Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015DC0563

    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks tehtud töö kohta

    COM/2015/0563 final

    Brüssel,11.11.2015

    COM(2015) 563 final

    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

    liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks tehtud töö kohta


    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

    liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks tehtud töö kohta

    Üldised järeldused

    Liikmesriikidelt saadud tõendid annavad tunnistust jätkuvatest edusammudest liikmesriikide kalalaevastike püügivõimsuse kohandamisel vastavalt saadaolevatele kalavarudele. Liikmesriikides varem kohaldatud meetmed koos liidu jõupingutustega kalavarude olukorra parandamiseks on aja jooksul aidanud enamikus laevastikuosades saavutada tasakaalu püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel.

    Liikmesriikide viimasest analüüsist (2013. aasta aruanded) püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu kohta on selgunud ka laevastikuosad, mille puhul tegid liikmesriigid kindlaks struktuurse püügi ülevõimsuse. Nende laevastikuosade kohta peavad liikmesriigid koostama tegevuskavad, milles on kirjas ülevõimsuse kõrvaldamise meetmed ja ajakava. Mitte kõik riigid, kus esineb ülevõimsust, ei ole tegevuskavasid koostanud. Seda uurib komisjon praegu liikmesriikide poolt 2014.–2020. aasta Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakendamiseks koostatavaid uusi rakenduskavu käsitlevate läbirääkimiste raames.

    Püügi ülevõimsuse kõrvaldamise võimaldamiseks on asjaomased liikmesriigid oma EMKFi rakenduskavadega muu hulgas ette näinud püügitegevuse püsiva lõpetamise meetmed. Teatavad liikmesriigid on jätkanud ka 2007.–2013. aasta Euroopa Kalandusfondist (EKF) saada olevate vahendite kasutamist.

    Laevastikule kehtestatud ülempiirid ei ole üheski liikmesriigis piirav tingimus, sest (litsentsitud) püügivõimsus ei küündi kusagil 100 %-ni. See ei võimalda siiski koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korra tõttu võimsust suurendada: uut võimsust saab lisada alles siis, kui sama võimsus on laevastikust kõrvaldatud. Passiivsed laevad arvatakse laevastikule kehtestatud ülempiiridesse kuuluva (litsentsitud) püügivõimsuse sisse. Sellise passiivse võimsuse aktiveerimine on võimalik ning see võib suurendada aktiivset püügivõimsust ja seega ka püügisurvet, eeskätt olukordades, kus püügivõimalusi ei ole piiratud.

    Arvestades liidu laevastike püügitegevuse ja püütavate kalavarude dünaamilisust, samuti laevade alakasutust, on tähtis jälgida tähelepanelikult laevastiku püügivõimsuse arengut seoses kalavarude ja nendega seotud poliitikameetmetega.

    Õigusraamistik ja liikmesriikide kohustused

    Uue ühise kalanduspoliitika 1 alusel on liikmesriikidel kohustus võtta meetmeid, mille abil kohandada aja jooksul oma laevastiku püügivõimsust vastavalt oma kalapüügivõimalustele, et saavutada nende stabiilne ja kestev tasakaal. Üksikute liikmesriikide püügivõimsust ei ole võimalik koosseisu arvamise / koosseisust väljaarvamise korra tõttu suurendada ja see peaks alati jääma kehtestatud püügivõimsuse ülempiiride sisse 2 .

    Liikmesriigid peavad koostama igal aastal aruande püügivõimsuse kohta 3 . Komisjoni on nende aruannete koostamiseks esitanud suunised, mida on enamik liikmesriike ka järginud. Kui liikmesriik teeb kindlaks struktuurse tasakaalustamatuse, peab ta asjaomas(t)e laevastikuosa(de) kohta koostama ja esitama tegevuskava, milles on kirjas kohandamiseesmärgid, vahendid ja kava rakendamise selge ajakava 4 . Komisjon sai 2014. aastal liikmesriikidelt kuus tegevuskava (vt III lisa). Praegu käivad aga arutelud teatavate liikmesriikidega, kes ei ole tegevuskava saatnud, kuigi nende laevastike hindamise tulemused peaksid andma põhjuse selline kava koostada.

    Struktuurse tasakaalustamatuse hindamine on tihedalt seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakendamisega: 5 EMKFist võib anda püügitegevuse püsivaks lõpetamiseks toetust vaid sellistele laevastikuosadele, mis ei ole tasakaalus, ning mootori väljavahetamiseks on võimalik anda toetust vaid tasakaalus olevatele laevastikuosadele.

    Kalalaevastiku püügivõimsuse olukord liidus

    Üldkokkuvõttes on laevastiku püügivõimsus viimastel aastatel veelgi vähenenud. Teatavates laevastikuosades esineb siiski endiselt tasakaalustamatust.

    Ajavahemikul 1. juulist 2013 kuni 1. jaanuarini 2015 vähenes ELi 28 liikmesriigi püügivõimsus kilovattides (KW) 1,1 % ja suurenes brutotonnides (GT) 0,3 %. Seda suurenemist selgitab Horvaatia ühinemine liiduga 2014. aastal. Horvaatia laevastikku arvesse võtmata vähenes ELi püügivõimsus 2012. aastast kuni 2015. aasta alguseni tonnaaži (GT) poolest 4 % ja mootorivõimsuse (KW) poolest 3,3 %, kusjuures laevade arv vähenes 3,9 % 6 .

    1. jaanuari 2014. aasta seisuga oli ELi laevastikuregistrisse kantud 86 879 laeva üldise püügivõimsusega 1 658 033 GT ja 6 573 806 KW. See tähendab, et võrreldes 2012. aastaga on laevade arv vähenenud 7,8 %, tonnaaž (GT) 1,6 % ja mootorivõimsus (KW) 5,4 % (võtmata arvesse Horvaatias ja äärepoolseimates piirkondades registreeritud laevu), vt I lisa. ELi kalalaevastiku püügivõimsus oli tonnaaži ülempiirist 16,4 % madalam ja võimsuse ülempiirist 10,5 % madalam.

    Joonis 1. Püügivõimsuse ülempiiride järgimine 31. detsembri 2013. aasta seisuga

    Tegelik püügivõimsus protsendina võimsuse ülempiirist, esitatud liikmesriikide kaupa (v.a äärepoolseimad piirkonnad).

    Aastatel 2007–2013 kasutasid liikmesriigid aktiivselt EKFi alla kuuluvat laevade kasutusest kõrvaldamise vahendit. Ajavahemikul 2007. aastast kuni 31. maini 2014 kõrvaldati avaliku sektori toetuse abil kasutusest 4156 laeva. Kokku ulatusid sellega seotud avaliku sektori kulud peaaegu 900 miljoni euroni, millest 527 miljonit eurot oli EKFi toetus (vt IV lisa). EKFist saadud riigiabi toel kasutusest kõrvaldatud laevu ei või asendada. Riigiabita kõrvaldati veel 2620 laeva, kuid selle eraõiguslikult kõrvaldatud püügivõimsuse saab laevastikku tagasi lisada.

    Ka Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali äärepoolseimate piirkondade kalalaevastik jääb oma püügivõimsuse ülempiiridest allapoole. Neid laevastikke käsitletakse määruse (EÜ) nr 1380/2013 II lisas emamaalaevastikest eraldi. 31. detsembril 2013 kohandati nende laevastike üldisi ülempiire, et võtta arvesse Mayotte: äärepoolseimate piirkondade üldised ülempiirid suurendati 107 568 GT ja 579 296 KW-ni, kusjuures kalalaevu oli kokku 4621.

    Liikmesriikide aastaaruanded ja tegevuskavad

    Aruanded esitasid komisjonile kõik 23 rannikuäärset liikmesriiki. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) andmetel järgis enamik liikmesriike komisjoni suuniseid ning aruannete kooskõla ja täielikkus paraneb jätkuvalt.

    Oma aruande koostamiseks palus komisjon kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteel liikmesriikide aruandeid hinnata. Komitee kasutas analüüsimisel liikmesriikidele esitatud suuniste raames välja töötatud näitajaid. Komitee analüüsis 85 % laevastikuosadest, mis hõlmas 71 % aktiivsetest laevadest ja 98 % 2012. aastal lossitud kalasaagi teatatud väärtusest 7 .

    Liikmesriikide aruannete ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee analüüsi põhjal tehtud tähelepanekud

    Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee analüüsi hindamise tulemusel tegi komisjon järgmised tähelepanekud.

    1. Kogu ELi kalalaevastikus toimub püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahelise tasakaalu saavutamisel pidev edasiminek. Paljud liikmesriigid on tasakaalu kohta andmete esitamisel järginud ELi suuniseid. Ent kõigis laevastikke käsitlevates aruannetes ei ole tehtud järeldusi selliste laevastikuosade kindlaksmääramise kohta, mis ei ole kalapüügivõimalustega aja jooksul tasakaalus. Vaid kuus liikmesriiki on teinud kindlaks laevastikuosad, mille puhul esineb struktuurne püügi ülevõimsus. Selline tasakaalustamatus tuleb kõrvaldada. Samas on ka liikmesriike, kes ei ole tegevuskava saatnud, kuigi nende laevastike hindamise tulemused peaksid andma põhjuse selline kava koostada.

    2. Eeltingimus, et liikmesriikide iga-aastased kalalaevade püügivõimsust käsitlevad aruanded on seotud EMKFist rahalise abi saamise võimalustega, on uue ühise kalanduspoliitika oluline element, mis aitab saavutada hea ja kestliku tasakaalu ELi kalalaevastike püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel.

    3. Komisjon ei ole saanud tegevuskavu kõigi laevastikuosade kohta, mille puhul on tehtud kindlaks struktuurne tasakaalustamatus. Enamikus esitatud tegevuskavades pakuti tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks välja mitme meetme kombinatsioon; asjaomaste laevastikuosade puhul on mõni liikmesriik otsustanud kasutada laevade kasutusest kõrvaldamise vahendit koos riigiabiga, 8 mõni muu liikmesriik loodab aga struktuurse tasakaalustamatuse kõrvaldada muude mehhanismide abil (nt individuaalsed ülekantavad kvoodid). Tegevuskavad on läbipaistev ja tõhus vahend, mille abil saavutada aja jooksul kalalaevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste tasakaal.

    4. Arvestades, et EMKFi raames lõpetatakse järk-järgult 2017. aasta lõpuks avaliku sektori toetuse andmine püügitegevuse püsiva lõpetamise kavade jaoks (ja ka rahaeraldist on piiratud), peaksid liikmesriigid kasutama püügitegevuse püsiva lõpetamise toetust sihipäraselt selliste laevastikuosade jaoks, mille puhul nad on komisjoni suunistes esitatud tasakaalunäitajate abil kindlaks teinud struktuurse püügi ülevõimsuse.

    5. Arvestades teatavaid tulemusi, mille kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee sai liikmesriikide aruannete analüüsimisel, on jätkuvalt tähtis, et liikmesriigid haldavad aktiivselt kalalaevastiku püügivõimsust. Nimetatud analüüs näitab, et teatavad laevastikuosad tegelevad selliste kalavarude püügiga, mida püütakse praegu üle maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taseme (vt II lisa) 9 .

    6. Vajalike kohanduste võimaldamiseks peavad liikmesriigid jätkama oma kalalaevastike püügivõimsuse jälgimist, et saavutada elujõulised laevastikud, kes kasutavad mere bioloogilisi ressursse jätkusuutlikult. Liikmesriikide iga-aastased laevastikke käsitlevad aruanded on siinkohal tähtsal kohal.

    7. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee analüüsist ilmnes, et komisjoni suunistes esitatud näitajaid ei olnud alati võimalik arvutada kõigi laevastikuosade kohta. Selle põhjus on kas andmete puudumine või tehniliste ja majandusnäitajate puhul laevastikuosade koondamine (mida tehakse ärisaladuse kaitsmiseks).

    8. Sageli täheldati ka laevade alakasutust ning paljudes liikmesriikides oli passiivsete laevade osa märkimisväärne, ulatudes kõige äärmuslikumatel juhtudel lausa 50 %-ni (vt joonis allpool).



    *Allikas: kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee: kalalaevastiku peamiste osade tasakaalunäitajate hindamine ning ülevaade liikmesriikide aruannetest seoses pingutustega laevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel tasakaalu saavutamiseks (STECF _ 14_12 ja STECF _14-21).

    **. Märkus: Taani, Prantsusmaa ja Kreeka kohta andmed puuduvad.

    (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) artikli 22 lõige 1 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
    (2) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõige 7 ja artikkel 23.
    (3) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõige 2. Liikmesriikide aruannete põhjal peab komisjon koostama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase tasakaalu käsitleva aruande, mis hõlmab ka liikmesriikide koostatud tegevuskavasid.
    (4) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõige 4.
    (5) Komisjoni suuniste järgimine on EMKFist toetuse saamise eeltingimus, vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 61/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011) IV lisa (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).
    (6) ELi 28 liikmesriigi püügi koguvõimsus (laevade arv) vähenes 1. juulist 2013 kuni 1. jaanuarini 2015 1,8 %; liikmesriikides vähenes mootorivõimsus (KW) 1,1 %, kuid tonnaaž (GT) suurenes 0,3 %.
    (7) Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee: kalalaevastiku peamiste osade tasakaalunäitajate hindamine ning ülevaade liikmesriikide aruannetest seoses pingutustega laevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel tasakaalu saavutamiseks (STECF-15-02).
    (8) Vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artiklile 34.
    (9) Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee: kalalaevastiku peamiste osade tasakaalunäitajate hindamine ning ülevaade liikmesriikide aruannetest seoses pingutustega laevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel tasakaalu saavutamiseks (STECF-15-02), III lisa. Kõnealuse III lisa kohaselt on ülepüütud kalavarude osa 31 %.
    Top

    Brüssel,11.11.2015

    COM(2015) 563 final

    LISAD

    järgmise dokumendi juurde:

    KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

    liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks tehtud töö kohta


    I LISA

    Kalalaevastiku püügivõimsuse areng 2005.–2014. aastal (sh laienemine 25-lt liikmesriigilt 28-le)

    Laevade koguarv

    Kogunäitaja brutotonnides (vasakul) ja kilovattides (paremal)



    II LISA

    *Allikas: kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee: kalalaevastiku peamiste osade tasakaalunäitajate hindamine ning ülevaade liikmesriikide aruannetest seoses pingutustega laevastiku püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel tasakaalu saavutamiseks (STECF-15-02).

    III lisa

    Liikmesriikide edastatud tegevuskavad (määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõige 4) ( 1 )

    1. Horvaatia tegevuskava.

    2. Küprose tegevuskava.

    3. Prantsusmaa tegevuskava.

    4. Itaalia tegevuskava.

    5. Läti tegevuskava.

    6. Hispaania tegevuskava.

    IV lisa

    Tabel 7.1. EKFi kulukohustused perioodil 1.1.2007–31.5.2014

    EKFi kulukohustused perioodil 1.1.2007–31.5.2014

    Meetmed

    Toimingute arv

    Riigiabi andmise otsuses arvesse võetud kulud kokku (eurodes)

    Riigiabi andmise otsuses arvesse võetud avaliku sektori kulud kokku (eurodes)

    EKFi toetus toimingule (eurodes)

    EKFist meetmete kaupa tehtud kulukohustuste protsent EKFi kõigist kulukohustustest 31. mai 2014. aasta seisuga

    1.1. Püügitegevuse püsiv lõpetamine

    4087

    901 610 330,18

    898 581 556,76

    527 029 599,01

    15,33 %

    1.2. Püügitegevuse ajutine peatamine

    61 715

    380 034 486,53

    380 033 614,05

    230 825 262,13

    6,71 %

    1.3. Kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ja selektiivsus

    12 090

    417 700 869,78

    174 338 991,68

    97 960 449,14

    2,85 %

    1.4. Väikesemahuline rannapüük

    4317

    55 088 317,94

    46 280 854,90

    31 894 126,04

    0,93 %

    1.5. Sotsiaalmajanduslikud hüvitised kalalaevastiku haldamiseks

    5416

    152 815 579,58

    101 916 516,65

    61 554 454,15

    1,79 %

    EKF kokku

    121 073

    8 105 951 862,15

    5 558 302 451,91

    3 438 157 945,62

    99,99 %

    (1)

    Liikmesriikide iga-aastased laevastikke käsitlevad aruanded ja tegevuskavad on aadressil

    http://s-antares.fish.cec.eu.int/front/index.cfm?method=FM_Reporting.AnnualReport.

    Top