EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52015DC0371

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE EAGFi kulude kohta Varajase hoiatamise süsteem nr 6-7/2015

COM/2015/0371 final

Brüssel,22.7.2015

COM(2015) 371 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EAGFi kulude kohta

Varajase hoiatamise süsteem nr 6-7/2015


SISUKORD

1.Sissejuhatus

2.EAGFi sihtotstarbeline tulu

3.Märkused EAGFi 2015. aasta eelarve esialgse täitmise kohta

4.EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine

5.Järeldused

1. lisa:

EAGFi assigneeringute esialgne kasutamine kuni 31.5.2015

1.Sissejuhatus

Käesolevas aruandes esitatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2015. aasta eelarve täitmise esialgsed ajakohastatud andmed. 1. lisas võrreldakse eelkõige EAGFi eelarve tegelikku täitmist ajavahemikul 16. oktoobrist 2014 kuni 31. maini 2015 ja prognoositud kulude profiili. Viimasena nimetatu tuleneb näitaja kohaldamisest eelarveassigneeringute taseme suhtes. Näitaja on kehtestatud määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) 1 artikli 28 sätete põhjal.

2.EAGFi sihtotstarbeline tulu

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 43 sätetele käsitatakse raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsuste kohastest finantskorrigeerimistest ja eeskirjade eiramisest tulenevat ning piimamaksust laekuvat tulu EAGFi kulude rahastamiseks määratud sihtotstarbelise tuluna. Sihtotstarbelist tulu võib kasutada EAGFi mis tahes kulude rahastamiseks. Kui osa sellest tulust jääb ühel eelarveaastal kasutamata, kantakse see automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse 2 .

Eelarvepädevate institutsioonide vastu võetud EAGFi 2015. aasta eelarve sisaldas nii

komisjoni prognoosi turumeetmete ja otsetoetustega seotud eeldatavate kulude rahastamise kohta kui ka

2015. eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuva sihtotstarbelise tulu ja 2014. eelarveaastast üle kantud sihtotstarbeliste tulude kohta.

2015. aasta eelarve koostamise ajal hindas komisjon sihtotstarbelise tulu kogusummaks 1 768,6 miljonit eurot. See hõlmas:

2015. eelarveaasta jooksul eeldatavasti laekuvat sihtotstarbelist tulu summas 1 438,6 miljonit eurot, st vastavuse kontrolli kohaste korrektsioonidega seotud tulu 868,6 miljonit eurot, eeskirjade eiramisega seotud tulu 165 miljonit eurot ja piimamaksust laekuv tulu 405 miljonit eurot.

2014. eelarveaastast 2015. eelarveaastasse eeldatavasti ülekantava sihtotstarbelise tulu suuruseks hinnati 330 miljonit eurot.

Komisjon eraldas 2015. aasta eelarves kõnealuse 1 768,6 miljoni euro suuruse esialgu prognoositud tulu järgmistesse eelarveartiklitesse kuuluvate punktide jaoks:

05 02 08 – Puu- ja köögivili: 469,3 miljonit eurot 3  

05 02 12 – Piim ja piimatooted: 54,3 miljonit eurot 4  

05 03 01 – Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused: 1 245 miljonit eurot 5 .

Nende kavade jaoks kiitsid eelarvepädevad institutsioonid assigneeringud heaks komisjoni ettepaneku alusel. Eespool nimetatud heakskiidetud assigneeringute ja sihtotstarbelise tulu summa on vastavuses assigneeringute hinnangulise koguvajadusega.

1. lisas on puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste eelarveassigneeringute real ära toodud eespool nimetatud eelarveartiklitega seotud heakskiidetud assigneeringud, mille suurus, arvestamata eespool nimetatud sihtotstarbelist tulu, on vastavalt 836,2 miljonit eurot, 77,1 miljonit eurot ja 37 397 miljonit eurot. Pärast neile eelarveartiklitele eraldatud sihtotstarbelise tulu lisamist suureneb 2015. aasta eelarves prognoositavate assigneeringute kogusumma puu- ja köögivilja puhul 1 305,5 miljoni euroni, piima ja piimatoodete puhul 131,4 miljoni euroni ning tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste puhul 38 642 miljoni euroni.

3.Märkused EAGFi 2015. aasta eelarve esialgse täitmise kohta

Eelarve esialgse täitmise taset ajavahemikul 16. oktoobrist 2014 kuni 31. maini 2015, nagu see on esitatud 1. lisas, võrreldakse kulude profiiliga, mille aluseks on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 28 põhjal kehtestatud näitaja. Järgmisena on esitatud lühikommentaarid konkreetsete eelarveartiklite kohta, mille puhul 2015. aasta eelarve tegelik ja kavandatud täitmine erinevad kõige rohkem.

3.1.Turumeetmed

Assigneeringute kasutamine sekkumiseks põllumajandusturgudel oli heakskiidetud eelarveassigneeringute tasemest 22,7 miljonit eurot kõrgem, nagu osutas näitaja tase 31. mail 2015. See erinevus tuleneb eelkõige puu- ja köögivilja-, piima ja piimatoodete ning veinisektori eelarve täitmise suundumustest.

3.1.1.Puu- ja köögivili (+88,6 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Nimetatud eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt tootjaorganisatsioonide rakendusfondide kavale ning puu- ja köögiviljasektori muudele meetmetele tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud assigneeringutest kui ka sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Seevastu kohaldatakse näitajat seisuga 31. mai 2015 üksnes eelarve heakskiidetud assigneeringute (836,2 miljonit eurot) suhtes, võtmata seejuures arvesse sihtotstarbelist tulu.

1. lisa assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses * on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat oleks kohaldatud kõigi selle eelarveartikli assigneeringute suhtes, sealhulgas sihtotstarbeline tulu 469,3 miljonit eurot. Kui näitajat oleks kohaldatud selle eelarveartikli jaoks eeldatavasti kasutada olevale kogueraldisele 1 305,5 miljonit eurot, siis ilmneks eelarve alatäitmine –71,3 miljonit eurot.

See tuleneb kõigi nimetatud eelarveartikli alusel rahastatavate kavade aeglasemast rakendamisest, võtmata arvesse puu- ja köögiviljasektori muid meetmeid (eelarvepunkt 05 02 08 99). Tuleb märkida, et kriisimeetmete jaoks saadaolevate eelarveassigneeringute kasutuselevõtu kiirust tootjaorganisatsioonide rakendusfondide ning puu- ja köögiviljasektori muude meetmete puhul ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Seega erineb see tõenäoliselt kolme aasta keskmisest tarbimisprofiilist, mis on aluseks käesoleva eelarveartikli näitaja kehtestamisel. 

Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine ning komisjoni talitused jälgivad tähelepanelikult selle eelarveartikli täitmist.

3.1.2.Viinamarjakasvatussaadused (–95 miljonit eurot)

Vahendite alakasutamine tuleneb siin liikmesriikide poolt tehtud maksete aeglasemast rütmist võrreldes kulude profiiliga, mille aluseks on veinisektori riiklikes toetusprogrammides kehtestatud näitaja. Eelarveaasta lõpu poole liikmesriigid tavaliselt kiirendavad nende programmide rakendamist. Seepärast eeldatakse praegu, et selline olukord on ajutine.

3.1.3.Piim ja piimatooted (+33,9 miljonit eurot)

Nimetatud eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt ladustamisele ning piima ja piimatoodete sektori (eelarvepunkt 05 02 12 99) muudele meetmetele tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud assigneeringutest kui ka sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Seevastu kohaldatakse näitajat seisuga 31. mai 2015 üksnes eelarve heakskiidetud assigneeringute (77,1 miljonit eurot) suhtes, võtmata seejuures arvesse sihtotstarbelist tulu.

1. lisa assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses * on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat oleks kohaldatud kõigi selle eelarveartikli assigneeringute suhtes, sealhulgas sihtotstarbeline tulu 54,3 miljonit eurot. Kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 131,4 miljonit eurot, mida kõnealuse eelarveartikli puhul eeldatavasti kasutada saab, siis ilmneks eelarve alatäitmine –18,6 miljonit eurot.

See tuleneb peamiselt koolipiima kava vahendite aeglasemast kasutamisest. Lisaks tuleb märkida, et kriisimeetmete jaoks saadaolevate eelarveassigneeringute kasutuselevõtu kiirust ladustamise ning piima ja piimatoodete sektori muude meetmete puhul ei olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. Seega erineb kulude profiil tõenäoliselt kolme aasta keskmisest profiilist, mis on aluseks käesoleva eelarveartikli näitaja kehtestamisel. 

Praegu eeldatakse, et selline olukord on ajutine ning komisjoni talitused jälgivad tähelepanelikult selle eelarveartikli täitmist.

3.2.Otsetoetused

Assigneeringute kasutamine otsetoetusteks oli võrreldes näitajaga (seisuga 31. mai 2015) 991,1 miljonit eurot suurem.

3.2.1.Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused (+999 miljonit eurot võrreldes heakskiidetud assigneeringutega)

Eelarve täitmise tase tuleneb esmajoones ühtsele otsemaksete kavale tehtud kulutustest, mida rahastatakse nii heakskiidetud eelarveassigneeringutest kui ka sihtotstarbelisest tulust (NB! Täpsema teabe saamiseks vt eespool punkt 2). Seevastu kohaldatakse näitajat seisuga 31. mai 2015 üksnes eelarve heakskiidetud assigneeringute (37 397 miljonit eurot) suhtes, võtmata seejuures arvesse sihtotstarbelist tulu.

1. lisa assigneeringute esialgse kasutamise tabeli joonealuses märkuses * on osutatud, milline oleks olukord, kui näitajat oleks kohaldatud kõigi selle eelarveartikli assigneeringute suhtes, sealhulgas sihtotstarbeline tulu 1 245 miljonit eurot. Kui näitajat oleks kohaldatud kogueraldisele 38 642 miljonit eurot, mida kõnealuse eelarveartikli puhul eeldatavasti kasutada saab, siis ilmneks eelarve alatäitmine –231 miljonit eurot.

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste eelarve täitmise taseme selline erinevus tuleneb peamiselt eritoetuskava (artikkel 68) aeglasemast rakendamistempost võrreldes näitaja tasemega ajavahemikuks kuni 31. maini 2015. Tuleb siiski märkida, et liikmesriigid prognoosivad kõnealuse kava 2015. aasta assigneeringute täielikku rakendamist eelarveaasta lõpuks.

Samuti tuleks märkida, et hoolimata asjaolust, et ühtse otsemaksete kava rakendamise saavutamine paranes (98,4 % vajadustest kuni 31. maini 2015 võrreldes 97,8 %-ga kuni 31. maini 2014), näitavad liikmesriikide prognoosid, et eelarveaasta lõpus võib esineda selle eelarvepunkti mõningane alatäitmine. Kuna 2015. aasta on ühtse otsemaksete kava rakendamise viimane aasta, jätkab komisjon hoolikalt järelmeetmete võtmist kõnealuse kava jaoks eraldatud assigneeringute kasutamisel.

Komisjon eeldab praegu, et olemasolevaid assigneeringuid ja sihtotstarbelist tulu peaks selle eelarveartikli tegelikuks täitmiseks olema piisavalt.

4.EAGFi sihtotstarbeliste tulude rakendamine

1. lisas esitatud tabelist nähtub, et 31. mai 2015. aasta seisuga oli sihtotstarbelist tulu laekunud 1 263,1 miljonit eurot. Täpsemalt:

raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ning vastavuskontrolli otsuste kohaste finantskorrigeerimiste tulemusena laekus 746,7 miljonit eurot ning komisjoni rakendusotsuse (ad hoc 48) 6 rakendamisest tulenevaid lisasummasid on endiselt oodata eelarveaasta lõpuks;

eeskirjade eiramise eest nõuti sisse ligikaudu 107,9 miljonit eurot ja eelarveaasta lõpuks oodatakse ka sellele lisa ning

praegu on laekunud kogu tulu piimamaksust, mille ligikaudne suurus on 408,5 miljonit eurot.

Aastast 2014 aastasse 2015 üle kantavate sihtotstarbeliste tulude summa oli 341,3 miljonit eurot.

Seega on EAGFi kulude katmiseks olemasolevad sihtotstarbelised tulud seisuga 31. mai 2015 kokku 1 604,4 miljonit eurot; sellele lisanduvad eelarveaasta lõpuks eeldatavasti kogutavad täiendavad sihtotstarbelise tulu summad raamatupidamisarvestuse kontrollimisest ja heakskiitmisest ning eeskirjade eiramisest.

5.Järeldused

EAGFi 2015. aasta eelarveassigneeringute esialgne kasutamine kuni 31. maini 2015 näitab, et liikmesriikidele igakuiselt makstavad summad ületavad näitajal põhinevat eelarve täitmise kulude profiili ligikaudu 1 004 miljoni euro võrra.

Sihtotstarbelisest tulust on juba kasutada 1 604,4 miljonit eurot ning eeldatavasti peaks 2015. aastal sellele veel lisa laekuma.

Praegu on komisjon seisukohal, et heakskiidetud assigneeringute summad ning juba kasutada olev ja aasta lõpuks eeldatavasti laekuv sihtotstarbeline tulu on piisavad, et katta EAGFi 2015. aasta vajadused (sealhulgas Venemaa keelu kehtestamise järgselt komisjoni võetud kriisimeetmete rakendamine), nagu eeldati ajal, mil 2015. aasta eelarve koostati.

(1)

   ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artikli 14 kohaselt kantakse sihtotstarbeline sisetulu üle ainult järgmisse eelarveaastasse. Selleks et tagada eelarve usaldusväärne haldamine, kasutatakse kõnealust sihtotstarbelist tulu üldjuhul enne muid asjaomase eelarveartikli heakskiidetud assigneeringuid.

(3)

     362,4 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide rakendusfondidele ning 106,9 miljonit eurot puu- ja köögiviljasektori muudele meetmetele

(4)

     0,9 miljonit eurot lõssipulbri ladustamise meetmetele, 2,9 miljonit eurot või ja koore ladustamise meetmetele ning 50,5 miljonit eurot piima- ja piimatootesektori muudele meetmetele

(5)

     Ühtsele otsemaksete kavale eraldatud kogusumma.

(6)

     Komisjoni rakendusotsus, 22. juuni 2015, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames.

Top

Brüssel,22.7.2015

COM(2015) 371 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EAGFi kulude kohta

Varajase hoiatamise süsteem nr 6-7/2015


Top