EUROOPA KOMISJON

Brüssel,7.12.2015

COM(2015) 617 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsuse nr 1082/2013/EL ( tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ) rakendamise kohta

Sisukord

1.    Kommenteeritud kokkuvõte    

2.    Rakendusmeetmed ja olulisemad saavutused    

2.1.    Terviseohutuse komitee    

2.2.    Valmisolek ja reageerimise kavandamine    

2.3.    Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked    

2.4.    Epidemioloogiline seire    

2.5.    Varajane hoiatamine ja reageerimine    

2.6.    Hoiatusteated ja rahvatervise riskihindamine    

2.7.    Reageerimise koordineerimine    

2.8.    Hädaolukorrad    

2.9.    Riiklike asutuste ja esindajate määramine    

3.    Järeldused    

1.Kommenteeritud kokkuvõte

Käesoleva aruande eesmärk on teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu 22. oktoobril 2013. aastal vastu võetud otsuse 1082/2013/EL (tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta) 1 rakendamisest. See aruandmiskohustus on sätestatud otsuse 1082/2013/EL artiklis 19, mille kohaselt tuleb aruanne esitada 7. novembriks 2015 ning iga kolme aasta järel uuesti. Aruande eesmärk on eelkõige esitada hinnang varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) ning epidemioloogilise seire võrgustiku toimimise kohta, ning samuti teave selle kohta, kuidas täiendavad loodud mehhanismid ja struktuurid ilma dubleerimata muid liidu tasandi hoiatussüsteeme.

6. novembril 2013 jõustunud otsus 1082/2013/EL on tõhustanud terviseohutust Euroopa Liidus ja liidu kodanike kaitset nakkushaiguste ning muude bioloogiliste ja keemiliste mõjurite ja keskkonnasündmuste eest.

Liikmesriikide valmisolekut ning ELi tasandil reageerimise koordineerimise kaudu hoiatusteadete edastamise, riskide hindamise ja piiriülese ohu hindamise mehhanisme on süstemaatiliselt katsetatud ELi suhtes üsna madala ja keskmise raskusastmega haiguspuhangute ajal. Samas on olnud suurimaks probleemkohaks hiljutine Ebola epideemia.

Kõikidel juhtudel on loodud mehhanismid ja struktuurid, täpsemalt varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem, epidemioloogilise seire võrgustik, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ning terviseohutuse komitee, osutunud tõhusaks ja need toimivad sellisel kvaliteeditasemel, mis on vajalik tõsise piiriülese terviseohu korral. Lisaks nende struktuuride tavapärasele igapäevasele tööle on need tegutsenud edukalt ka Ebola haiguspuhangu, koroonaviiruse põhjustatud Lähis-Ida respiratoorse sündroomi (MERS-CoV) ja poliomüeliidi ohu ajal.

Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem on aidanud edastada hoiatusteateid ja teatada liikmesriikide võetavaid meetmeid. Selektiivse teabevahetuse funktsioon oli isikuandmete edastamise seisukohalt ülioluline selleks, et toetada Ebola patsientide meditsiinilist evakuatsiooni mõjutatud riikidest ELi.

ECDC on loodud määrusega (EÜ) nr 851/2004 2 kui ELi sõltumatu asutus, kelle ülesanne on muu hulgas esitada õigel ajal riskihindamine nakkushaiguste poolt rahvatervisele põhjustatud ohu kohta, sealhulgas pakkuda välja võimalikud rahvatervise meetmed.

Need süsteemid täiendavad muid valdkondi (nt toit, loomatervis jne) hõlmavaid ELi kiirhoiatussüsteeme, kuid võivad ilma dubleerimata tõsiselt mõjutada rahvatervist. Vastastikune täiendavus on tagatud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi informaatikavahendi ajakohastamisega, et võimaldada muude sektorite eest vastutavate kasutajate juurdepääsu teabele, ning luues tegevuspõhimõtted, mille eesmärk on jagada varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi kaudu levitatavaid teateid toiduohutuse, loomatervise, meditsiiniseadmete ja ravimite eest vastutavate komisjoni talituste ning tõsiste piiriüleste terviseohtude tõttu potentsiaalselt mõjutatud muude sektoritega. Täiendavad andmed ja näited on esitatud aruandes hiljem.

Vastavalt otsuse 1082/2013/EL artikli 4 lõikele 2 on enamik liikmesriike esitanud komisjonile teabe riigi tasandil valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Seni saabunud teabe põhjal koostas komisjon koostöös ECDC ja WHO Euroopa Regionaalbürooga (WHO EURO) kokkuvõtva eduaruande, et algatada arutelu terviseohutuse komitees.

Kuna pädevus võtta rahvatervise meetmeid tõsiste piiriüleste ohtude vastu lasub liikmesriikidel, on nad otsuse 1082/2013/EL kohaselt kohustatud teatama sellistest meetmetest, et tõhustada omavahelist koordineerimist koostöös komisjoniga. Ebola haiguspuhangu ajal vahetasid liikmesriigid teavet ja arutasid terviseohutuse komitees haiguspuhangule reageerimist. Haiguspuhangu ajal edukalt rakendatud oluline meede hõlmas nende meditsiinitöötajate evakueerimist ELi, kes olid Ebola viirusega nakatunud või kelle puhul kahtlustati sellega nakatumist. Lisaks võeti kasutusele meetmed, et hõlbustada Ebolast mõjutatud riikidest ELi saabuvate reisijate kontrollimist.

Kuigi üleüldine teabevahetus terviseohutuse komitees on olnud piisavalt tulemuslik, on protsessi käigus siiski saadud mõned olulised õppetunnid. Ebola haiguspuhangu kõrgpunkti ajal pöörati eriti suurt tähelepanu teabevahetusele, samal ajal kui reageerimise arutamist ja koordineerimist peeti vähem tähtsaks. Ebola haiguspuhanguga seotud peamine järeldus seisneb selles, et veel on arenguruumi nende sätete rakendamisel, mille kohaselt liikmesriigid oma riigisisest reageerimist koordineerivad.

2.Rakendusmeetmed ja nendega seotud olulisemad saavutused

2.1.Terviseohutuse komitee

Terviseohutuse komitee loodi 2001. aastal ELi tervishoiuministrite taotlusel kui terviseohutust käsitlev Euroopa tasandi mitteametlik nõuanderühm. Otsusega 1082/2013/EL sõnastati asutuse loomine ametlikult ning tugevdati komitee rolli.

Pärast liikmesriikide esindajate määramist saavutas terviseohutuse komitee täieliku koosseisu 2014. aasta juuniks. 26. juunil 2015 vastu võetud kodukorras on kehtestatud, et see vaadatakse läbi kuue kuu jooksul, võttes arvesse kahte rakendusotsuse eelnõud, mis võetakse vastu otsuse 1082/2013/EL artiklite 8 ja 11 alusel. Terviseohutuse komiteed juhib komisjoni esindaja. Komisjon tagab ühtlasi ka sekretariaaditeenused ning komitee täiskogu kohtub regulaarselt Luksemburgis keskmiselt kaks korda aastas (kohtutud on ühe korra 2014. aastal ja kolm korda 2015. aastal) ja erakorraliselt korraldatakse audiokohtumisi. Erakorralised audiokohtumised kutsub kokku komisjon või need toimuvad terviseohutuse komitee algatusel, eesmärgiga arutada meetmete kooskõlastamist ELi tasandil, et reageerida tõsistele piiriülestele terviseohtudele.

Terviseohutuse komitee nõustus 27. veebruari 2015. aasta täiskogu istungil looma alalise kontaktisikute võrgustiku ja valmisoleku alalise töörühma.

Pärast seda kui huvitatud liikmesriigid olid oma kandidaadid üles seadnud, loodi 2015. aasta aprillis liikmesriikide esindajatest koosnev rühm, kes arutas 2015. aasta mais asjaomastel audiokonverentsidel iga töörühma volituste eelnõud.

2.2.Valmisolek ja reageerimise kavandamine

Otsuse 1082/2013/EL artikli 4 lõikes 2 on nõutud, et liikmesriigid esitavad komisjonile 7. novembriks 2014 ning seejärel iga kolme aasta järel teavet riigi tasandil valmisoleku ja reageerimise kavandamise seisu kohta. Teave peab hõlmama rahvusvaheliste tervise-eeskirjade rakendamist, 3 tervishoiusektori ja muude sektorite koostalitlusvõimet ning talitluspidevuse kavasid. Lisaks sellele peavad liikmesriigid vastavalt artikli 4 lõikele 3 teavitama komisjoni õigel ajal, kui nad muudavad oluliselt riigisisest valmisoleku kavandamist. Komisjon lõi eriotstarbelise „EUSurvey” veebisaidi, et võimaldada turvalist, kasutajasõbralikku ja ühtset teabe esitamist komisjoni rakendusotsuses 2014/504/EL 4 kehtestatud vormi abil. Seisuga 23. oktoober 2015 olid 26 ELi liikmesriiki ja 1 EMP riik 5 , moodustades 86 % EMP koguelanikkonnast, esitanud nõutud teabe nimetatud veebisaidi vahendusel. Nõutud teabe seni esitamata jätnud liikmesriikidele on seda kohustust meelde tuletatud.

Saadud teabele tuginedes edastas komisjon terviseohutuse komiteele vastavalt otsuse 1082/2013/EL artikli 4 lõikele 5 kokkuvõtva eduaruande arutelu algatamiseks. Kõnealuse dokumendi koostamisel on järgitud komisjoni rakendusotsusele 2014/504/EL lisatud ülesehituse vormi. Terviseohutuse komiteele edastatud teave koosneb üksnes koondandmetest.

Esitatud teabest ilmnes mitmeid tugevaid ja nõrku külgi. Tugevaks küljeks võib pidada enamuse vastajate osutatud asjaolu, et nad on rakendanud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaseid keskseid meetmeid ning kaasanud muid sektoreid valmisoleku ja reageerimise kavandamisega seotud tegevusse, mis hõlmab paljusid tõsiseid piiriüleseid terviseohte. Tervishoiusektori ja mitme muu tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemisel oluliseks peetava sektori vaheliseks koordineerimiseks on kehtestatud standardne töökord. Enamik vastajaid ütlesid, et nad katsetasid sektorite koostalitlusvõimet.

Nõrk külg on see, et mitu vastajat osutasid tervise-eeskirjade kohaste kesksete meetmete mittetäielikule rakendamisele. Esitatud andmete kohaselt ei ole kõigi liikmesriikide tegevuses, mis on seotud muid sektoreid kaasava valmisoleku ja reageerimise kavandamisega, hõlmatud muud nakkushaigused kui toidu, zoonootiliste haigusetekitajate ja vee kaudu levivad haigused või ravimiresistentsus. Paljud vastajad teatasid, et tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemisel oluliseks peetavad sektorid on määratletud, ilma et oleks kehtestatud asjakohast kooskõlastamise korda, sealhulgas standardset töökorda nende oluliste sektorite ja tervishoiusektori koostöö kohta. Mitmed vastajad teatasid, et riikides puuduvad talitluspidevuse kavad, kuigi mõned osutasid jõupingutustele, et neid luua, või asjaolule, et riigisiseste talitluspidevuse kavade olemasolu ei ole teada. Esitatud andmete kohaselt ei ole järjepidevalt kasutusele võetud rahvusvahelistes tervise-eeskirjades osutatud piiriületuskohtade talitluspidevuse kavasid.

Terviseohutuse komitees 25. juunil 2015. aastal toimunud arutelul otsuse 1082/2013/EL artikli 4 lõikes 5 esitatud teabe kohta järeldati, et aruandes avastatud puudustega hakkab tegelema valmisoleku ja reageerimise kavandamise töörühm.

Oma vastustes uuringule pakkusid liikmesriigid välja meetmed, mida komisjon, ELi asutused või liikmesriigid peaksid rakendama, et tagada rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaste kesksete meetmete edaspidine säilitamine ja tugevdamine, sealhulgas regulaarne järelmeetmete võtmine koos kõikide liikmesriikidega, koolitused ja õppused, kogemuste jagamine, suunised ja menetlused ning valmisoleku ja reageerimise kavandamisega seotud tehniline tugi ja asjatundlikkus.

Konkreetsed ettepanekud Euroopa Komisjoni ja ELi asutuste võetavate meetmete kohta hõlmavad ELi asutuste suutlikkuse suurendamist ja omavahelist koostööd, ülemaailmsete algatuste toetamist parema koostöö ja koordineerimise nimel, sealhulgas ühismeetmega sarnane rahastamine terviseprogrammide raames ning koordineeritud rahastamismehhanismide väljatöötamine, riigivaheliste mestiprojektide toetamine, riikide ja ühiskohtumiste valmisoleku ja võrgustike loomise riigipõhine hindamine ning piiriüleste õppuste korraldamine. Lisaks on tehtud ettepanekud hõlbustada sidusrühmade riigisisest võrgustike loomist, korraldada õppusi ning rakendada jagatud IT-platvormi, et hõlbustada sidusrühmade vahelist suhtlemist.

Seoses konkreetsete sündmuste koordineerimise ja juhtimisega ELi tasandil on korraldatud „EUSurveys” eriuuringud valmisoleku kohta avastada, tuvastada, kinnitada ja hallata patsiente, kellel kahtlustatakse olevat või kellel on diagnoositud Ebola viirushaigus, MERS-koroonaviirus või uue linnugripi tüve juhtumid, ning need on uuringud on näidanud head valmisoleku taset liikmesriikides.

2.3.Meditsiiniliste vastumeetmete ühishanked

Otsuse 1082/2013/EL artiklis 5 on kehtestatud liikmesriikidele uus mehhanism ühises hankemenetluses osalemiseks koos liidu institutsioonidega, et võimaldada osta ette meditsiinilisi vastumeetmeid tõsiste piiriüleste terviseohtude jaoks. Sellise ühishanke rakendamiseks koostas komisjon raamlepingu, millega nähakse ette ühised eeskirjad ühise hankemenetluse praktilise korralduse kohta (ühishanke leping).

Ühishanke lepingu allkirjastasid 14 liikmesriiki ja komisjon 20. juunil 2014. Sellest alates on lepingule alla kirjutanud veel kaheksa liikmesriiki 6 . Käesoleva aruande koostamise ajal kuulutati välja esimene ühine hankemenetlus eesmärgiga ühiselt soetada isikukaitsevahendid, mida on vaja potentsiaalselt tõsiste tagajärgedega nakkushaigusi põdevate patsientide ravimiseks. Lisaks on pooleli ettevalmistustööd pandeemiavaktsiinide ühishankeks.

Arvestades ühise hankelepingu sõlmimist ja esimesi käimasolevaid hankemenetlusi, siis on otsuse 1082/2013/EL artikli 5 rakendamine kokkuvõttes olnud edukas.

2.4.Epidemioloogiline seire

Lähtudes otsuses nr 2119/98/EL 7 kehtestatud raamistikust on otsuse 1082/2013/EL artiklis 6 sätestatud õiguslik alus komisjoni, ECDC ja liikmesriikide pädevate asutuste vaheliseks võrgustikuks, mille ülesanne on nakkushaiguste ja seonduvate tervise eriküsimuste epidemioloogiline seire. Võrgustiku käitaja ja koordineerija on ECDC.

Otsuse 1082/2013/EL vastuvõtmisega anti uut hoogu ELi/EMP seiretegevusele, mida koordineerib ECDC.

ECDC on jätkanud ELi/EMP seire koordineerimist riiklike seire teabekeskustega ja teatavate haigustega seotud riiklike teabekeskustega korraldatud kohtumiste ja kahepoolse teabevahetuse kaudu. Tehnilised konsultatsioonid toimusid sellistel eriteemadel nagu näiteks Euroopa seiresüsteemiga seotud automaatne teatamine (TESSy), 8 ELi/EMP seirenõuded ja ELi/EMP molekulaarsed klastrid. ECDC ja komisjoni vahel toimusid igal nädalal videokonverentsid. Valdkondadevahelisi küsimusi käsitleti ECDC, komisjoni ja liikmesriikide kohtumistel. ELi kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid on üha rohkem kaasatud standardite jagamise, TESSy aruandluse katsetamise ja asjaomastel kohtumistel osalemise kaudu.

Tõhusam tagasiside andmete kohta ja levitamiskanalid loodi nakkushaiguste atlasega (Atlas of Infectious Diseases), epideemiateabe süsteemi (Epidemic Intelligence Information System , EPIS) 9 laiendamisega ning ja selle süsteemi kaasamisega toidu ja vee kaudu levivate haiguste molekulaarseiresse. Lisaks traditsioonilisematele seirearuannetele konkreetsete haiguste kohta ja valdkondadevahelisele epidemioloogilisele aastaaruandele 10 avaldati ka valdkonnaüleseid aruandeid, nagu näiteks antimikroobikumide tarvitamise ja ravimiresistentsuse kohta inimeste ja loomade puhul. Uudistes ja sotsiaalmeedias avaldatud rahvatervise ohtudega seotud aruannete järelevalveks kasutati MedISys 11 süsteemi.

Andmete riikidevaheline võrreldavus ja nende kvaliteet on endiselt ECDC prioriteet ning seda toetatakse jätkuvalt kokkulepitud aruandlusprotokollide, ühiste meta-andmestike, hoolika andmete valideerimise ja võrgustiku kohtumiste ajal antava ennetava tagasiside kaudu. Uute algatuste hulka kuuluvad süstemaatiline andmete kvaliteedi hindamine ja tagasiside näitajate kaudu, mis on avaldatud nakkushaiguste atlase piiratud versioonis, TESSy keskkonnas esitatavate muutujate järkjärguline vähendamine, ning üksikasjaliku teabe katsetuslik kogumine liikmesriikide seiresüsteemide kohta.

Komisjoni otsuse 2000/96/EÜ 12 lisas on sätestatud epidemioloogilise seire võrgustikus epidemioloogilise seirega hõlmatavate nakkushaiguste ja seonduvate tervishoiu eriküsimuste valiku kriteeriumid. Muudetud otsuses on praegu kehtestatud 47 haiguse ja kahe tervishoiu eriküsimuse nimekiri ning muudetud komisjoni otsuses 2002/253/EÜ 13 on sätestatud konkreetsed juhtude määratlused nende haiguste ja tervishoiu eriküsimuste kohta.

ECDC on jõustanud ELi haigusjuhtude määratlusi, lükates tagasi nõuetele mittevastavad andmed või arvates need välja analüüsist ja aruandlusest.

2.5.Varajane hoiatamine ja reageerimine

Otsuse 1082/2013/EL artikliga 8 laiendati otsusega nr 2119/98/EL kehtestatud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ulatust väljapoole nakkushaigusi nii, et hõlmatud on teated seoses eelmise otsuse reguleerimisalasse kuulunud kõikide tõsiste piiriüleste terviseohtudega. Varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem võimaldab komisjonil ja liikmesriikide pädevatel asutustel alaliselt vahetada teavet, et edastada ja hinnata rahvaterviseriske ning määrata meetmed, mida võib vaja minna rahvatervise kaitseks.

Selleks täiendati varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi olemasolevat IT-vahendit, et see hõlmaks ka bioloogilist, keemilist, keskkondlikku ja tundmatut päritolu ohtusid. Selle IT-vahendi uus versioon võeti kasutusele 4. veebruaril 2015. Kriteeriumid, mille abil kontrollida, kas juhtum vastab tõsise piiriülese terviseohu määratlusele, lisati aruandluse algoritmi; samuti lisati sinna erifunktsioon, et edastada teabesõnumeid, ning funktsioon, et teatada sündmusest rahvusvaheliste tervise-eeskirjade alusel. Selektiivse teabevahetuse funktsioon on säilitatud muutmata kujul sellisena, nagu see oli otsusega nr 2119/98/EÜ loodud IT-vahendis.

Kuna varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem hõlmab tundlike andmete töötlemist, nagu näiteks terviseandmed, on määruse (EÜ) nr 45/2001 14 ja direktiivi 95/46/EÜ 15 sätteid täielikult arvesse võttes välja töötatud uus vahend. Arvestatud on ka mitmete soovitustega, mis põhinevad komisjoni 2013. aastal korraldatud nn stressitestide tulemustel, sealhulgas kasutaja juurdepääsu range põhimõte. Alates 2015. aasta augustist pääseb varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemile ligi Euroopa Komisjoni autentimissüsteemi (ECAS) kaudu, kasutades individuaalset e-posti ja salasõnu, kuigi mõned liikmesriigid avaldasid soovi juurdepääsuks läbi nn üldiste postkastide.

Selleks et vältida dubleerimist ja tagada, et varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis ning muudes liidu tasandi kiirhoiatussüsteemides edastatud hoiatusteated oleksid omavahel seotud, võimaldab uus varajase hoiatamise ja reageerimise süsteem juurdepääsu muudele komisjoni talitustele ja ELi asutustele, kes vastutavad riskijuhtimise ja riskihindamise eest komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi rahvatervise direktoraadiga konkreetselt hõlmamata valdkondades. Need valdkonnad hõlmavad järgmist: toiduohutus, inimpäritoluga ained, loomatervis, ravimid ja meditsiiniseadmed, bioloogilised ained (v.a nakkushaigused) (nt taimsed toksiinid), kemikaalid, keskkonnaohud, terviseohutus ning tuuma- ja radioloogiline oht. Need seosed võimaldavad eespool nimetatud valdkondade eest vastutavatel komisjoni talitustel ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi eest vastutavatel liikmesriikide tervishoiuasutustel teavet vahetada. Komisjonil on kavas rakendust täiendavalt uuendada, mille tulemusena luuakse keskpikas perspektiivis kasutajasõbralikumad funktsioonid kohe, kui ettepanek varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi IT-vahendi täieliku ümberkujundamise kohta on kokku lepitud nii sidusrühmade kui ka ECDCga.

2.6.Hoiatusteated ja rahvaterviseriskide hindamine

Otsuse 1082/2013/EL artiklis 9 kohustatakse riigisiseseid pädevaid asutusi ja komisjoni edastama varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis hoiatusteate, kui tekkiv või arenev tõsine piiriülene terviseoht vastab teatavatele kriteeriumidele.

Ajavahemikus 5. novembrist 2013 kuni 4. septembrini 2015 postitati 168 teadet koos 354 kommentaariga. Ülejäänud teadetest 90 olid ohuteated ja 78 teabesõnumid.

Teavitavate riikide või asutuste teated jagunesid järgmiselt: Euroopa Komisjon 28, Prantsusmaa 22, Ühendkuningriik 20, Saksamaa 12, Hispaania 11, Madalmaad 10, Norra 8, Itaalia 7, Kreeka 5, Belgia 4, Bulgaaria 4, Austria 3, Tšehhi Vabariik 3, Taani 3, Island 3, Portugal 3, Rootsi 3, Šveits 3, Iirimaa 2, Leedu 2, Malta 2, Sloveenia 2, Horvaatia 1, Küpros 1, Soome 1, Ungari 1, Läti 1, Poola 1, Rumeenia 1 ja Slovakkia 1. 49 hoiatusteadet olid seotud Ebola viirushaigusega, 13 leetrite, 9 gripi, 8 MERS-CoVi, Chikungunya viiruse, marutaudi ja meningiidi, 6 hepatiidi, 5 salmonelloosi, botulismi, Dengue viiruse ja Lääne-Niiluse viiruse, 4 polioviiruse ja legionelloosi, 3 siberi katku, koolera ja difteeria, 2 tuberkuloosi, listerioosi, septitseemia, mükobakteri ja gastroenteriidi ning 1 kõigiga järgmistest: malaaria, shigelloos, hemolüütiline ureemiline sündroom (HUS), paratüüfus, krüptosporidioos, leptospiroos, enteroviirus, Zika viirus, streptokokk, äge raskekujuline respiratoorne sündroom (SARS), skistosomiaas, tsüklosporiaas, trihhinelloos, Borna viirus, HIV, varicella zoster viirus (VZV), tuulerõuged, läkaköha, noroviirus, hantaviirus ja täilevitatav taastuv palavik. Kaks hoiatusteadet olid seotud keemilistest mõjuritest tuleneva ohuga: malatioonist tingitud toidumürgitus ja keemiline plahvatus Hiinas. Üks hoiatusteade oli seotud keskkonnast tuleneva ohuga: vulkaaniline tuhapilv Islandil.

MERS-CoVi ja Ebola haiguspuhangud on käivitanud tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi terviseohtude üksuse tervisealaste hädaolukordade lahendamise üksuse oranži tasandi aktiveerimise.

Vastavalt otsuse 1082/2013/EL artiklile 10 teeb komisjon riikide pädevatele asutustele ja terviseohutuse komiteele viivitamata kättesaadavaks riskihindamise rahvatervisele avalduva ohu potentsiaalse tõsiduse kohta, sealhulgas võimalikud rahvatervise meetmed. Kõnealust sätet kohaldatakse, kui see on vajalik reageerimise koordineerimiseks liidu tasandil, ja terviseohutuse komitee taotlusel või komisjoni enda algatusel. Sellise riskihindamise korraldab ECDC või – vastavalt ohu olemusele – muu liidu asutus, nagu näiteks Euroopa Toiduohutusamet (EFSA).

Alates 2013. aasta novembrist on ECDC teostanud kiire riskihindamise 28 juhul: Ebola, MERS-CoV, lastehalvatus, linnugripp, salmonella, leetrid, Zika viirus, Chikungunya viirus, legionelloos, skistosomiaas, siberi katk, tervishoiuteenustega seotud mükobakterinakkus, enteroviirus, difteeria, täilevitatav taastuv palavik, Borna viirus, malatioonist tingitud toidumürgitus, keemiline plahvatus Hiinas ning üleujutused Bosnias ja Hertsegoviinas, Serbias ja Horvaatias 16 .

Liikmesriigid on ECDC koostatud kiired riskihindamised ja vajaduse korral nende ajakohastused hästi vastu võtnud. Lisaks on mitmel juhul riskihindamisse kaasatud võimalikud meetmed osutunud kasulikuks selleks, et arutleda terviseohutuse komitees ELi tasandi võimalike meetmete üle, mida võtta juhtumitele reageerimisel, nagu alates 2013. aasta novembrist teatatud põhisündmuste puhul, täpsemalt MERS-CoV, poliomüeliit haavatavates riikides ja Ebola epideemia Lääne-Aafrikas.

2.7.Reageerimise koordineerimine

Vastavalt otsuse 1082/2013/EL artiklile 11 konsulteerivad liikmesriigid varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis esitatud hoiatusteate saamisel ja komisjoni või liikmesriigi taotluse korral üksteisega terviseohutuse komitees, et koordineerida riigisisest reageerimist tõsisele piiriülesele terviseohule ning riskidest teatamist ja kriisikommunikatsiooni. Konsulteerimine hõlmab ka riigisisest reageerimist sündmustele, mille WHO on vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele välja kuulutanud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorrana. Lisaks on komiteel volitus tõhustada koordineerimist ja parimate tavade jagamist ning teavet riigisisese valmisoleku tegevuse kohta. Peale selle arutab komisjon tervishoiutöötajatele ja avalikkusele edastavate teabesõnumite üle, eesmärgiga anda liikmesriikide vajaduste ja asjaoludega kohaldatavat järjepidevat ja ühtset teavet.

Selleks et otsuse 1082/2013/EL artikli 11 lõikes 5 kehtestatud kohustus oleks täidetud, valmistab komisjon praegu ette rakendusotsust, millega täpsustatakse terviseohutuse komitees vastastikuse teavitamise, konsulteerimise ja koordineerimise ühetaoliseks rakendamiseks vajalikud menetlused.

Alates 2013. aasta novembrist 2015. aasta septembrini kutsuti kokku 49 erakorralist audiokohtumist, hõlmates piiriülese tähtsusega sündmusi ja probleeme, sealhulgas lastehalvatuse oht (6 audiokohtumist), MERS-CoVi haiguspuhangud (2), Ebola epideemia Lääne-Aafrikas (30), 17 tervishoiuga seotud rände aspektid (7), vaktsiinide puudujääk, HIV/AIDS, ravimiresistentsus ning otsuse 1082/2013/EL artikli 4 rakendamise seis.

Arvestades Ebola haiguspuhangu valdkonnaülest iseloomu, käivitati selle ajal lisaks terviseohutuse komitee tegevusele samaaegselt rida muid vahendeid, sealhulgas liidu kodanikukaitse mehhanism (WHO algse taotluse korral). Valdkonnaülest koordineerimist liidu tasandil soodustasid ka Ebola rakkerühma kohtumised, mida korraldati komisjoni hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuses. Terviseohutuse komiteel oli oluline roll rakkerühma kohtumistel ja nende kohtumiste tulemuste edastamisel rahvatervise asutustele. Selline mitmekülgne koordineerimise protsess toetas ka liidu meditsiinilise evakuatsiooni süsteemi loomist ja toimimist juhtudel, kus Euroopasse saabunud inimesel kahtlustatakse olevat või tal on diagnoositud Ebola viirushaigus. Ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem (CECIS) aitas välja selgitada õhuvahendid ning varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi selektiivse teabevahetuse funktsioon võimaldas koordineerida sobiva haiglaravi pakkumist. Selle süsteemi kaudu on seni ELi kokku evakueeritud 16 inimest 13 lennuga. Samuti andis komisjon rahalist tuge mõnele nendest evakuatsioonidest, hinnangulises kogusummas 1 240 000 eurot: 740 000 eurot eraldati liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu kuue lennu jaoks, mis vedasid kaheksat humanitaartöötajat, ning täiendavad 500 000 eurot humanitaarabi eelarvest kolme lennu jaoks, mis vedasid nelja humanitaartöötajat.

2.8.Hädaolukorrad

Otsuse 1082/2013/EL artikkel 12 võimaldab komisjonil tunnistada teatavatele kriteeriumidele vastava olukorra rahvatervisealaseks hädaolukorraks.

Aruandeperioodil ei olnud vajadust kõnealust artiklit kohaldada, sest WHO kuulutas Ebola ja lastehalvatuse välja rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks vastavalt rahvusvahelistele tervise-eeskirjadele. Mõlemal juhul kattusid kirjeldused tõsiste piiriüleste terviseohtude kriteeriumidega.

2.9.Riiklike asutuste ja esindajate määramine

Otsuse 1082/2013/EL artiklis 15 nõutakse, et liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad epidemioloogilise seire, hoiatusteadete edastamise ja asjaomaste meetmete kindlaksmääramise eest, ning terviseohutuse komitee liikmed.

Aruandeperioodil toimus määramine vastavalt otsusele 1082/2013/EL. Komisjon võimaldas koostöös ECDCga Euroopa Komisjoni autentimissüsteemi (ECAS) kaudu määratud isikutele ühtse juurdepääsu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemile.

3.Järeldused

Hiljutine Ebola epideemia ei ole olnud laastava mõjuga kriis üksnes sellest mõjutatud Lääne-Aafrika riikide joaks, vaid sellel on olnud märkimisväärne mõju ka Euroopas. Esialgne reaktsioon seisnes ELi kaitsmises ning alles hiljem muudeti suhtumist, kuna tunnistati, et Ebola haiguspuhangu ohjeldamiseks/haldamiseks selle tekkekohas vajati olulise tähtsusega abi nii Euroopalt kui ka rahvusvaheliselt üldsuselt. Ebola haiguspuhangu põhjal tehtud peamine järeldus seisneb selles, et on veel arenguruumi nende sätete rakendamisel, mille kohaselt koordineerivad liikmesriigid oma riigisisest reageerimist.

Terviseohutuse komitee sisesed sihtotstarbelised konsultatsioonid on osutunud väga tulemuslikuks, et jagada võimalusi, kuidas planeerida ja rakendada ELi ühtset reageerimist konkreetsetele ohtudele, kuigi praegu puudub tõenduspõhine hinnang selle kohta, kuidas liikmesriigid on kasutanud tehnilisi suuniseid, tegevusvõimalusi, reisijatele antavaid nõuandeid ja muid komisjoni väljastatud tehnilisi dokumente. Sellist hindamist tuleb tulevikus edendada, et saada tõenduspõhised teadmised nimetatud materjalide mõju ja kasutamise kohta riikide tasandil, et teha kindlaks võimalikud meetmed nende mõju suurendamiseks.

Koostöö asjakohaste komisjoni talituste vahel ning ühised jõupingutused komisjoni asutuste ja liikmesriikidega otsuses 1082/2013/EL kehtestatud raamistiku rakendamiseks on asjaomases ajavahemikus olnud edukad. Praeguse seisuga ei ole vaja sellega seoses midagi muuta.

Seoses otsuse 1082/2013/EL artikliga 4 hõlmab liikmesriikide soovitatud edasine tegevus rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kesksete meetmete säilitamiseks ja tugevdamiseks regulaarsete järelmeetmete võtmist koos kõikide liikmesriikidega, koolitusi ja õppusi, kogemuste jagamist, suuniseid ja menetlusi ning valmisoleku ja reageerimise kavandamisega seotud tehnilist tuge ja asjatundlikkust.

(1)

     ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

(2)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 851/2004, 21. aprill 2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(3)

     http://www.who.int/ihr/en/.

(4)

     Komisjoni rakendusotsus 2014/504/EL, 25. juuli 2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1082/2013/EL seoses tõsiste piiriüleste terviseohtudega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta teabe esitamisel kasutatava vormiga (ELT L 223, 29.7.2014, lk 25).

(5)

     Otsus 1082/2013/EL on lisatud EMP lepingusse EMP ühiskomitee otsusega 073/2015 – EMP lepingu protokolli 31 artikli 16 lõige 1.

(6)

     Ühise hankelepingu allkirjastanud liikmesriikide nimekiri on kättesaadav aadressil: http://wcmcom-ec-europa-eu-wip.wcm3vue.cec.eu.int:8080/health/preparedness_response/joint_procurement/jpa_signature_en.htm.

(7)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2119/98/EÜ, 24. september 1998, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik (EÜT L 268, 3.10.1998, lk 1). Kõnealune otsus tunnistati kehtetuks otsusega 1082/2013/EL.

(8)

     TESSy on ELi/EMP nakkushaiguste seire tehniline platvorm, mida kasutatakse veebipõhiste andmete esitamiseks, andmete säilitamiseks ja levitamiseks ning see kujutab endast parooliga kaitstud täielikult anonüümset andmebaasi, mida haldab ECDC.

(9)

     EPIS on veebipõhine teabevahetusplatvorm, mis võimaldab määratud rahvatervise ekspertidel vahetada tehnilist teavet, et hinnata, kas olemasolevad ja tekkivad terviseohud avaldavad potentsiaalselt mõju Euroopa Liidus (EL). Selle eesmärk on tagada läbipaistev ja ajakohane teabe jagamine osalevate rahvatervise asutuste vahel, et tuvastada rahvatervisele avalduv oht varajases staadiumis ning hõlbustada selle aruandlust otsuse 1082/2013/EL kohaselt ja reageerimise koordineerimist.

(10)

     http://ecdc.europa.eu/en/publications/Pages/Publications.aspx.

(11)

http://medisys.newsbrief.eu/.

(12)

     Komisjoni otsus 2000/96/EÜ, 22. detsember 1999, nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (EÜT L 28, 3.2.2000, lk 50).

(13)

     Komisjoni otsus 2002/253/EÜ, 19. märts 2002, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ (EÜT L 86, 3.4.2002, lk 44).

(14)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(15)

     Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(16)

     Riskihindamised ja juhenddokumendid on kättesaadavad aadressil: http://ecdc.europa.eu/en/Pages/home.aspx.

(17)

     Terviseohutuse komitee täiskogu istungite ja audiokohtumiste välkaruanded on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/health/ebola/recent_developments_en.htm .