EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 576 final

LISA

Aruanne Euroopa CO2-turu toimimise kohta

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne kliimameetmete rakendamise kohta, sealhulgas aruanne Euroopa süsinikdioksiidituru toimimise kohta ning aruanne direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) läbivaatamise kohta

{SWD(2015) 246 final}

Sisukord

1.    SISSEJUHATUS    

2.    ELi HKS KOLMANDAL KAUPLEMISPERIOODIL    

3.    ELi HKSi TARISTU    

3.1.    ELi HKSiga hõlmatud tegevused, käitised ja õhusõidukikäitajad    

3.2.    Liidu register    

4.    CO2-TURU TOIMIMINE 2013. JA 2014. AASTAL    

4.1.    Pakkumine – ringlusse lastud LHÜd    

4.1.1.    Piirmäär    

4.1.2.    Välja antud LHÜd    

4.1.2.1.    Tasuta eraldamine    

4.1.2.2.    Programm „NER300”    

4.1.2.3.    LHÜde müümine enampakkumisel    

4.1.2.4.    Elektrienergiasektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise põhimõttest    

4.1.3.    Rahvusvahelised CO2-arvestusühikud    

4.2.    Nõudlus – ringlusest kõrvaldatud LHÜd    

4.3.    Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine    

5.    LENNUNDUSSEKTOR    

6.    TURUÜLEVAADE    

6.1.    LHÜde õiguslik laad ja maksualane kohtlemine    

7.    SEIRE, ARUANDLUS JA HEITE TÕENDAMINE    

7.1.    Nõuded 3. etapil    

7.2.    Kasutatavad seiremeetodid    

7.3.    Akrediteeritud tõendamine    

8.    LIIKMESRIIKIDES TEHTUD HALDUSKORRALDUSTE ÜLEVAADE    

9.    NÕUETE JÄRGIMINE JA JÕUSTAMINE    

10.    ELi HKSi STRUKTUURIREFORM    

10.1.    Enampakkumisel müügi edasilükkamine perioodi lõppu ja turustabiilsusreserv    

10.2.    ELi HKSi reform    

11.    JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED    

LISA    

1.SISSEJUHATUS

Ambitsioonikas kliimapoliitika on energialiidu algatuse lahutamatu osa, 1 nagu on näha ka 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikust, mille Euroopa juhid kiitsid heaks 2014. aasta oktoobris 2 . 2015. aastal sai kümneaastaseks ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS), mis võeti kasutusele 2005. aastal ja mis on kasvuhoonegaaside heite vähendamise ELi strateegia nurgakivi. 2030. aasta raamistiku kohaste suuremate eesmärkide saavutamiseks vajalike ja kavandatud meetmete ning turustabiilsusreservi tulemusena võimaldab ELi HKS määrata CO2-heitele realistliku hinna ja soodustada kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning täidab oma osa, milleks on edendada CO2-heidet vähendavaid investeeringuid tehnoloogia suhtes neutraalselt, kulutõhusalt ja kogu ELi piires. Süsteem mitte ainult ei tõhusta energia siseturu toimimist ELi tasandi hinnakujunduse kaudu, vaid soodustab ka taastuvate energiaallikate ja muude vähese süsinikdioksiidiheitega ja energiatõhusate tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Euroopa CO2-turu olukorda käsitlev esimene aruanne 3 avaldati 2012. aasta novembris (edaspidi „CO2-turgu käsitlev 2012. aasta aruanne”). Selle aruande eesmärk oli analüüsida CO2-turu toimimist ja kaaluda, kas lubatud heitkoguse ühikute (LHÜde) ülejäägi pidevat suurenemist silmas pidades on vajalikud regulatiivmeetmed.

Käesolev aruanne Euroopa CO2-turu toimimise kohta on koostatud direktiivi 2003/87/EÜ 4 (ELi HKSi direktiiv) artikli 10 lõike 5 ja artikli 21 lõike 2 alusel ning hõlmab kahte aastat: 2013. aastat, mis on kolmanda kauplemisperioodi esimene aasta ja mil ELi HKSi palju muudeti, ning 2014. aastat. Lisaks tutvustatakse siin ka teatavaid algatusi, millega seoses esitati ettepanekud või jõuti kokkuleppele 2015. aastal. Kui ei ole märgitud teisiti, kasutati käesoleva aruande koostamisel avalikke ja 2015. aasta juuniks komisjoni käsutuses olevaid andmeid.

Euroopa Kontrollikoda avaldas 2015. aasta juulis eriaruande ELi HKSi terviklikkuse ja rakendamise kohta 5 . Kui see on asjakohane, viidatakse käesolevas aruandes kontrollikoja käsitletud teemadele.

Lennundusega seotud küsimusi on peamiselt kirjeldatud käesoleva aruande 5. osas.

2.ELi HKS KOLMANDAL KAUPLEMISPERIOODIL

ELi HKS võeti kasutusele 2005. aastal ning see on süsinikdioksiidi (CO2) ja muude kasvuhoonegaaside heite kulutõhusa vähendamise strateegia nurgakivi. Süsteem ei ole mitte ainult maailma esimene oluline CO2-turg, vaid jätkuvalt ka suurim, sest see hõlmab rohkem kui kolme neljandikku rahvusvahelisel CO2-turul kaubeldavatest ühikutest.

ELi HKS hõlmab nüüd umbes 11 000 elektrijaama ja tootmiskäitist ELi 28 liikmesriigis, Islandil, Norras ja Liechtensteinis ning samuti üle 600 sellise lennuettevõtja heidet, kes lendavad Euroopa lennuväljade vahel.

ELi HKS lähtub piiramise ja kauplemise põhimõttest. Piirmäär on kehtestatud teatavate selliste kasvuhoonegaaside koguhulgale, mida tehased, elektrijaamad ja muud süsteemiga hõlmatud käitised tohivad õhku paisata. Piirmäära vähendatakse aja jooksul nii, et koguheide väheneb.

2020. aastal peab ELi HKSi kuuluvate sektorite heide olema 21 % väiksem võrreldes 2005. aasta tasemega. 2030. aastaks peaks see kava kohaselt olema 43 % väiksem.

2013. aastal algas ELi HKSi kolmas mitmeaastane kauplemisperiood, mis kestab kuni 2020. aastani. Pärast seda, kui 2009. aastal jõuti kokkuleppele süsteemi ulatuslikus muutmises, 6 toimib süsteem nüüd rohkem ühtlustatud eeskirjade alusel. 3. etapp tõi süsteemi ülesehitusse palju täiendusi, millest peamised on järgmised:

 ühtne kogu ELi hõlmav LHÜde piirmäär väheneb aastas 1,74 %; see asendas varasema riiklike piirmäärade süsteemi ning pakub paremat prognoositavust ja stabiilsust;

 enampakkumine – mitte aga tasuta eraldamine – muutub LHÜde eraldamisel peamiseks meetodiks ning see on reguleeritud ELi HKSi enampakkumisi käsitleva määrusega, 7 millega tagatakse avatud, läbipaistev, ühtlustatud ja mittediskrimineeriv protsess LHÜde müümiseks enampakkumisel;

LHÜde tasuta eraldamist käsitlevad ühtlustatud eeskirjad, mis põhinevad ambitsioonikatel kogu ELi hõlmavatel ex ante heite võrdlusnäitajatel;

määrus seire ja aruandluse kohta 8 ning määrus heitearuannete tõendamise ning tõendajate akrediteerimise ja kontrollimise kohta 9 ;

rangemad eeskirjad ja tingimused rahvusvaheliste CO2 arvestusühikute kasutamiseks ELi HKSis ning ühtlustatud piirmäärad nende kasutamiseks käitajate poolt 10 ;

keskne elektrooniline liidu register, millega asendatakse riiklikud registrid ja mis on reguleeritud registrit käsitleva määrusega 11 ;

LHÜde, tuletisinstrumentide või neil põhinevate enampakkumisel müüdavate toodete suhtes kohaldatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi ja määrust paketi MiFID II finantsinstrumentide turgude kohta 12 (alates 2017. aasta jaanuarist) ning turukuritarvituse määrust 13 (alates 2017. aasta jaanuarist).

Kuigi selle reformiga käsitleti suures osas ELi HKSi algseid n-ö kasvuraskusi, oli 2008. aastal alanud majanduskriisi mõju ennenägematu. Selle tulemusel tekkis LHÜde ülejääk, mis kasvas aastate jooksul ning küündis 2012. aastal 2 miljardini. 2012. aastal avaldatud esimese CO2-turgu käsitleva aruande kohaselt oodati 2013. aastaks umbes 2 miljardi suurust LHÜde ülejääki ja kuhjumise aeglustumist 2014. aastaks ning arvati, et 2020. aastaks ülejäägi kogumaht enam ei vähene. See kasvav turu tasakaaluhälve koos nõrga hinnasignaaliga käivitas emotsionaalse avaliku arutelu poliitikavalikute üle, mida tutvustati CO2-turgu käsitlevas 2012. aasta aruandes ja millega sooviti käsitleda ELi HKSiga seotud probleeme. Süsteem ei hoogustanud piisavalt investeerimist vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse ning suurendas samuti uute siseriiklike poliitikameetmete kehtestamise tõenäosust. Sellest tulenevalt tegi komisjon 2012. aasta novembris ettepaneku võtta lühiajaline meede, millega lükata 900 miljoni LHÜ enampakkumine edasi 2019. ja 2020. aastani. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid ettepaneku suhtes kokkuleppele 2013. aasta detsembris 14 ning edasilükkamise rakendamine algas 2014. aasta märtsis. CO2-turgu käsitlev 2012. aasta aruanne sisaldas mitmeid struktuurimeetmete valikuid, mille abil käsitleda LHÜde pakkumise ja nõudluse vahelises tasakaalus tekkinud hälvet. Hiljem, 2014. aasta jaanuaris esitati paralleelselt 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku käsitleva teatisega 15 seadusandlik ettepanek võtta vastu õigusakt turustabiilsusreservi loomise kohta (vt punkt 10.1). Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid ettepaneku suhtes kokkuleppele 2015. aasta oktoobris 16 .

2014. aasta oktoobris leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid kokku peamised eesmärgid ning ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku ülesehituse. Kokkulepitud eesmärgid hõlmavad kasvuhoonegaaside heite vähendamist 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. See liidusisene eesmärk vähendada heidet vähemalt 40 % saavutatakse ELis ühiselt kulutõhusal viisil heite vähendamisega nii HKSi kuuluvates kui ka HKSi mittekuuluvates sektorites. Hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos komisjoni poolt turu stabiilsuse tagamiseks kavandatud vahendiga moodustavad peamise mehhanismi, mille abil see eesmärk saavutada, s.t vähendada heidet ELi HKSi kuuluvates sektorites 43 % võrreldes 2005. aastaga. 15. juulil 2015 esitas komisjon seadusandliku ettepaneku, mille eesmärk on vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem 2030. aasta raamistikust lähtuvalt (vt punkt 10.2).

3.ELi HKSi TARISTU

Käesolevas osas tutvustatakse ELi HKSi alustaristut, sealhulgas selle ulatust (s.t millist liiki käitised ja gaasid on süsteemiga hõlmatud) ning liidu registrit, mis sisaldab teavet hoitavate LHÜde ja LHÜdega tehtud tehingute kohta.

3.1.ELi HKSiga hõlmatud tegevused, käitised ja õhusõidukikäitajad

ELi HKSi kuuluvad 3. etapil sellised paikseid käitisi kasutavad sektorid nagu energiamahukad tööstusharud, sealhulgas elektrijaamad ja muud põletuskäitised, mille nimisoojusvõimsus on ≥ 20 megavatti (välja arvatud ohtlike jäätmete või olmejäätmete käitised), naftarafineerimistehased, koksiahjud ning raua ja terase, tsemendiklinkri, klaasi, lubja, telliste, keraamika, tselluloosi, paberi ja papi, alumiiniumi, naftakeemiasaaduste, ammoniaagi, lämmastik- ja adipiinhappe, glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine, CO2 kogumine, torutransport ja geoloogiline säilitamine. Lennundussektori puhul on ELi HKSiga kuni 2016. aastani hõlmatud vaid EMP piires toimuvad lennud 17 .

Kasvuhoonegaasidest hõlmab ELi HKS nüüd süsinikdioksiidi (CO2) heidet, lämmastik- ja adipiinhappe, glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmisel tekkiva dilämmastikoksiidi (N2O) heidet ning alumiiniumi tootmisel tekkivat perfluorosüsivesinike heidet.

3. etapi algusest alates hõlmab süsteem umbes poolt kogu kasvuhoonegaaside heitest ELis. ELi liikmesriigid võivad kaasata ELi HKSi rohkem sektoreid ja kasvuhoonegaaside heiteid (vabatahtlik liitumine).

Liikmesriigid 18 andsid oma 2015. aastal esitatud ja 2014. aastat käsitlevates aruannetes 19 teada, et ELi HKSi lisati kokku umbes 11 200 käitist, kusjuures eelmisel s.t 2013. aruandlusaastal lisati 11 400 käitist. Need käitised on oma laadilt väga erinevad ning sellepärast on seiret ja aruandlust käsitlevas määruses määratletud käitiste keskmise aastase heite alusel neli käitiste kategooriat 20 . Artikli 21 alusel esitatud aruannete kohaselt olid 2014. aastal – sarnaselt 2013. aastale – 72 % käitistest A-kategooria käitised, 21 % B-kategooria käitised ning vaid 7 % (868 käitist) C-kategooria käitised. 2014. aastal olid üle 5 700 käitise (51 % kõigist käitistest) vähese heitega käitised, kusjuures 2013. aruandlusaastal oli neid 5 600, s.t 49 % kõigist käitistest. Vähese heitega käitiste ja A-kategooria käitiste suur suhtarv kinnitab proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades välja töötatud seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi astmelise ülesehituse asjakohasust.

Kui käitiste kategooriaid silmas pidades on olukord liikmesriikide lõikes üsna ühtlane, siis hõlmatud tööstussektorite või tegevuste puhul on olukord erinev. ELi HKSi kuuluvaid käitisi, mis tegelevad põletamisega, leidub kõigis liikmesriikides. Muud tegevused, millest enamik liikmesriike teada andis, on nafta rafineerimine, terasetootmine, tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, tselluloosi- ja paberitootmine. Vaid kaks riiki (FR ja NO) andsid 2014. aastal teada, et on väljastatud load CO2 kogumise ja säilitamise tegevustele. Seoses uute gaasidega (gaasid, mis on lisatud ELi HKSi direktiivi I lisasse nende kaasamiseks süsteemi alates 3. etapist) on 13 riigis antud load tegevustele, mille käigus paisatakse õhku perfluorosüsivesinikke, ning lämmastikhappe tootmisega seotud tegevusele on väljastatud load 20 liikmesriigis. Muud N2O-heidet tekitavad sektorid on olemas vaid kolmes liikmesriigis (DE, FR, IT).

Vaid väike arv liikmesriike on kasutanud võimalust arvata väikeheitetekitajad ELi HKSist välja kooskõlas ELi HKSi direktiivi artikliga 27. Direktiiviga on selline võimalus ette nähtud selleks, et vähendada väikeheitetekitajate halduskulusid, ning seda võimalust on lubatud kasutada juhul, kui on kehtestatud samaväärsed meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. 2015. aastal esitatud aruannete kohaselt kasutab seda võimalust kaheksa riiki (DE, ES, FR, HR, IS, IT, SI, UK) eelkõige põletustegevuse ja keraamikatootmisega seotud käitiste puhul. Süsteemist välja arvatud heite hulk on umbes 3,9 miljonit tonni CO2 või 0,2 % kogu tõendatud heitest 2014. aastal, kusjuures 2013. aastal oli see näitaja 4,7 miljonit tonni CO2.

Õhusõidukikäitajatest oli 2014. aastal ELi HKSiga tegelikult hõlmatud umbes 600 käitajat.

3.2.Liidu register

Liidu registris registreeritakse hoitavad LHÜd ja nende LHÜdega tehtud tehingud ning see register on neid andmeid koondanud alates 2012. aastast. Seda ühtset registrit käitab ja haldab komisjon ning kõigis ELi HKSis osalevas 31 riigis on olemas riiklikud haldajad, kes toimivad kontaktisikutena üle 20 000 konto (äriühingud või füüsilised isikud) esindajate jaoks.

2013. aastal vaadati registrit käsitlev määrus üle eesmärgiga lõplikult viimistleda ELi HKSi 3. etapi jaoks vajalikud funktsioonid ning kaasata jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse kohaste tehingute üle peetav arvestus 21 . ELi HKSiga seoses nähakse registrit käsitleva läbivaadatud määrusega ette mehhanism, mille abil rakendada ELi HKSi direktiivi artikli 11a sätted, mille kohaselt võivad käitajad vahetada rahvusvahelisi CO2-arvestusühikuid (vt ka punkt 4.1.3).

Kooskõlas ELi HKSi direktiiviga ja registrit käsitleva määrusega toimub LHÜde eraldamine ELi HKSi 3. etapil tsentraalselt liidu registris nii siis, kui LHÜsid eraldatakse tasuta paiksetele käitistele ja õhusõidukikäitajatele (vt ka punktid 4.1.2.1 ja 4.1.2.4), kui ka siis, kui LHÜsid müüakse enampakkumisel ühiste platvormide ja kahe ühismeetme välise enampakkumisplatvormi kaudu (vt ka punkt 4.1.2.3). Liidu registri põhihaldajana püüab komisjon samuti pidevalt parandada registri toimimist, turvalisust ja kasutajasõbralikkust ning peab selleks konsultatsioone riiklike haldajatega.

4.CO2-TURU TOIMIMINE 2013. JA 2014. AASTAL

Käesolevas osas käsitletakse ELi HKSi peamisi funktsioone nii pakkumise kui ka nõudluse poolelt. Selles esitatakse teave piirmäära, tasuta eraldamise ja enampakkumisel müümise kohta ning teatavates liikmesriikides elektrienergiasektoriga seoses täieliku enampakkumise põhimõttest tehtavate erandite kohta. Samuti käsitletakse rahvusvaheliste ühikute kasutamist.

Nõudluse poole pealt antakse teavet tõendatud heitkoguste ning pakkumise ja nõudluse tasakaalustamise kohta.

4.1.Pakkumine – ringlusse lastud LHÜd

4.1.1.Piirmäär

ELi HKS lähtub piiramise ja kauplemise põhimõttest. Piirmäär tähistab nende kasvuhoonegaaside absoluutkogust, mida on võimalik süsteemi raames õhku paisata heite vähendamise eesmärgi saavutamise tagamiseks, ning vastab kauplemisperioodil ringlusse lastud LHÜde hulgale.

3. etapi jaoks on kogu ELi hõlmav piirmäär kindlaks määratud ELi HKSi direktiivis. Piirmäär väheneb igal aastal koguse võrra, mis on võrdne 1,74 %-ga 2010. aasta saastekvootidest. Seda vähenemise määra nimetatakse lineaarse vähendamise teguriks. Absoluutnäitajates tähendab see, et LHÜde arvu vähendatakse igal aastal kindlaksmääratud arvu ühikute ehk umbes 38 miljoni võrra. See lineaarse vähendamise tegur lepiti kokku üldise eesmärgi raames, milleks on vähendada heidet 20 %, ning selle abil vähendatakse heidet 21 % võrreldes ELi HKSi kuuluvate sektorite heitega 2005. aastal.

1. ja 2. etapil määrati kogu ELi hõlmav piirmäär kindlaks alt ülespoole suunatud viisil, tuginedes liikmesriikide poolt nende siseriiklikes LHÜde eraldamise kavades sätestatud LHÜde agregeeritud koguarvule.

2013. aastal välja antud LHÜde kogumaht oli 2 084 301 856 ühikut. Tabelis 1 on esitatud piirmäär kõigil aastatel ajavahemikul 2013–2020.

Tabel 1. ELi HKSi piirmäär aastatel 2013–2020

4.1.2.Välja antud LHÜd

4.1.2.1.Tasuta eraldamine

ELi HKSi 3. etapiga kaasnesid märkimisväärsed muudatused seoses LHÜde tasuta eraldamisega: põhimõtteliselt ei saa elektrienergia tootmise sektor enam ühtegi tasuta LHÜd (vt punkt 4.1.2.4) ning enampakkumine on muutunud reegliks.

ELi HKSi kuuluvatele sektoritele LHÜde tasuta eraldamise aluseks olevad põhimõtted on eelneva kahe etapiga võrreldes täielikult muutunud. Esiteks jagatakse LHÜsid tasuta vastavalt kogu ELi hõlmavatele ühtlustatud eeskirjadele, mis tähendab, et kõigi sama liiki käitiste suhtes kohaldatakse kõigis liikmesriikides samu eeskirju. Teiseks põhineb LHÜde tasuta eraldamine heite võrdlusnäitajatel, et suurendada stiimuleid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja premeerida kõige tõhusamaid käitisi. Kolmandaks on ette nähtud kogu ELi hõlmav uute osalejate reserv (New Entrants Reserve, NER), mis on võrdne 5 %-ga 3. etapi LHÜde koguarvust. Programmi „NER300” raames tehti sellest reservist kättesaadavaks 300 miljonit LHÜd eesmärgiga stimuleerida suurte süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tutvustamisprojektide ehitamist ja käitamist ning samuti innovatiivsete taastuvenergial põhinevate tehnoloogiate kasutuselevõttu. On tehtud ettepanek (vt punkt 10.2), et uute osalejate reservis olevaid ülejäänud LHÜsid kasutataks alates 2021. aastast LHÜde tasuta eraldamiseks uutele ja kasvavatele käitistele ELi HKSi kuuluvates sektorites.

LHÜsid eraldatakse tasuta suure energiamahukusega tootmiskäitistele, et vähendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega seotud võimalikku riski (tööstusharud viivad oma tootmise kolmandatesse riikidesse, kus kasvuhoonegaaside heite piirangud on leebemad, kuid sellega kaasneb heite ülemaailmne suurenemine). LHÜde tasuta eraldamine piirab oluliselt rahvusvahelises konkurentsis olevate ELi tööstussektorite kulusid. Nende sektorite ja allsektorite puhul, kes peavad konkureerima väljaspool ELi asuvate tööstussektoritega, valitseb suurem kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht ning neile eraldatakse seega rohkem tasuta LHÜsid võrreldes selliste tööstussektoritega, kelle puhul see risk puudub.

Esimese loetelu sektoritest ja allsektoritest, mille puhul peetakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu oluliseks (kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu), 22 võttis komisjon vastu 2009. aastal ning kasutas seda LHÜde tasuta eraldamisel 2013. ja 2014. aastal. 2011., 2012. ja 2013. aastal lisati sellesse loetellu uusi sektoreid ja allsektoreid. Kuna esimene kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu kaotas kehtivuse 2014. aastal, võttis komisjon pärast sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide, ettevõtjate, valitsusväliste organisatsioonide ja teadusringkondadega peetud põhjalikke konsultatsioone vastu otsuse 23 pikendada olemasoleva loetelu kehtivust aastateks 2015–2019.

Hinnanguliselt peaks 3. etapil umbes 43 % kogu 3. etapi piirmäärast (s.t 6,6 miljardit LHÜd) eraldatama tööstuskäitistele tasuta. Lisaks on võimalik eraldada tasuta LHÜsid uutele osalejatele neile ette nähtud reservi kaudu.

Tabel 2. Aastatel 2013–2015 tööstusele tasuta eraldatud LHÜde arv (miljonites) 24

3. etapil on ELi HKSi kuuluvatel käitistel ja võimsust suurendavatel käitistel võimalik saada täiendavalt tasuta LHÜsid uute osalejate reservist. Algses uute osalejate reservis oli pärast 300 miljoni LHÜ eraldamist programmile „NER300” alles 480,2 miljonit LHÜd. Kuni 2015. aasta juulini on kogu 3. etapiks reserveeritud 369 käitisele 91,3 miljonit LHÜd. Uute osalejate reservi ülejäänud LHÜd on võimalik tulevikus välja jagada, kui on olemas uusi käitisi või kui olemasolevad käitised suurendavad oma tootmisvõimsust. Eeldatakse, et suur osa neist LHÜdest jääb siiski eraldamata.

Kuni 2015. aasta juulini on algselt 3. etapi jaoks tehtud arvutustega võrreldes eraldamist vähendatud umbes 165,4 miljoni LHÜ võrra nende käitiste tõttu, mis on tegevuse lõpetanud või vähendanud oma toodangut või tootmisvõimsust.

4.1.2.2.Programm „NER300”

Programm „NER300” on üks maailma suurimaid rahastamisprogramme, mis on ette nähtud innovatiivsetele vähese süsinikdioksiidiheitega energiatootmise tutvustamisprojektidele. Seda rahastatakse ELi HKSi 3. etapi jaoks loodud uute osalejate reservist võetud 300 miljoni LHÜ müümisest saadud tulust. See tulu eraldatakse projektidele, mille valimiseks korraldatakse kahest voorust koosnev projektikonkurss. Esimese projektikonkursi alusel anti näitajatel põhinevad toetused välja 2012. aasta detsembris, kui 1,1 miljardit eurot eraldati 20 taastuvenergia projektile. 2014. aasta juulis andis komisjon teise projektikonkursi raames 1 miljard eurot ühele süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise projektile ning 18 taastuvenergia projektile.

Programmi eesmärk on edukalt ja ärimahus tutvustada keskkonnasõbralikke süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning innovatiivseid taastuvenergia tehnoloogiaid, et suurendada ELis vähese CO2-heitega tehnoloogiate kasutamist.

Programmil on head tulemused ning nende kolme projekti raames, mida rahastati programmi „NER300” esimese projektikonkursi alusel, toodetakse juba puhast energiat.

Itaalia bioenergiaprojekti BEST raames toodetakse Torino lähedal Crescentino näidisjaamas valitud energiakultuuridest teise põlvkonna biokütuseid. Äärmiselt innovatiivses integreeritud biokütuste tehases kasutatakse hiidroogu (kiiresti kasvav ja põuakindel energiakultuur) ja ka nisupõhku etanooli tootmiseks. Tehase tootmisvõimsus on 51 miljonit liitrit aastas. Projekt BEST, mida juhib Itaalia äriühing Bio Product S.p.A., käivitati 1. juunil 2013 ning seda kaasrahastati programmi „NER300” raames 28,4 miljoni euroga.

Verbiostraw on Saksamaa bioenergiaprojekt, mille raames toodetakse põllumajandusjäätmetest biogaasi esimeses omataolises tehases. Tehase võimsus on 16,5 megavatti ning tehas suudab toota 136 gigavatt-tundi biogaasi aastas, kasutades selleks umbes 40 000 tonni põhku aastas. Lähteaineks on üksnes põllumajandusjäätmed ning seepärast ei vaja tehas põllumajandusmaad energiakultuuride kasvatamiseks. Puhastatud biogaas lastakse kas maagaasivõrku või siis kasutatakse seda täiustatud biokütusena transpordisektoris. Projekti Verbiostraw juhib äriühing VERBIO Ethanol Schwedt GmbH & Co ning tehas paikneb Saksamaal Schwedt/Oderis. Projekt käivitati 3. jaanuaril 2014 ning seda kaasrahastati programmi „NER300” raames 22,3 miljoni euroga.

Rootsi tuuleenergiaprojekt Windpark Blaiken on seotud Põhja-Rootsis arktilises kliimas paikneva 225megavatise tuulepargi arendamisega. Projekti lõppedes peaks tuulepargis olema 90 tuulegeneraatorit, mis on varustatud innovatiivse jäätumisvastase süsteemiga – tuuliku labade esiservadesse on paigutatud kütteelemendid. Tuulepargi ehitus toimub kolmes etapis 30 generaatori kaupa kolme aasta jooksul ning park on ühendatud riikliku elektrivõrguga. Kahe esimese etapi generaatorid juba töötavad ning kolmanda etapi tööd tellitakse 2015. aastal. Projekti juhib äriühing Blaiken Vind AB, see käivitati 1. jaanuaril 2015 ning seda kaasrahastati programmi „NER300” raames 15 miljoni euroga.

4.1.2.3.LHÜde müümine enampakkumisel

3. etapil muutus enampakkumine esmasturul LHÜde eraldamisel reegliks. ELi HKSi direktiivi kohaselt pidi komisjon vastu võtma määruse enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta eesmärgiga tagada, et enampakkumised viiakse läbi avatud, läbipaistval, ühtlustatud ja mittediskrimineerival viisil. Sellest tulenevalt võeti 2010. aasta novembris vastu enampakkumisi käsitlev määrus 26 . Sellega nähakse ette, et osalevad liikmesriigid ja komisjon tellivad ühiselt liikmesriikide nimel ühise enampakkumisplatvormi LHÜdega kauplemiseks, kuid samuti nähakse liikmesriikidele ette võimalus loobuda ühises enampakkumisplatvormis osalemisest. Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriik on otsustanud kasutada seda võimalust ning määrata oma enampakkumisplatvormi. Selliselt määratud platvormid tuleb loetleda enampakkumisi käsitleva määruse III lisas 27 .

Enampakkumisi käsitleva määrusega nähakse ette, et enampakkumisplatvormide määramine peab toimuma võistlevate pakkumismenetluste raames ning ühise enampakkumisplatvormi määramiseks peab olema ühismeetmes osalevate liikmesriikide ja komisjoni vahel allkirjastatud ja jõustunud ühine hankeleping. 2012. aasta augustis määrati Euroopa energiabörs (European Energy Exchange; EEX) esimeseks ühiseks enampakkumisplatvormiks.

Enampakkumisi käsitleva määrusega nähakse lisaks ette ka enampakkumise seire teostaja määramine liikmesriikide ja komisjoni vahelise ühise hankelepingu alusel ning selle määramisega seotud valikuid praegu hinnatakse.

Iga enampakkumisplatvorm peab kindlaks määrama ja avaldama iga konkreetse enampakkumise mahud ja kuupäevad (nö enampakkumiskalender) enne iga kalendriaasta algust.

30. juuniks 2015. aastaks oli 3. etapi raames läbi viidud üle 650 enampakkumise. Allpool esitatud tabelis antakse ülevaade 3. etapi LHÜde mahtudest, mis on EEXi ja ICE poolt enampakkumisel müüdud 2012. aastal (nö varajased enampakkumised 28 ) ning 2013., 2014. ja 2015. aastal. EEX, kes korraldab enampakkumisi 27 liikmesriigi (ühise enampakkumisplatvormi raames koostööd tegevad 25 liikmesriiki ning Saksamaa ja Poola) nimel, müüs enampakkumisel 88 % kõigist ajavahemikul 2012–2014 enampakkumistel müüdud LHÜdest ning ICE müüs enampakkumistel Ühendkuningriigi nimel 12 % kogumahust.

Enampakkumised viidi üldjuhul läbi ladusalt ning enampakkumishinnad olid üldiselt kooskõlas järelturu hindadega ja märkimisväärseid probleeme või vahejuhtumeid ei esinenud. Enampakkumisi käsitleva määruse artikli 7 lõike 6 alusel tühistati platvormil EEX 2013. aastal enampakkumised kolmel korral varsti pärast oksjoni algust.

LHÜde mahud, mis plaaniti müüa 2014. aastal, on läbi vaadatud 12. märtsi 2014. aasta (ICE) ja 17. märtsi 2014. aasta (EEX) seisuga kooskõlas otsusega lükata 900 miljoni LHÜ enampakkumine aastatelt 2014, 2015 ja 2016 aastatele 2019 ja 2020, nagu on ette nähtud komisjoni määruses (EL) nr 176/2014. Lennundusvaldkonna LHÜde enampakkumine peatati 2012. aastal pärast ajutist erandit käsitleva otsuse 29 tegemist ning jätkus 2014. aastal. Horvaatia alustas oma LHÜde osa enampakkumisega 2015. aasta jaanuaris. Island, Liechtenstein ja Norra ei ole LHÜde enampakkumist veel alustanud.

Tabel 3. Platvormidel EEX ja ICE enampakkumistel müüdud 3. etapi LHÜde mahud

2012. aastast 2015. aasta juunini enampakkumistel teenitud kogutulu oli üle 8,9 miljardi euro. ELi HKSi direktiiviga on ette nähtud, et vähemalt 50 % enampakkumistel saadud tulust – sealhulgas kogu tulu, mis on saadud solidaarsuse ja majanduskasvu edendamise eesmärgil jaotatud LHÜdest – või selle tuluga samaväärse summa – peaksid liikmesriigid kasutama kliima ja energiaga seotud eesmärkidel. Liikmesriigid on kasutanud või plaanivad kasutada 2014. aastal keskmiselt 87% sellest tulust või selle rahalise väärtusega samaväärse summa kliima ja energiaga seotud eesmärkidel, peamiselt kliima ja energiaga seotud siseriiklike investeeringute toetamiseks (vt kliimameetmete eduaruande punkt 6.1.1).

Enampakkumisplatvormid avaldavad iga enampakkumise üksikasjalikud tulemused asjakohastel veebisaitidel. Peale selle avaldavad Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriik ning ühist enampakkumisplatvormi kasutavate liikmesriikide nimel komisjon igakuiseid aruandeid enampakkumiste kohta 31 .

4.1.2.4.Elektrienergiasektorile ette nähtud erand täieliku enampakkumise    põhimõttest

ELi HKSi direktiivi artikliga 10c on ette nähtud erand üldisest enampakkumisreeglist, et soodustada teatavates liikmesriikides investeeringuid elektrienergiasektori moderniseerimisse. Kümnest erandi kasutamise õigusega liikmesriigist 32 kaheksa kasutavad seda erandit ning eraldavad elektritootjatele tasuta teatava arvu LHÜsid, tingimusel et tehakse vastavad investeeringud. Artikli 10c alusel tasuta eraldatud LHÜd arvatakse maha sellest LHÜde hulgast, mille asjaomane liikmesriik müüks muidu enampakkumisel. Erandi rakendamist käsitlevatest siseriiklikest eeskirjadest olenevalt võivad elektritootjad saada tasuta LHÜsid võrdväärselt investeeringutega, mida nad teevad või on teinud ja mis on kantud riiklikku investeerimisplaani, või maksetega, mille nad on teinud riiklikku fondi, mille kaudu on võimalik selliseid investeeringuid rahastada.

Elektritootjatele 2013. ja 2014. aastal selliste tasuta eraldatud LHÜde arv on esitatud tabelis 4. Kui jaotatud LHÜde arv on väiksem lubatud maksimumist, võib need nö kasutamata LHÜd eraldada tasuta järgmisel aastal või järgmistel aastatel, olenevalt liikmesriigi asjakohastest siseriiklikest eeskirjadest. Need LHÜd, mida erandi kohaldamise raames tasuta ei ole eraldatud, müüakse lõpuks enampakkumisel. Esimesel aastal võis teatada investeeringutest, mis olid tehtud alates 2009. aasta juunist vastavalt riiklikule investeerimisplaanile. 2013. ja 2014. aastaga seoses teatati 500 investeeringu kulud, kusjuures 135 neist investeeringutest olid lõpule viidud ja 22 investeeringut tühistatud ning ülejäänud investeeringud olid pooleli.

Ajavahemikku 2009–2013 hõlmavate teatatud investeeringukulude koguväärtus oli 5,9 miljardit eurot ning 2014. aastal oli see 1,9 miljardit eurot. Umbes 80 % sellest oli suunatud taristu täiustamisele ja moderniseerimisele ning ülejäänud investeeringud olid seotud keskkonnahoidlike tehnoloogiatega või tarnete mitmekesistamisega. Investeeringute näited on uus soojus- ja elektrienergia koostootmise auruturbiin (kondensatsioonturbiin) Eestis (taristu täiustamine), kaugküttevõrgustike renoveerimine Bulgaarias (taristu moderniseerimine), söe asendamine taastuvate energiaallikatega jäätmete kasutamise kaudu Tšehhi Vabariigis (keskkonnahoidlikud tehnoloogiad) ning maagaasivõrkude vahelise torujuhtme ehitamine Ungaris (tarneallikate mitmekesistamine).

Tabel 4. Artikli 10c alusel tasuta jaotatud või jaotatavate LHÜde arv

ELi HKSi direktiivi kohaselt peavad erandit kasutavad liikmesriigid avaldama iga-aastased aruanded nende riiklikus investeerimisplaanis sisalduvate investeeringute rakendamise kohta. Samuti tuleks avaldada taotlused. Praktika on näidanud, et olemasolevad avaldatud aruanded on oma vormilt ja sisult väga erinevad. Mõnel juhul liikmesriigid piiravad investeerimiskuludega seoses esitatud andmete avaldamist või esitavad need andmed koondandmetena, viidates ärisaladusele. Tavaliselt on need aruanded avaldatud vastutava ministeeriumi veebisaidil, näiteks energeetikaministeeriumi (Bulgaaria, Rumeenia, Leedu) või keskkonnaministeeriumi (Tšehhi Vabariik, Küpros, Eesti, Ungari, Poola) veebisaidil.

4.1.3.Rahvusvahelised CO2-arvestusühikud

Kuni 2020. aastani lubab ELi HKS osalejatel kasutada puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse – kahe ÜRO poolt läbiviidud ühikute omandamise programmi – projektidest saadud ühikuid, et täita osa oma ELi HKSi kohaseid kohustusi, välja arvatud tuumaprojektide ning metsastamise ja taasmetsastamise projektide puhul 33 . Komisjoni määruse (EL) nr 550/2011 34 kohaselt ei ole alates 3. etapi algusest enam lubatud selliste ühikute kasutamine, mis on saadud tööstusgaaside (HFC23 ja adipiinhappe tootmisest tekkiv N2O) hävitamisega seotud projektidest. Lisaks jõustusid 3. etapil täiendavad piirangud seoses ühikutega, mis saadakse projektidest, mis on pärast 2013. aastat registreeritud mujal kui vähim arenenud riikides. Peale selle ei ole alates 31. märtsist 2015 ja kooskõlas ELi HKSi direktiivi artikli 11a lõigetega 3 ja 4 enam lubatud vahetada ELi HKSi LHÜde vastu ühikuid, mis jaotati seoses heite vähendamisega Kyoto protokolli esimese kohustusteperioodi raames (2008–2012).

ELi HKSi direktiivi artikli 11a lõikes 8 on sätestatud ka rahvusvaheliste ühikute kasutamise tasemed käitajate ja õhusõidukikäitajate lõikes ning asjakohased minimaalsed kasutusõigused. Komisjoni määruses (EL) nr 1123/2013 on sätestatud eeskirjad konkreetsete käitajate ja õhusõidukikäitajate kasutusõiguste kindlaksmääramiseks kuni aastani 2020.

Kuigi ühikute kasutusõiguste täpne suurus 2. ja 3. etapil sõltub osaliselt tulevasest tõendatud heite hulgast, peaks see turuanalüütikute prognooside kohaselt moodustama umbes 1,6 miljardit ühikut. 3. etapil ei saa ühikuid enam vahetult tagastada, vaid neid on võimalik igal ajal kalendriaasta jooksul vahetada LHÜde vastu. 30. aprilli 2015. aasta seisuga ulatus kasutatud või vahetatud rahvusvaheliste ühikute koguarv 1,445 miljardit.

Tabel 5. Rahvusvaheliste ühikute vahetamise kokkuvõte 30. aprilli 2015. aasta seisuga

4.2.Nõudlus – ringlusest kõrvaldatud LHÜd

Liidu registrisse kantud teabe kohaselt on 2014. aastal ELi HKSis osalevate paiksete käitiste kasvuhoonegaaside heide hinnanguliselt vähenenud umbes 4,5 % võrreldes 2013. aasta tasemega, s.t vähenemine on olnud kiirem kui eelmistel aastatel. 2013. aastal vähenes kasvuhoonegaaside tõendatud heide hinnanguliselt vähemalt 3 % võrreldes 2012. aasta tasemega.

Tuleb märkida, et tulenevalt ELi HKSi ulatuse laiendamisest seoses üleminekuga 2. etapilt 3. etapile on ilmnenud mõned metoodikaprobleemid seoses selles, kuidas tõsikindlalt määrata heites toimunud muutust võrreldes 2012. aasta tasemega. Kuid hinnanguliselt oli heide 2013. aastal samadel alustel vähemalt 3 % alla 2012. aasta taseme käitiste puhul sektorites, mis on hõlmatud nii 2. kui ka 3. etapiga. Kui tõendatud kasvuhoonegaaside heide paiksetest käitistest oli 1,895 miljardit CO2-ekvivalenttonni 2013. aastal, siis ELi HKSi ulatuse laiendamise tõttu täiendavalt süsteemiga hõlmatud heide on hinnanguliselt 79–100 miljonit tonni. Kokkuvõttes oli 2008. aastal alanud majandussurutisel tugev mõju heitele, kuid isegi 2. etapilt ja 3. etapile üleminekuga seoses toimunud ulatuse laiendamisega kaasnenud korrigeerimise tulemusena jääb heide 2014. aastal allapoole kriisieelset taset. Iga-aastase heite volatiilsust ei saa selgitada ainult majandustegurite abil, vaid seda mõjutab ka energiatõhususe parandamine ja puhtamate energiaallikate kasutamine.

Tabel 6. Tõendatud heide

Allikas: Euroopa Liidu tehingulogi avalik veebisait (http://ec.europa.eu/environment/ets/).

SKP andmed veebisaidil http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&plugin=1&language=en&pcode=tec00115 esitatud kujul.

Vabatahtlikult kehtetuks tunnistatud LHÜde (mida ei kasutatud nõuete täitmiseks) arv ulatub 13 219ni 2013. aastal ning 47 278ni 2014. aastal.

4.3.Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamine

Nagu CO2-turgu käsitlevas 2012. aasta aruandes märgitud, iseloomustas ELi HKSi 3. etapi alguses suur tasakaaluhälve LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel ning selle tulemusel tekkis umbes 2 miljardi LHÜ suurune ülejääk. 2013. aastal see ülejääk kasvas veelgi, jõudes 2,1 miljardi ühikuni. 2014. aastal hakkas see tasapisi kahanema, jõudes umbes 2,07 miljardi LHÜni. 2014. aastal vähenesid enampakkumise mahud 400 miljoni LHÜ võrra, sest alustati edasilükkamismeetme rakendamist, millega lükatakse edasi nende LHÜde müük enampakkumisel. Edasilükkamismeetmeta oleks 2014. aastal olnud ülejääk peaaegu 2,5 miljardit LHÜd.

Sellise tasakaaluhälbe põhjused esitati CO2-turgu käsitlevas 2012. aasta aruandes. Peamiselt on tegemist erinevusega enampakkumisele pandavate LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel, kusjuures pakkumine on kindlaks määratud heite piirmäära alusel ning nõudlus on paindlik, olles mõjutatud majandustsüklitest, fossiilkütuste hindadest ja ka muudest teguritest, näiteks täiendavatest poliitikameetmetest ja tehnoloogia arengust. Rahvusvaheliste ühikute sissevool on samuti mõjutanud LHÜde pakkumist, nimelt suurendanud nende hulka märkimisväärselt. Olukorra parandamiseks on komisjon esitanud seadusandliku ettepaneku luua turustabiilsusreserv ja muuta enampakkumisel müüdavate LHÜde pakkumist paindlikumaks. Turustabiilsusreservi eesmärk on turu stabiliseerimine pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaaluhälbe kõrvaldamisega (vt punkt 10.1).

Turustabiilsusreservi toimimise peamine lähtepunkt on ringluses olevate LHÜde koguarv. LHÜd lisatakse reservi, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on suurem eelnevalt kindlaks määratud künnisest (833 miljonit LHÜd) ning LHÜd vabastatakse reservist, kui see koguarv on eelnevalt kindlaks määratud künnisest väiksem (alla 400 miljoni LHÜ või meetmete võtmisel ELi HKSi direktiivi artikli 29a alusel). Seega, kui ringluses olevate ühikute koguarv jääb väljapoole eelnevalt kindlaks määratud piire, siis turustabiilsusreserv kas talletab LHÜd või laseb need ringlusse. Reservi täiendatakse ka edasilükkamismeetmetega hõlmatud ja eraldamata LHÜdega 37 .

LHÜde pakkumine moodustub 2. etapilt üle kantud LHÜdest, enampakkumisel müüdud LHÜdest, tasuta jaotatud LHÜdest ning uute osalejate reservi LHÜdest. Samas nõudluse määravad kindlaks käitiste heide ja kehtetuks tunnistatud LHÜd. Üksikasjad on esitatud lisas tabelis.

Ringluses olevate LHÜde koguarvu kindlaksmääramise aluseks on nende ELi HKSi 2. etapi (2008–2012) lõpus alles jäänud LHÜde koguarv, mida ei tagastatud ega tunnistatud kehtetuks. Need LHÜd asendati teise kauplemisperioodi lõpus 3. etapi LHÜdega. Ringluses olevate LHÜde koguarvu hulka ei arvata mingeid muid LHÜsid, mis pärinevad kolmandale kauplemisperioodile eelnevast ajast 38 . Selline ülekantud LHÜde koguarv kujutab endast seega ringluses olevate HKSi ühikute täpset arvu ELi HKSi kolmanda kauplemisperioodi alguses. Kokku on selliseid LHÜsid 1 749 540 826 (see arv ei hõlma 2012. aastal varajastel enampakkumistel müüdud 3. etapi LHÜsid, kuid peegeldab rahvusvaheliste ühikute kasutamist enne 3. etapi algust; alates 2008. aastast kasutatud rahvusvaheliste ühikute koguarv on esitatud punktis 4.1.3).

Turustabiilsusreservi talletatavate ja sealt ringlusse lastavate LHÜde seisukohast oluline ringluses olevate LHÜde koguarv arvutatakse järgmise valemi alusel:

ringluses olevate LHÜde koguarv = pakkumine – (nõudlus 39 + turustabiilsusreservis olevad LHÜd).

Iga-aastane CO2-turgu käsitlev aruanne võimaldab konsolideerida pakkumise ja nõudlusega seotud näitajad, mis avaldatakse vastavalt ELi HKSi direktiivist ja selle rakendussätetest tulenevate aruandluskohustustega seotud ajagraafikule. See ajagraafik, asjakohased andmed ja ulatus on esitatud tabelis 7.

Tabel 7. Andmete avaldamise ajagraafik

Kuna turustabiilsusreserv võetakse kasutusele 2019. aastal, avaldab komisjon alates 2017. aastast mai keskel korrapäraselt eelmise aasta andmed ringluses olevate LHÜde koguarvu kohta.

Joonisel 1 on esitatud vastavalt pakkumist ja nõudlust käsitlevad koondandmed kuni 2014. aasta lõpuni. 2013. aastal oli kogupakkumine ligikaudu 2,18 miljardit LHÜd ning kogunõudlus oli umbes 1,96 miljardit LHÜd. 2014. aastal vähenesid nii kogupakkumine kui ka kogunõudlus umbes 1,87 miljardi LHÜni. Seega suurenes ülejääk 2013. aastal umbes 220 miljoni LHÜ võrra ja ulatus rohkem kui 2 miljardi LHÜni, kuid 2014. aastal püsis ülejääk stabiilsena. Väiksem pakkumine ja nõudlus 2014. aastal peegeldas LHÜde väiksemat enampakkumisele panemist, mis tulenes LHÜde suhtes edasilükkamismeetmete kohaldamisest ja heite jätkuvast vähenemisest. Kui vaadelda neid 2013. ja 2014. aastat käsitlevaid näitajaid, tuleb märkida, et need põhinevad kõige värskematel neid aastaid käsitlevatel andmetel, mida on Euroopa Liidu tehingulogist võimalik saada. See tähendab, et need võivad hõlmata viimaseid andmeid aastate 2013. ja 2014. kohta.

Joonis 1. Tasakaal koondpakkumise ja koondnõudluse vahel 2014. aasta lõpus

5.LENNUNDUSSEKTOR

Lennundustegevus lisati ELi HKSi direktiiviga 2008/101/EÜ 41 . Direktiivis on sätestatud, et alates 2012. aasta algusest on ELi HKSiga hõlmatud kogu heide, mis pärineb Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lennuväljade vahel toimuvatelt lendudelt, EMPs asuvatelt lennuväljadelt kolmandatesse riikidesse suunduvatelt lendudelt ning kolmandatest riikidest EMP lennuväljadele saabuvatelt lendudelt (kui need viimased ei ole välja arvatud delegeeritud õigusaktidega).

2013. aasta septembris nõustus ICAO assamblee 2016. aastaks välja töötama ülemaailmse turupõhise mehhanismi, mida hakataks rakendama alates 2020. aastast eesmärgiga võidelda rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heitega. EL tervitas seda assamblee otsust ning vastusena sellele muudeti ELi õigusnorme. Sellega seoses piiratakse määrusega (EL) nr 421/2014 42 ajutiselt ELi HKSi ulatust aastatel 2013–2016 nii, et hõlmatud on ainult EMP-siseste lendude heide.

Artikli 21 alusel 2015. aastal esitatud aruannete kohaselt on seirekava 611 õhusõidukikäitajal. Neist 50 % (305) olid ärilised õhusõidukikäitajad ja teine 50 % (306) olid mitteärilised õhusõidukikäitajad. Väikeheitetekitajatena kvalifitseerus kokku 329 õhusõidukikäitajat (53,8 % koguarvust).

Euroopa Liidu tehingulogi avaliku veebisaidi kohaselt oli EMPs asuvate lennuväljade vahel toimunud lennundustegevuse tulemusel õhku paisatud tõendatud CO2-heidet 2013. aastal 53,4 miljonit tonni ja 2014. aastal 54,9 miljonit tonni, mis tähendab 2,8 % kasvu 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga. 

Õhusõidukikäitajatele algselt eraldatud LHÜsid kohandati samuti vastavalt EMP-sisese liiklusega piiratud kehtivusalale. Tasuta eraldatud LHÜde kohandatud arv 43 oli 2013. aastal 32,4 miljonit ja 2014. aastal 32,3 miljonit ühikut.

2013. ja 2014. aastal enampakkumistel müüdavate LHÜde hulk määrati kindlaks aastase oodatava mahu põhjal – milleks oli 5,7 miljonit ühikut – ning pärast seda tehti enampakkumise mahtudesse kohandused vastavalt määrusele (EL) nr 421/2014. Need LHÜd müüdi enampakkumisel 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2015.

Need arvud näitavad heite vähenemist umbes 32 miljonit tonni aastatel 2013 ja 2014.

6.TURUÜLEVAADE

Lõviosa LHÜdega tehtud tehingutest on toimunud tuletisinstrumentide kujul (futuurilepingud, forvardlepingud, optsioonid, vahetustehingud), mille suhtes juba kohaldatakse ELi finantsturgusid käsitlevaid eeskirju (sealhulgas praegu kohaldatavat finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) 44 ). Need eeskirjad asendatakse finantsinstrumentide turgude direktiivi II paketiga (MiFID II pakett), mida hakatakse kohaldama 2017. aasta jaanuarist; selleks on vaja võtta vastu mitmeid rakendusmeetmeid.

MiFID II paketi kohaselt liigitatakse ka LHÜd finantsinstrumentideks. See tähendab, et tavapäraste finantsturgude (mis hõlmavad CO2-tuletisinstrumentidega kauplemist juhtivatel platvormidel) suhtes kohaldatavaid MiFID II paketi eeskirju hakatakse kohaldama ka CO2 järelturul tehtavate hetketehingute suhtes (järelturul LHÜdega tehtavad reaalajas tehingud; praegu ELi tasandil reguleerimata) ning seatakse need läbipaistvuse, investorite kaitse ja usaldusväärsuse seisukohast võrdsele kohale tuletisinstrumentide turuga 45 . 

Lisaks hakatakse kohaldama ka muid finantsturgude suhtes kohaldatavaid õigusnorme, sest need õigusnormid sisaldavad viiteid MiFID II paketis esitatud finantsinstrumentide määratlustele. Seda eelkõige turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi puhul, mis hakkab hõlmama LHÜdega seotud tehinguid ja käitumist nii järelturul kui ka ELi HKSi enampakkumistel esmasturul. Samamoodi peavad MiFIDi kohaselt litsentseeritud LHÜdega kauplejad hakkama rahapesuvastases direktiivis MiFID II paketile viitamise tõttu kohustuslikus korras rakendama oma klientide suhtes hoolsusmeetmeid LHÜde järelhetketurul 46 .

MiFID II paketiga ja turu kuritarvitamist käsitleva direktiiviga – mõlemad võeti vastu 2014. aastal – nähti ette üldisesse korda tehtavad teatavad CO2-turu eripäradega seotud kohandused, muu hulgas järgmised:

CO2-turul osalejatele nähakse ette konkreetsed erandid MiFID II paketi nõuetest (sealhulgas lähtudes asjaolust, et asjaomase tegevuse näol on tegemist kõrvaltegevusega; suunatud eelkõige ostjatele, kes ostavad nõuete täitmise eesmärgil, ja üksustele, kes kauplevad piiratud kogustega teiste isikute nimel);

siseteabe avaldamise kohustus kehtestatakse vaid suurimate heitetekitajate jaoks;

kauplemiskohtadele pannakse kohustus anda üksikasjalikumalt aru positsioonide kohta (kuid positsioonipiirangud puuduvad);

LHÜsid käsitletakse eraldiseisva kategooriana vastavalt kauplemiseelsele ja -järgsele läbipaistvuskohustusele (eesmärgiga hõlbustada kohandatud rakenduseeskirjade väljatöötamist);

nähakse ette heitega seotud tuletisinstrumentide täielik hõlmatus (sarnaselt finantstuletisinstrumentidele ja erinevalt kauba tuletisinstrumentidest).

2014. ja 2015. aastal on välja töötatud mitmed MiFID II paketi ja turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi kohaseid sätteid hõlmavad 2. taseme meetmed, mis kavatsetakse nüüd vastu võtta. Meetmed hõlmavad muu hulgas selliseid küsimusi nagu künnised, mille alusel määratakse tegevus kõrvaltegevuseks MiFID II paketi tähenduses, künnised, mille alusel kohaldada siseteabe avaldamise kohustust CO2-turu osaliste suhtes turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi alusel, ning järelturu läbipaistvusnõuded seoses heite ja selle tuletisinstrumentidega, sealhulgas künnised, mille alusel võiks neid turge määratleda likviidsete turgudena MiFID II paketi alusel.

6.1.LHÜde õiguslik laad ja maksualane kohtlemine

Nagu ka paljudel muudel juhtudel, ei ole LHÜde õiguslik laad ja nende maksualane kohtlemine ELi tasandil kindlaks määratud. Kuid vaatamata asjaolule, et need küsimused ei ole ühtlustatud, on viimase aastakümne jooksul välja kujunenud arenenud ja väga likviidne turg. Kehtiva õigusraamistikuga on ette nähtud vajalikud õigusalased põhimõtted läbipaistva ja likviidse CO2-turu jaoks, tagades samas turu stabiilsuse ja terviklikkuse. Kuigi sidusrühmad ei ole väljendanud vajadust suurema selguse järele seoses LHÜde õigusliku määratlusega, kavatseb komisjon pärast Euroopa Kontrollikojalt saadud soovitust analüüsida nende õigusliku staatuse selgitamisega kaasneda võivat kasu.

Artikli 21 alusel esitatud aruannetes andsid 23 liikmesriiki aru LHÜde õigusliku laadi kohta nende õigussüsteemis ning kirjeldasid LHÜde õiguslikku laadi. LHÜsid käsitletakse mitmeti – finantsinstrumentide, immateriaalse vara, asjaõiguste ja ka kaubana. Üks riik (DE) tunnistas vajadust õigusnormid läbi vaadata. Teised liikmesriigid käsitavad LHÜsid finantsinstrumentidena, määratlevad neid omandiõigustena või peavad neid riigi varaks.

LHÜde maksualase kohtlemisega seoses andis väike osa liikmesriike artikli 21 alusel esitatud aruannetes teada sellest, et LHÜde väljaandmise suhtes kohaldatakse käibemaksu, 47 kuid järelturul kuulub käibemaks LHÜdega seotud tehingutelt tasumisele 24 liikmesriigis. Enamik liikmesriike andis teada pöördmaksustamise 48 kohaldamisest LHÜsid hõlmavate tehingute puhul. Äriühingute LHÜsid võib täiendavalt maksustada. 16 liikmesriiki teatasid, et LHÜsid või äriühingute LHÜsid ei maksustata.

7.SEIRE, ARUANDLUS JA HEITE TÕENDAMINE

7.1.Nõuded 3. etapil

Nõuetekohane seire, aruandlus ja tõendamine on ELi HKSi alustalad. Seda täiendab usaldusväärne akrediteerimissüsteem, et tagada kolmandast isikust tõendajate piisav kvaliteet. Seire, aruandluse ja tõendamisega seotud nõuete parandamiseks ja ühtlustamiseks 3. etapil võeti vastu seiret ja aruandlust käsitlev määrus ning akrediteerimist ja tõendamist käsitlev määrus (vt punkt 2).

Samuti on komisjon koostanud põhjalikud suunised ja elektroonilised aruandlusvormid, mida liikmesriigid kasutavad laialdaselt.

Nõuetele vastavuse tagamise süsteemi tõhusus on samuti paranenud, sest seiret ja aruandlust käsitleva määruse kohaselt on liikmesriikidel lubatud muuta elektrooniline aruandlus kohustuslikuks. Kümme liikmesriiki andsid 2015. aastal teada, et neil on ELi HKSiga seotud aruandluseks olemas asjakohane IT-süsteem.

ELi HKSi seiresüsteem hõlmab mitut erinevat valikuvõimalust, mis annab käitajatele suure paindlikkuse kulutõhususe saavutamiseks, tagades samas heidet käsitlevate seireandmete suure usaldusväärsuse. Selleks on lubatud kasutada mitut seiremeetodit (arvutuspõhist meetodit 49 või mõõtmistel põhinevat meetodit 50 ning erandkorras ka varumeetodit (fall-back approaches)). Meetodeid võib käitiste osade puhul kombineerida. Seiret ja aruandlust käsitleva määrusega käitiste ja õhusõidukikäitajate jaoks kehtestatud nõue omada pädeva asutuse kinnitatud seireplaani aitab ära hoida seiremeetodite meelevaldse valimise.

7.2.Kasutatavad seiremeetodid

Liikmesriikide poolt komisjonile artikli 21 alusel esitatud ja HKSi direktiivi kohaldamist 2014. aastal käsitlevate aruannete kohaselt kasutab enamik käitisi arvutuspõhist meetodit. Ainult umbes 140 käitist (22 liikmesriigis) kasutavad heite pideva mõõtmise süsteeme. Vaid 13 liikmesriiki andsid teada, et kokku kasutab varumeetodit 32 käitist, millega on hõlmatud 6,1 miljonit tonni CO2.

Paindlikkus seiremeetodite valikul võimaldab seire, aruandluse ja tõendamise raamistikus tagada kulutõhususe. Teine sel eesmärgil välja töötatud oluline element on määramistasanditel põhinev lähenemisviis. Heiteandmete kindlaksmääramiseks vajalike näitajate jaoks on määratletud nö määramistasandid, et jõupingutused või mõõtemääramatusega seotud nõuded oleksid proportsionaalsed käitise suurusega. Seiret ja aruandlust käsitleva määruse kohaselt peavad kõik käitajad vastama teatavatele minimaalsetele määramistasanditele, s.t suuremad heiteallikad peavad vastama kõrgematele määramistasanditele (s.t nende andmekvaliteet peab olema usaldusväärsem) ning väiksemate heiteallikate suhtes kohaldatakse kulutõhususest lähtuvalt leebemaid nõudeid 51 .

Tavaliselt vastavad käitised minimaalsetele määramistasanditele. Vaid 118 C-kategooria käitist (14 % koguarvust) kaldusid väidetavalt vähemalt ühe näitaja puhul kõrvale nõudest kohaldada kõrgeimaid määramistasandeid peamiste lähtevoogude puhul (2013. aastal oli neid käitisi 137, s.t 16 % koguarvust). Kuid tegelik arv võib olla suurem, sest selle kohta ei esitanud üksikasjalikke andmeid kõik liikmesriigid. Selline kõrvalekaldumine on lubatud ainult juhul, kui käitaja tõendab, et kõrgeima määramistasandi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või et sellega kaasneksid ebaotstarbekad kulud. Kui leitakse, et need tingimused enam ei kehti, peavad käitajad oma seiresüsteeme täiustama. Samamoodi on liikmesriigid pidanud teatama nende B-kategooria käitiste arvu, mis ei vasta oluliste lähtevoogude või heiteallikate puhul kõrgeima määramistasandi nõuetele. Vaid 22 liikmesriiki andis selles küsimuses aru, väites, et keskmiselt 28 % B-kategooria käitistest kalduvad nõuetest mõnevõrra kõrvale (2013. aastal andis selle kohta aru 24 liikmesriiki, märkides, et keskmiselt 28 % B-kategooria rajatistest kaldus nõuetest kõrvale). Eespool esitatud teave kinnitab, et sellist kõrvalekaldumist käsitlevad seiret ja aruandlust käsitleva määruse sätted (pidades silmas asjaolu, et käitaja peab neid kõrvalekaldeid nõuetekohaselt põhjendama ja pädev asutus peab need heaks kiitma) on praktikas kohaldatavad ning käitajad järgivad neid nõudeid üldiselt korralikult.

Õhusõidukikäitajate puhul on heite seireks vähem võimalusi. Võimalik on kasutada vaid arvutustel põhinevat meetodit, kusjuures peamine näitaja on kütusetarbimine, 52 mis määratakse kindlaks ELi HKSiga hõlmatud lendude puhul.

7.3.Akrediteeritud tõendamine

Akrediteerimist ja tõendamist käsitleva määrusega on 3. etapi jaoks ja hilisemaks ajaks kehtestatud kogu ELi hõlmav ühtlustatud lähenemisviis tõendajate akrediteerimiseks. Juriidilisest isikust tõendajad peab akrediteerima riiklik akrediteerimisasutus, et need isikud saaksid teha tõendamistoiminguid vastavalt akrediteerimist ja tõendamist käsitlevale määrusele. Vaid füüsiliste isikute puhul võib liikmesriik võimaldada akrediteerimise alternatiivina sertifitseerimist 53 . Uue ühtse akrediteerimissüsteemi eeliseks on, et see võimaldab tõendajatel tegutseda vastastikuse tunnustamise alusel kõigis liikmesriikides. Seega kasutatakse täiel määral ära siseturu pakutav eelis ja aidatakse tagada teenuse üldine piisav kättesaadavus.

ELi HKSi direktiivi artikli 21 alusel on liikmesriigid teada andnud mitmetest akrediteeritud tõendajatest eri akrediteerimisulatuste lõikes 54 . Kokku on kõigi tegevusalade puhul akrediteeritud 1 044 tõendajat (ühel tõendajal võib olla mitu akrediteerimisulatust, seega ei näita see arv tõendajate koguarvu). Tõendajate vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel toimub edukalt: enamik liikmesriike (28) andis teada, et nende territooriumil tegutseb vähemalt üks välisriigi tõendaja. Tõendajate kättesaadavus ei kujutanud endast süsteemis kitsaskohta ei esimesel ega ka teisel akrediteerimist ja tõendamist käsitleva määruse rakendamise aastal.

Tõendajate vastavus akrediteerimist ja tõendamist käsitleva määruse nõuetele on kõrge, sest liikmesriigid on teada andnud vähestest kehtestatud haldusmeetmetest 55 . Erandiks on ühe tõendaja tegevuse peatamine, ühe tõendaja akrediteeringu tühistamine ning kuus akrediteerimisulatuse vähendamist. Seitse liikmesriiki andsid teada tõendaja vastu esitatud kaebustest, kuid 99 % juhtudest on need kaebused lahendatud. Kaheksa liikmesriiki andsid teada mõningasest nõuetele mittevastavusest seoses teabevahetusega, mis peab toimuma riikliku akrediteerimisasutuse ja pädevate asutuste vahel.

8.LIIKMESRIIKIDES TEHTUD HALDUSKORRALDUSTE ÜLEVAADE

ELi HKSi rakendamisel liikmesriikides kasutatakse erinevaid lähenemisviise seoses vastutavate pädevate asutuste määramisega. Enamik liikmesriike on kasutanud olemasolevaid struktuure, samas mõned on loonud uued organid, mille ülesanne on spetsiaalselt ELi HKSi rakendamine. Seega on mõnes liikmesriigis rakendamisse kaasatud mitmed kohalikud asutused ja teistes on otsustatud tsentraliseeritud lähenemisviisi kasuks. Artikli 21 alusel esitatud aruannetest saab mõningase ülevaate iga liikmesriigi valitud organisatsioonilisest ülesehitusest. Keskmiselt on ELi HKSi rakendamisse kaasatud neli erinevat pädevat asutust. 15 liikmesriiki on teada andnud, et kaasatud on kohalikud ametiasutused – tavaliselt lubade väljastamiseks ning seoses seire, aruandluse ja tõendamisega. Ametiasutuste tegevuse koordineerimine on üks oluline aspekt, mille abil tagada igas liikmesriigis õigusnõuete ühetaoline ja korrektne kohaldamine. See on tagatud seiret ja aruandlust käsitleva määruse asjakohaste sätetega. Pädevate asutuste tegevuse koordineerimisega seoses andsid liikmesriigid teada, et nad kasutavad vastavalt vajadusele eri vahendeid. 2014. aastaga seoses andsid kümme liikmesriiki teada, et nad on võtnud vastu õigusaktid seirekavade või heitearuannete keskseks haldamiseks, ning kaheksa liikmesriigi puhul annab keskasutus siduvaid juhiseid ja suuniseid. 12 liikmesriiki andsid teada, et nad korraldavad ametiasutustele korrapäraselt seminare, kuid vaid kaheksa andsid teada pädevatele asutustele ette nähtud ühiskoolitustest. Ühise IT-platvormi kui koordineerimisvahendi kasutamisest andsid teada kaheksa liikmesriiki.

Seoses liikmesriikide võetava haldustasuga (lubade väljastamise ja heakskiidetud seirekavadega seotud tasu) andsid 14 liikmesriiki teada, et nad ei küsi käitajatelt mingeid tasusid. Õhusõidukikäitajad ei maksa tasu 16 riigis. Kuus liikmesriiki andsid teada, et nad koguvad käitistelt või õhusõidukikäitajatelt aastatasu. Need aastatasud jäävad vahemikku 671 – 5 250 eurot käitaja kohta. Kahe riigi puhul on see tasu väljendatud summana (0,02–0,07 eurot) LHÜ kohta. 17 liikmesriiki andsid teada, et nad koguvad tasu erinevate konkreetsete teenuste eest, näiteks seirekavade heakskiitmise või seirekavade või lubade muutmise eest. Need tasud on väga erineva suurusega, ulatudes alla 100 eurost kuni rohkem kui 3 000 euroni uue seirekava heakskiitmise eest.

Üldiselt võib teha järelduse, et liikmesriikide süsteemid on enamasti tõhusad, sest need on ühendatud riigi haldusvõrgustikuga. Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet. Teabevahetust liikmesriikide kohalike ametiasutuste vahel ja parimate tavade vahetamist pädevate asutuste vahel tuleks jätkuvalt parandada.

9.NÕUETE JÄRGIMINE JA JÕUSTAMINE

Liikmesriikide pädevad asutused aitavad olulisel määral tagada nõuete hoolikat järgimist käitajate poolt, viies selleks läbi iga-aastaste heitearuannetega seotud erinevaid nõuetele vastavuse kontrolle. 2015. aastal artikli 21 alusel esitatud aruannetes sisalduva teabe kohaselt kontrollisid kõik liikmesriigid (välja arvatud SE) 95–100 % iga-aastaste heitearuannete puhul nende täielikkust ja sisemist terviklikkust. Peale selle kontrolliti umbes 80 % aruannete puhul nende kooskõla seirekavadega ning keskmiselt 72 % aruannetest võrreldi eraldamisandmetega. 24 liikmesriiki andsid teada, et nad teevad ristkontrolle eesmärgiga võrrelda aruandeid muude andmete/üksikasjadega.

Kõigi eespool nimetatud kontrollide eesmärk on täiendada tõendaja tööd ning tagada seire-, aruandlus- ja tõendamissüsteemi väga hea kvaliteet. Pärast tõendamist tuvastasid pädevad asutused 2014. aastal (ja 2013. aastal) vigu ainult 0,2 % aruannetes.

Liikmesriikide poolt teatatud selliste juhtumite arv, kus pädev asutus pidi andma konservatiivse hinnangu käitise heitele, 56 on veel üks näitaja, mis kinnitab, et ELi HKSi nõuetele vastavuse süsteem toimib hästi. 14 liikmesriiki andsid teada kokku 37 sellisest juhtumist (0,3 % käitistest), millega oli seotud 9,1 miljonit tonni CO2 (0,5 % 2014. aastal teatatud tõendatud koguheitest). Võrdluseks võib öelda, et 2013. aastal andsid 12 liikmesriiki teada kokku 70 sellisest juhtumist (0,6 % käitistest), millega oli seotud 2,7 miljonit tonni CO2 (0,14 % 2013. aastal teatatud tõendatud koguheitest).

Eespool esitatud arvud näitavad, et pädevate asutuste tehtavad kontrollid on olulised, olenemata kolmandate isikute poolsest tõendamisest. Samas nähtub tulemustest, et 99,5 % käitistest siiski järgivad ELi HKSi aruandlusnõudeid.

ELi HKSi direktiivis on ülemäärase heite eest ette nähtud rahatrahv 100 eurot iga sellise õhku paisatud CO2 tonni kohta, mille eest käitaja ei ole LHÜsid tähtajaks tagastanud. Nagu märkis Euroopa Kontrollikoda, 57 on ELi HKSi nõuete järgimise määr väga kõrge: igal aastal on umbes 99 % heitest tegelikult kaetud vajaliku arvu LHÜdega. ELi HKSi eeskirjade järgimise määr oli väga kõrge ka lennundussektoris: nõuetele vastasid õhusõidukikäitajad, kes paiskasid õhku üle 99,5 % ELi HKSiga hõlmatud lennundusvaldkonna heitest. See hõlmab ka üle 100 väljaspool ELi asuva ärilise lennutranspordiga tegeleva lennundusettevõtja, kes teostasid lende EMPs.

2014. aastal olid ülemäärase heite trahvi määranud vähesel arvul juhtudel (umbes 0,1 % käitiste puhul) kuus liikmesriiki (DE, ES, PL, PT, RO, UK). Nagu direktiiviga on ette nähtud, peaksid liikmesriigid suurendama trahvi vastavalt Euroopa tarbijahinnaindeksile 58 .

Muud liikmesriikides kohaldatavad karistused on rikkumise liigi ja karistuse suuruse poolest väga erinevad. Paljud liikmesriigid andsid teada, et karistuse määrab kohus konkreetsest juhtumist lähtuvalt. Enamik liikmesriike andis teada trahvi alam- ja/või ülemmäära (vastavalt sellele, kumba kohaldatakse), kusjuures alammäär jäi vahemikku mõnesajast eurost kuni 75 000 euroni ning ülemmäär ulatus 5 000 eurost 15 miljoni euroni. Seitse liikmesriiki andsid teada, et üks võimalik karistus on vabadusekaotus.

Nii 2014. kui ka 2013. aastal järgis üle 99 % käitistest nõuet esitada tõendatud iga-aastased heitearuanded õigeaegselt. Oluline on ka see, et käitajad järgiksid oma kasvuhoonegaaside heiteluba ja heakskiidetud seirekava. Artikli 21 alusel on liikmesriigid teada andnud meetmetest, mida nad kohaldavad nõuete võimalikult täpse järgimise tagamiseks. 2014. aruandlusaastaga seoses märkisid 31st aruandvast riigist 25, et nad korraldasid korrapäraseid kohtumisi sektori esindajate ja/või tõendajatega. Pädevate asutuste läbiviidud kohapealsetest ja pistelistest kontrollidest andsid teada 23 liikmesriiki. 24 liikmesriiki väitsid, et nad keelavad LHÜde müügi seniks, kuni käitised ei täida nõudeid. Vaid 11 liikmesriiki andsid teada, et nad avaldavad nende käitajate nimed, kes ei täida seiret ja aruandlust käsitlevas määruses või akrediteerimist ja tõendamist käsitlevas määruses sätestatud nõudeid. Need meetmed paistavad olevat mõistlikkuse piires tõhusad. Vaid kümme liikmesriiki andsid teada trahvide määramisest 2014. aastal. Vabadusekaotuse kohaldamisest teada ei antud. Kõige sagedasem põhjus trahvi määramiseks oli tõendatud heidet käsitleva aruande tähtajaks esitamata jätmine (seitsmes liikmesriigis – ES, HU, PL, PT, RO, SK, UK) ning loatingimuste mittejärgimine (viies liikmesriigis – ES, GR, HU, NL, UK).

ELi HKSi nõuete järgimise foorum kujutab endast jätkuvalt tõhusat mehhanismi seire-, aruandlus- ja tõendamisalase teabe jagamiseks liikmesriikide ja pädevate asutuste vahel ning parimate tavade kindlaksmääramiseks, et tagada süsteemi tõhus rakendamine. Iga-aastane nõuete järgimise konverents korraldatakse tavaliselt selleks, et tagada võimalikult suur teadlikkus nõuete järgimise foorumi tegevusest, eelkõige seoses tööga, mida tehakse foorumi viies rakkerühmas sellistes valdkondades nagu seire ja aruandlus, akrediteerimine ja tõendamine, lennundus, elektrooniline aruandlus ning CO2 kogumine ja säilitamine. Kõigile ELi HKSi pädevatele asutustele on kättesaadavad rakkerühmade kohtumisi ja käimasolevat tööd käsitlevad üksikasjad.

Registrihaldajate töörühm kujutab endast liikmesriikide ja komisjoni kui põhihaldaja vahelist koostööfoorumit sellistes küsimustes ja menetlustes, mis on seotud liidu registri toimimisega ja registrit käsitleva määruse rakendamisega.

10.ELi HKSi STRUKTUURIREFORM

10.1.Enampakkumisel müügi edasilükkamine perioodi lõppu ja    turustabiilsusreserv

Euroopa CO2-turgu iseloomustab praegu üha kasvav tasakaaluhälve LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel (vt punkt 4.3).

Selleks et leevendada ülejäägi mõju, otsustati lühiajalise meetmena 3. etapi alguses edasi lükata 900 miljoni LHÜ enampakkumisel müümine. Samal ajal – võttes arvesse ülejäägi struktuurilist ja pikaajalist laadi – jätkas komisjon avalikke konsultatsioone CO2-turgu käsitlevas 2012. aasta aruandes välja pakutud ELi HKSi struktuurireformi võimaluste üle. Eelistatud valikuna kerkis neist aruteludest esile sellise turustabiilsusreservi kontseptsioon, mis muudaks LHÜde enampakkumistel müümise paindlikumaks ja suurendaks vastupidavust šokkidele. Komisjon esitas turustabiilsusreservi loomist käsitleva vastava seadusandliku ettepaneku 2014. aasta jaanuaris. Selline turustabiilsusreserv loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsusega (EL) 2015/1814.

Turustabiilsusreservil on kaks eesmärki: esiteks, käsitleda seda olemasolevat tasakaaluhälvet LHÜde pakkumise ja nõudluse vahel ELi HKSis ning, teiseks, suurendada ELi HKSi vastupanuvõimet tulevastele suurtele nõudlus- või pakkumisšokkidele.

Reserv hakkab toimima alates 2019. aasta jaanuarist. LHÜsid lisatakse reservi siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on üle 833 miljoni. Reservi kantakse ka 900 miljonit edasilükkamismeetmega hõlmatud LHÜd ja praegu teadmata kogus eraldamata LHÜsid. LHÜd vabastatakse turustabiilsusreservist siis, kui ringluses olevate LHÜde koguarv on alla 400 miljoni või kui võetakse vastu meetmed ELi HKSi direktiivi artikli 29a alusel.

Reserv on täiel määral integreeritud ELi HKSi kehtivasse raamistikku.

Reservi toimimist käsitlevad täiendavad tehnilised selgitused on esitatud punktis 4.3.

10.2.ELi HKSi reform

ELi riigipead ja valitsusjuhid otsustasid 2014. aasta oktoobris – 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku raames –, et hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos turustabiilsusreserviga saab olema peamine mehhanism, mille abil saavutada ELi HKSi raames heite vähendamine 43 % võrreldes 2005. aastaga. 2015. aasta juulis esitas komisjon seadusandliku ettepaneku ELi HKSi läbivaatamiseks 4. etapi jaoks (2021–2030). Peamised muudatused on järgmised.

LHÜde koguarv peab alates 2021. aastast vähenema praeguse 1,74 % asemel 2,2 % aastas.

Ettepanekuga arendatakse veelgi edasi prognoositavaid, kindlaid ja õiglasi eeskirju, mille abil tegeleda kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga. Tasuta eraldamise süsteem vaadatakse läbi eesmärgiga jaotada olemasolevad LHÜd kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil neile sektoritele, kus valitseb kõige suurem oht, et tootmine viiakse EList välja (kokku umbes 50 sektorit).

Luuakse innovatsioonifond, mille eesmärk on laiendada praegu innovatiivsete tehnoloogiate tutvustamise projektidele antavat toetust ka läbimurdetehnoloogiate arendamisele tööstuses. Tasuta LHÜd on jätkuvalt kättesaadavad selleks, et moderniseerida elektrienergiasektorit väiksema sissetulekuga liikmesriikides. Lisaks moodustatakse asjakohane moderniseerimisfond, et hõlbustada investeerimist elektrienergiasektori ja suuremate energiasüsteemide moderniseerimisse ning suurendada energiatõhusust neis liikmesriikides.

Ettepanek on esitatud vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning arvamuse esitamiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele.

11.JÄRELDUSED JA VÄLJAVAATED

Viimasel aastakümnel on ELi HKSi abil vähendatud ELis heidet ning innustatud teisi rahvusvahelisi partnereid kasutama CO2-heite maksustamist kui kulutõhusat stiimulit nende majanduse CO2-heite järkjärguliseks, kuid pidevaks vähendamiseks tulevaste põlvkondade heaolu nimel. Alates 2005. aastast on see süsteem andnud hinnasignaale tehastele, elektrijaamadele ja muudele süsteemiga hõlmatud käitistele, et edendada investeeringuid keskkonnahoidlikesse, vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse. Süsteem on aidanud tõendada, et CO2 hinnastamine on tõhus viis, kuidas saavutada kulutõhus heite vähendamine, motiveerida ettevõtjaid ja aidata tuua turule innovatiivseid tehnoloogiaid.

ELi HKSi algusaegadel kogetud n-ö kasvuraskused on praeguseks suures osas ületatud. Näiteks elektrijaamadele LHÜde tasuta eraldamise järkjärguline kaotamine 2013. aastal on edukalt aidanud käsitleda juhusliku kasumi probleemi nende elektrijaamade puhul, kelle jaoks oli lihtne kanda CO2-ga seotud kulud elektrihinna kaudu tarbijatele edasi. 3. etapi kahe esimese aasta jooksul ilmnes, et süsteemi ülesehitus on töökindel ning et ELi HKSi abil on loodud toimiv turuinfrastruktuur ja likviidne turg.

Kuigi algsed probleemid said lahendatud, on 2008. aasta finantskriisi järgsetel üldisematel makromajanduslikel oludel olnud oluline mõju nõudluse ja pakkumise tasakaalule ELi HKSis, põhjustades 24 kuu jooksul enam kui 2 miljardi LHÜ suuruse turuülejäägi, mis lähiaastatel tõenäoliselt veelgi suureneb ja eksisteerib ligikaudu praegusel tasemel ka 2030. aastal. Viimastel aastatel toimunud intensiivsed arutelud selle üle, kuidas reageerida sellele ootamatule ja järsku tekkinud nähtusele, on kaasa toonud otsused algsete edasilükkamismeetmete võtmise kohta – kusjuures neid meetmeid juba rakendatakse – ning 2019. aastast rakendatava turustabiilsusreservi moodustamise kohta. Nende otsustega on suunatud ELi HKS kursile, mis aitab tal lähiaastatel olulise koha järk-järgult tagasi võita.

Koos süsteemi kavandatud läbivaatamisega – läbivaadatud süsteemi hakatakse kohaldama alates 4. etapist (2021–2030) – aitavad need meetmed tagada, et ELi kliimapoliitika nurgakiviks olev ELi HKS on jätkuvalt tõhus viis heite vähendamiseks järgmisel aastakümnel. Nõudlikud kliimameetmed loovad ärivõimalusi ja avavad uusi turge innovatsioonile ning soodustavad vähese CO2-heitega tehnoloogiate kasutamist.

Komisjon jätkab CO2-turu jälgimist ja esitab järgmise aruande 2016. aasta lõpus.

LISA 

Tabel. Pakkumise ja nõudlusega seotud HKSi elemendid.

(1)

  http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52015DC0080 .

(2)

http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/145356.pdf.

(3)

COM(2012) 652 (final), http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/reform/docs/com_2012_652_et.pdf .

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(5)

 http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR15_06/SR15_06_ET.pdf.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ, 23. aprill 2009, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63).

(7)

Komisjoni määrus (EL) nr 1031/2010, 12. november 2010, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) kohase kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta (ELT L 302, 18.11.2010, lk 1).

(8)

Komisjoni määrus (EL) nr 601/2012, 21. juuni 2012, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(9)

 Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012, 21. juuni 2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 181, 12.7.2012, lk 1).

(10)

Komisjoni 8. novembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1123/2013 (rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ) (ELT L 299, 9.11.2013, lk 32) määratakse kindlaks iga käitaja ja õhusõidukikäitaja rahvusvaheliste ühikute kasutusõigused kuni 2020. aastani.

(11)

Komisjoni määrus (EL) nr 389/2013, 2. mai 2013, millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011 (ELT L 122, 3.5.2013, lk 1).

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 600/2014, 15. mai 2014, finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(13)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 596/2014, 16. aprill 2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1359/2013/EL, 17. detsember 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside saastekvootide enampakkumiste ajastamist käsitlevate sätete täpsustamiseks (ELT L 343, 19.12.2013, lk 1).

(15)

COM(2014) 15 final, http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2014:0015:FIN:ET:PDF .

(16)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/1814, 6. oktoober 2015, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

(17)

ELi HKSi algse kohaldamisala mõttes hõlmas lennundustegevus kõiki lende selle liikmesriigi territooriumil asuvalt lennuväljalt või seal asuvale lennuväljale, mille suhtes kohaldatakse aluslepingut, välja arvatud mõned erandid, mis olid loetletud ELi HKSi direktiivi I lisas. Kuid pidades silmas ICAOs toimunud läbirääkimisi, mille eesmärk oli teha ettepanek lennundusvaldkonna heite vähendamise jaoks sellise mehhanismi kehtestamiseks, mis hõlmaks kogu ülemaailmset turgu, on seda kohaldamisala ajutiselt vähendatud. Praegu (kuni 2016. aasta lõpuni) on hõlmatud vaid EMPs toimuvad lennud.

(18)

 Artikli 21 alusel esitatud aruannete puhul hõlmab mõiste „liikmesriigid” ELi 28 liikmesriiki ja EMP riike (Island, Norra ja Liechtenstein).

(19)

Artikli 21 alusel esitatavad aruanded aasta (N) kohta tuleb esitada järgmise aasta (N+1) 30. juuniks. Aruanded esitatakse Eioneti kaudu, mis on Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja selle liikmete ning koostööd tegevate riikide andme- ja teabevoogude koostöövõrgustik.

(20)

Vt komisjoni määrus (EL) nr 601/2012, mille kohaselt C-kategooria käitised paiskavad õhku üle 500 000 CO2-ekvivalenttonni aastas, B-kategooria käitised paistavad õhku 50 000–500 000 CO2-ekvivalenttonni aastas ja A-kategooria käitised paiskavad õhku alla 50 000 CO2-ekvivalenttonni aastas. Lisaks on vähese heitega käitised need A-kategooria käitised, mis paiskavad õhku alla 25 000 CO2-ekvivalenttonni aastas.

(21)

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ET L 140, 5.6.2009, lk 136).

(22)

Komisjoni otsus 2010/2/EL, 24. detsember 2009, millega määratakse kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 1, 5.1.2010, lk 10).

(23)

Komisjoni otsus 2014/746/EL, 27. oktoober 2014, millega määratakse ajavahemikuks 2015–2019 kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ selliste sektorite ja allsektorite loetelu, mille puhul kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (ELT L 308, 29.10.2014, lk 114).

(24)

Näitajad hõlmavad kuni 2015. aasta juulini saadud teatisi ning need võivad palju muutuda liikmesriikide hilisemate teatiste põhjal.

(25)

Esialgne arv enne tabelis allpool märgitud vähenduste kohaldamist.

(26)

Vt joonealune märkus nr 7.

(27)

Euroopa energiabörsi (European Energy Exchange AG; EEX) ja kontinentidevahelist kaubabörsi (Intercontinental Commodity Exchange; ICE) nimetati enampakkumisi käsitleva määruse III lisas vastavalt Saksamaa ja Ühendkuningriigi kasutatavate ühismeetme väliste enampakkumisplatvormidena. Poola ei ole veel määranud oma ühismeetme välist enampakkumisplatvormi ning kasutab seni ühist enampakkumisplatvormi üleminekuplatvormina.

(28)

 3. etapi LHÜde varajased enampakkumised viidi läbi 2012. aastal, pidades silmas elektrienergia sektoris valitsevat laialdast kaubandustava müüa energiat forvardlepingute alusel ja osta vajalik sisend (sealhulgas LHÜd) siis, kui müüakse oma väljundit.

(29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 377/2013/EL, 24. aprill 2013, ajutise erandi tegemise kohta direktiivist 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem (ELT L 113, 25.4.2013, lk 1).

(30)

2015. aasta puhul viitab näitaja enampakkumistel müüdavate LHÜde arvule vastavalt avaldatud enampakkumiskalendritele.

(31)

Sellised aruanded on kättesaadavad komisjoni asjakohasel veebisaidil, kust võib leida ka muud teavet enampakkumiste kohta: http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/cap/auctioning/documentation_en.htm .

(32)

Erandit on õigus kasutada Bulgaarial, Eestil, Küprosel, Leedul, Lätil, Maltal, Poolal, Rumeenial, Tšehhi Vabariigil ja Ungaril. Malta ja Läti otsustasid seda mitte kasutada.

(33)

Nii puhta arengu mehhanismi kui ühisrakenduse projektidest saadakse Kyoto protokolli kohaseid CO2 arvestusühikuid: vastavalt tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid (THVd) ja heitkoguste vähendamise ühikuid (HVÜd), millest igaüks vastab 1 tonnile CO2-le.

(34)

Komisjoni määrus (EL) nr 550/2011, 7. juuni 2011, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ määratakse kindlaks teatavad piirangud, mida kohaldatakse tööstusgaasiprojektide eest saadud rahvusvaheliste ühikute kasutamise suhtes (ELT L 149, 8.6.2011, lk 1).

(35)

 Ühisrakenduse 1. rada on seotud menetlusega, mille raames asukohariik võib pärast tõendamist väljastada ühisrakenduse ühikuid ilma asja ühisrakenduse järelevalveasutusele suunamata.

(36)

 Ühisrakenduse 2. rada on seotud menetlusega, kus tõendamine toimub ühisrakenduse järelevalveasutuse kehtestatud menetluse alusel. Enne seda, kui asukohariik saab väljastada ja üle kanda ühikuid, peab 2. raja puhul ühisrakenduse järelevalveasutuse akrediteeritud sõltumatu üksus tegema kindlaks, kas on täidetud asjakohased nõuded.

(37)

Eraldamata LHÜd on ühikud, mida ei ole eraldatud ELi HKSi direktiivi artikli 10a lõike 7 alusel, s.t LHÜd, mis jäävad uute osalejate reservi, ning artikli 10a lõigete 19 ja 20 kohaldamisest tulenevad LHÜd, s.t ühikud, mis on ette nähtud tasuta eraldamiseks käitistele, kuid mis jäid eraldamata tegevuse (osalise) lõpetamise või tootmisvõimsuse märkimisväärse vähendamise tõttu.

(38)

LHÜde ülekandmist käsitlev selgitus on esitatud veebisaidil http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/registry/faq_en.htm .

(39)

See hõlmab ka kehtetuks tunnistatud LHÜsid.

(40)

Riiklikud rakendusmeetmed on komisjoni otsuse 2011/278/EL kohased meetmed, mille raames arvutatakse välja selliste tasuta LHÜde esialgne arv, mis eraldatakse kõigi liikmesriikide ja EMP-EFTA riikide territooriumil igale käitisele, millest on komisjoni teavitatud.

(41)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/101/EÜ, 19. november 2008, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 8, 13.1.2009, lk 3).

(42)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 421/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet (ELT L 129, 30.4.2014, lk 1).

(43)

Andmed 2015. aasta septembri seisuga.

(44)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(45)

Esmasturu järelevalve on jätkuvalt hõlmatud enampakkumisi käsitleva määrusega, välja arvatud turu kuritarvitamisega seotud küsimused, mille suhtes kohaldatakse vahetult turu kuritarvitamist käsitlevat direktiivi.

(46)

Kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed on juba kohustuslikud esmasturul ja järelturul LHÜde tuletislepingute puhul.

(47)

LHÜde suhtes kohaldatakse käibemaksu, sest nende näol on tegemist maksustatava teenuste osutamisega.

(48)

Pöördmaksustamisega nihkub vastutus käibemaksu tasumise eest müüjalt kauba või teenuse ostjale ning selle näol on tegemist käibemaksupettuste vastase tõhusa kaitsemeetmega.

(49)

Kuigi seda meetodit nimetatakse arvutuspõhiseks, on selle puhul siiski vajalikud mitmed mõõtmised. Eelkõige tuleb mõõta heite põhjustanud kütuste ja materjalide hulka. Seejärel arvutatakse heide koguse ja heiteteguri (ja vajaduse korral muude tegurite) korrutisena. Palju heiteid tekitavate ja/või heterogeensemate kütuste ja materjalide puhul on vaja heitetegurite kindlaksmääramiseks keemilised analüüsid. Muudel juhtudel võib kasutada tegurite vaikeväärtusi.

(50)

Mõõtmisel põhinev meetod hõlmab heite pideva mõõtmise süsteemide kasutamist.

(51)

Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 artikkel 26.

(52)

Muud näitajad on heitetegur, mille puhul kasutatakse tavaliselt standardväärtust, ja kütuse tihedus, mille puhul võidakse samuti sageli aluseks võtta standardväärtus.

(53)

Vaid üks liikmesriik on teada andnud, et ta on kasutusele võtnud sellise sertifitseerimissüsteemi, ning selle süsteemi alusel on sertifitseeritud vaid üks tõendaja.

(54)

Tõendajate akrediteerimisulatused on määratletud akrediteerimist ja tõendamist käsitleva määruse I lisas, kus neid seostatakse ELi HKSi direktiivi I lisas loetletud tegevusaladega.

(55)

Võimalikud haldusmeetmed on akrediteeringu peatamine või kehtetuks tunnistamine või akrediteerimisulatuse vähendamine.

(56)

See on nii juhul, kui käitaja ei esita tõendatud heidet käsitlevat aruannet või kui pädev asutus tuvastab aruandes tõsised ebatäpsused või mittevastavused.

(57)

Vt joonealune märkus 5.

(58)

  http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Glossary:Harmonised_index_of_consumer_prices_(HICP)

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,18.11.2015

COM(2015) 576 final

LISA

Aruanne direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) läbivaatamise kohta

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne kliimameetmete rakendamise kohta, sealhulgas aruanne Euroopa süsinikdioksiidituru toimimise kohta ning aruanne direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) läbivaatamise kohta

(vastavalt Euroopa Palamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse
(EL) nr 525/2013 (kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artiklile 21, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) artikli 10 lõikele 5 ja artikli 21 lõikele 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) artiklile 38)

{SWD(2015) 246 final}

1.SISSEJUHATUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist (süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiv), võeti vastu 2009. aasta kliima- ja energiapaketi osana. Sellega nähakse ette süsinikdioksiidi (CO2) keskkonnaohutu geoloogilise säilitamise õigusraamistik. Direktiivi eesmärk on tagada, et puuduks oluline CO2 lekke oht või oht rahvatervisele või keskkonnale, ning ennetada mis tahes kahjulikku mõju transpordivõrgustiku või säilitamiskohtade ohutusele; seega käsitletakse direktiivis avalikkusele muret valmistavaid küsimusi. Samuti sisaldab direktiiv sätteid CO2 kogumise ja säilitamisega seotud kogumis- ja transpordiaspektide kohta, kuigi need tegevused on peamiselt hõlmatud ELi kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega, näiteks keskkonnamõju hindamise direktiivi 1 ja tööstusheidete direktiiviga 2 .

Euroopa Komisjon leiab, et täielikud ülevõtmismeetmed on olemas kõigis liikmesriikides peale ühe, kellega on arutelud veel pooleli. Komisjon kontrollib nüüd nende meetmete vastavust direktiivile.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi artikli 38 kohaselt peab komisjon hindama kõnealuse direktiivi toimimist ja esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks 2015. aastaks selle kohta aruande ning vajaduse korral ettepaneku direktiivi muutmiseks.

Käesolevas aruandes hinnatakse direktiivi tulemuslikkust, tõhusust, sidusust, asjakohasust ja ELi lisaväärtust ka komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames 3 .

Samuti hinnatakse CO2 kogumise ja säilitamise kasutuselevõtu ulatust ning sõnastatakse edasised sammud, mis tuleb astuda kasutuselevõtu kiirendamiseks seoses laiema majandusliku ja poliitilise keskkonnaga.

2.METOODIKA

Käesolevas aruandes esitatud järelduste toetamiseks korraldati veebipõhine uuring ning viidi läbi konsultatsioonid sidusrühmade ja ekspertidega. Ettevõtjad ja käitiste esindajad, teadusuuringuid tegevad organisatsioonid ja valitsusvälised organisatsioonid andsid uuringu käigus üle 100 vastuse. Neid vastuseid täiendati suunitletud küsitluste, kirjanduse ülevaate ja juhtumiuuringute abil. Peale selle konsulteeris komisjon liikmesriikidega direktiivi artikli 27 lõike 2 alusel moodustatud teabevahetuse töörühma kaudu. Uuring ja analüüs põhinesid artiklis 38 loetletud hindamiskriteeriumidel ning õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidel. Täiendavad üksikasjad on esitatud hindamisaruandes 4 .

Läbivaatamist takistab asjaolu, et praeguseks on CO2 kogumise ja säilitamise käitisi (käitisi, kes tegelevad CO2 kogumise, transpordi ja säilitamisega) suudetud luua direktiivi vastuvõtmise ajal loodetust palju vähem. Vaid ühel projektil – projekt „ROAD” Madalmaades 5 – on olemas praktiline kogemus seoses direktiivi rakendamisega mujal kui uuringulubade väljastamise ning suurte põletusseadmete CO2 kogumise ja säilitamise eesmärgil moderniseerimise teostatavuse uurimise vallas. Selleks et igakülgselt kontrollida direktiivi sisu toimimist ning anda põhjalik hinnang direktiivi tõhususele ja tulemuslikkusele, oleks olnud vaja suuremaid kogemusi direktiivi kohaldamisel ning CO2 kogumisel ja säilitamisel üldiselt.

3.CO2 KOGUMISE JA SÄILITAMISE TEHNOLOOGIA KASUTUSELEVÕTU HETKESEIS

2008. aasta juunis kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles töötama võimalikult kiiresti välja mehhanismi liikmesriikide ja erasektori investeeringute stimuleerimiseks, et tagada 2015. aastaks kuni 12 süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiat kasutava näidisjaama ehitamine ja käitamine eesmärgiga panustada kliimamuutuste leevendamisse. Seda eesmärki ei ole saavutatud ning Euroopas on vaid kaks suurt CO2 kogumise ja säilitamise käitist (mõlemad asuvad Norras).

Komisjoni seisukohta seoses CO2 kogumise ja säilitamisega on kinnitatud mitmes poliitikadokumendis 6 . Dekarboniseerimise sihtide saavutamiseks tuleb CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia võtta umbes 2030. aastast alates kasutusele fossiilkütuseid kasutavates elektrijaamades 7 . Pikemas perspektiivis võib CO2 kogumine ja säilitamine olla ainus olemasolev võimalus, mille abil vähendada suurtest tööstusprotsessidest tekkivaid otseheiteid 8 .

Siiani on ühele CO2 kogumise ja säilitamise projektile – Ühendkuningriigi projektile „White Rose” – eraldatud 300 miljonit eurot programmi „NER300” teise taotlusvooru raames 9 . Lisaks on Ühendkuningriik sõlminud uurimislepingud seoses projektidega „White Rose” ja „Peterhead” 10 . Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava (EEPR) 11 alusel eraldati CO2 kogumise ja säilitamisega seotud tutvustamisprojektidele 1 miljard eurot. Praegu on pooleli kaks projekti, nimelt projekt „ROAD” Madalmaades ja projekt „Don Valley” Ühendkuningriigis. Kokku on ELis planeerimisjärgus neli projekti, mis võiksid tegevust alustada 2020. aasta paiku. Kui projektid on tegevust alustanud, peaks nende abil saadud kogemused täiendama kahest maagaasi tootmisega seotud Norra äriprojektist – Sleipner ja Snøhvit – saadud kogemusi. Kuid edusamme seoses suurte CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia projektidega tehakse Euroopas oodatust palju aeglasemalt.

Väljaspool ELi on praegu kas pooleli või väljatöötamisel 20 suurt CO2 kogumise ja säilitamisega seotud projekti. Nende näol on enamasti tegemist fossiilkütuste taaskasutamise suurendamisega seotud tööstusprojektidega, mis pakuvad täiendavat majanduslikku kasu 12 .

CO2 kogumine ja kasutamine on suhteliselt uus meetod, mis võimaldab taaskasutada süsinikdioksiidi mitmel otstarbel lähteainena. CO2 kogumisel ja kasutamisel on eeldatavasti palju väiksem mõju kliimamuutuste leevendamisele kui CO2 kogumisel ja säilitamisel, kuid see võib tuua mitut liiki kasu, muu hulgas võidakse selle abil lisada majanduslikku väärtust CO2 kogumise ja säilitamise projektidele.

4.SÜSINIKDIOKSIIDI KOGUMISE JA SÄILITAMISE DIREKTIIVI LÄBIVAATAMINE

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiiviga nähakse ette raamistik CO2 säilitamisega seotud keskkonna-, tervise- ja ohutusalaste mureküsimuste käsitlemiseks. Selle abil ühtlustatakse kogu CO2 kogumise, transpordi ja säilitamise tsükliga seotud haldusmenetlused kõigis liikmesriikides ning seeläbi tagatakse kõnealuse direktiiviga investoritele vajalik õiguskindlus CO2 kogumiseks ettenähtud suurte käitiste ja CO2 transpordiks ettenähtud torujuhtmete ehitamiseks ning CO2 säilitamiskohtade arendamiseks.

Käesolevas osas vaadeldakse konkreetseid küsimusi, millele komisjonil paluti vastata õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamise protsessi raames ning direktiivi artiklist 38 lähtuvalt.

Tõhusus ja tulemuslikkus

Rajatud CO2 kogumise ja säilitamise käitiste arv on oodatust palju väiksem tehnoloogia äriliste kasutusvõimaluste puudumise tõttu, mis tuleneb suuresti ülemaailmsest majanduslangusest ja madalast CO2-hinnast. Tehnoloogiaga seotud praktilise kogemuse puudumise tõttu on raske hinnata edusamme selliste eesmärkide saavutamise suunas nagu õiguskindluse pakkumine, selle tagamine, et käitised on keskkonna ja inimeste tervise jaoks ohutud, ning tulemuslikkuse kindlaksmääramine halduskulude või regulatiivse koormuse hindamise kaudu. Praktilise kogemuse puudumine seoses selliste CO2 kogumise ja säilitamise projektidega, mis peavad läbima süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivis kirjeldatud regulatiivse protsessi, ei võimalda teha kindlaks liikmesriikidele kaasnenud rakendamiskulusid käsitlevaid andmeid ja sellest tulenevalt ka hinnata direktiivi tulemuslikkust.

Asjakohasus

Direktiivis keskendutakse põhiküsimustele, mis on vaja lahendada selleks, et leppida kokku CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia väljatöötamisega seotud ühine lähenemisviis. Vajadus heitkoguste vähendamise meetmete järele on endiselt suur ning viimaste analüüside 13 kohaselt on see vajadus muutunud veelgi tungivamaks.

Sidusus

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi sätted on sisemiselt sidusad ning direktiiv on kooskõlas üldise kliima- ja energiapoliitika raamistikuga.

ELi lisaväärtus

Direktiiviga nähakse ette üldine raamistik ning liikmesriigid täpsustavad CO2 kogumise ja säilitamise käitistega seotud asukohaspetsiifilised üksikasjad, teevad nendega seotud otsused ja kohaldavad neid. Praegu olemasolevate tõendite põhjal võib väita, et sel viisil on ette nähtud piisavad minimaalsed nõuded ja juhised ühise lähenemisviisi tagamiseks, kuid liikmesriikidele on siiski jäetud piisav vabadus nende nõuete kohandamiseks siseriiklikest oludest lähtuvalt.

CO2 püsiv säilitamine

Kuna ELi kogemus CO2 kogumise ja säilitamise vallas on piiratud, ei ole püsivat suuremahulist säilitamist täiel määral veel toimunud. Teadusuuringute eesmärgil loodud säilitamiskohtade ja teiste riikide projektide tulemustest – eelkõige nende kahe suure Norra projekti tulemustest, mille raames on juhitud süsinikdioksiidi soolase põhjavee lademetesse Põhjamere all (alates 1996. aastast) – ilmneb, et ohutu ja pikaajaline leketevaba säilitamine on võimalik.

Vajadus lasta komisjonil läbi vaadata säilitamisloa otsuste kavandid ja vastutuse üleandmist käsitlevate otsuste kavandid

Siiani on direktiivi alusel välja antud ainult üks luba, nimelt on Madalmaade pädev asutus andnud loa projektile „ROAD”. Komisjon esitas oma positiivse arvamuse loa kavandi kohta 14 . Artikli 10 alusel lubade kavandite edastamine komisjonile läbivaatamiseks ei pikenda oluliselt loa saamiseks kuluvat aega.

Rahalist tagatist ja finantsmehhanismi käsitlevate artiklitega 19 ja 20 antakse liikmesriikidele piisav vabadus otsustada, kuidas säilitamiskohtade käitajad peaksid tõendama oma suutlikkust ohutult käitada ja jälgida säilitamiskohta kuni hetkeni, mil vastutus antakse üle pädevale asutusele.

Vastutuse üleandmist käsitleva artikli 18 rakendamisega seotud praktiline kogemus puudub. Selle artikli kohaldamist hinnatakse direktiivi järgmise läbivaatamise käigus.

Artiklis 12 osutatud nõuded süsinikdioksiidi voolu kohta ja nõuetele vastavuse tagamise kord ning kolmandate isikute juurdepääs ja piiriülene koostöö

Nende nõuetega seoses praktiline kogemus veel puudub, mistõttu leiab komisjon, et praeguses etapis ei ole vaja meetmeid võtta. Asjaomaste artiklite kohaldamist hinnatakse direktiivi järgmise läbivaatamise käigus.

Sätted, mida kohaldatakse suurte põletusseadmete suhtes

Andmed selle kohta, kuidas liikmesriigid on kohaldanud artiklit 33 seoses käitiste CO2 kogumise eesmärgil moderniseerimise teostatavusega, on praegu olemas vaid Ühendkuningriigi kohta, kus suurte põletusseadmete käitajad peavad tõendama, et CO2 kogumiseks tulevikus on jäetud piisavalt ruumi 15 . Mõned liikmesriigid (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ühendkuningriik) on teatanud, et nad on kohaldanud artiklit 33 lubade väljastamisel uutele fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele, mille elektriline nimivõimsus on üle 300 megavati 16 .

Väljavaated CO2 geoloogiliseks säilitamiseks kolmandates riikides

Praegu puuduvad transpordikulude ja ELis säilitamise võimaluse olemasolu tõttu plaanid säilitada CO2 kolmandates riikides.

Säilitamiskohtade sobilikkuse ja seirekavadega seotud kriteeriumid, millele on osutatud I ja II lisas

Direktiivi I lisas esitatud säilitamiskohtade kirjeldamis- ja hindamiskriteeriumeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks geoloogiliste formatsioonide sobilikkus säilitamiskohtadena kasutamiseks. Sidusrühmad peavad neid kriteeriume üldiselt vastuvõetavaks.

Mõni sidusrühm on teada andnud raskustest geoloogiaandmete kättesaamisel piirkondadest, mida uurivad või kasutavad nafta- ja gaasiettevõtjad. Komisjon leiab, et direktiiviga seoses ei ole vaja meetmeid võtta. Siiski aitaks uusi sisenejaid see, kui liikmesriigid vaataksid läbi oma regulatiivsed menetlused eesmärgiga edendada suletud süsivesinikeväljade loovutamist.

Direktiivi II lisas sätestatakse seirekava kehtestamise ja ajakohastamise ning käitamisaegse seire ja sulgemisjärgse seire kriteeriumid. Üldiselt leitakse, et need kriteeriumid on kasutatavad. Komisjon on seisukohal, et praktilise kogemuse puudumist arvesse võttes on liiga vara muuta olemasolevaid tehnilisi nõudeid.

Stiimulid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtmiseks biomassi põletavates käitistes

Probleemid, mis on seotud CO2 kogumise tehnoloogia kasutuselevõtuga biomassi põletavates käitistes, ei erine olulisel määral probleemidest, mis on seotud selle tehnoloogia kasutuselevõtuga kivisöeküttel töötavates elektrijaamades. Euroopas puuduvad praegu konkreetsed stiimulid CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtmiseks biomassi põletavates käitistes.

CO2 transpordiga seotud keskkonnaohud

Komisjon leiab, et praeguses etapis puudub vajadus CO2 transporti täiendavalt reguleerida. CO2 transpordiga kaasnevad ohud ei ole suuremad maagaasi või nafta transpordiga kaasnevatest ohtudest ning puuduvad mis tahes intsidendid või alused, millest lähtuvalt peaks praegust regulatsiooni mis tahes viisil muutma.

Vajadus kehtestada suuri põletusseadmeid kasutavate uute elektrijaamade jaoks heitenormid

Komisjon uuris 2011. aastal, milline on uute elektrijaamade jaoks kehtestatavate heitenormide potentsiaalne mõju ning milline oleks nende normide koosmõju HKSiga 17 . Uuringus jõuti järeldusele, et isegi konservatiivsete eelduste korral ei pakuks ELi HKSi arendamine ja heitenormide rakendamine alates 2020. aastast lisastiimuleid CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõtuks.

Võttes arvesse 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku, mis sisaldab eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega – seda eesmärki toetas Euroopa Ülemkogu oma 2014. aasta oktoobri kohtumisel –, ei pea komisjon vajalikuks või realistlikuks kehtestada uute elektrijaamade jaoks kohustuslikke heitenorme. ELi HKSi pooleliolev reform koos turustabiilsusreservi plaanitava loomisega ja ELi HKSiga seotud suurte ambitsioonidega 2020. aasta järgseks perioodiks – vähendada heidet 2030. aastaks 43 % võrreldes 2005. aasta tasemega – peaks aja jooksul olulisel määral elavdama investeerimist vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse.

5.JÄRELDUSED

5.1.CO2 kogumise ja säilitamise direktiiv

Hindamisuuringu põhjal leiab komisjon, et CO2 kogumise ja säilitamise direktiiv on sobiv eesmärgi täitmiseks. Üldiselt – ja olenemata siiani direktiivi praktilise kohaldamise kohta kättesaadavast vähesest teabest – on sidusrühmad seisukohal, et direktiiviga nähakse ette õigusraamistik, mis on vajalik selleks, et tagada CO2 ohutu kogumine, transport ja säilitamine, võimaldades samas liikmesriikidele piisava paindlikkuse. Praktilise kogemuse puudumine seoses projektidega, mis peaksid läbima regulatiivse protsessi, ei võimalda anda kindlat hinnangut direktiivi toimimisele. Sidusrühmad on ilmselgelt mures, et direktiivi praegu muutma asumine oleks takistav tegur, sest sellega kaasneks CO2 kogumise ja säilitamise valdkonnas ebakindlusperiood, mis ei tuleks kasuks sektorile, kus investorite kindlustunne on niigi väike.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamisega seoses järeldab komisjon, et praeguses etapis ei ole piisavalt tõendeid selleks, et hinnata direktiivi täielikku mõjusust, viia läbi haldus- ja regulatiivse koormuse tõhususanalüüsi ning uurida lihtsustamisvõimalusi. Sidusrühmad ja liikmesriigid peavad direktiivi vajalikuks, et tagada geoloogilise säilitamise ohutus ja pakkuda investoritele õiguskindlust. Direktiivi sätted on omavahel sidusad ning direktiiv ise on sidus muude seotud õigusaktidega. ELi lisaväärtusega seoses leitakse, et üldiselt on direktiiviga tagatud hea tasakaal, sest ELi tasandil määratletakse üldine lähenemisviis ning liikmesriikidel võimaldatakse välja töötada oma üksikasjalik ja juhtumipõhine tõlgendus.

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise direktiivi järgmine läbivaatamine toimub siis, kui ELis on CO2 kogumise ja säilitamise valdkonnas saadud juba rohkem kogemusi.

5.2.Progressi võimaldav poliitika

Oluline on jätkuvalt toetada ärilisi tutvustamisprojekte nii elektrienergia- kui ka tööstussektorites, sest see on vajalik kogemuse saamiseks ja kulude vähendamiseks ning selleks, et tutvustada CO2 ohutu ja usaldusväärse maa-aluse säilitamise võimalusi. ELi tasandil peaks innovatsioonifond – mille jaoks antakse ELi HKSist 450 miljonit lubatud heitkoguse ühikut – lisaks innovatiivsele taastuvenergiasektorile ja suure energiakasutusega sektorile toetama ka CO2 kogumist ja säilitamist 18 . Selleks et tutvustamisprojektid oleksid edukad, on oluline, et liikmesriikide rahaline toetus oleks ELi toetusega võrdväärne ja et kaasataks ka erasektor.

Elektrienergia tootmise ja muude tööstusprojektide investeerimistsüklid on pikad, mistõttu on tähtis, et liikmesriigid lülitaksid CO2 kogumise ja säilitamise teema oma pikaajalisse planeerimisse (mis hõlmab ideaalis perioodi kuni 2050. aastani) energialiidu tulevase juhtimise raames.

Pidades silmas CO2 kogumise ja säilitamise tehnoloogia kasutuselevõttu tulevikus, on oluline kavandada piisav CO2 transpordi ja säilitamise taristu ning kaaluda selle taristu ühist kasutamist kulude vähendamise eesmärgil. CO2 säilitamisvõimaluste alaste teadmiste kogumine ning peamiste säilitamiskohtade asukohtade ja CO2 allikate klastrite kaardistamine aitaks kaasa tulevase transpordi- ja säilitamisvõrgustiku kavandamisele. Euroopa ühendamise rahastul võib olla oma osa piiriüleste transpordivõrgustike ja piirkondliku koostöö toetamisel selles valdkonnas.

Teadusuuringute ja innovatsiooni kiirendamine selles vallas on üks kümnest uues energiatehnoloogia strateegilises kavas määratletud meetmest, mille abil soovitakse kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ning luua töökohti ja aidata kaasa majanduskasvule 19 . Toetust pakutakse jätkuvalt ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” 20 kaudu.

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll).

(3)

CO2 kogumise ja säilitamise direktiivi õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamine on ette nähtud teatises „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus” (COM(2014) 910 final).

(4)

 Study to support the review of Directive 2009/31/EC on the geological storage of carbon dioxide (CCS Directive), Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015.

(5)

Rotterdami CO2 kogumise ja säilitamise tutvustamisprojekt, http://road2020.nl/.

(6)

 Näiteks komisjoni teatises süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tuleviku kohta Euroopas (COM(2013) 180) ja komisjoni teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava” (KOM(2011) 112).

(7)

Energia tegevuskava aastani 2050 (KOM(2011) 885).

(8)

  Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030 (COM(2014) 15).

(9)

Programm „NER300” on üks maailma suurematest rahastamisprogrammidest, mis on suunatud innovatiivsetele vähese CO2-heitega tehnoloogiate tutvustusprojektidele, ning selle raames on eraldatud kokku 2,1 miljardit eurot 38 taastuvenergiaprojektile ning ühele CO2 kogumise ja säilitamise projektile. Programm on loodud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 8 alusel ning seda rahastatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 3. etapi raames loodud uute osalejate reservist 300 miljoni lubatud heitkoguse ühiku müügist. Vt http://ec.europa.eu/clima/policies/lowcarbon/ner300/.

(10)

Lisateavet Ühendkuningriigi CO2 kogumise ja säilitamise kommertsialiseerimise konkursi kohta leiate veebisaidilt https://www.gov.uk/uk-carbon-capture-and-storage-government-funding-and-support.

(11)

 Määrus (EL) nr 1233/2010, mis käsitleb abikava loomist majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele .

(12)

GCCSI, 2014, The Global Status of CCS.

(13)

IPCC hindamisaruanne, 5. oktoober 2014; http://www.ipcc.ch/.

(14)

Komisjoni arvamus, mis on seotud süsinikdioksiidi püsivat säilitamist Madalmaade mandrilava tsooni P18a alamtsoonis P18-4 võimaldava loa kavandiga ning mille komisjon on esitanud vastavalt 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ (milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist) artikli 10 lõikele 1 (C(2012) 1236).

(15)

 Ühendkuningriik on koostanud ka suunised, milles selgitatakse, mida käitiste arendajad peaksid arvesse võtma ja mida tõendama oma käitiste CO2 kogumise eesmärgil moderniseerimise teostatavuse kontrollimisel: „Carbon Capture Readiness (CCR) – A guidance note for Section 36 Electricity Act 1989 consent applications”, URN 09D/810, november 2009,     https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/43609/Carbon_capture_readiness_-_guidance.pdf .

(16)

Aruanne süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist käsitleva direktiivi 2009/31/EÜ rakendamise kohta (COM(2014) 99).

(17)

Bloomberg New Energy Finance, 2011, Emission performance standards: Impacts of power plant CO2 emission performance standards in the context of the European carbon market, http://ec.europa.eu/clima/policies/lowcarbon/ccs/docs/impacts_en.pdf.

(18)

Ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist (COM(2015) 337).

(19)

Komisjoni teatis „Towards an Integrated Strategic Energy Technology (SET) Plan: Accelerating the European Energy System Transformation” (C(2015)6317 final).

(20)

Määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020.