakse arvesse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile 4 antud garantiisid, kahepoolseid laene teistele liikmesriikidele ja osalemist Euroopa stabiilsusmehhanismi kapitalis vastavalt kavandatud prognoosi lõppkuupäeva seisule.

    Komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi kohaselt on eelarvekavades esitatud koondpuudujääk 2016. aastal ligikaudu 0,1 % SKPst. Kulude poole kokkuhoiuks prognoositakse 0,2 % SKPst, samas kui tulude poole meetmetel on kokkuvõttes eelarvepuudujääki suurendav mõju 0,3 % SKPst. Kokkuvõttes oleks otsene lühiajaline mõju majanduskasvule väga väike (ligikaudu 0,1 protsendipunkti).

    Sellise hinnangu tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik.

    Eelarve tasakaalustamatuse ignoreerimine võib suurendada finantsvarade ebastabiilsust ja tuua kaasa suuremad laenuintressivahed ja -määrad, millel on majanduskasvule negatiivne mõju.

    Määruse (EL) nr 473/2013 kohaselt tuleb hinnata eelarvekavades esitatud meetmete mõju. Seega ei võeta hindamisel arvesse enne eelarvekavade koostamist võetud ja jõustunud meetmeid (isegi kui need võivad prognoosi mõjutada).

    2016. aastal kehtima hakkavad meetmed võivad samuti kompenseerida juba kehtivaid meetmeid, millel on ühekordne mõju 2015. aastal, ning kulutuste suurenemise suundumust. EA 16 riikide koondtasemel prognoosib komisjon 2015. aasta ühekordseks mõjuks 0,0 % SKPst ja kulutuste suurenemise suundumuseks ilma poliitikameetmeteta (mõõdetuna tsükliliselt kohandatud kulude suhte muutusena) 0 % SKPst.



    3. LISA: Tundlikkusanalüüs

    Vastavalt määruse (EL) nr 473/2013 artiklile 7 sisaldab üldhinnang tundlikkusanalüüse, mis annavad teavet majandus- ja rahandusolukorra või eelarveseisundi ebasoodsate muutuste korral riigi rahanduse jätkusuutlikkusele tekkiva ohu kohta. Seepärast esitatakse käesolevas lisas analüüs, mis käsitleb valitsemissektori võla tundlikkust võimalike (majanduskasvu, intressimäärasid ja valitsemissektori esmast eelarvepositsiooni mõjutavate) makromajanduslike vapustuste suhtes ja põhineb stohhastilistel võlaprognoosidel 5 . Analüüs võimaldab hinnata SKP nominaalkasvu positiivse või negatiivse stsenaariumi võimalikku mõju valitsemissektori võlasuundumustele, finantsturgude positiivsete ja negatiivsete suundumuste mõju, mis võib valitsuste jaoks kaasa tuua suuremad või väiksemad laenukulud, ning rahasüsteemi vapustusi, mis võivad mõjutada valitsemissektori eelarvepositsiooni. Lähtestsenaarium, mille suhtes vapustuste simulatsioone kohaldatakse, on komisjoni sügisprognoosis ja liikmesriikide eelarvekavades sisalduvad makromajanduslikud prognoosid.

    Tulevaste makromajanduslike tingimuste ebakindlust kajastavates stohhastilistes prognoosides analüüsitakse valitsemissektori võla võimalikke suundumusi võrreldes keskse võlastsenaariumiga, mis vastab allpool esitatud kahel joonisel vastavalt komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi stsenaariumile ja eelarvekavade kohasele stsenaariumile EA 16 riikide kohta (mõlemal juhul eeldatakse, et eelarvepoliitika ei muutu ka pärast prognoosiperioodi) 6 . Keskses stsenaariumis eeldatud makromajanduslike tingimuste (riigivõlakirjade lühi- ja pikaajalised intressimäärad, majanduskasv, valitsemissektori esmane eelarvepositsioon) suhtes kohaldatakse vapustuste simulatsioone, et tuletada võimalike võlasuundumuste koonusekujuline jaotus, mis on esitatud allpool olevatel joonistel. Koonusekujuline jaotus kajastab suurt hulka võimalikke makromajanduslikke alustingimusi, pidades silmas, et simuleeriti 2000 vapustuse mõju majanduskasvule, intressimääradele ja esmasele eelarvepositsioonile. Vapustuste suurus ja korrelatsioon kajastab muutujate varasemat käitumist 7 . See tähendab, et metoodika ei hõlma ebakindlust reaalajas, mis võib praeguses olukorras olla suurem eelkõige SKP lõhe puhul. Allpool esitatud lehvikjoonised annavad seega tõenäosuslikku teavet EA 16 riikide võlasuundumuste kohta, võttes arvesse majanduskasvu, intressimäärasid ja esmast eelarvepositsiooni mõjutavaid võimalikke vapustusi, mille suurus ja korrelatsioon vastab varasematele näitajatele.

    Lehvikjoonistel kajastatakse katkendjoonega keskse stsenaariumi (mille suhtes kohaldatakse makromajanduslikke vapustusi) kohaselt prognoositavat võlasuundumust ning koonuse keskel oleva musta pidevjoonega võlasuundumust, mis jagab kaheks kõik vapustuste kohaldamisel saadavad võimalikud võlasuundumused (mediaan). Koonus hõlmab 80 % kõigist võimalikest võlasuundumustest, mis saadi 2000 vapustuse simuleerimisest majanduskasvu, intressimäärade ja esmase eelarvepositsiooni suhtes (koonuse ülem- ja alampiir vastavad vastavalt jaotuse 10. ja 90. protsentiilile), jättes seega viirutatud alast välja võlasuundumused (kokku 20 %), mis tulenevad äärmuslikest (vähetõenäolistest) vapustustest, nn tõenäosusjaotuse ääreala sündmustest. Koonuse erinevalt viirutatud alad kajastavad võimalike võlasuundumuste üldise jaotuse eri osasid. Tumesinine ala (40. ja 60. protsentiili vahel) hõlmab 20 % kõigist keskse stsenaariumi läheduses olevatest võimalikest võlasuundumustest.

    Joonis A3.1: Lehvikjoonised valitsemissektori võla stohhastiliste prognooside kohta komisjoni prognoositud stsenaariumi ja eelarvekavade (EK) kohase stsenaariumi puhul

    Allikas: Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos, 2016. aasta eelarvekava ja komisjoni talituste arvutused.

    Lehvikjoonised osutavad, et nii komisjoni prognooside kui ka eelarvekavade puhul on 50 % tõenäosus, et EA 16 riikide võla suhe SKPsse võib negatiivsete makromajanduslike vapustuste tõttu kujuneda 2016. aastal kavandatust suuremaks 8 . Võttes arvesse valitsemissektori esmase eelarvepositsiooni majanduskasvu ja finantsturu tingimuste nii positiivseid kui ka negatiivseid võimalikke arenguid kahe stsenaariumi puhul, on EA 16 riikide võlg 2016. aastal 80 % tõenäosusega 87 % kuni 94–95 % (kuna koonus kajastab 80 % kõigist võimalikest simuleeritud võlasuundumustest). Võla suhte vahemiku alam- ja ülempiir 2016. aastal on komisjoni stsenaariumi puhul kõrgem kui eelarvekavade stsenaariumis, sest vastavates kesksetes prognoosides, mille suhtes vapustusi kohaldatakse, on väike erinevus (võla suhe on üle 91 % komisjoni stsenaariumi puhul ja 90,4 % eelarvekavade stsenaariumi puhul).

    2016. aastale järgnevate aastate puhul, mida praegused eelarvekavad ei hõlma, osutavad vapustuste simulatsioonitulemused, et komisjoni ja eelarvekavade stsenaariumide põhjal prognoositava võlasuhte erinevus on vähene. Lehvikjooniste prognoosiperioodi lõpus (2020) on eelarvekavade stsenaariumi puhul 50 % tõenäosus, et võla suhe on suurem kui 84 % SKPst ja komisjoni stsenaariumi puhul 50 % tõenäosus, et võla suhe on suurem kui 85 % SKPst. Väike erinevus on peamiselt tingitud sellest, et struktuurne esmane eelarvepositsioon on stabiilne, kuid eelarvekavade stsenaariumis kavandatud eelarveülejääk on suurem komisjoni stsenaariumis kavandatust.

    Tuleb märkida, et kuna vapustuste suurus ja korrelatsioon kajastab muutujate varasemat käitumist, ei hõlma metoodika ebakindlust reaalajas, mis võib esineda eelkõige SKP lõhe hindamisel. Pidades silmas varasemaid kogemusi SKP lõhe prognooside märkimisväärsel korrigeerimisel, tihtipeale reaalajas mõeldust madalama potentsiaalse SKP kasvu suunas, viitab see täiendavale ohtude allikale tulevaste võlasuundumuste puhul, mida eelneva analüüsi puhul arvesse ei võetud.



    4. LISA: Praegune madala intressimääraga keskkond

    Hiljutine areng

    Alates 2013. aasta lõpust on euroala riigivõlakirjade tootlus järsult vähenenud ning jõudnud 2015. aasta esimesel poolel enneolematult madalale tasemele, suurenedes mõnevõrra suvekuudel. Riigivõlakirjade tootlus on siiski tunduvalt väiksem nende pikaajalisest keskmisest tasemest. Euroala nelja suurima liikmesriigi 10aastase tähtajaga võlakirjade tootluse määr on praegu 0,51 %–1,64 % 9 .

    Madalamate intressimäärade tulemusena on valitsuste intressimaksed viimaste aastate jooksul vähenenud. EA 16 riikide jaoks tervikuna vähenesid intressikulud 2,9 %-lt SKPst 2012. aastal 2,3 %-le 2015. aastal ja käesoleva aasta eelarvekavadest lähtuvalt eeldatakse, et intressikulud püsivad sel aastal muutumatuna. Kõige rohkem vähenesid intressikulud aastatel 2012–2016 Iirimaal (–1,1 % SKPst), Itaalias (–1,0 %), Belgias (–0,9 %) ja Saksamaal (–0,8 %) ning ainult Sloveenias täheldati sel perioodil intressikulude kasvu (0,9 % SKPst), ent samas suurenes selles olukorras järsult valitsemissektori võlg. Komisjoni 2015. aasta sügisprognoos vastab üldiselt liikmesriikide ootustele ning suurimad erinevused 2016. aasta kohta ulatuvad vaid 0,1 %-ni SKPst.

    Intressimäärade järsku langust ja sellele järgnenud intressimaksete vähenemist ei osanud liikmesriigid enamasti oodata. Järjestikuste stabiilsusprogrammide ja praeguste eelarvekavade uurimine võimaldab saada selgust praeguse madala intressimääraga keskkonnas saavutatud (ootamatu) kokkuhoiu osas. Kõikide EA 16 riikide kohta kokku prognoositi 2013. aasta stabiilsusprogrammides, et aastatel 2012–20l6 suurenevad intressikulud 0,1 % võrra SKPst. Seevastu 2014. ja 2015. aasta stabiilsusprogrammides võeti arvesse intressimäärade järkjärgulist vähenemist ning prognoositi intressikulude vähenemist kõnealuse perioodi jooksul vastavalt 0,2 % ja 0,7 % SKPst. Viimast prognoosi toetatakse ka eelarvekavades. Kuigi oma roll oli ka sellistel teguritel nagu võla dünaamika, maksetähtajad ja statistilised ümberklassifitseerimised (nt üleminek arvepidamisstandardile ESA 2010), on tõenäoline, et intressikulude prognoosi järjestikused muudatused kajastavad peamiselt intressimäärade ootamatut langust.

    Mõju riigi rahandusele

    Intressikulude järkjärgulise vähenemisega kaasnenud keskpika perioodi eelarvepositsiooni paranemine, mida mõõdetakse struktuurse esmase eelarvepositsiooni kaudu, on olnud palju väiksem. EA 16 riikide struktuurne esmane eelarvepositsioon pidi 2013. aasta stabiilsusprogrammides kavandatu kohaselt paranema ajavahemikul 2012–2016 vähemalt 1¾ % võrra SKPst (joonis A4.1). Eelarvekavadele toetudes on praegu oodatav paranemine ¼ % SKPst. Kokkuvõttes tähendab see, et struktuurse esmase eelarvepuudujäägi kavandatud vähendamine suures osas ei teostunud. Selle kaalub aga üles asjaolu, et liikmesriikide intressimaksed olid sama ajavahemiku jooksul kavandatust väiksemad.

    Joonis A4.1: Struktuurse (esmase) eelarvepositsiooni ja intressikulude muutumine aastatel 2012–2016 (valitsuse kavad)

    Märkus: Joonis näitab struktuurse esmase eelarvepositsiooni, intressikulude ja struktuurse eelarvepositsiooni kumulatiivseid muutusi EA 16 riikides aastatel 2012–2016 vastavalt 2013., 2014. ja 2015. aasta stabiilsusprogrammidele (SP 13, SP 14 ja SP 15) ja käesoleva aasta eelarvekavadele (EK 16).

    Allikas: Liikmesriikide stabiilsusprogrammid ja eelarvekavad, komisjoni talituste arvutused.

    Struktuurse (esmase) eelarvepositsiooni oodatust aeglasem paranemine leidis laiemas kontekstis ja pikema aja jooksul aset madala inflatsiooni ja väikese majanduskasvu tingimustes, mis on omakorda mõjutasid riigi rahandust. Intressimäärade langus on seotud SKP väga väikese nominaalkasvuga viimastel aastatel. Erinevate kanalite kaudu on see avaldanud negatiivset mõju valitsemissektori nominaalsele eelarvepositsioonile, mistõttu on tulude vähenemine olnud palju suurema ulatusega kui esmaste kulude vähenemine (kui need on üldse vähenenud). Valitsemissektori nominaalse eelarvepositsiooni standardne kohandamine ei pruugi olla piisav tsükli mõju tasakaalustamiseks, näiteks juhul, kui tulud reageerivad ebatavalisel viisil majanduskasvule või hinnamuutustele. Lisaks on SKP väike nominaalkasv mõjutanud otse valitsemissektori võla osakaalu SKPs. Kokkuvõttes osutavad esmase eelarvepositsiooni oodatust halvem olukord ja prognoositust tõenäoliselt suurem lumepalliefekt, mis kajastab intressikulude ja majanduskasvu kombineeritud mõju võlamäära muutumisele, et olukord ei ole sugugi nii positiivne, kui intressikulude muutust eraldi vaadeldes võiks arvata.

    Väljavaated ja haavatavus

    Võla teenindamise kulu jääb euroalal ka järgnevatel aastatel tõenäoliselt rekordiliselt madalaks. Tõepoolest, pärast intressimäärade kukkumist on suuri laenusummasid pikendatud, ning võttes arvesse pessimistlikku kasvuväljavaadet, erasektori suurt nõudlust turvaliste varade järele ja EKP laiendatud varaostukava (mis peaks kehtima vähemalt kuni 2016. aasta septembrini), püsivad riigivõlakirjade intressimäärad eeldatavasti pikka aega suhteliselt madalal.

    Intressimäära areng mõjutab intressimaksed erinevalt sõltuvalt võla tähtajalisest jaotusest. Nende võlakohustuste osakaal, mida on vaja järgmistel aastatel pikendada, võiks anda ülevaate sellest, mil määral saab iga liikmesriik kasu madalatest intressimääradest, kui olukord jääb muutumatuks, ning sellest, kui palju mõjutaks liikmesriike intressimäärade märkimisväärne suurenemine. Tuleb märkida, et olukord erineb liikmesriigiti oluliselt ning 2018. aastal pikendamist vajavate võlgade osakaal on vahemikus 0 % Luksemburgis kuni 44 % Hispaanias (joonis A4.2) 10 . Lisaks peavad liikmesriigid katma eelarve puudujäägi, kui see tekib.

    Joonis A4.2: 2018. aastaks tähtaeguvate võlakohustuste osakaal

    Märkus: Andmed riikide tähtaeguvate võlakohustuste kohta 18. septembri 2015. aasta seisuga. Hõlmatud tasand: keskvalitsus.

    Allikas: Bloomberg, komisjoni talituste arvutused.

    Liikmesriikide keskpika perioodi kavade aluseks on suhteliselt mõistlikud eeldused. 2015. aasta stabiilsusprogrammid tunduvad olevat vastavuses pikaajaliste riigivõlakirjade tootluse järkjärgulise suurenemisega, mis olenevalt liikmesriigist 11 võib olla erineval määral põhjendatud. Eelkõige ilmnes, et mitu kõrge võlatasemega riiki on vastuvõtlikud intressimääraga seotud riskidele. Ebatõenäolise stsenaariumi puhul, kui intressimäärad jõuaksid 2000.–2010. aasta tasemele juba praeguste programmide lõpuks ehk 2018. aastaks, oleksid intressikulud 2018. aastal euroalas tervikuna siiski suuremad (ligikaudu 0,5 % SKPst) kui programmides prognoositud. Stressistsenaariumi korral, mille kohaselt jõuavad intressimäärad võlakriisi aegsele kõrgtasemele, oleks intressikulude kasv veelgi suurem.



    5. LISA: Joonised ja tabelid

    Tabel A5.1: Eelarvepuudujäägi eesmärgid (% SKPst) EA 16 riikide jaoks (stabiilsusprogrammide (SP), eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi)

     

    2015

    2016

    Riik

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    BE

    -2,5

    -2,6

    -2,7

    -2,0

    -2,1

    -2,6

    DE

    1/4

    1

    0,9

    0

    0

    0,5

    EE

    -0,6

    0,0

    0,2

    -0,1

    -0,1

    0,2

    ES

    -4,2

    -4,2

    -4,7

    -2,8

    -2,8

    -3,6

    FR

    -3,8

    -3,8

    -3,8

    -3,3

    -3,3

    -3,4

    IE

    -2,3

    -2,1

    -2,2

    -1,7

    -1,2

    -1,5

    IT

    -2,6

    -2,6

    -2,6

    -1,8

    -2,2

    -2,3

    LT

    -1,2

    -0,9

    -1,1

    -1,1

    -1,3

    -1,3

    LV

    -1,5

    -1,4

    -1,5

    -1,6

    -1,0

    -1,2

    LU

    0,1

    0,1

    0,0

    0,7

    0,5

    0,5

    MT

    -1,6

    -1,6

    -1,7

    -1,1

    -1,1

    -1,2

    NL

    -1,8

    -2,2

    -2,1

    -1,2

    -1,5

    -1,5

    AT

    -2,2

    -1,9

    -1,9

    -1,6

    -1,4

    -1,6

    SI

    -2,9

    -2,9

    -2,9

    -2,3

    -2,2

    -2,4

    SK

    -2,5

    -2,7

    -2,7

    -1,9

    -1,9

    -2,4

    FI

    -3,4

    -3,4

    -3,2

    -3,2

    -2,8

    -2,7

    EA 16

    -2,1

    -1,9

    -2,0

    -1,6

    -1,7

    -1,7



    Tabel A5.2a: Struktuurse eelarvepositsiooni muutumine (% SKPst) EA 16 riikides (stabiilsusprogrammide (SP), eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi) 12

    2015

    2016

    Riik

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    BE

    0,6

    0,6

    0,4

    0,6

    0,8

    0,4

    DE

    -0,4

    0,2

    0,1

    -0,3

    -0,9

    -0,2

    EE

    -0,3

    0,1

    0,0

    0,4

    -0,3

    -0,1

    ES

    0,3

    0,3

    -0,7

    0,1

    0,0

    -0,1

    FR

    0,3

    0,2

    0,1

    0,1

    0,2

    0,3

    IE

    1,2

    0,5

    0,2

    0,8

    0,9

    0,8

    IT

    0,3

    0,2

    0,1

    0,0

    -0,5

    -0,5

    LT

    0,0

    0,1

    0,2

    0,4

    -0,5

    -0,2

    LV

    -0,2

    -0,2

    -0,3

    0,3

    0,3

    0,2

    LU

    -1,0

    -1,5

    -1,4

    0,1

    0,1

    0,2

    MT

    0,8

    0,3

    0,3

    0,9

    0,4

    0,4

    NL

    -0,3

    -0,6

    -0,5

    0,0

    -0,1

    -0,3

    AT

    -0,4

    0,0

    0,1

    0,1

    -0,1

    -0,4

    SI

    0,3

    0,1

    0,1

    0,2

    0,4

    0,2

    SK

    0,3

    -0,4

    0,0

    0,4

    0,7

    0,0

    FI

    -0,2

    -0,1

    0,0

    -0,4

    0,0

    0,2

    EA 16

    0,0

    0,2

    0,0

    0,0

    -0,3

    -0,1



    Tabel A5.2b: Struktuurse esmase eelarvepositsiooni muutumine (% SKPst) EA 16 riikides (stabiilsusprogrammide (SP), eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi) 13

    2015

    2016

    Riik

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    BE

    0,3

    0,2

    0,1

    0,3

    0,7

    0,3

    DE

    -0,6

    0,0

    -0,1

    -0,4

    -1,0

    -0,3

    EE

    -0,3

    0,1

    0,0

    0,4

    -0,3

    -0,1

    ES

    0,1

    0,0

    -1,0

    -0,1

    -0,2

    -0,3

    FR

    0,2

    0,0

    -0,1

    0,1

    0,3

    0,4

    IE

    0,7

    -0,3

    -0,4

    0,5

    0,6

    0,6

    IT

    -0,1

    -0,1

    -0,3

    0,0

    -0,6

    -0,7

    LT

    0,1

    0,2

    0,3

    0,2

    -0,6

    -0,3

    LV

    -0,4

    0,0

    -0,5

    0,3

    0,3

    0,2

    LU

    -1,1

    -1,6

    -1,4

    0,0

    0,1

    0,2

    MT

    0,5

    0,0

    0,1

    0,8

    0,2

    0,2

    NL

    -0,4

    -0,8

    -0,7

    -0,1

    -0,2

    -0,4

    AT

    -0,4

    -0,1

    0,0

    0,0

    -0,3

    -0,5

    SI

    0,1

    -0,1

    -0,2

    0,0

    0,3

    0,2

    SK

    0,1

    -0,6

    -0,3

    0,2

    0,6

    0,0

    FI

    -0,3

    -0,1

    -0,1

    -0,5

    -0,1

    0,2

    EA 16

    -0,2

    -0,1

    -0,3

    -0,1

    -0,3

    -0,2



    Tabel A5.3: Valitsemissektori võla suhe SKPsse (% SKPst) EA 16 riikides (stabiilsusprogrammide (SP), eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi)

    2015

    2016

    Riik

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    BE

    106,9

    107,2

    106,7

    106,3

    107,0

    107,1

    DE

    71 1/2

    71 1/4

    71,4

    68 3/4

    68 3/4

    68,5

    EE

    10,3

    10,0

    10,0

    9,9

    9,6

    9,6

    ES

    98,9

    98,7

    100,8

    98,5

    98,2

    101,3

    FR

    96,3

    96,3

    96,5

    97,0

    96,5

    97,1

    IE

    105,0

    97,0

    99,8

    100,3

    92,8

    95,4

    IT

    132,5

    132,8

    133,0

    130,9

    131,4

    132,2

    LT

    42,2

    42,9

    42,9

    37,7

    40,8

    40,8

    LV

    37,0

    36,3

    38,3

    40,0

    39,9

    41,1

    LU

    23,9

    22,3

    22,3

    24,2

    23,9

    23,9

    MT

    66,8

    66,6

    65,9

    65,6

    65,2

    63,2

    NL

    68,8

    67,2

    68,6

    67,8

    66,2

    67,9

    AT

    86,8

    86,5

    86,6

    85,7

    85,1

    85,7

    SI

    81,6

    84,1

    84,2

    78,7

    80,8

    80,9

    SK

    53,4

    52,8

    52,7

    52,8

    52,1

    52,6

    FI

    62,5

    62,6

    62,5

    64,4

    64,3

    64,5

    EA 16

    91,4

    91,1

    91,6

    90,1

    89,8

    90,5



    Tabel A5.4: SKP reaalkasv (%) EA 16 riikides (stabiilsusprogrammide (SP), eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi)

    2015

    2016

    Riik

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    BE

    1,2

    1,2

    1,3

    1,5

    1,3

    1,3

    DE

    1,5

    1,7

    1,7

    1,6

    1,8

    1,9

    EE

    2,0

    1,7

    1,9

    2,8

    2,6

    2,6

    ES

    2,9

    3,3

    3,1

    2,9

    3,0

    2,7

    FR

    1,0

    1,0

    1,1

    1,5

    1,5

    1,4

    IE

    4,0

    6,2

    6,0

    3,8

    4,3

    4,5

    IT

    0,7

    0,9

    0,9

    1,4

    1,6

    1,5

    LT

    2,5

    1,9

    1,7

    3,2

    3,2

    2,9

    LV

    2,1

    2,1

    2,4

    3,0

    3,0

    3,0

    LU

    3,8

    3,7

    3,1

    3,6

    3,4

    3,2

    MT

    3,4

    4,2

    4,3

    3,1

    3,6

    3,6

    NL

    1,7

    2,0

    2,0

    1,8

    2,4

    2,1

    AT

    0,5

    0,7

    0,6

    1,4

    1,4

    1,5

    SI

    2,4

    2,7

    2,6

    2,0

    2,3

    1,9

    SK

    2,9

    3,2

    3,2

    3,6

    3,1

    2,9

    FI

    0,5

    0,2

    0,3

    1,4

    1,3

    0,7

    EA 16

    1,4

    1,7

    1,6

    1,8

    1,9

    1,8



    Tabel A5.5: Eelarvete konsolideerimise struktuur 2015. ja 2016. aastal EA 16 riikides (stabiilsusprogrammide (SP), eelarvekavade (EK) ja komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi (KOM) järgi) 14

    % potentsiaalsest SKPst, kui ei ole märgitud teisiti

    2015

    2016

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    Tsükliliselt kohandatud tulude suhe

    46,5

    46,7

    46,7

    46,3

    46,2

    46,3

    muutus protsendipunktides võrreldes eelmise aastaga

    -0,3

    -0,2

    -0,2

    -0,2

    -0,4

    -0,4

    Tsükliliselt kohandatud kulude suhe

    47,4

    47,6

    47,7

    47,1

    47,5

    47,5

    muutus protsendipunktides võrreldes eelmise aastaga

    -0,3

    -0,5

    -0,4

    -0,3

    -0,2

    -0,2

    Struktuurse eelarvepositsiooni muutus

    0,0

    0,2

    0,0

    0,0

    -0,3

    -0,1



    Tabel A5.6: 2016. aasta kasumiprognoosi aluseks olevad lühiajalised kõikumised EA 16 riikides (eelarvekavad (EK), komisjoni 2015. aasta sügisprognoos (KOM) ja OECD andmed)

    Riik

    EK

    KOM

    OECD

    BE

    0,5

    1,0

    1,0

    DE

    0,9

    1,0

    1,0

    EE

    -0,4

    0,8

    1,1

    ES

    1,0

    1,1

    1,0

    FR

    0,9

    1,0

    1,0

    IE

    0,7

    0,7

    1,1

    IT

    2,1

    0,8

    1,1

    LT

    0,3

    1,1

    1,1

    LV

    -0,2

    0,8

    0,9

    LU

    1,3

    1,0

    1,0

    MT

    0,1

    0,1

    1,0

    NL

    0,9

    0,6

    1,1

    AT

    1,3

    1,0

    1,0

    SI

    -0,9

    -0,1

    1,0

    SK

    -0,5

    -0,6

    1,0

    FI

    0,5

    1,1

    0,9

    EA 16

    1,0

    0,9

    1,0

    Märkus: eelarvekavadest ja komisjoni prognoosidest tuleneva kõikumise ning OECD andmetest tuleneva kõikumise võrdlemisel tuleks olla ettevaatlik. Kui esimese kahe puhul on tegemist SKP kasvu netokõikumisega, siis OECD andmete aluseks on SKP lõhe. Üldjuhul on erinevused väga väikesed.



    Tabel A5.7: Eelarve vabatahtlik kohandamine (eelarvekavad (EK), komisjoni 2015. aasta sügisprognoos (KOM) ja stabiilsusprogrammid (SP)) 15

    2015

    2016

    Riik

    SP

    EK

    KOM

    SP

    EK

    KOM

    BE

    1,3

    0,5

    0,3

    0,7

    1,0

    0,1

    DE

    0,1

    0,0

    -0,1

    0,1

    -0,4

    -0,3

    EE

    -2,7

    -1,2

    -1,6

    1,4

    1,5

    0,2

    ES

    0,0

    1,1

    -1,1

    -0,1

    -0,3

    -0,4

    FR

    0,6

    0,1

    0,2

    0,3

    0,5

    0,4

    IE

    0,9

    0,9

    -0,3

    0,6

    0,8

    1,0

    IT

    -0,3

    -0,5

    -0,2

    0,4

    -0,9

    -0,4

    LT

    -0,2

    -1,2

    -1,1

    0,7

    0,7

    -0,4

    LV

    0,3

    0,7

    -0,2

    1,9

    0,9

    0,5

    LU

    -0,4

    -1,3

    -2,0

    -0,3

    -0,6

    0,1

    MT

    -0,1

    0,1

    0,4

    2,5

    2,4

    2,3

    NL

    0,0

    0,4

    0,4

    0,4

    0,0

    0,2

    AT

    -0,1

    1,5

    -0,1

    -0,1

    -0,1

    -0,5

    SI

    2,9

    1,4

    0,0

    2,2

    2,6

    1,7

    SK

    2,9

    -1,8

    -1,1

    0,4

    3,1

    2,3

    FI

    -0,4

    0,0

    0,5

    -0,2

    0,1

    0,0

    EA 16

    0,2

    0,1

    -0,1

    0,2

    -0,1

    -0,1



    Joonis A5.1a: 2016. aastaks prognoositavad kulude suhte muudatused EA 16 riikides eelarvekavade (EK) võrdlus komisjoni 2015. aasta sügisprognoosiga (KOM)

    Joonisel on kujutatud kulude suhte muutumine (skaala vasakul poolel) 2015. ja 2016. aasta võrdluses. Skaala paremal poolel näidatud kulude tase kajastab komisjoni 2015. aastaks prognoositud kulude suhet. See erineb vaid pisut eelarvekavade prognoosidest, mille alusel arvutatakse eelarvekaval põhinev kulude muutumine.

    Joonis A5.1b: 2016. aastaks prognoositavad tulude suhte muudatused EA 16 riikides eelarvekavade (EK) võrdlus komisjoni 2015. aasta sügisprognoosiga (KOM)

    Joonisel on kujutatud tulude suhte muutumine (skaala vasakul poolel) 2015. ja 2016. aasta võrdluses. Skaala paremal poolel näidatud tulude tase kajastab komisjoni 2015. aastaks prognoositud tulude suhet. See erineb vaid pisut eelarvekavade prognoosidest, mille põhjal tulude muutus arvutatakse.



    Joonis A5.2: EA 16 riikides prognoositavad muudatused peamistes kululiikides (% SKPst) 2016. aastal: eelarvekavade (EK) võrdlus komisjoni 2015. aasta sügisprognoosiga (KOM)

    Joonisel on kujutatud peamiste kululiikide osakaal prognoositavates muudatustes.

    Joonis A5.3: EA 16 riikides prognoositavad muudatused peamistes maksutulu liikides (% SKPst) 2016. aastal: eelarvekavade (EK) võrdlus komisjoni 2015. aasta sügisprognoosiga (KOM)

    Joonisel on kujutatud peamiste tululiikide osakaal prognoositavates muudatustes.



    Joonis A5.4: Valitsemissektori eelarvepositsiooni (% SKPst) võrdlus komisjoni 2015. aasta sügisprognoosis (KOM) ja eelarvekavades (EK) 2016. aasta kohta esitatud prognooside kohaselt

    Joonisel on kujutatud komisjoni prognoositud 2016. aasta nominaalse eelarvepositsiooni (horisontaalne telg) ja eelarvekavades kavandatud eelarvepositsiooni (vertikaalne telg) erinevus. Liikmesriigid, mis on kujutatud kaldjoonest ülevalpool (allpool), on need, mille puhul on komisjoni prognooside kohaselt nominaalne eelarvepositsioon kõrgem (madalam), kui eelarvekavades kavandatud.



    Joonis A5.5: Võlaeesmärkide (% SKPst) erinevuse struktuur komisjoni 2015. aasta sügisprognoosis (KOM) ja eelarvekavades (EK) 2016. aasta kohta esitatud prognooside kohaselt

    Joonisel on kujutatud seda, kuidas jaotuvad prognoositud erinevused valitsemissektori võla suhtes SKPsse baasefekti, esmase eelarvepositsiooni, võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vahelise erinevuse ning lumepalliefekti alusel. Lumepalliefekt näitab erinevusi kavandatud kasvumäärade ja intressimäärade vahel.

    (1)

         Komisjoni 2015. aasta sügisprognoosi aluseks olevad metoodilised eeldused on kättesaadavad aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/forecasts/index_en.htm .

    (2)

         Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/1015035/2041337/FT-Eurostat-Decision-9-July-2009-3--final-.pdf .

    (3)

         Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7036737/2-21102015-AP-EN.pdf .

    (4)

         Kooskõlas Eurostati 27. jaanuari 2011. aasta otsusega Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi tehingute statistilise kajastamise kohta, kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/5034386/2-27012011-AP-EN.PDF .

    (5)

         Stohhastiliste valitsemissektori võlaprognooside metoodika on esitatud Euroopa Komisjoni 2012. aasta eelarve jätkusuutlikkuse aruande punktis 3.3.3 ja Berti K. 2013. aasta teoses „Stochastic public debt projections using the historical variance-covariance matrix approach for EU countries”, European Economy, majandusväljaanne nr 480.

    (6)

         Võetakse aluseks, et EA 16 riikide struktuurne esmane eelarvepositsioon jääb ülejäänud prognoosiperioodil samale tasemele – eelarvekava stsenaariumi kohaselt on ülejääk 2016. aastal pisut alla 1 % ja komisjoni stsenaariumi kohaselt on ülejääk 2017. aastal 1 %.

    (7)

         Eeldatakse, et vapustused järgivad ühist normaaljaotust.

    (8)

         Keskse stsenaariumi kohaseid prognoose kajastav katkendjoon vastab 2016. aastal kahel lehvikjoonisel vastavalt eelarvekavade ja komisjoni stsenaariumidele jaotuse 50. protsentiilile, mis tähendab, et vastavalt 50 % kõigist võimalikest võla ja SKP suhte väärtustest on 2016. aastal suuremad prognoositavast väärtusest.

    (9)

         10aastase tähtajaga võlakirjad 23. oktoobri 2015. aasta seisuga (kell 18.25). Allikas: Bloomberg.

    (10)

         Andmed riikide tähtaeguvate võlakohustuste kohta 18. septembri 2015. aasta seisuga. Hõlmatud tasand: keskvalitsus. Allikas: Bloomberg. Tuleb märkida, et mõne riigi puhul (nt Hispaania) hõlmavad andmed ka muude asutuste emiteeritud võlakirju, mis on tagatud keskvalitsuse poolt, ning see võib mõjutada riikide võrdlust.

    (11)

         Täiendava teabe saamiseks vt „The 2015 Stability and Convergence Programmes: an Overview” (2015. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ülevaade), European Economy, institutsiooni töödokument nr 2, juuli 2015.

    (12)

       Tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioonid, milles ei ole arvesse võetud ühekordseid ja ajutisi meetmeid ning mille komisjon on ümber arvutanud eelarvekavades esitatud teabe alusel, kasutades ühiselt kokku lepitud metoodikat.

    (13)

       Tsükliliselt kohandatud esmased eelarvepositsioonid, milles ei ole arvesse võetud ühekordseid ja ajutisi meetmeid ning mille komisjon on ümber arvutanud eelarvekavades esitatud teabe alusel, kasutades ühiselt kokku lepitud metoodikat.

    (14)

       Tsükliliselt kohandatud tulude suhe, kulude suhe ja eelarvepositsioonid, milles ei ole arvesse võetud stabiilsusprogrammide ja eelarvekavade ühekordseid ja ajutisi meetmeid ning mille komisjon on ümber arvutanud stabiilsusprogrammides ja eelarvekavades esitatud teabe alusel, kasutades ühiselt kokku lepitud metoodikat.

    (15)

       Eelarve vabatahtlik kohandamine on eelarvepoliitilise hoiaku alternatiivne näitaja, mis on välja töötatud analüüsi otstarbel ning mis seisab eraldi stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetele vastavuse hindamiseks kasutatavatest näitajatest. See koosneb tulude poolel alt ülespoole lähenemisviisist ja kulude poolel peamiselt ülevalt allapoole lähenemisviisist. Lisateabe saamiseks vt Euroopa Komisjoni aruande „Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus 2013. aastal” III osa, European Economy 4/2013.

    Top