EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.7.2015

COM(2015) 327 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

EUROOPA LIIDU 2014. AASTA LAENUVÕTMIS- JA LAENUANDMISTEHINGUD

Sisukord

1.Sissejuhatus

2.Euroopa Liidu laenuandmistehingud

2.1.Maksebilansi toetamise mehhanism

2.2.Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

2.3.Makromajanduslik finantsabi

2.4.Euratomi rahastamisvahend

3.Euroopa Liidu laenuvõtmistehingud

3.1.Maksebilansi toetamise mehhanism

3.2.Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

3.3.Makromajanduslik finantsabi

3.4.Euratom

4.Euroopa Investeerimispank

4.1.Euroopa Investeerimispanga laenuandmistehingud

4.2.Euroopa Investeerimispanga laenuvõtmistehingud

5.Finantsstabiilsuse tagamine euroalas

5.1.Kreeka laenuleping

5.2.Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

5.3.Euroopa stabiilsusmehhanism

1.Sissejuhatus

Komisjon peab igal aastal teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu Euroopa Liidu mitmesuguste laenuandmisvahendite kasutamisest.

Käesolevas aruandes kirjeldatakse iga asjaomase vahendi puhul laenuandmistehinguid ja vastavaid laenuvõtmistehingud.

Tabel 1. Euroopa Liidu tehingud kokku (maksta jäänud põhiosa miljonites eurodes)

2.Euroopa Liidu laenuandmistehingud

Komisjon annab nõukogu või nõukogu ja Euroopa Parlamendi eri õigusaktide alusel ja lähtuvalt taotletavatest eesmärkidest rahalist toetust kolmandatele riikidele ja liikmesriikidele. Reeglina antakse toetust kahepoolsete laenudena, mida rahastatakse kapitaliturgudelt ja tagatakse ELi eelarvega 1 . Kolmandatele riikidele antava rahalise toetuse kooskõla ELi välistegevuse üldiste eesmärkidega tagavad komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa välisteenistuse toel.

2.1.Maksebilansi toetamise mehhanism

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 143 ning nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 (millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem) 2 (maksebilansi toetust käsitlev määrus) kohane maksebilansi toetamise mehhanism kujutab endast liidu antavaid keskmise tähtajaga laene. Üldjuhul antakse toetust koos Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja muude mitmepoolsete laenuandjate, nagu näiteks Euroopa Investeerimispanga (EIP), Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) või Maailmapanga poolse rahastamisega.

Maksebilansi toetuse kohta teeb nõukogu iga juhtumi puhul eraldi otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Võimalikud abisaajad on euroalast väljapoole jäävad liikmesriigid, kellel on suuri raskusi maksebilansi tasakaalustamisega. Selle eesmärk on leevendada abi saava liikmesriigi raskusi välisraha kaasamisel ja taastada maksebilansi jätkusuutlikkus. Toetust antakse eeldusel, et täidetakse majanduspoliitilised tingimused, mille on kinnitanud nõukogu – pärast majandus- ja rahanduskomiteega kohandamisprogrammi eelnõu üle konsulteerimist – ning mille üksikasjades on komisjon ja abisaaja liikmesriik enne laenulepingu sõlmimist vastastikuse mõistmise memorandumis kokku leppinud. Kohandamisprogrammi meetmete pidevat järgimist kontrollitakse korrapäraselt ja see on täiendavate osamaksete väljamaksmise eeltingimus. Vajalikud vahendid kaasab komisjon Euroopa Liidu nimel kapitaliturgudelt.

Komisjon esitab majandus- ja rahanduskomiteele ning nõukogule korrapäraselt aruandeid maksebilansi toetust käsitleva määruse rakendamise kohta.

Maksebilansi toetamise mehhanism taaskäivitati 2008. aastal vastuseks rahvusvahelisele majandus- ja finantskriisile ning selle laenude ülempiiri tõsteti 2009. aasta mais 12 miljardilt eurolt 50 miljardile eurole, 3 et EL saaks kiiresti reageerida kõigile täiendavatele maksebilansi toetamise taotlustele. 31. detsembriks 2014 oli Ungarile, 4 Lätile 5 ja Rumeeniale 6 eraldatud toetust kogusummas 16,6 miljardit eurot, millest 13,4 miljardit eurot oli välja makstud.

2013. aastal võttis nõukogu vastu Rumeeniale antava ennetava finantsabi teise programmi 7 summas kuni 2 miljardit eurot. Väljamakseid saab taotleda kuni 30. septembrini 2015.

2014. aastal ei tehtud maksebilansi toetamise mehhanismi raames ühtegi väljamakset. Tagasimaksmata kogusumma oli 2014. aasta lõpu seisuga 8,4 miljardit eurot.

Tabel 2. Maksebilansi toetamine kuni 31.12.2014 (laenusumma miljardites eurodes) 

Alates 31. detsembrist 2014 tehtud tehingud

2015. aasta jaanuaris maksis Läti tagasi 1 200 miljonit eurot ja Rumeenia 1 500 miljonit eurot, mistõttu vähenes tagasimaksmata kogusumma 5 700 miljoni euroni. 

Üksikasjalik teave maksebilansi toetamise tehingute kohta on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/balance_of_payments/index_en.htm

2.2.Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010 loodi Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (EFSM), mis tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikele 2 8 . EFSM on täielikult tagatud ELi eelarvega ja selle üldine laenuandmisvõime ulatub 60 miljardi euroni.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist võivad abi saada liikmesriigid, kes on sattunud raskustesse rahvusvahelise majandus- ja finantskeskkonna olulise halvenemise tõttu. Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kasutamine on seotud poliitiliste tingimustega, mis on seatud majandusliku ja rahandusliku kohandamisprogrammi raames, mis on kokku lepitud komisjoni ja abisaaja liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis, ja selle puhul järgitakse sarnast otsuste tegemise protsessi nagu maksebilansi toetuse puhul. Rahastamisvajadusi hindab ja programmi rakendamist jälgib komisjon Euroopa Keskpangaga (EKP) konsulteerides vähemalt iga kuue kuu tagant seoses kohandamisprogrammi üldiste majanduspoliitiliste tingimustega ja iga kolme kuu tagant selleks, et kontrollida, kas liikmesriik on täitnud abiga seotud majanduspoliitilised tingimused. Kohandamisprogrammi iga võimalikku muudatust arutatakse abisaaja liikmesriigiga. Nõukogu teeb otsuse iga esialgsetesse majanduspoliitilistesse üldtingimustesse tehtava muudatuse kohta kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepanekul ning kinnitab abisaaja liikmesriigi koostatud läbivaadatud kohandamisprogrammi.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi rahastu käivitati 2011. aastal Iirimaa 9 ja Portugali 10 jaoks, eraldades kummalegi laenuna vastavalt 22,5 miljardit eurot ja 26 miljardit eurot. Kulukohustuste kogusumma, mille alla kuuluvad ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi, Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste liikmesriikide antud laenud, on Iirimaa puhul 85 miljardit eurot ja Portugali puhul 78 miljardit eurot.

Tabel 3. Kulukohustuste jaotus (miljardites eurodes)

* 4,8 miljardit eurot teistelt liikmesriikidelt (Ühendkuningriik, Rootsi, Taani) ja 17,5 miljardit Iirimaalt (riigikassa ja riiklik pensioni reservfond).

Alates sellest, kui hakati rakendama EFSMi rahastut, on kõigi laenude puhul otsustatud vähendada nende intressimäära marginaali ja pikendada kõigi väljamakstud laenuosade tagasimakse tähtaegu ja seda otsust kohaldatud.

2014. aasta märtsis maksti Portugalile välja 1,8 miljardit eurot ja Iirimaale 800 miljonit eurot (viimane osamakse).

2014. aasta novembris maksti Portugalile välja 400 miljonit eurot (viimane osamakse).

Rahastu kaudu väljamakstud tagasimaksmata kogusumma oli 2014. aasta lõpu seisuga 46,8 miljardit eurot (Iirimaa puhul 22,5 miljardit eurot, Portugali puhul 24,3 miljardit eurot).

Iirimaa ELi/IMFi finantsabi programm viidi lõpule 2014. aasta veebruaris 11 ning Portugal väljus programmist 2014. aasta juunis 12 .

Üksikasjalik teave EFSMi tehingute kohta on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/efsm/index_en.htm

2.3.Makromajanduslik finantsabi

Makromajanduslikku finantsabi antakse selleks, et aidata kandidaatriikidel, võimalikel kandidaatriikidel ja naaberriikidel lahendada lühiajalisi maksebilansi probleeme, stabiliseerida riigi rahandust ning toetada struktuurireformide rakendamist. Makromajanduslikku finantsabi antakse erandkorras ja ajutiselt ning see põhineb rangetel majanduspoliitilistel tingimustel. Tavaliselt täiendab makromajanduslik finantsabi IMFi kohandamisprogramme. Makromajanduslikku finantsabi võib anda laenuna ja/või tagastamatu abina.

Kui abisaaja riik ei suuda laenu tagasimakseid teha, võib komisjon oma kohustuste täitmiseks kasutada välistegevuse tagatisfondi, 13 nii et asjaomase laenu tagasimaksmine komisjoni poolt toimub tema enda vahenditest 14 .

Seoses 2010. aastal heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi andmisega Ukrainale, 15 mis koos muude, 2002. aastal heaks kiidetud programmist 16 üle jäänud vahenditega moodustas 610 miljoni euro suuruse laenu (MFA I), allkirjastati Ukraina-ELi tippkohtumisel 2013. aasta veebruaris vastastikuse mõistmise memorandum. Esimene osamakse summas 100 miljonit eurot maksti välja 2014. aasta mais ja teine osamakse summas 260 miljonit eurot 2014. aasta novembris.

14. aprillil 2014 otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu anda Ukrainale laenuna makromajanduslikku finantsabi 17 summas kuni 1 miljard eurot ja tagasimaksetähtajaga kuni 15 aastat (MFA II), et katta Rahvusvahelise Valuutafondi toel valminud valitsuse majandusprogrammis osutatud Ukraina pakilist maksebilansi puudujääki. Esimene osamakse summas 500 miljonit eurot maksti välja 2014. aasta juunis ja teine osamakse summas samuti 500 miljonit eurot 2014. aasta detsembris.

15. mail 2014 otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu anda Tuneesiale makromajanduslikku finantsabi summas kuni 300 miljonit eurot laenuna, mille tagasimaksetähtaeg on kuni 15 aastat 18 .

2014. aastal ei tehtud väljamakseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2013. aasta makromajandusliku finantsabi andmise otsuste alusel, millega antakse makromajanduslikku finantsabi Gruusiale (46 miljonit eurot, millest 23 miljonit eurot laenudena), 19 Kirgiisi Vabariigile (30 miljonit eurot, millest 15 miljonit eurot laenudena) 20 ja Jordaaniale (180 miljonit eurot laenudena) 21 .

Alates 31. detsembrist 2014 tehtud tehingud

10. veebruaril 2015 maksti Jordaaniale välja esimene osamakse summas 100 miljonit eurot.

15. aprillil 2015 otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu anda Ukrainale makromajanduslikku finantsabi kolmanda laenuna (MFA III) summas kuni 1,8 miljardit eurot 22 .

21. aprillil 2015 maksti Ukrainale välja kolmas osamakse summas 250 miljonit eurot (MFA I).

21. aprillil 2015 maksti Gruusiale välja esimene osamakse summas 10 miljonit eurot.

7. mail 2015 maksti Tuneesiale välja esimene osamakse summas 100 miljonit eurot.

Üksikasjalikku teavet makromajandusliku finantsabi tehingute kohta võib leida komisjoni aastaaruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandatele riikidele makromajandusliku finantsabi andmise kohta 23 ja järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/macro-financial_assistance/index_en.htm.

2.4.Euratomi rahastamisvahend

Euratomi laenuvahendit võib kasutada projektide rahastamiseks liikmesriikides (nõukogu otsus 77/270/Euratom) või teatavates kolmandates riikides (Ukraina, Venemaa või Armeenia) (nõukogu otsus 94/179/Euratom).

1990. aastal kehtestas nõukogu laenuvõtmise ülempiiriks 4 miljardit eurot, millest ligikaudu 3,7 miljardi euro kasutamise kohta on otsus tehtud ja 3,4 miljardit eurot on juba välja makstud. Vastavalt nõukogu otsusele laenuandmise ülempiiri kohta (77/271/Euratom, muudetud redaktsioon) teavitab komisjon nõukogu, kui allkirjastatud summa jõuab 3,9 miljardi euroni, ja teeb vajaduse korral ettepaneku laenuandmise uue ülempiiri kohta.

2013. aastal võttis komisjon vastu otsuse C(2013) 3496 kuni 300 miljoni euro suuruse Euratomi laenu andmise kohta, et toetada Ukraina tuumareaktorite turvalisuse suurendamise programmi. Laen jõustub siis, kui kõik tulemuslikkuse tingimused on rahuldavalt täidetud.

3.Euroopa Liidu laenuvõtmistehingud

Nõukogult heakskiidu saanud laenuandmistehingute rahastamiseks on komisjon volitatud võtma Euroopa Liidu ja Euratomi nimel kapitaliturgudelt laenu. Laenuvõtmistehingud on laenuandmistehingutega ranges vastavuses, nii et ELi eelarvele ei ole mingit intressi- ega valuutariski 24 . Võetud laenudele vastavad antud laenud.

3.1.Maksebilansi toetamise mehhanism

Maksebilansi toetamise mehhanismi raames 2014. aastal turgudelt laenu ei võetud.

Maksebilansi toetamise mehhanismi kaudu väljamakstud tagasimaksmata kogusumma oli 2014. aasta lõpu seisuga 8,4 miljardit eurot.

3.2.Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

2014. aastal kaasati kahe tehinguga 3 miljardit eurot. 2014. aasta märtsis emiteeriti Iirimaale ja Portugalile toetuse andmiseks osana neile EFSMist antava finantsabi paketi raames võrdlusvõlakiri nimiväärtuses 2,6 miljardit eurot (lunastustähtaeg 4. aprill 2024, kupongiintress 1,875 %) .

2014. aasta novembris emiteeriti võlakiri nimiväärtuses 660 miljonit eurot (lunastustähtaeg 4. oktoober 2029, kupongiintress 1,375 %). Sellest summast kasutati 400 miljonit eurot Portugalile viimase osamakse tegemiseks EFSMi raames.

Kõnealuste ELi võlakirjade järele oli turul suur nõudlus, mis tõi kaasa suure ülemärkimise. Neid ELi võlakirju ostsid nii kõik olulised investorite rühmad ja eelkõige pikaajalised investorid (investeerimisfondid, varahaldurid, kindlustus- ja pensionifondid) kui ka ametlikud institutsioonid.

ELi võlakirjadega kauplemine on olnud tugev ka järelturul, mis kinnitab ELi positsiooni olulise võrdlusvõlakirjade emitendina. 22 panga andmete alusel tehtud arvutuste kohaselt oli ELi võrdlusvõlakirjade käive järelturul 2014. aastal 26,3 miljardit eurot (võrreldes 31 miljardi euroga 2013. aastal).

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kaudu väljamakstud tagasimaksmata kogusumma oli 2014. aasta lõpu seisuga 46,8 miljardit eurot.

Tabel 4. ELi EFSMi laenuvõtmistehingud 2014. aastal (miljonites eurodes)

3.3.Makromajanduslik finantsabi

2014. aastal tehti edukalt neli laenuvõtmistehingut makromajandusliku finantsabi (MFA) andmiseks Ukrainale: 100 miljonit eurot 20. mail, 500 miljonit eurot 17. juunil, 260 miljonit eurot 12. novembril ja 500 miljonit eurot 3. detsembril.

MFA I tehingu esimene osamakse summas 100 miljonit eurot tehti 2014. aasta mais. Selle rahastamiseks emiteeriti märtsis toimunud ELi kümneaastase võlakirja kestvusemissiooni (maht 2,6 miljardit eurot) (vt punkt 3.2 eespool) raames täiendavalt võlakirju, mille tulemusel suurenes emissiooni kogumaht 2,7 miljardi euroni.

MFA II tehingu esimene osamakse summas 500 miljonit eurot tehti 2014. aasta juunis. Selle rahastamiseks emiteeriti ELi kümneaastase võlakirja kestusemissiooni (maht 2,6 miljardit eurot) raames lisaks mais tehtud täiendavale emissioonile (100 miljonit eurot) veel võlakirju, mille tulemusel suurenes võlakirja likviidsus ja selle lunastamata kogusumma kasvas 3,2 miljardi euroni.

MFA I tehingu teine osamakse summas 260 miljonit eurot tehti 2014. aasta novembris. See summa kajastus 2014. aasta novembris tehtud võlakirjaemissioonis, mille maht oli 660 miljonit eurot (vt punkt 3.2 eespool). Selleks et rahastada MFA II teist osamakset summas 500 miljonit eurot, emiteeriti detsembris täiendavalt võlakirju, mille tulemusel suurenes emissiooni kogumaht 1,16 miljardi euroni. Selle kestvusemissiooni puhul saavutati rekordiliselt madal võlakirja tootlus – 1,363 %.

Makromajandusliku finantsabi raames väljamakstud tagasimaksmata kogusumma oli 2014. aasta lõpu seisuga 1 828,6 miljonit eurot.

Tabel 5. ELi MFA laenuvõtmistehingud 2014. aastal (miljonites eurodes)

3.4.Euratom

2014. aastal ei tehtud Euratomi rahastamisvahendi raames ühtegi laenuvõtmistehingut.

4.Euroopa Investeerimispank 

4.1.Euroopa Investeerimispanga laenuandmistehingud

Euroopa Investeerimispank (EIP) rahastab otse üksikprojekte või finantsvahendajate kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate või kohalike omavalitsuste väiksemaid projekte. Ühtlasi annab EIP laenutagatisi, tehnilist abi ja riskikapitali.

EIP kogurahastamismaht oli 2014. aastal 77 miljardit eurot (võrreldes 71,7 miljardi euroga 2013. aastal).

EIP rahastamistehingutel on mõju ELi eelarvele juhul, kui need hõlmavad ELi tagatist või muid ELi eelarvevahendeid. See kehtib järgmistel juhtudel:

-EIP välislaenude mandaadi raames tehtavad rahastamistehingud (mis hõlmavad ühinemiseelset abi, naabrus- ja partnerlusriike, Aasiat, Ladina-Ameerikat ning Lõuna-Aafrikat). Selline rahastamine on kaetud ELi tagatisega, mis katab riikide maksejõuetuse ja poliitilise olukorraga seotud riske. Komisjon avaldab 2015. aasta teises pooles EIP 2015. aasta välislaenamise kohta eraldi aruande.

-ELi eelarvet mõjutavad riskijagamisel põhinevad rahastamismehhanismid ELi projektide toetamiseks (nt teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise riskijagamisrahastu ja projektivõlakirjade algatus).

2014. aastal oli ELi liikmesriikides tehtud EIP rahastamistehingute maht 69 miljardit eurot, mis moodustas 90 % EIP laenuandmise kogumahust. Väljapool ELi antud laenude maht oli 7,8 miljardit eurot, millest 4,1 miljardit on kaetud tagatisega, mille EL on andnud Euroopa Investeerimispangale selliste rahastamistehingute kahjude katteks, millega toetatakse investeerimisprojekte väljaspool liitu („ELi tagatis”).

Otsusega 1080/2011/EL antud ELi tagatist tähtajaga 31. detsember 2013 pikendati automaatselt 6 kuu võrra, kuna veel ei olnud vastu võetud uut otsust ELi tagatise andmise kohta ELi-välistele EIP tehingutele.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid uue otsuse ELi tagatise andmise kohta ELi-välistele EIP tehingutele 26 vastu 16. aprillil 2014. Kogumandaadi maht on 27 miljardit eurot pluss võimalik lisasumma 3 miljardit eurot. Võimaliku lisasumma täieliku või osalise kasutuselevõtu otsustavad Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele ja tuginedes vahekokkuvõtte tulemustele.

4.2.Euroopa Investeerimispanga laenuvõtmistehingud

Ebastabiilsetes turuoludes oli tehingute tegemisega seotud risk suur kogu aasta jooksul, eriti suurte võrdlustehingute puhul. Tugev nõudlus EIP võlakirjade järele esialgu toetas lühiajaliste intressivahede vähenemist, eelkõige eurodes nomineeritud võlakirjade puhul. Reitinguagentuurid säilitasid EIP AAA-reitingu, mida toetas kapitali suurendamine 2012. aasta kava kohaselt.

EIP laenuvõtmistehingute kogumaht oli 2014. aastal 61,6 miljardit eurot ja keskmine tagasimaksetähtaeg 7,2 aastat.

5.Finantsstabiilsuse tagamine euroalas

Ülemaailmse majandus- ja finantskriisi mõjul tegid euroala liikmesriigid otsuse meetmete kohta, mille eesmärk on säilitada finantsstabiilsus euroalas ja Euroopas tervikuna. Kõnealused meetmed on esitatud allpool ja need ei ole tagatud ELi eelarvega. Lisateave kolme olemasoleva vahendi kohta on kättesaadav järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/economy_finance/assistance_eu_ms/index_en.htm

5.1.Kreeka laenuleping

Kui euroala rahandusministrid olid 2. mail 2010 ühehäälselt kokku leppinud Kreeka toetamises, 27 nähti Kreeka abistamiseks ette kolmeaastane ühisprogramm IMFiga, mis hõlmas 110 miljardi euro suurust finantspaketti; sellega kaasnesid ranged poliitilised tingimused, 28 mille üle komisjon ja IMF koostöös Euroopa Keskpangaga pidasid läbirääkimisi Kreeka ametiasutustega. Esimese programmi alusel euroala liikmesriikide väljamakstud laenude kogusumma oli 52,9 miljardit eurot ja IMFi antud laenude kogusumma 20,1 miljardit eurot. Laenu finantstingimusi muudeti 2012. aasta detsembris (lõpptähtaja pikendamine, marginaali vähendamine).

Euroala rahandusministrid ja IMF kiitsid 14. märtsil 2012 heaks teise majandusliku kohandamisprogrammi, millega lisati esimese programmi väljamaksmata summadele 130 miljardit eurot. Seega nähakse kõnealuse teise programmiga ette finantsabi kogusummas 164,5 miljardit eurot, IMFi-poolne rahastamine on 19,8 miljardit eurot. Kui esimene programm kujutas endast toetust andvate euroala liikmesriikide koondatud kahepoolsete laenude laenuandjatevahelist kokkulepet, mida koordineeris ja haldas komisjon, siis teist programmi rahastatakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu.

5.2.Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

Euroala liikmesriigid lõid EFSFi Luksemburgis registreeritud nende omanduses oleva äriühinguna, mis tegutseb ajutise päästemehhanismina, mille raames emiteeritakse euroala liikmesriikide tagatud võlakirju ja laenatakse saadavad vahendid edasi raskustes olevatele euroala liikmesriikidele. 2010. aasta oktoobris otsustati luua alaline päästemehhanism – Euroopa stabiilsusmehhanism, mis jõustus 27. septembril 2012. Alates 1. juulist 2013 ei kasutata Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi enam uute rahastamisprogrammide ega uute laenulepingute rahastamiseks. Fond osaleb siiski jätkuvalt Kreeka, Portugali ja Iirimaa käimasolevates programmides, kus selle kaudu antakse laene (koos IMFi ja mõne liikmesriigiga).

5.3.Euroopa stabiilsusmehhanism

1. juulil 2013 sai Euroopa stabiilsusmehhanismist alaline mehhanism, mille eesmärk on reageerida euroala liikmesriikide uutele finantsabi taotlustele.

Selle tegelik laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot. Märgitud kapital on kokku 704,8 miljardit eurot, millest 80,5 miljardit on euroala liikmesriikide sissemakstud kapital ja 624,3 miljardit eurot sissenõutav kapital.

Euroopa stabiilsusmehhanism on (koos IMFiga) andnud finantsabi Küprose finantssektori tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks. Samuti on see andnud finantsabi Hispaania valitsusele riigi pangandussektori rekapitaliseerimiseks.

(1) Üksikasjalik ülevaade komisjoni laenutehingutest on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/index_en.htm.

(2) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 431/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (ELT L 128, 27.5.2009, lk 1).

(4) Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008, millega antakse Ungarile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 37, 6.2.2009, lk 5).

(5) Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009, millega antakse Lätile ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 79, 25.3.2009, lk 39).

(6) Nõukogu 459. mai 2009. aasta otsus 2009/6/EÜ, millega antakse Rumeeniale ühenduse keskmise tähtajaga rahalist abi (ELT L 150, 13.6.2009, lk 8).

(7) Nõukogu otsus 2013/531/EL, 22. oktoober 2013, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi (ELT L 286, 29.10.2013, lk 1).

(8) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 122 lõikega 2 on ette nähtud finantsabi juhul, kui mõni liikmesriik on raskustes, mille põhjuseks on temast olenematud erandlikud asjaolud.

(9) Nõukogu rakendusotsus 2011/77/EL, 7. detsember 2010, Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 30, 4.2.2011, lk 34).

(10) Nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL, 30. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 17.6.2011, lk 88).

(11)  Nõukogu rakendusotsus 2013/525/EL, 22. oktoober 2013, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 282, 24.10.2013, lk 71).

(12)  Nõukogu rakendusotsus 2014/234/EL, 23. aprill 2014, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 125, 23.4.2014, lk 75).

(13) Vt nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10). Praeguseni ei ole seoses makromajandusliku finantsabi raames antavate laenudega kohustusi täitmata jäetud.

(14) Kuigi laenude tagasimaksmine on kaetud ELi eelarvega, toimib tagatisfond likviidsuspuhvrina, millega kaitstakse ELi eelarvet riski eest, et maksekohustuste täitmatajätmisega seotud summad nõutakse sisse eelarvest. Üksikasjalik aruanne fondi toimimise kohta on esitatud dokumendis COM(2014)214 ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis SEC(2014)129.

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 388/2010/EL, 7. juuli 2010, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (ELT L 179, 14.7.2010, lk 1).

(16) Nõukogu otsus nr 2002/639/EÜ, 12. juuli 2002, Ukrainale täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta (EÜT L 209, 6.8.2002, lk 22).

(17) Nõukogu otsus nr 2014/215/EL, 14. aprill 2014, Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmise kohta (ELT L 111, 15.4.2014, lk 85).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 534/2014/EL, 15. mai 2014, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Tuneesia Vabariigile (ELT L 151, 21.5.2014, lk 9).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 778/2013/EL, 12. august 2013, täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 218, 14.8.2013, lk 15).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1025/2013/EL, 22. oktoober 2013, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Kirgiisi Vabariigile (ELT L 283, 25.10.2013, lk 1).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2013/EL, 11. detsember 2013, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile (ELT L 341, 18.12.2013, lk 4).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2015/601/EL, 15. aprill 2015, mis käsitleb Ukrainale makromajandusliku finantsabi andmist (ELT L 100, 17.4.2015, lk 1).

(23) COM(2014) 372 ja SWD(2014) 193

(24) Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi käsitleva määrusega on lubatud tugineda eelrahastamisele ja komisjonile on antud volitus „võtta laenu kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kõige sobivamal ajal kavakohaste väljamaksete vahel, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada oma maine liidu emitendina kõnealustel turgudel”. Mis tahes tulenevad laenukulud kannab siiski laenuvõtja.

(25) Hõlmab 260 miljonit eurot makromajandusliku finantsabi andmiseks Ukrainale; vt punkt 3.3. allpool.

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 466/2014/EL, 16. aprill 2014, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks (ELT L 135, 8.5.2014, lk 1).

(27) Toetust antakse teiste euroala liikmesriikide poolt nende 11. aprilli 2010. aasta avalduses esitatud tingimustel kahepoolsete laenude kaudu, mille koondab keskselt komisjon.

(28) Poliitiliste tingimuste põhielemendid on sätestatud nõukogu 10. mai 2010. aasta otsuses nr 2010/320/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid. Tingimusi täpsustati hiljem Kreeka ametiasutuste ja komisjoni vahel euroala liikmesriikide nimel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis.