EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52015DC0610
COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS Commission Work Programme 2016 No time for business as usual
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni 2016. aasta tööprogramm Vanamoodi edasi minna ei saa
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Komisjoni 2016. aasta tööprogramm Vanamoodi edasi minna ei saa
COM/2015/0610 final
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
Praegune komisjon alustas oma tööd aasta tagasi. Me panime poliitiliste suuniste 1 põhjal paika komisjoni prioriteedid ja lubasime keskenduda olulistele küsimustele, mille puhul kodanikud ootavad lahendusi Euroopa tasandilt. Otsustasime muuta oma töömeetodeid, olla avatumad ja anda aru oma tegudest. Ühtlasi esitasime Euroopa Parlamendile ja nõukogule üleskutse töötada nende muutuste elluviimiseks meiega koos, sest ainult tõeliselt oluliste asjade nimel koostööd tehes võime uuesti pälvida eurooplaste usalduse ja veenda neid, et Euroopa Liit on loodud nende huvide teenimiseks.
Kodanike arvamus EList põhineb meie suutlikkusel leida lahendusi praegu ühiskonna ees seisvatele suurtele probleemidele. Sellised küsimused nagu töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute vähesus. Ebastabiilsuse ja sõja eest põgenevad pagulased, kes otsivad turvalisust. Kliimamuutused ja loodusvaradele avalduv surve. Ebavõrdsus ning tolerantsuse ja turvatunde puudumine meie ühiskonna mõnedes osades. Tõsiasi, et kogu maailm on omavahel seotud. Meie ebakindlus seoses Euroopa kohaga esilekerkivas uues maailmakorras.
Töökohtade loomise ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamise tegevuskava on dokument, milles on kirjas Junckeri komisjoni tööülesanded ja mille põhjal komisjon ametisse valiti. Ühtlasi on seal kirjeldatud kümmet prioriteeti, millest eelnimetatud probleemide lahendamisel lähtume. Mööduva aasta märgilise tähendusega sündmused – majanduse oodatust aeglasem taastumine, vajadus taastada Kreeka majanduse stabiilsus, rändesurve meie välispiiridel ja seda suurendav ebakindlus meie naabruskonnas, Charlie Hebdo toimetuses ja mujal Euroopas toimunud terroristide rünnakud – on üksnes suurendanud meie otsusekindlust keskenduda neile prioriteetidele, olla oma tegevuses mitmekülgne ja teha asju uut moodi.
Mitmekülgne tegutsemine
Möödunud aastal ütlesime, et kavatseme olla mitmekülgsed ja keskenduda tõeliselt olulisele. Vahepealse aja jooksul oleme pannud paika oma nägemuse ja kavandanud konkreetsed meetmed sellistes dokumentides nagu investeerimiskava, digitaalse ühtse turu strateegia, energialiidu teatis, Euroopa julgeoleku tegevuskava, Euroopa rände tegevuskava, äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava, uus kaubandusstrateegia ja hiljutised ettepanekud majandus ja rahaliidu süvendamiseks ja tugevdamiseks. Sel nädalal tutvustame kaupade ja teenuste ühtse turu strateegiat 2 ning enne aasta lõppu paneme paika plaanid jätkusuutliku ringmajanduse, tööjõu liikuvuse ja välispiiride parema haldamise valdkonnas. Kõik need meetmed tuginevad komisjoni uuele parema õigusloome tegevuskavale.
Komisjoni presidendi 9. septembril peetud kõnele olukorrast liidus 3 järgnes pidev dialoog Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning selle põhjal koostatud tööprogrammis esitatakse järgmise 12 kuu peamised algatused, mille abil tahame need lubadused ellu viia 4 . Päris kõike ei ole võimalik ühe aastaga ära teha, aga meie lubaduste näol on tegemist põhjaliku seadusandliku tegevuskavaga ja edasiste meetmete raamistikuga, mis lisatakse ka tulevastesse tööprogrammidesse, mille ettevalmistamisega, sh hindamiste, konsultatsioonide ja mõjuhinnangutega alustatakse 2016. aastal.
Oleme seadnud tähtsusjärjekorras esikohale seadusandlikud muudatused, millel peaks olema – eeldusel, et neis jõutakse kiiresti kokkuleppele – otsene mõju töökohtadele ja majanduskasvule, keskkonnale ja sotsiaalsele heaolule, turvalisusele ja viisidele, kuidas me omavahel ühendatud maailmas tegutseme.
Euroopa Liidu kaasseadusandjad, st otsevalitud Euroopa Parlament ja liikmesriikide ministritest koosnev nõukogu, on enneolematult kiiresti nõustunud komisjoni ettepanekuga Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kohta, ELi 2015. aasta eelarve muutmisega, et suurendada seoses pagulaskriisiga pakutavat rahalist abi, 35 miljardi euro suuruse paketiga Kreekas töökohtade loomiseks ja majanduskasvu suurendamiseks ning erakorraliste otsustega rahvusvahelist kaitset taotlevate pagulaste ümberpaigutamise kohta ELis. Sellised ühised jõupingutused kiireks tegutsemiseks olukordades, kus otsuseid on kõige tungivamalt vaja, ei peaks olema erand, vaid sellest peaks saama tava.
Seepärast pidaski komisjon enne selle tööprogrammi koostamist teiste institutsioonidega aktiivseid ja konstruktiivseid arutelusid, et jõuda ühisele arusaamisele sellest, mis on kõige olulisem. Ka kõige paremad ettepanekud ei muuda midagi, kui nad jäävad aastateks läbirääkimistelauale kokkuleppeid ootama. Seepärast oleme esile toonud mõned esitatud ettepanekud, mis vääriksid kaasseadusandjate poolt kiiret vastuvõtmist, 5 ja samal põhjusel kavatseme tagasi võtta rea varasemaid komisjoni ettepanekuid, mis ei ole enam asjakohased, mis ei ole kuhugi liikunud või mille eesmärgid ei ole praeguses olukorras enam piisavalt kaugeleulatuvad. Vabanevate ressursside arvelt saame keskenduda prioriteetsetele ettepanekutele, milles jõutakse tõenäoliselt kokkuleppele 6 .
Tegutseme uut moodi
Uued ülesanded nõuavad uudset ja perspektiivitundega tegutsemist, kuid samasuguse perspektiivitundega peame lähenema ka pooleliolevale tööle. Eeskätt peame veenduma, et juhul kui mingi teemaga tuleb tegeleda Euroopa tasandil, oleks tegevus ühiste eesmärkide saavutamise nimel võimalikult tulemuslik. Olulised on tulemused, mitte head kavatsused. Praeguse komisjoni eesmärk parandada õigusloomet tähendab tõenditepõhist lähenemist ja selle tagamist, et kui EL sekkub, siis teeb ta seda nii, et sellel oleks reaalne positiivne mõju. Seega peame tähelepanelikult jälgima, et meie õigusaktid ja rahastamisprogrammid oleksid tulemuslikud ja sihipärased.
Selleks et saavutada sellised kaugeleulatuvad poliitilised eesmärgid nagu kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sotsiaalsete ja tööhõivestandardite kõrge tase, energiajulgeolek, edukas ja kõigile kasulik majandus ning meie ühiseid väärtusi väljendav rändepoliitika, on paljudes valdkondades vaja Euroopa tasandi ühist lähenemist. Samas ei ole võimalik saavutada selliste õigusnormide eesmärke, mis on aegunud või igapäevaseks kohaldamiseks liiga raskepärased või keerukad.
Selles ei ole midagi hirmsat, kui kontrollime, kas meie kehtestatud õigusnormid aitavad tegelikult neis valdkondades seatud eesmärke saavutada. Pigem on see võimalus olukorda parandada – võimalus veenduda, et näiteks ohutus- ja tervishoiualased õigusaktid toimivad ja nende täitmine on tagatud ning kehtestatud kõrgeid norme rakendatakse reaalselt kõigis töökohtades ja liidu töötajatel on neist kasu.
Seepärast oleme otsustanud lisada käesolevasse tööprogrammi ka kava vaadata läbi peamiste valdkondade kehtivad õigusaktid ja veenduda, et nad aitavad reaalselt olukorda parandada 7 . Samuti teeme ettepaneku tühistada mõned õigusaktid, mis ei ole enam asjakohased 8 . Sama põhimõtet järgides toome kodanike ja ettevõtjate informeerimise mõttes esile ka uued ELi õigusaktid, mida hakatakse kohaldama järgmise aasta jooksul 9 .
Euroopa õigusaktide täitmise seire ja vajaduse korral ka tagamine on üks komisjoni kõige olulisemaid vastutusvaldkondi, kuid sellele ei ole mitte alati pööratud väärilist poliitilist tähelepanud. Me kavatseme seda muuta ja tõhustada õigusaktide täitmise tagamist kõige olulisemates valdkondades, näiteks meie ühiste varjupaigapoliitika õigusnormide puhul, mis peavad korralikult toimima, et saaks eksisteerida usaldus sisepiirideta Schengeni ala võimalikkuse suhtes. Ühiste Euroopa õigusnormide igapäevane praktiline kohaldamine eeldab tihedat koostööd kõigi tasandite – nii riigi, piirkondliku kui ka kohaliku tasandi – vahel.
Kavatseme oma eesmärkide saavutamiseks kasutada kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. Praegu on nõudlus ressursside järele suurem kui kunagi varem ja ELi eelarve peab olema tulemustele orienteeritud. Mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus uuritakse, kuidas paremini suunata vahendeid kõige olulisemate probleemide lahendamiseks, näiteks pagulaskriisi sisemiste ja väliste aspektide jaoks. Lisaks teeb komisjon ettepaneku tulemustekeskse ELi eelarve strateegia kohta, et tagada tulevase rahastamise puhul suurem rõhuasetus tulemuste saavutamisele. Rohkem saab ära teha selleks, et hõlbustada innovatiivsete finantsvahendite kasutamist, ning ohtralt on võimalusi ka lihtsustamiseks (eeskätt põllumajanduses, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides ja teadusuuringutes), tegevuse tõhustamiseks ja selliste meetmete võtmiseks, mis seoksid fondide tulemuslikkuse usaldusväärse majandusjuhtimisega.
Oma ametiaja teisel aastal on komisjoni eesmärgid selged: keskenduda tõeliselt olulistele asjadele ja olla eesmärkide saavutamisel tulemuslikum 10 ning jääda tagaplaanile vähemolulistes küsimustes, mis ei eelda ühist tegutsemist ELi tasandil. Käesolev tööprogramm toetub kümnele prioriteetsele valdkonnale, mille president Juncker tõi esile meie ametiaja alguses, ning selle tööprogrammiga kinnitab komisjon oma tahet teha koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et jõuda selliste tulemusteni, mida eurooplased meilt ootavad. Arvestades praegu Euroopa ees seisvaid probleeme, ei saa me vanamoodi jätkata.
***
1. Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele
Ajalugu on näidanud, et eurooplased on töökad, innovatiivsed ja loomingulised ning suudavad oma ideid maailmas maha müüa. Me ei saa endale lubada, et ühe põlvkonna puhul läheb kogu see anne ja potentsiaal kaotsi. Komisjon aitab ka edaspidi liikmesriikidel inimesi tagasi tööle tuua. Oleme eeljaotanud miljard eurot, et kiirendada noorte tööhõive algatuse rakendamist ja aidata kuni 650 000 noorel leida töökoha, õpipoisikoha või praktikakoha või jätkata haridusteed kogu Euroopas. Oleme esitanud liikmesriikidele juhised selle kohta, kuidas aidata pikaajalistel töötutel paremini tööle naasta.
Peame andma eurooplastele oskused, et nad oleksid valmis kohanema kiiresti muutuva maailma nõudmiste ja tekkivate tööturgudega. Uute oskuste tegevuskava soodustab elukestvat investeerimist inimestesse, alates kutse- ja kõrgharidusest kuni digitaalvaldkonna ja kõrgtehnoloogia alaste teadmisteni ning eluks vajalike oskusteni, mis võimaldaksid kodanikel aktiivselt osaleda muutuvatel töökohtadel ja muutuvas ühiskonnas. Erilist tähelepanu pööratakse töötavate perekondade töö- ja pereelu tasakaalule, keskendudes naiste tööturul osalemise määra suurendamisele. 2016. aastal peaks vastu võetama direktiiv naiste osaluse kohta äriühingute juhatustes ning komisjon jätkab praktilist tegevust soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Samuti tahame, et Euroopa äriühingud kasutaksid võimalikult hästi ära ühtse turu võimalusi, et areneda ja konkureerida kogu maailmas. Selleks vajavad nad stabiilset rahastamist, kindlat ettevõtluskeskkonda ja nüüdisaegset taristut. Euroopa investeerimiskava toimib täie hooga. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond töötab ja pakub kõrge kvaliteediga investeeringuid, et Euroopa majandusele, sh teadustegevusele veelgi hoogu juurde anda. Edasi keskendume investeerimiskeskkonna parandamisele ja ühtse turu süvendamisele, et see aitaks eurooplaste jaoks paremaid tulemusi saavutada, vähendaks ettevõtjate ees seisvaid tõkkeid ja looks innovatsiooniks sobiva keskkonna.
Peame hakkama juba nüüd Euroopa tulevase jätkusuutlikkuse nimel tööd tegema. Komisjon tutvustab uut lähenemisviisi, et tagada majanduskasv ning sotsiaalne ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus pärast 2020. aastat, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise tulemusi ning ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide rakendamist liidus ja väljaspool seda.
Ressursikasutuse optimeerimine on rohelise ja kaasava majanduskasvu tagamiseks hädavajalik. Alates järgmisest aastast hakkame rakendama ringmajanduse tegevuskava, et luua materjalide ja ressursside taaskasutamise ühtne turg ja toetada kaugenemist lineaarmajandusest. Selleks tuleb meetmeid võtta kõigis majandustsükli osades, alates hankimisest kuni tootmise, tarbimise, jäätmete, ringlussevõtu ja innovatsioonini, et kasutada ära majanduse ja keskkonna seisukohast tõhusad ettevõtlusvõimalused.
Tulevane jätkusuutlikkus tähendab ka seda, et nähakse ette ja leevendatakse tervislikku elukeskkonda ähvardavaid ohte. Komisjon jätkab tööd, et aidata liikmesriikidel tegeleda selliste probleemidega nagu antimikroobne resistentsus ning annab oma panuse jõupingutustesse, mida kogu maailmas selle ohu kõrvaldamiseks tehakse. Lisaks alustab komisjon ettevalmistusi ja tõhustab konsulteerimist tervishoiutehnoloogia hindamise üle, et parandada tervisetoodete ühtse turu toimimist. Ühtlasi viime lõpule praegu pooleli olevad keerukad ettevalmistused, et kaitsta eurooplasi sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate põhjustatud ohtude eest, 11 ning jätkame tegutsemist selles valdkonnas. Kehtivate töötervishoiu ja -ohutusalaste õigusaktide läbivaatamine (ka nende, mis käsitlevad kantserogeene ja mutageene) peaks parandama töötajate kaitsmise ELi raamistiku tõhusust ja tulemuslikkust.
2. Ühendatud digitaalne ühtne turg
Heal järjel digitaalmajandus võib turge laiendada ja luua uusi tööhõive allikaid. Kui Euroopa suudab saada üle turu killustatusest, parandada Euroopa tarbijatele suunatud pakkumisi ja leida uusi ettevõtlusvõimalusi, võib Euroopa olla selles vallas maailmas teejuhiks. Seepärast tegi komisjon 2015. aasta mais ettepaneku digitaalse ühtse turu strateegia kohta. Meie eesmärk on esitada kõik asjaomased ettepanekud enne 2016. aasta lõppu, et EL suudaks täielikult toimiva digitaalse ühtse turu ellu viia selle komisjoni ametiaja jooksul.
Detsembris tutvustame oma arusaamist nüüdisaegsest ja euroopalikumast lähenemisest autoriõigusele, mis arvestaks digirevolutsiooniga. Samuti esitame ettepanekud e-lepingute õiguse kohta. 2016. aasta jooksul järgnevad sellele muud algatused autoriõiguse, geoblokeeringute, vaba andmevoo, pilvandmeside ja e-kaubanduse käibemaksu kohta.
Pärast seda, kui jõuti kokkuleppele ühendatud Euroopa ettepanekutes ja muu hulgas rändlustasude kaotamises 2017. aastaks, oleme teinud tööd telekommunikatsioonivaldkonna reguleeriva raamistiku põhjaliku läbivaatamise kallal. Pärast vastavaid REFITi raames tehtud läbivaatamisi, vaatame üle audiovisuaal- ja meediateenuste direktiivi, satelliit- ja kaabellevi direktiivi ja tarbijakaitsekoostöö määruse, et tagada kodanikele süsteemi toimivus. Kavatseme teha koostööd kaasseadusandjatega, et saavutada aasta lõpuks kokkulepe andmekaitsereformi ning võrgu- ja infoturbe direktiivi üle – need kaks on hädavajalikud usalduse ja turvatunde loomiseks kasvaval digitaalsel ühtsel turul.
Meie kaugeleulatuv eesmärk on endiselt 12 saada võitu liikmesriikide kapseldunud mõtteviisist telekommunikatsiooni reguleerimisel, autoriõiguse ja andmekaitse õigusaktides, raadiosageduste haldamisel ning konkurentsiõiguse kohaldamisel, võttes sealjuures täielikult arvesse kultuurilist mitmekesisust. Ühendatud digitaalse ühtse turu loomisega saame selle komisjoni ametiaja jooksul tekitada kuni 250 miljardi euro ulatuses täiendavat majanduskasvu ning luua sel teel sadu tuhandeid uusi töökohti (eelkõige noorematele tööotsijatele) ja elujõulise teadmistepõhise ühiskonna.
3. Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika
Komisjon on energialiidu strateegias toonud esile peamised meetmed, mille abil kindlustada Euroopa varustatus energiaga ja vähendada sõltuvust impordist, integreerida riikide energiaturud, seada energiatõhusus esmatähtsaks, vähendada majanduse süsinikdioksiidiheidet ning edendada teadusuuringuid, innovatsiooni ja konkurentsi. 2016. aastal liigume edasi suure hulga energialiidu tegevuskavas nimetatud meetmetega. Saavutustest ja veel teha olevast anname aru energialiidu olukorra kohta korrapäraselt koostatavates aruannetes.
EL on Pariisi kliimakõneluste üks eestvedajaid ja seega on 2030. aasta energia- ja kliimapaketi rakendamine järgmisel aastal esmatähtis, et tagada eesmärkide nõuetekohane täitmine. 2016. aastal kavatseb komisjon esitada ettepaneku jõupingutuste jagamise kohta heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorites, näiteks ehituses ja põllumajanduses, ja süsinikdioksiidiheite vähendamise kohta transpordis. Soodustame põhimõtetest „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab” lähtuvate mittediskrimineerivate teemaksude süsteemide kasutamist ja püüdlusi luua Euroopa ühtne transpordipiirkond, mis võimaldaks tõhustada praeguse maanteetaristu kasutamist ja olla sõidukipargi kasutuses paindlikum. Puhtale energiale ülemineku kiirendamiseks esitab komisjon algatused, mis käsitlevad energiaturu uut ülesehitust, elektrivõrkude 15 % ühendatuse saavutamist 2030. aastaks, energiavarustuse kindlust, taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust. Lisaks muule töötame me välja energialiidu teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime integreeritud strateegia, et kasutada ära vähese CO2-heitega majanduse potentsiaali töökohtade loomise ja majanduskasvu edendamise vallas.
4. Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga
Ühtne turg on oma ainukordsuses Euroopa kõige suurem vara. Tänu sellele saavad inimesed, tooted, teenused ja kapital vabamalt liikuda. See tagab tarbijatele suurema valikuvabaduse ja madalamad hinnad. See võimaldab inimestel elada, töötada ja õppida seal, kus nad soovivad. See pakub spetsialistidele ja ettevõtjatele uusi võimalusi, sest aitab vähendada bürokraatiat, millega nad muidu piiriülese tegevuse puhul peaksid kokku puutuma. Ühtsele turule toetub kogu Euroopa tööstuse konkurentsivõime.
Sel nädalal vastu võetud ühtse turu strateegias rõhutasime, et neid tugevaid külgi tuleb edasi arendada ja meie siseturu täielik potentsiaal tuleb veelgi rohkem valla päästa, et kohaneda muutuvate majandustingimustega ja pakkuda ühisturu näol meie ettevõtetele ja tööstusele tugevat seljatagust, mille toel maailmamajanduses edu saavutada. Nüüd keskendume konkreetsetele meetmetele: toetame idufirmade kasvu, aitame kaasa ühistarbimisest alguse saanud uute ettevõtlusmudelite kõigi võimaluste kasutamisele, soodustame teenuste piiriülest pakkumist, ajakohastame oma standardisüsteemi ja tagame ühisturgu reguleerivate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja reaalse täitmise. Tegeleme sellega, et kõrvaldada autoveoturu õiguslikud ja tehnilised juurdepääsutõkked ja tugevdada kohaldatavate sotsiaalõigusnormide täitmise tagamist. Peame oluliseks VKEde ja idufirmade kasvamist ning tegeleme selle nimel regulatiivsete tõkete kõrvaldamisega ja hõlbustame juurdepääsu rahastamisele. Esitame uue algatuse ennetavate ümberkorraldusmenetluste kohta, et anda pankrotistunud ettevõtjatele veel üks võimalus.
Oluline element selles töös on kapitaliturgude liidu elluviimine, sest kapitali, rahastamise ja säästude ühtse turu loomine on määrava tähtsusega, et kõrvaldada investeerimise kitsaskohad ja aidata ettevõtetel kasvada kogu ühtsel turul. On oluline, et kaasseadusandjad jõuaksid kiiresti kokkuleppele väärtpaberistamist käsitleva komisjoni ettepaneku üle. Käesoleva aasta lõpus teeb komisjon ka ettepaneku vaadata läbi prospektidirektiiv, et muuta noteerimine ja turu rahastamisele juurdepääs väiksematele ettevõtetele lihtsamaks, ühtlasi on kavas ka muid meetmeid, et aidata kaasa riskikapitalifondide loomisele ja arendada uut riskikapitalikultuuri, mis looks ettevõtlusvõimalusi.
Et eurooplased saaksid ühtse turu töövõimalusi võimalikult hästi ära kasutada, oleme juba teinud ettepanekuid meetmete kohta, mis tugevdaksid Euroopa tööalase liikuvuse portaali (EURES) ja tööhõivetalituste koostööd. Käesoleva aasta lõpupoole esitame ettepanekud tööjõu liikuvuse kohta, mis hõlmavad õigusnormide täitmise paremal tagamisel ja sotsiaalkindlustussüsteemide paremal koordineerimisel põhinevaid kuritarvitamise vastaseid meetmeid. Lisaks vaatame sihipäraselt läbi töötajate lähetamise direktiivi, et võidelda sotsiaalset dumpingut ja ajude äravoolu põhjustava ebaõiglase tegevusega, tagades et sama töö eest makstakse samas kohas samasugust palka.
Erilist tähelepanu kavatseme pöörata sellele, et puuetega inimestel oleks parem juurdepääs valitud kaupadele ja teenustele.
2016. aastal keskendume täpsemalt paarile konkreetsele sektorile, mille valikul lähtume kas nende kasvupotentsiaalist või eriomastest probleemidest. Tuleme välja strateegiaga, mille toel võiksid Euroopa majandus ja kodanikud saada võimalikult suurt kasu Galileo ja Copernicuse sarnastest Euroopa kosmoseprogrammidest. Koostame ja viime ellu Euroopa tegevuskava tagamaks, et meie kaitseturg on tulevaste julgeolekuvajaduste täitmiseks valmis. Samuti koostame käesoleva aasta lõpus esitatava lennundusstrateegia järelmeetmed. Arvestades põllumajandussektori arengut, kavatseme esitada aruande piimaturu toimimise kohta juba järgmisel aastal.
Komisjon esitab käibemaksu tegevuskava, milles kirjeldatakse tõhusa ja pettusekindla käibemaksukorra kehtestamise järgmisi samme ning käibemaksumäärade ja e-kaubanduse algatusi digitaalse ühtse turu kontekstis. Peale selle kavatseme tühistada mitu menetluses olevat käibemaksu käsitlevat ettepanekut, mis ei ole nõukogus eriti edasi liikunud või mille suur lihtsustamispotentsiaal on protsessi käigus vastuvõetamatult kahanenud, nagu see juhtus näiteks standardse käibemaksudeklaratsiooni puhul.
Samuti tahame edasi liikuda õiglase, tõhusa ja kasvusõbraliku äriühingute maksustamisega, mis lähtuks põhimõttest, et äriühingud peaksid makse maksma riigis, kus nad saavad kasumit. Tutvustame meetmeid, mille eesmärk on suurendada äriühingute maksustamise läbipaistvust ja võidelda maksustamise vältimisega, näiteks rahvusvaheliste standardite rakendamisega maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise suhtes. Kavatseme tühistada äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi blokeeritud ettepaneku ja asendada selle ettepanekuga järkjärgulise lähenemisviisi kohta, mille puhul tuleks alustuseks jõuda kokkuleppele kohustuslikus maksubaasis. Sel teel muutub ühtne turg äriühingute jaoks paremaks ning ühtlasi kõrvaldatakse õiguslikud lüngad ja tagatakse, et kõik äriühingud tasuvad maksudest õiglase osa.
5. Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit
Komisjon on just esitanud majandus- ja rahaliidu lõpliku väljakujundamise esimese etapi peamised komponendid vastavalt viie juhi aruandele 13 . Tutvustasime uut lähenemist Euroopa poolaastale ja majandusjuhtimise paremaid vahendeid, sh riiklike konkurentsinõukogude ja nõuandva Euroopa Eelarvenõukogu loomist. Meie ettepanek on, et komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel tuleb sisse seada tõhusam dialoog, et suurendada meie majandusjuhtimise süsteemi demokraatlikku vastutust. Samuti leiame, et euroala esindatus rahvusvahelistes organisatsioonides (eeskätt IMFis) peaks olema ühtsem. Enne aasta lõppu tutvustame edasikindlustusmehhanismile tuginevat Euroopa ühist hoiuste tagamise süsteemi ja kirjeldame, kuidas vähendada riske ja tagada pangandussektoris võrdsed tingimused.
Need on olulised sammud teel vastupidavama ja edukama majandus- ja rahaliidu poole. Sama põhimõtte kohaselt keskendutakse 2016. aasta Euroopa poolaastas euroala kui terviku majanduslikule ja eelarveseisundile, rõhutatakse veelgi liikmesriikide tegevust tööhõive- ja sotsiaalvaldkonnas ning edendatakse lähendamist muu hulgas riiklike investeerimistõkete kõrvaldamise kaudu.
Sellele kõigele aitab kaasa ka Euroopa sotsiaalkaitse miinimumtaseme väljatöötamine. Komisjon jätkab tööd kahel teineteist täiendaval suunal: esiteks tegeletakse kehtivate sotsiaalpoliitika valdkonna õigusaktide ajakohastamisega ja neis esinevate lünkade täitmisega, et võtta arvesse tänapäeva töökeskkonda ja tagada, et uutes töökorraldusviisides säilitatakse tööandjate ja töötajate suhetes õiglane tasakaal; teiseks tuleks kindlaks teha sotsiaalvaldkonna võrdlusalused eeskätt selles osas, mis puudutab liikmesriikide parimatele tavadele rajatud turvalist paindlikkust, et saavutada eelkõige euroalal tööturu toimimise, oskuste ja sotsiaalkaitse vallas suurem lähenemine.
Jätkame seda tööd intensiivses dialoogis Euroopa Parlamendi, liikmesriikide, riikide parlamentide ja sotsiaalpartneritega. Et valmistada ette 2017. aasta kevadeks kavandatud komisjoni valge raamat ning üleminek majandus- ja rahaliidu lõpliku väljakujundamise esimesest etapist teise, alustab komisjon ulatuslikke konsultatsioone ja arutelusid kogu ELis. Töös kavatseme kasutada ka 2016. aasta suvel loodava kõrgetasemelise eksperdirühma analüüsi tulemusi. Kõigisse neisse ettevalmistustesse on aktiivselt kaasatud ka Euroopa Parlament.
6. Mõistlik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping USAga
Euroopa majanduse elavdamise olulisteks mootoriteks on rahvusvaheline kaubandus ja investeerimine. ELil on ainulaadne võimalus tagada, et üleilmastumise pakutavad väljavaated pannakse eurooplaste heaks tööle läbipaistval ning sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt vastutustundlikul viisil. Aktiivne kaubanduspoliitika tagab ELi sidemed globaalse majanduskasvu esilekerkivate uute keskustega ning osaluse uutes digitaalsetes ja üleilmsetes väärtusahelates. See annab meie ettevõtjatele võimalusi ja aitab luua kvaliteetseid töökohti ilma, et peaksime tegema järeleandmisi oma euroopalikes väärtustes või standardites.
Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus Ameerika Ühendriikidega jääb ka 2016. aastal peamiseks prioriteediks. Meil on kindel kavatsus saavutada USAga peetavate läbirääkimiste käigus õiglane ja tasakaalukas kokkulepe koos uue lähenemisviisiga investeeringute kaitsele. Kavatseme aktiveerida koostööd Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, näiteks ELi ja Jaapani vahelise vabakaubanduslepingu ning ELi ja Hiina vahelise investeerimislepingu kaudu. Lisaks tahab komisjon taotleda volitusi vabakaubanduslepingute üle peetavateks läbirääkimisteks Austraalia ja Uus-Meremaaga ning alustada sobivate tingimuste tekkimise korral vabakaubandusläbirääkimisi Filipiinide ja Indoneesiaga. Kirjeldatud ambitsioonikas kahepoolse kaubavahetuse kava hõlmab juba praegu 27 läbirääkimispartnerit ning täiendab Maailma Kaubandussüsteemi mitmepoolset süsteemi, millele ELi lähenemisviis endiselt toetub.
2016. aastal tahaks komisjon jõuda mitme uue lepingu ajutise kohaldamiseni (nt lepingud, mis on sõlmitud Kanada, mitme Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega). Ühtlasi jälgime tähelepanelikult nende lepingute kohaldamist, mis on juba sõlmitud näiteks idanaabruse riikidega. Uute majandusolude valguses hakkame ajakohastama mõningaid kehtivaid lepinguid näiteks selliste riikidega nagu Türgi, Mehhiko ja Tšiili.
Selle kuu alguses esitatud uue kaubandus- ja investeerimisstrateegiaga kavatseme ajakohastada kaubanduspoliitika töövahendeid ja seada selle keskmesse senisest enam teenused, digitaalkaubanduse, liikuvuse, juurdepääsu loodusvaradele, innovatsiooni ning muud töökohtade loomise ja majanduskasvu tõukejõud. Panustame rohkem rakendamisse ja õigusnormide täitmise tagamisse, et kindlustada kaubanduslepingutega loodud võimaluste realiseerumine, pöörates sealjuures erilist tähelepanu VKEdele ja aidates töötajatel muutustega kohaneda. Ühtlasi jätkame tööd selle nimel, et suurendada meie kaubandusläbirääkimiste läbipaistvust huvirühmade ja kodanike jaoks.
7. Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused
Eurooplaste julgeolekut ähvardavad terrorism, organiseeritud kuritegevus ja küberkuritegevus, mis on oma olemuselt riikideülesed ja millele tuleb reageerida ELi tasandil. Komisjon keskendub Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamisele ning esitab sellega seoses ettepanekud, näiteks terrorismi käsitleva raamotsuse läbivaatamise kohta, et lahendada välispäritoluga terroristidega seotud probleemid, ja ettepaneku pettuse ja mitterahaliste maksevahendite võltsimise vastase võitluse kohta. Jätkub töö tulirelvade kasutust reguleeriva õigusraamistiku läbivaatamiseks. Tahame tulevikus tähelepanelikumalt arendada tegevusalast koostööd ja töövahendeid, mis toetaksid tõhusaks piiriüleseks õiguskaitseks hädavajalikku vastastikust usaldust, järgides ühtlasi täielikult põhiõigusi.
Aasta lõpuks peaksid kaasseadusandjad jõudma kokkuleppele andmekaitsereformi (määrus ja direktiiv) ja ELi broneeringuinfo ettepaneku üle. Komisjon tahab sõlmida Ameerika Ühendriikidega tugeva lepingu isikuandmete edastamise kohta õiguskaitse eesmärgil, mis pakuks vajalikke tagatisi, kaasa arvatud kohtuliku läbivaatamise võimalust üksikisikute puhul. Hiljutiste kohtulahendite valguses kavatseme teha tööd uue raamistiku kallal, mis tagaks äriühingute poolt USAs hoitavate isikuandmete nõuetekohase kaitse.
On oluline, et 2016. aastal liiguksid kaasseadusandjad edasi Euroopa Prokuratuuri ja Europoli reformi küsimustes. Samuti jätkab komisjon tegutsemist selle nimel, et muuta selgemaks õiguskaitse kättesaadavus keskkonnaküsimustes.
Jätkub ka komisjoni töö ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste konventsiooniga, võttes täielikult arvesse Euroopa Kohtu arvamust 14 .
8. Uue rändepoliitika suunas
Praegu on Euroopa Liidu kõige olulisem prioriteet toimetulek pagulaskriisiga ja rändesurvega ELi välispiiridel. Ebastabiilsus, sõda ja vaesus meie naabruskonnas tähendavad, et neile teemadele peab jääma kindel koht meie poliitilise tegevuskava eesotsas veel üsna mitmeks aastaks.
2015. aasta mais esitatud Euroopa rände tegevuskavas on kirjeldatud solidaarsuse ja vastutuse põhimõtetele rajatud igakülgset lähenemisviisi rände haldamisele. Juba toimivad kaks erakorralist abikava, mille raames paigutatakse 160 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest enim mõjutatud liikmesriikidest ümber teistesse ELi liikmesriikidesse. Frontexi ühisoperatsioonide Poseidon ja Triton käigus päästetakse Vahemerel iga päev laevaõnnetuse üle elanud inimesi. Rände haldamise tugirühmad aitavad esmase vastuvõtu piirkondades Kreeka ja Itaalia riiklikke ametiasutusi uute saabujate kindlakstegemise, registreerimise ja nende andmete töötlemisega. Üha jõudsamalt tegutsetakse inimkaubitsejate tabamiseks ja inimesi salaja üle piiri toimetavate rühmituste laialiajamiseks. Võetud on meetmeid, et saata tagasi need inimesed, kes ei vaja rahvusvahelist kaitset.
EL on juba andnud 4 miljardit eurot humanitaar-, arengu-, majandus- ja stabiliseerimisabi süürlastele nende riigis ning pagulasi vastuvõtvatele kogukondadele Liibanonis, Jordaanias, Iraagis, Türgis ja Egiptuses. Veel 1,8 miljardit eurot kasutatakse selleks, et luua hädaolukorra usaldusfond stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks Aafrikas. Tugevam ja süvendatum koostöö päritolu- ja transiidiriikidest kolmandate riikidega on rände paremaks haldamiseks ülioluline. Selline koostöö hõlmab ka kooskõlastatud jõupingutusi selle nimel, et toetada üha kasvavat pagulaste ja riigisiseste põgenike hulka kolmandates riikides.
See kriis on näidanud, et lisaks neile viivitamatutele meetmetele peame põhjalikult läbi mõtlema ka selle, kuidas me haldame ühist välispiiri ja Euroopa varjupaigasüsteemi. Käesoleva aasta lõpukuudel esitab komisjon ettepanekud Euroopa piiri- ja rannavalve kohta, mille aluseks oleks oluliselt tugevdatud Frontex.
Vaatame läbi ühise varjupaigasüsteemi, et parandada Dublini süsteemis ilmnenud kitsaskohad ja tühimikud ning tugevdada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti rolli. Me oleme tungivalt seda meelt, et tagasisaatmise tegevuskava tuleb hakata täies ulatuses ja kiiresti täitma ning Euroopa rände tegevuskava menetluses olevate rakendusettepanekute üle tuleb jõuda kokkuleppele. Ühtlasi esitame ettepanekud struktuurse ümberasustamissüsteemi loomiseks, et kaitset vajavatel isikutel oleks turvaline läbipääs ELi ilma, et nad peaksid seadma oma elu ohtu inimsmugeldajate kätes. Lisaks tuleb parandada kaitsesüsteeme naaberpiirkondades.
Euroopa tulevaste demograafiliste probleemide ja tööturu vajaduste lahendamiseks kavatseme välja tulla uue lähenemisega seaduslikule rändele, mille üheks osaks on sinise kaardi direktiivi arendavad meetmed.
9. Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil
Maailm muutub üha ühendatumaks, ebakindlamaks ja keerukamaks ning seda iseloomustavad kiired muutused. Sellistes tingimustes kasvab veelgi ELi välisteenistuse järjekindluse ja meie käsutuses olevate vahendite sidusa kasutamise olulisus, et saavutaksime oma eesmärgid ja täiendaksime nendega oma sisepoliitikat. Sellised probleemid nagu ränne, juurdepääs energiale ja muudele ressurssidele ning kliimamuutused näitavad, et vajame tulemuslikku välismõõdet nii oluliste sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kui ka selleks, et EL saaks maailmas laiemalt edendada oma väärtusi: demokraatiat, inimõigusi, võrdsust ja solidaarsust, aga ka Euroopa ajalugu ja kultuuri. Seepärast kavatseb komisjon aktiivselt toetada kõrge esindaja ja asepresidendi tööd uue üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kallal.
Süüria, Liibüa ja Ukraina konfliktide sarnaste teravate kriisidega tegeledes kavatseb komisjon ka edaspidi proaktiivselt osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide (nt ÜRO ja OSCE) toetamises, kasutades ära kõik tema käsutuses olevad poliitilised, rahalised ja muud vahendid. Vaatame läbi oma vahendid ja arendame neid, et parandada turvalisust ja arengut meie partnerriikides, ning võtame meetmeid, et aidata neil riikidel parandada julgeolekusektori juhtimist ja suurendada suutlikkust.
Pärast praegu pooleli oleva avaliku konsultatsiooni lõppu esitame Cotonou lepingu järgse uue poliitilise raamistiku, mis reguleeriks suhteid Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega. Ka komisjoni arengupoliitika ning uue kaubandus- ja investeerimisstrateegia eesmärk on edendada majanduse arengut, toetada sotsiaal- ja keskkonnakaitset, kaitsta inimõigusi, võidelda korruptsiooni vastu ja parandada rände juhtimist selle algpõhjustega tegelemise kaudu.
Komisjon jätkab tööd kandidaatriikide ühinemisväljavaadete konkreetsemaks muutmise nimel. Selles vallas tugevdame oma partnerlussuhteid Türgiga ning muu hulgas rakendame rändeteemalise tegevuskava ja ajakohastame tolliliitu. Euroopa uue naabruspoliitikaga luuakse sihipärasem ja kohasem raamistik, mille abil toetada stabiilsust ja demokraatia arengut ida- ja lõunapoolsetes naaberriikides.
Ühtlasi toetame kõrget esindajat ja asepresidenti kahepoolsete suhete süvendamises ELi peamiste partneritega. Kohandatud strateegilisi lähenemisviise tuleb korrapäraselt ajakohastada. Esimeseks näiteks võib siin kohal tuua ELi Hiinat käsitleva poliitika. Pärast Iraaniga peetud tuumaläbirääkimiste edukat lõpetamist võib kaaluda ELi ja Iraani suhete raamistiku uuendamist, eeldusel et leping täies ulatuses rakendatakse.
10. Demokraatlike muutuste liit
Komisjon töötab koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et tagada institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste lõpulejõudmine selle aasta lõpuks, et tugevdada meie ühist tahet parandada õigusloomet kui paremate tulemuste loomise tööriista, suurendada Euroopa tasandi otsustusprotsesside läbipaistvust ja anda kõigile kolmele institutsioonile tulevaseks koostööks paremad vahendid.
Esitame 2016. aastal institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poliitikat mõjutada püüdvate huvigruppide kohustuslikku läbipaistvusregistrit.
Möödunud aasta jooksul on komisjon jõudsasti edendanud suhtlust ja dialoogi riikide parlamentidega. Seda näitavad nii parlamendikomisjonidega peetud kohtumised ja teabevahetus kui ka ettepanekute eelnõude üle peetava poliitilise dialoogi olulisuse veelkordne kinnitamine. 2016. aastal kavatseme samas vaimus jätkata ning võtta uusi samme tagamaks, et riikide parlamentide häält oleks Euroopa poliitika kujundamises selgelt kuulda.
Lisaks muule kavatseme laiendada kodanikega peetavaid dialooge, mis annavad komisjoni liikmetele võimaluse kuulata kodanike arvamusi nende kodukohas ja vastata nende jaoks kõige olulisematele küsimustele.
***
Euroopa Liidu jaoks on jõudnud kätte otsustav hetk. Me peame toime tulema ennenägematute probleemidega: pagulaskriis, töötus, lõhe töökohtade ja majanduskasvu vahel, vajadus süvendada majandus- ja rahaliitu, kliimamuutused, ebastabiilsus ida- ja lõunapoolsetes naaberriikides ning Ühendkuningriigile õiglane lahendus Euroopa Liidus, kus peetakse oluliseks siseturu nelja vabadust ja kõiki 28 liikmesriiki siduvaid ühiseid väärtusi.
See tähendab, et me ei saa vanamoodi edasi minna. Ning seepärast lubab komisjon käesolevas tööprogrammis tegutseda julgelt, sihipäraselt ja pragmaatiliselt, et saaksime neist probleemidest üle ja võiksime jätkata tugevamatena euroopaliku solidaarsuse ja vastutustunde vaimus. Ootame, et meie partnerid Euroopa Parlamendis ja nõukogus teevad meiega koostööd, et jõuaksime sujuvalt tulemusteni, mida eurooplased oma liidult ootavad.
http://ec.europa.eu/priorities/docs/pg_et.pdf
COM (2015) 550, 28.10.2015.
http://ec.europa.eu/priorities/soteu .
Vt ka kavatsuste deklaratsiooni, mille komisjoni president ja esimene asepresident saatsid Euroopa Parlamendi presidendile ja nõukogu eesistujale. Sellest lähtudes toimusid 10 septembril presidendi ja alaliste esindajate komitee kohtumised, 13. oktoobril esimese asepresidendi ja üldasjade nõukogu arutelud, 6. oktoobril komisjoni kohtumine parlamendikomisjonide esimeeste konverentsiga ning 20. oktoobril presidendi ja esimese asepresidendi kohtumine esimeeste konverentsiga.
I LISA.
III lisa.
IV lisa.
II lisa.
V lisa.
VI lisa.
Seda arvestades keskendub komisjon oma 2016. aasta teavitustöös komisjoni prioriteetidele, lähtudes 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (C(2015) 7346, 27.10.2015) institutsionaalsest teavitustegevusest.
Sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad on kemikaalid, mis võivad teatavates kogustes häirida imetajate hormonaalset tasakaalu.
http://ec.europa.eu/priorities/docs/pg_et.pdf
http://ec.europa.eu/priorities/economic-monetary-union/docs/5-presidents-report_et.pdf
ELT C 65, 23.2.2015, lk 2.
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
I lisa: Uued algatused
|
Nr |
Pealkiri |
Algatuse liik |
Kohaldamisala ja eesmärkide kirjeldus |
|
Uus hoog tööhõivele, majanduskasvule ja investeeringutele |
|||
|
1. |
Euroopa oskuste uus tegevuskava |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Tegevuskava eesmärk on edendada oskuste arendamist (sh kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine), toetada kutseõpet ja kõrgemat haridust ning kasutada ära digitaalvaldkonna töökohtade kogu potentsiaali. |
|
2. |
Töö- ja pereelu ühildamise uus algatus |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Seadusandlike ja muude kui seadusandlike meetmete kogum, et leida paremaid lahendusi töötavate lapsevanemate töö- ja pereelu tasakaalu probleemidele ja toetada naiste osalemist tööturul. |
|
3. |
Ringmajanduse pakett |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Paketi eesmärk on leida lahendusi majanduse ja keskkonnaga seotud mureküsimustele selliste vahenditega nagu ressursikasutuse tõhususe maksimeerimine, kogu väärtusahela hõlmamine (sh säästev tarbimine, tootmine ja jäätmekäitlus) ja innovatsioon, võimaldades seeläbi arendada uusi turge ja ettevõtlusmudeleid. Paketti kuuluvad laiaulatuslik tegevuskava, mis hõlmab meetmeid reaalsete edusammude jälgimiseks, ja jäätmeid käsitlev ettepanek, mis sisaldab pikaajalisi eesmärke. |
|
4. |
Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 läbivaatamine |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise käigus uuritakse, kuidas suunata rahalisi vahendeid paremini ELi jaoks kõige olulisemate probleemide lahendamisse. Vahehindamisega püütakse leida mooduseid, mis aitaksid muuta ELi eelarve veelgi tulemustele orienteeritumaks ja võimaldaksid lihtsustada näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ühise põllumajanduspoliitika suhtes kehtivaid õigusnorme (REFIT), lisaks püütakse leida täiendavaid lihtsustamisvõimalusi programmi „Horisont 2020” alusel toimuvas rahastamises. |
|
5. |
Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud |
Muu kui seadusandlik |
Selles algatuses esitatakse uus lähenemisviis, et tagada Euroopa majanduskasv ning sotsiaalne ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus pärast 2020. aastat, võttes arvesse strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise tulemusi ning ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide rakendamist liidus ja väljaspool seda. |
|
Ühendatud digitaalne ühtne turg |
|||
|
6. |
Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamine |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
2015. aasta mais esitatud digitaalse ühtse turu strateegia rakendamist jätkatakse kolme meetmetekogumiga: 1) autoriõigust käsitlev teatis ja õigusakti ettepanek ülekantavuse kohta, millele järgnevad õigusaktide ettepanekud autoriõiguse kohta, satelliit- ja kaabellevi direktiivi läbivaatamine (REFIT), õigusaktide ettepanekud e-lepingute õiguse, geoblokeeringute ja e-kaubanduse käibemaksu kohta (REFIT) ning tarbijakaitsekoostöö määruse läbivaatamine (REFIT); 2) telekommunikatsioonivaldkonna reguleeriva raamistiku ja audiovisuaal- ja meediateenuste direktiivi läbivaatamine (REFIT) ning 3) õigusakti ettepanek andmete vaba liikumise kohta. |
|
Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika |
|||
|
7. |
Energialiidu pakett |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Raamstrateegiat jätkavasse paketti kuuluvad: õigusaktide ettepanekud elektrituru ülesehituse ja õigusraamistiku kohta, sh Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ülevaatamine, ja elektrienergia varustuskindluse määruse läbivaatamine; gaasivarustuse kindluse määruse ja valitsusvaheliste lepingute otsuse läbivaatamine; jõupingutuste jagamist käsitlev otsus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori integreerimine 2030. aasta kliimaraamistikku; taastuvenergia pakett (REFIT), sh biomassi jätkusuutlikkuse kriteeriumid, ning energiatõhususe pakett, mis hõlmab ka hoonete energiatõhusust (REFIT). |
|
Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga |
|||
|
8. |
Töötajate liikuvuse pakett |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Algatus koosneb teatisest tööjõu liikuvuse kohta, töötajate lähetamise direktiivi sihipärasest läbivaatamisest ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise määruste läbivaatamisest. |
|
9. |
Ühtse turu strateegia järelmeetmed |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Ühtse turu strateegiat viiakse edasi suunistega selle kohta, kuidas kohaldatakse ELi õigusakte ühistarbimisel põhinevate ettevõtlusmudelite suhtes; meetmetega, mis aitavad kaasa VKEde ja idufirmade kasvule; kutsealade reguleerimise algatustega; seadusandliku algatusega, milles pannakse paika uus lähenemisviis äritegevuse ebaõnnestumisele ja maksejõuetusele; seadusandlike algatustega, mis hõlbustavad teenuste piiriülest pakkumist, kõrvaldavad peamiste äri- ja ehitusteenuste regulatiivsed tõkked ning võitlevad kodakondsusest või elukohast tuleneva diskrimineerimisega; ELi intellektuaalomandi õigusnormide täitmise tagamise raamistiku läbivaatamisega (REFIT); standardimisalaste meetmetega, sh teenindusstandardid; ettepanekutega turuteabe vahendite kohta ja teenuste direktiivi kohase teatamiskorra parandamisega ning tegevuskavaga, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vastastikkuse tunnustamise põhimõtetest kaupade sektoris. |
|
10. |
Kaitsealane Euroopa tegevuskava |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Eesmärgiks on õiguslik ja poliitiline raamistik, millega tagatakse, et Euroopa turg ning tööstus- ja oskusbaas suudavad pakkuda esmatähtsat sõjalist suutlikkust, mida liikmesriigid võivad vajada tulevaste julgeolekuvajaduste täitmiseks. |
|
11. |
Käibemaksu tegevuskava |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Tegevuskava eesmärk on luua tõhus ja pettusekindel käibemaksukord ning see hõlmab algatusi käibemaksumäärade kohta (REFIT), ettepanekut e-kaubanduse käibemaksu kohta digitaalse ühtse turu strateegia raames ja teatist, milles kirjeldatakse lõplikku käibemaksukorda (REFIT). |
|
12. |
Äriühingute maksustamise pakett |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Pakett põhineb teatisel „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda” ning sisaldab meetmeid, mille eesmärk on suurendada äriühingute maksustamise läbipaistvust ja võidelda maksustamise vältimisega, näiteks rahvusvaheliste standardite rakendamisega maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise suhtes, ja järkjärgulist lähenemisviisi, mille puhul alustatakse kohustuslikust maksubaasist (REFIT). Lisaks sellele võetakse tagasi praegune ettepanek äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta. |
|
13. |
Euroopa kosmosestrateegia |
Muu kui seadusandlik |
Strateegia eesmärk on koordineerida ELi kosmosetegevuse eri harusid. Selle käigus koostatakse konkreetsete meetmete tegevuskava, mis võimaldavad sihipärast sektoripõhist kohaldamist ja ELi kosmoseprogrammide edasist arendamist, et sellest oleks kasu majandusele, avalik-õiguslikele asutustele ja ühiskonnale tervikuna. |
|
Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit |
|||
|
14. |
Sotsiaalõiguste miinimumtase |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Algatusega tahetakse kindlaks teha kehtivates õigusaktides esinevad lüngad ning leida ühised põhimõtted ja võrdlusalused, et aja jooksul lähendada tööhõivealast ja sotsiaalset suutlikkust. |
|
15. |
Euroopa ühine hoiuste tagamise süsteem / pangandusliidu loomise lõpuleviimine |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Viie ELi juhi aruandel põhinevas ettepanekus kirjeldatakse meetmeid, mis tuleb võtta, et liikuda edasikindlustusmehhanismile tugineva Euroopa ühise hoiuste tagamise süsteemi suunas. Teatises esitatakse pangandusliidu loomise lõpuleviimise täiendavad meetmed. |
|
Kaubandus: mõistlik ja tasakaalustatud vabakaubandusleping USAga |
|||
|
16. |
Kaubandus- ja investeerimisstrateegia järelmeetmed |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Lähtudes strateegiast „Kaubandus kõigile”, mille eesmärk on väärtustel põhinev tõhusam ja läbipaistvam kaubandus- ja investeerimispoliitika, jätkab komisjon USAga läbirääkimisi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle. Ühtlasi jätkatakse tööd WTOs, arendatakse strateegilisi suhteid Aasiaga ja tagatakse, et majanduspartnerluslepinguid rakendatakse hästi. |
|
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused |
|||
|
17. |
Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamine |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Meetmed Euroopa julgeoleku tegevuskava rakendamiseks, sh ettepanek muuta terrorismi käsitlevat raamotsust, tulirelvade alase seadusandluse parandamine ja ettepanek pettuse ja mitterahaliste maksevahendite võltsimise vastase võitluse kohta. |
|
Uue rändepoliitika suunas |
|||
|
18. |
Parem rändehaldus |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Algatusel on kaks aspekti: 1) seaduslik ränne: teatis ja täiendavad seadusandlikud meetmed, sh sinise kaardi lähenemisviisi pikendamine; 2) varjupaik ja pagulased: ettepanek pagulaste ümberasustamise struktuurse süsteemi kohta ja Dublini varjupaigasüsteemi läbivaatamine. |
|
19. |
Piirihalduse pakett |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Eesmärk on luua Euroopa piiri- ja rannavalve, mille aluseks oleks oluliselt tugevdatud Frontex. |
|
Tugevam tegija rahvusvahelisel tasandil |
|||
|
20. |
Cotonou lepingu järgne raamistik |
Muu kui seadusandlik |
Uus poliitiline raamistik, mis reguleeriks suhteid AKV riikide ja piirkondadega. |
|
21. |
Suutlikkuse suurendamine julgeolekusektoris |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Pakett puudutab julgeolekusektori reformi ja võimalikku uut erivahendit suutlikkuse suurendamiseks, et toetada julgeolekut ja arengut kolmandates riikides. |
|
22. |
Komisjoni panus üldisesse strateegiasse |
Muu kui seadusandlik |
Komisjon panustab aktiivselt kõrge esindaja ja asepresidendi eestvedamisel toimuvasse töösse uue üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kallal, et anda ELi välistegevusele selgem suund. |
|
|
|||
|
23. |
Kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanek |
Muu kui seadusandlik |
Ettepanek sõlmida Euroopa Parlamendi ja nõukoguga institutsioonidevaheline kokkulepe, mille eesmärk oleks suurendada avatust ja aruandluskohustust, muutes läbipaistvusregistri kohustuslikuks kõigi huvirühmade esindajaile, kes soovivad mõjutada poliitika kujundamist ükskõik millises kolmest institutsioonist. |
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
LISA
järgmise dokumendi juurde
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
II lisa: Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatused 1
REFIT on Euroopa komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm, millega lihtsustatakse ELi õigust ja vähendatakse reguleerimisega kaasnevaid kulusid, ilma et see seaks ohtu poliitilisi eesmärke. Seega aitab REFIT luua selget, stabiilset ja etteaimatavat reguleerivat raamistikku, mis toetaks majanduskasvu ja töökohtade loomist.
|
Nr |
Pealkiri |
Algatuse liik 2 |
Kohaldamisala ja eesmärkide kirjeldus |
|
|
Uus hoog töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele |
||||
|
1. |
REACH-määrus |
Seadusandlik / hindamine |
Meetmete hulka kuulub komisjoni rakendusmäärus REACH-määruse kohase autoriseerimismenetluse lihtsustamise kohta, komisjoni rakendusmäärus REACH-määruse raames aineid käsitleva teabe vahetamise foorumite läbipaistvuse ja kulude jagamise kohta ning 2017. aastal lõpetatava hindamise algatamine määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 117 lõikest 4 tuleneva kohustuse põhjal, et komisjon saaks esitada 1. juuniks 2017 aruande REACH-määruse rakendamise kohta. |
|
|
2. |
Standardsed hankedokumendid ja riigihangete standardvormid |
Seadusandlik |
Komisjoni rakendusmääruse Euroopa standardsete hankedokumentide kohta (kehtestatud uute riigihangete direktiividega, et vältida iga pakkumuse esitamisel teabe korduvat esitamist). Komisjoni rakendusmäärus – riigihangete hanketeadete standardvormide ajakohastamine |
|
|
3. |
Liftid (direktiiv 95/16/EÜ) |
Hindamine |
Hindamisele kuuluvad kohaldamisala, olulised tervishoiu- ja ohutusnõuded ja nende seotus kaasneva vastavushindamismenetlusega. |
|
|
4. |
Riigiabi: komisjoni teatis lihtsustatud korra kohta teatavate riigiabi liikide käsitlemisel (lihtsustatud korda käsitlev teatis) (2009/C136/03) |
Hindamine |
Hindamise eesmärk on võtta arvesse riigiabi käsitlevate õigusaktide ja otsuste tegemise tava arengut ning lihtsustatud korra rakendamisel saadud kogemusi. Hindamisel selgitatakse välja ka täiendava haldusliku / menetlusliku lihtsustamise võimalused. |
|
|
Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika |
||||
|
5. |
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 sihipärane läbivaatamine (ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad) |
Seadusandlik |
Läbivaadatud delegeeritud / rakendusakt, mis tuleneb komisjoni kohustusest hinnata ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade rakendamise kogemusi üks aasta pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 kohaldamist. Osa ÜPP lihtsustamisest. |
|
|
6. |
ELi loodusvaldkonna õigusaktid |
Hindamise järelmeetmed |
Toimivuse kontroll: direktiiv 2009/147/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ja direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta |
|
|
7. |
Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri (E-PRTR) määrus |
Hindamise järelmeetmed |
Nimetatud algatus tuleneb komisjoni REFITi programmi kohasest hindamisest ja aruandest E-PRTR määruse rakendamise hindamise kohta ajavahemikul 2010–2013. |
|
|
8. |
Kütusekvaliteedi direktiiv |
Hindamise järelmeetmed |
Nimetatud algatus tuleneb REFITi kohase hindamise tulemustest. |
|
|
9. |
Keskkonnaaruandluse algatus |
Hindamine |
Toimivuskontroll, et selgitada välja ELi keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate aruandluskohustuste lihtsustamise ja leevendamise võimalused, et luua ajakohasem, tõhusam ja tulemuslikum õigusliku järelevalve süsteem. |
|
|
10. |
Energialiidu aruandluse algatus |
Hindamine |
Energia- ja kliimapoliitika valdkonna toimivuskontroll / hindamised, et hinnata aruandluskohustuste järjepidevust ja halduskoormust. |
|
|
Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga |
||||
|
11. |
Prospektidirektiivi läbivaatamine |
Seadusandlik |
Prospektidirektiivi REFITi kohase hindamise järel osa kapitaliturgude liidust. |
|
|
12. |
Euroopa riskikapitalifondide määruse ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide määruse läbivaatamine |
Seadusandlik |
Euroopa riskikapitalifondide määruse (nr 345/2013) ja Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide määruse (nr 346/2013) läbivaatamine, et parandada nende fondide kasutamist osana kapitaliturgude liidust, ilma et väheneks investorite kaitse tase. Need spetsialiseerunud riskikapitali investeerimise fondid on olemas 2013. aastast, kuid siiani on kasutusse võetud vaid väike osa Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide rahastust. |
|
|
13. |
Tariifi- ja statistikanomenklatuur ning ühine tollitariifistik (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 , 23. juuli 1987) – uuesti sõnastamine |
Seadusandlik |
Uuesti sõnastamise eesmärk on viia olemasolevad õigusaktid Lissaboni lepinguga kooskõlla. Komisjon kergendab ja vähendab regulatiivset koormust määruse selgemaks muutmise ja loetavuse parandamisega. |
|
|
14. |
Tubaka aktsiisimaks (nõukogu direktiiv nr 2011/64/EL) - läbivaatamine |
Seadusandlik |
Kavatsetakse käsitleda nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/64/EL (tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta) REFITi kohase hindamise tulemusi. |
|
|
15. |
Vastuvõtmise seadmed sadamates (direktiiv 2000/59/EÜ) – läbivaatamine |
Seadusandlik |
Algatuse eesmärk on kohandada direktiivi MARPOLi konventsiooni sisuliste muudatustega. Selle kõrval võetakse läbivaatamisel arvesse ka direktiivi 2015. aasta REFITi kohase hindamise tulemusi. |
|
|
16. |
Tööohutuse ja -tervishoiu alased õigusaktid |
Hindamise järelmeetmed / seadusandlik |
Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) ja 23 sellega seotud direktiivi REFITi kohase hindamise järelemeetmed, et muuta direktiiv tõhusamaks ja tulemuslikumaks. |
|
|
17. |
Toidualased õigusaktid |
Hindamise järelmeetmed |
Üldiste toidualaste õigusnormide toimivuskontrolli järelmeetmed. |
|
|
18. |
Finantsalaste õigusaktide läbivaatamise aruande järelmeetmed |
Järelmeetmed |
Komisjon tahab kindlaks teha võimalikud vastuolud, ebakõlad ja lüngad finantsalastes õigusaktides, samuti tarbetu regulatiivse koormuse ja tegurid, mis mõjutavad negatiivselt pikaajalisi investeeringuid ja majanduskasvu. Lähtudes üleskutsest esitada arvamusi, esitavad komisjoni talitused aruande peamiste leidude ja järgmiste meetmete kohta 2016. aasta keskpaigaks. |
|
|
19. |
Finantskonglomeraatide direktiiv |
Hindamine |
Finantskonglomeraatide direktiivi (2011/89/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ) eesmärk on finantskonglomeraadi (st nii pangandus- kui ka kindlustussektoris tegevusluba omavad grupid) moodustavate reguleeritud üksuste täiendav järelevalve, mis on suunatud kahekordse finantsvõimenduse (st kapitali mitmekordse kasutamise) võimalikele riskidele ja nn grupiriskidele (levikuriskid, juhtimise keerukuse, kontsentratsiooni ja huvide konfliktiga seotud riskid). Hindamise käigus tehakse selgeks, kas direktiiv on otstarbekohane. |
|
|
20. |
Toidu kohta esitatavad toitumis- ja tervisealased väited |
Hindamine / seadusandlik |
Selle hindamise eesmärk on teha selgeks, kas praegused taimevalmististe toitainelise koostise ja väidete nõuded on otstarbekohased. |
|
|
21. |
Merendusalaste õigusaktide toimivuskontroll |
Hindamine |
Toimivuskontrolliga hõlmatakse lipuriigikohustused, sadamariigi kontrolli reguleerivad õigusaktid ning laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi direktiiv ning teavitusformaalsuste direktiiv. |
|
|
22. |
Meremehed (direktiiv 2008/106/EÜ ja direktiiv 2005/45/EÜ) |
Hindamine |
Direktiivis 2008/106/EÜ on kehtestatud ühenduse laevade pardal töötavate meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse miinimumnõuded. Direktiiv 2005/45/EÜ käsitleb liikmesriikide poolt välja antud meremeeste tunnistuste vastastikust tunnustamist (ja sellega muudetakse direktiivi 2001/25/EÜ). |
|
|
23. |
Kirjaliku teavitamise direktiiv 91/533/EÜ |
Hindamine |
Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ, 14. oktoober 1991, tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest. |
|
|
24. |
Pestitsiidid: jääkide piirnormide kehtestamist ja taimekaitsevahendite turule laskmist reguleerivad õigusaktid |
Hindamine |
Eesmärk on algatada määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 hindamine ning täita komisjoni määrusest (EÜ) nr 1107/2009 (artikkel 82 ja artikli 62 lõige 5) ning määrusest (EÜ) nr 396/2005 (artikkel 47) tulenevad kohustused, sealhulgas aruannete koostamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
|
25. |
Liikluskindlustuse direktiiv |
Hindamine |
Direktiivi 2009/103/EÜ hindamine, et aidata muus ELi liikmesriigis liiklusõnnetusse sattunud ELi elanikke. Direktiivi kohaselt on kõik kohustusliku mootorsõiduki kasutamise tsiviilvastutuskindlustuspoliisi omanikud kaetud liiklemisel kogu ELis. |
|
|
Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit |
||||
|
26. |
Statistikapakett |
Seadusandlik / muu kui seadusandlik |
Pakett sisaldab sotsiaalstatistika integreerimist, ettevõtlusstatistika integreerimist ja põllumajandusstatistika raammäärust. |
|
|
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused |
||||
|
27. |
Abieluasjades ja vanemliku vastutuste asjades tehtud kohtulahendid (Brüsseli IIa määrus) |
Seadusandlik |
Algatus tuleneb määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) rakendamise hindamisest. |
|
Käesolevas lisas on loetletud uued, 2016. aastal käivitatavad algatused, mida ei ole I lisas veel loetletud. Kõik loetletu täiendab õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) tulemustabeli viimases versioonis loetletut: http://ec.europa.eu/smart-regulation/better_regulation/key_docs_en.htm
Algatuse liik on vaid soovituslik ja võib muutuda, eriti mõjuhindamise protsessi tulemusi arvestades. Tabelis on osutatud hindamise järelmeetmetele, kui REFITi kohane hindamine veel käib. Kuigi 2016. aastaks on kavandatud teatavas vormis järelmeetmed, on nende ulatus ja laad praeguses etapis veel liiga ebaselged. 2016. aastal avaldatakse üldsuse sellistest kavandatavatest järelmeetmetest teavitamiseks tegevuskavad / esialgsed mõjuhinnangud ja võimaldatakse sidusrühmadel anda nende kohta tagasisidet: http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/index_en.htm
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
LISA
järgmise dokumendi juurde
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
III lisa: Prioriteetsed menetluses olevad ettepanekud
|
Teema |
Täielik nimetus |
Viide |
|
|
Uus hoogu töökohtade loomisele ning majanduskasvu ja investeeringute edendamisele |
|||
|
1. |
Pikaajaliste töötute integreerimine |
Ettepanek: NÕUKOGU SOOVITUS, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule |
2015/0219/NLE |
|
2. |
EURES |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku, töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ning tööturgude edasist integratsiooni |
2014/0002/COD |
|
3. |
Naiste osakaal juhatustes |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmed |
2012/0299/COD |
|
Ühendatud ühtne e-turg |
|||
|
4. |
Võrgu- ja infoturve |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus |
2013/0027/COD |
|
Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika |
|||
|
5. |
Riiklike heitkoguste vähendamine |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise ning direktiivi 2003/35/EÜ muutmise kohta |
2013/0443/COD |
|
Süvendatud ja õiglasem siseturg tugevama tööstusbaasiga |
|||
|
6. |
Tõhustatud koostöö finantstehingute maksu alal |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas |
2013/0045/CNS |
|
7. |
ELi väärtpaberistamise raamistik |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühised eeskirjad väärtpaberistamise kohta ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise Euroopa raamistik ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL ja määrusi (EÜ) 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 |
2015/0226/COD |
|
8. |
Sadamateenused |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse sadamateenuste valdkonnas turulepääsu ja sadamate finantsläbipaistvuse raamistik |
2013/0157/COD |
|
Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit |
|||
|
9. |
Deklareerimata töö Euroopa platvorm |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta |
2014/0124/COD |
|
Vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused |
|||
|
10. |
Andmekaitsereform |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV üksikisikute kaitse kohta seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumise kohta |
2012/0010, 0011/COD |
|
11. |
Euroopa Prokuratuur (EPPO) |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta |
2013/0255/APP |
|
12. |
ELi Õiguskaitsealase Koostöö ja Koolituse Amet (Europol) |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK |
2013/0091/COD |
|
13. |
ELi broneeringuinfo |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks |
2011/0023/COD |
|
14. |
Diskrimineerimisvastased meetmed |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest |
2008/0140/CNS |
|
Uue rändepoliitika suunas |
|||
|
15. |
Alalise ümberpaigutamise kava |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega kehtestatakse kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest |
2015/0208/COD |
|
16. |
ELi turvaliste päritoluriikide nimekiri |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL kohaldamise eesmärgil ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ja muudetakse direktiivi 2013/32/EL
|
2015/0211/COD |
|
Demokraatlike muutuste liit |
|||
|
17. |
Geneetiliselt muundatud organismid (GMO) |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust 1829/2003/EÜ seoses liikmesriikide võimalusega piirata oma territooriumil geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kasutamist või see keelata |
2015/0093/COD |
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
LISA
järgmise dokumendi juurde
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
IV lisa: Nimekiri tagasivõetavatest või muudetavatest menetluses olevatest ettepanekutest
Komisjon kavatseb kuue kuu jooksul (aprilliks 2016) võtta tagasi järgmised ettepanekud.
Tagasivõtmised, mille põhjuseks ei ole aegumine, ja muudatused on esitatud paksus kirjas.
|
Nr |
COM / institutsioonidevaheline viide |
Pealkiri |
Tagasivõtmise/muutmise põhjus |
|
Majandus- ja finantsküsimused, maksundus ja toll |
|||
|
1. |
KOM(2007) 0746. |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) kindlustus- ja finantsteenuseid käsitleva osa rakenduseeskirjad |
Ettepanek pärineb aastast 2007 ja selles kokku leppimist ei ole ette näha (ükski nõukogu eesistujariik ei ole viimasel ajal arutelu algatanud). |
|
2. |
KOM(2007) 0747. 2007/0267/CNS |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse kindlustus- ja finantsteenuste käsitlust direktiivis 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi |
Ettepanek pärineb aastast 2007 ja selles kokku leppimist ei ole ette näha (ükski nõukogu eesistujariik ei ole viimasel ajal arutelu algatanud). |
|
3. |
KOM(2013) 0721. 2013/0343/CNS |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksu-süsteemi, standardse käibe-deklaratsiooni osas |
Läbirääkimiste tulemusena on koostatud kompromissteksti eelnõu, milles komisjoni ettepaneku sisu enam ei kajastu. Eelkõige on viimased muutused ettepaneku puhul vastuolus komisjoni ettepanekus sisalduvate lihtsustamise, ühtlustamise ja olulise koormuse vähendamise eesmärkidega. |
|
4. |
KOM(2011) 0594. 2011/0261/CNS |
Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ |
Selle ettepaneku asemel esitati 2013. aastal asjakohane ettepanek tõhustatud koostöö menetluse raames. |
|
5. |
KOM(2011) 0738. 2011/0334/CNS |
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks finantstehingute maksul põhinevad omavahendid |
2013. aasta veebruaris toimunud kohtumisel kutsus Euroopa Ülemkogu 2014–2020. aasta paketi üle otsustades osalevaid liikmesriike välja selgitama, kas see (s.t finantstehingute maks) võiks saada uue omavahendite süsteemi aluseks. Tuleks märkida, et kõrgetasemelisele omavahendite töörühmale on antud ülesanne vaadata üldiselt läbi omavahendite süsteem, lähtudes üldistest lihtsuse, läbipaistvuse, võrdsuse ja demokraatliku vastutuse põhimõtetest. Kuna kättesaadavaks tegemise määruse aluseks oli komisjoni 2011. aasta juuni ettepanek võtta vastu uus omavahendite otsus, mida selles osas käiku ei jäetud, ei ole kättesaadavaks tegemise määrus enam asjakohane ja komisjon kavatseb ettepaneku tagasi võtta. Tulevikus peab komisjoni võimaliku ettepanekuga finantstehingute maksul põhinevate omavahendite kohta kaasnema kättesaadavaks tegemise määrus. |
|
6. |
KOM(2011) 0121. 2011/0058/CNS |
Nagu lubatud teatises „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda” (COM(2015)302), alustab komisjon sellealast tegevust uuesti, kasutades etapiviisilist lähenemisviisi. Praegune ettepanek võetakse samal ajal tagasi. |
|
|
7. |
KOM(1998) 0637. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse ühenduse esindamist ja tema seisukohtade kujundamist rahvusvahelisel tasandil majandus- ja rahaliidu kontekstis |
Ettepanek võeti tagasi dokumendiga C(2015)8001 ja asendati 21. oktoobril 2015 uue ettepanekuga COM(2015)603. |
|
Välisasjad ja julgeolekupoliitika |
|||
|
8. |
COM2007/0141 2007/0049/APP |
Ettepanek: NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga |
Aegunud: kõnealuse kohandamisprotokolli eesmärk oli kajastada Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, kuid seda protokolli lõplikult ei viimistletud ja seejärel otsustati teha ettepanek kõikide alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide kohta. |
|
9. |
KOM(2007) 0144. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Türkmenistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga |
Aegunud: kõnealuse kohandamisprotokolli eesmärk oli kajastada Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist, kuid seda protokolli lõplikult ei viimistletud ja seejärel otsustati teha ettepanek kõikide alates 2004. aastast ühinenud liikmesriikide kohta. |
|
10. |
KOM(2004) 808. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Süüria Araabia Vabariigi vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamiseks ja selle ajutiseks kohaldamiseks |
Kõnealust lepingut lõplikult ei viimistleta ja vahepeal on 2004. ja 2008. aasta õiguslikud tekstid aegunud. |
|
11. |
KOM(2008) 853. |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Süüria Araabia Vabariigi vahelise Euroopa-Vahemere piirkonna assotsieerumislepingu Euroopa Ühenduse nimel allkirjastamiseks ja selle ajutiseks kohaldamiseks |
Kõnealust lepingut lõplikult ei viimistleta ja vahepeal on 2004. ja 2008. aasta õiguslikud tekstid aegunud. |
|
Kaubandus |
|||
|
12. |
KOM(2008) 0522. 2008/0169/APP |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega sõlmitakse raamleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ida-Aafrika Ühenduse partnerriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks |
Kõnealust lepingut lõplikult ei viimistleta, sest see on asendatud laiapõhjalisema lepinguga, mille üle peeti läbirääkimisi pärast 2007. aastat ja mis parafeeriti 2014. aastal. |
|
13. |
KOM(2008) 0565. 2008/0177/APP |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega sõlmitakse vahepealne majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADCi majanduspartnerluslepinguga liitunud riikide vahel |
Kõnealust lepingut lõplikult ei viimistleta, sest see on asendatud laiapõhjalisema lepinguga, mille üle peeti läbirääkimisi pärast 2007. aastat ja mis parafeeriti 2014. aastal. |
|
14. |
KOM(2012) 0593. 2012/0287 NLE |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, milles käsitletakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise 24. juuni 1994. aasta partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöökomitees Euroopa Liidu nimel võetavat seisukohta lepitajate nimekirja kehtestamise kohta |
Aegunud. Venemaa keeldus 13. detsembril 2012 ametlikult kehtestamast lepitajate nimekirja, et rakendada partnerlus- ja koostöölepingu kohast vaidluste lahendamise süsteemi. EL saab toetuda WTO üldsätetele. |
|
Transport |
|||
|
15. |
KOM(2014) 0083. 2014/0042 NLE |
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 66. istungjärgul MARPOLi konventsiooni VI lisa muudatusettepanekute vastuvõtmise kohta, mis käsitlevad NOx-heite III taseme normide kohaldamise edasilükkamist |
Kuigi otsuse ettepaneku kohane komisjoni seisukoht kehtib endiselt, on ettepanek aegunud, sest merekeskkonna kaitse komitee 66. istungjärk on juba toimunud (31. märts–4. aprill 2014). |
|
16. |
KOM(2013) 484. 2013/0226/COD |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1365/2006, mis käsitleb kaupade siseveetranspordi statistikat, seoses delegeeritud ja rakendusvolituste andmisega komisjonile teatavate meetmete vastuvõtmiseks |
Kui ettepaneku üle kuue kuu jooksul kokkulepet ei saavutada, tuleks see tagasi võtta. |
|
17. |
KOM(2013) 0611. 2013/0297/COD |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 91/2003 raudteeveo statistika kohta seoses kaupade, reisijate ja õnnetuste andmete kogumisega |
Kui ettepaneku üle kuue kuu jooksul kokkulepet ei saavutada, tuleks see tagasi võtta. |
|
Ränne, siseasjad ja kodakondsus |
|||
|
18. |
KOM(2013) 0095. 2013/0057/COD |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem Euroopa Liidu liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete registreerimiseks (arukate piiride pakett) |
Komisjon teatas Euroopa rände tegevuskavas (COM(2015)240) kavatsusest esitada 2016. aastal muudetud ettepanek. |
|
19. |
KOM(2013) 0097 2013/0059/COD |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse registreeritud reisijate programm (arukate piiride pakett) |
Komisjon teatas Euroopa rände tegevuskavas (COM(2015)240) kavatsusest esitada 2016. aastal muudetud ettepanek. |
|
20. |
KOM(2013) 0096 2013/0060/COD |
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 562/2006 seoses riiki sisenemise ja riigist
|
Komisjon teatas Euroopa rände tegevuskavas (COM(2015)240) kavatsusest esitada 2016. aastal muudetud ettepanek. |
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
V lisa: Loetelu kehtetuks tunnistatavatest dokumentidest
|
Nr |
Poliitikavaldkond |
Pealkiri |
Kehtetuks tunnistamise põhjused |
|
1. |
Põllumajandus |
Horisontaalne meede, millega kuulutatakse rida ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevaid mittetoimivaid õigusakte iganenuks |
Meetme eesmärk on ametlikult deklareerida, et oma mõju ammendanud õigusaktid on iganenud, ehkki neid ei saa õigusliku aluse puudumisel kehtetuks tunnistada. |
|
2. |
Keskkond |
Nõukogu direktiiv 91/692/EMÜ, 23. detsember 1991, teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta |
2016. aastal on komisjonil kavas koostada teatis, milles sätestatakse keskkonnapoliitika seire- ja aruandluskohustuste toimivuskontrolli strateegia ja ulatus ning dokumenteeritakse mõned kõnealuse valdkonna varajased meetmed, muu hulgas ühtlustatud aruandluse direktiivi ja sellega seotud küsimuste hetkeseis. Võimalik, et see hõlmab ka ettepanekut selle kehtetuks tunnistamiseks. |
|
3. |
Keskkond |
„Veeküsimustik” (komisjoni otsus 95/337/EMÜ) |
See otsus on ühtlustatud aruandluse direktiivil põhinev rakendusotsus, mis võidakse 2016. aastal kehtetuks tunnistada. 2016. aastal on komisjonil kavas koostada teatis, milles sätestatakse keskkonnapoliitika seire- ja aruandluskohustuste toimivuskontrolli strateegia ja ulatus ning dokumenteeritakse mõned kõnealuse valdkonna varajased meetmed, muu hulgas ühtlustatud aruandluse direktiivi ja sellega seotud küsimuste hetkeseis. Võimalik, et see hõlmab ka ettepanekut selle kehtetuks tunnistamiseks. |
|
4. |
Siseküsimused |
Komisjoni otsus 2008/602/EÜ, 17. juuni 2008, millega määratakse väljatöötamisetapiks kindlaks VISi riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri füüsiline ülesehitus ning neile esitatavad nõuded (teatavaks tehtud numbri K(2008) 2693 all) (ELT L 194, 23.7.2008, lk 3) |
See õigusakt on iganenud. Viisainfosüsteem on välja töötatud ning toimib alates 2011. aasta oktoobrist. |
|
5. |
Siseküsimused |
Komisjoni otsus 2006/752/EÜ, 3. november 2006, millega määratakse kindlaks viisainfosüsteemi asukohad väljatöötamisetapil (ELT L 305, 4.11.2006, lk 13) |
Kõnealune õigusakt on iganenud. Viisainfosüsteem on välja töötatud ning toimib alates 2011. aasta oktoobrist. |
|
6. |
Siseküsimused |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta (ELT L 57, 1.3.2008, lk 1) |
See õigusakt seondus SIS II kesksüsteemi testimisega enne süsteemi töölerakendamist. Selle sisu on toimiva süsteemi testimiseks iganenud. |
|
7. |
Siseküsimused |
Nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta (ELT L 57, 1.3.2008, lk 14; parandus ELT L 24, 28.1.2009, lk 24) |
See õigusakt seondus SIS II kesksüsteemi testimisega enne süsteemi töölerakendamist. Selle sisu on toimiva süsteemi testimiseks iganenud. |
|
8. |
Siseküsimused |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1295/2003, 15. juuli 2003, meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2004. aasta Ateena olümpia- või paraolümpiamängudel (Schengen) |
See õigusakt on iganenud, kuna selle kohaldamine oli ajaliselt piiratud (Ateena olümpiamängud). |
|
9. |
Siseküsimused |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2046/2005, 14. detsember 2005, meetmete kohta, mis on kavandatud viisade taotlemise ja andmise korra hõlbustamiseks olümpiapere liikmetele, kes osalevad 2006. aasta Torino olümpia ja/või paraolümpia talimängudel (Schengen) |
See õigusakt on iganenud, kuna selle kohaldamine oli ajaliselt piiratud (Torino olümpiamängud). |
|
10. |
Siseküsimused |
Schengeni acquis: täitevkomitee otsus, 7. oktoober 1997, Islandi ja Norra osamaksude kohta C.SIS-i paigaldus- ja tegevuskuludesse (SCH/Com-ex (97) 18) |
SIS II kesksüsteemi rahastamine ning assotsieerunud riikide toetus eu-LISAle tugineb assotsieerimislepingul ja eu-LISA asutamismäärusel. |
|
11. |
Siseküsimused |
Schengeni acquis: täitevkomitee otsus, 7. oktoober 1997, SISi arendamise kohta (SCH/Com-ex (97) 24) |
See õigusakt on iganenud, kuna SIS II on välja töötatud ning rakendus tööle 9. aprillil 2013. |
|
12. |
Siseküsimused |
Schengeni acquis: täitevkomitee otsus, 16. september 1998, EL taotlejariikidele üldkäsiraamatu edastamise kohta (SCH/Com-ex (98) 35 rev. 2) |
See õigusakt on iganenud, kuna (eelnevalt „piiratud kasutusega”) üldkäsiraamat muutus kehtetuks Schengeni piirieeskirjade vastuvõtmisel. Viimase puhul on tegemist ELTs avaldatud määrusega. |
|
13. |
Siseküsimused |
Schengeni acquis: täitevkomitee otsus, 16. september 1998, millega moodustatakse Kreeka jaoks ajutine komitee (SCH/Com-ex (98) 43 rev.) |
See õigusakt aegus Kreeka ühinemisel Schengeni alaga. |
|
14. |
Merendus ja kalandus |
Nõukogu määrus (EL) nr 1242/2012, 18. detsember 2012, millega kehtestatakse kalandusaastaks 2013 soovitushinnad ja liidu tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000 |
Õigusaktist puudub aegumisklausel, kuid de facto see enam ei kehti, sest selles osutatakse varasematele meetmetele. |
|
15. |
Merendus ja kalandus |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 645/2008, 8. juuli 2008, millega avatakse teatavate kalandussaaduste importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine |
Õigusaktist puudub aegumisklausel, kuid de facto see enam ei kehti, sest selles osutatakse varasematele meetmetele. See on asendatud nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1412/2013, millega avatakse teatavate kalandustoodete importi Kanaari saartele hõlmavad autonoomsed liidu tariifikvoodid aastateks 2014–2020 ja sätestatakse nende haldamine. |
|
16. |
Merendus ja kalandus |
Nõukogu määrus (EL) nr 1388/2011, 16. detsember 2011, millega kehtestatakse kalandusaastaks 2012 soovitushinnad ja liidu tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000 |
Õigusaktist puudub aegumisklausel, kuid de facto see enam ei kehti, sest selles osutatakse varasematele meetmetele. |
|
17. |
Merendus ja kalandus |
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 110/76, 19. jaanuar 1976, milles sätestatakse kalandustoodete eksporditoetuse andmise üldeeskirjad ja nende toetussummade kindlaksmääramise kriteeriumid |
Õigusaktist puudub aegumisklausel, kuid de facto see enam ei kehti, sest selles osutatakse varasematele meetmetele. |
|
18. |
Merendus ja kalandus |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1299/2008, 9. detsember 2008, millega kehtestatakse soovitushinnad ja ühenduse tootjahinnad teatavatele kalandustoodetele 2009. kalandusaastaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000 |
Õigusaktist puudub aegumisklausel, kuid de facto see enam ei kehti, sest selles osutatakse varasematele meetmetele. |
|
19. |
Merendus ja kalandus |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2326/2003, 19. detsember 2003, millega vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000 kinnitatakse 2004. kalandusaastaks teatavate kalandustoodete soovitushinnad ja ühenduse tootjahinnad |
Õigusaktist puudub aegumisklausel, kuid de facto see enam ei kehti, sest selles osutatakse varasematele meetmetele. |
|
20. |
Statistika |
Määrus (EÜ) nr 48/2004, 5. detsember 2003, ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009 |
See määrus on iganenud, kuna vastavaid andmeid enam ei koguta. Ametlik ettepanek terasestatistika määruse kehtetuks tunnistamiseks esitatakse ettevõtlusstatistika määrust käsitleva ettepaneku osana, mille komisjon plaanib vastu võtta 2016. aasta neljandas kvartalis. |
|
21. |
Transport |
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1101/89 siseveetranspordi struktuurilise tõhustamise kohta |
See nõukogu määrus kaotas kehtivuse 28. aprillil 1999 (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 718/1999 põhjendus N1). |
|
22. |
Transport |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2812/94, milles käsitletakse siseveetranspordis uue kandevõime kasutuselevõtu suhtes kehtivaid tingimusi |
Kõnealuse määrusega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1101/89, mis kaotas kehtivuse 28. aprillil 1999. |
|
23. |
Transport |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 685/2001 Euroopa Ühenduse ja Bulgaaria Vabariigi ning Euroopa Ühenduse ja Ungari Vabariigi vahel kaupade autoveo teatavate tingimuste kehtestamist ning kombineeritud veo edendamist käsitlevate lepingute kohaselt saadud lubade jaotamise kohta liikmesriikide vahel |
Kõnealust määrust ei ole enam vaja, sest Bulgaaria ja Ungari on ELi liikmesriigid (nende suhtes ei kohaldata autoveoturule juurdepääsul enam loaandmissüsteemi). |
|
24. |
Transport |
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2158/93, 28. juuli 1993, mis käsitleb 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja 1973. aasta rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta muudatuste kohaldamist nõukogu määruse (EMÜ) nr 613/91 suhtes |
Komisjoni määrus ei kehti enam, sest sellega viidatakse õigusaktile (nõukogu määrus 613/91), mis on tunnistatud kehtetuks määrusega (EÜ) nr 789/2004, mis käsitleb kauba- ja reisilaevade ümberregistreerimist ühest ühenduse registrist teise. |
|
25. |
Transport |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 3298/94, milles sätestatakse Austriat transiidina läbivatele rasketele kaubaveokitele kehtestatud transiidiõiguste süsteemi (ökopunktide süsteemi) käsitlevad üksikasjalikud meetmed |
Ökopunktide süsteem, mille eesmärk oli vähendada raskeveokite transiitliikluse keskkonnamõju, aegus raskeveokite maanteemaksu („Maut”) kehtestamisega Austria kiirteedel ja kiirliiklusega maanteedel 1. jaanuarist 2004 ning Austrias seda enam ei kohaldata. Ökopunktide õiguslik alus on seega iganenud ja selle võib kehtetuks tunnistada. |
|
26. |
Transport |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2888/2000 Šveitsis sõitvatele rasketele kaubaveokitele lubade jaotamise kohta |
Kõnealust lubasid käsitlevat määrust, millega jaotatakse ELi liikmesriikide vahel ühenduse poolt Šveitsilt ajavahemikuks 2001–2004 saadud kvoodid, ei kohaldata enam. Juurdepääsu autoveoturule reguleeritakse nüüd ELi ja Šveitsi vahelise lepinguga. |
|
27. |
Transport |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 103/2007, määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 53 lõikes 4 osutatud üleminekuperioodi pikendamise kohta |
Üleminekuperioodi pikendati 31. detsembrini 2007, kõnealune määrus on seega iganenud. |
|
28. |
Maksustamine |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2579/98, 30. november 1998, millega kehtestatakse selliste tekstiiltoodete loetelu, mille vabasse ringlusse lubamisel ühenduses ei nõuta päritolutõendit |
Kõnealune komisjoni määrus oli 2011. aastal kehtetuks tunnistatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1541/98 rakendusakt. |
EUROOPA KOMISJON
Strasbourg, 27.10.2015
COM(2015) 610 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
Komisjoni 2016. aasta tööprogramm
Vanamoodi edasi minna ei saa
VI lisa: Õigusaktid, mida hakatakse kohaldama 2016. aastal
Täiendavat teavet delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohta, mida hakatakse kohaldama 2016. aastal, saab veebilehelt: http://ec.europa.eu/atwork/key-documents/index_en.htm.
Kui kohaldamiskuupäeva järele on märgitud tärn (*), tähendab see, et õigusakti muude osade puhul võivad lisaks märgitud kuupäevale kehtida ka muud kuupäevad.
|
Nr |
Pealkiri |
Poliitikavaldkond |
Kohaldamiskuupäev |
|
1. |
Nõukogu direktiiv 2014/48/EL, 24. märts 2014, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta |
Maksustamine |
1. jaanuar 2016 |
|
2. |
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) |
Finantsteenused |
1. jaanuar 2016* |
|
3. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/61/EL, 15. mai 2014, kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta |
Digitaalmajandus ja -ühiskond |
1. jaanuar 2016 |
|
4. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 806/2014, 15. juuli 2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 |
Finantsstabiilsus |
1. jaanuar 2016* |
|
5. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 |
Põllumajandus ja maaelu areng |
1. jaanuar 2016* |
|
6. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 167/2013, 5. veebruar 2013, põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta |
Siseturg |
1. jaanuar 2016* |
|
7. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 168/2013, 15. jaanuar 2013, kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta |
Siseturg |
1. jaanuar 2016* |
|
8. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta |
Finantsteenused |
1. jaanuar 2016* |
|
9. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 660/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta |
Keskkond |
1. jaanuar 2016* |
|
10. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, 22. oktoober 2014, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist |
Institutsioonid |
1. jaanuar 2016* |
|
11. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta |
Põllumajandus ja maaelu areng |
4. jaanuar 2016.* |
|
12. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 524/2013, 21. mai 2013, tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määrus) |
Tarbijad |
9. jaanuar 2016* |
|
13. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/53/EL, 20. november 2013, väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta |
Siseturg |
18. jaanuar 2016 |
|
14. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/55/EL, 20. november 2013, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) |
Siseturg |
18. jaanuar 2016 |
|
15. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/64/EL, 15. mai 2014, millega muudetakse nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ liikmesriikide järelevalvevõrkude süsteemi kuuluvate elektrooniliste andmebaaside osas |
Toiduohutus |
18. jaanuar 2016 |
|
16. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/254, 11. veebruar 2015 , millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/5/EMÜ liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel |
Toiduohutus |
29. veebruar 2016 |
|
17. |
Nõukogu otsus (EL) 2015/137, 26. jaanuar 2015, millega pikendatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) asejuhataja ametiaega ning Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsiooninõukogude kahe juhataja ametiaega |
Siseturg |
1. märts 2016* |
|
18. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014, 4. veebruar 2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist |
Transport |
2. märts 2016* |
|
19. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/91/EL, 23. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta seoses depositooriumi ülesannete, tasustamispoliitika ja karistustega |
Finantsteenused |
18. märts 2016 |
|
20. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 |
Finantsteenused |
21. märts 2016 |
|
21. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL, 26. veebruar 2014, autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul |
Digitaalmajandus ja -ühiskond |
10. aprill 2016 |
|
22. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta |
Siseturg |
18. aprill 2016 |
|
23. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta |
Siseturg |
18. aprill 2016 |
|
24. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ |
Siseturg |
18. aprill 2016 |
|
25. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL, 26. veebruar 2014, lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Siseturg |
19. aprill 2016 |
|
26. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/28/EL, 26. veebruar 2014, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turul kättesaadavaks tegemist ja järelevalvet käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
27. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/29/EL, 26. veebruar 2014, lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
28. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/30/EL, 26. veebruar 2014, elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
29. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL, 26. veebruar 2014, mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
30. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL, 26. veebruar 2014, mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
31. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/34/EL, 26. veebruar 2014, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
32. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL, 26. veebruar 2014, teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Siseturg |
20. aprill 2016 |
|
33. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik |
Maksustamine |
1. mai 2016* |
|
34. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40/EL, 3. aprill 2014, tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ |
Tervis |
20. mai 2016 |
|
35. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/54/EL, 16. aprill 2014, meetmete kohta, mis lihtsustavad töötajate vaba liikumise raames töötajatele antud õiguste kasutamist |
Tööhõive |
21. mai 2016 |
|
36. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/62/EL, 15. mai 2014, milles käsitletakse euro ja muude vääringute kriminaalõiguslikku kaitset võltsimise vastu ning millega asendatakse nõukogu raamotsus 2000/383/JSK |
Pettusevastane tegevus |
23. mai 2016 |
|
37. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/751, 29. aprill 2015, kaardipõhiste maksetehingute vahendustasude kohta |
Finantsteenused |
9. juuni 2016* |
|
38. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/53/EL, 16. aprill 2014, raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ |
Siseturg |
13. juuni 2016 |
|
39. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 598/2014, 16. aprill 2014, müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja korra kehtestamise kohta liidu lennujaamades tasakaalustatud lähenemisviisi raames ning direktiivi 2002/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta |
Keskkond |
13. juuni 2016 |
|
40. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/56/EL, 16. aprill 2014, millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit |
Siseturg |
17. juuni 2016 |
|
41. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 537/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ |
Siseturg |
17. juuni 2016* |
|
42. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ( „IMI määrus”) |
Tööhõive |
18. juuni 2016 |
|
43. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta |
Õigusküsimused |
26. juuni 2016* |
|
44. |
Nõukogu direktiiv 2013/64/EL, 17. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu direktiive 91/271/EMÜ ja 1999/74/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2000/60/EÜ, 2006/7/EÜ, 2006/25/EÜ ja 2011/24/EL seoses Mayotte’i staatuse muutmisega Euroopa Liidu suhtes |
Regionaalpoliitika |
30. juuni 2016* |
|
45. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/35/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ |
Tööhõive |
1. juuli 2016 |
|
46. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 540/2014, 16. aprill 2014, mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ |
Siseturg |
1. juuli 2016* |
|
47. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ |
Siseturg |
1. juuli 2016* |
|
48. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/57/EL, 16. aprill 2014, turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) |
Siseturg |
3. juuli 2016 |
|
49. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL |
Finantsteenused |
3. juuli 2016 |
|
50. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ |
Siseturg |
3. juuli 2016* |
|
51. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 655/2014, 15. mai 2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades |
Õigusküsimused |
18. juuli 2016 (ainult artikkel 50, ülejäänud määrus 18. jaanuar 2016) |
|
52. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL, 15. mai 2014, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Siseturg |
19. juuli 2016* |
|
53. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 |
Toiduohutus |
20. juuli 2016* |
|
54. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL, 23. juuli 2014, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik |
Merendus |
18. september 2016 |
|
55. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/90/EL, 23. juuli 2014, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ |
Transport |
18. september 2016 |
|
56. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL, 23. juuli 2014, maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta |
Finantsteenused |
18. september 2016 |
|
57. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/36/EL, 26. veebruar 2014, kolmandate riikide kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta |
Siseküsimused |
30. september 2016 |
|
58. |
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/1763, 1 oktoober 2015, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Burundis |
Välisasjad |
3. oktoober 2016 |
|
59. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, 3. aprill 2014, kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus |
Õigusküsimused |
4. oktoober 2016 |
|
60. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL, 22. oktoober 2014, alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta |
Energeetika |
18. november 2016 |
|
61. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/720, 29. aprill 2015, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ seoses õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamisega |
Keskkond |
27. november 2016 |
|
62. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22. oktoober 2013, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega |
Õigusküsimused |
27. november 2016 |
|
63. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/66/EL, 15. mai 2014, kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral |
Siseasjad |
29. november 2016 |
|
64. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt |
Siseturg |
6. detsember 2016 |
|
65. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 |
Tarbijad |
13. detsember 2016* |
|
66. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/104/EL, 26. november 2014, teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral |
Konkurents |
27. detsember 2016 |
|
67. |
Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, 19. detsember 2014, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris |
Tööhõive |
31. detsember 2016 |
|
68. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1286/2014, 26. november 2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente |
Finantsteenused |
31. detsember 2016* |
