EUROOPA KOMISJON

Brüssel,8.1.2016

COM(2015) 686 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava 2016. aastaks

{SWD(2015) 301 final}

1.Sissejuhatus

Euroopa standardimine on ühtse turu toimimise nurgakivi. Selle positiivne mõju on tuntud ja tunnustatud. Standardimine kujutab endast ühtse turu strateegia 1 põhimeedet ning see on ka mitme muu poliitilise tegevuskava osa, kaasa arvatud tööstuspoliitika 2 ja digitaalse ühtse turu strateegia 3 .

Komisjon määras Euroopa standardimise strateegilise visiooni kindlaks standardeid käsitlevas komisjoni teatises 4 ja sätestas vastava õigusraamistiku määrusega, mis käsitleb Euroopa standardimist 5 (edaspidi „määrus”) ja on kehtinud alates 1. jaanuarist 2013.

Määruse üks uuendusi on kohustada komisjoni vastu võtma Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava, milles määratakse kindlaks Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid, mis vastavad komisjoni pikaajalistes kavades sätestatud poliitilistele eesmärkidele.

Liidu iga-aastane töökava on abivahend, millega parandatakse koostööd komisjoni ja Euroopa standardimissüsteemi vahel, määrates järgmiseks aastaks kindlaks komisjoni visiooni ja standardimiskavad, st tehakse tegevusettepanekud Euroopa standardimissüsteemis osalejatele.

Nagu ühtse turu strateegias rõhutatud, on standardimine ülioluline, et toetada tõhusalt komisjoni prioriteete, eelkõige kasvatada majandust ja luua kodanikele töökohti, muuta ühendatud e-turgu paremaks, luua vastupidav energialiit ning täiendavalt parandada siseturgu tugevama tööstusbaasiga, nii et EL saaks jõulisemalt tegutseda rahvusvahelisel tasandil ning pidada läbirääkimisi ELi ja USA vahel mõistliku ja tasakaalustatud kaubanduslepingu sõlmimiseks.

Et standardimise abil neid prioriteete lähiaastail korralikult toetada, kavatseb komisjon lisaks korrapärastele standardite tellimustele uuesti tugevdada oma partnerlust Euroopa standardimissüsteemiga, et oleks tagatud selle vastavus vajadusele kaasata kõik asjaosalised (tööstus, VKEd, tarbijad, keskkonnaorganisatsioonid, töötajad...).

2015. aastal viis komisjon läbi mitu tähtsat standardimisraamistiku hindamist. Seega esitletakse 2016. aasta liidu töökavas kõigepealt määruse rakendamise (punkt 2) parandamiseks võetud eri tegevuste ja meetmete tulemusi. Siis tutvustatakse 2016. aastaks kavandatud standardimistellimusi, märkides ära, kuidas need aitavad saavutada komisjoni poliitikaprioriteete (punkt 3); tellimuste üksikasjad esitatakse lisas. Lisaks sellele käsitletakse ja ajakohastatakse mitme määrusest tuleneva ja juba eelmistes iga-aastastes töökavades üleval olnud olulise teema (kaasamine, rahvusvaheline koostöö, intellektuaalomandiõigus ja teadusuuringud, finants-ja tegevusküsimused) sisu. Komisjon määrab ka kindlaks, millistes nende valdkondade punktides oleks vaja Euroopa standardimiskogukonna muude liikmete aktiivsemat osalust.

Töökavas esitatu mõju eelarvele ei ületa juba 2016. aastaks kavandatut.

2.Määruse rakendamine

2.1.Määruse artikkel 24

Määruse artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et hiljemalt 31. detsembriks 2015 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande määruse rakendamise kohta.

Komisjon peab eelkõige arvestama sellega, et määruse artikli 24 järgi peavad rahalisi vahendeid saavad Euroopa standardiorganisatsioonid ja Euroopa sidusrühmade organisatsioonid esitama mitu aruannet, et tagada läbipaistvus ja laiaulatusliku standardimiskogukonna suurem osalemine.

2.1.1.Euroopa standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamine 6

Komisjon peab standardeid käsitlevas teatises 4 kehtestatud meetme nr 29 raames korraldama „Euroopa standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamise”, mis määrati välise sõltumatu nõustaja (Ernst & Young) ülesandeks. Sõltumatu läbivaatamise üldeesmärk on mõõta ja hinnata seda, kuidas edeneb teatise viie strateegilise eesmärgi (protsessi kiirus, konkurentsivõime soodustamise vahend, ELi poliitika toetamine, ühiskonna sidusrühmade kaasamine ja mõju rahvusvahelisel tasandil) saavutamine, et teha kindlaks Euroopa standardimissüsteemi tulemuslikkus ja anda soovitusi praeguse süsteemi parandamiseks.

2.2.Standardimisega seotud ühisalgatus

Ühtse turu strateegia põhjal ajakohastatakse standardimissüsteemi nii, et komisjon pakub Euroopa standardimiskogukonnale välja „standardimisega seotud ühisalgatuse” ja lepib kogukonnaga selles kokku. Ühisalgatusse kaasatud partnerid avalikust ja erasektorist võtavad endale ühise kohustuse selle kohta, milliseid tulemusi, millal ja kuidas saavutada president Junckeri juhitud komisjoni prioriteetide toetamiseks. Komisjon tegeleb selliste küsimustega nagu standardite väljatöötamise prioriteetsed valdkonnad (IKT, teenused, energeetika, mobiilsus jne), standardite kehtestamise uuenduslikud ja koostööpõhised viisid, läbipaistvad ja kaasavad standardite vastuvõtmise protsessid, ühtne ja tugev avaliku sektori toetus kogu standardimisprotsessi jooksul, parem teadmushaldus kogu standardimisprotsessi jooksul, ühisstrateegia Euroopa muutmiseks globaalseks standardimiskeskuseks ning turu killustumisest teenuste ja teenustekeskseks muutumise valdkonnas tulenevad probleemid. Lisaks seostatakse ühisalgatuses teadusuuringute ja innovatsiooni alased prioriteedid standardimisprotsessiga, et standardimist saaks õigel ajal alustada. Kokkulepe ühisalgatuse kohta sõlmitakse 2016. aasta esimesel poolel.

2.3.Euroopa standardimisalane vademeekum

Komisjon vaatas 2015. aastal läbi Euroopa standardimisalase vademeekumi, et viia see vastavusse määruse ja standardeid käsitleva teatise4 põhjal ellu viidud reformidega.

Lisaks on vademeekumis sätestatud juhised Euroopa standardiorganisatsioonidele, et tagada asjakohane läbipaistvus ja kaasamine komisjoni standarditellimuste täitmise ajal.

3.Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid

3.1.IKT standardimine

6. mai 2015. aasta teatises digitaalse ühtse turu strateegia kohta on ette nähtud „prioriteetsete IKT standardite kava” vastuvõtmine, et teha kindlaks ja määratleda peamised IKT standardimisprioriteedid, keskendudes tehnoloogiatele ja valdkondadele, millel leitakse olevat digitaalse ühtse turu jaoks otsustav tähtsus. See hõlmab olulist sektoripõhist koostalitlusvõimet ja standardeid. Kava võetakse vastu 2016. aasta esimesel poolel.

Prioriteetsete IKT standardite kava täiendab liidu iga-aastast töökava.

IKT standardite õigeaegse väljatöötamisega loodetakse vähendada turu killustumist, suurendades toodete, süsteemide ja teenuste koostalitlusvõimet ning seeläbi parandades Euroopa igas suuruses firmade (kaasa arvatud VKEde) konkurentsivõimet.

Ühtse turu parem toimimine võib lihtsustada juurdepääsu ülemaailmsele turule, edendades Euroopas välja töötatud standardeid kogu maailmas, mida kinnitavad GSMi, digitelevisiooni ja muud näited, mida on saatnud edu.

Nagu on esile toodud teatises digitaalse ühtse turu strateegia kohta, tuleks veelgi rohkem pingutada selle nimel, et standardimise tulemused ei jääks tehnoloogia arengust maha.

Järgmised sammud IKT standardimiseks on:

–    leida tõhus ja mõjus viis nende sektorite ja sellise tehnoloogia kindlakstegemiseks, mis on digitaalse ühtse turu jaoks kriitilise tähtsusega, ning

–    valida välja nende sektorite ja sellise tehnoloogia jaoks prioriteetsed IKT standardimismeetmed.

Komisjon tegutseb selle saavutamise nimel ja on selleks sidusrühmadega konsultatsioonid algatanud.

Seda lähenemisviisi toetavad mitu juba olemasolevat vahendit. IKT standardimise tööplaan kujutab endast töökava, mis on teemapõhine ja seob ELi poliitika standardimismeetmetega. See on välja töötatud koostöös Euroopa paljusid sidusrühmi hõlmava IKT platvormiga, kuhu kuuluvad nii Euroopa kui ka kogu maailma standardimise sidusrühmad ning mis kajastab põhjalikult ja täpselt konkreetset olukorda IKT standardimise alal.

IKT standardimise tööplaan on käesoleva liidu iga-aastase töökavaga kooskõlas ning avaldatakse igal aastal siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi veebisaidil 7 .

3.2.Teenuste standardimine

Erinevalt kaupadest ja IKTst on teenuste standardeid väga vähe välja töötatud, seda eelkõige ELi tasandil. Seetõttu moodustavad teenuste standardid üksnes 2 % kõikidest Euroopa standarditest.

Euroopa teenuste standardid võiksid aga suuremat kasutust leida. Vabatahtlikud teenuste standardid võiksid aidata teenuste sektori kasutamata potentsiaali ELi majanduse heaks rakendada, parandades teenuste toimimist ja kvaliteeti, tagades koostalitlusvõime ja lihtsustades ettevõtjate koostööd.

Lisaks on tõenäoline, et seoses kaupade ja teenuste vahelise piiri hägustumisega (teenustumine) Euroopa teenuste standardite tähtsus lähiaastail kasvab. Hägustumise korral muutub kauba või teenuse pakkumise piirang praktikas nende ühiseks müügipiiranguks. Piirangu ennetamiseks võivad Euroopa teenuste standardid osutuda vajalikuks just selles osas, et nendega saab kaupade standardeid täiendada.

Asjaolu et riikide tasandil teenuste standardite koguarv suureneb ja kohustuslikud sertifitseerimisnõuded riigiti erinevad, tekitab Euroopa teenusepakkujatele üha rohkem probleeme. Euroopa teenuste standardite ulatuslikum kasutamine võiks aidata firmadel võõral turul tegutseda, kui tegevuslubade või litsentside taotlemise raames tuleb esitada riiklikke sertifikaate.

Euroopa teenuste standardite väljatöötamisel on suureks väljakutseks sidusrühmade (näiteks VKEd ja ühiskondlikus elus osalejad) esindatuse ja kaasatuse tagamine.

Lisaks on teenuste sektoritega seotud vajadused väga mitmekesised ja teenuste toimimise mõõtmine erineb kaupade omast.

Kaupadest erinevalt on ELi õigusaktid teenuste valdkonnas harva sektorispetsiifilised ja neis ei viidata järjekindlalt standarditele kui vastavuseelduse tagamise vahenditele. Teenuste standardid peaksid olema täiesti vabatahtlikud ja põhinema turu nõudlusel. Nagu on sätestatud ühtse turu strateegias, annab komisjon suunised teenuste standarditega seotud küsimuste kohta, suurendades seeläbi teadlikkust teenuste standardite eripära kohta ja tehes kindlaks võimalused nende laialdasema kasutamise edendamiseks. Suunistes ette nähtud lähenemisviisi kasutatakse ka tulevastes liidu iga-aastastes töökavades.

3.3.Strateegilised prioriteetsed valdkonnad 2016. aastal

Komisjon on kindlaks teinud Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid allpool loetletud valdkondades, milles ta kavatseb Euroopa standardiorganisatsioonidel paluda standardid välja töötada. Need valdkonnad on otseselt seotud komisjoni järgmiste prioriteetidega: ühendatud ühtne e-turg; vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika; kindlam ja õiglasem ühtne turg tugevama tööstusbaasiga.

Ühendatud ühtsel e-turul on kavandatavate meetmete eesmärk laiemalt kasutada digitaaltehnoloogiat ja veebipõhiseid teenuseid erinevates majandussektorites ja avalikus sektoris:

transpordiinfosüsteemid, mis on suunatud transpordiinfo liikumise, kättesaadavuse ja kasutamise lihtsustamisele, et muuta transport tõhusamaks ja vähendada selle kulusid

ühine teabejagamiskeskkond ELi merendusvaldkonna seireks, mis on suunatud merendusseirega tegelevate liikmesriikide ametiasutuste vahelise automaatse teabejagamise parandamisele, kaasa arvatud kaitse valdkonnas

e-kaubanduseks sobivad märgistamise süsteemid

mobiiltelefonide ja teiste kaasaskantavate vahendite laadijad

e-tervis, mis aitaks kaitsta piiriüleseid tervishoiuteenuseid kasutavate patsientide õigusi

Galileo ajamääramise teenus (Galileo Timing Service) ning otsingu- ja päästeteenus vastusteate lingiga (Galileo Search and Rescue Return Link Service): võimaldavad kasutaja- ja vastuvõtuelementidel kasutada täpse aja määramise tooteid

Galileo asukohamäärangu teenus

takistusteta juurdepääs avaliku sektori asutuste veebisaitidele

juurdepääs sõidukiandmetele

Mis puudutab vastupidavat energialiitu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitikat, siis on kavandatavate meetmete eesmärk kombineerida taristuid, mitmekesistada energiaressursse, vähendada energiatarbimist ja edendada kliimasõbralikku tehnoloogiat:

alternatiivse kliimasõbraliku tehnoloogia ulatuslikuma kasutuselevõtu võimaldamine

roheline taristu, mis on suunatud avalike hangete toetamisele ja turu üldisele stimuleerimisele

kraanide, duššide, televiisorite, nutiseadmete, tööpinkide ja keevitusseadmete ökodisain ning energiamärgistus

alternatiivse kütusetaristu kasutuselevõtt ning sõidukitele sobivate kütuste või elektrisõidukite laadimispunktide kohta käiva kasutajainfo esitamine lihtsamal kujul

elavhõbeda ja formaldehüüdi heite seire

Et kindlamat ja õiglasemat ühtset turgu tugevama tööstusbaasiga toetada, teeb komisjon ettepaneku mitme meetme võtmiseks, et suurendada ohutus- ja koostalitlusnõudeid, mis on vajalikud toodete siseturu väljakujundamiseks Euroopa hästi funktsioneeriva tööstusbaasi püsimise nimel:

kodus kompostitavad plastpakendid

võimalus kasutada õhu kvaliteedi hindamiseks modelleerimistehnikat

õhureostuse kvantifitseerimise ja allika kindlaksmääramise metoodika

tarkvarapõhise raadio suurem turvalisus ja nõuetele vastavus

isikukaitsevahendid (kaitserõivastus)

rippteed

küttegaasiseadmed

üldise tooteohutuse direktiivi alla kuuluvad tarbekaubad (nt küünlad, grillahjud, lastekingad ja lapsevankrid)

vaidluste kohtuvälist (alternatiivset vaidluste) lahendamist toetavate kohtuasjade haldamise süsteemide koostalitlusvõime

toiduga kokkupuutuv materjal ja tooted

ehitustooted ja ehitustoodete toimivusparameetrite/-klasside kasutuselevõtt

raudtee koostalitlusvõime tehniline kirjeldus

4.Kaasavus

Viimasel kahel aastal on suuresti pingutatud, et VKEd ja ühiskonna sidusrühmad saaksid standardimistegevuses tõhusalt osaleda. Vastavalt Euroopa sidusrühmade organisatsioonide rahastamist käsitleva määruse 8 sätetele on komisjon pärast avaliku konkursikutse esitamist sõlminud partnerluse III lisas nimetatud organisatsioonidega (SBS, 9 ANEC, 10 ECOS 11 ja ETUC, 12 kes esindavad standardimises vastavalt VKEsid, tarbijaid, töötajaid ja keskkonnahuve), saavutades rahastamises ja juhtimises ühtsuse ja stabiilsuse ning määruses kindlaks määratud neljas valdkonnas sidusrühmade huvide järjepideva esindatuse.

Nagu sõltumatu läbivaatamine on näidanud, on III lisas nimetatud organisatsioonide piisava kaasamise tagamisega ikka veel probleeme. Esiteks ollakse III lisas nimetatud organisatsioonidest ja nende rollist Euroopa standardimissüsteemis vähe teadlikud ja neid tunnustatakse vähe. Teiseks on sidusrühmade organisatsioonidel keeruline tehniliseks tööks vajalikke asjassepuutuvaid dokumente kätte saada. Kolmandaks ei ole suhtlus riikide standardiorganisatsioonidega alati piisav selleks, et sidusrühmadele antaks kasulikku toetust. Neljandaks valmistavad eri töörühmade erinevad töökorrad III lisas nimetatud organisatsioonidele jätkuvalt raskusi, mis sageli lisab tehnilisele tööle tarbetu halduskoormuse.

Komisjon jälgib 2016. aastal hoolega määruse sätete rakendamisel tehtavaid edusamme, et Euroopa standardimissüsteemi kaasavust suurendada.

5.Rahvusvaheline koostöö

Et Euroopa algatusi rahvusvahelisel tasandil paremini vastu võetaks, peaks Euroopa standardimissüsteem edastama asjaomastele organisatsioonidele oma seisukohti ühel häälel.

Mis puudutab kolmandaid riike, siis komisjon jätkab erinevaid käimasolevaid valdkonnapoliitika dialooge ning nähtavuse ja teadlikkuse suurendamise meetmete võtmist (Indiasse lähetatud Euroopa standardimisekspert, Hiinasse lähetatud Euroopa standardimisekspert või Hiina-Euroopa standardimisinfo platvorm), mille puhul Euroopa standardiorganisatsioonide toetus on keskse tähtsusega (vt aastased tegevustoetused).

Ühistöö võrdlusaluseks on käimasolev koostöö ja infovahetus USAga.

Komisjon, kes juba praegu tehniliselt mõnda rahvusvahelisse standardimistegevusse panustab, loodab edaspidi osaleda Euroopa ja rahvusvahelises standardimises veelgi rohkem, et oma praeguse ametliku vaatleja staatuse potentsiaali täiel määral ära kasutada, viimaks paremini ellu oma kohustust seoses rahvusvaheliste standardite ülimuslikkusega.

6.Intellektuaalomandiõigus ja teadusuuringud

6.1.Intellektuaalomandiõigused standardites

Kuigi intellektuaalomandiõigus ja standardimine on oma olemuselt väga erinevad, on nad omavahel tihedalt seotud. Omandiõigus, patendid, autoriõigus ja nendega seotud intellektuaalomandiõiguse põhimõtted mängivad standardimises aina tähtsamat rolli. See on ilmselge IKT valdkonnas, kuid võib mõjutada ka teisi sektoreid, mis sõltuvad koostalitlusviisidest. Sellisel taustal täidavad patendid üha suuremat rolli kõikidel aladel, kus patentsed lahendused standarditele märgatavat väärtust lisavad.

Kohtuasjas C-170/13 13 keskendub Euroopa Kohus eelkõige protsessile, mis hõlmab kummagi poole (patendiomanik ja -õiguste teostaja) jaoks kohustuslikke samme rikkumise lõpetamise nõude esitamiseks või ennetamiseks.

Standardi rakendamiseks olulise patendi (standard-essential patent) omanik peab (enne rikkumise lõpetamise nõude esitamist):

–    esiteks teavitama väidetavat patendiõiguste rikkujat rikkumisest, mida ta talle süüks paneb, viidates asjaomasele patendile ning täpsustades, kuidas seda rikuti, ja

–    teiseks esitama pärast seda, kui väidetav patendiõiguste rikkuja on väljendanud oma soovi sõlmida litsentsileping „õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel” tingimustel ehk nn FRAND- (fair, reasonable and non-discriminatory) tingimustel, sellele patendiõiguste rikkujale kirjalikult konkreetse litsentsipakkumuse neil tingimusel, märkides eeskätt ära litsentsitasu suuruse ja arvutamise meetodi.

Vastuseks standardi rakendamiseks olulise patendi omaniku FRAND-tingimustel esitatud pakkumusele peab väidetav patendiõiguste rikkuja selleks, et end edukalt rikkumise lõpetamise nõude vastu monopolivastaste argumentidega kaitsta, sellisele pakkumusele hoolsalt vastama, tehes seda vastava valdkonna äritavasid järgides ja heauskselt, mis tuleb välja selgitada objektiivsete asjaolude alusel ning selleks on eelkõige vajalik igasuguse venitustaktika puudumine. Kui väidetav patendiõiguste rikkuja tehtud pakkumust vastu ei võta, siis peab ta kõnealusele standardi rakendamiseks olulise patendi omanikule esitama viivitamatult kirjalikult konkreetse vastupakkumuse, mis vastab FRAND-tingimustele.

Kui väidetav patendiõiguste rikkuja kasutab standardi rakendamiseks olulise patendi teavet enne litsentsilepingu sõlmimist, peab ta kohe pärast vastupakkumuse tagasilükkamist seadma sobiva tagatise vastavalt selle valdkonna äritavadele, näiteks pangagarantii abil või vajalike summade hoiustamise teel. Tagatise suuruse arvutamisel tuleb arvestada eeskätt standardi rakendamiseks olulise patendi kasutamise kordi, mille kohta väidetav patendiõiguste rikkuja peab olema võimeline esitama arvestuse.

Kui pärast väidetava patendiõiguste rikkuja vastupakkumust ei jõuta FRAND-tingimuste üksikasjades kokkuleppele, on pooltel võimalik nendevahelise kokkuleppe alusel taotleda, et litsentsitasu määraks kindlaks sõltumatu kolmas isik, kes peab vastava otsuse tegema viivitamata.

Väidetavale patendiõiguste rikkujale ei saa ette heita, et ta vaidlustas litsentsi üle läbirääkimisi pidades ka vastavate patentide kehtivuse ja/või olulisuse nende standardite rakendamiseks, millega need on hõlmatud, ja/või nende tegeliku kasutamise, ega ka seda, et ta sellise vaidlustamise võimaluse endale tulevikuks jätab 14 .

Üldiselt ollakse üksmeelel selle suhtes, et patendideklaratsioonide suurem läbipaistvus ja kvaliteet aitavad olemasolevat raamistikku paremaks muuta.

Intellektuaalomandiõiguse raamistiku võimalikku muutmist tuleb hoolikalt uurida ja põhjalikult kõikide sidusrühmadega läbi katsetada.

6.2.Teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Horisont 2020”

Konkurentsivõime suurendamiseks on ülioluline välja töötada ja rakendada teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavad, kaasa arvatud standardimise kaudu. Programm „Horisont 2020” aitab jõuliselt kaasa innovatsiooni kasutuselevõtule turul, eelkõige seeläbi, et toetab teadusuuringute kasutamist standardimistegevuses ja paneb teaduse standarditesse. Standardimistegevused on keskse tähtsusega teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtuks turul ning innovatsiooni (kaasa arvatud teadusuuringute tulemuste) levitamiseks programmi „Horisont 2020” Euratomi osast lähtudes.

7.Tegevus- ja finantsraamistik

7.1.Tegevustoetuste jaotamise uus metoodika

Komisjon on välja töötanud eelarve jaotamise metoodika tegevustoetuste ja projektirahastamise toetuste jaoks. Euroopa standardimise tegevustoetuste aastasest eelarvest eraldatakse igale Euroopa standardiorganisatsioonile järgmine osa:

Euroopa Standardikomiteele (CEN) mitte üle 53,64 % tegevustoetuste aastasest eelarvest;

Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (CENELEC) mitte üle 9,23 % tegevustoetuste aastasest eelarvest;

Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) mitte üle 37,13 % tegevustoetuste aastasest eelarvest.

7.2.Standardite vastavuse hindamine liidu õigusaktide ja poliitika alusel

Komisjon püüdleb nende ekspertide ülesannete ühtlustamise ja sõltumatuse suurendamise poole, kes on palgatud selleks, et hinnata komisjoni taotluste vastavust taotletud tulemustele (nt „uue lähenemisviisi alased nõustajad”, kes praegu kuluvad CENi ja CENELECi juhtimise alla), et tagada sellise hindamisteenuse pidev ja pikaajaline kättesaadavus. Mitu stsenaariumi kaalutakse läbi, et leida tegelike vajaduste põhjal sellise teenuse juhtimiseks optimaalne lahendus, kaasa arvatud mitteametlik ajutine vahendamine.

7.3.Kehtivad standarditellimused

Komisjon teeb kindlaks, millised enne määruse jõustumist saadud tellimused endiselt jõus on.

(1) COM(2015)550.

(2) KOM(2010)614 ja KOM(2012)582.

(3) COM(2015)192.

(4) KOM(2011)311.

(5) Määrus (EL) nr 1025/2012.

(6) http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/12202/attachments/1/translations/en/renditions/native  .

(7)  http://ec.europa.eu/growth/sectors/digital-economy/ict-standardisation/index_en.htm.

(8) Määruse (EL) nr 1025/2012 artiklid 16 ja 17 ning III lisa.

(9)  Small Business Standards, http://sbs-sme.eu/.

(10) The European consumer voice in standardisation, http://www.anec.eu/anec.asp.

(11) The European Environmental Citizens’ Organisation for Standardisation, http://ecostandard.org/.

(12) The European Trade Union Confederation, http://www.etuc.org/.

(13) Kohtuasi C-170/13, ELTL artikli 267 alusel Landgericht Düsseldorfi (Saksamaa) 21. märtsi 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 5. aprillil 2013, menetluses, Huawei Technologies Co. Ltd versus ZTE Corp., ZTE Deutschland GmbH.

(14) Eespool toodu kehtib rikkumise lõpetamise nõuete, mitte kahju hüvitamise nõuete / raamatupidamisandmete esitamise puhul.