52015DC0100

Sissejuhatus

Strateegia „Euroopa 2020” käivitati 2010. aastal ELi tööhõive ja majanduskasvu integreeritud pikaajalise strateegiana. Euroopas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks toetub strateegia viiele peamisele eesmärgile, milleks on tööhõive, teadusuuringud ja areng, kliima ja energeetika, haridus ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus. Nende viie eesmärgi põhjal on iga liikmesriik kujundanud oma riiklikud eesmärgid. Strateegiat rakendatakse ja selle järelevalvet teostatakse Euroopa poolaasta raames. Lisaks kasutatakse seda ELi ja liikmesriikide tasandi erinevate strateegiate üldise raamistikuna. Eelkõige on kõnealune strateegia olnud juhiseks, millest lähtudes kujundada ja kavandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tegevust ajavahemikuks 2014–2020.

Pärast strateegia rakendamise esimesi aastaid, poolel teel selle eesmärkide saavutamisele 2020. aastal, algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, et teha kokkuvõte strateegia eesmärkide täitmisel siiani tehtust. Asjaolu, et strateegia „Euroopa 2020” esimesed aastad kattusid raske finants- ja majanduskriisiga, mõjutas märkimisväärselt strateegia eesmärkide täitmist. Ühtlasi tähendas see, et lühiajalised poliitilised kaalutlused olid sageli olulisemad kui pikemaajalised lähenemisviisid. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva Eurobaromeetri värskeima uuringu[1] tulemused näitavad, et ELi kodanikud toetavad suunda, mille EL kriisile reageerides võttis. Uuringule vastanute hulgas oli ligi kaks korda rohkem neid, kes arvasid, et EL teeb kriisist väljumisel õigeid samme.

Käesolevas teatises esitatakse 2014. aasta maist oktoobrini korraldatud avaliku konsultatsiooni peamised tulemused, mis hõlmasid sidusrühmade arvamusi strateegia „Euroopa 2020” ülesehituse ja tulemuste kohta. Teatisele on lisatud ajakohastatud aruanne strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmise hetkeolukorra kohta[2].

Kommenteeritud kokkuvõte

Strateegiat „Euroopa 2020” käsitlev avalik konsultatsioon toimus 5. maist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014. Selle eesmärk oli koguda sidusrühmade kogemusi, et mõista strateegia esimeste rakendamisaastate vältel saadud õppetunde ning teostada tulemuste alusel läbivaatamine.

Kokku esitati 29 riigist 755 tähelepanekut. Vastajate seas olid kõige enam esindatud kategooriaks sotsiaalpartnerid, huvirühmad ja valitsusvälised organisatsioonid, neile järgnesid liikmesriikide valitsused ja ametiasutused, üksikisikud, mõttekojad, teadusasutused, fondid ja ettevõtjad.

Avaliku konsultatsiooni peamised tulemused on järgmised:

- Strateegiat „Euroopa 2020” nähakse asjakohase üldise strateegiana, millega edendada ELi ja liikmesriikide tasandil töökohtade loomist ja majanduskasvu. Strateegia eesmärgid ja prioriteedid on praeguseid ja tuleviku probleeme arvesse võttes sisuliselt olulised.

- Viis peamist eesmärki on töökohtade loomise ja majanduskasvu peamised soodustajad ning aitavad kaasa strateegia fokusseeritud rakendamisele.

- Enamik juhtalgatusi on oma ülesande täitnud, kuid nende nähtavus on olnud tagasihoidlik.

- Strateegia eesmärkide täitmist on laiendatud vastutuse ja kohapealse osalemise kaudu võimalik ja vajalik tõhustada.

1. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva avaliku konsultatsiooni taust

Euroopa Komisjon avaldas 2014. aasta märtsis teatise „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest”[3], milles anti hinnang ELi ja selle liikmesriikide olukorrale strateegia rakendamisel neli aastat pärast selle käivitamist, ning asuti ette valmistama strateegia läbivaatamist.

Ajal, mil strateegia „Euroopa 2020” elluviimine on poole peal, on töökohtade loomise ja majanduskasvu eesmärgi saavutamisel tehtud edusammud vastuolulised, seda eelkõige kriisi mõju tõttu. Kriisi järelmõju on siiani väga tuntav, seda eelkõige tööturul, kus töötus on ELi tasandil jätkuvalt väga kõrge ning olukord on liikmesriigiti märkimisväärselt erinev. Muret teeb peamiselt see, et noorte töötuse määr on mitmes liikmesriigis endiselt kõrgel tasemel ning suurenenud on pikaajaline töötus. Sotsiaalvaldkonnas on kriis suurendanud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ning kasvava ebavõrdsuse ohtu. Olukord on eriti keeruline teatavates liikmesriikides, kus on suurenenud tõsine materiaalne puudus ja töötute leibkondade osatähtsus. Kriisi kõrghetkel piiras vajadus saada avaliku sektori kulutused kontrolli alla mitmes liikmesriigis kulutusi teadus- ja arengutegevusse. Nüüd, kus tähelepanu liigub järk-järgult kriisi hädaolukordade lahendamiselt töökohtade loomisele ja majanduskasvule kindla aluse rajamisele, on oluline, et liikmesriigid prioriseeriksid selliseid majanduskasvu soodustavaid kulutusi nagu investeeringud teadus- ja arengutegevusse. Majanduskasvu mõjutavad jätkuvalt ka mitmed pikaajalised suundumused nagu näiteks demograafiline areng, üleilmastumine ja rahvusvaheliste partnerite konkurents, tootlikkuse ja digitaliseerimisega seotud väljakutsed ning samuti surve loodusvaradele ja keskkonnaküsimused.

Kriis on mõjutanud ka strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide suunas tehtavaid edusamme. Kriisil on olnud ilmne negatiivne mõju tööhõive ja vaesuse tasemele ja see on piiranud edusamme mõnede muude eesmärkide saavutamisel, erandiks on mõju kasvuhoonegaasi heidete vähendamisele. Kriisist hoolimata on olnud rohkem positiivseid struktuuritrende, näiteks haridustasemetes, energiaallikate jätkusuutlikuma jaotuse väljakujundamises ja majanduse CO2-mahukuse vähendamises. Sellest tulenevalt on EL üldiselt saavutamas oma eesmärke või eesmärkidele lähenemas hariduse, kliima ja energeetika valdkonnas. Sama ei saa öelda aga tööhõive, teadusuuringute ja arengu ning vaesuse vähendamise puhul, kus kriisi mõju on olnud kõige tuntavam. Kõigis valdkondades tuleb jõupingutusi jätkata, et kindlustada saavutatut ning teha täiendavaid edusamme.

Strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid on poliitiliselt siduvad.[4] Eesmärkide poliitiline iseloom on strateegia olemuslik osa ning peegeldab esmast rolli, mida liikmesriikide valitsused peaksid strateegia raames kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega täitma. Enamike valdkondade puhul ei ole riiklikud eesmärgid siiski piisavalt ambitsioonikad, et kumulatiivselt ELi tasandi ambitsioone saavutada. Näiteks kui kõik liikmesriigid täidaksid oma individuaalsed riiklikud eesmärgid, ulatuks teadus- ja arengutegevusse tehtav koguinvesteering ELi tasandil 2020. aastaks 2,6 % SKPst, mis on allpool ELi poolt seatud 3 %-list eesmärki. Selline pühendumuse erinev tase peegeldab ka poliitiliste meetmete ja ambitsioonide erinevust ELis.

Osa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide vastuolulistest tulemustest on võimalik panna ka ajanihke arvele, mis kulub selleks, et struktuurireformid jõuaksid majandusele oma täielikku mõju avaldada. Kuigi struktuurireformide kiirus ja kvaliteet on liikmesriigiti olnud erinev, on enamik liikmesriike algatanud oma tööturul olulisi struktuurireforme, et muuta need tulevikus vastupanuvõimelisemaks; toote- ja teenusturgudel on tõhustatud toimimist ja toetatud vahendite tõhusat jaotamist ning avalikus halduses on edendatud tõhusust. Siiski kulub kõnealuste reformide abil tulemusteni jõudmiseks ja nende nähtavaks muutmiseks aega, mistõttu on nende sujuv ja põhjalik rakendamine väga oluline.

Erinevuste suurenemine liikmesriikide vahel ja sageli ka nende sees takistavad strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamist. Loodetud majanduste lähenemise asemel on kriis tekitanud parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahele üha suureneva lõhe. Suurenenud on ka piirkondlikud erinevused nii ühe liikmesriigi piires kui ka eri riikides. Näiteks 2013. aastal oli 20–64aastaste elanike tööhõivemäära vahe parimate ja halvimate tulemustega liikmesriikide vahel 26,9 protsendipunkti: Kreekas oli tööhõivemäär 52,9 % ja Rootsis 79,8 %. Kõnealust näitajat on võimalik võrrelda 2000. aasta olukorraga, kui halvimate ja parimate tulemustega riike eraldas 22,7 %: Bulgaarias oli tööhõivemäär 55,3 % ja Taanis 78,0 %.

STRATEEGIA „EUROOPA 2020” ELi TASANDI EESMÄRGID || VÄRSKEIMAD ANDMED

20–64-aastaste tööhõive määra suurendamine vähemalt 75 %-ni || 68,4 % (2013)

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurendamine 3 %-ni SKPst || 2,02 % (2013)

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20 % võrreldes 1990. aastaga || vähenenud 17,9 % (2012)

Taastuvenergiaallikate osakaalu suurendamine energia lõpptarbimises 20 %-ni || 14,1 % (2012)

Sammude astumine energiatõhususe suurendamiseks 20 % võrra (mõõdetuna primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise suhtes) || Primaarenergia tarbimine: suurendada energiatõhusust 11,9 % (2013) Energia lõpptarbimine: Suurendada energiatõhusust 12,8 % (2013)

Haridus- ja koolitussüsteemist varakult väljalangemise määra vähendamine alla 10 % || 12,0 % (2013)

Kolmanda taseme haridusega inimeste osakaalu suurendamine 30–34-aastase elanikkonna hulgas vähemalt 40 %-ni || 36,9 % (2013)

Aidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust välja vähemalt 20 miljonit inimest (võrdne eesmärgiga 96,6 miljonit inimest) || 121,6 miljonit inimest vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus (2013)[5]

Allikas: Euroopa Komisjon

Sellises olukorras oli strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva avaliku konsultatsiooni üheks eesmärgiks saada rohkem teavet strateegia rakendamise kohta kohapeal. Kuna tegemist on ELi ja selle liikmesriikide vahelise partnerlusega, sõltub strateegia edu oluliselt liikmesriikide valitsuste, parlamentide, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, muude sidusrühmade ja kodanikuühiskonna pühendumusest ja kaasatusest. Seetõttu oli oluline koguda kõigi strateegia rakendamises osalejate arvamusi ning õppida nende kogemustest ja parimatest tavadest.

2. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva avaliku konsultatsiooni põhiandmed

Strateegiat „Euroopa 2020” käsitlev avalik konsultatsioon toimus 5. maist 2014 kuni 31. oktoobrini 2014. Konsultatsioonis kasutati erinevaid vahendeid, millega optimeeriti selle nähtavust ja toetati selles osalemist. Lisaks avalikku konsultatsiooni käsitlevale teatisele veebisaidil „Sinu hääl Euroopas”, sai teemakohasel veebisaidil[6] täita küsimustiku ja esitada oma seisukohad kirjalikult, seal olid märgitud ka lingid peamistele strateegiaga „Euroopa 2020” seotud dokumentidele. Ühtlasi koostas komisjon käesoleva küsimustiku, et koguda arvamusi strateegia esimeste rakendusaastate kohta ning ideid strateegia edasiseks arendamiseks. Nimetatud veebisaidil on eraldi alajaotis ka saadud vastuste avaldamiseks[7].

Avalikus konsultatsioonis osales 755 vastajat. Riikide jaotus näitab, et kõige rohkem vastajaid oli Belgiast, kus asuvad Euroopa tasandi huvirühmad. Osalusmäär oli väga madal Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Kolmandatest riikidest osalejad olid pärit Norrast, Šveitsist, Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Osalejad peegeldavad strateegia „Euroopa 2020” erinevaid sidusrühmi. Vastajate seas kõige enam esindatud kategooriaks on sotsiaalpartnerid, huvirühmad ja valitsusvälised organisatsioonid (41 %), neile järgnevad liikmesriikide valitsused ja ametiasutused, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused (20 %), üksikisikud (19 %) ja mõttekojad, teadusasutused ning fondid (14 %). Ettevõtjad moodustavad vastajatest suhteliselt väikese osa (6 %), seda tasakaalustab neid esindavate huvirühmade suurem osakaal.

Vastajate jaotus sidusrühmade kategooriate kaupa

Allikas: Euroopa Komisjon

Hõlmatud valdkondade jaotus peegeldab strateegia „Euroopa 2020” kaasavust. Enamik osalejaid käsitlesid oma vastustes strateegia kõiki valdkondi, sealhulgas majandus- ja finantsküsimusi, konkurentsivõimet, tööstust, ühtset turgu, tööhõivet, teadusuuringuid, arengut ja innovatsiooni, digitaalmajandust, kliimaküsimusi, energia- ja ressursitõhusust, haridust ja koolitust ning vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Ühele konkreetsele valdkonnale keskendunud vastuste jaotus on üldiselt tasakaalus.

Lisaks avaliku konsultatsiooni käigus antud ametlikele vastustele võtavad EL ja liikmesriikide ametiasutused arvesse ka strateegia läbivaatamist käsitlevaid arutelusid. Nõukogu eesistujariigi Itaalia algatusel arutati läbivaatamist enamikes nõukogu valdkondlikes koosseisudes. Kõnealuste arutelude tulemustele toetudes esitas eesistujariik üldasjade nõukogu kohtumisel 2014. aasta detsembris selle kohta kokkuvõtte[8]. Euroopa Parlament on alates strateegia käivitamisest mänginud olulist rolli, kaasates muuhulgas liikmesriikide parlamente täitma oma osa. Viimastel kuudel on liikmesriikide parlamentidega peetud mitmeid arvamustevahetusi, mis käsitlesid strateegiat „Euroopa 2020” ja selle edasist arengut.

Strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamist käsitlevad arutelud on tekitanud suurt huvi ja pannud strateegia rakendamises osalevad sidusrühmad tegutsema. Regioonide Komitee oma järelevalveplatvormi tegevuse kaudu ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on olnud väga aktiivsed ning organiseerinud mõttevahetusi ja arutelusid strateegia „Euroopa 2020” teemadel. Samuti korraldati Euroopa poolaasta eest vastutavate Euroopa Komisjoni spetsialistide toetusel liikmesriikides terve rida üritusi, mis käsitlesid strateegiat tervikuna või mõnda selle osa. Sellised üritused on rikastanud kõigi huvitatud isikutega peetud dialoogi, loonud erinevate sidusrühmade võrgustike vahel kontakte ning kogunud kohapeal kogemusi ja parimaid tavasid, mida strateegia läbivaatamises arvesse võtta.

3. Strateegiat „Euroopa 2020” käsitleva avaliku konsultatsiooni peamised tulemused

3.1 Strateegia „Euroopa 2020” ulatus ja eesmärk on siiani olulised

Töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitleval ELi strateegial on üldine toetus. Suur enamik vastanutest (86 %) on seisukohal, et Euroopa vajab järgnevateks aastateks põhjalikku ja kõikehõlmavat keskpika perioodi strateegiat, mis käsitleks töökohti ning majanduskasvu, ainult mõned vastajad (14 %) olid kahevahel või omasid negatiivset arvamust. Viimati nimetatud, peamiselt üksikisikud, olid arvamusel, et EL peaks keskenduma kas olemasolevate vahendite rakendamisele, või et sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnaalane areng on olulisem kui majanduskasv iseenesest; või et otsustajad peaksid lõpmatu majanduskasvu idee kõrvale lükkama. Osalejate suure enamuse jaoks seostub strateegia nende tegevusalaga ning nad toetavad selle kõikehõlmavat iseloomu. Oluliseks peetakse arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

Strateegia „Euroopa 2020” tegeleb tänaste ja tulevaste probleemide lahendamisega. Vastused avalikule konsultatsioonile näitavad tugevaid vastastikuseid seoseid osalejate poolt prioriteetsetena märgitud valdkondade ja strateegias „Euroopa 2020” esitatud valdkondade vahel.

3.2 Praegused viis peamist eesmärki on olulised ja teineteist täiendavad.

Vastajad toetavad eesmärke suures osas vajalike vahenditena, mille abil strateegiat rakendada. Enamik vastanuid (87 %) peab eesmärke strateegia „Euroopa 2020” rakendamise ja selle järelevalve jaoks vajalikeks vahenditeks, kuna need toimivad võrdlusalustena, mis aitavad suunata tähelepanu mitmele olulisele valdkonnale. Mõnedes vastustes (10 %) viidati nähtustele, mida saaks paremaks muuta, teadvustades samas, et eesmärgid on väärtuslikud vahendid. Mitmes vastuses rõhutati, et on oluline vältida eesmärkide liigset paljusust ja olla oma lähenemises keskendunud. Eesmärke pidasid ebavajalikeks ainult mõned üksikud vastanud (3 %). Lisaks sellele rõhutasid mõned vastanud, et lisaks eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kvantitatiivsele hindamisele tuleks kasutada ka kvalitatiivset analüüsi. Kvalitatiivset analüüsi ja hindamist peab oluliseks ka komisjon ning seda tehakse Euroopa poolaasta raames.

Jõuliselt toetati kehtiva viie peamise eesmärgi säilitamist praegusel kujul. Suur enamus vastajatest (78 %) peab kehtivaid eesmärke piisavaks. Mõned vastanud tegid ettepaneku lisada uusi eesmärke, teised aga seadsid kahtluse alla kolmanda taseme haridusega seotud eesmärgi asjakohasuse ning rõhutasud, kui oluline on kohandada oskusi tööturu vajadustega, et vältida nende nõudlusele mittevastavust. Oluline on meeles pidada, et eesmärkide ülesanne ei ole mitte peegeldada ELi kõiki strateegiaid või ambitsioone, vaid tegemist on näidetega sellest, milliseid muudatusi strateegiaga „Euroopa 2020” teostada soovitakse. Mõned vastanute poolt soovitatud eesmärgid nagu ressursitõhususe soovituslikud eesmärgid ja tööstuse osakaal SKPst, on juba ELi teistesse strateegiatesse lisatud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et eesmärkide selget hierarhiat avalikust konsultatsioonist ei selgunud. Ligikaudu pool vastanutest on seisukohal, et eesmärgid on võrdselt olulised ja omavahel seotud, mistõttu on need teineteist vastastikku tõhustavad ning aitavad ühes koos kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule.

3.3 Juhtalgatused on oma eesmärgi täitnud

Juhtalgatused on üldiselt oma eesmärgi täitnud ning tegevust nende asjaomastes valdkondades tuleb jätkata muus vormis. Osalenute arvates on juhtalgatuste eesmärk üldiselt parandada ELi tegevust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisel. Siiski andis märkimisväärne arv osalejaid (32 %), nende seas valitsused ja esindusorganisatsioonid, vastuolulisi hinnanguid: leiti, et juhtalgatused on oma eesmärgi täitnud, andes tõuke mitmele prioriteetsele meetmele. Siiski varjutas nende lisaväärtust teadlikkuse puudumine ning poliitikameetmete kattumine, mis muutis juhtalgatused seeläbi liigseks. Mõned vastanud märkisid, et juhtalgatused ei ole oma asjaomaste laiemate poliitikavaldkondadega seotud, ning teiste arvates iseloomustas juhtalgatusi hägusus, sest need kattuvad ja nende prioriseerimine on puudulik. Seetõttu väitsid vastanud, et juhtalgatused tuleks asendada sidusamalt ülesehitatud ja terviklikumate poliitika programmidega.

3.4 Oluline ja soovitav oleks parandada strateegia tulemuste saavutamist ja rakendamist

Strateegia „Euroopa 2020” tulemuste saavutamist on võimalik parandada. Vastuseks küsimusele, kas strateegia „Euroopa 2020” on midagi muutnud, vastas enamik (60 %) jaatavalt. Paljud (40 %) vastasid ka eitavalt ning tõstsid esile mitmeid rakendamisel ilmnenud puudujääke ning viise, kuidas neid lahendada.

Strateegia edukat rakendamist on mõjutanud teadlikkuse, kaasatuse ja täitmise kontrollimisega seotud probleemid. Esiteks viitavad avalikule konsultatsioonile antud vastused strateegiaga seotud teadmistelüngale, seda kas otseselt, kui vastajad teatavad, et nad ei oska küsimustele vastata, või kaudselt, kui vastustes tõlgendatakse strateegia sisu või eesmärki valesti. Teiseks ütlesid vähem kui pooled vastanutest (46 %), et nad osalevad strateegia rakendamisel ning kolm neljandikku (77 %) väljendasid tahet strateegia rakendamises rohkem osaleda. Vastustest ilmnevad ka mõned kasulikud parimad tavad nagu näiteks Taani valitsuse kokku kutsutud sidusrühmade komitee, mis ühendab ligikaudu 30 organisatsiooni alates ettevõtjate ühendustest ja ametiühingutest kuni kohalike omavalitsuste ja valitsusväliste organisatsioonideni. Vastanud toetasid strateegia täitmise tagamise laiendatud raamistikku, kindlustamaks, et strateegia annab tulemusi õigel tasemel ambitsioonide ja täitmise tagamise vahendite kaudu. Kuigi rohkem kui pool vastajatest (58 %) oli arvamusel, et riiklikud eesmärgid on olulised ja asjakohased, siis peaaegu kolmandik neist (28 %) rõhutas, et eesmärgid peaksid olema piisavalt ambitsioonikad ning et EL peaks järelevalveprotsessi tõhustamise kaudu suurendama liikmesriikide pühendumust nende saavutamisele.

Vastajad tõid esile võimalusi parandada strateegia „Euroopa 2020” tulemuste saavutamist. Sihipärasem teavitustöö, tihedam kogemuste ja parimate tavade vahetus liikmesriikide vahel, kõigi asjaomase taseme sidusrühmade kaasatus, edusammude tõhus järelevalve ning stiimulite rakendamine strateegia eesmärkidele pühendumise edendamiseks on peamisteks osalejate poolt esile tõstetud valikuvõimalusteks.

3.5 Peamiste saadud õppetundide kokkuvõte

Saadud vastuste alusel on komisjon kindlaks määranud järgmised strateegiat „Euroopa 2020” mõjutavad tugevad küljed, nõrgad küljed, võimalused ja ohud.

TUGEVAD KÜLJED • Üldine toetus töökohtade loomist ja majanduskasvu käsitlevale ELi strateegiale • Strateegias „Euroopa 2020” käsitletud valdkondade kooskõla lahendamist vajavate probleemidega • Asjakohased ja vastastikku tõhustavad eesmärgid • Juba saavutatud konkreetsed tulemused: EL on üldiselt saavutamas oma eesmärke või eesmärkidele lähenemas hariduse, kliima ja energeetika valdkonnas || NÕRGAD KÜLJED • Juhtalgatuste vähene nähtavus • Vajadus parandada strateegia tulemuste parandamist ja rakendamist • Asjaomaste sidusrühmade ebapiisav osalemine • Tööhõive, teadusuuringute ja arengu ning vaesuse vähendamise valdkonna eesmärkide täitmisest ollakse väga kaugel

VÕIMALUSED • Osalejad on nõus strateegias aktiivset rolli mängima • Strateegia rakendamise tähelepanelik järelevalve Euroopa poolaasta kaudu • Strateegia „Euroopa 2020” vastavusse viimine komisjoni prioriteetidega (töökohad, majanduskasv ja investeeringud) || OHUD •  Kriis on võimendanud erinevusi liikmesriikide vahel ja sees •  Eesmärkide poliitiline iseloom ning ambitsioonide puudumine liikmesriikide hulgas

Kokkuvõte

Komisjon võtab avaliku konsultatsiooni tulemusi arvesse edasistes aruteludes, mis käsitlevad seda, kuidas strateegiaga „Euroopa 2020” edasi liikuda. Lisaks avaliku konsultatsiooni tulemustele võtab komisjon arvesse ka Euroopa Parlamendi, nõukogu, liikmesriikide parlamentide, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee arvamusi. Komisjon tagab ka, et kõik ettepanekud oleksid täielikult kooskõlas majandus- ja rahaliidu süvendamise käimasoleva protsessiga.

Kooskõlas komisjoni 2015. aasta tööprogrammiga esitab komisjon ettepanekud strateegia „Euroopa 2020” läbivaatamise kohta enne aasta lõppu.

[1] Eurobaromeetri standarduuring 81, kevad 2014, Strateegiat „Euroopa 2020” käsitlev aruanne.

[2] „Smarter, greener, more inclusive? – Indicators to support the Europe 2020 strategy”, 2015. aasta väljaanne, Eurostat.

[3] KOM(2014) 130 (lõplik)

[4] Märkimisväärseks erandiks on kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja taastuvenergia kasutamise eesmärgid, mida toetab ELi tasandi õiguslikult siduv raamistik, mis sisaldab ka riiklikul tasandil seatud sihtväärtusi.

[5] Eesmärk on mõeldud EL27 jaoks, kuna Horvaatia kohta puuduvad eesmärgi arvutamisel aluseks võetavat võrdlusaastat (2007) käsitlevad andmed.

[6] http://ec.europa.eu/europe2020/public-consultation/index_et.htm, mis kuulub strateegia „Euroopa 2020” üldise veebisaidi alla

[7] http://ec.europa.eu/europe2020/public-consultation/contributions/index_et.htm

[8] http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-16559-2014-INIT/et/pdf