English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 52015BP0930(12)
Resolution of the European Parliament of 29 April 2015 with observations forming an integral part of the decision on discharge in respect of the implementation of the budget of the eighth, ninth and 10th European Development Funds for the financial year 2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon, 29. aprill 2015, tähelepanekutega, mis on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
Euroopa Parlamendi resolutsioon, 29. aprill 2015, tähelepanekutega, mis on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
ELT L 255, 30.9.2015, p. 144–152
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
30.9.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 255/144 |
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,
29. aprill 2015,
tähelepanekutega, mis on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa
EUROOPA PARLAMENT,
|
— |
võttes arvesse oma otsust 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 93, artikli 94 kolmandat taanet ja V lisa, |
|
— |
võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0102/2015), |
|
A. |
arvestades, et Cotonou lepingu – mis on raamistik liidu suhetele Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega (ÜMT) – põhieesmärk on vaesuse vähendamine ja lõplik likvideerimine koos selliste eesmärkidega nagu säästev areng ning AKV riikide ja ÜMT järkjärguline integreerimine maailmamajandusse; |
|
B. |
arvestades, et konkreetseid arengupoliitika eesmärke tuleb Euroopa välisteenistuse raames kaitsta; rõhutab, et muud kaalutlused, nt kaubanduspoliitika ning välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, ei tohiks minna vastuollu liidu arenguprioriteetidega; |
|
C. |
arvestades, et liikmesriikide rahastatavad Euroopa Arengufondid on AKV riikidega tehtavas arengukoostöös liidu peamine rahastamisvahend, mille eest vastutab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames komisjon; |
|
D. |
arvestades, et 2013. aastal moodustasid Euroopa Komisjoni makstud eelrahastamisvahendid 424 miljonit eurot ja põhitegevustulud 124 miljonit eurot; |
|
E. |
arvestades, et Euroopa Arengufond on poliitiliste eelistuste ning üldiste tulemuslikkuse kriteeriumidega seotud majanduslike ja finantskriteeriumide alusel kindlaks määranud oma strateegia ja esmatähtsad valdkonnad ning kasutab nende kestlike ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks asjakohaseid rahastamisvahendeid; |
|
F. |
arvestades, et sageli ebastabiilse ja ebakindla geopoliitilise, institutsioonilise ja halduskeskkonna tõttu valitseb arengumaades suur risk; |
|
G. |
arvestades, et liidu tegevus peab olema erineva mahu ja laadiga, sõltuvalt eri valdkondades – nagu demokratiseerimine, inimõigused, hea valitsemistava, säästev sotsiaal-majanduslik areng, õigusriigi põhimõte ja korruptsioonivastane võitlus – tehtud mõõdetavatest edusammudest; |
|
H. |
arvestades, et selliste uuenduslike rahastamisvahendite nagu eri allikate rahastamise ühendamise mehhanismi kasutamine on üks võimalus olemasolevate vahendite, nagu toetused ja laenud, kasutusala laiendamiseks, kuid sellega kaasnevad järelevalve- ja juhtimisprobleemid; |
|
I. |
arvestades, et kõigis liidu sekkumismeetmetes tuleb tingimata tagada liidu nähtavus ja edendada liidu väärtusi; |
|
J. |
arvestades, et Euroopa Arengufondi kandmine eelarvesse, st selle lisamine liidu eelarve struktuuri, on endiselt Euroopa Parlamendi eesmärk; arvestades, et Euroopa Arengufondi lisamine üldeelarvesse annaks toetust saavatele riikidele suurema rahalise kindluse ning lisaks parandaks poliitika sidusust ja demokraatlikku kontrolli; |
|
K. |
arvestades, et eelarvetoetus kätkeb endas märkimisväärset usaldusriski, eelkõige rida läbipaistvuse, vastutuse ja hea finantsjuhtimisega seotud probleeme; arvestades, et eelarvetoetus nõuab hoolikat järelevalvet ning poliitilist dialoogi liidu ja partnerriigi vahel seoses eesmärkide, kokkulepitud tulemuste poole liikumise ning tulemuslikkuse näitajatega, samuti süsteemset riskianalüüsi ja riskijuhtimisstrateegiat, mida tuleks edasi arendada; |
Kinnitav avaldus
Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus
|
1. |
tunneb heameelt kontrollikoja arvamuse üle, et 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi 2013. aasta lõplik raamatupidamisaruanne annab kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi Euroopa Arengufondide finantsolukorrast 31. detsembri 2013. aasta seisuga ning et nende tehingute tulemused, rahavood ja netovara muutused lõppenud aastal on kooskõlas Euroopa Arengufondi finantseeskirja (finantsmääruse) sätete ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditega; |
|
2. |
võtab rahuloluga teadmiseks tehtud edusammud, mis kajastuvad sissenõudmiste arvu ja summa suurenemises võrreldes 2012. aastaga: 2013. aastal oli sissenõudmisi 24 kogusummas 4,7 miljonit eurot (2012. aastal oli 13 sissenõudmist kogusummas 1,3 miljonit eurot); |
|
3. |
on aga väga mures selle pärast, et edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ei pea endiselt alati kinni nõudest, mille kohaselt peab komisjon üle 750 000 euro suurustelt eelmaksetelt intressid sisse nõudma igal aastal, ning raamatupidamise aastaaruandes esitatud intressitulu summa põhineb osaliselt prognoosidel; |
|
4. |
peab lisaks kahetsusväärseks, et 250 000 kuni 750 000 euro suurustelt eelmaksetelt teenitud intressi ei käsitleta finantsaruannetes ikka veel finantstuluna, sest arenguabiprogrammide teabesüsteem (CRIS) ei ole veel lõplikult välja arendanud; |
Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus
|
5. |
tunneb heameelt selle üle, et kontrollikoja hinnangul on 2013. aasta raamatupidamisaruande aluseks olevad tulud ja kulukohustused kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed; |
|
6. |
väljendab aga muret hinnangu pärast, mille kontrollikoda andis raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkusele ja korrektsusele ja mille kohaselt on EuropeAidi peakorteri ja ELi delegatsioonide järelevalve- ja kontrollisüsteemid maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel ainult osaliselt mõjusad; |
|
7. |
peab kahetsusväärseks, et kontrollikoja hinnangul on 8., 9. ja 10. Euroopa Arengufondi kulutehingute kõige tõenäolisem veamäär 3,4 %, mis on 2012. aasta määraga (3 %) võrreldes veidi kõrgem, kuid jääb siiski alla 2011. aasta väga kõrget määra (5,1 %); |
|
8. |
võtab teadmiseks, et kontrollikoja aastaaruandes Euroopa Arengufondist eelarveaastal 2013 rahastatud tegevuste kohta ilmneb, et veamäär on eelmise aastaga võrreldes suurenenud ning on jätkuvalt liiga kõrge; nõuab, et komisjon tegutseks kokkulepitud 2 % veamäära saavutamise nimel; |
|
9. |
võtab teadmiseks ja peab kahetsusväärseks, et raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed on mõjutatud järelevalvesüsteemi puudustest ja maksed olid olulisel määral vigadest mõjutatud; võtab teadmiseks, et maksetest oli vigadest mõjutatud 27 % ehk auditeeritud 165 maksetehingust 45; |
|
10. |
võtab teadmiseks projektide valimi tulemused, mille kohaselt olid 130st maksest vigadest mõjutatud 42 (32 %), ja eelkõige selle, et 30 makset 42st olid kvantifitseeritavad vead ning 17 lõppmakset kiideti heaks pärast kõiki eelkontrolle; |
|
11. |
peab kahetsusväärseks, et vaatamata 2013. aasta mais kehtestatud parandusmeetmete kavale on kindlaks tehtud vigade laad suurel määral sama mis varasematel aastatel, st tõendavad dokumendid on puudu, toetusesaajad ei ole täitnud hanketingimusi ja kulud ei ole rahastamiskõlblikud; märgib, et need vead esinesid ka tehingutes, mis olid seotud i) programmide eelarvestuse, ii) toetuste ning iii) komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud toetuslepingute ja rahastamiskokkulepetega; |
|
12. |
nõuab, et komisjon teeks neis spetsiifilistes koostöövaldkondades riskijuhtimismeetodite ning üldiste kontrolli- ja juhtimissüsteemide üldise parandamise raames suuremaid jõupingutusi, st täiustaks kehtestatud parandusmeetmete kava, eriti kui kvantifitseeritavad vead osutavad sellele, et rahvusvaheliste organisatsioonide kontroll lepingutingimuste täitmise üle on puudulik; |
Kontrollimehhanismide korrektsuse ja tõhususega seotud riskid
|
13. |
märgib, et selles, et Euroopa Arengufonde rakendatakse mitmel eri meetodil ja täitmisviisil (tsentraliseeritud otsene täitmine ja kaudne täitmine) keerukate eeskirjade ja menetluste alusel, mis puudutavad näiteks hankeid ja lepingute sõlmimist, ja geograafiliselt suures ulatuses, sisaldub suur risk, mis muudab kontrollisüsteemi optimeerimise ja Euroopa Arengufondi rahastamise läbipaistvuse suurendamise keeruliseks; |
|
14. |
tunneb suurt muret, et eelkontrollid, mida tehakse enne projektidega seotud maksete tegemist, on kontrollikoja hinnangul endiselt puudulikud; |
|
15. |
palub komisjonil pöörata korrapärast tähelepanu sellele, et kõik eelkontrollid, mille komisjoni töötajad või välisaudiitorid viivad läbi enne projektidega seotud maksete tegemist, oleksid kvaliteetsed ja asjakohased, arvestades eelkõige suurt poliitilist ja tegevusriski; |
|
16. |
võtab teadmiseks, et nii eelarvetoetuse (2013. aastal tehti Euroopa Arengufondist 718 miljoni euro eest eelarvetoetuse makseid) kui ka liidu toetuse puhul mitme rahastajaga projektidele, mida viivad läbi rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO (2013. aastal tehti Euroopa Arengufondist makseid 458 miljoni euro eest), sõltub vigade oht tehingutes rahastamisvahendite ja maksetingimuste laadist; |
|
17. |
on mures selle pärast, et vaatamata välisaudititele ja kulude kontrollimisele leiti lõplikes väljamaksetaotlustes jätkuvalt vigu; |
|
18. |
nõuab, et komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat järgiks kontrollikoja 2011. aasta soovitust, mille kohaselt tuleb peadirektoraadi siseauditi üksuse võimekust võimalikult kiiresti suurendada, et see saaks oma ülesandeid tulemuslikumalt täita; |
Strateegia ja prioriteedid
|
19. |
rõhutab, et kõigi Euroopa Arengufondi tegevuste puhul tuleb täpselt järgida üldstrateegiat ja esmatähtsaid valdkondi, mis põhinevad poliitilistel eelistustel ning majandusliku ja finantsalase tõhususe kriteeriumidel ning mis kajastuvad juhtimistulemustes, sh riskijuhtimises ja kontrollitegevuses, ning eriotstarbeliste rahastamisvahendite konkreetses vormis; |
|
20. |
juhib liidu abi tulemuste suurema tähtsustamise tõttu tähelepanu sellele, et Sahara-tagune Aafrika on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel kõige mahajäänum piirkond ja see on kogu maailmas ainus piirkond, kus prognooside kohaselt ei suudeta vaesust väga suure tõenäosusega 2015. aastaks poole võrra vähendada; on mures selle pärast, et kuna sotsiaalteenustele, eelkõige hariduse ja reproduktiivtervise valdkonnale antava ametliku arenguabi summad on mõne viimase aasta jooksul vähenenud, võib see inimkapitali arendamises saavutatule tagasilöögi anda; |
|
21. |
järeldab, et selleks, et kiirendada Aafrikas aastatuhande arengueesmärkide saavutamist 2015. aasta tähtajaks, tuleb teha suuremaid jõupingutusi; palub komisjonil võtta 2015. aasta järgset arengukava ning säästva arengu eesmärkide üle peetavaid läbirääkimisi kontrollikoja tulemusauditi alusena arvesse; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Arengufondid, mis on peamine vahend arengukoostöös liidu abi andmiseks AKV riikidele, moodustasid 2013. aastal rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi sõlmitud uute lepingute kogumaksumusest 45 %; |
|
22. |
märgib, et 2013. aastal lepiti kokku 11. Euroopa Arengufondi loomises kogumahuga peaaegu 27 miljardit eurot (2011. aasta hindades), mis tegelikult tähendab seda, et selle asemel, et rahalisi vahendeid 13 % suurendada (nagu komisjon oli kavandanud), vahendid hoopis külmutatakse 10. Euroopa Arengufondi tasemel, kuigi liit on võtnud endale kohustuse tulevastel aastatel arenguvaldkonna rahastamist suurendada; |
Kontroll ja järelevalve
|
23. |
on tõsiselt mures puuduste pärast, mis juhtimisinfosüsteemides esinevad ikka veel seoses välisauditite, kulude kontrollimise ja kontrollkülastuste tulemuste ning järelkontrollidega, kuigi komisjon on viimastel aastatel lubanud CRISi andmete kvaliteeti parandada; |
|
24. |
tuletab meelde, et juhtimisinfosüsteemi usaldusväärsus ja täpsus on ülioluline ning selle eest tuleb pidevalt hoolt kanda; nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks pingutusi CRISi juhtimissüsteemi auditimooduli uute funktsioonide, eelkõige kõigi auditiaruannete ja igat liiki hindamiste järelemeetmetega seotud funktsioonide väljatöötamiseks ja töösse rakendamiseks; on seisukohal, et strateegiliste eesmärkide kohandamiseks on äärmiselt olulised ühtsed tulemustele suunatud seiresüsteemid, mis annaksid saavutatud tulemuste kohta asjakohast ja usaldusväärset teavet; |
|
25. |
arvestades, et enamiku Euroopa Arengufondide rakendamine on delegeeritud liidu delegatsioonidele, palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peakorteril neid nende portfelli haldamisel vastavalt riskikomponentidele CRISi kaudu pidevalt toetada; tuletab meelde ja on seisukohal, et riskihindamise võimalusi tuleks liidu delegatsioonide tehingute järelkontrollis paremini ära kasutada; |
|
26. |
väljendab heameelt lõpetatud tehingute allesjäänud veamäära mõõtmiseks uuringu juurutamise üle, mis on näide rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi juhtimissüsteemi toimimise kohta; |
|
27. |
märgib, et 2013. aastal tehtud teise uuringu kohaselt oli veamäär rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi hinnangul 3,35 % (vastab umbes 228,55 miljoni euro suurusele summale), kuid kontrollikoja hinnangul oli veamäär 3,4 %; märgib murelikult, et peamised kindlaks tehtud põhjused on toetust saanud organisatsioonide poolt esitamata jäetud nõuetekohased dokumendid, vead, mis tekkisid seetõttu, et puudusid piisavad tõendid tehingute seaduslikkuse kontrollimiseks, hankemenetluste mittejärgimine ning sissenõudmata ja parandamata summad; |
|
28. |
on seisukohal, et rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadis välja töötatud leevendusmeetmete rakendamise tegevuskavas võiks välja tuua prioriteedid, seades esmatähtsale kohale spetsiifilised ja kõige kriitilisemad küsimused ning kulutõhususe võimalused; palub rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadil anda iga-aastases tegevusaruandes teada, milliseid edusamme on tehtud või milliseid probleeme on tegevuskava rakendamisel tekkinud; |
|
29. |
on veendunud, et kasulik oleks kindlaks teha, millistes tegevuspõhistes eelarvestustoimingutes esineb kõige rohkem puudusi, vigu ja kõige suurem veaoht; on seisukohal, et kontrollikulude mõistliku taseme säilitamiseks võiks nende spetsiifiliste valdkondade käsitlemine ja analüüs toimuda mitmeaastase rotatsiooni korras; |
|
30. |
märgib seoses kontrollimehhanismide kulutõhususega, et probleem ei seisne mitte uute kontrollitasemete lisamises, vaid kontrollitoimingute raamistiku tõhususe ja nende tasemete täiendavuse tagamises hea juhtimisava põhimõtete kohaselt; |
|
31. |
tunneb heameelt selle üle, et iga-aastasesse tegevusaruandesse on lisatud ülevaade kõigist kuludest, sh halduskuludest ning kontrolli- ja järelevalvesüsteemide kuludest; |
|
32. |
tunneb heameelt selle üle, et vaadati läbi välisabi haldamise aruanded, mis nüüd sisaldavad kõigi kindlaks tehtud vigade parandamiseks võetud meetmete kokkuvõtet ja delegatsioonide juhtide kinnitust selle kohta, et nad suurendavad üldises kindluse andmise ahelas aruandekohustust ja liidu delegatsioonide aruandluse ammendavust; |
Eelarvetoetus
|
33. |
võtab huvi ja rõõmuga teadmiseks komisjoni uute eelarvetoetuse põhimõtete elluviimise; märgib, et 2013. aastal eraldati uutele eelarvetoetusega seotud tegevustele Aafrikas kokku 660 miljonit eurot, millest osa kasutati aastatuhande arengueesmärkide algatuse elluviimiseks, et toetada riike, kes on maha jäänud sellistes olulistes valdkondades nagu tervishoid, veemajandus, kanalisatsioon, toiduga kindlustatus ja toitumine; |
|
34. |
eelarvetoetuse (millega seotud maksed kantakse otse toetust saava riigi üldeelarvesse või konkreetsele üldpoliitikale või -eesmärgile pühendatud eelarvesse) eesmärki arvesse võttes nõuab, et eelarvetoetuse puhul järgitaks üldisi rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid, mis peavad olema rangelt seotud partnerriikide saavutatud sisuliste tulemustega, eelkõige riigi rahanduse juhtimisel; tunneks heameelt siduvate võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate väljaarendamise üle, et vähendada riske; |
|
35. |
juhib tähelepanu vajadusele toetada võitlust pettuse ja korruptsiooni vastu kõikides liidu koostööstrateegiaga hõlmatud valitsemisvaldkondades; rõhutab, et ressursside kõrvalejuhtimise risk on püsivalt kõrge ning et valdkondades, kus hallatakse avaliku sektori vahendeid, võivad aset leida korruptsiooni ja pettuse juhtumid; |
|
36. |
kordab, et iga jätkatava eelarvetoetuse programmi suhtes tuleb kohaldada tugevaid ja kontrollitavaid võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid; rõhutab, et tähelepanu tuleb pöörata diferentseerimispõhimõttele, et vältida eelarvetoetuse väljamaksmise tingimuste laiendatud tõlgendamist; nõuab korruptsioonivastaste mehhanismide tugevat toetamist, sest korruptsioon näib olevat peamisi probleeme, mis vähendab toetusprogrammide tulemuslikkust ning toob seega kaasa Euroopa arengukoostöö vähese tulemuslikkuse; rõhutab seepärast vajadust tugevdada koostööd hea valitsemistava meetmete ja korruptsioonivastaste meetmete osas; |
|
37. |
kritiseerib asjaolu, et liidu poolt kättesaadavaks tehtud vahendid ühendatakse lõpuks partnerriigi oma eelarvevahenditega ning seetõttu ei saa liidu vahendite kasutamist jälgida; nõuab üksikasjalike aruannete avaldamist vahendite kasutamise viiside kohta, et suurendada läbipaistvust ning tagada, et liidu poolt kättesaadavaks tehtud vahendite kasutamist on lihtsam jälgida; |
|
38. |
kutsub sellega seoses kontrollikoda üles korruptsiooniprobleemi järjest põhjalikumalt uurima ning püüdma oma eriaruannetes ja aasta tegevusaruandes korruptsioonitaset kindlaks teha; |
|
39. |
nõuab, et valdkondliku eelarvetoetuse puhul kasutataks ja täiustataks alati valdkondlike tingimuste maatriksit ning määrataks kindlaks liidu sekkumismeetmete asjakohased võrdlusalused; tunneks heameelt, kui kogu üldine eelarvetoetus muudetaks järk-järgult valdkondlikeks eelarvetoetuse kavadeks, et parandada kontrolli ja vastutuse taset ning täiendavalt kaitsta liidu finantshuve; |
|
40. |
rõhutab, et partnerriikides eelarvetoetuse rakendamisel tuleb tagada asjakohane stiimulipõhine poliitiline arutelu, valdkondlike reformide ja selliste programmide pidev seire, millega mõõdetakse komisjoni finantsjuhtimissüsteemide kaudu tulemusi ja tulemuste püsimist; |
|
41. |
palub komisjonil tugevalt toetada toetust saavates riikides parlamentaarse kontrolli ning järelevalveasutuste, -pädevuse ja -võimekuse arendamist, pakkudes muu hulgas jätkuvalt tehnilist abi; nõuab, et eelarvetoetuse andmise tingimuseks peab olema sõltumatu riikliku auditiasutuse olemasolu; |
|
42. |
toetab kindlalt komisjoni võimalust peatada toetust saavatele riikidele mõeldud rahaülekandeid, kui eeltingimused, eriti nõutavad makromajanduslikud tingimused, ei ole täidetud; palub komisjonil blokeerida vahendite ülekandmine riikidesse, kus on kõrge korruptsioonimäär ning mis ei ole selle nähtuse vastu võitlemiseks rakendanud asjakohast poliitikat; |
Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega
|
43. |
soovitab uue parlamendikoosseisu ametiajal astuda täiendavaid samme paremaks teabevahetuseks Maailmapanga ja ÜRO institutsioonidega, et optimeerida koostööd; |
|
44. |
kordab, et Euroopa Parlament toetab heade tavade kindlaks tegemist ja vahetamist, et kehtestada sarnased püsivad kindluse andmise põhimõtted ja tagada kooskõla liidu finantseeskirjadega; |
|
45. |
toetab liidu eraldatud rahast parema ülevaate saamiseks ÜRO institutsioonide auditiaruannete järjekindlamat avaldamist; |
|
46. |
on veendunud, et tuleks püüelda vastavate juhtimissüsteemide ning sise- ja välisauditite pideva lähendamise poole, et võrrelda nende andmeid, meetodeid ja tulemusi; |
|
47. |
nõuab, et mitme rahastajaga algatuste puhul tagataks liidu rahastamise nähtavus, eriti kui liidu vahendeid kasutatakse riskantses keskkonnas; |
|
48. |
tunneb heameelt selle üle, et ÜRO Lastefondi (UNICEF) ja Maailmapanga suhted Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) on tänu OLAFi teabevahetust ja strateegiaid käsitlevate suuniste vastuvõtmisele tihedamaks muutunud; |
|
49. |
kordab, et tunneb 11. Euroopa Arengufondi rakendamisega seoses muret selle pärast, et volitatud üksused saavad eelarve täitmisega seotud ülesandeid delegeerida teenuslepinguga muudele eraõiguslikele organisatsioonidele, luues usaldussuhete ahela; palub komisjonil kohaldada rangeid alltöövõtutingimusi ja tuletab meelde, et need volitatud üksused peavad selle eelarve täitmise viisi puhul tagama liidu finantshuvide tugeva kaitse; |
|
50. |
nõuab, et kiiresti antaks lisaselgitusi fondide (sh usaldusfondide) ühendamise ning sellega seotud tehingute seaduslikkuse riskide kohta juhul, kui komisjoni poolt mitme rahastajaga projektidele eraldatav rahaline toetus ühendatakse teiste rahastajate rahaga, ilma et see oleks ette nähtud konkreetsetele rahastamiskõlblikele kuluartiklitele; |
|
51. |
nõuab teavet kontrolli- ja juhtimissüsteemide esialgse uurimuse kohta, mille komisjon viis läbi muude assotsieerunud rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes; nõuab lisaks teavet olemasolevate süsteemide võrreldavuse ja ühtsuse taseme kohta; |
|
52. |
palub teavet ennetus-, leevendus- ja muude meetmete kohta, mida võiks võtta nõutava kindlustaseme suhtes üksmeele puudumise korral, ning kogu kulutuse jaoks kaasneva vastava riski kohta; |
Euroopa Investeerimispanga Investeerimisrahastu
|
53. |
kordab oma seisukohta ja on veendunud, et Investeerimisrahastu suhtes, mida liidu nimel haldab Euroopa Investeerimispank (EIP), tuleks samuti kohaldada parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, sest see on rahastatud liidu maksumaksjate rahaga; |
|
54. |
märgib, et 2015. aastal on kavas uuendada ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolset kokkulepet EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide vahendite haldamisel; palub, et EIP laiendaks sellega seoses Euroopa Kontrollikoja volitusi kõigile uutele EIP rahastamisvahenditele, mis hõlmavad liidu või Euroopa Arengufondi avalikke rahalisi vahendeid; |
|
55. |
tunneb heameelt selle üle, et tulenevalt 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus esitatud Euroopa Parlamendi nõudmisest on kontrollikoja töökavasse lisatud audit Euroopa Arengufondi investeerimisrahastu kohta, ja ootab 2015. aastal selle eriaruande tulemusi; |
|
56. |
mõistab, et EIP toetab projekte, mida viiakse ellu väga – eelkõige poliitiliselt – riskantses keskkonnas, mis on seotud toetust saavate riikide ebastabiilsusega; |
|
57. |
tunneb heameelt EIP tulemustele orienteeritud lähenemisviisi üle, eelkõige tulemuste mõõtmise raamistiku kasutuselevõtmise üle, mis võimaldab hinnata projektide usaldusväärsust, nende rahalist ja majanduslikku jätkusuutlikkust ja EIP enda lisaväärtust; nõuab, et assotsieerunud partneritega peetaks mõõtmisnäitajate ja saavutatud tulemuste lähendamise üle pidevat arutelu; |
|
58. |
rõhutab, kui tähtis on EIP nulltolerantsi poliitika pettuse ja korruptsiooni suhtes; juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on mitte rahastada ettevõtteid, mis on olnud seotud pettuse või korruptsiooni juhtumitega; peab EIP praegust poliitikat koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, muu hulgas selle uusimat lisa, ebapiisavaks, ning palub EIP-l rakendada viivitamata uut „vastutustundlikku maksupoliitikat”, mille kohaselt EIP viiks läbi rahastatavate ettevõtete kasu saavate omanike läbivaatamise, ning juhul, kui vahendeid saavad rahvusvahelised ettevõtted, nõuaks neilt eelnevalt ülevaate esitamist selle kohta, kui palju nad igas riigis tulu ja kasumit teenivad ja kui palju makse maksavad; |
|
59. |
rõhutab, kui tähtis on, et EIP rahastatavatel projektidel oleks lai sotsiaalne mõju ja nad toetaksid kohalikke firmasid, selle asemel et edendada spekulatiivseid tehinguid; nõuab üksikasjaliku iga-aastase hinnangu koostamist EIP rahastatavate projektide sotsiaalse mõju kohta; |
|
60. |
nõuab, et liidu vahendeid saaksid eraldada ainult finantsvahendajad, kes ei tegutse offshore-finantskeskustes, kes on piisavalt kohaliku tasandi tegevusest huvitatud ning kes suudavad rakendada arengut toetavat lähenemisviisi, mis toetab iga riigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omapära; nõuab, et EIP ei teeks koostööd finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme läbipaistvuse, pettuse ja korruptsiooniga ning keskkonna- ja sotsiaalse mõju osas; nõuab, et EIP kehtestaks koos komisjoniga finantsvahendajate valimiseks ranged kriteeriumid, mis tehtaks avalikult kättesaadavaks; |
|
61. |
innustab EIPd rahastama tulusaid investeeringuid ja ühendama laenuandmise vajaduse korral tehnilise abiga, et suurendada projektide tulemuslikkust ning tagada täiendavuse suhtes tegelik liidu lisaväärtus ja saavutada suurem arengumõju; |
|
62. |
tuletab meelde, et kõige olulisem on tagada kooskõla liidu eesmärkidega ja et piisavat tähelepanu tuleb pöörata AKV riikide suutlikkusele raha kasutada; |
|
63. |
nõuab, et kohalike osaliste ja vahendajate kindlakstegemisel ja väljavalimisel kontrollitaks võimalikke osalisi ja vahendajaid hoolikalt; |
Rahastamisvahendite ühendamine
|
64. |
märgib, et suurem huvi ühendamise vastu tuleneb peamiselt sellest, et ühelt poolt tuleb lahendada suured arenguprobleemid ja teiselt poolt on avaliku sektori raha äärmiselt piiratud, mistõttu on välja töötatud uue finantsressursid, milles on ühendatud liidu toetused vahenditega, mis ei kujuta endast toetust; innustab kontrollikoda andma rahastamisvahendite ühendamise abil rahastatud tegevustele korrapäraselt põhjalikku hinnangut; |
|
65. |
märgib, et toetuste ühendamisel täiendavate avaliku ja erasektori vahenditega (nagu laenud ja kapital) on võimalik toetuste puhul saavutada märkimisväärne finantsvõimendus ning tagada tõhusamate liidu meetmete väljatöötamine ja mõju, et teha kättesaadavaks lisaraha; |
|
66. |
rõhutab, et kõik uued rahastamisvahendid ja ühendamised peavad olema kooskõlas liidu arengupoliitika eesmärkidega, mis põhinevad ametliku arenguabi kriteeriumidel ja on sätestatud muutuste kavas; on seisukohal, et nende vahendite puhul tuleb keskenduda nendele liidu prioriteetidele, mille lisaväärtus ja strateegiline mõju on kõige suuremad; |
|
67. |
võtab teadmiseks väliskoostöö rahastamisvahendite ühendamise ELi platvormi läbivaatamise tulemused, mille algne eesmärk oli suurendada olemasolevate ühendamismehhanismide ja -rahastute tulemuslikkust ja mõjusust ning parandada nende kvaliteeti; |
|
68. |
nõuab sellise finantstegevuse rakendamiseks ühtsete standardite kehtestamist ning parimate tavade ning abikõlblikkus- ja hindamiskriteeriumide kindlaksmääramist; on veendunud, et sidusate halduseeskirjade abil, nagu struktuurne aruandlus, selged seireraamistikud ja järelevalvetingimused, on võimalik suurema läbipaistvuse ja aruandekohustuse tingimustes vähendada tehingukulusid või võimalikke topeltmakseid; |
|
69. |
nõuab selleks, et parlamendil oleks võimalik oma kontrolli- ja nõusolekupädevust teostada, et parlamendile esitataks korrapäraselt aruandeid selle kohta, kuidas neid rahastamisvahendeid kasutatakse ja millised on tulemused, ja eelkõige finants- ja mittefinantsvõimenduse ning täiendavuse hindamise kohta; |
ELi toetus Kongo Demokraatliku Vabariigile
|
70. |
kordab oma arvamust seoses Kongo Demokraatliku Vabariigi (KDV) murettekitava olukorraga, eriti seoses kohtusüsteemi reformi, aga samuti õigusriigi olukorra, riigi rahanduse ja detsentraliseerimisega; |
|
71. |
väljendab heameelt kontrollikoja hinnangu üle seoses liidu arenguabiga, mida rahastatakse Euroopa Arengufondi vahenditest; nõustub, et poliitilise tahte puudumine ja suutmatus raha kasutada on suuresti süüdi selles, et KDV juhtimises on tehtud vaid minimaalseid edusamme; |
|
72. |
tunnistab, et KDVd peetakse üldiselt üheks kõige ebakindlamaks riigiks maailmas; soovitab tungivalt koostada siduvad võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja võrdlusalused edusammude usaldusväärseks hindamiseks; samuti soovitab tungivalt, et võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad ja võrdlusalused oleksid realistlikud; |
|
73. |
palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel esitada KDV-le antava Euroopa arenguabi uusimad prioriteetide nimekirjad järelmeetmena eelmise aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale raportile, milles soovitati väiksemat hulka prioriteete, mis võimaldaks luua parema ja paremini keskendatud abistrateegia; |
ELi toetus Haitile
|
74. |
kordab, et on üldiselt rahul komisjoni talituste töö ja pingutustega Haitis 2010. aastal toimunud maavärina järel liidu delegatsioonidele ja selle liikmetele äärmiselt kriitilises olukorras; tunneb heameelt komisjoni suutlikkuse üle peatada maksed ja väljamaksed, kui Haiti valitsuse finantsjuhtimises saavutatud tulemused on ebapiisavad ja riigi avaliku hanke menetlustes esineb puudusi; |
|
75. |
võtab teadmiseks puudused, mida kontrollikoda tuvastas koordineerimises; sellega seoses rõhutab, kui tähtis on säilitada tihe koordineerimine abiandjate vahel ja komisjoni talitustes; nõuab humanitaar- ja arenguabi jätkuvat kooskõlastamist, et ühendada paremini hädaabi, taastustöö ja areng hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise (LRRD) alalise talitustevahelise platvormi abil; on arvamusel, et võimaluse korral tuleks luua integreeritud lähenemisviis, milles on selgelt välja toodud humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ning EuropeAidi tegevuse koordineerimise eesmärgid ja sidusad riigistrateegiad, ning vahetada teavet; kutsub komisjoni üles alustama parlamendiga arutelu; on samuti veendunud, et kohaliku kodanikuühiskonna kaasamine võib tugevdada kohaliku teadmusbaasi kasutamist; |
|
76. |
tuletab meelde soovitusi, mille eelarvekontrollikomisjon andis pärast oma delegatsiooni visiiti Haitisse 2012. aasta veebruaris, ning rõhutab jälle liidu arengufondide jälgitavuse ja aruandluse silmatorkavat küsimust, eelkõige sidudes eelarvetoetuse ettenähtud tulemustega; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles panema suuremat rõhku tingimuslikkuse maatriksile valdkondliku eelarvetoetuse andmisel; |
|
77. |
tuletab meelde, et riigi ülesehitamise meetmed on liidu arengustrateegia keskmes ja iga kriisiolukorra lahendamise tegevuskava nurgakivi; nõuab heade poliitikameetmete kindlaksmääramist, mis oleks kooskõlas liidu sekkumisega; |
|
78. |
on seisukohal, et kriisid ja ebakindlad olukorrad nõuavad uute lähenemisviiside väljatöötamist eelkõige sellistes valdkondades nagu i) ohtude kindlaksmääramine eri tegevustasanditel, ii) võimalike tagajärgede kirjeldamine ning iii) vahendite väljatöötamine ohtude ja võimalike katastroofide vähendamiseks ja nendeks valmistumiseks, mis võimaldaksid piisavat paindlikkust ja suutlikkust koondada eri valdkondade eksperte; |
|
79. |
julgustab komisjoni ja Euroopa välisteenistust tegema katastroofide ohjamise tsükli nelja etapiga süsteemsemalt ja ühiselt tööd; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teavitada parlamenti suundumustest, eelkõige seoses riskijuhtimisega ja suutlikkusega rakendada ja täide viia programmi eesmärgid katastroofi järel; |
|
80. |
tuletab meelde, et igas kriisiolukorras tuleb pöörata erilist tähelepanu katastroofide ohu vähendamise riikliku juhtimisraamistiku tugevusele ja toimimistõhususele, kuna see on liidu sekkumise tulemuslikkuse eeltingimus; |
Euroopa Arengufondi tulevik
|
81. |
soovitab, et tulevase Euroopa Arengufondi tegevuste strateegiad ja prioriteedid tuleks täpselt kindlaks määrata ning rahastamisvahendite süsteem peaks põhinema sellel alusel, järgides tulemuslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtet; |
|
82. |
peab kahetsusväärseks, et Euroopa Arengufondid ei kuulu Euroopa Liidu üleeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade (määrus (EL, Euratom) nr 966/2012) kohaselt üldeelarvesse; |
|
83. |
tuletab meelde, et parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku finantseeskirjad läbi vaadata, et viia sisse mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlenud läbirääkimiste tulemustest tingitud muudatused, sh Euroopa Arengufondide liidu eelarvesse võimaliku lisamise küsimus; kordab, et palub nõukogul ja liikmesriikidel leppida kokku, et Euroopa Arengufondid kantaks täies mahus liidu eelarvesse; |
|
84. |
on seisukohal, et uue parlamendikoosseisu ametiaeg annab uue poliitilise võimaluse innustada liidu institutsioone hakkama peatselt koostama ettepanekuid ja hinnangut 2020. aasta järgseks tegutsemiseks Cotonou lepingu võimalikul asendamisel; tuletab meelde, et parlamendi arvates tuleb Euroopa Arengufond lisada võimalikult kiiresti üldeelarvesse; |
|
85. |
on seisukohal, et Euroopa Arengufondide lisamine üldeelarvesse tugevdab demokraatlikku kontrolli, sest parlament kaasataks raha eraldamise strateegiliste prioriteetide kindlaks määramisse, ja see tõhustaks ka rakendamist tänu parematele koordineerimismehhanismidele nii komisoni peakorteri kui ka kohalikul tasandil; palub komisjonil võtta tulevases hinnangus ja võimalikus siduvas liikmesriikide osamaksude jaotuses arvesse, millist rahalist mõju avaldab Euroopa Arengufondide eelarvesse lisamine liikmesriikidele; |
|
86. |
on veendunud, et Euroopa Arengufondide eeskirjade ühtlustamine ja lähendamine vähendab tõenäoliselt vigade ja puuduste ohtu ning suurendab läbipaistvust ja õiguskindlust; innustab komisjoni tegema ettepanekut ühtsete finantseeskirjade kohta, mis kehtiksid kõigile Euroopa Arengufondidele; peab kahetsusväärseks, et 11. Euroopa Arengufondi tulevase kokkuleppe üle peetava aruteluga seoses ei ole komisjon teinud ettepanekut ühtsete finantseeskirjade koostamise kohta, et lihtsustada Euroopa Arengufondide juhtimist; |
Euroopa Parlamendi resolutsioonide järelmeetmed
|
87. |
palub, et kontrollikoda lisaks oma järgmisse aastaaruandesse Euroopa Parlamendi iga-aastases eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas raportis esitatud Euroopa Parlamendi soovituste järelmeetmete ülevaate. |